ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests. sen vanhankaupungin, lukemattomia kartanoita ja All the people in the Harju County are proud of its kirkkoja. Harjumaalla voi kokea sekä suuren kaupungin diverse nature. We have breathtakingly beautiful forests, melskettä että metsän rauhaa marshes, lakes, rivers, heaths, cliffs, sandy beaches and Me harjumaalaiset olemme ylpeitä rikkaasta luonnos- islands of every size. There could be more hills, but Neli- tamme. Meillä on henkeäsalpaavan kaunista kohisevaa järve offers enough of them for skiers. metsää, soita, järviä, jokia nummia, rantajyrkänteitä, As coastal folk we have always expected and hosted hiekkarantoja ja kaiken kokoisia saaria. Mäkiä voisi olla foreign guests. Since the beginning of history the Harju enemmän, mutta Nelijärvellä on hiihtäjille niitäkin. County has been an important trade route both on Rannikkolaisina olemme aina odottaneet ja kestinneet the land and on the sea. This county is easy to access, kaukaisia vieraita. Aikakirjain alusta asti Harjumaa on ollut since we have the busiest port on the Baltic Sea, tärkeä kauppateiden risteys niin maalla kuin merelläkin. airport and highways to Riga and St. Petersburg. Tänne on helppo tulla, täällä on Itämeren vilkkain satama, lentokenttä sekä pikatiet niin Riikaan kuin Pietariinkin. You are always welcome to the Harju County! Ülle Rajasalu Olette aina tervetullut Harjumaalle! County Governor Ülle Rajasalu Maaherra TALLINN HARJUMAA ESTONIA VIRO CHARACTERISTICS HARJUMAAN 3 OF NATURE IN THE LUONNON HARJU COUNTY OMINAISPIIRTEET Harju County is formed of three Harjun maakunnan luonto koostuu larger landscape divisions: coastal kolmesta suuremmasta maastotyypistä: lowland and islands in front of the kalkkikivitörmän edessä olevasta rannik- limestone bank, cultivated plateau on the komatalikosta saarineen, törmän päällä ole- limestone bank, forested Kõrvemaa on the vasta laakeasta kulttuurimaasta ja samoin tör- limestone bank. The coastal lowland is a coastal män päällisestä metsäisestä Kõrvemaasta. “product” through and through; the main character- Rannikkomatalikko on kokonaan meren luomaa, laakean istics of the plateau are determined by the occur- törmän päällisen tasamaan piirteet ovat pinnan kalkkikiven rence of limestone near the soil and detritions gen- ja mannerjään kulutukseen liittyviä. Kõrvemaata luonneh- erated by sheet glaciers. Kõrvemaa is characterized tivat mannerjään muokkaamat kapeat selänteet ja niiden by narrow eskers generated by sheet glaciers as well väliin jäävät soistuneet alueet. Valtaosin maastokorkeu- as swampy areas between them. Absolute altitude of det meren pinnasta jäävät 40-50 metriin, Kõrvemaalla ground mainly remains between 40-50 metres; in jopa 110 metriä. Suurimpia korkeuseroja (30 m) esiin- Kõrvemaa, it reaches 110 metres. The greatest relative tyy joillakin rantatörmäalueilla ja Kõrvemaan selänteillä. altitudes (30m) occur in some parts of the limestone Järvet ovat enimmäkseen pieniä, Suurimman järven, bank and on the ridges of Kõrvemaa. Lakes are mostly Ülemisten, lentoteitse saapuja näkee heti Tallinnan len- small; the largest one – Lake Ülemiste – located next to toaseman vieressä. Harjumaan soissa on lukematto- the Tallinn airport can be seen by anyone arriving by mia suonsilmiä. Kõrvemaalla voi nähdä maalaukselli- plane. The swamps of the Harju County have countless sia pienten järvien vesistöjä. ponds and Kõrvemaa is characterised by picturesque Noin viidennes maakunnan alueesta on soita ja groups of small lakes. puolet metsiä. Jäljelle jäävä maa on teollisuuden, About a fifth of the county is covered in swamps and asutuksen ja maatalouden käytössä. Kalkkikivipoh- about half in forests. The rest comprises industries, settle- jainen maasto, vanhat rantamuodostumat, karsti- ments and agricultural land. Landscape on limestone, old alueet, kalliojyrkänteet, purot, siirtolohkareiden coastal formations, karstscapes, bedrock terraces, water- runsaus – kaikki nämä erottavat Harjumaan muus- falls, and abundance of boulders – those nature-related ta Virosta. 