DOCSLIB.ORG

Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Haigekassa teenust osutavate postkontorite nimekiri alates 2009 Postkontor Maakond Abja-Paluoja Viljandimaa Adavere Jõgevamaa Aegviidu Harjumaa Ahja Põlvamaa Ahula Järvamaa Akadeemia Harjumaa Alajõe Ida-Virumaa Alatskivi Tartumaa Alavere Harjumaa Alu Raplamaa Ambla Järvamaa Anne Tartumaa Antsla Võrumaa Aravete Järvamaa Ardu Harjumaa Are Pärnumaa Aruküla Harjumaa Aseri Ida-Virumaa Aste Saaremaa Audru Pärnumaa Avinurme Ida-Virumaa Elva Tartumaa Emajõe Tartumaa Emmaste Hiiumaa Essu Lääne-Virumaa Haabneeme Harjumaa Haanja Võrumaa Haapsalu Läänemaa Haava Tartumaa Hageri Raplamaa Hagudi Raplamaa Haljala Lääne-Virumaa Halliste Viljandimaa Hanila Läänemaa Hargla Valgamaa Harku Harjumaa Hellenurme Valgamaa Himmaste Põlvamaa Hulja Lääne-Virumaa Hummuli Valgamaa Häädemeeste Pärnumaa Iidla Ida-Virumaa Iisaku Ida-Virumaa Ilmarise Viljandimaa Ilmatsalu Tartumaa Imavere Järvamaa Juuru Raplamaa Jõesuu Pärnumaa Jõgeva Jõgevamaa Jõhvi Ida-Virumaa Jõõpre Pärnumaa Jäneda Lääne-Virumaa Järva-Jaani Järvamaa Järvakandi Raplamaa Järve Ida-Virumaa Jüri Harjumaa Kaali Saaremaa Kabli Pärnumaa Kadaka Harjumaa Kadrina Lääne-Virumaa Kaisma Pärnumaa Kaiu Raplamaa Kallaste Tartumaa Kambja Tartumaa Kanepi Põlvamaa Karksi-Nuia Viljandimaa Karlova Tartumaa Kehra Harjumaa Kehtna Raplamaa Keila Harjumaa Kernu Harjumaa Kihelkonna Saaremaa Kihnu Pärnumaa Kiili Harjumaa Kiisa Harjumaa Kilingi-Nõmme Pärnumaa Kiltsi Lääne-Virumaa Kirbla Läänemaa Kivi-Vigala Raplamaa Kiviõli Ida-Virumaa Klooga Harjumaa Koeru Järvamaa Kohila Raplamaa Kohtla-Järve Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme Ida-Virumaa Koigi Järvamaa Kolga Harjumaa Kolga-Jaani Viljandimaa Kolkja Tartumaa Konguta Tartumaa Koonga Pärnumaa Koosa Tartumaa Kopli Harjumaa Kose Harjumaa Kose (Harju) Harjumaa Kose-Uuemõisa Harjumaa Kostivere Harjumaa Kreenholmi Ida-Virumaa Kristiine Harjumaa Krootuse Põlvamaa Kukruse Ida-Virumaa Kuldre Võrumaa Kullamaa Läänemaa Kunda Lääne-Virumaa Kuremaa Jõgevamaa Kuremäe Ida-Virumaa Kuressaare Saaremaa Kuusalu Harjumaa Kõo Viljandimaa Kõpu Viljandimaa Kõrgessaare Hiiumaa Käina Hiiumaa Kärdla Hiiumaa Kärla Saaremaa Kärstna Viljandimaa Käru Raplamaa Laagri Harjumaa Laekvere Lääne-Virumaa Laeva Tartumaa Lagedi Harjumaa Laimjala Saaremaa Laiuse Jõgevamaa Lasnamäe Harjumaa Lasva Võrumaa Laulasmaa Harjumaa Lavassaare Pärnumaa Lehtse Lääne-Virumaa Leie Viljandimaa Leisi Saaremaa Lelle Raplamaa Lennujaama Harjumaa Lepa Pärnumaa Libatse Pärnumaa Lihula Läänemaa Liiva Saaremaa Lilleküla Harjumaa Lilli Viljandimaa Linnamäe Läänemaa Lohusuu Ida-Virumaa Loksa Harjumaa Loo Harjumaa Lustivere Jõgevamaa Luunja Tartumaa Lähte Tartumaa Lüllemäe Valgamaa Lümanda Saaremaa Maardu Harjumaa Maidla Ida-Virumaa Martna Läänemaa Mehikoorma Tartumaa Melliste Tartumaa Mikitamäe Põlvamaa Misso Võrumaa Mooste Põlvamaa Mustakivi Harjumaa Mustamäe pk Harjumaa Mustjala Saaremaa Mustla Viljandimaa Mustvee Jõgevamaa Mõisaküla Viljandimaa Mõniste Võrumaa Mäetaguse Ida-Virumaa Männiku Harjumaa Märjamaa Raplamaa Narva Ida-Virumaa Narva Kesklinna Ida-Virumaa Narva-Jõesuu