ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Koolisöök Tuli Õpilastele Lähemale
www.sakuvald.ee 11. september 2015 16 (400) Hind 0,50 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T FOOKUSES: Sorteeri prügi – säästa loodust ja raha SÕIDUPLAANID Lk 2-4 Lk 10-11 Koolisöök tuli õpilastele lähemale Üks selle õppeaasta uudistest on puhas, rõõmus ja valgusküllane söökla Saku gümnaasiumi väikeses koolimajas. Enam ei pea lapsed lõunasöögiks suurde majja minema ja kaks korda riietuma. Koolialguse fotod lk 8–9 TÄHTSAD TELEFONID 17. septembril kell 18 näitavad Harju maavalit- HÄDAABINUMBER 112 suse konsultandid Saku vallamajas, kust hakkab (kiirabi, pääste, politsei) kulgema Rail Balticu raudtee, kuhu tulevad üle- Saku valla abitelefon 1345 Perearsti nõuandeliin 1220 sõidud ja kuidas liiklus ümber korraldatakse. Lk 7 SAKU KONSTAABLIPUNKT Piirkonnapolitseinik 612 4686 Saku huvikeskuse uue hooaja ringid Vastuvõtuaeg K 15-17 lastele ja täiskasvanutele. Kes ees, see sees! Lk 12 Noorsoopolitseinik 5855 7455 Volitatud loomaarst 504 1060 19. septembril toimub taas traditsiooniline jälle külade päev. Võistlema, tantsima, vihtlema ja 25. septembril 2015 torti sööma on oodatud kõik vallaelanikud. Lk 20 2 11. september 2015 Kevadel jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt tuleb kodumajapidamises tekkivad jäätmed sorteerida 13 liiki (varem 9 liiki). Jäätmete liigiti kogumine on lisaks keskkonna säästmisele perele kasulik ka Sorteeri majanduslikult – enamikku liigiti kogutud jäätmetest saab ära anda tasuta. aku vald on jäätmete sorteerimise osas Biolagunevad jäätmed üks eeskujulikumaid omavalitsusi. Kui prügi – Spaljud omavalitsused on sõlminud jäät- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või mevedajaga vaid segaolme äraviimise lepin- aeroobselt lagunevad jäätmed. gu, siis Saku vallas on korraldatud jäätme- Kümne ja enama korteriga kinnistul peab säästa veoga hõlmatud 4 liiki prügi ehk prügiauto olema oma biolagunevate jäätmete kontei- tühjendab regulaarselt segaolme-, biolagu- ner. -
Kiili Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Eelnõu 19.10.2020 Tallinn 2020 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne Nimetus: Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi 5- A308, Tallinn Tel +372 5059914, E-post [email protected] Töö tellija: Kiili Vallavalitsus Reg nr 75020983 Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a, 75401 Tel +372 679 0260 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 19.10.2020 2 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................... 3 Aruande kokkuvõte ja järeldused ............................................................................................................ 7 1 Üldosa .............................................................................................................................................. 8 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus............................................................................. 8 1.2 Osapooled ............................................................................................................................... 8 1.3 KSH korraldus ja avalikustamine ............................................................................................. 9 1.4 Metoodika .............................................................................................................................. -
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15 -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
Koidula Ameerikas
Koidula Ameerikas Harjumaa Kiili vald Jüri kihelkond, Kurna mõisa külad VAELA JA SAIRE küla ajaloost Kiili 2004.a. Sisukord Küla nimi …………………………………………………………….. 4 Küla asukoht ………………………………………………………….. 4 Muistsed asulad (kaart) ……………………………………………… 5 Vana kaart …………………………………………………………….. 6 Valla nimest …………………………………………………………... 7 Küla asukoht maastikul ……………………………………………….. 8 Küla plaan …………………………………………………………….. 9 Küla tüüp ja vanus …………………………………………………….. 10 Küla suurus, talude ja perede arv ……………………………………... 11 Adramaa revision 1725-26 ……………………………………………. 12 Küla välisilme ………………………………………………………… 13 Ühiskondlikud hooned ………………………………………………... 13 Küla asetus ……………………………………………………………. 14 Talud ………………………………………………………………….. 15 Raba …………………………………………………………………... 15 Peetri ………………………………………………………………….. 17 Lepiku ………………………………………………………………… 18 Ilba ……………………………………………………………………. 19 Otti ……………………………………………………………………. 20 Pinna …………………………………………………………………... 21 Mardihansu ……………………………………………………………. 22 Opmanni ………………………………………………………………. 24 Söödi ………………………………………………………………….. 25 Miku …………………………………………………………………... 25 Luige ………………………………………………………………….. 26 Saire küla talud ………………………………………………………... 28 Tilluvälja ……………………………………………………………… 28 Mikuhansu …………………………………………………………….. 29 Hinreki ………………………………………………………………... 30 Evardi …………………………………………………………………. 31 Lauri …………………………………………………………………... 31 Kuusiku ……………………………………………………………….. 32 Kõrtsu …………………………………………………………………. 33 Nõmme ………………………………………………………………... 34 Vaino ………………………………………………………………….. 34 Mareti …………………………………………………………………. 34 Öövahi -
