Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest. -
Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud
KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid. -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
Rikaste TOP 500. Täna Saad Teada Eesti 500 Jõukaima Inimese Nimed Ja Rikkuse Allikad
Auto 30–31 Tiina Mõis 20–21 Börs 22–23 Puhkepäev Ilus nagu Mul Kas Kalev Lexus – uus pole pakub aktsia Mazda 6 kahju Eesti eest õiglast ” hinda? riigile makse maksta. Nädalavahetus Voldemar Kolga 39 Õudusjutt Kiirusta filme Rikaste TOPi esimene naine, valima! PÖFF 56. kohal asuv ettevõtja Tii- devalveeri- na Mõis räägib, et rikkus teeb algab juba õnnelikumaks ainult selle võr- misest ra, et üks mure – rahamure – on vähem. nädala pärast | 23.–25. november 2007 | nr 216 (3466) | 22 kr | Võidujooks rikkusele Rikaste TOP 500. Täna saad teada Eesti 500 jõukaima inimese nimed ja rikkuse allikad. 10–19 Illustratsioon: Anti Veermaa aripaev.ee Kui palju on kasvanud Merko Ehituse kasum? loe täna kell 15 Äripäev 23. november 2007 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 52 PÄEVA JÄI SILMA nädal Raul Veede pilgu läbi NÄDALA FOTO Paanikast õmbleb. Vaikne rõõmus elu, väsinud igaüks nohiseb oma nurgas. Hirm on Ivari Padar ja tema inglid ädala pikim ja lõbu- Nsaim lööming toimus arutapja muidugi devalveeri- mise teemal. Arutelud liiku- artu keelekonverentsil sid läbi mitme faasi. Tpöörduti avalikkuse Alguses ei tahtnud kee- poole: ülikoolide võõr- gi seda jubedat sõna suhugi keelsed õppekavad sureta- võtta. Mis need kirjatsurad vat eestikeelsed välja. Mõis- ja leheneegrid pasundavad? tan muret ja ei mõista ka. Meil on kroon naelaga eu- Kui neil pole, kas meile saab ro külge kinni löödud, ei tu- siis rohkem? le ta sealt ka sikutades lahti. Venekeelne haridus ei se- Eitus tuli kaunikesti tuttav ga meid midagi tegemast, ette, vanakurja ei tohi ikka see annab vaid juurde. Kul- nimepidi kutsuda. -
Kumma Küla 765-Aastane!
Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma. -
Kehtna Vallavalitsus
Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant .......................................................................................................................................... -
KEHTNA VALLA AJALEHT Maainimesi Esindagu Riigikogus
Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (114) 23. veebruar 2007 Maainimesi esindagu Riigikogus maamees Maa- ja linnainimestel on paljus asjus vägagi erastamise jandi tõttu jäime ligi kümme aastat ilma Riigi toetust vajame Kaerepere uue lasteaia, erinevad arusaamad, teadmised ja mured. Täna- eurorahast raudtee uuendamiseks, mistõttu meie Kalbu hooldekodu uue maja, Lelle uue haridus- päeva põllumajandus oma keeruliste masinate rongiliiklus on üliaeglane ja ebapiisav. Maalastel ja kultuurikeskuse, Keava, Lelle, Eidapere ja ja seadmetega, tõu- ja sordiaretusega, sööda-, on raske õppida kõrgkoolides, sest vaesed Kaerepere veevärgi ehitamiseks, valla teedevõrgu väetise-, taimekaitseprobleemidega, hinnaku- vanemad ei suuda neid piisavalt toetada. Eesti ei katmiseks mustkattega. Ülioluline on, et jätkuks jundamise ja toetustega käib aga üle mõistuse ole võrdsete võimaluste riik – kuigi maainimesed riiklik abi Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli pea igal linnavurlel. on samasugused kodanikud ja maksumaksjad kui väljaarendamiseks. Peame endale selgeks tegema, Samas kipub linlane maainimesele lahkelt linnaelanikud, jääb nende elu-olu paljuski maha et ainult juhul, kui Riigikogus ja valitsuses jätkab tarkust jagama ja otsustama, sest tema arust pole linlastest. praegune maainimeste huve kaitsev koalitsioon, maamees muud kui üks muidusööja ja laiskleja, Maameeste nõuded riigi elus on selged – siis on meil piisavalt lootust, et lähema nelja aasta toetuste ja abirahade väljapumpaja. põllumehe tööd tuleb hinnata ja tasustada nii jooksul eeltoodud -
Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud. -
Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda. -
Lasteaed PESAPUU on Valmis! Aasta Õpetajad 2012
Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Oktoober 2012 Nr 9 (171) Kehtna vallas on kena tava igal aastal, õpetajatepäeval, kutsuda kokku valla koolide pedagoogid, Aasta õpetajad 2012 et üle anda Kehtna valla aasta õpe- taja tänukiri ning valla meene. Sel korral kohtuti Kehtna klubi saalis, kus kohaletulnuile esines Kehtna kunstide kooli klaveriõpi- lane Evita Lohu. Kehtna valla aasta õpetajad 2012: • Mai Pärt, Kehtna lasteaia Siller õpetaja • Siiri Leinberg, Valtu lasteaia Pesapuu õpetaja • Hele Saarse, Kehtna kunstide kooli klaveriõpetaja • Evelyn Kurg, Kehtna põhikooli inglise keele õpetaja • Andres Saks, Valtu põhikooli direktor • Urve Pregel, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli huvijuht Foto: AARE HINDREMÄE Lasteaed PESAPUU on valmis! 12. oktoobril avati pidulikult Kaerepere alevikus uus, ruu- mikas, värviküllane ja moodne lasteaed Pesapuu. Kuigi lapsed on saanud uuest hoonest rõõmu tunda juba kuu aega, oli oktoobri keskpaigaks jõutud ehitise, sisustuse ja haljastuse täieliku valmimiseni. Valtu lasteaed tähistas sel ke- vadel oma 40. tegutsemisaastat, uut lasteaiahoonet oodati pikisilmi juba aastakümneid. Seetõttu oli ka avamisel rohkesti publikut – lapsi, lapsevanemaid, piirkonna elanikke ja lihtsalt uudistajaid. Loomulikult olid kohal kõik need, kelle ühise panuse tulemusena lasteaed valmis. Vastvalminud lasteaias tegutseb 3 rühma ning kohti on 60 lapsele. Pesapuu lasteaias on moodusta- tud sõimerühm 1,5-3-aastastele (Pesamunad). Aiarühmi on kaks: Rõõmupesa rühm 3-5-aastastele ja Päikesepesa rühm 5-7-aastastele. Uus lasteaed tõi piirkonda -
Eidapere Mõjupiirkonna Arengukava 2009-2015 Á
EIDAPERE 1530 EIDAPERE MÕJUPIIRKONNA ARENGUKAVA 2009-2015 - 1 - Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust 2.2 Majandus ja loodus 2.3 Asukoht 2.4. Rahvastik 3.SWOT - analüüs 4.Planeeritavad tegevusvaldkonnad ja arendatavad tegevused Ettevõtlus, turism Haridus , sport ja vaba aja veetmine Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Keskkond Planeerimise ja maakasutuse üldpõhimõtted 5.Tulevikuvisioon, arenguprioriteedid ja eesmärgid. (SWOT ist tulenev) 5.1.Ettevõtlus.Turism 5.2.Keskkond 5.3.Sotsiaalkeskkond ja hooldus 5.4.Turvalisus 5.5.Haridus,sport,vaba aja veetmine 5.6.Planeerimine ja maakasutus 5.7.Tehniline infrastruktuur 6.Arengukava täiendamine ja uuendamine - 2 - 1 Sissejuhatus Eidapere ja ümberkaudsete külade elu süsteemse ja sihipärase tegevuse korraldamiseks on vajalik arengukava. Arengukava on vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks teiste piirkondade asutustega, samuti eelduseks projektirahade taotlemisel. Arengukava koostamise eeltöö algas juba mõne aasta eest elanike vajadustega paremaks tundmaõppimiseks. 2007. a sügisest algas arengukava praktiline koostamine koostöös aktiivsemate elanikega ja juba valitud külavanematega. Kasutati järgmisi metoodikaid: rühmatöö, statistika analüüs, SWOT-analüüs. Arengukava koostamisel lähtuti piirkonna elanike soovidest ja ideedest ning Kehtna valla arengukavast. 2 Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust Eidapere on oma geograafilise asendi poolest ikka mõne maakonna ääremaa olnud. Muistse iseseisvuse ajal kuulus see hõredalt asustatud metsane ala väikese ja naabritest vähema kuulsusega Alempoisi muinasmaakonna koosseisu, hiljem oli siin ordu valduste Pärnu Komptuurkonna põhjapiir. Külana on Eidaperet mainitud 1530. aastal Heytepyrsse nime all. 16. sajandist on kirjalikud andmed püsiasustusest ja 19. sajandist alates on see paik saanud kindla koha Eestimaa ajaloos seoses klaasivabrikuga. 2.2. Majandus ja loodus - 3 - Piirkonnas tegeldakse kaubandusega, puidu töötlemisega, lamba-, veise-, teravilja- ja lillekasvatusega, sotsiaalhoolekandega, transporditeenuse osutamisega. -
KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018
KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018 SISUKORD I ÜLDANDMED JA LÜHIÜLEVAADE KOOLIST………………………………………………….3 II SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 8 2.1. Arengukava uuendamise vajadus ................................................................................................. 8 2.2. Arengukava ülesanne ja eesmärk ................................................................................................. 8 2.3. Arengukava seos teiste strateegiliste dokumentide ja valdkondlike arengukavadega ning koostamise alused ................................................................................................................................ 9 2.4. Arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja aruandluses osalevad huvigrupid ........................................................................................................................................... 9 2.5. Kehtna Põhikooli arengukava 2014 -2018 täitmine ..................................................................... 9 III KOOLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ............................................................................. 11 3.1. Õpilaste arv ................................................................................................................................ 11 3.2. Innovatsioon teaduses ................................................................................................................