DOCSLIB.ORG

Saue Linna Kroonika 2007  2 Saue Kroonika 2007

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Nr 2 - 3 / 272 - 273 jaanuar 2008 Tasuta SAUE – KODUNE LINN SAUE LINNA KROONIKA 2007 2 SAUE KROONIKA 2007 JAANUAR 10. jaanuar 1. jaanuar Päevakeskuses olid aasta esimesel koosviibimisel Saue 5 aastat tagasi moodustati ja alustas Gümnaasiumi ruumides vabadusvõitlejad. tegutsemist Huvikeskus, eesmärgiks eesti rahvuskultuuri 11.jaanuar säilitamine ja edendamine ning linnaelanikele vaba aja veetmise Gümnaasiumis viisid Maanteeamet ja OÜ Autosõit II - V klassi võimaluste loomine spordi, kultuuri ja meelelahutuse kaudu. Viib õpilastele läbi praktilise helkurikoolituse. läbi koolitusi ja kursuseid, korraldab rahvapidusid, linna kultuuri- 11. jaanuar ja suurüritusi. 2005. – 2006. aastal tegutses 25 ringi õpilastele Vestlusringi Päevakeskuses kogunesid Sauel elavad küüditatud. (387 osavõtjat) ja 9 täiskasvanutele (141 osavõtjat). Noorte seas 12. jaanuar on kõige osavõturohkemad 12 spordiringi. Showgrupp “Lainela” Linnavalitsuse erakorraline istung, arutas volikogu eelarve- (aastast 2005 “Vikerkaar”, juhataja Elo-Marika Kongo) tööst ja majanduskomisjoni 11. jaanuaril toimunud istungil 2007.a. võtab osa 70 last ja noort. Saavutatud on silmapaistvaid tulemusi eelarve projekti esitatud muudatusettepanekuid. Nõustuti nii kodu- kui välismaal. Täiskasvanutele tegutsevad mitu ettepanekutega ning otsustati need muutmata kujul ja täies mahus rahvatantsurühma ja rahvapillimuusikat harrastav kapell “Saue lülitada eelarve eelnõusse. Kägara”, saab õppida line-tantsu, fotograafiat, lilleseadet jne. 12. jaanuar Osa Saue Folgi rahvatantsurühmi ja kapell harjutavad lasteaia Huvikeskuses oli koos Lauluklubi. Juhendaja Katrin Järvlepp ruumides. Naisselts käib koos lasteaia salongis. Lisaks tegutsevad 13. jaanuar Huvikeskuses ühingud, klubid, stuudiod. Saue kultuurielu Kiili uues koolimajas läbi viidud mälumängu Maakilb 2006/2007 traditsioonid: jõulukuuskede põletamine ja tuleskulptuurid, viimases, kolmandas eelvoorus kogus Saue linna võistkond - linnapea Ero Liivik, abilinnapea Rafael Amos, linnavalitsuse liige Vello Toomik, linnavalitsuse keskkonna ja maakorralduse spetsialist Villu Liiv ning Saue Gümnaasiumi geograafia- bioloogia õpetaja Ulvi Urgard - suurepärased 66 punkti ja jagas kolme eelvooru kokkuvõttes 13. – 14. kohta. Seega jõuti 10. märtsil Säreveres toimuvasse Superfinaali, Eestimaa 20 targema omavalitsuse hulka. 13. jaanuar Päevakeskus organiseeris ühiskülastuse Tallinna Linnahalli, Doni kasakate laulu- ja tantsuansambli kontserdile 18. jaanuar Linnavolikogu kehtestas oma 2007.a. esimesel istungil detailplaneeringud, võttis teisel lugemisel üksmeelselt vastu Saue linna 2007. aasta eelarve. Linna kõige aegade suurima – 105 615 153 krooni (kasv 46%). Investeeringud moodustavad 28% (29 304 337.- krooni), õpetajate ja lasteaiakasvatajatjate folklooripidu, lauluvõistlus “Saue Laululaps”, Jüriöö palgatõusuks 15%, Gümnaasiumi ja Muusikakooli juurdeehituse orienteerumine, folklooripidu “Saue Sõlg” (Saue linna laulu- ja alustamiseks 20 miljonit ja teedeehitusele 5 miljonit krooni. tantsupidu) jne. Sotsiaalse kaitse kulud moodustavad eelarve kuludest 5%, Saue Huvikeskust juhib teenekas – 5 690 128 krooni. Linna eelarvest makstavat sünnitoetust kultuuritöötaja, Saue arenguks palju suurendatakse 6 500 kroonini, 1.klassi astuvate laste koolitoetust teinud Heino Annuse (1928-1997) tütar 700 kroonini ja pensionäride jõulutoetust 300.