EGT Aastaraamat V2.Indd
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Aastaraamat RAKVERE 2019 EESTI GEOLOOGIATEENISTUS F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telefon: (+372) 630 2333 E-post: [email protected] Fotod: Heikki Bauert, Katrin Kaljuläte, Kuldev Ploom, Inga Retike, Kalle Suuroja, Sten Suuroja, Jaanus Terasmaa Toimetaja: Anne Põldvere Kujundaja: Andres Abe ISBN 978-9949-01-173-5 © Eesti Geoloogiateenistus 2019 2 Riiklik geoloogiateenistus on riigi investeering tulevikku . .4 Intervjuu Eesti Geoloogiateenistuse direktori Alvar Soesooga . 6 GEOLOOGILINE KAARDISTAMINE JA MAAPÕUETEAVE Hiiumaa geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000 . 8 Geoloogilised kaardistamistööd Pärnumaal . 12 Puurtööd geoloogilise kaardistamise objektidel. 15 Merepõhja geoloogilised uuringud . 16 Geoloogi nutikas välipäevik . 19 Geoloogiafond . 21 RAKENDUSGEOLOOGILISED UURINGUD Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas . .23 Graptoliitargilliit kui võimalik „akumetallide“ ressurss . .26 Metallogenees kristalse aluskorra kivimites . .28 Fosforiidi väärindamisvõimaluste uuringud . .30 Arbavere maapõue uuringukeskus . .33 HÜDROGEOLOOGILISED JA KESKKONNAGEOLOOGILISED UURINGUD Uue Virumaa põhjavee mudeli rakendamine põlevkivibasseini veerežiimi uurimiseks . .35 Viimsi poolsaare põhjavee probleemid ja nende põhjused . .37 Põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide ühine haldamine piiriüleses Gauja-Koiva vesikonnas. GroundEco projekt . .39 Radooniriski uuringud . .42 Inimtegevuse ja maapõuevärinate seismilised jäljed 2018. aastal . .44 Laboratoorium . .48 Eessõna Geoloogia on väga vana teadus. leevendada. Selleks on vaja rakendada Selle tekke ja arengu tingis vajadus kaasaja teadmisi lähenemisel põhjavee, maapõueressursside järele enam kui keskkonnageoloogia ja geokeemia tuhat aastat tagasi. Eri vormides on ning muudele tehnilistele küsimustele. see eksisteerinud mitmete ühis konna- Lõpu le tuleb viia Eesti maapõue geo- korralduste juures olles kord rohkem või loogiline kaar dis tamine, keskendudes vähem edukas. Ka Eesti alal tegutses eeskätt üldist majan dus huvi pakkuva- selline geoloogilise teabe teenistus tele piirkondadele. Geo loogilise kaar- juba alates piirkonna kuulumisest Vene distamisega kogutav uus informatsioon keisririigi koosseisu. Riigiasutuse vormis peab saama avalikuks ning selle kasuta- on geoloogiateenistus Eestis toime- mine peab olema lihtne nii otsus tajale Prof PhD tanud aastatel 1937–1940 ja 1957–1997. kui ettevõtjale, rääkimata tavalisest ini- Alvar Soesoo Viimasel paarikümnel aastal toimus me sest, kes soovib tutvuda oma kodu- Eesti geoloogilise teenuse pakkumine äri ühin- koha kesk konnaseisundiga või ümb- Geoloogiateenistuse guna ja see kaugendas meid suuresti ruskonnas esine vate maavaradega. direktor Euroopa edukatest kolleegidest. Kindlasti vajavad lähi tule vi kus geoloo- gilist kaardistamist ka meie merepõhja Riigiasutus Eesti Geoloogiateenistus loo - maavarad ja keskkond. Kõigis nendes di uuesti Majandus- ja Kommu ni kat- suundades tegut sevad kõik maailma sioo ni minis teeriumi juurde 1. jaanuaril arenenud riikide geo loo gia teenistused, 2018. Selle taga oli riigi mõist mine ja soov seega ei ole meil vaja leiutada jalg- uurida