19 % maakunnan pinta-alasta on suoje- keywords symbolize the differences of the Harju County lun alaista. from the rest of Estonia. 19% of the area of the county is Tallinna on Harjumaan keskus ja kaikki tärkeim- considered as nature preservation areas. mät maantiet johtavat viuhkana sinne. Myös asu- Tallinn is the centre of the Harju County and all main roads tus on keskittynyt Tallinnan ympäristöön. Maa- converge there as rays. Settlement is also mainly concentrat- kunnan asukastiheys pääkaupunki mukaan lukien ed to the vicinity of Tallinn. The population density of the on 122 as/km², ilman Tallinnaa 26 as/ km². county is 122 people / km² including the capital and 26 peo- ple / km² excluding the capital. 4 COAST AND RANNIKKO JA LIMESTONE BANK KALKKIKIVITÖRMÄ The almost 400 km long coastline of Harjumaan lähes 400 km pituinen the Harju County is indented with nu- rantaviiva muodostuu runsaista nie- merous peninsulas and bays. The mistä ja lahdista. Rannikkomeri on coastal sea is shallow everywhere and it kaikkialla matala ja enimmäkseen kivi- is also mostly full of stones. The coast dem- nen. Rantakaistalla on myrskyjen muovaa- onstrates storm-designed beach ridges, wind- mia rantavalleja, tuulien riepottamia hietikoita ja ridden sandy beaches, wave-washed terraces, aaltojen syövyttämiä jyrkänteitä, kauempana metsiin and further along, forested sand dunes. Common- työntyneitä särkkiä. Yleisimpiä ovat ruohottuneet tasai- ly, there are grassy sloping beaches, in bays also set rannat ja ruovikoituneet lahdenpoukamat. Niemien beaches overgrown with reeds. Small capes at the kärjet ovat yleensä kivisiä. Jokisuissa on särkkäistä ends of peninsulas are usually rocky. River mouths hiekkarantaa, joka houkuttelee rantalomalaisia. Näitä present beaches with sand dunes that attract sum- ovat lännestä lukien Kloogarand, Vääna-Jõesuu, Tallin- mer beach vacationers (starting from the west, nan, Valklan ja Loksan rannat. Pohjois-Viron maanpin- beaches of Kloogaranna, Vääna-Jõesuu, Tallinn, Valk- ta on pitkän ajan kuluessa noussut merestä, siksi ran- la and Loksa). The ground of Northern Estonia has nan pintamuotoja esiintyy myös kauempana risen from the sea during a long period of time, and sisämaassa. Nykyisellään maan ja meren raja pysyy thus, beach-related landforms can also be found fur- ennallaan, viime aikoina on huomattu meren vaiku- ther inland. Now, the border between land and sea has tuksen kasvavan, kun myrskyt paikoin murtavat stabilized; in recent times, the activity of the sea can be rannikkoa. seen in terms of storms occasionally damaging the coast. The Baltic Klint runs throughout the Harju County parallel to the coastline and not far from the sea. This is a large-scale bedrock terrace 30 metres in height from its foothill that reaches far beyond Estonia. The klint is char- acterized by its exterior versatility. A few klint sections fall vertically into the sea and a collapse threat still exists (at the Pakri Peninsula), at the same time, the sea has not di- rectly impacted some terraces and these are high, allow- ing for open sea views (Türisalu, Rannamõisa and Ülgase Cliffs). Several klint sections are covered with later ma- terials and represent simply steeper slopes. The klint comprises Cambrian and Ordovician rocks (clays, Rantaviivan kanssa samansuuntaisena eikä 5 sandstone and limestone) that form the geological foun- kaukana merestä ulottuu Harjumaan läpi Baltian dation of Northern Estonia. The generally regular-shaped klintti. Se on juurelta mitattuna 30 metriä korkea klint line becomes more varied due to bedrock peninsu- törmä, joka ulottuu kauas Viron ulkopuolelle. Sen las (Viimsi), bays (Keila-Joa) and separate klint islands erikoisuutena on monimuotoisuus. Osa törmistä (Toompea in Tallinn). An attractive outcrop of the klint is laskeutuu pystysuoraan mereen ja ovat myös vyö- on the Pakri Peninsula,
