DOCSLIB.ORG

Muinsuskaitse Aastaraamat 2011 Muinsuskaitse Aastaraamat 2011 Kroonika Ja Trükised / Tartu Miljööalade Ajaloolised Hooviuksed Egle Tamm

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Muinsuskaitse Aastaraamat 2011 Muinsuskaitse Aastaraamat 2011 Kroonika Ja Trükised / Tartu Miljööalade Ajaloolised Hooviuksed Egle Tamm 2011 AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2011 AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE PLANEERINGUTEST / SUURGILDI HOONE RESTAUREERIMINE / PETERBURI JAANI KIRIKU TAASTAMINE TALLINNA LINNAHALLI GOBELÄÄNEESRIIE / HARJU-RISTI KIRIKU MÜNDILEID MELESKI KLAASIVABRIK / KAUKAASIA TIIGER LÕHUB PESA / MUINSUSKAITSESEADUSE MUUTMINE MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2011 KROONIKA JA TRÜKISED / TARTU MILJÖÖALADE AJALOOLISED HOOVIUKSED EGLE TAMM Kolleegium: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MEELI HUNT, LIINA JÄNES, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ILME MÄESALU, ANNELI RANDLA, OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA Toimetajad: MARI LOIT, KAIS MATTEUS Keeletoimetaja: AILI SAKS Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Esikaanel Suurgildi hoone. Foto Martin Siplane Fragment Narva vanalinna üldplaneeringu maakasutusplaanist 3 Aadlipanga peatrepikoda. Foto Peeter Säre 17 Maalingudetail Voltveti mõisas. Foto Martin Siplane 61 Luuleiud Mihkli kiriku võlvidelt. Foto Kristel Külljastinen 75 Meleski klaasivabrik 1920ndatel. Foto Jaan Vali kogust 81 Pliiplekk Suurgildi hoone fassaadi laternal. Foto Martin Siplane 93 Maalingud David Gareja kloostrikompleksis. Foto Riin Alatalu 97 Muinsuskaitseameti infovoldikud. Foto Martin Siplane 107 Tagumisel sisekaanel Tartu miljööalade ajaloolised hooviuksed. Fotod Anu Kulbach, Kaja Onton Autoriõigused: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND, 2012 All rights reserved. ISSN 2228-2033 Trükkinud VABA MAA AS Printed in Estonia SISUKORD EESSÕNA. Kalev Uustalu 2 ARHEOLOOGIA ARHEOLOOGILISED AVASTUSED MIHKLI KIRIKU PLANEERINGUD VÕLVIDELT. Ain Mäesalu, Martin Malve 76 NARVA VANALINNA OSAÜLDPLANEERINGU HARJU-RISTI KIRIKU MÜNDILEID. Mauri Kiudsoo 79 KOOSTAMISEST AASTATEL 2008–2011. Peeter Tambu 4 MIDA TÄHENDAB KULTUURIPÄRANDI KOHALIK KAITSE AJALUGU EHK KÜMME AASTAT MILJÖÖALASID. Riin Alatalu 8 MELESKI KLAASIVABRIK – AJALUGU JA UUS ÜLD- JA DETAILPLANEERINGUTE MUINSUSKAITSE HINGAMINE. Ruth Pärnoja, Olev Suuder, Meeli Hunt 82 ERITINGIMUSTEST. Merle Kinks 11 Tootsi turbatööstus ja ASULA. Henry Kuningas 85 SETOMAA KULTUURIPÄRAND. Maie Kais 13 TALLINNA VANASADAM AJALOOLISTEL PLAANIDEL Ragnar Nurk 88 EHITISED EESTI PANGA MUUSEUM. Robert Treufeldt 18 TEHNOLOOGIA SUURGILDI HOONE RESTAUREERIMINE. AJALOOLE KARJA KIRIKU KATUSE RESTAUREERIMINE: KRUVI- AVANENUD AEG. Helve Ilves, Boris Dubovik 21 LIITED JA PLIIPLEKK. Juhan Kilumets, Ain Pihl 94 HEAD ROOTSIAEGSET TOLMU ON PÖÖNINGUTEL VEEL EHK ÜRGONNID KADRIORUS. Oliver Orro 27 J. POSKA 9 ÜÜRIMAJA