DOCSLIB.ORG

Käskkiri Siseminister Elektroonil

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

11.07.2011 nr 1-4/148

Regionaalministri käskkiri

Kergliiklusteede kava

Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määruse nr 185 „Siseministeeriumi põhimäärus“ paragrahvi 22 lõike 2 punkti 2 ja regionaalministri 17.02.2011 käskkirja nr 34 „Kergliiklusteede toetusskeem“

punkti 8.2 alusel: 1. Kinnitan kergliiklusteede kavasse nimetatavate projektide eelistusnimekirja ja reservprojektide eelistusnimekirja (lisa).

2. Reservprojekte toetatakse, kui kergliiklusteede kavas eelistusnimekirja kantud projektide elluviimise arvelt vabaneb piisavalt vahendeid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Kiisler

  • Kergliiklusteede kava eelistusnimekiri
  • LISA

  • Taotleja nimi
  • Projekti nimi
  • Maksimaalne

toetussumma

  • Minimaalne
  • Projekti eeldatav
  • Projekti eeldatav

omafinantseeri alustamise tähtaeg lõpetamise tähtaeg ngu määr

Sangaste vald Kadrina vald

  • Sangaste-Keeni kergliiklustee
  • 182 121,00

320 000,00
18,42% 23,20%
IV kv 2011 IV kv 2011
IV kv 2013

  • IV kv 2013
  • Kadrina-Hulja kergliiklustee ehitus (Hulja aleviku

ühendamine Kadrina aleviku avalike teenustega)*

  • Aegviidu kergliiklustee ehitamine*
  • Aegviidu vald

Kanepi vald
207 203,00 320 000,00
15,00% 17,11%
IV kv 2011 IV kv 2011
IV kv 2011

  • IV kv 2012
  • Kanepi-Erastvere-Põlgaste asulaid ühendava

kergliiklustee rajamine**
Vihula vald

Jõhvi vald
Võsu-Käsmu kergliiklustee rajamine

320 000,00 207 517,00 138 763,86 159 200,00 320 000,00 113 501,79 166 431,64
66,37% 15,00% 15,00% 36,41% 19,79% 15,00% 15,00%
IV kv 2011 IV kv 2011 III kv 2011 IV kv 2011 IV kv 2011 IV kv 2011 IV kv 2011
IV kv 2012 IV kv 2012 III kv 2012 IV kv 2012 III kv 2012 III kv 2013 III kv 2012

Tammiku aleviku ühendamine Jõhviga*** Audru kooli Audru alevikuga ühendav kergliiklustee Orgita-Märjamaa kergliiklustee ehitamine

Lohu-Kohila kergliiklustee rajamine
Audru vald

Märjamaa vald

Kohila vald Viru-Nigula vald Viru-Nigula – Vasta kergliiklustee Halliste vald

Halliste kooli ühendamine kergliiklusteega

Lasva vald Avinurme vald Vinni vald

  • Kääpa-Lasva kergliiklustee rajamine
  • 270 000,00

283 896,00 320 000,00
15,05% 15,00% 15,20%
IV kv 2011 IV kv 2011 III kv 2011
III kv 2012 IV kv 2012 IV kv 2012
Avinurme aleviku valgustatud kergliiklustee rajamine

Vinni, Pajusti ja Kakumäe piirkonna kergliiklusteega ühendamine

Kuusalu vald Padise vald
Kiiu-Kuusalu kergliiklustee rajamine Harju-Risti kergliiklustee
320 000,00 140 760,00
19,18% 15,00%
IV kv 2011 III kv 2011
IV kv 2013 IV kv 2012

Lisatingimused: *

Projekti toetatakse tingimusel, et projekti lõpptähtajaks peavad olema valminud ka Maanteeameti poolt kavandatud teelõigud.

**

Projekti toetatakse tingimusel, et projekti lõpptähtajaks viiakse Maanteeameti poolt ellu ka Erastvere ristmiku ümberehitus ja Kanepi-Erastvere

kergliiklustee rajamine.
*** Projekti toetatakse tingimusel, et kogu kavandatava kergliiklustee alune maa on põhitaotluse esitamise hetkeks Jõhvi valla territooriumil, sest Kohtla-

Järve territooriumil ellu viidavad projektid ei ole toetusskeemi raames abikõlblikud.

Kergliiklusteede kava reservprojektide eelistusnimekiri

Reservprojektide nimekiri on esitatud pingerea alusel. Reservprojektid, mis on saanud hindamisel võrdse hinde, on reastatud taotletava toetuse summa alusel väikseimast suuremani.

