Eidapere Mõjupiirkonna Arengukava 2009-2015 Á

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Eidapere Mõjupiirkonna Arengukava 2009-2015 Á EIDAPERE 1530 EIDAPERE MÕJUPIIRKONNA ARENGUKAVA 2009-2015 - 1 - Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust 2.2 Majandus ja loodus 2.3 Asukoht 2.4. Rahvastik 3.SWOT - analüüs 4.Planeeritavad tegevusvaldkonnad ja arendatavad tegevused Ettevõtlus, turism Haridus , sport ja vaba aja veetmine Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Keskkond Planeerimise ja maakasutuse üldpõhimõtted 5.Tulevikuvisioon, arenguprioriteedid ja eesmärgid. (SWOT ist tulenev) 5.1.Ettevõtlus.Turism 5.2.Keskkond 5.3.Sotsiaalkeskkond ja hooldus 5.4.Turvalisus 5.5.Haridus,sport,vaba aja veetmine 5.6.Planeerimine ja maakasutus 5.7.Tehniline infrastruktuur 6.Arengukava täiendamine ja uuendamine - 2 - 1 Sissejuhatus Eidapere ja ümberkaudsete külade elu süsteemse ja sihipärase tegevuse korraldamiseks on vajalik arengukava. Arengukava on vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks teiste piirkondade asutustega, samuti eelduseks projektirahade taotlemisel. Arengukava koostamise eeltöö algas juba mõne aasta eest elanike vajadustega paremaks tundmaõppimiseks. 2007. a sügisest algas arengukava praktiline koostamine koostöös aktiivsemate elanikega ja juba valitud külavanematega. Kasutati järgmisi metoodikaid: rühmatöö, statistika analüüs, SWOT-analüüs. Arengukava koostamisel lähtuti piirkonna elanike soovidest ja ideedest ning Kehtna valla arengukavast. 2 Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust Eidapere on oma geograafilise asendi poolest ikka mõne maakonna ääremaa olnud. Muistse iseseisvuse ajal kuulus see hõredalt asustatud metsane ala väikese ja naabritest vähema kuulsusega Alempoisi muinasmaakonna koosseisu, hiljem oli siin ordu valduste Pärnu Komptuurkonna põhjapiir. Külana on Eidaperet mainitud 1530. aastal Heytepyrsse nime all. 16. sajandist on kirjalikud andmed püsiasustusest ja 19. sajandist alates on see paik saanud kindla koha Eestimaa ajaloos seoses klaasivabrikuga. 2.2. Majandus ja loodus - 3 - Piirkonnas tegeldakse kaubandusega, puidu töötlemisega, lamba-, veise-, teravilja- ja lillekasvatusega, sotsiaalhoolekandega, transporditeenuse osutamisega. Piirkonnas on kool,õpilaskodu, lastead, arstipunkt koos apteegiga, rahvamaja,raamatukogu, postkontor. Piirkonnas tuntud tegijad: OÜ Asto Aiand lillekasvatus OÜ Remfakt transporditeenus OÜ Antera teraviljakasvatus OÜ Tavex veisekasvatus, piima tootmine OÜ Hõbedollari Talu taimekasvatussaaduste tootmine ja müük OÜ Lokuta Kaater puidu saagimine, töötlemine OÜ Trakmets liimpuidu tootmine Tamme talu lambakasvatus, lambavilla ja -naha tooted Talupidajad Jüri Klemm,Heigo Heinsalu jt. MTÜ Lokuta VTS tuletõrje- ja päästetööd MTÜ Eidapere Naisselts külaelu edendamine MTÜ Elupuu sotsiaalteenused, õpilaskodu Arenenud on seltsitegevus, on spordi- ja mänguväljak, puhkekoht Aleti paisjärvega. Siin on ilus loodus ja haritud põllud. Meie piirkonnas on vääriselupaigad, sest ümbritsevates rabades elavad nii must toonekurg kui ka kaljukotkas.Piirkonnas on 2 maastikukaitseala – Mukri oma rabajärve, paljude laugaste ja vaatetorniga ning Tillniidu. 2.3.Asukoht Eidapere alevik asub Kehtna vallas, Raplamaa lõunapiiril, piirnedes Pärnumaaga. Vahekaugused Eidapere – Tallinn 95 km Eidapere – Rapla 40 km Eidapere – Pärnu 61 km Elukohana on alevik soodne. 