- kroonini. Sirje Luberg. ! 19. jaanuar 5. jaanuar Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip kohtus sauelastega Saue Linna Invaühing pidas aasta Gümnaasiumi aulas. Küsimused puudutasid eelkõige igapäevaelu esimest koosolekut. probleeme. 8. jaanuar 19. jaanuar Huvikeskus korraldas Keskuse pargis Huvikeskuse korraldatud Talvine folklooripidu. Setu kultuuri jõulukuuskede põletamise. Mängis tutvustas Igor Tõnurist, laulis Siidisõsarõ, tants Saue Kägara Muusikakooli trummide ansambel, muusika järgi. ühiselt joodi sooja alkoholivaba glögi, igale kuusetoojale 19. jaanuar maiustus. Klubi Tammetõru kogunemine. 8. jaanuar 19. jaanuar Saue Linnavalitsuse avalike suhete ja kommunikatsiooni 5 Lions Club Saue liiget - 2006-2007 aasta president Olev Trei valdkonna juhina alustas tööd Kristiina Kotter. ning neli past presidenti: Ants Torim, Henn Vaher, Aado 10. jaanuar Liblikmann ja Harry Pajundi võtsid osa Soome sõprusklubi Linnavalitsuse 2007.a. esimene istung; nõustuti lepingute Helsinkki/Mannerheim Lions Club´i 20. Charter Night´ist. sõlmimisega, väljastati ehitus- ja kasutusload, arutati Võõrustajad koos Leedidega kutsuti LC Saue novembrikuus sotsiaalküsimusi ja volikogu eelnõusid. Saku Vallavalitsus oli toimuvale Charter Night´ile, mil Saue klubil täitub 10 tegevusaastat. küsinud arvamust Kanama küla nime Saue külaks muutmiseks. 20. jaanuar Linnavalitsuse seisukoht eitav, sest nime muutmine võib tekitada Saue Sõna kirjutas, et Saue koolisport oli 2006. aastal Harjumaa kohanimede eksitava sarnasuse. parim,võideti esikoht ja karikas. Kompleksvõistlus võideti SAUE KROONIKA 2007 3 Kuusalu ja Keila koolide ees, osales 20 kooli. 3.-12. klasside (Liivik) asus lisaks klaveriõpetamisele tööle direktorina. Tunnid õpilased olid jaotatud 4 vanusegruppi. Eraldi tüdrukute ja poiste toimusid Gümnaasiumi ruumides. 10 aastat on koolis töötanud: võistkonnad 8 spordialal: suusatamine, jalgpall, korvpall, Kristiina Liivik – direktor ja klaveriõpetaja, Terje Mäss - rahvastepall, murdmaa teatejooks, staadioniteatejooks, klaveriõpetaja, aastast 1998 õppealajuhataja, Iljo Toming – sisekergejõustik ja ujumine. Saue Gümnaasiumist võistles kokku kitarriõpetaja, Ulvi Kanter - solfedþo õpetaja, Harry Illak – 228 õpilast, neist medalivõitjaid oli 92 . Karikavõidu tagas edukas vaskpilliõpetaja ja puhkpilliorkestri dirigent, Sirje Ojavee – ja stabiilne võistlemine, kõigil 8 spordialal oli Saue Gümnaasium akordioniõpetaja. Esimesed lõpetajad olid koolil juba 1999.a., 3 parema kooli seas. seega vaid kolm aastat peale alustamist. Praegu õpib 20. jaanuar Muusikakoolis üle 200 õpilase, töötab 27 õpetajat. Oma Saue Sõnas kirjutas Saue nooruk Carl Murd oma õpingutest ja sünnipäeval esitles kool vastvalminud CD plaati, kokkuvõtlikku elust Las Vegas Community College‘s, tutvustas linna ja linnaelu. tagasivaadet kümnele tegevusaastale. 21. jaanuar Päevakeskuse ühiskülastus Salme Kultuurikeskusesse – Videviku Talvekontsert. 