Ida-Virumaa Nõmme Harjumaa Nõo Tartumaa Nõva Läänemaa Obinitsa Võrumaa Oisu Järvamaa Olustvere Viljandimaa Orava Põlvamaa Orissaare Saaremaa Oru Ida-Virumaa Otepää Valgamaa Padise Harjumaa Paide Järvamaa Paikuse Pärnumaa Paistu Viljandimaa Pajusi Jõgevamaa Pajusti Lääne-Virumaa Pala Jõgevamaa Palamuse Jõgevamaa Paldiski Harjumaa Palivere Läänemaa Peetri Järvamaa Pelguranna Harjumaa Penuja Viljandimaa Piirissaare Tartumaa Pirita Harjumaa Port Artur Pärnumaa Prangli Harjumaa Priisle Harjumaa Puhja Tartumaa Puiatu Viljandimaa Puka Valgamaa Purtse Ida-Virumaa Puurmani Jõgevamaa Põhja Ida-Virumaa Põlgaste Põlvamaa Põltsamaa Jõgevamaa Põlula Lääne-Virumaa Põlva Põlvamaa Pähklimäe Ida-Virumaa Pärnu Pärnumaa Pärnu-Jaagupi Pärnumaa Pääsküla Harjumaa Pürksi Läänemaa Püssi Ida-Virumaa Raadi Tartumaa Raasiku Harjumaa Raja Jõgevamaa Rakke Lääne-Virumaa Rakvere Lääne-Virumaa Ramsi Viljandimaa Rannu Tartumaa Rapla Raplamaa Ridala Läänemaa Riidaja Valgamaa Riisipere Harjumaa Risti Läänemaa Roela Lääne-Virumaa Roiu Tartumaa Roosna-Alliku Järvamaa Rummu Harjumaa Ruusa Põlvamaa Rõngu Tartumaa Rõuge Võrumaa Räni Tartumaa Räpina Põlvamaa Saarepeedi Viljandimaa Saku Harjumaa Salme Saaremaa Sangaste Valgamaa Sargvere Järvamaa Saue Harjumaa Sauga Pärnumaa Saverna Põlvamaa Sihva Valgamaa Sikupilli Harjumaa Sillamäe Ida-Virumaa Simuna Lääne-Virumaa Sindi Pärnumaa Sinimäe Ida-Virumaa Sipa Raplamaa Sompa Ida-Virumaa Sonda Ida-Virumaa Soodla Harjumaa Surju Pärnumaa Suure-Jaani Viljandimaa Suurejõe Pärnumaa Suuremõisa Hiiumaa Sõmerpalu Võrumaa Sõmeru Lääne-Virumaa Särevere Järvamaa Sürgavere Viljandimaa Taagepera Valgamaa Tabasalu Harjumaa Tabivere Jõgevamaa Taebla Läänemaa Taevaskoja Põlvamaa Tali Pärnumaa Tallinna Harjumaa Tamme Raplamaa Tammiku Ida-Virumaa Tamsalu Lääne-Virumaa Tapa Lääne-Virumaa Tartu Kesklinna Tartumaa Tihemetsa Pärnumaa Tilsi Põlvamaa Toila Ida-Virumaa Tondi Harjumaa Toompea Harjumaa Tootsi Pärnumaa Torgu Saaremaa Tori Pärnumaa Torma Jõgevamaa Tornimäe Saaremaa Tsirguliina Valgamaa Tsooru Võrumaa Tudu Lääne-Virumaa Tudulinna Ida-Virumaa Turba Harjumaa Tõravere Tartumaa Tõrremäe Lääne-Virumaa Tõrva Valgamaa Tõrvandi Tartumaa Tõstamaa Pärnumaa Tääksi Viljandimaa Türi Järvamaa Uhtna Lääne-Virumaa Ulvi Ida-Virumaa Uuemõisa Läänemaa Uulu Pärnumaa Uusna Viljandimaa Vaida Harjumaa Vaimastvere Jõgevamaa Vajangu Lääne-Virumaa Vaksali Harjumaa Valga Valgamaa Valgu Raplamaa Valjala Saaremaa Vana-Vigala Raplamaa Varbla Pärnumaa Varstu Võrumaa Vasalemma Harjumaa Vastemõisa Viljandimaa Vastse-Kuuste Põlvamaa Vastseliina Võrumaa Veriora Põlvamaa Vihula Lääne-Virumaa Viiratsi Viljandimaa Viitna Lääne-Virumaa Viljandi Viljandimaa Viljandi Männimäe Viljandimaa Virtsu Läänemaa Viru-Jaagupi Lääne-Virumaa Viru-Nigula Lääne-Virumaa Voka Ida-Virumaa Voore Jõgevamaa Vormsi Läänemaa Võhma Viljandimaa Võnnu Tartumaa Võru Võrumaa Võsu Lääne-Virumaa Väike-Maarja Lääne-Virumaa Väimela Võrumaa Vändra Pärnumaa Värska Põlvamaa Väätsa Järvamaa Õismäe Harjumaa Õisu Viljandimaa Õru Valgamaa Ääsmäe Harjumaa Ülejõe Pärnumaa .
Recommended publications
  • Käskkiri Siseminister Elektroonil