2.4.Rahvastik Eidapere piirkonda moodustavad samanimeline alevik ja 12 küla. Asub Kehtnas valla lõunaosas .Piirkonna rahvastiku arv seisuga 01.01.2009 järgmine: Eidapere 303 Ahekõnnu 51 Ellamaa 6 Haakla 20 Kenni 23 Koogiste 10 - 4 - Kõrbja 10 Lokuta 157 Mukri 3 Nõlva 2 Reonda 45 Saarepõllu 27 Selja 20 Kokku 677 Eidapere tegelik mõju- ja teeninduspiirkond on üheksast asumist koosnev – Eidapere, Ellamaa, Reonda, Kenni, Mukri, Saarepõllu,Lokuta, Kõrbja, Koogiste, - elas Rahvastikuregistri andmetel 01.01.2009 seisuga 584 elanikku, mis moodustab kogu valla elanike (4898) arvust 11,9 % .Kogu piirkonna elanike arv moodustab valla elanikkonnast 13,8%. 3. SWOT analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED Eidapere Eidapere o Hea ühendus maakonna o Ettevõtjate vähesus keskusega o Ükskõikne suhtumine o Kooli olemasolu kohapeal o Ebaühtlane heakord o Kultuurimaja koos spordisaaliga o Elamufondi ehitus on peatunud olemas kohapeal ja vananeb o Hea teedevõrk. Väljakujunenud o Elanikkonna vananemine infrastruktuur o Sündivuse vähenemine o Olemas miljööväärtuslik o Külainimeste omavahelised keskkond suhted o Kuulsusrikka elulooga inimeste o Transpordi ühendus päritoluga sünni või elukoht o Töökohtade puudus o Looduskeskkond (raba ja pargid) o Vähene huvi kultuuriväärtuste o Kaunis loodus vastu o Raudtee olemasolu o Inimesed on kultuuri ja hariduse o Ajalooline küla vaenulikud o Traditsioonid o Ei teata, kelle alla o Perearsti olemasolu koos kuuluda(ajalooliselt Vändra apteekiga alluvus) o Ühiskondlik saun o Spordisaalis vahendite nappus o Postkontor o Inimeste aktiivsuse o Hea väike koht korraldamatus o Kui tahab, leiab vaba aja o Puudub hambaarst tegevust o Ei ole turvaline o Väike kool o Ei ole kõiki õpetajaid - 5 - o Ilus loodus o Klatsihimuline küla o Traditsioonid ja harjumused o Kehv kaubandus o Suhteliselt Tallinna lähedus o Nõrk politseivalve o Korraldatakse ohtlike jäätmete o Metskonna kadumine ja maja kogumist tühjana seismine Lokuta o Noorte rohkus o Nn naabrivalve Lokuta o Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi o Asukoht olemasolu o Piiratud töökohtade valik Reonda ,Ellamaa o Põliselanike vähenemine o Eidapere lähedus o Loomakasvatus talus säilinud Reonda,Ellamaa o Head põllu ja metsamaad o Vananev elanikkond Saarepõllu o Puudub koostöö aldisus- o Privaatsus ühistegevus o Talud on pidevalt ühe suguvõsa Saarepõllu valduses o Turvalisus o Hea rahulik elukeskkond o Passiivsus ühiste murede suhtes o Tuleviku nägemuse puudumine Mukri Mukri o Korraldada elu o KOV vähene tähelepanu o Puudub riiklik toetus küla Kenni tegevuse arendamiseks o Eraldatus keskustest Kenni o Suhteliselt turvaline o Eraldatus igapäevaselt.Elamispinna leidmine(vaba on vaid üks kinnistu) o Tööjõu puudus. Oskuste madal tase - 6 - 4. Planeeritavad tegevusvaldkonnad ja arendatavad tegevused Ettevõtlus Turvalisus Haridus Sotsiaalhoold Keskkond Planeerimin Tehniline Turism Sport us e infrastrukt Vabaaja- Sotskeskkond maakasutus uur veetmine Uute Konstaabli Laiendatakse Töötute suur Heakord Küla maastiku Tuletõrje töökohtade aktiivsuse kooli arvutiklassi osatähtsus säilitamine veehoidlate loomine töstmine materiaalset rek. Kooli baasi tiik õppetegevuse korrastada ja