  • Taotleja nimi
  • Projekti nimi
  • Maksimaalne

toetussumma
Minimaalne

omafinantseeringu määr

Tori vald

Taali -Tori kergliiklustee rajamine ja ühendamine Mustla aleviku ja Soe küla keskuse ühendamine Tartu-Lähte kergliiklustee Maramaa-Lähte lõik Vao kandi külade ühendamine Koeru aleviku kergliiklusteede võrku Sindi linna olemasolevate kergliiklusteede ühendamine Kärla valla kergliiklustee

  • 248 468,00
  • 15,00%

Tarvastu vald Tartu vald Koeru vald Sindi linn

Kärla vald

Saku vald
307 163,87 320 000,00 320 000,00 176 263,00 258 419,14 258 240,00
15,00% 55,31% 16,62% 15,00% 15,00% 15,00%

Kasemetsa tee kergliiklustee ehitamine ja ühendamine Saku valla kergliiklusteede võrguga

  • Mäetaguse vald
  • Mäetaguse valla liiklusohutuse tagamiseks Mäetaguse küla-Koltsina ning Kiikla

külas kergliikluseteede rajamine

  • 316 444,80
  • 43,07%

Haaslava vald

Tähtvere vald

Luunja vald Kernu vald
Kurepalu-Roiu-Sillaotsa valgustatud kerg-liiklustee Ilmatsalu aleviku kergliiklustee rajamine
188 300,00 234 125,00 320 000,00 320 000,00
15,29% 17,60% 45,67% 35,02%
Põvvatu-Luunja kergliiklustee

Kergliiklustee projekteerimine ja ehitamine Ruila küla (mõisakooli) ja Laitse külakeskuse ühendamiseks

  • Kose vald
  • Kose - Kose-Risti kergliiklustee
  • 248 341,00

320 000,00 300 000,00 258 583,50 279 852,66
15,00% 31,90% 16,19% 15,00% 15,00%
Järva-Jaani vald Maidla vald Laekvere vald Valga linn
Kuksema - Järva-Jaani jalg-ja jalgrattatee

Maidla-Kiviõli kergliiklustee rajamine

Laekvere-Moora kergliiklustee

Valga linna kergliiklusteede võrgu arendamine
Põltsamaa vald

Koigi vald

Türi vald
Turvalise kergtee ehitamine Kamari järve puhkealale

281 439,80
64 000,00
122 876,00
56 445,00
15,00% 25,01% 15,00% 15,00%

Koigi vallas Koigi külas 15162 Koigi-Päinurme tee ja selle lähiala kergliiklustee Lokuta küla Türi linna kergliiklusteede taristuga ühendamine Orava küla bussijaama ja koolimaja vaheline kergliiklustee

Orava vald Oru vald

Linnamäe kergliiklustee*****

  • 116 032,63
  • 31,48%

Valgjärve vald

Suure-Jaani vald Puhja vald

Valgjärve keskasula kergliiklustee külakeskusesse Olustvere piirkonna kergliiklusteede ühendamine Puhja- Kiigemäe kergliiklustee

158 157,00 217 600,00 224 171,35 244 891,00 257 888,44
15,00% 17,55% 15,00% 15,00% 15,00%

Järvakandi vald

Konguta vald

Järvakandi kergliiklustee kui elukoha, teenindus ja tööstusala ühendaja rajamine

Kergliiklustee
Lisatingimused:

***** Projekti toetatakse tulenevalt Maanteeameti osalusest projektis vähendatult summas 116 032,63 eurot. Projekti toetatakse tingimusel, et projekti lõpptähtajaks peavad olema valminud ka kõik Maanteeameti osalusena kavandatud teetööd.

Kaire Ööbik

Büroojuhataja kt 04.07.2011

Recommended publications
  • Ober-Haus Real Estate Market Report 2019

    Ober-Haus Real Estate Market Report 2019

    REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future.
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019

    Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019

    RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year.
  • Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress

    Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress

    ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E.
  • Hulja Turbatootmisala Keskkonnamõju Hindamise Programmi Avalikustamise Teade

