ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
4 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
4 buss sõiduplaan & liini kaart 4 Paide bussijaam - Pikaküla - Purdi - Ardu Vaata Veebilehe Režiimis 4 buss liinil (Paide bussijaam - Pikaküla - Purdi - Ardu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ardu Kauplus: 15:25 (2) Paide Bussijaam: 16:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4 buss saabub. Suund: Ardu Kauplus 4 buss sõiduplaan 23 peatust Ardu Kauplus marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:25 teisipäev 15:25 Paide Bussijaam Vaksali, Paide kolmapäev 15:25 Kultuurikeskus neljapäev 15:25 18 Pärnu, Paide reede 15:25 Paide Kutsekool laupäev Ei sõida 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev Ei sõida Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 4 buss info Mäo 1 (Tallinna Suund) Suund: Ardu Kauplus Peatust: 23 Tarbja Osakond Reisi kestus: 56 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Tarbja Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 1 (Tallinna 10 Kooli tee, Estonia Suund), Tarbja Osakond, Tarbja, Eivere, Laane, Pikaküla, Eivere Tee, Purdi, Anna Keskus, Sõmeru, Eivere Liivamäe, Ussisoo, Matsimäe, Mustla, Mustla- Nõmme, Nõmmeküla, Ardu, Ardu Kauplus Laane Mäo — Tarbja — Eivere — Korba, Estonia Pikaküla Eivere Tee Purdi Anna Keskus 2 Sõnajala Tee, Estonia Sõmeru Liivamäe Ussisoo Matsimäe Mustla Mustla-Nõmme Nõmmeküla Ardu 2 Tallinna Maantee, Estonia Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia Suund: Paide Bussijaam 4 buss sõiduplaan 21 peatust Paide Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:35 teisipäev 16:35 Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia -
Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest. -
Discover the Coast of North-Western Estonia!
Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water. -
Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
Regionaalministri 22. detsembri 2006. -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
Vana Kannel Eesti Regilaulud
MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD ESTONUM CARMINA POPULARIA X EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL CARMINA POPULARIA X TARTU 2012 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV VANA KANNEL X PAIDE JA ANNA REGILAULUD KOOSTAJAD OTTILIE KÕIVA, JANIKA ORAS TARTU 2012 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. Toimetaja: Janika Oras Keeletoimetaja: Kadri Tamm Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Siret Roots (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhthein Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital; Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (programmid “Eesti keel ja rahvuslik mälu“, “Eesti keel ja kultuuri- mälu“); Eesti Kultuuriministeerium (programm “Eesti kirjandusklassika“); Eesti Kirjandus- muuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi sihtfinantseeritavad teadusteemad (SF0032470s03, SF0030180s08). Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) EKM Teaduskirjastus ISBN 978-9949-490-11-0 ISSN 1406-2267 4 EESSÕNA Vanade, regivärsiliste rahvalaulude e. regilaulude teaduslikule publitseerimisele kihel- konniti pani aluse dr. Jakob Hurt “Vana Kandle” esimeste köidetega 19. sajandi lõpuveeran- dil: “Vana Kannel” I, Põlva kihelkonna laulud, 1875–1886, ja “Vana Kannel” II, Kolga-Jaani kihelkonna laulud, 1884–1886. Siiani on ilmunud “Vana Kandle” (VK) köiteid kümnest kihel- konnast: VK III, Kuusalu I (1938), VK IV, Karksi I (1941), VK V, Mustjala (1985), VK VI: 1 ja VI: 2, Haljala (1989), VK VII: 1 ja VK VII: 2, Kihnu (1997 ja 2003), VK VIII, Jõhvi ja Iisaku (1999),VK IX, Lüganuse (2009). Käesolevas, “Vana Kandle” X köites, on Põhja-Eesti kahe väikekihelkonna Paide ja Anna regilaulud. Järvamaa regilaulude trükkitoimetamist “Vana Kandle” seerias oli esialgu kavas alustada Peetri ja Anna ühisköitega. Materjali ettevalmistamisel selgus, et Peetri kihelkonna regi- lauludest saaks omaette väga mahuka köite ja otstarbekam on avaldada Anna laulud koos Paide lauludega. -
2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik -
Tallinna Tehnikaülikool Maantee Nr 2 Kose-Ardu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INSENERITEADUSKOND Ehituse ja arhitektuuri instituut MAANTEE NR 2 KOSE-ARDU TEELÕIGU PÕHIPROJEKTI RISTPROFIILI VÕRDLUS PROJEKTEERIMISNORMIDEGA JA RIIGI PÕHIMAANTEEDE NR 1, 2 JA 4 NELJARAJALISEKS EHITAMISE ANALÜÜS THE COMPARISON OF THE TRANSVERSE PROFILE OF HIGHWAY NUMBER 2 KOSE-ARDU ROAD SECTION’S BASIC PROJECT WITH THE DESIGN STANDARDS, AND THE ANALYSIS OF THE RECONSTRUCTION OF THE STATE’S MAIN ROADS NUMBER 1, 2 AND 4 INTO FOUR- LANE HIGHWAYS MAGISTRITÖÖ Üliõpilane: Andro Aavik Üliõpilaskood: 192308EAXM Juhendaja: Dots. Andrus Aavik Tallinn, 2020 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Lõputöö alusel ei ole varem kutse- või teaduskraadi või inseneridiplomit taotletud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. “.......” .................... 2020 Autor: .............................. / allkiri / Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele “.......” .................... 2020 Juhendaja: .............................. / allkiri / Kaitsmisele lubatud “.......”....................2020 Kaitsmiskomisjoni esimees ............................................................................. / nimi ja allkiri / 2 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks¹ Mina, Andro Aavik (autori nimi) (sünnikuupäev: 17.10.1991), 1. Annan Tallinna Tehnikaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose MAANTEE NR 2 KOSE-ARDU TEELÕIGU PÕHIPROJEKTI RISTPROFIILI VÕRDLUS PROJEKTEERIMISNORMIDEGA -
K7 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
K7 buss sõiduplaan & liini kaart K7 Kose - Gümnaasium - Harmi - Virla - Ardu Vaata Veebilehe Režiimis K7 buss liinil (Kose - Gümnaasium - Harmi - Virla - Ardu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ardu Kauplus: 6:55 - 17:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim K7 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine K7 buss saabub. Suund: Ardu Kauplus K7 buss sõiduplaan 43 peatust Ardu Kauplus marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:55 - 17:25 teisipäev 6:55 - 17:25 Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia kolmapäev 6:55 - 17:25 Ardu neljapäev 6:55 - 17:25 2 Tallinna Maantee, Estonia reede 6:55 - 17:25 Rava laupäev Ei sõida Kõue Tee pühapäev Ei sõida Kõue Tee Kõue K7 buss info Paunaste Suund: Ardu Kauplus Peatust: 43 Jaagu Reisi kestus: 48 min Liini kokkuvõte: Ardu Kauplus, Ardu, Rava, Kõue