parandamiseks võtta ning kasutusele raamatukogus kui tuletõrje asuva I punkti veehoidla võimaluste laiendamiseks Juuksuri Hulkuvad Korraldatakse Alkoholi Kaitsealade Haldusjaotus, Interneti teenuse koerad piirkonda probleemid väärtustamine, Kuuluvus side osutamine tutvustavate tähtsustamine Rapla täiustamine viitade ja siltide maakonda paigaldamist . Turismi Liikluskorra Koostatakse Eakate Talude ja Külapiiride Tänavavalgu arendamine- ldusega paikkonna inimeste kodude hea- ülevaatamine stuse Viitade ja seonduv- kodulehekülg koduhooldus korrastamine. ja vajadusel laiendamine teadetetahvli täiendavad Konkurss muutmine. Eidaperes ja te liiklusmärgi Aleti tee Lokutal paigaldamin d lasteaia ja elanikud ei ole e kooli nõus Reonda ümbrusse küla laienemisega sellesse piirkonda. Turismirada Kaitseliidu Spordiväljaku Külavanemate Jäätmekäitluse Külapiiride Eidapere- de kaasamine täiustamine nimetamine ja korraldamine tähistamine. Vändra tee kaardistamin turvalisuse Eidaperes ja õiguste Viidamajandus tolmuvabaks e tagamiseks mänguplatsi andmine ja (ühisürituse taastamine turvalisemak d, patrull Lokutal,liivakast s muutmine jne.) ide ja turnimispuude ehitus Mukri Külades Vanast Interneti Mukre raba Miljööväärtust Külade laudtee (Reonda) koolimajast püsiühenduste laudtee elekaitseeskirj teede pikendamine tühjad majad ehitatakse täiustamine pikendamine ade tegemine hooldus, Hulkurlus koolkodu 30 Eidapere ja ja Lumetörjetö lapsele ning küla Lokuta vaatamisväärs öde noortele huviala alevikesse uste korraldamin ja vaba aja koos kättesaadavam e. veetmise ruumid lähiümbrusteg aks tegemine. Teeservade a (Seljamäed ja pidev metsavenna hooldamine - 7 - punkrid Külade Ca 50 kohalise Paikkonna Looduskaitse- Ääremaa. Teede turvalisus püstkoja reklaamimine alade Omavalitsue remont. ehitamine koos läbi erinevate kaardistamine suurem Aleti tee korraliku DC-ga võimaluste. ja uute alade tähelepanu tolmuvabaks Aleti puhkekohta Populaarsete nimetamine nendesse . paisjärve kaldale inimeste piirkondadesse nimetamine meie piirkonnast Arendada Turismi Küla maastike Vabade Keskasulate Lokuta arendamine meie säilitamine. elamispindade vee ja vabatahtlikk piirkonnas Miljööväärtusl ja kinnistuste kanalisatsio u tuletõrjet. i-ke objektide kaardistamine oni Laiendada tähistamine ja ja toetada uute rekonstrueer liikmeskond väärtustamine asukate imine a ning leidmist osutada laiemalt teenuseid Lasteaia Vee ühistute mängumaja moodustamine ehitamine alevikes Lastelaagrite korraldamine (töö ja puhkelaagrid) Koolis loodusõppe süvaarendamine Loodusmatkade korraldamine Jaanitule platsi ja külakeskuse ehitamine Lokutale Lokuta külamuuseumi rajamine Näiteringi , ansamblite, laulukooride, tantsurühmade tegevuste algatamine ja edendamine Eidapere kultuurimaja kasutusvaldusse võtmine Eidapere Naisseltsi poolt külaelu mitmekülgseks arendamiseks, avalike ürituste - 8 - korraldamiseks, vaba aja veetmiseks. Ehitatakse ja sisustatakse Eidapere Noortetuba - 9 - 5.Tulevikuvisioon, arenguprioriteedid ja eesmärgid. (SWOT ist tulenev) 5.1Ettevõtlus ja turism Arengueesmärgid 1. On loodud eeldused Tegevuskava 2009 2010 2011 allikad majapidamise ja 1. Ettevõtluse arendamine ettevõtluse arenguks: 1.1 Uute töökohtade loomine x x x küla
Recommended publications
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid.