    Hulja Turbatootmisala Keskkonnamõju Hindamise Programmi Avalikustamise Teade

    Austatud menetlusosaline 04.06.2020 nr 6-3/20/7659-2 Hulja turbatootmisala keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise teade Keskkonnaamet teatab Tootsi turvas OÜ Hulja turbatootmisala turba kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Kavandatava tegevuse eesmärk on turba kaevandamise taastamine mahajäetud Hulja turbamaardlas. Hulja mäeeraldis koosneb kahest lahustükist Hulja turbamaardla kesk- ja lõunaosas asuvatest hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokkidest 5 ja 6. Põhjapoolne mäeeraldis (Hulja tarbevaru plokk 5) asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Veltsi külas Hulja soos ja lõunapoolne (Hulja tarbevaru plokk 6) Kadrina valla ja Tirbiku külas Kanavõhma soos. Põhjapoolse mäeeraldise teenindusmaa jääb Haljala valda Auküla küla territooriumile. Keskkonnaamet algatas kavandatavale tegevusele KMH oma 19.11.2013 kirjaga nr V 10- 5/13/18803-5. Kavandatava tegevuse arendaja on Tootsi turvas OÜ (registrikood 10021374; aadress Papiniidu tn 5-Büroomaja 1 Pärnu, Pärnu Pärnumaa 80010; kontaktisik Evelin Krekker, telefon 52 05 916, e-post [email protected]). Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisikud on Camilla Kastein, telefon 5694 0905, e-post [email protected] ja Liis Jääger, telefon 5656 4094, e-post [email protected]). KMH ekspert on MAVES OÜ (registrikood 10097377; aadress Marja 4D, 10617 Tallinn; juhtekspert on Karl Kupits, telefon 509 3437, e-post [email protected]). KMH programmiga saab tutvuda 08.06-24.06.2020 (k.a.) Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee (alalehel uudised, pressiinfo) ja Hulja raamatukogus (aadress Tõnismäe tee 18 45203 Hulja Lääne-Virumaa). Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta saab esitada kuni 24.06.2020 (k.a.) otsustaja kontaktidel – Pargi 15, Jõhvi või e-posti aadressil [email protected].
  • Saue Linna Kroonika 2007  2 Saue Kroonika 2007

    Saue Linna Kroonika 2007  2 Saue Kroonika 2007

    Nr 2 - 3 / 272 - 273 jaanuar 2008 Tasuta SAUE – KODUNE LINN SAUE LINNA KROONIKA 2007 2 SAUE KROONIKA 2007 JAANUAR 10. jaanuar 1. jaanuar Päevakeskuses olid aasta esimesel koosviibimisel Saue 5 aastat tagasi moodustati ja alustas Gümnaasiumi ruumides vabadusvõitlejad. tegutsemist Huvikeskus, eesmärgiks eesti rahvuskultuuri 11.jaanuar säilitamine ja edendamine ning linnaelanikele vaba aja veetmise Gümnaasiumis viisid Maanteeamet ja OÜ Autosõit II - V klassi võimaluste loomine spordi, kultuuri ja meelelahutuse kaudu. Viib õpilastele läbi praktilise helkurikoolituse. läbi koolitusi ja kursuseid, korraldab rahvapidusid, linna kultuuri- 11. jaanuar ja suurüritusi. 2005. – 2006. aastal tegutses 25 ringi õpilastele Vestlusringi Päevakeskuses kogunesid Sauel elavad küüditatud. (387 osavõtjat) ja 9 täiskasvanutele (141 osavõtjat). Noorte seas 12. jaanuar on kõige osavõturohkemad 12 spordiringi. Showgrupp “Lainela” Linnavalitsuse erakorraline istung, arutas volikogu eelarve- (aastast 2005 “Vikerkaar”, juhataja Elo-Marika Kongo) tööst ja majanduskomisjoni 11. jaanuaril toimunud istungil 2007.a. võtab osa 70 last ja noort. Saavutatud on silmapaistvaid tulemusi eelarve projekti esitatud muudatusettepanekuid. Nõustuti nii kodu- kui välismaal. Täiskasvanutele tegutsevad mitu ettepanekutega ning otsustati need muutmata kujul ja täies mahus rahvatantsurühma ja rahvapillimuusikat harrastav kapell “Saue lülitada eelarve eelnõusse. Kägara”, saab õppida line-tantsu, fotograafiat, lilleseadet jne. 12. jaanuar Osa Saue Folgi rahvatantsurühmi ja kapell harjutavad
  • Rmk Annual Report 2014