võimalikke tulevikumaavarasid, ratast. Küll aga on paras väljakutse jõu- uurida neid lähtuvalt sääst likkuse ja kesk- da uuele tasandile väga lühikese aja ja konna sõbralik kuse print siibist. Lisaks piiratud ressurssidega. Oleme kindlad, sellele on geo loogiateenistuse ülesanne et koostöös Eesti minis teeriumitega ja korrastada maa põueinformatsioon ja juhtivate ülikoolidega suudame ületa- muuta see arusaadaval kujul kätte saa - da teel olevaid takistusi ja jõuda oma davaks kogu ühiskonnale. Praegu veel kvalitee dilt ning olulisuselt Euroopa säilitatakse valdavat osa meie geoloo- edukate geo loogia teenistuste perre. gilistest andmetest käsikirjaliste mater- ja lidena, mille hulgast vajaliku teabe leid- Meie aastaraamat annab ülevaate esi- mine on aeganõudev pingutus. mese tegutsemisaasta tegevustest, uurimis töödest, pro jektidest ja loode- Tegevus maa peal ja maapõues on kaht- tavasti paljust muust huvi tavast maa- lemata keskkonda muutev. Ometi saab põuevaldkonnas. inimene oskusliku ja ettevaatava tegut- semisega oma ettevõtmiste taga järgi Head lugemist! EESTI GEOLOOGIATEENISTUS 2018 3 Riiklik geoloogiateenistus on riigi investeering tulevikku 6. juunil 2017 kiitis Riigikogu heaks maapõuepoliitika põhialused Maailmamajanduses on jälgitavad kolm glo- aastani 2050. Raamstrateegia “Maapõuepoliitika põhi alused baalset trendi: 1) pidevalt suurenev nõud- aastani 2050” pikaajaline eesmärk on kindlustada maapõue- lus mineraalsete loodusressursside järele; ressursside teaduspõhine, keskkonnahoidlik ja riigi majandus- 2) kasvav nõudlus energiaressursside järe- kasvu edendamisele suunatud haldamine, ressursitõhususe le; 3) vajadus tasakaalustatud keskkonna- suurendamine ning sõltuvuse vähendamine toor ainest ja taas- kaitseliste meetmete järele. Majandus- ja tumatutest loodusvaradest. Selle dokumendi vastuvõtmine oli Kommunikatsiooniministeeriumi selge huvi erakordselt suur ja oluline samm Eesti maapõue uuri mise jaoks. on majanduskasv. Selle saavutamiseks on tarvis kõige muu kõrval arendada teadus- Eelnimetatud raamstrateegias olid väl- põhist riigi loodusressursse kasutavat toot- ja toodud maapõue kasutuse senist kor- mist koos mõistlike keskkonnainvesteerin- raldust muutvad ettepanekud: valdkon- gutega ning läbimõeldud planeeringutega. na majandusliku ja sotsiaalmajandusliku arengu strateegilise planeerimise suutlik- Eesti Geoloogiateenistus alustas oma tööd 1. jaanuaril 2018. Teenistuse tegevusvald- kuse tekitamine ning riikliku geoloogiatee- kond on geoloogiline kaardistamine, geo- nistuse loomine Majandus- ja Kommuni- loogilised uuringud, geoloogilise teabe katsiooniministeeriumi haldusalasse. Selle säi li tamine ja kättesaadavuse tagamine, sammuga astus Eesti oma arengus edasi valitsusasutuste nõustamine ning avalikku- pärast aastakümnete pikkust paigalseisu. se maapõuealane teavitamine. Riik on täpselt nii rikas, kui hästi ja targalt ta oma ressursse, sh maapõueressursse, Eesti maapõueressurssidest rääkides jagu- tunneb ja kasutab. nevad arvamused üldiselt kaheks: mõned 4 EESTI GEOLOOGIATEENISTUS 2018 väidavad, et meie maapõue varad ei ole missuundade arendamist, sest on ebapii- märkimisväärsed, teised seevastu, et meil sav ja ei vasta tänapäevastele nõuetele; on tohutu potentsiaal. Siit