    [Show full text]
  • Valtu Spordimajas Korraldatud Allveekabeturniir Püüdleb Guinnessi Rekordite Raamatusse
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2011 Nr 2 (153) Enne sukeldumist korrati allveekabetajatele reeglid veel kord üle ja rekordi püstitamine sai alguse – 53 inimest hakkas basseini põhjas nuppe liigutama. Fotod: AARE HINDREMÄE Valtu Spordimajas korraldatud allveekabeturniir püüdleb Guinnessi rekordite raamatusse 16. jaanuaril 2011 korraldati olid kohale palutud Rapla Rotary Valtu Spordimajas juba teist kor- klubi president ja kirjanik Avo Kull da allveekabeturniiri. Esimene ning Eesti advokatuuri esimees Toomas Vaher. kord oli see 17. jaanuaril 2010. Kohale olid tulnud sukeldujad üle kogu Eesti. Arvutiprogramm Basseini põhjas kabe mängimise valis paarilised ning pärast reeglite idee elluviija on Martti Raavel Rap- üle seletamist võtsid kabetajad end la sukeldumisklubist DiverInside. ujula basseini põhjas 26 mängulaua Mõte selliseks ürituseks tekkis ümber ja asusid pärast kohtuniku sukeldujate seltskonna mõttevahe- poolt raudtoru ja mutrivõtme kokku tusest, mida põnevat veel vee all löömisega antud stardipauku tinast teha saaks. Kuna kabe on hea lihtne nuppe liigutama. Esimene voor mäng, mille igaüks kiirelt selgeks mängiti lõpuni ja kõige pikem õpib, otsustati just selle kasuks. kabematš kestis koguni 25 minutit, Mänguvarustus tehti ise - nupud järgmisteks anti 10 minutit mängu- valati tinast, lauad valmistati plek- le. Kokku peeti 7 vooru. siklaasist. Lisaks kohalikele uudistajatele oli Võistlused viidi läbi 64-ruudulise 3 tundi kestnud Eestis ainulaadset Kabetajad Tiit Tammemägi (vasakul) ja Veljo Konnimois spetsiaalselt vene kabe reeglite järgi. Sel aastal turniiri jäädvustama tulnud ka kaks ürituse jaoks tinast tehtud nuppude ja pleksiklaasist mängulaua ees oli sukeldujate eesmärk püstitada telekaamerat ja hulganisti fotograa- tulemusi tunnistamas. Allveekabeturniiri tulemused leiab sukeldumis- Guinnessi rekord kategoorias „Kõi- fe. Võitjaks kuulutati divemaster klubi DiverInside koduleheküljelt www.diverinside.us ge rohkem inimesi korraga vee all Priit Annusver (Oxygene Tallinn), kabet mängimas”.