Nabala Mõisas Tantsiti Päikeses Ja Tuules
Ülevaade Kiili valla Maanteeamet Paprika on parim rahvastikust Kaare kurvis mäluspordis probleemi ei näe LK 2 LK 3 LK 5 Kiili valla ajaleht Nr 5 (2339) 29. mai 2013 Peo kangelannad olid seekord Kiilitarid, kes kümnendat tegutsemisaastat tähistavad. Tantsuplatsile Jõud on ühendanud Kiili Keerulised ning Tugevad kutsuti ka kõik need, kes varem tantsutrupi tegemistes kaasa löönud. ja Kohevad. Kiilikesed tantsimas “Päikesejänkusid”. Ükski Paekna pidu ei möödu ilma Ago ja tema memmedeta. Kiili Üle aastate olid peol seekord tantsimas ka kõige pisemad – Kiili seeniorid on endiselt tippvormis. Kiili Keeruliste mehed esitasid tantsu vormis laadalt tulekut. lasteaia trupp Sipelgad. PEOLE PANI PUNKTI JÄÄÄÄR Nabala mõisas tantsiti päikeses ja tuules z Kalendri järgi veel Poolsada pidulist keset kevadet, ilma IX Paekna tantsu- ja laulupidu Rahvamaja kunstiline juht • Peo lavastas Triin Aas. Kadi Kroon-Laur ütles, et peol järgi otsustades juba • Peo korraldas Kiili rahvamaja, toetasid Kiili vallavalitsus ja varasuvel toimub ik- oli nagu mullugi 150 tantsijat- Nabala mõis. lauljat. Publikut ehk nii palju • Osales ca 150 tantsijat ja lauljat. ka Paekna tantsu- ja polnud, kuid pingid olid igata- • Rahvale esinesid 10-aastast sünnipäeva tähistanud naisrühm laulupidu. Tänavuse hes rahvast täis. Kiilitar, rahvamaja seeniortantsijad Ago ja memmed, rahva- peoga tähistati ka Peo programm mullusest maja segarühm Kiili Keerulised, Kiili kammerkoor Tuuli Kiili rahvamaja tant- olemuslikult ei erinenud. Kadi Metsoja juhendamisel, Kiili gümnaasiumi tantsulapsed Kiili- Kroon-Lauri sõnul kasutavad sutrupi Kiilitarid kesed (juhendaja Annika Adams), Kiili lasteaia tantsurühm kümnendat tegutse- Sipelgad (juhendaja Triin Jaago) ning külalistena Tallinna trupid võimalust, et tantsudele misaastat. Kristiine gümnaasiumi naisrühm Kristiine õpetajad, Kurtna veel viimast lihvi anda. Toimub naisrühm ja Saku huvikeskuse segarühm Tugevad ja kohe- ju juba sel nädalvahetusel Keilas Tantsu-laulupidu ise toimus vad. -
116A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
116A buss sõiduplaan & liini kaart 116A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 116A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 7:35 - 18:40 (2) Sõmeru Küla: 6:40 - 17:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 116A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 116A buss saabub. Suund: Balti Jaam 116A buss sõiduplaan 31 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 18:40 teisipäev 7:35 - 18:40 Sõmeru Küla kolmapäev 7:35 - 18:40 Toominga neljapäev 7:35 - 18:40 Siberi reede 7:35 - 18:40 Nabala laupäev 7:35 - 18:40 3 Tihase Tee, Estonia pühapäev 7:35 - 18:40 Paali Lähtse Kiili Kool 116A buss info 1a Kooli Tänav, Kiili Suund: Balti Jaam Peatust: 31 Kiili Reisi kestus: 48 min 3 Nabala Tee, Kiili Liini kokkuvõte: Sõmeru Küla, Toominga, Siberi, Nabala, Paali, Lähtse, Kiili Kool, Kiili, Maksima, Miku Maksima Tee, Oti, Kurna Tee, Ringtee, Luige, Tammejärve, 8 Vaela Tee, Kiili Mareti, Kangru, Raudalu, Kaarla, Raku, Liivametsa, Viljandi Maantee, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Miku Tee Tallinn-Väike, Vineeri, Kosmos, Vabaduse Väljak, Viru, Balti Jaam Oti Kurna Tee Kurna — Tuhala, Estonia Ringtee 28 Purje Tänav, Luige Luige 1 Rõõmu Tänav, Luige Tammejärve 2 Vambola Tänav, Luige Mareti Kangru Raudalu 45 Viljandi Maantee, Estonia Kaarla 2 Kaarla, Estonia Raku Liivametsa Viljandi Maantee 7 Viljandi Maantee, Tallinn Järve Hallivanamehe 139c Pärnu Maantee, Tallinn Kalev 137a Pärnu Maantee, Tallinn Tallinn-Väike 3a Juurdeveo Tänav, Tallinn Vineeri 68 Pärnu mnt, Tallinn Kosmos 37 -
2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik -
Kiili Uus Koolihoone – Algus Tulevikule
