DOCSLIB.ORG

Vabatahtlikud Päästjad, 2018. Aasta

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vabatahtlikud Päästjad, 2018. Aasta VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD, 2018. AASTA Koostaja: Erko Oidersalu, PÄA arendusosakond, analüütik TALLINN Aprill 2019 SISUKORD Sisukord .......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 3 1. VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD ARVUDES .................................................................... 4 2. VÄLJAKUTSETEL OSALEMINE .................................................................................... 8 2.2. Osaletud väljakutsed liikide järgi ...................................................................... 9 2.3. Väljakutsete toimumiskoht .............................................................................. 10 2.4. Väljasõitude arv ................................................................................................ 12 2.5. Päästesündmustele reageerimis- ja kohalejõudmise ajad........................... 15 3. VABATAHTLIKE PÄÄSTJATE ENNETUSTÖÖ ............................................................ 16 4. OLULISEMAD TUNNUSTUSED ................................................................................ 17 Tagasiside ..................................................................................................................... 19 Lisad .............................................................................................................................. 19 SISSEJUHATUS Antud kokkuvõtte eesmärk on anda ülevaade 2018. aastal vabatahtlike päästjate tegevustest, sellest millises mahus vabatahtlikud päästjad on kaasatud pääste- ja ennetustegevustesse. Andmeid on kogutud vabatahtlike tegevustest nii ennetus- kui päästetegevuses. Ülevaates on kasutatud päästeinfosüsteemi andmestikus PÄVIS kirjeldatud vabatahtlike päästjate osalusega väljakutseid, päästesündmusi ja väljasõite. Infosüsteemist SAP 1 on kasutatud andmeid vabatahtlike päästeseltside ja - komandode isikkoosseisu kohta, samuti Päästeameti vabatahtlike koordinaatorite eriarvestuse kokkuvõtteid. Kodude nõustamiste ja hoonetulekahjude statistika pärineb andmebaasist OIS2 Eelarvet kirjeldavad andmed pärinevad Päästeameti rahandusosakonna eelarvearuandest. Võrdluspildi loomiseks varasemate aastatega on kasutatud eelnevatel aastatel koostatud kokkuvõtteid. 1 SAP on riigi ühtne majandusarvestuse tarkvara, mis aitab korraldada Päästeameti personali-, rahandus- ja haldusvaldkonna tööd. 2 Päästeameti ohutusjärelevalve infosüsteem. 2 KOKKUVÕTE 2018. aasta lõpuks oli vabatahtlikke päästjaid kokku 1 938, võrreldes eelneva aastaga vähenes vabatahtlike päästjate arv 9%. Vabatahtlike päästjate arvu vähenemine on enamasti seotud tervisetõendite aegumisest. 119 vabatahtlikus päästekomandos oli kokku 1 531 vabatahtliku päästjat (vähenemine võrreldes 2017.a. 6%). Abikauges piirkonnas asus 62% VPK-dest ehk 74 komandot. Vabatahtlikele võõrandati 67 päästemasinat. Vabatahtlikud päästjad olid kaastatud 3 433 väljakutse lahendamisse. Iseseisvalt lahendati iga neljas väljakutse (821). Iga kolmandale väljakutsele kuhu sõideti jõuti kohale esimesena (1 424). VPK-d alarmeeriti 31 korral hukkunuga tulekahjul, neist ühel oldi esmareageerija. 