UUS TULEMINE MAAILMAPÄRAND Mariette Aavik 30 KAUKAASIA TIIGER LÕHUB PESA. Riin Alatalu 98 HAIGLAHOONE NÕMMEL. Ene Priimets 33 TEADUSLIK restaureerimine Jaapanis VILLA MON REPOS. Jaanus Vipper 37 Lilian Hansar 103 PIIRI kõrtsi LUGU. Ivar Traagel 39 RAHVUSVAHELINE JUHEND ANNAB SUUNISEID VÄÄTSA MÕISA PEAHOONE RESTAUREERIMISEST LOODUSLIKE PÜHAPAIKADE KAITSMISEKS Nele Rohtla 42 Ahto Kaasik 105 HAAPSALU kultuurimaja. Tõnis Padu 46 PÄRNU KOOLIHOONE APTEEK JA SELLE SISUSTUS Nele Rent 48 KROONIKA JA TRÜKISED PÄRNU JEKATERIINA KIRIKU KATUSTE OMANIKE JA ETTEVÕTJATE ELU LIHTSUSTAV, RESTAUREERIMINE 2008–2011. Nele Rent 51 KUID MÄLESTISTE KAITSET TÕHUSTAV SEADUSE HARGLA KALMISTU PUIDUST VÄRAV-KABELI MUUTMINE. Kalev Uustalu 108 JA KIVIST VÄRAVAPOSTIDE RESTAUREERIMINE KONVERENTSIST „TALLINNA VANALINNA KAITSEALA 45 Olev Suuder 52 JA HELMI ÜPRUS 100”. Jaan Tamm 111 VIIMASTE aastate konserveerimistöödest MÄLESTUSKILDE HELMI Üprusest Koguva KÜLAS. Mihkel Koppel 53 Marta Männisalu 112 Peterburi JAANI KIRIKU taastamine SIINMAA pärandi HOIDMISE ÕPPETUNNID Henry Kuningas, Olev Liivik 56 Leele Välja 114 Tartu Maarja KIRIKU taastamise ideekonkurss 2011. aastal. Egle Tamm 117 KUNST Digitaalne kultuuripärand. Kadri Tael 119 MAALINGUD Voltveti MÕISAS. Hilkka Hiiop 62 KONKURSID AASTA MUINSUSKAITSJA MUUSEUMIS Karlova linnaosa MAALITUD LAED 2010 JA 2011. Tarvi Sits 121 Kristiina Ribelus 66 MUINSUSKAITSEAMETI 2011. AASTA PARIMAD LISANDUSI Tartu ANTIIGIAINELISTELE KOOSTÖÖPARTNERID 122 seinamaalingutele. Heli Tuksam 69 TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMETI TALLINNA LINNAHALLI GOBELÄÄNEESRIIE RESTAUREERIMISPREEMIAD 124 „INIMESTE ELU”. Marju Raabe 71 2010. JA 2011. AASTAL ILMUNUD TRÜKISED 125 UURINGUD Koeru KIRIKUS. Anneli Randla 73 PERERAHVA UKS – TARTU MILJÖÖALADE AJALOOLISED HOOVIUKSED 19. SAJANDIL JA 20. SAJANDI I POOLEL. Egle Tamm 128 1 KALEV Uustalu eessõna KES ON KAOTAJATE RINGIS, KUI KULTUURIPÄRANDIKS OLEV OBJEKT HÄVIB? Kas kaotajaks on isik, kellele mälestis kuulus? Või on ta Kui kultuuriväärtus on hävinud, kas siis on kaotajaks hoopis võitja? Vastus peitub selles, milline on selle omani- rahvas, kelle maal/riigis pärand asus? Või on kaotajaks ku suhtumine talle kuulunud kultuuripärandi objekti. Kui rahvas, kes enam sellel territooriumil ei asu, kuid kelle omanik on pannud mälestisse, olgu see siis ese või ehitis, ühte ajalooetappi ja kultuurilugu objekt ilmekalt tähistas? hulga vaeva ja raha, ning mitte seetõttu, et Muinsus- Meil Eestis on suur hulk saksa kultuuri esindavaid mäles- kaitseamet seda nõuab, vaid põhjusel, et ta mõistab asja tisi ja nii võiks näiteks küsida: „Kas Pöide kiriku hävimi- sisulist väärtust, siis sel juhul on omanik mälestise hävi- se korral kaotab saksa või eesti kultuur või saab kaotuse mise korral kaotaja. osaliseks hoopis Euroopa ja maailma kultuur?” Arvan, et Samas võis hävinud kultuuriväärtus (üldjuhul ehi- kultuuril pole väärtus üksnes ajas ja ruumis ning kultuuri- tis) olla