    Käskkiri Siseminister Elektroonil

    Regionaalministri käskkiri 11.07.2011 nr 1-4/148 Kergliiklusteede kava Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määruse nr 185 „Siseministeeriumi põhimäärus“ paragrahvi 22 lõike 2 punkti 2 ja regionaalministri 17.02.2011 käskkirja nr 34 „Kergliiklusteede toetusskeem“ punkti 8.2 alusel: 1. Kinnitan kergliiklusteede kavasse nimetatavate projektide eelistusnimekirja ja reservprojektide eelistusnimekirja (lisa). 2. Reservprojekte toetatakse, kui kergliiklusteede kavas eelistusnimekirja kantud projektide elluviimise arvelt vabaneb piisavalt vahendeid. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Kergliiklusteede kava eelistusnimekiri LISA Taotleja nimi Projekti nimi Maksimaalne Minimaalne Projekti eeldatav Projekti eeldatav toetussumma omafinantseeri alustamise tähtaeg lõpetamise tähtaeg ngu määr Sangaste vald Sangaste-Keeni kergliiklustee 182 121,00 18,42% IV kv 2011 IV kv 2013 Kadrina vald Kadrina-Hulja kergliiklustee ehitus (Hulja aleviku 320 000,00 23,20% IV kv 2011 IV kv 2013 ühendamine Kadrina aleviku avalike teenustega)* Aegviidu vald Aegviidu kergliiklustee ehitamine* 207 203,00 15,00% IV kv 2011 IV kv 2011 Kanepi vald Kanepi-Erastvere-Põlgaste asulaid ühendava 320 000,00 17,11% IV kv 2011 IV kv 2012 kergliiklustee rajamine** Vihula vald Võsu-Käsmu kergliiklustee rajamine 320 000,00 66,37% IV kv 2011 IV kv 2012 Jõhvi vald Tammiku aleviku ühendamine Jõhviga*** 207 517,00 15,00% IV kv 2011 IV kv 2012 Audru vald Audru kooli Audru alevikuga ühendav kergliiklustee 138 763,86 15,00% III kv 2011 III kv 2012 Märjamaa vald Orgita-Märjamaa kergliiklustee
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation

    Abstract Evaluating Holocene Precipitation

    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
  • The Baltic Republics

    The Baltic Republics

    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja

    Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja

    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Rapla Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2026