Recommended publications
  • 4 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    4 buss sõiduplaan & liini kaart 4 Paide bussijaam - Pikaküla - Purdi - Ardu Vaata Veebilehe Režiimis 4 buss liinil (Paide bussijaam - Pikaküla - Purdi - Ardu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ardu Kauplus: 15:25 (2) Paide Bussijaam: 16:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4 buss saabub. Suund: Ardu Kauplus 4 buss sõiduplaan 23 peatust Ardu Kauplus marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:25 teisipäev 15:25 Paide Bussijaam Vaksali, Paide kolmapäev 15:25 Kultuurikeskus neljapäev 15:25 18 Pärnu, Paide reede 15:25 Paide Kutsekool laupäev Ei sõida 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev Ei sõida Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 4 buss info Mäo 1 (Tallinna Suund) Suund: Ardu Kauplus Peatust: 23 Tarbja Osakond Reisi kestus: 56 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Tarbja Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 1 (Tallinna 10 Kooli tee, Estonia Suund), Tarbja Osakond, Tarbja, Eivere, Laane, Pikaküla, Eivere Tee, Purdi, Anna Keskus, Sõmeru, Eivere Liivamäe, Ussisoo, Matsimäe, Mustla, Mustla- Nõmme, Nõmmeküla, Ardu, Ardu Kauplus Laane Mäo — Tarbja — Eivere — Korba, Estonia Pikaküla Eivere Tee Purdi Anna Keskus 2 Sõnajala Tee, Estonia Sõmeru Liivamäe Ussisoo Matsimäe Mustla Mustla-Nõmme Nõmmeküla Ardu 2 Tallinna Maantee, Estonia Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia Suund: Paide Bussijaam 4 buss sõiduplaan 21 peatust Paide Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:35 teisipäev 16:35 Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia
    [Show full text]
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Vana Kannel Eesti Regilaulud
    MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD ESTONUM CARMINA POPULARIA X EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL CARMINA POPULARIA X TARTU 2012 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV VANA KANNEL X PAIDE JA ANNA REGILAULUD KOOSTAJAD OTTILIE KÕIVA, JANIKA ORAS TARTU 2012 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. Toimetaja: Janika Oras Keeletoimetaja: Kadri Tamm Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Siret Roots (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhthein Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital; Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (programmid “Eesti keel ja rahvuslik mälu“, “Eesti keel ja kultuuri- mälu“); Eesti Kultuuriministeerium (programm “Eesti kirjandusklassika“); Eesti Kirjandus- muuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi sihtfinantseeritavad teadusteemad (SF0032470s03, SF0030180s08). Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) EKM Teaduskirjastus ISBN 978-9949-490-11-0 ISSN 1406-2267 4 EESSÕNA Vanade, regivärsiliste rahvalaulude e. regilaulude teaduslikule publitseerimisele kihel- konniti pani aluse dr. Jakob Hurt “Vana Kandle” esimeste köidetega 19. sajandi lõpuveeran- dil: “Vana Kannel” I, Põlva kihelkonna laulud, 1875–1886, ja “Vana Kannel” II, Kolga-Jaani kihelkonna laulud, 1884–1886. Siiani on ilmunud “Vana Kandle” (VK) köiteid kümnest kihel- konnast: VK III, Kuusalu I (1938), VK IV, Karksi I (1941), VK V, Mustjala (1985), VK VI: 1 ja VI: 2, Haljala (1989), VK VII: 1 ja VK VII: 2, Kihnu (1997 ja 2003), VK VIII, Jõhvi ja Iisaku (1999),VK IX, Lüganuse (2009). Käesolevas, “Vana Kandle” X köites, on Põhja-Eesti kahe väikekihelkonna Paide ja Anna regilaulud. Järvamaa regilaulude trükkitoimetamist “Vana Kandle” seerias oli esialgu kavas alustada Peetri ja Anna ühisköitega. Materjali ettevalmistamisel selgus, et Peetri kihelkonna regi- lauludest saaks omaette väga mahuka köite ja otstarbekam on avaldada Anna laulud koos Paide lauludega.