22. jaanuar Saue doonorid andsid Lääne-Harju politseiosakonna võimlas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskusele verd. 24. jaanuar Linnavalitsuse 3. istung. Väljastati ehitusload, kinnitati projekteerimistingimused, arutati sotsiaalküsimusi, määrati teenindusmaad maa munitsipaalomandisse taotlemiseks, kinnitati alaeelarvete kuluartiklid ja aastainventuuride lõppaktid, nõustuti lepingute sõlmimisega. Kinnitati 2007.a. linna lastetoetuste suurused alljärgnevalt: - sünnitoetus 6 500 (kuus tuhat viissada) krooni 2007.a. sündinud lastele; 27. jaanuar - eelkooliealise koduse lapse toetus 290 krooni; 75. sünnipäeva tähistas teatriteadlane - koolilaste toetused alljärgnevalt: ja publitsist Koidula Soosalu ! • esimesse klassi astujale 700 krooni; 29. jaanuar • 2.- 12.klasside õpilasele 300 krooni Linnavalitsuse ruumides toimus Hooldajatoetuse suurused alates 1.02.2007 alljärgnevalt: avalik arutelu Ladva 1A detail- - hooldajatoetus raske puudega isiku hooldajale 400 krooni; planeeringu (kauplusehoone - hooldajatoetus sügava puudega isiku hooldajale 600 krooni. kavandamine) üle. Detailplaneerin- Pensionäride ja puuetega inimeste jõulutoetus 2007.a. guga sai tutvuda 15. jaanuarist. 300 krooni. 30. jaanuar Kehtestati uued “Saue Sõna” reklaami hinnad, eraldati raha Linnavalitsus oma neljandal spordiühingutele ja Saue Haridusseltsile Vitalis. istungil arutas kooli juurdeehituse hanke korraldamist, kinnitas 24. jaanuar hinnapakkumise ja eraldas reservfondist raha. 81. sünnipäeva tähistas Kotkaristi V klassi 30. jaanuar Teenetemärgi kandja Sigfrid Udris. ! Päevakeskus organiseeris ühiskülastuse Eesti Draamateatri 24. jaanuar etendusele “Kuu aega maal”. Päevakeskuses pidas Silvi Mänd terviseloengu - Uue energiaga uude aastasse. Aasta esimene Beebiball. Sünnitunnistused said Saue uued 27. jaanuar linnakodanikud Luisa Loore Parbo, Juri Petrunin, Melvin Gümnaasiumi aulas toimus Muusikakooli Teepere, Greete Auger, Karl Mattias Ploompuu, Nora Getter 10.aastapäeva pidulik kontsert. Kohal olid Uibukant, Ranon Teetamm, Lauri Poom, Kätriin Kondel, Laurits vilistlased, õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Kool avas uksed Leitmäe, Gregor Ander Mäe ja Kertu Lipp. aastal 1996. Esimesel aastal töötas koolis 5 õpetajat ja õpiti 4 eriala: klaverit, trompetit, akordioni ja kitarri. Kristiina Marjamaa 4 SAUE KROONIKA 2007 VEEBRUAR kuritegevuse olukorrast Saue linnas. 2. veebruar 9. veebruar Vastavalt Saue ja Kozeletsi linna sõpruslepingule sõitsid Taavi Veskimägi rääkis Päevakeskusesse kogunenutele teemal: Ukrainasse SA REC Estonia esindaja Anne Kivinukk ja “Inimene saab aasta vanemaks – kaks targemaks!” abilinnapea Rafael Amos, eesmärgiks Eesti kogemust vahendades Päevakeskuste jätkusuutlikkus muutuvas ühiskonnas. kaasa aidata keskkonnasäästliku väikeettevõtluse arengule 9. veebruar Ukrainas. Erilist tähelepanu pööratakse turismile. Projekti käigus Lauluklubi isamaaliste laulude õhtu Gümnaasiumi saalis. korraldatakse Kozeletsi linnaametnikele ja väikeettevõtjatele 9. veebruar 5-päevane koolitusreis Eestisse, antakse välja keskkonnasäästlikku Päevakeskuses alustati Seeniortantsu tundidega. Juhendaja Kulla ettevõtlust käsitlev trükis ja koostatakse Kozeletsi linna Heina. Tantsud jätkuvad iga kuu teisel reedel. keskkonnasäästliku turismi näidisarengukava. Koosolekust 10. veebruar Kozeletsi linnavalitsuses
Recommended publications
  • Käskkiri Siseminister Elektroonil