omanikul kaelas kui kivi. Asja väärtust mõistmata väärtusliku asja hävimine kultuuripärandi mõttes ei ole võis see omanikule tunduda täieliku mõttetusena, mille vaid lokaalne ega rahvuslik kaotus – see on rahvusvaheli- ümberlükkamine nõuaks vaid paar tundi aega ja korralik- ne kaotus. ku traktorit. Samal ajal oleks selle nn mõttetuse korrasta- Arvan, et kultuuriväärtusliku asja hävinguga seotud mine muinsuskaitsjate näpunäidete kohaselt läinud talle kaotuse adumiseks on inimestele igal tasandil vaja selgi- maksma mitme aasta palga ja saadud tulemusel ei oleks tada asjade kultuuriväärtuslikkuse sisu. Ei saa jääda loot- olnud mingit praktilist kasutust. Arvan, et sellise suhtu- ma sellele, et kõik niikuinii mõistavad alati ja üheselt asja- mise korral on hävinud mälestise omanik võitja. de neid väärtusi, mida pole võimalik ümber panna rahas- Kas kaotajad on ka need inimesed, kelle kodu lähedal se. Rahalist kaotust oskavad hinnata valdavalt kõik, kuid hävinud pärand oli? Kindlasti on ümbruskonna rahva hul- kultuuriväärtuslikku mitte igaüks. Arvan, et ei saa ära gas nii kaotajaid kui ka osavõtmatuid. Küsimus on rohkem põlata kultuuripärandi väärtuse selgitamist ja sellest teada selles, mil määral oli ümbritsev kogukond teadlik hävi- andmist läbi materiaalsete mõjutajate, milleks on reaalse nud mälestise ajaloolisest ning kultuurilisest väärtusest. tulu tekkimise võimalused mälestisega seotud kohalikule Lisaks selles, kas hävinud kultuuriväärtusel oli kohaliku kogukonnale. kogukonna jaoks mingi käegakatsutav mõju – kas vara- Kutsun kõiki jätkama oma tööd selleks, et kultuuri- semalt olid kohale sõitnud selle asja uudistajaid, kes tõid pärand säiliks ja et kaotusi oleks vähem. Loodan, et kui kogukonda kuuluvate inimeste kaukasse kasu? Kas nende mõni pärandi objekt peaks siiski kaduma, siis on selle uudistajate läbi õnnestus tõsta kaupluse, majutuskoha ja kaotuse suuruse mõistjaid homme rohkem kui täna. söögikoha käivet? Kas kohalikud tooted leidsid turgu selle mälestise uudistajate jaoks? 2 PLANEERINGUD 3 PEETER Tambu Narva vanalinna osaüldplaneeringu koostamisest / PLANEERINGUD NARVA VANALINNA OSAÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEST AASTAtel 2008–2011 Narva oli vanast kiviaja asulast läbi keskaja ja Hansa Liidu 1980. aastal kehtestatud meetmed vanalinna tühjade 17. sajandi alguseks kujunenud tüüpiliseks Põhja-Euroopa alade kaitsmiseks täisehitamise eest ning vanalinna üles- linnaks. Viimased suuremad muudatused täna vana- ehitamise mõtet on kandnud juba valdavalt iseseisvusaega linnana tuntud alal tõi kaasa Rootsi riigikantsler Axel jäävad hilisemad planeerimisettepanekud. Enamasti on Oxenstierna idee kujundada Narvast riigi teine pealinn. olnud tegemist stilistilist markeerimist toetavate kavandi- Nii viidi siin 1644 Stockholmi eeskujul sisse uus kollegi- tega, mis ei ole tegelenud linnaehituslike ja ideoloogiliste aalne linnavalitsemise süsteem ning kehtestati ka Narva