2018. aastal teostasid VPK päästeautod kokku 4 839 väljasõitu. Kõigist VPK väljasõidukorraldustest jõuti sündmuskohale 2 837 korral (59% juhtudest). Vabatahtlike päästekomandode keskmine reageerimise aeg oli 6 minuti ja 33 sekundit. Vabatahtlike päästekomandode keskmine kohalejõudmise aeg oli 17 minutit ja 35 sekundit. 2018. aastal teostasid 644 vabatahtlikku kokku 5 565 ennetusalast tegevust. Vabatahtlikud päästjad teostasid 2018. aastal 3 979 kodude nõustamist, mis moodustas 12% kõigist nõustatud kodudest. 2018.a oli valdkonna eelarve 2 071 607 eurot. Sellest kasutati ennetustöö tegevuste hüvitistest 216 661 eurot, päästöö valmisoleku ja reageerimishüvitisteks 1 251 660 eurot. Erinevaid projekti- ja taotluspõhiseid toetusi määrati kokku summas 532 479 eurot. 3 1. VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD ARVUDES 31.12.2018 seisuga oli tunnistusega vabatahtlikke päästjaid kokku 1 938 (2017. aastal 2 119) vähenemine võrreldes eelmise (2017) aastaga 9% (joonis 1). Vabatahtlike päästjate arvu vähenemine on seotud tervisetõendite aegumisest. 2018. aastal läbis I astme koolituse3 ning arvati vabatahtlikke päästjate hulka 142 isikut. Iseseisval päästetööl osalemise õigus oli 1 320 vabatahtlikul päästjal (2017. aastal, 1 142). 2018. aastal alustasid 379 inimest vabatahtliku päästjat esimese astme koolitust e-õppe keskkonnas (www.priitahtlik.ee), kellest 177 vabatahtlikku läbis õppe edukalt. Päästeameti strateegia eesmärgiks on saada 3 000 vabatahtlikku päästjat aastaks 2025. See tähendab, et iga aasta peaks vabatahtlikuks päästjaks pürgima aastas keskmiselt 152 inimest. Joonis 1. Tunnistust omavate vabatahtlike päästjate arv päästekeskuste lõikes, 2018. aastal Vabatahtlikke päästjaid oli reservpäästerühmades (edaspidi RPR) 177 2018. AASTAL EEMALDATI (2017. aastal 206), vähenemine võrreldes 2017 ANDMEBAASIST 315 aastaga on olnud -14%. Kokku tegutseb Eestis VABATAHTLIKU PÄÄSTJAT, 3 reservpäästerühma. KELLEL PUUDUS KEHTIV TERVISETÕEND Vabatahtlike päästekomandodega (edaspidi VPK) 2018. aasta lõpuks 1 531 vabatahtlikku päästjat (joonis 2). Võrreldes 2017. aastaga (1 632) vähenes VPK-de liitunute koosseis -6%. 3 I astme koolitus- Läbitud on 16-tunniline koolitus, mis annab eelduse iseseisvaks ennetustöö teostamiseks. 4 VPK-dega liitunute arv vähenes kõigis 2018. AASTAL LISANDUS 134 päästepiirkondades enamasti tervisetõendite VABATAHTLIKU PÄÄSTJAT aegumise tõttu. Kõige rohkem kaotas liikmeid Lõuna piirkonna VPK-d 58 (-11%). Põhja PK vabatahtlike päästjate kooseisu vähenemine oli 19 (-6%) ja Ida PK 18 (-8%) isiku võrra. Lääne PK-s vähenes vabatahtlike VPK-ga liitunute arv 6 liikme võrra. Joonis 2. Tunnistust omavate vabatahtlike päästjate arv päästekeskuste ja tegevusasukoha lõikes, 2018. aastal Kõige enam vabatahtlike päästjaid on Lääne PK tegevuspiirkonnas 609 (31% koguarvust) järgneb Lõuna PK 544 (28%) siis Põhja PK 500 (26%) ja Ida PK 285 (15%). Lisandus kolm VPK- Ruhnu, Koonga ja RPR VPK. 2018. aasta 62% VPK-dest ON lõpu seisuga oli Päästeametiga päästetöö läbiviimise ABIKAUGED lepingu sõlminud 119 VPK-d, millest abikauges 4 KOMANDOD piirkonnas asusid 74 komandot ehk 62%. Kõige rohkem VPK-sid tegutses Lääne PK 47 (39% koguarvust), Lõuna PK 31 (26%), Põhja PK 27 (23%) ja Ida PK 14 (12%). 