    Käskkiri Siseminister Elektroonil

    Regionaalministri käskkiri 11.07.2011 nr 1-4/148 Kergliiklusteede kava Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määruse nr 185 „Siseministeeriumi põhimäärus“ paragrahvi 22 lõike 2 punkti 2 ja regionaalministri 17.02.2011 käskkirja nr 34 „Kergliiklusteede toetusskeem“ punkti 8.2 alusel: 1. Kinnitan kergliiklusteede kavasse nimetatavate projektide eelistusnimekirja ja reservprojektide eelistusnimekirja (lisa). 2. Reservprojekte toetatakse, kui kergliiklusteede kavas eelistusnimekirja kantud projektide elluviimise arvelt vabaneb piisavalt vahendeid. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Kergliiklusteede kava eelistusnimekiri LISA Taotleja nimi Projekti nimi Maksimaalne Minimaalne Projekti eeldatav Projekti eeldatav toetussumma omafinantseeri alustamise tähtaeg lõpetamise tähtaeg ngu määr Sangaste vald Sangaste-Keeni kergliiklustee 182 121,00 18,42% IV kv 2011 IV kv 2013 Kadrina vald Kadrina-Hulja kergliiklustee ehitus (Hulja aleviku 320 000,00 23,20% IV kv 2011 IV kv 2013 ühendamine Kadrina aleviku avalike teenustega)* Aegviidu vald Aegviidu kergliiklustee ehitamine* 207 203,00 15,00% IV kv 2011 IV kv 2011 Kanepi vald Kanepi-Erastvere-Põlgaste asulaid ühendava 320 000,00 17,11% IV kv 2011 IV kv 2012 kergliiklustee rajamine** Vihula vald Võsu-Käsmu kergliiklustee rajamine 320 000,00 66,37% IV kv 2011 IV kv 2012 Jõhvi vald Tammiku aleviku ühendamine Jõhviga*** 207 517,00 15,00% IV kv 2011 IV kv 2012 Audru vald Audru kooli Audru alevikuga ühendav kergliiklustee 138 763,86 15,00% III kv 2011 III kv 2012 Märjamaa vald Orgita-Märjamaa kergliiklustee
  • Ober-Haus Real Estate Market Report 2019

    Ober-Haus Real Estate Market Report 2019

    REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future.
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019

    Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019

    RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year.
  • Rmk Annual Report 2014

    Rmk Annual Report 2014

    RMK ANNUAL REPORT 2014 ANNUAL REPORT 2014 3 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 32-39 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION GROWING FOREST BENEFITS 3 POSSIBILITIES FOR MOVING IN NATURE 34 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 NATURE EDUCATION 36 SAGADI FOREST CENTRE 37 6-11 ABOUT THE ORGANISATION ELISTVERE ANIMAL PARK 38 NATURE CAMERA 38 ALL OVER ESTONIA 8 CHRISTMAS TREES 39 EMPLOYEES 9 HERITAGE CULTURE 39 ACKNOWLEDGEMENTS 10 COOPERATION PROJECTS 11 40-45 RESEARCH WORK 12-23 FOREST MANAGEMENT APPLIED RESEARCH PROJECTS 42 USE OF RESEARCH RESULTS 44 FOREST LAND OVERVIEW 14 SCHOLARSHIPS 45 CUTTING WORKS 15 FOREST RENEWAL 16 AFFORESTATION OF QUARRIES 18 46-51 FINANCIAL SUMMARY TIMBER MARKETING 18 FOREST IMPROVEMENT 20 BALANCE SHEET 48 WASTE COLLECTION 22 INCOME STATEMENT 50 FOREST FIRES 22 AUDITOR’S REPORT 51 HUNTING 23 24-31 NATURE PROTECTION DIVISION OF STATE FOREST 26 PROTECTED AREAS 26 SPECIES UNDER PROTECTION 27 KEY BIOTOPES 28 BIODIVERSITY 28 NATURE PROTECTION WORKS 29 PÕLULA FISH FARM 31 2 Address by the Chairman of the Board GROWING FOREST BENEFITS Aigar Kallas Chairman of the Management Board of RMK The RMK Development Plan 2015-2020 was laid be certain that Estonia’s only renewable natural down in 2014. The overall idea of the six strategic resource would be used wisely for the benefit of goals established with the Development Plan is the society of both today and tomorrow, and that that the forest, land and diverse natural values natural diversity would be preserved, both in the entrusted to RMK must bring greater and more di- protected as well as the managed forest.
  • RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board

    RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board

    RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board 3-4 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 36-43 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION IN PRAISE OF DIVERSITY 3 MOVING AROUND IN NATURE 38 IN PRAISE OF NATURE EDUCATION 40 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 SAGADI FOREST CENTRE 40 ELISTVERE ANIMAL PARK 41 NATURE CAMERA 42 diversity CHRISTMAS TREES 42 6-13 ABOUT THE ORGANISATION HERITAGE CULTURE 43 ALL OVER ESTONIA 8 Aigar Kallas EMPLOYEES 9 Chairman of the Management Board of RMK HONOUR BOARD 10 COOPERATION PROJECTS 12 44-49 RESEARCH WORK APPLIED RESEARCH PROJECTS 46 USE OF RESEARCH RESULTS 48 SCHOLARSHIPS 49 14-27 FOREST MANAGEMENT FOREST LAND OVERVIEW 16 CUTTING WORKS 17 The motto of the yearbook, containing an over- FOREST RENEWAL 18 50-55 FINANCIAL SUMMARY view of 2015, is diversity. RMK and the forests PLANT GROWING 20 BALANCE SHEET 52 entrusted to our care in Estonia are both diverse. TIMBER MARKETING 22 INCOME STATEMENT 54 FOREST IMPROVEMENT 24 AUDITOR’S REPORT 55 Curiously enough, the activity which RMK’s staff WASTE COLLECTION 25 and its contractual partners spend the most This knowledge is essential for a number of FOREST FIRES 26 HUNTING 26 energy on is not the one we are most commonly reasons. Firstly, it confirms that the years of work associated with. Growing young trees, caring for dedicated to creating free recreational possibi- their growth conditions, replacing an old forest lities have been a success. Secondly, it shows generation with a new one at the right time, and 28-35 NATURE PROTECTION that RMK’s primary role of performing nature timber sales are areas in which RMK is active, but protection works is growing in terms of visibility.
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia

    Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia

    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
  • Rmk Annual Report 2018

    Rmk Annual Report 2018

    RMK ANNUAL REPORT 2018 RMK ANNUAL REPORT 2018 State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Design and layout: Dada AD 4 Aigar Kallas: Forever forested land www.dada.ee 36 Key biotypes 5 10 facts about RMK 37 Nature protection works Typography: Geogrotesque 40 Põlula fish farm News Gothic BT 6–13 About the organisation 8 All over Estonia 42–49 Visiting nature Paper: cover Constellation Snow Country 280 g 9 Structure and nature awareness content Munken Lynx 120 g 10 Staff 44 Visiting nature 11 Contribution to the economy 46 Nature awareness Printed by Ecoprint 12 Cooperation projects 46 Elistvere Animal Park 13 Recognition 47 Sagadi Forest Centre 48 Nature camera 14–31 Forest management 49 Christmas trees 16 Overview of the RMK forest 49 Heritage culture 19 RMK’s forestry works 24 Plant cultivation 50–55 Research 25 Timber marketing 52 Applied research 28 Forest improvement 55 Scholarships 29 Waste collection 30 Forest fires 56–60 Financial summary 31 Hunting 58 Balance sheet 60 Income statement 32–41 Nature protection 61 Auditor’s report 34 Protected areas 35 Protected species 63 Register of photographs FOREVER FORESTED LAND 5 6300 important tasks performed by RMK 1% people were employed in the state Aigar Kallas are growing forests, preserving natural forest during the course of the year. values, earning a profit for the state of RMK’s forest land Of those, approximately 700 Chairman of the Management Board of RMK through the management of the forest, is clear-cut each year.
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible

    Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible

    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs

    Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs

    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
  • Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat 2018 XXIV

    Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat 2018 XXIV

    Facta non solum verba EESTI TEADUSTE AKADEEMIA AASTARAAMAT faktid jA arvud ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 Koostajad: Jaak Järv (vastutav toimetaja) Aastaraamatu valmistasid ette: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Keeletoimetaja: Katrin Ringo Küljendaja: Erje Hakman Fotode autorid: Annika Haas lk 31, 32, Reti Kokk lk 11, 54, 55, 58, 59, 60, 62, 65, 66, Janis Salins lk 34, ülejäänud fotod on pärit akadeemia arhiivist Koostajad tänavad: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Trükitud trükikojas Paar ISSN 1406-149x (trükiväljaanne) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-1628 (võrguväljaanne) SISUKORD SAATEKS ............................................................................................................................................... 5 KROONIKA 2018 .................................................................................................................................. 7 AKADEEMIA LIIKMESKOND .........................................................................................................