küsimustega ega analüüsinud tänaseks magalarajooniks esimene ehitusmäärus, mis koos renessansliku regulaar- kujunenud linnaosa taas linnasüdameks muutmise eeldu- linna ideega kujundasidki umbes 300 järgnevaks aastaks seid ning võimalikke meetodeid. Sama stilistilise markee- Narva linna üldilme. rimise katsetena aastatel 2006–2007 siia kerkinud paar Nagu mujalgi Euroopas, oli ka Narvas 19. sajandi kortermaja on ajaloolisele baroksele linnale võõrad ning lõpul – 20. sajandi algul tekkinud vajadus lahendada eiravad paljus ka Narva vanalinna ajaloolise hoonestuse tööstuse arengu ja elanikkonna kiire kasvuga seotud linna- põhiprintsiipe. Seni ainsa ja loodetavasti teednäitavana ruumi kitsikuse probleem. Plaanidega väljuti ajaloolistest on vanalinna kerkimas arhitektide Siiri Valneri, Indrek linnasarastest ning asuti kavandama eeslinnu. Ajalooliselt Peili ja Katrin Koovi projekteeritud Tartu Ülikooli Narva välja kujunenud linnasüdamed, mis tasapisi muutusid va- kolledži uus hoone, mis liidab endas nii ajaloolise ja nüüdis- nalinnadeks ning olid juba toimivad orgaanilised
Load more

Recommended publications
  • Käskkiri Siseminister Elektroonil
    Regionaalministri käskkiri 11.07.2011 nr 1-4/148 Kergliiklusteede kava Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määruse nr 185 „Siseministeeriumi põhimäärus“ paragrahvi 22 lõike 2 punkti 2 ja regionaalministri 17.02.2011 käskkirja nr 34 „Kergliiklusteede toetusskeem“ punkti 8.2 alusel: 1. Kinnitan kergliiklusteede kavasse nimetatavate projektide eelistusnimekirja ja reservprojektide eelistusnimekirja (lisa). 2. Reservprojekte toetatakse, kui kergliiklusteede kavas eelistusnimekirja kantud projektide elluviimise arvelt vabaneb piisavalt vahendeid. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Kergliiklusteede kava eelistusnimekiri LISA Taotleja nimi Projekti nimi Maksimaalne Minimaalne Projekti eeldatav Projekti eeldatav toetussumma omafinantseeri alustamise tähtaeg lõpetamise tähtaeg ngu määr Sangaste vald Sangaste-Keeni kergliiklustee 182 121,00 18,42% IV kv 2011 IV kv 2013 Kadrina vald Kadrina-Hulja kergliiklustee ehitus (Hulja aleviku 320 000,00 23,20% IV kv 2011 IV kv 2013 ühendamine Kadrina aleviku avalike teenustega)* Aegviidu vald Aegviidu kergliiklustee ehitamine* 207 203,00 15,00% IV kv 2011 IV kv 2011 Kanepi vald Kanepi-Erastvere-Põlgaste asulaid ühendava 320 000,00 17,11% IV kv 2011 IV kv 2012 kergliiklustee rajamine** Vihula vald Võsu-Käsmu kergliiklustee rajamine 320 000,00 66,37% IV kv 2011 IV kv 2012 Jõhvi vald Tammiku aleviku ühendamine Jõhviga*** 207 517,00 15,00% IV kv 2011 IV kv 2012 Audru vald Audru kooli Audru alevikuga ühendav kergliiklustee 138 763,86 15,00% III kv 2011 III kv 2012 Märjamaa vald Orgita-Märjamaa kergliiklustee
    [Show full text]
  • Ober-Haus Real Estate Market Report 2019
    REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019
    RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year.
