VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD, 2018. AASTA Koostaja: Erko Oidersalu, PÄA arendusosakond, analüütik TALLINN Aprill 2019 SISUKORD Sisukord .......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 3 1. VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD ARVUDES .................................................................... 4 2. VÄLJAKUTSETEL OSALEMINE .................................................................................... 8 2.2. Osaletud väljakutsed liikide järgi ...................................................................... 9 2.3. Väljakutsete toimumiskoht .............................................................................. 10 2.4. Väljasõitude arv ................................................................................................ 12 2.5. Päästesündmustele reageerimis- ja kohalejõudmise ajad........................... 15 3. VABATAHTLIKE PÄÄSTJATE ENNETUSTÖÖ ............................................................ 16 4. OLULISEMAD TUNNUSTUSED ................................................................................ 17 Tagasiside ..................................................................................................................... 19 Lisad .............................................................................................................................. 19 SISSEJUHATUS Antud kokkuvõtte eesmärk on anda ülevaade 2018. aastal vabatahtlike päästjate tegevustest, sellest millises mahus vabatahtlikud päästjad on kaasatud pääste- ja ennetustegevustesse. Andmeid on kogutud vabatahtlike tegevustest nii ennetus- kui päästetegevuses. Ülevaates on kasutatud päästeinfosüsteemi andmestikus PÄVIS kirjeldatud vabatahtlike päästjate osalusega väljakutseid, päästesündmusi ja väljasõite. Infosüsteemist SAP 1 on kasutatud andmeid vabatahtlike päästeseltside ja - komandode isikkoosseisu kohta, samuti Päästeameti vabatahtlike koordinaatorite eriarvestuse kokkuvõtteid. Kodude nõustamiste ja hoonetulekahjude statistika pärineb andmebaasist OIS2 Eelarvet kirjeldavad andmed pärinevad Päästeameti rahandusosakonna eelarvearuandest. Võrdluspildi loomiseks varasemate aastatega on kasutatud eelnevatel aastatel koostatud kokkuvõtteid. 1 SAP on riigi ühtne majandusarvestuse tarkvara, mis aitab korraldada Päästeameti personali-, rahandus- ja haldusvaldkonna tööd. 2 Päästeameti ohutusjärelevalve infosüsteem. 2 KOKKUVÕTE 2018. aasta lõpuks oli vabatahtlikke päästjaid kokku 1 938, võrreldes eelneva aastaga vähenes vabatahtlike päästjate arv 9%. Vabatahtlike päästjate arvu vähenemine on enamasti seotud tervisetõendite aegumisest. 119 vabatahtlikus päästekomandos oli kokku 1 531 vabatahtliku päästjat (vähenemine võrreldes 2017.a. 6%). Abikauges piirkonnas asus 62% VPK-dest ehk 74 komandot. Vabatahtlikele võõrandati 67 päästemasinat. Vabatahtlikud päästjad olid kaastatud 3 433 väljakutse lahendamisse. Iseseisvalt lahendati iga neljas väljakutse (821). Iga kolmandale väljakutsele kuhu sõideti jõuti kohale esimesena (1 424). VPK-d alarmeeriti 31 korral hukkunuga tulekahjul, neist ühel oldi esmareageerija. 