Piirkondlikud Litsentsid
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Virumaa Hiied
https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2020-2023
KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 38 KADRINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2020-2023 Kadrina 2019 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 5 1.1 Valla lühiiseloomustus ................................................................................................. 5 1.2 Pindala ja asustustihedus .................................................................................................. 5 1.3 Rahvastik .......................................................................................................................... 5 1.4 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ......................................................................................... 6 1.5 Elussündide- ja surmajuhtude arv ning loomuliku iibe kordaja ....................................... 7 1.6 Demograafiline tööturusurveindeks .................................................................................. 7 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ............................................. 8 2.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted .................................................................... 8 2.2 Keskmine brutotulu ..................................................................................................... -
Arheoloogiliste Uuringute Aruanne Kadrina Vallas Hulja Asulakohal (Kultuurimälestiste Riikliku Registri Nr 10231)
Arheoloogiliste uuringute aruanne Kadrina vallas Hulja asulakohal (Kultuurimälestiste riikliku registri nr 10231) Ants Kraut Muinasprojekt OÜ Tallinn 2018 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa numbrid: 12246 12659 18994 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: asulakoht 10231 Aadress (uuringu objekti asukoht): Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Hulja alevik a) Tõnismäe tee 6; b) Kooli tn 1; c) Oja tn, Tõnismäe tee 6 - 12 Koordinaadid: a) septik Tõnismäe 6: 59°21′5.32″, 26°13′21.21″; b) trass Oja tn/Tõnismäe tee: alates 59°21′8.66″, 26°13′18.35″ kuni 59°21′5.32″, 26°13′21.21″; c) trass Kooli 1: 59°21′2.96″, 26°13′10.28″ Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: a) Tõnismäe tee 6 eeluuringute ja trassi kaevetööde järelevalve käigus tehti kindlaks, et kaevetööde alal on loodusliku ladestuse peal segatud kiht 20 saj ehitusprahist ja sõnnikuhoidlast, sissesõidutee all tee täitekiht. b) Kooli 1 trassi kaevetööde järelevalve käigus dokumenteeriti 100 kuni 140 cm paksune kasvupinnase kiht ning selle all 65 kuni 140 cm sügavusel looduslik puutumatu saviliiva pinnas, hoone juures kaasaegne paevundamendi fragment. c) Oja tn /Tõnismäe tee trassi kaevetööde järelevalve käigus dokumenteeriti kuni 45 cm sügavusel tänavasillutise kihid, selle all kuni 50 cm paksune must huumusekiht ning 1 m sügavusel looduslik savikiht. Arheoloogilise kultuurkihi elemente ega arheoloogilisi leide ei tuvastatud. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: 14C - Välitööde juhataja ja asutus: Ants Kraut, Muinasprojekt OÜ dendro - Toimumisaeg: a) eeluuringud juuli 1914, luu - järelevalve september 1914; b) oktoober 2014 muu - c) november-detsember 2017 Tööde tellija: a) ; b) , ; c) AS Kadrina Soojus Kaevandi või uuritud ala pindala: a)175 m2; b) 215m2; c) 21m2 Leiud (peanumber): - 2 Sisukord Sissejuhatus ja ajalooline taust 4 Uuringute käik 5 Kokkuvõte 6 Lisade loetelu 7 1. -
Mõisakoole Külastavad Kummitused
MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate maatikaõpetaja Hiie Purju vagura kui suur majakarp või kombinaat- dest. -
NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx
PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Alavere Põhikool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Ardu Kool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa 6125758 [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa 6125758 [email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Irina Šapovalova 6124175 [email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Inna Boitsova 6124237 [email protected] Erakool Läte Kirsi Kask 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Gevork Grigorjan 6125754 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Sille Roosimäe 6124275 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium ( Kalamaja maja) Õnne 6125433 Meriloo [email protected] Haabersti Vene Gümnaasium Jelena Muržak 6125890 [email protected] Haabneeme Kool Eret Elen Viidakas 6028855 eret‐[email protected] Harkujärve Põhikool Aveli Aal‐Tjurin 6124582 aveli.aal‐[email protected] Harmi Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Jakob Westholmi Gümnaasium -
Woodworking in Estonia
WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike. -
Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2. -
Kolm Põhjust, Miks Koolipapa Arvo Pani Võiks Õnnest Bareljeefi Tantsida 23
Kõigi maade kadrinlased, ühinege! SEPTEMBER 2014 Nr 8 (246) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Kool avab Otto Ameri Kolm põhjust, miks koolipapa Arvo Pani võiks õnnest bareljeefi tantsida 23. septembril 2014 möödub 80 aastat Kadrina Keskkooli endise direktori Otto Ameri sünnist. Kell 13 avatakse sel puhul Otto Ameri bareljeef kooli A - korpuse esimesel korrusel. Avamisele on oodatud endised õpetajad, vilistlased, Otto Ameri sõbrad ja tuttavad. Järgneb kohvilaud huvikeskuses. Osavõtust palub kool teatada telefonile 509 4798 või meiliaadressile [email protected] . Kui palju on Kadrina vallas tegelikult elanikke? Selgitame välja. 1. jaanuari seisuga elas Kadrina vallas 5060 inimest. Nii väidab elanike register. Statistikaamet pakub aga hoopis arvu 4912. Vahe seega 148 hinge. Kus on tõde? Samas teame: ainult reaalse elanike arvuga kursis olles on vallas võimalik kooli- ja lasteaiakohtade arvu täpne planee- rimine. Lasteaiajärjekorra puhul ka vajalike lisakohtade loomine. Talvist lumelükkamist teab vald hästi korraldada ainult siis kui on teada, mis pered ja kus elavad. Kurb oleks, kui mõni Kadrina uutest, vastsündinud vallakodanikest jääks valla traditsioonilisest kingitusest, hõbesõlest ja sõlepeost ilma vaid sellepärast, et ta vanemad pole registris. „Ainult korras registri olemasolul saame valla elu paremini planeerida, hoolitseda, et kõik valla teenused Kadrina vallas reaalselt elavate inimesteni jõuaks,“ võttis asja kokku vallavanem Erich Petrovits. Valla registripidaja Valli Rand teab probleemile lihtsat lahendust. Nimelt: kõik inimesed, kes Kadrina vallas tegelikult elavad, peavad end registrisse kandma. „See pole üldsegi raske,“ lisab ta. Rand loodab, et ka üürikorterite 1.a klassi õpilased Jaspar Vaher ja Urmo Nagel kooliaasta avaaktusel, keskel Jasperi õde Kaisa-Kristina Kivirand 12. klassist. elanikud registreerivad oma tegeliku elukoha. “Korteri- Foto Rein Sikk omanikule ei too ta üürnike registris olemine kaasa mingeid siks, jätkub kooli maineüritus fassaadide remont, 2016 võe- 2015 parlamendivalimistes, kohustusi,“ rõhutas Rand. -
Estonia Estonia
Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world. -
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina Km
Lisa 1. Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamine Ehitustegevuse liigi täpsustus Avalikult kasutatava tee (riigitee) ümberehitamine Projekteerimistingimuste andja Asutus: Maanteeamet Asutuse registrikood: 70001490 Ametniku nimi: Andres Urm Ametniku ametinimetus: taristu arendamise osakonna juhataja Taotluse andmed Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Alus: Teehoiukava Taotlust ei esitata haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel - huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 katastriüksus 17152 Vohnja-Kadrina tee (katastritunnus 27302:001:1890) asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Vohnja külas (vt lisa 1, asukohaskeem). Projekteerimistingimustes on esitatud projektiga käsitletava riigitee katastritunnus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused 1. Projekti eesmärk Riigitee liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-Algkooli piirkonnas, liikluse rahustamise meetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine. 2. Olemasolev -
Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 6 Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Uhtna, Varangu, Viitna, Vinni, Viru-Nigula, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 29.05.2007 nr 38 RTL 2007, 47, 832 jõustumine 15.06.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 25.06.2009 RTL 2009, 53, 778 10.07.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. [Kehtetu -RTL 2009, 53, 778- jõust. 10.07.2009] § 2. Haljala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haljala jahipiirkonna pindala on 15 330 hektarit. (2) Haljala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haljala jahipiirkonna piir läheb Sagadi kraavi ja Palmse–Sagadi–Karula maantee ristumiskohast mööda Palmse–Sagadi–Karula maanteed Vainupea–Võle maanteeni, jätkudes mööda Vainupea–Võle maanteed Kandle sihini; sealt mööda Kandle sihti Vainupea jõeni ning mööda Vainupea jõge Haljala–Karepa maanteeni; siis mööda Haljala–Karepa maanteed Tatruse–Põdruse maanteeni; teeristist mööda Tatruse–Põdruse maanteed Põdruse–Kunda maanteeni, jätkudes mööda Põdruse–Kunda maanteed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Kadaka teeni; edasi mööda Kadaka teed Käspri sihini ning mööda Käspri sihti Sagadi kraavini, jätkudes mööda Sagadi kraavi Palmse–Sagadi–Karula maanteeni. § 3. Kadrina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kadrina jahipiirkonna pindala on 5900 hektarit.