4 Abikauge piirkond on piirkond, kuhu riiklik päästekomando jõuab õnnetuse korral arvestuslikult enam kui 14 minutiga. 5 Joonis 3. Vabatahtlike päästjate arv VPK-des, maakondade ja päästepiirkondade lõikes, 2018. aastal Päästekeskuste juures ennetustööga tegelevate vabatahtlike arv vähenes 281-st (2017. aastal) 230-ni (2018. aastal), mis on -18% vähenemine. Tegemist on enamasti ennetustööga valdavalt tule ja veeohutusega tegelevate vabatahtlikega. Alla 35-aastaseid oli vabatahtlike seas 682, moodustades 35% kõikidest vabatahtlikest. Vanusegruppidest lähtuvalt oli vabatahtlikke päästjaid kõige rohkem 31-40-aastaseid, moodustades 30% koguarvust. Vabatahtlikest päästjatest 84% (1 631) olid mehed ning 16% (307) naised. Võrreldes varasema (2017) aastaga on naiste ja meeste osakaal jäänud samale tasemele. Abikauges piirkonnas asus 74 VPK-d ning nendes komandodes oli 959 vabatahtliku päästjat, mis moodustab 63% VPK-des olevates päästjatest. Enim vabatahtlike päästjaid olid liitunud Saku VPK – 36, Tõrvandi VPK-s 35 ning Mäetaguse VPK-s 34 vabatahtlikku 119 –st VPK-st liiget. 119 VPK-st täitsid jätkusuutlikkuse 5 kriteeriume 63. JÄTKUSUUTLIKKE Jätkusuutlikkuse kriteeriume tagavates VPK-des tegutseb ¾ 63 (76% ehk1 166) kõigist vabatahtlikest päästjatest. Vabatahtlikud päästjad osalesid kutseliste päästjatega ühisvalves 9 komandos. Ühisvalveteenistuses osalemise võimalust kasutas 24 vabatahtliku päästjat 147 korral. 5 Jätkusuutlik – 12 või rohkem liiget 6 2018. aastal oli valdkonna eelarve 2 071 607 eurot (2017. aastal 1 676 741 eurot). Sellest kasutati ennetustöö tegevuste hüvitistest 216 661 eurot, päästöö valmisoleku ja reageerimishüvitisteks 1 251 660 eurot. Erinevaid projekti- ja taotluspõhiseid toetusi määrati kokku summas 532 479 eurot. Koolituste läbiviimiseks kulus 46 138 eurot ning erinevate ürituste, sh foorumi korraldamiseks kasutati 20 300 eurot. Aastal 2018 oli VPK-des kokku 230 lepingulist päästesõidukit. Kõige rohkem oli tulekustutusautosid ja maastikukustutusautosid, mis moodustavad vabatahtlike päästesõidukite kogu arvust 52%: Tulekustutusautosid 60 Maastikukustutusautosid 60 Paakautosid 55 (2017. aastal 49) Tulekustutus- ja päästeauto 28 Veesõidukeid 9 (2017. aastal 6) ATV 6 (2017. aastal 4) Muid sõidukeid 12 (abitehnikaauto, konteinerauto, droon) Tabel 1. Vabatahtlike päästekomandodes olevate lepinguliste sõidukite jagunemine sõiduki liigi ja päästekeskuse lõikes, 2018. aastal Sõiduki liik Põhja PK Lõuna PK Ida PK Lääne PK KOKKU Tulekustutusauto (32) 17 11 8 24 60 Maastikukustutusauto (33) 6 20 4 30 60 Paakauto (21) 15 14 7 19 55 Tulekustutus- ja päästeauto 8 10 5 5 28 (31) Muu 10 0 2 0 12 Veesõiduk 3 3 2 1 9 ATV 4 0 0 2 6 KOKKU 63 58 28 81 230 Vabatahtlikele võõrandati 67 ühikut tehnikat sh põhiautod, tulekustutusautod, paakautod jne. 2018. aastal oli vabatahtliku päästekomandode masinapargi keskmine vanus 34 aastat. Päästeamet võõrandas vabatahtlikele päästjatele VABATAHTLIKELE 48 tulekustutusriietuse komplekti,
Load more

Recommended publications
  • Käskkiri Siseminister Elektroonil