Tee, Virla Kõue Tee, Kõue, Paunaste, Jaagu, Virla, Jaagu, Paunaste, Sääsküla, Riidamäe, Harmi Kool, Äksi, Habaja, Habaja, Äksi, Ojasoo, Sange, Marguse, Kose- Jaagu Risti Parkla, Kose-Risti 4, Kose Kalmistu, Kose Gümnaasium, Kose 1, Kose Gümnaasium, Kose Paunaste Kalmistu, Kose-Risti 3, Ravila Tee, Raveliku, Maanteeääre, Sõmeru, Sae, Paunküla, Veehoidla, Sääsküla Silmsi, Veehoidla, Paunküla Kauplus, Tori, Kiruvere, Ardu, Ardu Kauplus Riidamäe Harmi Kool Äksi Habaja 10 Kose Maantee, Estonia Habaja 10 Kose Maantee, Estonia Äksi Ojasoo Sange Marguse Kose-Risti Parkla Kose-Risti 4 7 Tartu mnt, Estonia Kose Kalmistu Pikk, Kose Kose Gümnaasium 16 Pikk Tänav, Kose Kose 1 Kose tee, Kose Kose Gümnaasium 16 Pikk Tänav, Kose Kose Kalmistu 85 Pikk Tänav, Kose Kose-Risti 3 7 Tartu mnt, Estonia Ravila Tee Raveliku Maanteeääre Sõmeru Sae Paunküla Veehoidla Silmsi Veehoidla Paunküla Kauplus Tori Kiruvere Ardu 2 Tallinna Maantee, Estonia Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia K7 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. -
Laagri Lasteaed on Tasapisi Kulgedes 50-Aastaseks Saanud
Korteriühistud Konkursi „Saue Aasta 2018: uued saavad taotleda valla aasta Mis on investeeringud, korterelamute tegu 2018“ Saue valla positiivsed toe- haljastuse ja hoovide hääletus lõpeb 2018. aasta tusotsused korrastamise toetust sõbrapäevaga tegu? lk 8-9 lk 2 lk 3 NR 2 (26) JAANUAR 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Fotod: Laagri lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Anne-Ly Sumre lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Laagri Anne-Ly Fotod: Laagri lasteaia pere. Laagri lasteaed on tasapisi kulgedes 50-aastaseks saanud Mu lasteaed on tilluke, maailmast väike killuke… Jaanuaris 1969 avati Laagri alevikus Saue sovhoosi lastepäevakodu, mis oli planeeritud ja ehitatud 2-rühmaliseks, kuid pea kohe lisandus kolmas ja neljaski rühm. Lasteaed enne… SAUE VALDUR [email protected] Vallavalitsuse Laagri las- Hoolimata külmast ilmast, toimus sünnipäevarongkäik koolini tepäevakodu. ja tagasi. 1999. aastast kannab eg on läinud mär- lasteaed nime Laagri las- kamatult ja tänavu teaed, samal aastal valmis Ajaanuaris tähis- lasteaia laul. Laagri laste- tas nüüd 10-rühmaline aial on oma legend ja vapi- ja Laagri lasteaia nime linnuks vares. Rühmadelgi kandev lasteasutus 50. linnunimed: Leevikesed, sünnipäeva nädalaga, täis Lepalinnud, Pääsukesed, toredaid ettevõtmisi: rong- Lehelinnud, Siidisabad, … ja lasteaed nüüd. käik lasteaia juurest Laag- Tihased, Käbilinnud, ri koolini ja tagasi, avatud Pöialpoisid, Rähnid ja Ur- uste päev ja vilistlaste foto- valinnud. sein, pidu väiksematele ja 2003. aastal sai laste- suurematele lastele. Nädal aed juurdeehituse ja muu- I lend lõppes juubeliaktusega. tus 6-rühmaliseks. 2017. Laagri lasteaed on läbi aasta sügiseks valmis lam- aja kandnud erinevaid ni- mutatud vana osa aseme- mesid. Alustas Saue sov- le kahekordne modernne hoosi lastepäevakoduna, hoone, milles tegutseb 10 muutus 1980. -
Lääne-Harju Vald, Alliklepa Küla, Perbi-Nurme Ja Perbi-Heinamaa Kinnistute Ning Lähiala Detailplaneering