2018. aastal teostasid VPK päästeautod kokku 4 839 väljasõitu. Kõigist VPK väljasõidukorraldustest jõuti sündmuskohale 2 837 korral (59% juhtudest). Vabatahtlike päästekomandode keskmine reageerimise aeg oli 6 minuti ja 33 sekundit. Vabatahtlike päästekomandode keskmine kohalejõudmise aeg oli 17 minutit ja 35 sekundit. 2018. aastal teostasid 644 vabatahtlikku kokku 5 565 ennetusalast tegevust. Vabatahtlikud päästjad teostasid 2018. aastal 3 979 kodude nõustamist, mis moodustas 12% kõigist nõustatud kodudest. 2018.a oli valdkonna eelarve 2 071 607 eurot. Sellest kasutati ennetustöö tegevuste hüvitistest 216 661 eurot, päästöö valmisoleku ja reageerimishüvitisteks 1 251 660 eurot. Erinevaid projekti- ja taotluspõhiseid toetusi määrati kokku summas 532 479 eurot. 3 1. VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD ARVUDES 31.12.2018 seisuga oli tunnistusega vabatahtlikke päästjaid kokku 1 938 (2017. aastal 2 119) vähenemine võrreldes eelmise (2017) aastaga 9% (joonis 1). Vabatahtlike päästjate arvu vähenemine on seotud tervisetõendite aegumisest. 2018. aastal läbis I astme koolituse3 ning arvati vabatahtlikke päästjate hulka 142 isikut. Iseseisval päästetööl osalemise õigus oli 1 320 vabatahtlikul päästjal (2017. aastal, 1 142). 2018. aastal alustasid 379 inimest vabatahtliku päästjat esimese astme koolitust e-õppe keskkonnas (www.priitahtlik.ee), kellest 177 vabatahtlikku läbis õppe edukalt. Päästeameti strateegia eesmärgiks on saada 3 000 vabatahtlikku päästjat aastaks 2025. See tähendab, et iga aasta peaks vabatahtlikuks päästjaks pürgima aastas keskmiselt 152 inimest. Joonis 1. Tunnistust omavate vabatahtlike päästjate arv päästekeskuste lõikes, 2018. aastal Vabatahtlikke päästjaid oli reservpäästerühmades (edaspidi RPR) 177 2018. AASTAL EEMALDATI (2017. aastal 206), vähenemine võrreldes 2017 ANDMEBAASIST 315 aastaga on olnud -14%. Kokku tegutseb Eestis VABATAHTLIKU PÄÄSTJAT, 3 reservpäästerühma. KELLEL PUUDUS KEHTIV TERVISETÕEND Vabatahtlike päästekomandodega (edaspidi VPK) 2018. aasta lõpuks 1 531 vabatahtlikku päästjat (joonis 2). Võrreldes 2017. aastaga (1 632) vähenes VPK-de liitunute koosseis -6%. 3 I astme koolitus- Läbitud on 16-tunniline koolitus, mis annab eelduse iseseisvaks ennetustöö teostamiseks. 4 VPK-dega liitunute arv vähenes kõigis 2018. AASTAL LISANDUS 134 päästepiirkondades enamasti tervisetõendite VABATAHTLIKU PÄÄSTJAT aegumise tõttu. Kõige rohkem kaotas liikmeid Lõuna piirkonna VPK-d 58 (-11%). Põhja PK vabatahtlike päästjate kooseisu vähenemine oli 19 (-6%) ja Ida PK 18 (-8%) isiku võrra. Lääne PK-s vähenes vabatahtlike VPK-ga liitunute arv 6 liikme võrra. Joonis 2. Tunnistust omavate vabatahtlike päästjate arv päästekeskuste ja tegevusasukoha lõikes, 2018. aastal Kõige enam vabatahtlike päästjaid on Lääne PK tegevuspiirkonnas 609 (31% koguarvust) järgneb Lõuna PK 544 (28%) siis Põhja PK 500 (26%) ja Ida PK 285 (15%). Lisandus kolm VPK- Ruhnu, Koonga ja RPR VPK. 2018. aasta 62% VPK-dest ON lõpu seisuga oli Päästeametiga päästetöö läbiviimise ABIKAUGED lepingu sõlminud 119 VPK-d, millest abikauges 4 KOMANDOD piirkonnas asusid 74 komandot ehk 62%. Kõige rohkem VPK-sid tegutses Lääne PK 47 (39% koguarvust), Lõuna PK 31 (26%), Põhja PK 27 (23%) ja Ida PK 14 (12%). 