    Rapla Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2026

    Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 KINNITATUD Rapla Vallavolikogu 30. oktoobri 2014. a määrusega nr 24 RAPLA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2026 Tellija: AS Rapla Vesi Töö nr. RA19-211-14 Projektijuht: K. Kasemägi Tallinn, 2014 AS Infragate Eesti 1 Tallinn 2014 Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 5 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ......................... 6 2.1 Õiguslik baas ................................................................................................................ 6 2.2 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava ........................................................................ 6 2.3 Rapla valla üldplaneering ............................................................................................... 7 2.1 Rapla valla arengukava aastateks 2013-2025 ................................................................... 8 2.2 Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2009-2020 ...................... 8 2.3 Rail baltic ..................................................................................................................... 9 2.4 Vee erikasutusluba ........................................................................................................ 9 2.4.1 Rapla linn ja Valtu küla ..............................................................................................................
  • Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress

    Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress

    ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E.
  • Hulja Turbatootmisala Keskkonnamõju Hindamise Programmi Avalikustamise Teade

    Hulja Turbatootmisala Keskkonnamõju Hindamise Programmi Avalikustamise Teade

    Austatud menetlusosaline 04.06.2020 nr 6-3/20/7659-2 Hulja turbatootmisala keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise teade Keskkonnaamet teatab Tootsi turvas OÜ Hulja turbatootmisala turba kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Kavandatava tegevuse eesmärk on turba kaevandamise taastamine mahajäetud Hulja turbamaardlas. Hulja mäeeraldis koosneb kahest lahustükist Hulja turbamaardla kesk- ja lõunaosas asuvatest hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokkidest 5 ja 6. Põhjapoolne mäeeraldis (Hulja tarbevaru plokk 5) asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Veltsi külas Hulja soos ja lõunapoolne (Hulja tarbevaru plokk 6) Kadrina valla ja Tirbiku külas Kanavõhma soos. Põhjapoolse mäeeraldise teenindusmaa jääb Haljala valda Auküla küla territooriumile. Keskkonnaamet algatas kavandatavale tegevusele KMH oma 19.11.2013 kirjaga nr V 10- 5/13/18803-5. Kavandatava tegevuse arendaja on Tootsi turvas OÜ (registrikood 10021374; aadress Papiniidu tn 5-Büroomaja 1 Pärnu, Pärnu Pärnumaa 80010; kontaktisik Evelin Krekker, telefon 52 05 916, e-post [email protected]). Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisikud on Camilla Kastein, telefon 5694 0905, e-post [email protected] ja Liis Jääger, telefon 5656 4094, e-post [email protected]). KMH ekspert on MAVES OÜ (registrikood 10097377; aadress Marja 4D, 10617 Tallinn; juhtekspert on Karl Kupits, telefon 509 3437, e-post [email protected]). KMH programmiga saab tutvuda 08.06-24.06.2020 (k.a.) Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee (alalehel uudised, pressiinfo) ja Hulja raamatukogus (aadress Tõnismäe tee 18 45203 Hulja Lääne-Virumaa). Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta saab esitada kuni 24.06.2020 (k.a.) otsustaja kontaktidel – Pargi 15, Jõhvi või e-posti aadressil [email protected].
  • Tartumaa Koolinoorte Sisekergejõustik P R O T O K O L L

    Tartumaa Koolinoorte Sisekergejõustik P R O T O K O L L

    Tartumaa koolinoorte sisekergejõustik p r o t o k o l l Tartu, 26.märts 2019.a. TU-14 60 m/ tj. 1. Mariliis Kivi 26.08. 2006 Ülenurme G 11,33 2. Mirelle Harak 13.07. 2006 Lähte ÜG 11,43 3. Kärola Jõgi 2.05. 2007 Puhja Kool 11,69 4. Aade Hiir 11.10. 2006 Elva G 11,93 5. Ingrid Hiiemäe 3.01. 2007 Elva G 12,76 6. Alesja Turovskaja 6.08. 2007 Puhja Kool 12,91 7. Loore-Lii Aviste 24.06. 2007 Võnnu KK 13,45 8. Kirke Ojasaar 6.07. 2007 Võnnu KK 13,87 Katariina Verst 6.03. 2007 Luunja KK DNQ PU-14 60 m/ tj. 1. Erik Tõnn Rast 25.09. 2006 Elva G 10,73 2. Gustav Jakob Porro 6.06. 2006 Luunja KK 11,47 3. Carl-Endrik Juhansson 1.08. 2007 Puhja Kool 12,32 4. Jan Erikson 21.02. 2007 Puhja Kool 12,42 5. Kasper Toilman 26.07. 2006 Võnnu KK 12,24 TU-16 60 m/ tj. 1. Karolin Kangur 10.06. 2005 Luunja KK 11,88 2. Grete-Ly Aarna 2.02. 2005 Ülenurme G 11,90 PU-16 60 m/ tj. 1. Joosep Pärnalaas 13.05. 2005 Luunja KK 10,05 TU-18 60 m/ tj. 1. Rebeka Käpa 10.07. 2003 Puhja Kool 12,92 PU-18 60 m/ tj. 1. Paul Jean Otto Faucheux 12.11. 2003 Puhja Kool 11,74 TC 60 m jooks 1. Laura Kübarsepp 24.05. 2006 Luunja KK 8,76 2. Kairiin Hermits 21.05.
  • 1. Sissejuhatus 5