LÄÄNE-HARJU VALD, ALLIKLEPA KÜLA, PERBI-NURME JA PERBI-HEINAMAA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING OÜ ENTEC EESTI 2020 LÄÄNE-HARJU VALD, ALLIKLEPA KÜLA, PERBI-NURME JA PERBI-HEINAMAA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING ALGATATUD : 05.06.2018. a Lääne-Harju Vallavalitsuse korraldusega nr 379 VASTUVÕETUD: ......................................................................................................................... KEHTESTATUD: ......................................................................................................................... TÖÖ NUMBER: 11 63 /1 8 TELLIJA: Alliklepa Arendus OÜ PROJEKTIJUHT: Janne Tekku OÜ Entec Eesti ; 11317 Tallinn, registrikood: 10449959 tel 617 7430; e-mail: [email protected] OÜ Entec Eesti 2020 TEKST JA JOONISED: JANNE TEKKU JA ÜLAR JÕESAAR KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSSEADUSE KOHASELT. KÄESOLEVAT PLANEERINGUT VÕIB KOPEERIDA LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUSE, HUVITATUD ISIKU VÕI RAHANDUSMINISTEERIUMI OTSTARBEKS JA KASUTADA PROJEKTEERIMISE ALUSEKS PLANEERINGUALAL. MUUDEL JUHTUDEL TULEB TÖÖ VÕI SELLE OSA KOPEERIMISEKS VÕI PALJUNDAMISEKS GRAAFILISELT, ELEKTROONILISELT VÕI MEHAANILISELT (VALGUSKOPEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE) VÕI TÖÖ ÜLESEHITUSE KASUTAMISEKS KÜSIDA OÜ ENTEC EESTI KIRJALIKKU LUBA. Lääne-Harju vald, Alliklepa küla, Perbi-Nurme ja Perbi-Heinamaa kinnistute ning lähiala detailplaneering Töö nr 1163/18 SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................................................................. -
Riisikad Kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba Küla 29.07
Nr 94 Juuni 2010 Kernu Põhikooli lõpetajad 2010 Imre Bahovski Rasmus Bahovski Ats Kaelas Õnnitleme! Erika Lauri † 65 ¢ Tiina Mängli Merit Piht Helgi Vaga Kustja küla 02.07.1945 Margit Rau Valdur Rannavete Kohatu küla 14.07.1945 Riin Riiv Jaan Eha Kohatu küla 12.07.1945 Marite Rõõm Liis Sideljov † 70 ¢ Kaur Siimaste Haldur-Aarandi Kuller Kaasiku küla 27.06.1940 Merle Tamme Sixten Tedremets † 75 ¢ Johannes Vartlaan Leili Saakpakk Haiba küla 10.07.1935 † ¢ Ruila Põhikooli lõpetajad 2010 80 Veera Vassiljeva Kaasiku küla 16.07.1930 Haiba küla 12.07.1930 Reiner Jõgi Jaan Pälling Kaili Järvela † 81 ¢ Ragnar Kasuk Kustja küla 12.07.1929 Henri Lambut Evald Pauklin Marvo Langeberg † 82 ¢ Tarvo Langeberg Ander Leo Hugo Laidna Ruila küla 21.06.1928 Uko Melis † 84 ¢ Kevin Saar Kadri Säde Valve Vilju Laitse küla 20.06.1926 Kristjan Toomist † 86 ¢ Klassijuhataja Arnold Okspuu Ruila küla 17.07. 1924 Livia Roomets Elli Õunapuu Kustja küla 18.06. 1924 † 87 ¢ Helga Nelis Vansi küla 03.07. 1923 Riisikad kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba küla 29.07. 1922 Vilma Kald Laitse küla 07.07. 1922 Astrid Johanson Haiba küla 30.06. 1922 † 90 ¢ Helmi Edovald Kaasiku küla 23.06. 1920 † 92 ¢ Roland Kivi Kohatu küla 26.07. 1918 † 93 ¢ Leida Einla Vansi küla 08.06. 1917 Külastati Elistvere loomaparki, kus teks on raamatud; põhilisi eesti metsloomi oma silmaga Lille – alati sõbralik, armsalt haja- näha sai. Käidi metsas õuesõpet tege- meelne, ei kurda kunagi, teeb meel- mas noorte abiturientide käe all. sasti kõike kaasa; Tulevased koolilapsed õppisid Gerly – tore tüdruk, kelle on taba- noorte politseinike käe all ohutult vaid ja vahvaid ütlemisi; kooliteed läbima – nad teadsid õppuse Karina ja Regiina – rõõmsameel- lõpus täpselt, millal ja kuidas käituda.