4 Abikauge piirkond on piirkond, kuhu riiklik päästekomando jõuab õnnetuse korral arvestuslikult enam kui 14 minutiga. 5 Joonis 3. Vabatahtlike päästjate arv VPK-des, maakondade ja päästepiirkondade lõikes, 2018. aastal Päästekeskuste juures ennetustööga tegelevate vabatahtlike arv vähenes 281-st (2017. aastal) 230-ni (2018. aastal), mis on -18% vähenemine. Tegemist on enamasti ennetustööga valdavalt tule ja veeohutusega tegelevate vabatahtlikega. Alla 35-aastaseid oli vabatahtlike seas 682, moodustades 35% kõikidest vabatahtlikest. Vanusegruppidest lähtuvalt oli vabatahtlikke päästjaid kõige rohkem 31-40-aastaseid, moodustades 30% koguarvust. Vabatahtlikest päästjatest 84% (1 631) olid mehed ning 16% (307) naised. Võrreldes varasema (2017) aastaga on naiste ja meeste osakaal jäänud samale tasemele. Abikauges piirkonnas asus 74 VPK-d ning nendes komandodes oli 959 vabatahtliku päästjat, mis moodustab 63% VPK-des olevates päästjatest. Enim vabatahtlike päästjaid olid liitunud Saku VPK – 36, Tõrvandi VPK-s 35 ning Mäetaguse VPK-s 34 vabatahtlikku 119 –st VPK-st liiget. 119 VPK-st täitsid jätkusuutlikkuse 5 kriteeriume 63. JÄTKUSUUTLIKKE Jätkusuutlikkuse kriteeriume tagavates VPK-des tegutseb ¾ 63 (76% ehk1 166) kõigist vabatahtlikest päästjatest. Vabatahtlikud päästjad osalesid kutseliste päästjatega ühisvalves 9 komandos. Ühisvalveteenistuses osalemise võimalust kasutas 24 vabatahtliku päästjat 147 korral. 5 Jätkusuutlik – 12 või rohkem liiget 6 2018. aastal oli valdkonna eelarve 2 071 607 eurot (2017. aastal 1 676 741 eurot). Sellest kasutati ennetustöö tegevuste hüvitistest 216 661 eurot, päästöö valmisoleku ja reageerimishüvitisteks 1 251 660 eurot. Erinevaid projekti- ja taotluspõhiseid toetusi määrati kokku summas 532 479 eurot. Koolituste läbiviimiseks kulus 46 138 eurot ning erinevate ürituste, sh foorumi korraldamiseks kasutati 20 300 eurot. Aastal 2018 oli VPK-des kokku 230 lepingulist päästesõidukit. Kõige rohkem oli tulekustutusautosid ja maastikukustutusautosid, mis moodustavad vabatahtlike päästesõidukite kogu arvust 52%: Tulekustutusautosid 60 Maastikukustutusautosid 60 Paakautosid 55 (2017. aastal 49) Tulekustutus- ja päästeauto 28 Veesõidukeid 9 (2017. aastal 6) ATV 6 (2017. aastal 4) Muid sõidukeid 12 (abitehnikaauto, konteinerauto, droon) Tabel 1. Vabatahtlike päästekomandodes olevate lepinguliste sõidukite jagunemine sõiduki liigi ja päästekeskuse lõikes, 2018. aastal Sõiduki liik Põhja PK Lõuna PK Ida PK Lääne PK KOKKU Tulekustutusauto (32) 17 11 8 24 60 Maastikukustutusauto (33) 6 20 4 30 60 Paakauto (21) 15 14 7 19 55 Tulekustutus- ja päästeauto 8 10 5 5 28 (31) Muu 10 0 2 0 12 Veesõiduk 3 3 2 1 9 ATV 4 0 0 2 6 KOKKU 63 58 28 81 230 Vabatahtlikele võõrandati 67 ühikut tehnikat sh põhiautod, tulekustutusautod, paakautod jne. 2018. aastal oli vabatahtliku päästekomandode masinapargi keskmine vanus 34 aastat. Päästeamet võõrandas vabatahtlikele päästjatele VABATAHTLIKELE 48 tulekustutusriietuse komplekti,