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Tallinna Tehnikaülikool Maantee Nr 2 Kose-Ardu
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INSENERITEADUSKOND Ehituse ja arhitektuuri instituut MAANTEE NR 2 KOSE-ARDU TEELÕIGU PÕHIPROJEKTI RISTPROFIILI VÕRDLUS PROJEKTEERIMISNORMIDEGA JA RIIGI PÕHIMAANTEEDE NR 1, 2 JA 4 NELJARAJALISEKS EHITAMISE ANALÜÜS THE COMPARISON OF THE TRANSVERSE PROFILE OF HIGHWAY NUMBER 2 KOSE-ARDU ROAD SECTION’S BASIC PROJECT WITH THE DESIGN STANDARDS, AND THE ANALYSIS OF THE RECONSTRUCTION OF THE STATE’S MAIN ROADS NUMBER 1, 2 AND 4 INTO FOUR- LANE HIGHWAYS MAGISTRITÖÖ Üliõpilane: Andro Aavik Üliõpilaskood: 192308EAXM Juhendaja: Dots. Andrus Aavik Tallinn, 2020 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Lõputöö alusel ei ole varem kutse- või teaduskraadi või inseneridiplomit taotletud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. “.......” .................... 2020 Autor: .............................. / allkiri / Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele “.......” .................... 2020 Juhendaja: .............................. / allkiri / Kaitsmisele lubatud “.......”....................2020 Kaitsmiskomisjoni esimees ............................................................................. / nimi ja allkiri / 2 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks¹ Mina, Andro Aavik (autori nimi) (sünnikuupäev: 17.10.1991), 1. Annan Tallinna Tehnikaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose MAANTEE NR 2 KOSE-ARDU TEELÕIGU PÕHIPROJEKTI RISTPROFIILI VÕRDLUS PROJEKTEERIMISNORMIDEGA
    [Show full text]
  • K7 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    K7 buss sõiduplaan & liini kaart K7 Kose - Gümnaasium - Harmi - Virla - Ardu Vaata Veebilehe Režiimis K7 buss liinil (Kose - Gümnaasium - Harmi - Virla - Ardu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ardu Kauplus: 6:55 - 17:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim K7 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine K7 buss saabub. Suund: Ardu Kauplus K7 buss sõiduplaan 43 peatust Ardu Kauplus marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:55 - 17:25 teisipäev 6:55 - 17:25 Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia kolmapäev 6:55 - 17:25 Ardu neljapäev 6:55 - 17:25 2 Tallinna Maantee, Estonia reede 6:55 - 17:25 Rava laupäev Ei sõida Kõue Tee pühapäev Ei sõida Kõue Tee Kõue K7 buss info Paunaste Suund: Ardu Kauplus Peatust: 43 Jaagu Reisi kestus: 48 min Liini kokkuvõte: Ardu Kauplus, Ardu, Rava, Kõue Tee, Virla Kõue Tee, Kõue, Paunaste, Jaagu, Virla, Jaagu, Paunaste, Sääsküla, Riidamäe, Harmi Kool, Äksi, Habaja, Habaja, Äksi, Ojasoo, Sange, Marguse, Kose- Jaagu Risti Parkla, Kose-Risti 4, Kose Kalmistu, Kose Gümnaasium, Kose 1, Kose Gümnaasium, Kose Paunaste Kalmistu, Kose-Risti 3, Ravila Tee, Raveliku, Maanteeääre, Sõmeru, Sae, Paunküla, Veehoidla, Sääsküla Silmsi, Veehoidla, Paunküla Kauplus, Tori, Kiruvere, Ardu, Ardu Kauplus Riidamäe Harmi Kool Äksi Habaja 10 Kose Maantee, Estonia