DOCSLIB.ORG

Kumma Küla 765-Aastane!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma. Pakkumise olid esitanud AS Termox, Soojatootmise OÜ ja SW Energia OÜ. Arutelu tulemusel otsustati kutsuda SW Energia tegevuspiirkondades Kehtna, esindajad vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmetega vestlema. Eidapere, Lelle, Keava alevikes ja Kinnitati projekteerimistingimused Kalbu küla Jõekääru ehitise projekteerimiseks ning otsustati väljastada MTÜle Ohekatku Mõisakogu Lokuta ning Ingliste külades ehitusluba Allika tee ehituseks ja ASile Ingle asfaltplatsi rajamiseks. Võttes aluseks OÜ Kehtna Elamu taotluse nr 35 27.06.2006, Kehtna Vallavalitsus nõustus maa ostueesõigusega erastamisega Rõue küla Rebase Elamu nõukogu otsuse 19. 06.2006 punkt 2 ja tulenevalt Ühisveevärgi ja kinnistu, Ingliste küla Kruusimäe kinnistu ja Keava aleviku Keava tee 17 kanalisatsiooni seaduse §14 lg 1, lg 2 lg 3, Kehtna Vallavalitsus m ä ä r a b: kinnistu osas. 1. Kehtestada vee-ettevõtte erinevates tegevuspiirkondades vee- ja 29.06.2006 kanalisatsiooniteenuste hinnad, lähtudes piirkondades vee-ja Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni ühisel istungil kohtuti kanalisatsiooniteenuste osutamise tegelikest kuludest, alljärgnevalt: SW Energia OÜ juhatuse liikmete Heini Kunimägi ja Tarmo Saartsiga. Kohal (hinnad koos käibemaksuga) viibis eksperdina Kalle Moor Rapla Maavalitsusest. Pärast pikka arutelu Piirkond Vesi m³ mõõdikuga tarbijale Kanalisatsioon m³ mõõdikuga otsustati valida Kehtna aleviku kaugkütte süsteemis soojatootjaks Pärnu tarbijale firma SW Energia OÜ. Lokuta 8.90 5.20 07.07.2006 Eidapere 16.50 10.20 Vallavalitsus vaatas läbi ja otsustas rahuldada Lelle Haridus- ja Ingliste 23.20 3.00 Kultuuriseltsi lisataotluse muusikaürituse “Lelle Alternatiiv” toetamiseks. Keava 17.50 7.37 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Järvakandi Kogudusele eraldati Lelle 9.40 15.50 kalmistupäeva korraldamiseks 1000 krooni. Kinnitati detailplaneeringu Märkus: Ingliste kanalisatsiooniteenus sisaldab ainult kanalisatsiooni lähteülesanne Käbiküla küla Jõe kinnistu detailplaneeringu koostamiseks. hooldamise püsikulusid ning ei sisalda reovee äraveo hinda. 13.07.2006 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse uus hind eelnimetatud piirkondades Vallavalitsus vaatas läbi AS Turgel Gruppi hinnapakkumise Kaerepere kehtestada alates aleviku Saare tänava tehnilise projekti ja tänavavalgustuse projekti 9. novembrist 2006. a. koostamise osas ning otsustas astuda läbirääkimistesse töö teostamiseks. 2. Kehtestada vee- ja kanalisatsioonhind Kehtna alevikus (koos Nõustuti Koogiste küla Vallastu-Uuetoa ja Saksa küla Väike-Kõpu kinnitu käibemaksuga) ostueesõigusega erastamisega. alljärgnevalt: 19.07.2006 - vesi m³ mõõdikuga tarbijale 12.40 kr Vallavalitsus määras kahele puudega isikule hooldajad ning nõustus - kanalisatsiooni m³ mõõdikuga tarbijale 14.60 kr isiku avalduse alusel hoolduslepingut lõpetama. Volikogu sotsiaalkomisjoni - kompleksteenust m³ mõõdikuga tarbijale 27.00 kr protokolli alusel eraldati üheksale majanduslikult raskes olukorras olevale Vee- ja kanalisatsiooniteenuste uus hind Kehtna alevikus kehtestada isikule toetust peamiselt ravimite ja meditsiiniliste abivahendite alates 1. jaanuarist 2007.a. muretsemiseks. Nõustuti Sooaluste küla Põlma ja Ohekatku küla Väljaotsa 3. Lubada erandjuhtudel veearvesti puudumise või ajutise rikke korral kinnistute moodustamisega maa ostueesõigusega erastamiseks. kasutada vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna arvutamisel järgmisi hindu 24.07.2006 kasutaja korteri üldpinna ruutmeetri või eramaja üldpinna ruutmeetri kohta Vallavalitsus vaatas läbi OÜ Firestudio ilutulestiku korraldamise taotluse kuus (hinnad koos käibemaksuga) alljärgnevalt: ning otsustas seoses suure tuleohuga luba mitte anda. Võeti vastu määrus Piirkond Vesi ruutmeetri kohta (mõõdi-kuta tarbija) ühes kuus metsakasutusõiguse kitsendamiseks, mis