    Rmk Annual Report 2014

    RMK ANNUAL REPORT 2014 ANNUAL REPORT 2014 3 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 32-39 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION GROWING FOREST BENEFITS 3 POSSIBILITIES FOR MOVING IN NATURE 34 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 NATURE EDUCATION 36 SAGADI FOREST CENTRE 37 6-11 ABOUT THE ORGANISATION ELISTVERE ANIMAL PARK 38 NATURE CAMERA 38 ALL OVER ESTONIA 8 CHRISTMAS TREES 39 EMPLOYEES 9 HERITAGE CULTURE 39 ACKNOWLEDGEMENTS 10 COOPERATION PROJECTS 11 40-45 RESEARCH WORK 12-23 FOREST MANAGEMENT APPLIED RESEARCH PROJECTS 42 USE OF RESEARCH RESULTS 44 FOREST LAND OVERVIEW 14 SCHOLARSHIPS 45 CUTTING WORKS 15 FOREST RENEWAL 16 AFFORESTATION OF QUARRIES 18 46-51 FINANCIAL SUMMARY TIMBER MARKETING 18 FOREST IMPROVEMENT 20 BALANCE SHEET 48 WASTE COLLECTION 22 INCOME STATEMENT 50 FOREST FIRES 22 AUDITOR’S REPORT 51 HUNTING 23 24-31 NATURE PROTECTION DIVISION OF STATE FOREST 26 PROTECTED AREAS 26 SPECIES UNDER PROTECTION 27 KEY BIOTOPES 28 BIODIVERSITY 28 NATURE PROTECTION WORKS 29 PÕLULA FISH FARM 31 2 Address by the Chairman of the Board GROWING FOREST BENEFITS Aigar Kallas Chairman of the Management Board of RMK The RMK Development Plan 2015-2020 was laid be certain that Estonia’s only renewable natural down in 2014. The overall idea of the six strategic resource would be used wisely for the benefit of goals established with the Development Plan is the society of both today and tomorrow, and that that the forest, land and diverse natural values natural diversity would be preserved, both in the entrusted to RMK must bring greater and more di- protected as well as the managed forest.
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand

    Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand

    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
  • RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board

    RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board

    RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board 3-4 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 36-43 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION IN PRAISE OF DIVERSITY 3 MOVING AROUND IN NATURE 38 IN PRAISE OF NATURE EDUCATION 40 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 SAGADI FOREST CENTRE 40 ELISTVERE ANIMAL PARK 41 NATURE CAMERA 42 diversity CHRISTMAS TREES 42 6-13 ABOUT THE ORGANISATION HERITAGE CULTURE 43 ALL OVER ESTONIA 8 Aigar Kallas EMPLOYEES 9 Chairman of the Management Board of RMK HONOUR BOARD 10 COOPERATION PROJECTS 12 44-49 RESEARCH WORK APPLIED RESEARCH PROJECTS 46 USE OF RESEARCH RESULTS 48 SCHOLARSHIPS 49 14-27 FOREST MANAGEMENT FOREST LAND OVERVIEW 16 CUTTING WORKS 17 The motto of the yearbook, containing an over- FOREST RENEWAL 18 50-55 FINANCIAL SUMMARY view of 2015, is diversity. RMK and the forests PLANT GROWING 20 BALANCE SHEET 52 entrusted to our care in Estonia are both diverse. TIMBER MARKETING 22 INCOME STATEMENT 54 FOREST IMPROVEMENT 24 AUDITOR’S REPORT 55 Curiously enough, the activity which RMK’s staff WASTE COLLECTION 25 and its contractual partners spend the most This knowledge is essential for a number of FOREST FIRES 26 HUNTING 26 energy on is not the one we are most commonly reasons. Firstly, it confirms that the years of work associated with. Growing young trees, caring for dedicated to creating free recreational possibi- their growth conditions, replacing an old forest lities have been a success. Secondly, it shows generation with a new one at the right time, and 28-35 NATURE PROTECTION that RMK’s primary role of performing nature timber sales are areas in which RMK is active, but protection works is growing in terms of visibility.
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000

    Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000

    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia

    Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia

    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
  • Rmk Annual Report 2018

    Rmk Annual Report 2018

    RMK ANNUAL REPORT 2018 RMK ANNUAL REPORT 2018 State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Design and layout: Dada AD 4 Aigar Kallas: Forever forested land www.dada.ee 36 Key biotypes 5 10 facts about RMK 37 Nature protection works Typography: Geogrotesque 40 Põlula fish farm News Gothic BT 6–13 About the organisation 8 All over Estonia 42–49 Visiting nature Paper: cover Constellation Snow Country 280 g 9 Structure and nature awareness content Munken Lynx 120 g 10 Staff 44 Visiting nature 11 Contribution to the economy 46 Nature awareness Printed by Ecoprint 12 Cooperation projects 46 Elistvere Animal Park 13 Recognition 47 Sagadi Forest Centre 48 Nature camera 14–31 Forest management 49 Christmas trees 16 Overview of the RMK forest 49 Heritage culture 19 RMK’s forestry works 24 Plant cultivation 50–55 Research 25 Timber marketing 52 Applied research 28 Forest improvement 55 Scholarships 29 Waste collection 30 Forest fires 56–60 Financial summary 31 Hunting 58 Balance sheet 60 Income statement 32–41 Nature protection 61 Auditor’s report 34 Protected areas 35 Protected species 63 Register of photographs FOREVER FORESTED LAND 5 6300 important tasks performed by RMK 1% people were employed in the state Aigar Kallas are growing forests, preserving natural forest during the course of the year. values, earning a profit for the state of RMK’s forest land Of those, approximately 700 Chairman of the Management Board of RMK through the management of the forest, is clear-cut each year.