Habaja 10 Kose Maantee, Estonia Äksi Ojasoo Sange Marguse Kose-Risti Parkla Kose-Risti 4 7 Tartu mnt, Estonia Kose Kalmistu Pikk, Kose Kose Gümnaasium 16 Pikk Tänav, Kose Kose 1 Kose tee, Kose Kose Gümnaasium 16 Pikk Tänav, Kose Kose Kalmistu 85 Pikk Tänav, Kose Kose-Risti 3 7 Tartu mnt, Estonia Ravila Tee Raveliku Maanteeääre Sõmeru Sae Paunküla Veehoidla Silmsi Veehoidla Paunküla Kauplus Tori Kiruvere Ardu 2 Tallinna Maantee, Estonia Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia K7 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Laagri Lasteaed on Tasapisi Kulgedes 50-Aastaseks Saanud
    Korteriühistud Konkursi „Saue Aasta 2018: uued saavad taotleda valla aasta Mis on investeeringud, korterelamute tegu 2018“ Saue valla positiivsed toe- haljastuse ja hoovide hääletus lõpeb 2018. aasta tusotsused korrastamise toetust sõbrapäevaga tegu? lk 8-9 lk 2 lk 3 NR 2 (26) JAANUAR 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Fotod: Laagri lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Anne-Ly Sumre lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Laagri Anne-Ly Fotod: Laagri lasteaia pere. Laagri lasteaed on tasapisi kulgedes 50-aastaseks saanud Mu lasteaed on tilluke, maailmast väike killuke… Jaanuaris 1969 avati Laagri alevikus Saue sovhoosi lastepäevakodu, mis oli planeeritud ja ehitatud 2-rühmaliseks, kuid pea kohe lisandus kolmas ja neljaski rühm. Lasteaed enne… SAUE VALDUR [email protected] Vallavalitsuse Laagri las- Hoolimata külmast ilmast, toimus sünnipäevarongkäik koolini tepäevakodu. ja tagasi. 1999. aastast kannab eg on läinud mär- lasteaed nime Laagri las- kamatult ja tänavu teaed, samal aastal valmis Ajaanuaris tähis- lasteaia laul. Laagri laste- tas nüüd 10-rühmaline aial on oma legend ja vapi- ja Laagri lasteaia nime linnuks vares. Rühmadelgi kandev lasteasutus 50. linnunimed: Leevikesed, sünnipäeva nädalaga, täis Lepalinnud, Pääsukesed, toredaid ettevõtmisi: rong- Lehelinnud, Siidisabad, … ja lasteaed nüüd. käik lasteaia juurest Laag- Tihased, Käbilinnud, ri koolini ja tagasi, avatud Pöialpoisid, Rähnid ja Ur- uste päev ja vilistlaste foto- valinnud. sein, pidu väiksematele ja 2003. aastal sai laste- suurematele lastele. Nädal aed juurdeehituse ja muu- I lend lõppes juubeliaktusega. tus 6-rühmaliseks. 2017. Laagri lasteaed on läbi aasta sügiseks valmis lam- aja kandnud erinevaid ni- mutatud vana osa aseme- mesid. Alustas Saue sov- le kahekordne modernne hoosi lastepäevakoduna, hoone, milles tegutseb 10 muutus 1980.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Vald, Alliklepa Küla, Perbi-Nurme Ja Perbi-Heinamaa Kinnistute Ning Lähiala Detailplaneering