keelustab valla Kanalisatsioon ruutmeetri kohta (mõõdi- kuta tarbija) ühes kuus haldusterritooriumil metsa kasutamise puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, Kehtna 2.23 2.64 jahinduseks, teadus- ja õppetööks. Tulenevalt hooldatava surmast lõpetati Lokuta 2.56 0.81 puudega isiku hooldus. Eidapere 2.48 1.58 09.08.2006 Ingliste 1.93 0.25 Vallavalitsus kehtestas oma määrusega uued vee- ja Keava 2.17 0.92 kanalisatsiooniteenuste hinnad. Lubati kahe korteri võõrandamine Lelle 2.81 4.65 otsustuskorras. Ühele abivajajale määrati hooldaja, teine paigutati Märkus: Ingliste kanalisatsiooniteenuse hind sisaldab kanalisatsiooni turvakodusse. Õpilasliini teostajale tehti õpilastranspordi läbiviimiseks püsikulusid ning ei sisalda reovee äraveo hinda. ettemaks, vibuklubile “Ilves” anti rahalist toetust meie valla lapse Prahasse 4. Käesolevat määrust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul võistlustele mineku jaoks. Otsustati lõpetada ajutine maakasutus Kehtnas määruse teatavaks tegemisest, esitades vaide Kehtna Vallavalitsusele Nooruse 2 a ja 2 b ning Kuuse 1 ja 3 alal seoses maa riigiomandisse jätmisega. Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või kaebuse Tallinna Moodustatud kinnistud pannakse ilmselt lähiajal avalikule enampakkumisele. Halduskohtusse. Jagati Kutsari ja Laiakatku kinnistud mitmeks väiksemaks kinnistuks. Arutati Rootsi sõprusvald Tranase delegatsiooni vastuvõtmist. TÄHELEPANU! 48 98 827 peaökonomist Kehtna vallamajas on uued telefoninumbrid. 48 98 828 raamatupidaja, kassapidaja 48 98 820 sekretär 48 98 829 haridus- ja kultuurinõunik 48 98 821 vallasekretär 48 98 830 ehitusspetsialist 48 98 822 FAKS 48 98 831 keskkonna- ja teede spetsialist 48 98 823 infotöötuse vanemspetsialist 48 98 832 haljastaja, majandusspetsialist 48 98 824 sotsiaalnõunik, lastekaitsetöötaja 48 98 833 maanõunik, majandus- ja arendusnõunik 48 98 825 personali inspektor, jurist, volikogu sekretär 48 98 834 maakorraldaja 48 98 826 pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja 48 98 835 vallavanem Toimetaja Reet Langi tel 489 8820, e-mail [email protected] Valla Vaatleja on värvilisena avaldatud aadressil www.kehtna.ee Kujundus Kalev Türk tel 527 0669, e-mail [email protected] Trükkinud Vali Press Põltsamaa Tähtis Valla Vaatleja 3 Õpilastransport KEHTNA VALLAVOLIKOGU määrus nr 18, 15.08.2006 1.septembril Liin Rapla-Kehtna-Rapla Õpilasliinide Õpilaste vedu toimub Eidapere piirkonnas tasuta sõidu õigus valla koolides õppivatele kooli ja OÜ Remfakt vahelise kokkuleppe alusel. õpilastele korraldamine Kehtna Lelle Põhikooli õpilased kasutavad reisijateveo Kesklinn 14.10 vallas ja õpilaste üldliine. Kaerepere 14.20 Pikka Remfakti õpilasliini Eidapere-Rapla ei Keava 14.30 sõidusoodustuste toimu, sest aktused algavad klasside viisi Kehtna 14.40 kehtestamine erinevatel kellaaegadel. Keava 14.55 Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi Kehtna Põhikooli õpilastele Kaerepere 15.05 Haridusseaduse § 7 lg 2 p 8, Põhikooli- ja Lembit Kutser – liini teostaja – Rõuelt Kesklinn 15.20 väljasõit kell 8.05, edasi tavalise koolipäeva gümnaasiumiseaduse § 31 p 6 ja Ühistranspordiseaduse § 28 lg 3 alusel. peatused, koju pärast aktuse lõppu koolimajast Liin Lokuta-Eidapere-Lokuta § 1. Määrus reguleerib Kehtna valla kell 11.00. Kehtna tee 07.50 elanikeregistrisse kantud, lasteaed-algkoolis, Valtu Põhikooli õpilastele Lokuta 07.55 põhikoolis ja gümnaasiumides õppivatele Keava 8.48 Eidapere 08.05 õpilastele õpilasliinide korraldamist ja Lau küla 8.55 Lokuta 08.15 Ingliste 9.10 sõidusoodustuse andmist kooli ja koolist koju sõidul õppeaasta algusest kuni õppeaasta Pae küla 9.20 Liin Lokuta-Aasoo-Lokuta hommikul lõpuni. Kaerepere 9.30 Lokuta 07.50 § 2. Õpilasliinid määrab kindlaks ja korraldab Koju pärast aktuse lõppu koolimajast kell Kenni 07.55 neil eriotstarbelist liinivedu
Recommended publications
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel

    Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel

    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
  • Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021

    Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021

    VALTU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2018–2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ...............................4 2. ÜLDANDMED ..................................................................................................................5 2.1. Asukoht .......................................................................................................................5 2.2. Ajalugu ........................................................................................................................5 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ..........................................................................................6 2.4. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................7 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON, ÜLESANNE JA PÕHIEESMÄRK ..................................9 3.1. Kooli missioon .............................................................................................................9 3.2. Kooli visioon ...............................................................................................................9 3.3. Kooli ülesanne .............................................................................................................9 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ........................................................................................9 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ......................................... 11 4.1. Tulemuslikkuse hindamine........................................................................................
  • Kehtna Vallavolikogu Määrus

    Kehtna Vallavolikogu Määrus

    KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Kehtna 17. aprill 2019 nr 56 Valtu Lasteaed Pesapuu põhimääruse kehtestamine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia nimetus Lasteaia nimetus on Valtu Lasteaed Pesapuu (edaspidi lasteaed). § 2. Lasteaia aadress Lasteaia aadress on Männiku 10, Kaerepere alevik, Kehtna vald, 79520 Rapla maakond. § 3. Lasteaia õiguslik seisund (1) Lasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaiana tegutsev õppeasutus, mis võimaldab 18. elukuust kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Lasteaed ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid teostab õigusi ning täidab ülesandeid Kehtna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. (3) Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt välja antud tähtajatu koolitusluba. (4) Lasteaed juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nimetatud seaduste alusel antud õigusaktidest, riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast ning kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest. § 4. Teeninduspiirkond ja lasteaeda vastuvõtmise ning väljaarvamise alused (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu- Nurme küla. (2) Lapsi võetakse lasteaeda vastu ja arvatakse lasteaiast välja vallavalitsuse
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
  • Rikaste TOP 500. Täna Saad Teada Eesti 500 Jõukaima Inimese Nimed Ja Rikkuse Allikad