    1. Sissejuhatus 5

    Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti
  • Evaluation of the Implementation of the 1988 Ministerial Declaration Regarding Nutrient Load Reductions in the Baltic Sea Catchment Area

    Evaluation of the Implementation of the 1988 Ministerial Declaration Regarding Nutrient Load Reductions in the Baltic Sea Catchment Area

    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto The Finnish Environment 524 INTERNATIONAL COOPERATION Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrent,Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Svendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area ••••••••••••••••••••••••••••••••• FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Finnish Environment 524 Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrendt, Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Swendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area HELSINKI 2002 FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Report is available in the Internet: http://www.vyh.fi/eng/orginfo/publica/electro/fe524/fe524.htm This Project has received funding from the Commission of the European Communities (the European Commission), Helsinki Commission and the Finnish Ministry of the Environment The views expressed in this report represent the opinions of the authors alone, and not necessarily the views of the Commission of the European Communities (European Commission) and the Baltic Marine Environment Protection Commission. The Commission of the European Communities is not liable for any use that may be made of the information of this report. The Finnish Environment Institute. Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area. The Finnish Environment 524, Helsinki, 2002. Information included in this publication or extracts therefore are free for citing on the condition that the complete reference of the publication in given as stated above.
  • Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011

    Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011

    Mälestiste restaureerimine • Enne ja pärast • 2005–2011 ja • Enne pärast restaureerimine Mälestiste Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Muinsuskaitseamet 2011 K o o s t a n u d Britta Lainevool ja Ülo Puustak T o i m e t a j a Meeli Hunt K u j u n d u s j a t e o s t u s AS Vaba Maa F o t o d Muinsuskaitseamet, Jaan Vali, Puurmani vallavalitsus, Tõnu Parmakson E s i k a a n e l Kihelkonna kiriku vana kellatorn pärast ja tagakaanel enne restaureerimist A u t o r i õ i g u s Muinsuskaitseamet, 2011 www.muinas.ee Kõik õigused kaitstud. All rights reserved. ISBN 978-9985-9896-5-4 Trükkinud AS Vaba Maa Printed in Estonia EESSÕNA Eessõna Eesti riik on 2011. aastaks kultuuriväärtustena erilise tähelepanu alla võtnud ehk mälestiseks tunnistanud 27 854 objekti. Pooled neist on erinevad esemed, maalid ja ehitiste detailid, ligikaudu viiendiku mälestistest moodustavad mitmesugused ehitised. Just ehitised, mille puhul saame kõneleda nende ajaloolisest ja kultuurilisest väärtusest, jäävad avalikkusele enim silma. Kahjuks on ehitised aga kõige enam haavatavamad kultuuripärandi objektid, sest neid mõjutavad ilmastik ja keskkonnamuutused ning sageli jäävad nad ette arendusprojektidele. Eelpool nimetatu on ka põhjuseks, miks muinsuskaitsest kõneledes on valdavalt teemaks ajaloolised hooned. Muinsuskaitseamet on Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil panustanud märkimisväärselt suure summa kultuuriväärtuslike hoonete restaureerimisse, kuid ikka tundub see olevat piisake meres. Selleks, et oleks võimalik selgemini teadvustada ja kaardistada muinsuskaitse objektideks olevate ehitiste olukorra parandamiseks tehtut ja esitleda parimaid näited, ongi koostatud käesolev raamat.