    LÄÄNE-HARJU VALD, ALLIKLEPA KÜLA, PERBI-NURME JA PERBI-HEINAMAA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING OÜ ENTEC EESTI 2020 LÄÄNE-HARJU VALD, ALLIKLEPA KÜLA, PERBI-NURME JA PERBI-HEINAMAA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING ALGATATUD : 05.06.2018. a Lääne-Harju Vallavalitsuse korraldusega nr 379 VASTUVÕETUD: ......................................................................................................................... KEHTESTATUD: ......................................................................................................................... TÖÖ NUMBER: 11 63 /1 8 TELLIJA: Alliklepa Arendus OÜ PROJEKTIJUHT: Janne Tekku OÜ Entec Eesti ; 11317 Tallinn, registrikood: 10449959 tel 617 7430; e-mail: [email protected] OÜ Entec Eesti 2020 TEKST JA JOONISED: JANNE TEKKU JA ÜLAR JÕESAAR KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSSEADUSE KOHASELT. KÄESOLEVAT PLANEERINGUT VÕIB KOPEERIDA LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUSE, HUVITATUD ISIKU VÕI RAHANDUSMINISTEERIUMI OTSTARBEKS JA KASUTADA PROJEKTEERIMISE ALUSEKS PLANEERINGUALAL. MUUDEL JUHTUDEL TULEB TÖÖ VÕI SELLE OSA KOPEERIMISEKS VÕI PALJUNDAMISEKS GRAAFILISELT, ELEKTROONILISELT VÕI MEHAANILISELT (VALGUSKOPEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE) VÕI TÖÖ ÜLESEHITUSE KASUTAMISEKS KÜSIDA OÜ ENTEC EESTI KIRJALIKKU LUBA. Lääne-Harju vald, Alliklepa küla, Perbi-Nurme ja Perbi-Heinamaa kinnistute ning lähiala detailplaneering Töö nr 1163/18 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Riisikad Kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba Küla 29.07
    Nr 94 Juuni 2010 Kernu Põhikooli lõpetajad 2010 Imre Bahovski Rasmus Bahovski Ats Kaelas Õnnitleme! Erika Lauri † 65 ¢ Tiina Mängli Merit Piht Helgi Vaga Kustja küla 02.07.1945 Margit Rau Valdur Rannavete Kohatu küla 14.07.1945 Riin Riiv Jaan Eha Kohatu küla 12.07.1945 Marite Rõõm Liis Sideljov † 70 ¢ Kaur Siimaste Haldur-Aarandi Kuller Kaasiku küla 27.06.1940 Merle Tamme Sixten Tedremets † 75 ¢ Johannes Vartlaan Leili Saakpakk Haiba küla 10.07.1935 † ¢ Ruila Põhikooli lõpetajad 2010 80 Veera Vassiljeva Kaasiku küla 16.07.1930 Haiba küla 12.07.1930 Reiner Jõgi Jaan Pälling Kaili Järvela † 81 ¢ Ragnar Kasuk Kustja küla 12.07.1929 Henri Lambut Evald Pauklin Marvo Langeberg † 82 ¢ Tarvo Langeberg Ander Leo Hugo Laidna Ruila küla 21.06.1928 Uko Melis † 84 ¢ Kevin Saar Kadri Säde Valve Vilju Laitse küla 20.06.1926 Kristjan Toomist † 86 ¢ Klassijuhataja Arnold Okspuu Ruila küla 17.07. 1924 Livia Roomets Elli Õunapuu Kustja küla 18.06. 1924 † 87 ¢ Helga Nelis Vansi küla 03.07. 1923 Riisikad kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba küla 29.07. 1922 Vilma Kald Laitse küla 07.07. 1922 Astrid Johanson Haiba küla 30.06. 1922 † 90 ¢ Helmi Edovald Kaasiku küla 23.06. 1920 † 92 ¢ Roland Kivi Kohatu küla 26.07. 1918 † 93 ¢ Leida Einla Vansi küla 08.06. 1917 Külastati Elistvere loomaparki, kus teks on raamatud; põhilisi eesti metsloomi oma silmaga Lille – alati sõbralik, armsalt haja- näha sai. Käidi metsas õuesõpet tege- meelne, ei kurda kunagi, teeb meel- mas noorte abiturientide käe all. sasti kõike kaasa; Tulevased koolilapsed õppisid Gerly – tore tüdruk, kelle on taba- noorte politseinike käe all ohutult vaid ja vahvaid ütlemisi; kooliteed läbima – nad teadsid õppuse Karina ja Regiina – rõõmsameel- lõpus täpselt, millal ja kuidas käituda.
    [Show full text]