    Regionaalministri käskkiri 11.07.2011 nr 1-4/148 Kergliiklusteede kava Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määruse nr 185 „Siseministeeriumi põhimäärus“ paragrahvi 22 lõike 2 punkti 2 ja regionaalministri 17.02.2011 käskkirja nr 34 „Kergliiklusteede toetusskeem“ punkti 8.2 alusel: 1. Kinnitan kergliiklusteede kavasse nimetatavate projektide eelistusnimekirja ja reservprojektide eelistusnimekirja (lisa). 2. Reservprojekte toetatakse, kui kergliiklusteede kavas eelistusnimekirja kantud projektide elluviimise arvelt vabaneb piisavalt vahendeid. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Kergliiklusteede kava eelistusnimekiri LISA Taotleja nimi Projekti nimi Maksimaalne Minimaalne Projekti eeldatav Projekti eeldatav toetussumma omafinantseeri alustamise tähtaeg lõpetamise tähtaeg ngu määr Sangaste vald Sangaste-Keeni kergliiklustee 182 121,00 18,42% IV kv 2011 IV kv 2013 Kadrina vald Kadrina-Hulja kergliiklustee ehitus (Hulja aleviku 320 000,00 23,20% IV kv 2011 IV kv 2013 ühendamine Kadrina aleviku avalike teenustega)* Aegviidu vald Aegviidu kergliiklustee ehitamine* 207 203,00 15,00% IV kv 2011 IV kv 2011 Kanepi vald Kanepi-Erastvere-Põlgaste asulaid ühendava 320 000,00 17,11% IV kv 2011 IV kv 2012 kergliiklustee rajamine** Vihula vald Võsu-Käsmu kergliiklustee rajamine 320 000,00 66,37% IV kv 2011 IV kv 2012 Jõhvi vald Tammiku aleviku ühendamine Jõhviga*** 207 517,00 15,00% IV kv 2011 IV kv 2012 Audru vald Audru kooli Audru alevikuga ühendav kergliiklustee 138 763,86 15,00% III kv 2011 III kv 2012 Märjamaa vald Orgita-Märjamaa kergliiklustee
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Ober-Haus Real Estate Market Report 2019
    REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019
    RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year.
    [Show full text]
  • Saue Linna Kroonika 2007  2 Saue Kroonika 2007
    Nr 2 - 3 / 272 - 273 jaanuar 2008 Tasuta SAUE – KODUNE LINN SAUE LINNA KROONIKA 2007 2 SAUE KROONIKA 2007 JAANUAR 10. jaanuar 1. jaanuar Päevakeskuses olid aasta esimesel koosviibimisel Saue 5 aastat tagasi moodustati ja alustas Gümnaasiumi ruumides vabadusvõitlejad. tegutsemist Huvikeskus, eesmärgiks eesti rahvuskultuuri 11.jaanuar säilitamine ja edendamine ning linnaelanikele vaba aja veetmise Gümnaasiumis viisid Maanteeamet ja OÜ Autosõit II - V klassi võimaluste loomine spordi, kultuuri ja meelelahutuse kaudu. Viib õpilastele läbi praktilise helkurikoolituse. läbi koolitusi ja kursuseid, korraldab rahvapidusid, linna kultuuri- 11. jaanuar ja suurüritusi. 2005. – 2006. aastal tegutses 25 ringi õpilastele Vestlusringi Päevakeskuses kogunesid Sauel elavad küüditatud. (387 osavõtjat) ja 9 täiskasvanutele (141 osavõtjat). Noorte seas 12. jaanuar on kõige osavõturohkemad 12 spordiringi. Showgrupp “Lainela” Linnavalitsuse erakorraline istung, arutas volikogu eelarve- (aastast 2005 “Vikerkaar”, juhataja Elo-Marika Kongo) tööst ja majanduskomisjoni 11. jaanuaril toimunud istungil 2007.a. võtab osa 70 last ja noort. Saavutatud on silmapaistvaid tulemusi eelarve projekti esitatud muudatusettepanekuid. Nõustuti nii kodu- kui välismaal. Täiskasvanutele tegutsevad mitu ettepanekutega ning otsustati need muutmata kujul ja täies mahus rahvatantsurühma ja rahvapillimuusikat harrastav kapell “Saue lülitada eelarve eelnõusse. Kägara”, saab õppida line-tantsu, fotograafiat, lilleseadet jne. 12. jaanuar Osa Saue Folgi rahvatantsurühmi ja kapell harjutavad
