DOCSLIB.ORG

Mulgid Mäletavad Põhjala Algkeelt

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mulgid Mäletavad Põhjala Algkeelt MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT Mati Laane Neile, kellele meeldib sõnademäng, sõnade tekkeloo üle mõtisklemine, ristsõnad, mälumängud ja ajutreening, soovitav lugeda lõkke, kamina või küünla valgel mõni lehekülg korraga Sisukord: lk. Aa ja le 2 Ko 18 Ki 30 Tar 40 Lohkudega kivid 47-61 Mõtisklus II -1 Metsakarjandus 4 Kaheldav õ ja teised 24 Pa-pu-po-pae-pai-pei-pe-pi 26 Jahilugu 34 Vesi 46 Maaviljeluse aeg 57 Toponüümika 71 Usk ja kunst 79 Lõpetuseks 107-110 Käesolev traktaat on mõtisklus meie keele arenguloo alg-aegadest, kui kogu kõneldav keel koosneski ehk ainult vähestest algsõnadest, otsime algsõnade konkreetseid või üldisemaid tähendusi. Algsõnu oli uskumatult vähe ja neil oli väga lai tähendusväli. Hilisemas keele aregus moodustasid need algsõnad omavahel mitut moodi liitudes uusi sõnu, väljendeid ja mõisteid. Praegused silbid võivad olla kunagised sõnad ja praegused sõnad kunagised laused. Mulgi keel võib “mäletada” seda arengulugu, sest: 1. eestlased on üldse üks vanimaid paikseid rahvaid Põhjalas, sellele tiitlile kandideerivad eestlased ja saamid; 2. eestlaste hulka arvatud mulgid on üks kõige konservatiivsemaid rahvakilde, kes on oma traditsioonis kõige kauem säilitanud mõndagi mujal unustatut: väga muistseid sõnu, mõisteid ja väljendeid, väga vanu rahvaluule elemente, ürgseid perekonna ja suhtetavasid, muistseid käitumismalle ja uskumusi, siiani on kasutuses vanimaid rahvariide elemente, nagu mulgi vammus jm. Mitmed käsitletud elu- ja asukohaga seotud sõnad on mulgi keele (m.k.) abil taastatud seesoleva käände (kus ma asun?) järele ja algse nimetava käände (mis see on?) taastamine on küllaltki hüpoteetiline. Mõttekäigu eripära rõhutamiseks (siin: pidevaks meeldetuletuseks!) on mitmel juhul kasutatud nö.“ vahelolevat käänet”, mis oleks praeguse eesti keele seesütleva käände see osa, mille kohta saab küsida: mille vahel?, mitte: mille sees?, kuigi mõlema puhul - kus ma olen? Puutume allpool kokku mõne mulgi keele grammatilise eripäraga: - mitmuse nimetavas käändes ei ole -d lõppu, mitmuse nimetavas käändes on sõna alati samasugune, kui ainsuse omastavas, näit. “lehm” on mõlemas eelnimetatud käändes ühtmoodi ”lehma”; - seesütleva (või vaheloleva) käände lõpud on enamasti -en, -an, -un; - 1. pöörde lõpus puudub -n (e.k. ma teen, m.k. m(e)a tee); - tud-kesksõna lõpus puudub -d ja paralleelvormil puudub ka -ud näit. pandud = m.k. pandu või pant, tehtud - tehtu või tett, kootud - kootu, koodu või koot; - sõna algul pole kunagi h-tähte ega häälikut; „Mulgi sõnastikus“ algavad mulgikeelsed sõnad vastavalt tähestikule a, e ja i tähest, b, c, d,f, g, h tähtedega algavaid sõnu pole. - p-b, k-g ja t-d ei olnud kõnesoleval algsõnade ajal hääldamisel veel eristunud; - samuti ei olnud veel eristunud i ja e, nagu ka o-ö-õ; üldse on täishäälikud võrreldes kaashäälikutega, pika aja jooksul sõnades suhteliselt palju vahetunud, näit. a-o-u vaheldumine on tavaline; NB!: vahelduvad ju täishäälikud ka meie praeguses igapäevases kõnepruugis sujuvalt, näiteks sidesõna “või” hääldatakse paiguti vei, vai, va, ve, Saaremaal vöi, shargoonis vä. Aa ja le aa (-a, a-, -a-) oli algkeeles igasugune peenike puu: vits, kepp, teivas, latt, oks, võsa; le oli tuli, soe, kuum, põlemine Mulgi keeles (lühend. m.k.) aa-unik = eesti keeles (lühend. e.k.) oksahunnik e. haohunnik, järeldame siit, et oks võis algsõnana olla aa. Kui elukoht (asukoht) ümbritseti kaitseks okstest, teivastest, lattidest vms. piirdega, siis asuti aa-de vahel. Mitmuse seesütlev (vahelolev) kääne moodustati -en, -an või -un lõpu abil, näit. luu > luien (= luudes, luude vahel), järven, mõtsan, lepikun jne. Seega aa-de vahel oleks ai-en või ai-an = aian ja nii ütlevad mulgid siiani e.k.