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]
  • KEHTNA VALLA AJALEHT Nr
    VallaVallaValla VaatlejaVaatlejaVaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (120) 22. detsember 2007 Head jõulurahu Teile, armas vallarahvas! Meie unistused ja soovid saavad teoks nii algaval aastal kui ka edaspidi. Selleks meile kõigile meelekindlust, ligimesearmastust, tugevat tervist ja usku tulevikku! „Eesti on meie oma riik, meie vanemate ja vanavanemate looming, meie endi õnn ja rõõm. Ainult meile endile, meile kõigile, kuulub privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame. Tehkem Eesti ühiselt suuremaks.” Sellise sõnumiga asus 2006 aastal ametisse Eesti Vabariigi President Toomas Henrik Ilves 01.01.2008 Kui Eesti võitis 16 aastat tagasi oma iseseisvuse, ilmutasime me suurt kannatamatust. Me suutsime kannatada ja Eestist sai selline riik, nagu me seda täna näeme. Oleme saanud Euroopa Liidu ja NATO kell 00.15 liikmeks. Me saame olla uhked oma riigi üle. Ka vald on selle ajaga muutunud märkimisväärselt. Kehtna klubis Tugevnenud on ühtekuuluvustunne, ettevõtlus, kasvanud on perede sissetulekud. Väärtustatakse oma. Hoidkem kokku ja ärge olge pahatahtlikud ükstese suhtes. Käesoleval aastal on paljudesse võimalus tantsida, juua peredesse Kehtnas jõudnud puhas ja kvaliteetne joogivesi. Veeprojekti alustati sel kuul ka Keava pokaal shampust alevikus. Turvalisuse tagamiseks liikluses on ehitatud valgustatud kergteid. Loome uusi võimalusi ja öelda üksteisele alus-, huvi- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamiseks. Enamikel peredel vallas on võimalus liituda internetiga. Me oleme täisväärtuslikud eurooplased. Et meie elu kaasajastuks, on vaja mõistmist, HEAD UUT AASTAT! sallivust ja eriti hoolivust. See on meie igaühe, iga üksikisiku ja tervikuna kogu ühiskonna teha. Piletid Hoolivus. Mis muu kui igapäevane hoolivus on kas või see, kui me ei istu purjuspäi või väsinult autorooli ega ohusta sellega ei enda ega kaaskodanike elusid.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2010 Nr 2 (142) Palju õnne sünnipäevaks, armas koduvald! “Kaunis on Kehtna vald, kaunis uute traditsioonide algatamine paik elamiseks, kaunis loodus, Kehtna Põhikool – kvaliteetselt ja puhas õhk.” Selliste sõnadega edukalt töötav kollektiiv alustab valla tutvustamist Tõnis Kalju Tetsmann – Lelle mõisa omanik. Blank 2008. aastal valminud Aktiivne osaleja valla kultuurielus valla reklaamfilmis. Karin Moisar – Kaerepere alevikuelu hoogustaja 14. veebruaril tähistasime valla 19. Heldi Tagel – 5 aastat Eidapere kapelli sünnipäeva. Heaks traditsiooniks ja naisansambli juhendaja on saanud aastapäeva tähistamine Margus Maripuu – Eidapere Kooli valla eri piirkondades ning sel õpetaja. 6 aastat aiandus- ja kodun- aastal oli võõrustajaks kaunis dusklubi AK juhendaja heakorrastatud Lelle alevik. Riina Tomingas – 5 aastat edukalt Lisaks meie puhtale loodusele tegutsenud rahvamaja lasteringide on kõige suuremaks väärtuseks juhendajana. Väga hea ja lapsi mõistev inimesed, kes oskavad hoida oma õpetaja kodu ja oma esivanemate pärandit. Maive Nõmmik – hoolika ja kohu- Valla sünnipäeval on saanud heaks setundliku suhtumise eest töösse traditsiooniks meie tublisid valla- Eidapere Koolis kodanikke, ettevõtjaid ja kauneid MTÜ Lelle Alternatiiv – Lelle Alterna- kodusid tunnustada. tiivi korraldamine, Vallo Hansen Kehtna valla teenetemärgiga tunnustati Aare Leinbergi. Kehtna vallas pööratakse suurt LAURA KOKKI foto Jüri Lehtmets – erivajadustega noorte tähelepanu ka spordile, tublilt tegevuse hoogustamise eest osaletakse maakondlikel suve- ja 24. veebruaril tähistame Eesti reorganiseerimise. Edaspidi, Ingle Rein Lehtmets – puuetega inimeste talimängudel, osavõturohked on Vabariigi 92. sünnipäeva. ASi eduka juhina, on ta pakku- abistamise eest nii valla SpordiLustiPäev, Kehtna 20. sajandi tuntud teadlane Albert nud kohalikele elanikele Inglistel Kaire Soomets – noorsootöö edenda- Sügisjooks kui ka Suur Südame- Einstein on öelnud: „Iga päev tu- tööd. 1992. aastal taasavati tema mise eest Kehtna vallas päev.