    [Show full text]
  • Saue Linna Kroonika 2007  2 Saue Kroonika 2007
    Nr 2 - 3 / 272 - 273 jaanuar 2008 Tasuta SAUE – KODUNE LINN SAUE LINNA KROONIKA 2007 2 SAUE KROONIKA 2007 JAANUAR 10. jaanuar 1. jaanuar Päevakeskuses olid aasta esimesel koosviibimisel Saue 5 aastat tagasi moodustati ja alustas Gümnaasiumi ruumides vabadusvõitlejad. tegutsemist Huvikeskus, eesmärgiks eesti rahvuskultuuri 11.jaanuar säilitamine ja edendamine ning linnaelanikele vaba aja veetmise Gümnaasiumis viisid Maanteeamet ja OÜ Autosõit II - V klassi võimaluste loomine spordi, kultuuri ja meelelahutuse kaudu. Viib õpilastele läbi praktilise helkurikoolituse. läbi koolitusi ja kursuseid, korraldab rahvapidusid, linna kultuuri- 11. jaanuar ja suurüritusi. 2005. – 2006. aastal tegutses 25 ringi õpilastele Vestlusringi Päevakeskuses kogunesid Sauel elavad küüditatud. (387 osavõtjat) ja 9 täiskasvanutele (141 osavõtjat). Noorte seas 12. jaanuar on kõige osavõturohkemad 12 spordiringi. Showgrupp “Lainela” Linnavalitsuse erakorraline istung, arutas volikogu eelarve- (aastast 2005 “Vikerkaar”, juhataja Elo-Marika Kongo) tööst ja majanduskomisjoni 11. jaanuaril toimunud istungil 2007.a. võtab osa 70 last ja noort. Saavutatud on silmapaistvaid tulemusi eelarve projekti esitatud muudatusettepanekuid. Nõustuti nii kodu- kui välismaal. Täiskasvanutele tegutsevad mitu ettepanekutega ning otsustati need muutmata kujul ja täies mahus rahvatantsurühma ja rahvapillimuusikat harrastav kapell “Saue lülitada eelarve eelnõusse. Kägara”, saab õppida line-tantsu, fotograafiat, lilleseadet jne. 12. jaanuar Osa Saue Folgi rahvatantsurühmi ja kapell harjutavad
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Rmk Annual Report 2014
    RMK ANNUAL REPORT 2014 ANNUAL REPORT 2014 3 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 32-39 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION GROWING FOREST BENEFITS 3 POSSIBILITIES FOR MOVING IN NATURE 34 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 NATURE EDUCATION 36 SAGADI FOREST CENTRE 37 6-11 ABOUT THE ORGANISATION ELISTVERE ANIMAL PARK 38 NATURE CAMERA 38 ALL OVER ESTONIA 8 CHRISTMAS TREES 39 EMPLOYEES 9 HERITAGE CULTURE 39 ACKNOWLEDGEMENTS 10 COOPERATION PROJECTS 11 40-45 RESEARCH WORK 12-23 FOREST MANAGEMENT APPLIED RESEARCH PROJECTS 42 USE OF RESEARCH RESULTS 44 FOREST LAND OVERVIEW 14 SCHOLARSHIPS 45 CUTTING WORKS 15 FOREST RENEWAL 16 AFFORESTATION OF QUARRIES 18 46-51 FINANCIAL SUMMARY TIMBER MARKETING 18 FOREST IMPROVEMENT 20 BALANCE SHEET 48 WASTE COLLECTION 22 INCOME STATEMENT 50 FOREST FIRES 22 AUDITOR’S REPORT 51 HUNTING 23 24-31 NATURE PROTECTION DIVISION OF STATE FOREST 26 PROTECTED AREAS 26 SPECIES UNDER PROTECTION 27 KEY BIOTOPES 28 BIODIVERSITY 28 NATURE PROTECTION WORKS 29 PÕLULA FISH FARM 31 2 Address by the Chairman of the Board GROWING FOREST BENEFITS Aigar Kallas Chairman of the Management Board of RMK The RMK Development Plan 2015-2020 was laid be certain that Estonia’s only renewable natural down in 2014. The overall idea of the six strategic resource would be used wisely for the benefit of goals established with the Development Plan is the society of both today and tomorrow, and that that the forest, land and diverse natural values natural diversity would be preserved, both in the entrusted to RMK must bring greater and more di- protected as well as the managed forest.