“aias” asemel, sellest tulenevad (>) aed, aiandus, aednik jne. Sama mitmuse seesütlevat öeldakse uuemas mulgi keeles vahel ka luuden, puuden, näit. luuden valutep või luien valutep on samaväärsed (s.t. luud valutavad). Nii tuletub ka (m.k.) aidun, näit. põrss om aidun = (e.k.) põrsas on aedikus. Samuti (m.k.) aidan, näit. rõõva om aidan = (e.k.) riided on aidas. Põrsaaedik tehakse siiani enamasti lattidest ja ka ait oli algselt lattidest tehtud ja võib-olla isegi jalgadel, nagu siberi hõimurahvaste etnoloogiast teame. Igatahes on Helsinki vabaõhumuuseumis sellised väljapanekus. Vahemärkus: seletuse lihtsustamiseks ei tahaks ma kohe ja korraga seletama hakata, kust tuleb -i-, -d- jne, katsun neid seletada edaspidi, kui lugeja on loodetavasti üldkontseptsiooni juba uskuma hakanud… Vrdl. ka soome: aita (aed, tara) < a-i-ta = lattidest ta; aida (aiateivas), aitaus (aed, tarandik), aitta (ait), elävä aita (hekk, põõsastara), aitautua (eralduda); läti: aiz (taga, millegi taga, algselt okste, lattide, teivaste jms. taga); vepsa: aid (tara), aidaver (aia äär); saami: aiit (põdratara), ajjt (ait); vene (lühend. v.k.): a-gorod (köögiviljaaed) = lattide või lippidega piiratud ala, sest: gorodit (piirama, tarastama), gorod (oli kaitserajatisega piiratud asuala, nüüd linn). “Okste sees” , õieti küll “okste vahel” < (m.k.) aa sehen (< asen > asemel): > (voodi)ase, asu(koht), asu(paik) > asend, asuma, asunik; Elukohast (koopast?) kaugemal uitajal oli okstest “pesa” või “peavari” kõige lihtsam ja kättesaadavam tuule-, vihma- ja külmavari. Kui juba okstest “ehitis “ valmis sai, võis selle kohta öelda: ase < aa-se (= okstest see); seal oldi: aa-se-en > (m.k.) aa sehen (= okste sees, okste vahel) ja seal oli: aa > ää (m.k.) > hea (e.k.); aa-se-ta = ase tal > as(e)t(a) > asti > ästi > hästi. Kui oli juba olemas soe ja kuiv ase, oli kõik hästi. Vrdl. soome k. asua (asuda, elada), asenne (asend, seisukoht), asumus, asunto (elamu, eluase) < a-se-en-ta = okste sees/vahel ta, asukas (elanik), asuma-alue (elamu-rajoon). Võib olla ka saksa k.: a-se > au-s > Haus (maja); vene k.: a-se-en > asjen > hazjäin, kirjutatakse: hozjain (peremees, okstest peavarju omanik); Siinkohal pean teatama, et kolm algsõna võtan ma tekstis veel kasutusele ilma pikema seletuse ja uurimiseta, muidu ei saaks lauseid moodustada. Need on: se (see, too, ka tema, soome k. se), o- (on, m.k. om, võru k. um, umma), soome k. on, ovat), (ne > nei >) ei, m.k. ka es, soome k. ei, en, vene k. ne, ni, net, netu, saksa k. nein, nicht M.k. ei öelda “surnuaias”, vaid - “aia pääl”, tõenäoliselt on see mälestus ajast, kui surnud pandi selleks ette nähtud paika lattidest tehtud lautsile, nagu see on olnud tavaks paljudel põhja-rahvastel, ehk see väljend on üks vähestest tõenditest, et enne põletus- , kivi- kirst- ja kirstmatust jäeti ka meie keelealal surnud kõrgematele pukk-ehitistele looduse hoolde. Neist paikadest kujunesid arvatavasti hiied, võib-olla oli see algselt a-ie < a-i, mis tähendaks, et see ala oli muust loodusest eraldatud okstest või lattidest piirdega. Teadupoolest ei tuntud Mulgimaal vanasti iie (hiis) mõistet. Aga ka surnu põletamist enne matmise kombe teket toimetati ju lattide, okste jms. peal (= a-i-a pääl); vrdl. saksa k. Aas (surnu, raibe) < aa- se = okstel see (põletatakse); arheoloogid väidavad, et kivikirstkalmetes on luud peaaegu alati läbisegi, mitte luukeredena, näib, nagu need oleks kusagilt mujalt toodud ja maha puistatud. Ehk need toodi aide või aia päält hiiest? Ka mulla alla matmisel ehk hauda matmisel : hauas < (m.k.) auan < au-an = okste vahel; ka tänapäeval pannakse haua sisekülgedele kuuseoksad, kirst lastakse okste vahele, küllap on see vana komme. m.k. aa-koo = e.k. haokubu, s.t. oksad kogutud või nahkrihmaga kandmiseks kokkuseotud oksad, vt. edaspidi