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2020-2023
    KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 38 KADRINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2020-2023 Kadrina 2019 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 5 1.1 Valla lühiiseloomustus ................................................................................................. 5 1.2 Pindala ja asustustihedus .................................................................................................. 5 1.3 Rahvastik .......................................................................................................................... 5 1.4 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ......................................................................................... 6 1.5 Elussündide- ja surmajuhtude arv ning loomuliku iibe kordaja ....................................... 7 1.6 Demograafiline tööturusurveindeks .................................................................................. 7 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ............................................. 8 2.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted .................................................................... 8 2.2 Keskmine brutotulu .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Rmk Annual Report 2014
    RMK ANNUAL REPORT 2014 ANNUAL REPORT 2014 3 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 32-39 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION GROWING FOREST BENEFITS 3 POSSIBILITIES FOR MOVING IN NATURE 34 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 NATURE EDUCATION 36 SAGADI FOREST CENTRE 37 6-11 ABOUT THE ORGANISATION ELISTVERE ANIMAL PARK 38 NATURE CAMERA 38 ALL OVER ESTONIA 8 CHRISTMAS TREES 39 EMPLOYEES 9 HERITAGE CULTURE 39 ACKNOWLEDGEMENTS 10 COOPERATION PROJECTS 11 40-45 RESEARCH WORK 12-23 FOREST MANAGEMENT APPLIED RESEARCH PROJECTS 42 USE OF RESEARCH RESULTS 44 FOREST LAND OVERVIEW 14 SCHOLARSHIPS 45 CUTTING WORKS 15 FOREST RENEWAL 16 AFFORESTATION OF QUARRIES 18 46-51 FINANCIAL SUMMARY TIMBER MARKETING 18 FOREST IMPROVEMENT 20 BALANCE SHEET 48 WASTE COLLECTION 22 INCOME STATEMENT 50 FOREST FIRES 22 AUDITOR’S REPORT 51 HUNTING 23 24-31 NATURE PROTECTION DIVISION OF STATE FOREST 26 PROTECTED AREAS 26 SPECIES UNDER PROTECTION 27 KEY BIOTOPES 28 BIODIVERSITY 28 NATURE PROTECTION WORKS 29 PÕLULA FISH FARM 31 2 Address by the Chairman of the Board GROWING FOREST BENEFITS Aigar Kallas Chairman of the Management Board of RMK The RMK Development Plan 2015-2020 was laid be certain that Estonia’s only renewable natural down in 2014. The overall idea of the six strategic resource would be used wisely for the benefit of goals established with the Development Plan is the society of both today and tomorrow, and that that the forest, land and diverse natural values natural diversity would be preserved, both in the entrusted to RMK must bring greater and more di- protected as well as the managed forest.