    [Show full text]
  • Riina Kens: Ema Peab Olema Lahke Ja Hea Emadepäeval, Nii Nagu Perenaise Sõnul Kohtub Pere Ka Sellest Nad Ei Taha Õues Olla
    MAI 2019, nr 5 Uus vallavanem Ivar Lilleberg Kas emasüdant tunned sa? loodab valla juhtimises Nii õrn, nii kindel! Muutmata erimeelsused likvideerida ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! Lydia Koidula lk 3 Riina Kens: ema peab olema lahke ja hea Emadepäeval, nii nagu Perenaise sõnul kohtub pere ka sellest nad ei taha õues olla. Küsivad, peamist õpetust, mida ta laste- ka teistel suurema- enamus koosseisus jõuludel ja ilma.“ et mis nad teevad seal. Nemad le hommikust õhtuni tavatses ema-isa sünnipäevadel. Kokku tahaksid rohkem olla nutisead- korrutada: „Üks kord kui ise tel pühadel, koguneb saadakse ka isade- ja emade- metes. Aga mina saadan ikka oled ema, siis tunned ja saad Ilumäel Kenside pere- päeval ning jaanitulel, kuid siis õue, et vot kella kolmeni män- aru, mis valesti tegid. Enne ei kond. Peres on ühte- ei pruugi kõik korraga kohal gite õues. Siis tulevad ka mitu saa aru, kui omal nahal oled läbi kokku 44 inimest: Riina olla.“ korda vahepeal küsima, et teinud.“ „Praegu veel mahume kas kell on kolm.“ Teine, mille järgi ka Riina ise ja Heino, nende 9 last ühise laua taha,“ vastas elab, on järgmine: „Kui teed, koos kaasadega ja 24 Riina küsimusele, et kas EMA PEAB tee hästi või ära tee üldse.“ lapselast. nii suur pere korraga OLEMA HEA Minu lapsed kasutavad ka lapsepõlvekodu katu- „Tagant järgi tarkuse- neid ütlusi oma elus. Näiteks se alla mahub. „Meil na võin ma öelda, et minu üks tütardest on restora- Katrin Kivi on maja teine kor- emaks olemise juures nis juhataja ja seda tarkust tea- toimetaja rus spetsiaalselt selle on kõige tähtsam see, vad ka kõik tema töötajad.“ jaoks kohandatud.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Koeru Valla Üldplaneering
    Koeru valla üldplaneering SISUKORD SISSEJUHATUS .........................................................................................................................4 1. KOERU VALLA ASEND JA OLUKORRA KIRJELDUS ..........................................5 1.1 Asukoht ja kujunemine............................................................................................5 1.1.1 Asukoht ......................................................................................................................5 1.1.2 Ajalooline kujunemine. ..............................................................................................5 1.2 Territooriumi jaotus ................................................................................................7 1.2.1 Elanikkond .................................................................................................................7 1.2.2 Keskused ....................................................................................................................9 1.3 Looduskeskkond.......................................................................................................9 1.3.1 Mullastik ..................................................................................................................10 1.3.2 Maavarad..................................................................................................................10 1.3.3 Põhjavesi ..................................................................................................................11 1.3.4 Veekogud .................................................................................................................11
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Vastu võetud 25.06.2001 nr 437 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna.
    [Show full text]