    [Show full text]
  • Lasteaed PESAPUU on Valmis! Aasta Õpetajad 2012
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Oktoober 2012 Nr 9 (171) Kehtna vallas on kena tava igal aastal, õpetajatepäeval, kutsuda kokku valla koolide pedagoogid, Aasta õpetajad 2012 et üle anda Kehtna valla aasta õpe- taja tänukiri ning valla meene. Sel korral kohtuti Kehtna klubi saalis, kus kohaletulnuile esines Kehtna kunstide kooli klaveriõpi- lane Evita Lohu. Kehtna valla aasta õpetajad 2012: • Mai Pärt, Kehtna lasteaia Siller õpetaja • Siiri Leinberg, Valtu lasteaia Pesapuu õpetaja • Hele Saarse, Kehtna kunstide kooli klaveriõpetaja • Evelyn Kurg, Kehtna põhikooli inglise keele õpetaja • Andres Saks, Valtu põhikooli direktor • Urve Pregel, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli huvijuht Foto: AARE HINDREMÄE Lasteaed PESAPUU on valmis! 12. oktoobril avati pidulikult Kaerepere alevikus uus, ruu- mikas, värviküllane ja moodne lasteaed Pesapuu. Kuigi lapsed on saanud uuest hoonest rõõmu tunda juba kuu aega, oli oktoobri keskpaigaks jõutud ehitise, sisustuse ja haljastuse täieliku valmimiseni. Valtu lasteaed tähistas sel ke- vadel oma 40. tegutsemisaastat, uut lasteaiahoonet oodati pikisilmi juba aastakümneid. Seetõttu oli ka avamisel rohkesti publikut – lapsi, lapsevanemaid, piirkonna elanikke ja lihtsalt uudistajaid. Loomulikult olid kohal kõik need, kelle ühise panuse tulemusena lasteaed valmis. Vastvalminud lasteaias tegutseb 3 rühma ning kohti on 60 lapsele. Pesapuu lasteaias on moodusta- tud sõimerühm 1,5-3-aastastele (Pesamunad). Aiarühmi on kaks: Rõõmupesa rühm 3-5-aastastele ja Päikesepesa rühm 5-7-aastastele. Uus lasteaed tõi piirkonda
    [Show full text]
  • Sulle, Lõpetaja
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (102) 2. juuli 2005 Sulle, lõpetaja Värske heina lõhna tunda veel kord lähedalt kellad unustada seisma viivuks vähemalt Kuulda suvevihma kergust vastu vana katust Võpatada kauge koera häälest ootamatust VABANEDA ISEENDAST pikaks minutiks Ainult tunnetada kuidas Mitte mõelda miks / Aita Kivi/ Õnnitleme kõiki lõpetajaid. Soovime teile kaunist suve ja õigeid valikuid! Vallavalitsus Toivo Niinemetsa foto hoolealused, kasvandikud, lapsed on edukad. Nende aastate jooksul on laps sirgunud, on päris Kevad on ilus aeg. Taas on talverahust ärganud oluline pingutus. Nõuab endale kogu tähelepanu suureks ja arukaks saanud, oskab ja arvab nii põhjamaine loodus. On alanud kasvu ja kiire ja palju aega. Kooli lõpetamise tähtsust rõhutavad mõndagi. Ta on teadmishimuline, katsetab ja arengu aeg, on õied, on laulud, on tunded. Kõik sellega seotud pidulikud traditsioonid. Kooli proovib kõike, ta on kriitiline, ta tahab minna edasi ümberringi on noor, vohav ja roheline. On uue lõpetamine on eriline ja suur sündmus, mis ja ruttu oma kavatsusi teoks teha. Tal on kiire ja elu alguse aeg. Koolis on kevad aga valmimise kindlasti aastaiks meelde jääb. Ning mitte ainult rohkem kui minevikku on ta tuleviku poole aeg. Siin tehakse kokkuvõtteid, vaadatakse ja lõpetajaile, vaid ka vanemaile, õpetajaile, pööratud. Sest kuigi seljataha on jäänud palju analüüsitakse tehtut, antakse hinnanguid sõpradele. Kooli nimi ja lõpetamise aastanumber kooliaastaid, on eneseteostamine alles ees. möödunud kooliaasta(te)le. Kevad on koolis jääb lõpetajaid ühendama aastakümneteks. On tore olla haritud, terve, uudishimulik ja kokkuvõtete tegemise ja lõikuse ning küpsuse Pikkade kooliaastate jooksul pole koos mitte ainult noor. On ülev seista oma alguste ja valikute ees, aeg.
    [Show full text]