    [Show full text]
  • Arheoloogiliste Uuringute Aruanne Kadrina Vallas Hulja Asulakohal (Kultuurimälestiste Riikliku Registri Nr 10231)
    Arheoloogiliste uuringute aruanne Kadrina vallas Hulja asulakohal (Kultuurimälestiste riikliku registri nr 10231) Ants Kraut Muinasprojekt OÜ Tallinn 2018 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa numbrid: 12246 12659 18994 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: asulakoht 10231 Aadress (uuringu objekti asukoht): Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Hulja alevik a) Tõnismäe tee 6; b) Kooli tn 1; c) Oja tn, Tõnismäe tee 6 - 12 Koordinaadid: a) septik Tõnismäe 6: 59°21′5.32″, 26°13′21.21″; b) trass Oja tn/Tõnismäe tee: alates 59°21′8.66″, 26°13′18.35″ kuni 59°21′5.32″, 26°13′21.21″; c) trass Kooli 1: 59°21′2.96″, 26°13′10.28″ Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: a) Tõnismäe tee 6 eeluuringute ja trassi kaevetööde järelevalve käigus tehti kindlaks, et kaevetööde alal on loodusliku ladestuse peal segatud kiht 20 saj ehitusprahist ja sõnnikuhoidlast, sissesõidutee all tee täitekiht. b) Kooli 1 trassi kaevetööde järelevalve käigus dokumenteeriti 100 kuni 140 cm paksune kasvupinnase kiht ning selle all 65 kuni 140 cm sügavusel looduslik puutumatu saviliiva pinnas, hoone juures kaasaegne paevundamendi fragment. c) Oja tn /Tõnismäe tee trassi kaevetööde järelevalve käigus dokumenteeriti kuni 45 cm sügavusel tänavasillutise kihid, selle all kuni 50 cm paksune must huumusekiht ning 1 m sügavusel looduslik savikiht. Arheoloogilise kultuurkihi elemente ega arheoloogilisi leide ei tuvastatud. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: 14C - Välitööde juhataja ja asutus: Ants Kraut, Muinasprojekt OÜ dendro - Toimumisaeg: a) eeluuringud juuli 1914, luu - järelevalve september 1914; b) oktoober 2014 muu - c) november-detsember 2017 Tööde tellija: a) ; b) , ; c) AS Kadrina Soojus Kaevandi või uuritud ala pindala: a)175 m2; b) 215m2; c) 21m2 Leiud (peanumber): - 2 Sisukord Sissejuhatus ja ajalooline taust 4 Uuringute käik 5 Kokkuvõte 6 Lisade loetelu 7 1.
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board
    RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board 3-4 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 36-43 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION IN PRAISE OF DIVERSITY 3 MOVING AROUND IN NATURE 38 IN PRAISE OF NATURE EDUCATION 40 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 SAGADI FOREST CENTRE 40 ELISTVERE ANIMAL PARK 41 NATURE CAMERA 42 diversity CHRISTMAS TREES 42 6-13 ABOUT THE ORGANISATION HERITAGE CULTURE 43 ALL OVER ESTONIA 8 Aigar Kallas EMPLOYEES 9 Chairman of the Management Board of RMK HONOUR BOARD 10 COOPERATION PROJECTS 12 44-49 RESEARCH WORK APPLIED RESEARCH PROJECTS 46 USE OF RESEARCH RESULTS 48 SCHOLARSHIPS 49 14-27 FOREST MANAGEMENT FOREST LAND OVERVIEW 16 CUTTING WORKS 17 The motto of the yearbook, containing an over- FOREST RENEWAL 18 50-55 FINANCIAL SUMMARY view of 2015, is diversity. RMK and the forests PLANT GROWING 20 BALANCE SHEET 52 entrusted to our care in Estonia are both diverse. TIMBER MARKETING 22 INCOME STATEMENT 54 FOREST IMPROVEMENT 24 AUDITOR’S REPORT 55 Curiously enough, the activity which RMK’s staff WASTE COLLECTION 25 and its contractual partners spend the most This knowledge is essential for a number of FOREST FIRES 26 HUNTING 26 energy on is not the one we are most commonly reasons. Firstly, it confirms that the years of work associated with. Growing young trees, caring for dedicated to creating free recreational possibi- their growth conditions, replacing an old forest lities have been a success. Secondly, it shows generation with a new one at the right time, and 28-35 NATURE PROTECTION that RMK’s primary role of performing nature timber sales are areas in which RMK is active, but protection works is growing in terms of visibility.
    [Show full text]
  • NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Alavere Põhikool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Ardu Kool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa 6125758 [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa 6125758 [email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Irina Šapovalova 6124175 [email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Inna Boitsova 6124237 [email protected] Erakool Läte Kirsi Kask 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Gevork Grigorjan 6125754 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Sille Roosimäe 6124275 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium ( Kalamaja maja) Õnne 6125433 Meriloo [email protected] Haabersti Vene Gümnaasium Jelena Muržak 6125890 [email protected] Haabneeme Kool Eret Elen Viidakas 6028855 eret‐[email protected] Harkujärve Põhikool Aveli Aal‐Tjurin 6124582 aveli.aal‐[email protected] Harmi Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Jakob Westholmi Gümnaasium
    [Show full text]