ko tähendusi; m.k. “tuu aa tulle!” = e.k. “too oksad lõkkesse!”; m.k. “aa lehmä lauta!” = e.k. aja lehmad lauta! aa = vitsaga (aa-ga) malguta, piitsuta > aa-ma = vitsaga ma > aama (m.k.) > ajama (e.k.); analoogselt on ka soome k. ajaa (ajada, juhtida, vedada, sõita), ajaja (algselt: härja ajaja/juht, hiljem: kutsar, autojuht); pean võimalikuks, et a muutumisel (>) u, a > u ja -h- lisandumisega (mis mõlemad, nagu edaspidi näeme, on eesti k. tavalised muutused) arenes (algsest härja) ajamisest juhtimine: a-i-a-ma > a-i-a-ta-ma (= peene puuga teda ma) > (a)-i-a-ta-ma > i-u-ta-ma > j-u-(h)-t(a)-ma > juhtma (m. k.) - juhtima, juhatama (e. k.); soome k. ajelu (sõit), ajokortti (juhiluba), ajuri (voorimees, autojuht). kepiga = aa-ga < aa-ge > aige (m.k.) > haige (e.k.), ülejärgmises sõnaseletuse peatükis näeme, et ki (gi, ge) tähendas algselt liikumist (s.h. käimist), seega aa-ki või aa-gi (= kepiga käima) > aa-ge > haige; soome k. ase (relv) tähendas algselt teivast, malakat, keppi = lihtsat (teritatud) kaitse- või ründevahendit (teivas see = aa-se > ase); Kui e.k. latt, teivas on algselt olnud aa, siis on see andnud ka sõna “ais, aisad” < aa- i-se-en (= aa(-de) sehen, aade vahel) = e.k aiste vahel, aisade vahel; Teritatud otsaga kõver oks (või tugevamast materjalist teraga varustatud) oleks siis aa- teraga, sellest on -e- aja jooksul redutseerunud, seega siis ateraga > at(e)raga > atraga või adraga, millest kujunes kunagi põllutööriista nimetus ader; läti k. art, arkls (kündma, ader), soome k. aurata, aura (künda, ader), vrdl. a(u)r(a)t(a) . Samuti võis tekkida aadrilaskmise riista nimetus: aader < aa-tera = pulk teraga ehk teravikuga pulk. Ladina k. aratio, aratrum (kündma, ader), itaalia k. aratro (ader), kreeka k. hääld.: aerodro (ader). Tagapool, ki-peatükis on seoses kirvega ra ja te-ra algsõnadest rohkem juttu, ra tähendas rasket, kõva, tugevat ja rauaajast alates eelkõige rauda; tänapäevani on noal, kirvel, labidal, vikatil jt. tööriistadel tera < te-ra = tehtud rauast. Sellest saab järeldada, et kündmise riista nimetuseks saigi ader sellest ajast, kui kõvera puuoksa ots metallist
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Anija Valla Arengukava 2018-2025
    ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2018-2025 Kehra 2019 1 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 4 1. ANIJA VALLA ARENGUEELDUSED JA VÄLJAKUTSED ................................................................ 5 1.1 Üldiseloomustus ...................................................................................................................................... 5 1.2 Rahvastik ................................................................................................................................................ 5 1.3 Kehra kui tõmbekeskus ....................................................................................................................... 10 1.4 Anija valla arengueeldused ja väljakutsed ........................................................................................ 11 2. ANIJA VALLA ARENGUSTRATEEGIA .............................................................................................. 13 2.1 Visioon ja missioon .............................................................................................................................. 13 2.2 Anija valla laiemad strateegilised eesmärgid .................................................................................... 13 3. ANIJA VALLA OLUKORD JA ARENGUEESMÄRGID VALDKONNITI
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress
    ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E.
    [Show full text]
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ......................................................................................