saab teha järel- duse, et ega me tegelikult ikka ei tea, kui • jätkata geoloogilise teabe kogumist ja väärtuslik meie maapõu on. süstematiseerimist kõikide praegu kasu- tatavate teada-tuntud maapõueres- Eesti maavarad võib jagada kahte ossa: sursside kohta ning arendada vastavate teada-tuntud maavarad (sh kohalikud andmekogude haldamist; ehi tus materjalid ja turvas) ning vähem tea da olevad tulevikumaavarad. Viima se- • jätkata kompleksset geoloogilist baas- na nime tatud maavarad ei pruugi praegu kaardistamist mõõtkavas 1:50 000, mille kanda isegi maavara nimetust. Nimeta- alusel on võimalik teha otsuseid maa- me ju maavaraks loodusressurssi, mis on varade ja põhjavee kasutamise, ehitus- rentaabel ja vajalik. tegevuse, maakasutuse ja keskkonnatin- gimuste kohta; Kui tuntud maavarade puhul on geoloogilist informatsiooni piisavalt või peaaegu piisa- • ranniku ja meregeoloogiliste uuringute valt, siis nn tulevikumaavarade kohta seda potentsiaali tugevdamine, mis võimal- kahtlemata napib. Eesti strateegilisteks dab lisaks Eesti kui mereriigi kuvandi maapõuevaradeks võime pidada põlevkivi, hoidmisele kasvatada riiklikku kompe- graptoliitargilliiti ja fosforiiti. Tõenäoliselt tentsi rahvusvahelistes koostööprojekti- mitte vähem tähtsaks ressursiks võivad des ja rakendusuuringutes osalemiseks, osutuda Kirde-Eestis paiknevad rauamaagi näiteks ehituse, transpordi ning logistika ja polümetallide lasundid (Jõhvi magnetilise valdkonnas. anomaalia piirkond) ning Maa süvasoojus. Eesti Geoloogiateenistus on tegutse- Viimati nimetatud ressursid on oma olemu- nud veidi üle ühe aasta ja paljud arengud selt täiesti erinevad ja praeguste teadmis- ning rõhuasetused on alles kujunemas. tega ei ole võimalik anda adekvaatset hin- Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- nangut nende kasutamispotentsiaali kohta. riumi huvi on tagada riiklik kompetents Uurimist vajavate looduslike maapõuerik- maa põue ressursside kasutamisel ja majan- kuste nimekirja võiks kanda ka glaukoniidi dusarengut mõjutavates olulistes otsus- (keemiatööstuses ja keskkonnatehnoloo- tusprotsessides. Me oleme alles teel oma giates kasutatav kaaliumi tooraine) ja mit- eesmärkide poole. me regiooni mineraalveed. Otsused igas valdkonnas sõltuvad eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- tegijate teadmiste ja teadlikkuse tasemest. riumi ootused on seotud eelkõige stratee- Targad otsused tagavad eduka ja arenenud giliste maapõueressursside uuringutega: riigi toimimise. Maapõueressursside uuri- • kõrge majandamispotentsiaaliga maa- jate väljakutse on tagada inimeste usaldus põueressursside väljaselgitamine, mille oma riigi ja selle arendajate tegevuse vastu. eesmärk on anda ülevaade nende maa- varade kui kompleksse toorme (muld- metallid, maagid, fosfor) allikate kohta. PhD Ene Jürjens, Olemasolev teave nende maapõueres- Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriu- sursside kohta ei võimalda uute kasuta- mi maapõueressursside valdkonna juht EESTI GEOLOOGIATEENISTUS 2018 5 Intervjuu Eesti Geoloogiateenistuse direktori Alvar Soesooga Miks loodi Eesti Geoloogiateenistus? Igas arenenud riigis on riiki teaduspõhi- selt nõustav geoloogiline organisatsioon. Mõne des Euroopa riikides on geoloogia- teenistus eksisteerinud veidi