Avalikustamisele tuleb valla üldplaneering | SAUSTI TURBORINGIST | Jätkuvad vallarahvarahva mängumängudd | EakadEakad käisid PadisPadise kloostris “Kool“K pole vaid hoone,ho nii nagu pole LEHT koduko vaid neli seina” | RuthR Pekkenen, Kiili Gümnaasiumi KIILIKIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE ddirektrissire NR 9 (2421) OKTOOBER 2020 Õpetaja Esta Kullamaa ja 2.a klassi õpilane Kristiina Luts “õpipesas”. Õpetaja Kersti Pilt koos õpilastega arvude maailmas. 2.a klassi poisid Thomas, Robin Georg, Richard, Raul ja Christofer. Õpetaja Annika-Matred Rajaleid oma klassiga: esireas (vasakult) Revo Nicholas, Leona, Micaela, teises reas Keidi Marii, Annabel, Liisa-Marie ja Me- rit; taga Tristan. Ülo Russak Õpetaja Epp Lääts ja abiõpetaja Eneli Kaal. Kiili uus koolihoone – algus tulevikule Esimene veerand uues kooli- ka-Matred Rajaleid kindlalt. “Numbreid aga kasutame le teadlikule ja lubatud tegevu- tab õpetaja Epp Lääts tänapäe- TEAVE hoones, uute seinte vahel on lä- “Koridorid on uues majas nii põ- matemaatikamängudes. Õpeta- sele,” arvab Kersti Pilt. vase pedagoogika põhimõtteid. Kiili kooli juurdeehituse käigus bi, vaheajal hoone pidulikult nevad, et tuleme lastega siia õp- ja ütleb numbri ja lapsed pea- “Lapsed on juba kord selli- Suunab lapsi väikeklassi aga ehitati 3300 ruutmeetrit uut ja avatudki (loe lk 6 ja7). Nüüd on petunni ajalgi, mängime metoo- vad siis õigele arvule astuma. sed, et õnnetusi tikub ikka juh- mitte kool vaid Rajaleidja peale renoveeriti 850 m2 olemasole- lapsed tagasi ja õpetajad on ta- dilisi mänge,” tutvustab noor Või tuleb õpilastel mõni mate- tuma. Kuna siin koolis on lastel põhjalikku tutvumist noorega. vat pinda. Uues hoones on 12 gasi, kõik uut energiat täis. pedagoog moodsa pedagoogika maatiline tehe teha ja siis õige- rohkem läbimõeldud, suunatud “Eraldi suurest klassist õpime klassiruumi, raamatukogu, avar Selle pärast pole imestada, et köögipoolt. -
Luige Arengukava 2008-2015
Luige arengukava 2008-2015 2008 Luige arengukava 2008-2015.a . 1 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 2 1. LUIGE KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD........................................................... 3 1.1 Luige küla ajalooline taust........................................................................................ 3 1.2 Luige küla asend ja paiknemine................................................................................ 4 1.3 Looduslikud olud, keskkond ja loodushoid .............................................................. 5 1.4 Maaomand ja –kasutus ning kinnisvaraarendus ....................................................... 7 1.5 Majanduskeskkond ja ettevõtlus............................................................................... 7 1.6 Tehniline infrastruktuur ............................................................................................ 8 1.7 Sotsiaalne infrastuktuur .......................................................................................... 11 1.8 Küla elanikkond...................................................................................................... 13 1.9 Külaelanike koostöö................................................................................................ 14 1.10 Küla muutumine ja arengutendentsid .................................................................. -
Vabariigi Valitsuse Määruse „Nabala-Tuhala Looduskaitseala Moodustamine Ja Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse määruse „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Määrusega moodustatakse olemasolevate kaitstavate loodusobjektide Tuhala maastikukaitseala, Tammiku looduskaitseala, Rahaaugu hoiuala ja Angerja must-toonekure püsielupaiga põhjal Nabala-Tuhala looduskaitseala (edaspidi kaitseala), laiendatakse kaitstavat ala ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Harju maakonnas Kiili vallas Sookaera, Arusta, Sõmeru, Piissoo, Kurevere ja Paekna külas, Saku vallas Sookaera-Metsanurga, Kirdalu ja Tagadi külas, Kose vallas Tammiku, Kata ja Tuhala külas ning Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja, Urge ja Pahkla külas. Tuhala maastikukaitseala on olnud kaitse all alates 1989. aastast, kui Harju rajooni RSN TK 31. oktoobri otsusega nr 301 „Uute objektide looduskaitse alla võtmisest” moodustati Tuhala hüdroloogiline kaitseala (Kata karstiala). Selle põhjal moodustati 1998. aastal Tuhala maastikukaitseala, mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 17. novembri 1998. a määrusega nr 258 „Tuhala maastikukaitseala ja Alema looduskaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Tammiku looduskaitseala on olnud kaitse all alates 1991. aastast, kui Harju maavalitsuse 18. detsembri määrusega nr 232 „Uute alade looduskaitse alla võtmisest” moodustati Tammiku taimestikukaitseala. Kaitstavat ala laiendati