    [Show full text]
  • Visiting Castles and Baronial Estates
    SELF - DRIVE / INDIVIDUAL Visiting castles and baronial estates Tallinn This tour introduces with the cultural the cultural and historical heritage left behind in the Baltic States by rulers over the course of several centuries – six outstanding castles in Latvia and seven in Estonia, along with ancient castle ruins. The route weaves through two national parks – the Gauja National Park in Latvia and the Lahemaa National Park in Estonia. You will spend time in enchanting small Baltic towns and visit important centres of culture and history, including Tartu and the two capital cities – Riga and Tallinn. Ac- commodations is organized at baronial estates and castles whereever its possible. Vilnius • • Length of the route: ~1100 km (7 days) General Route: Rīga – Limbaži – it’s building is united with a church; Cēsis – Rūjiena – Valga – Otepää – Tartu Ungurmuiža manor – the oldest wooden – Rakvere – Lahemaa Nationalpark - Tal- baroque manor in Latvia; Sightseeing in linn the town Cēsis – the old town, the ruins of the castle of the Livonian Order and Day 1 the new castle. In the garden of the castle Arrival in Rīga there is a workshop of a traditional jew- Pick up the hired car at the airport. Free eller, which can be visited; Dikļi Manor time in Rīga. Overnight in Rīga. (1896) – built in the style of neobaroque. There are collection of valuable antique Day 2 furniture, fireplaces and interior articles Rīga –Sigulda – Turaida- Bīriņi (77 km, inside the manor. Sightseeing in the town The ruins of the castle of the Livonian Order, Cēsis 100% Asphalt). Valmiera Breakfast. Sites and attractions en route: Sigulda medieval castle ruins and baro- Day 4 nial estate; Turaida museum reserve with Dikļi – Valmiera - Naukšēni – Taagepera - the ruins of a Livonia Order castle.
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2020-2023
    KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 38 KADRINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2020-2023 Kadrina 2019 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 5 1.1 Valla lühiiseloomustus ................................................................................................. 5 1.2 Pindala ja asustustihedus .................................................................................................. 5 1.3 Rahvastik .......................................................................................................................... 5 1.4 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ......................................................................................... 6 1.5 Elussündide- ja surmajuhtude arv ning loomuliku iibe kordaja ....................................... 7 1.6 Demograafiline tööturusurveindeks .................................................................................. 7 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ............................................. 8 2.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted .................................................................... 8 2.2 Keskmine brutotulu .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Krahvide Stenbockide Kolga Mõisa Riiklikult Tähtsaks Kultuuriobjektiks
    KRAHVIDE STENBOCKIDE KOLGA MÕISA RIIKLIKULT TÄHTSAKS KULTUURIOBJEKTIKS NIMETAMISE ETTEPANEK August 2020 Sisukord 1. Ajalooline ülevaade ........................................................................................................................ 4 2. Mõisaansambli praegune olukord ................................................................................................. 10 3. Hädavajalikud tööd 2021-2022.a. Hinnad ja senised toetused...................................................... 14 4. Kolga mõisa tulevik ...................................................................................................................... 17 Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 21 2 Austatud Riigikogu kultuurikomisjon Lahemaa rahvuspargis asuva Kolga mõisa puhul on tegemist riigi topeltkaitse all olevate muinsuskaitsealuste hoonete, varemete ja pargiga. Kolga kuulub samuti Lahemaa rahvuspargi kaitse alla. Hoonete lagunemise peatamine ja kompleksi tervikuna taastamine on kultuuri säilimise ning edaspidiste tegevuste seisukohast ülitähtis. Kolga mõis on Eestis olulisemaid paiku oma pika ajaloo, mõisa ansamblilisuse, ehituskunsti arengu ja interjööri kujundamise seisukohalt vaadates. Edaspidise arengu jaoks on iga hoone ja vareme kohta olemas tegevused, mis põhiosas erinevad nende ajaloolisest otstarbest. Varemeis ei ole paraku kuidagi võimalik erinevaid tegevusi ellu viia. Hoonete lagunemise peatamine ja restaureerimine
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021
    Sangaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Elanikkond ......................................................................................................... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid ........................................................................... 7 2.2.1 Keeni asula investeeringud ............................................................................... 7 2.2.2 Lossiküla investeeringud ................................................................................... 8 2.2.3 Sangaste aleviku investeeringud ........................................................................ 8 2.2.4 Sangaste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................. 8 2.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ................................................. 9 2.3.1 Maksumuse arvutamise alused .......................................................................... 9 2.3.2 Projektide maksumus ......................................................................................... 9 3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 10 3.2 Valga maakonna planeering ............................................................................ 11 3.3 Sangaste valla üldplaneering ........................................................................... 12 3.4 Reovee ärajuhtimise suublad ..........................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
    [Show full text]