    Rikaste TOP 500. Täna Saad Teada Eesti 500 Jõukaima Inimese Nimed Ja Rikkuse Allikad

    Auto 30–31 Tiina Mõis 20–21 Börs 22–23 Puhkepäev Ilus nagu Mul Kas Kalev Lexus – uus pole pakub aktsia Mazda 6 kahju Eesti eest õiglast ” hinda? riigile makse maksta. Nädalavahetus Voldemar Kolga 39 Õudusjutt Kiirusta filme Rikaste TOPi esimene naine, valima! PÖFF 56. kohal asuv ettevõtja Tii- devalveeri- na Mõis räägib, et rikkus teeb algab juba õnnelikumaks ainult selle võr- misest ra, et üks mure – rahamure – on vähem. nädala pärast | 23.–25. november 2007 | nr 216 (3466) | 22 kr | Võidujooks rikkusele Rikaste TOP 500. Täna saad teada Eesti 500 jõukaima inimese nimed ja rikkuse allikad. 10–19 Illustratsioon: Anti Veermaa aripaev.ee Kui palju on kasvanud Merko Ehituse kasum? loe täna kell 15 Äripäev 23. november 2007 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 52 PÄEVA JÄI SILMA nädal Raul Veede pilgu läbi NÄDALA FOTO Paanikast õmbleb. Vaikne rõõmus elu, väsinud igaüks nohiseb oma nurgas. Hirm on Ivari Padar ja tema inglid ädala pikim ja lõbu- Nsaim lööming toimus arutapja muidugi devalveeri- mise teemal. Arutelud liiku- artu keelekonverentsil sid läbi mitme faasi. Tpöörduti avalikkuse Alguses ei tahtnud kee- poole: ülikoolide võõr- gi seda jubedat sõna suhugi keelsed õppekavad sureta- võtta. Mis need kirjatsurad vat eestikeelsed välja. Mõis- ja leheneegrid pasundavad? tan muret ja ei mõista ka. Meil on kroon naelaga eu- Kui neil pole, kas meile saab ro külge kinni löödud, ei tu- siis rohkem? le ta sealt ka sikutades lahti. Venekeelne haridus ei se- Eitus tuli kaunikesti tuttav ga meid midagi tegemast, ette, vanakurja ei tohi ikka see annab vaid juurde. Kul- nimepidi kutsuda.
  • Kehtna Vallavalitsus

    Kehtna Vallavalitsus

    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
  • Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp

    Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp

    TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp II osa: Arheoloogilise pärandi paiknemine Rail Baltic raudteetrassi lõikudel ja nende ümbruses, KOKKUVÕTTETABEL Tabelis soovitusliku tegevuse kohta kasutatud tähelühendite selgitused: A – objekt tuleb säilitada puutumatul kujul; B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada; C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni, mille positiivne tulemus (muistise kindlaks tegemine trassi alal) viib tegevuseni B, negatiivne – kas tegevuseni D või I; D – arheoloogiline järelevalve antud piirkonnas ehituse ajal, I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks. Trass Trassi kirjeldus Objekti Objekti kirjeldus Asukoht trassi Soovitatav nr suhtes tegevus trassil 1A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Mõlemad trassid lõikavad pärimuslikku pakkteed Ristub trassiga C-D 1B asustatud piirkondi Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa- Kui nimelise kohaga sisemaal. Tee ligikaudne inspektsioon kulgemissuund on teada, kuid maastikul lokaliseeritud ei anna ei ole. Võimalik on tee ehitusjäänuste leidmine tulemusi, siis soisemates kohtades. ehitusaegne järelvalve 2A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Trassi ristumispiirkond Lemmejõega on Ristub trassiga C 2B asustatud piirkondi potentsiaalne kultuurkihi leiuala (põlistalud verstakaardil). Inspekteerimist vajavad jõe mõlemad kaldad. 3A ja Läbivad metsa ja soid Ühtegi arheoloogilist muistist teele ei jää 3B 4A Läbib metsa ja soid Ühtegi
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1

    Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia

    Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia

    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
  • Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!

    Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2010 Nr 2 (142) Palju õnne sünnipäevaks, armas koduvald! “Kaunis on Kehtna vald, kaunis uute traditsioonide algatamine paik elamiseks, kaunis loodus, Kehtna Põhikool – kvaliteetselt ja puhas õhk.” Selliste sõnadega edukalt töötav kollektiiv alustab valla tutvustamist Tõnis Kalju Tetsmann – Lelle mõisa omanik. Blank 2008. aastal valminud Aktiivne osaleja valla kultuurielus valla reklaamfilmis. Karin Moisar – Kaerepere alevikuelu hoogustaja 14. veebruaril tähistasime valla 19. Heldi Tagel – 5 aastat Eidapere kapelli sünnipäeva. Heaks traditsiooniks ja naisansambli juhendaja on saanud aastapäeva tähistamine Margus Maripuu – Eidapere Kooli valla eri piirkondades ning sel õpetaja. 6 aastat aiandus- ja kodun- aastal oli võõrustajaks kaunis dusklubi AK juhendaja heakorrastatud Lelle alevik. Riina Tomingas – 5 aastat edukalt Lisaks meie puhtale loodusele tegutsenud rahvamaja lasteringide on kõige suuremaks väärtuseks juhendajana. Väga hea ja lapsi mõistev inimesed, kes oskavad hoida oma õpetaja kodu ja oma esivanemate pärandit. Maive Nõmmik – hoolika ja kohu- Valla sünnipäeval on saanud heaks setundliku suhtumise eest töösse traditsiooniks meie tublisid valla- Eidapere Koolis kodanikke, ettevõtjaid ja kauneid MTÜ Lelle Alternatiiv – Lelle Alterna- kodusid tunnustada. tiivi korraldamine, Vallo Hansen Kehtna valla teenetemärgiga tunnustati Aare Leinbergi. Kehtna vallas pööratakse suurt LAURA KOKKI foto Jüri Lehtmets – erivajadustega noorte tähelepanu ka spordile, tublilt tegevuse hoogustamise eest osaletakse maakondlikel suve- ja 24. veebruaril tähistame Eesti reorganiseerimise. Edaspidi, Ingle Rein Lehtmets – puuetega inimeste talimängudel, osavõturohked on Vabariigi 92. sünnipäeva. ASi eduka juhina, on ta pakku- abistamise eest nii valla SpordiLustiPäev, Kehtna 20. sajandi tuntud teadlane Albert nud kohalikele elanikele Inglistel Kaire Soomets – noorsootöö edenda- Sügisjooks kui ka Suur Südame- Einstein on öelnud: „Iga päev tu- tööd. 1992. aastal taasavati tema mise eest Kehtna vallas päev.
  • Noortekogu Üllatusremont – Hea Tunne Vabatahtlikust Tööst

    Noortekogu Üllatusremont – Hea Tunne Vabatahtlikust Tööst

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Aprill 2011 Nr 4 (155) Noortekogu üllatusremont – hea tunne vabatahtlikust tööst Õppeaasta viimane kooliveerand algas Kehtna põhikooli algklassiõpilastel veidi teisiti - enne tundide algust esitleti kooliperele värskelt värvitud klassitubasid ning loeti lõppenuks Kehtna valla noortekogu korraldatud heategevusprojekt, mille eesmärk oli anda rõõmsam väljanägemine kooli algklassiruumidele. Tuleb kohe lisada, et otsa sai vaid nimetatud ettevõtmise praktiline osa - head tunnet kogu tegemisest jagub osalejatele ja ka ruumide kasutajate- le loodetavasti veel kauaks. Heategevusprojekti ettevalmis- tamine algas juba 2010. aasta sügisel, kui noortekogu võttis vastu otsuse korraldada midagi senisest suuremat ja jäävamat. Sügisene idee sai teoks kevadel, kui selgus kogu ettevõtmise rahastamine, toetajad ning tööde täpne ajakava. Talgupäevad tõid kokku ligi 40 abilist Märtsikuu eelviimasel nädalal Seltskond talgulisi, kes olid koolimajas ametis pühapäeval, 20. märtsil. Kollasel taustal olev varesepoeg on Kehtna - sel ajal, kui lapsed koolipuhkust valla noortekogu vapilind. Foto: VIIO AITSAM nautisid, korraldas noortekogu koolimajas talgupäevi. Vabatahtli- kena oli remonditalgutele kaasatud kud ning omapoolse panuse noorte oli väga tore ja lõbus, kuigi osalesin maks. Väga lahe üritus oli! Oleks ligi 40 inimest, nende hulgas ettevõtmisesse andis ka Kehtna vaid ühe päeva, sest tolmuallergia kahju olnud, kui ma ei oleks osa- noortekogu liikmed, põhikooli vallavalitsus. tegi oma töö. Mind tegi rõõmsaks lenud. Selliseid ettevõtmisi peaks õpilased, lapsevanemad ning kooli see, et inimesed suutsid selle suure tegema eelkõige sellepärast, et vilistlased. Tõsist tööd jagus kõi- Mitte tööväsimus, töö ajal olla väga positiivsed ja lõ- saad kaasa aidata millegi paremaks gile appitulnutele ning esimesed vaid positiivne laeng! busad. Kindlasti üritan tulevikuski muutmisel, kellelegi head teha. Kristi ja Kuno Koort, lapse- talgupäevad kestsid suisa 14 tundi.
  • Keava Rahvaraamatukogu Põhimäärus

    Keava Rahvaraamatukogu Põhimäärus

    Kinnitatud Vallavolikogu 17.03.2009. a määrusega nr 66 KEAVA RAHVARAAMATUKOGU PÕHIMÄÄRUS § 1. Üldsätted (1) Keava Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on Kehtna valla (edaspidi vald) valitsemisalas tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus, kes kogub, säilitab ja teeb lugejatele kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud (edaspidi teavikud) ning avalikud andmebaasid. (2) Raamatukogu asukoht on Kooli 1a, Keava alevik, 79005, Rapla maakond. (3) Raamatukogu juhindub oma tegevuses rahvaraamatukogu seadusest, teistest kehtivatest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ning käesolevast põhimäärusest. (4) Raamatukogul on valla eelarve koosseisus oma eelarve, mille kinnitab Kehtna Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). (5) Raamatukogu on universaalsete kogudega ja üldkasutatav. (6) Raamatukogu tagab teeninduspiirkonna elanikele vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetades elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. (7) Raamatukogu teeninduspiirkonna moodustavad järgmised külad: Kehtna-Nurme, Koogimäe, Linnaaluste, Ohekatku ja Keava alevik. § 2. Ülesanded (1) Raamatukogu ülesanded on: 1) osutada tasuta põhiteenuseid (teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ja avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu ligipääsu võimaldamine) temale kinnitatud teeninduspiirkonna elanikele ja teistele soovijatele. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse kinnitab Kehtna vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus); 2) osutada tasulisi eriteenuseid mille eest