DOCSLIB.ORG

Sulle, Lõpetaja

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (102) 2. juuli 2005 Sulle, lõpetaja Värske heina lõhna tunda veel kord lähedalt kellad unustada seisma viivuks vähemalt Kuulda suvevihma kergust vastu vana katust Võpatada kauge koera häälest ootamatust VABANEDA ISEENDAST pikaks minutiks Ainult tunnetada kuidas Mitte mõelda miks / Aita Kivi/ Õnnitleme kõiki lõpetajaid. Soovime teile kaunist suve ja õigeid valikuid! Vallavalitsus Toivo Niinemetsa foto hoolealused, kasvandikud, lapsed on edukad. Nende aastate jooksul on laps sirgunud, on päris Kevad on ilus aeg. Taas on talverahust ärganud oluline pingutus. Nõuab endale kogu tähelepanu suureks ja arukaks saanud, oskab ja arvab nii põhjamaine loodus. On alanud kasvu ja kiire ja palju aega. Kooli lõpetamise tähtsust rõhutavad mõndagi. Ta on teadmishimuline, katsetab ja arengu aeg, on õied, on laulud, on tunded. Kõik sellega seotud pidulikud traditsioonid. Kooli proovib kõike, ta on kriitiline, ta tahab minna edasi ümberringi on noor, vohav ja roheline. On uue lõpetamine on eriline ja suur sündmus, mis ja ruttu oma kavatsusi teoks teha. Tal on kiire ja elu alguse aeg. Koolis on kevad aga valmimise kindlasti aastaiks meelde jääb. Ning mitte ainult rohkem kui minevikku on ta tuleviku poole aeg. Siin tehakse kokkuvõtteid, vaadatakse ja lõpetajaile, vaid ka vanemaile, õpetajaile, pööratud. Sest kuigi seljataha on jäänud palju analüüsitakse tehtut, antakse hinnanguid sõpradele. Kooli nimi ja lõpetamise aastanumber kooliaastaid, on eneseteostamine alles ees. möödunud kooliaasta(te)le. Kevad on koolis jääb lõpetajaid ühendama aastakümneteks. On tore olla haritud, terve, uudishimulik ja kokkuvõtete tegemise ja lõikuse ning küpsuse Pikkade kooliaastate jooksul pole koos mitte ainult noor. On ülev seista oma alguste ja valikute ees, aeg. õpitud, vaid ka mängitud, reisitud, tehtud nii tunnetada oma oskusi ja jõudu ning minna edasi, Koolides on nooremad õpilased juba saanud mõndagi muud huvitavat ja hoitud ühiseid olla edukas. Tore, et koolilõpetaja on terve, kätte järjekordsed teenetekohased klassitunnis- saladusi. On kujunenud uus “sugulusside” -oma särasilmne ning rõõmus mõtleja. Väga hea, et ta tused. Mõned tunnistused annavad märku lapse klassi tunne. märkab enda kõrval olijaid. Täna soovime edu ja silmapaistvast edukusest ja arengust koolis, osa Kool ei anna teadmisi, kool ei õpeta käituma rõõmu ja lilli kõikidele valla koolilõpetajatele, tunnistusi kõneleb tõsisest tulemuslikust tööst, ja eluks valmis olema. Kool loob selleks kõigeks algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumites ja osa sellest, kui palju tööd ja vaeva veel ees on. tingimused ja annab võimalused. Iga asi koolis, ametikoolides. Soovime, et teeksite õigeid See on tavaline kooliaasta lõpp. Kui on juba palju iga suhe koolis on õpetuslik, mõjutab lapse valikuid maailma valikute seast, et teie ettevõtmisi aastaid koolis käidud, võib selline kevad olla isegi suhtumisi ja hinnanguid. Seepärast peab kool ja tulevasi õpinguid saadaks edu. Õnnitlused rutiiniks muutunud. Uus kooliaasta algab nagu olema ideaalilähedane kõiges. Koolis tehakse kuuluvad ka teie suurepärastele, staazhikatele, ikka sügisel, vanas tuttavas klassiruumis, vanade rasket ja hariduses ainuvõimalikku koostööd, lausa elukutselistele aitajatele, kaasaelajatele ja olijate seas, teada õpetajate juhendamisel ning mille mahtu ja tulemuslikkust on raske mõõta. abimeestele -teie vanematele. Õnnitlused kõik on turvaline ja traditsiooniline. Selle koostöö õnnestumine või luhtumine on aga kuuluvad samuti teie õpetajatele, kes on palju Aastatepikkuse koolitee järel on kätte kõigile märgatav. Koolist saab lõpetaja kaasa osa teinud ja endast andnud teid õpetades ja jõudnud kooli lõpetamise aeg. Aeg, mida on oma teadmisi ja oskusi ning mõtteid ja malle oma suunates, teid ikka ja jälle koostööle kutsudes üheaegselt nii väga oodatud kui ka veidi peljatud. edasiseks eluks. Tore kui ta saab kaasa ka huvi ja ning võimalusi andes. Õnnitlused kuuluvad Kooli lõpetamine on inimese elus ühe väga soovi pidevalt juurde õppida, harjutada, treenida. koolide töötajatele, kes oma igapäevase lihtsa ja olulise etapi läbimise tähiseks. See annab märku Kuigi on olemas koolilõpupäev, pole enamiku hoolsa tööga on õppimise teile võimalikuks valmisolekust ja vajadusest uuteks olulisteks jaoks olemas õppimise lõpupäeva. teinud. On kooli lõpetamise aeg. Aeg, mis seob otsusteks. Siin tuleb olla valmis uuteks algusteks Suur ja tähtis asi inimese elus on rõõm. Rõõm kokku lõpu ja alguse, koostöö ja tähelepanu. oma elus. oma edust, võitudest, saavutustest. Rõõm, et sa Väikese pisara ja suure rõõmu. Ei lõpetajal ega õpetajal pole kevadel liialt aega oled vajalik ja sind pannakse tähele. Tuleb ka Toivo NIINEMETS, looduse ilu tähele panna. Kooli lõpetamine on rõõm sellest, et oled saanud aidata, et su Kehtna Põhikooli direktor Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES VALLAVOLIKOGUS Volikogu 21. juuni istungil osales 13 volikogu liiget. 29.04.2005 laagrisse sõidukulude hüvita- Arutati, otsustati: kinnitati valla 2004. aasta majandusaruanne ja valla Kuulati informatsiooni Kehtna miseks, Kehtna Põhikooli poiste- jäätmekava. Jäätmekavaga saab tutvuda valla koduleheküljel. Tehti aleviku ühisveevärgi riigihanke koori laululaagri kulude katmiseks, seadustest tulenevad parandused valla rahvaraamatukogude kohta. valla koolidele parimate õpilaste põhimäärustes ja võeti vastu rahvaraamatukogude uued kasutamise Valtu spordimajale ja põhikoolile preemiaekskursioonideks, Valtu eeskirjad. Eidapere Lasteaia nimeks sai “Kukupai”. Pikkade arutelude ei makstud kindlustushüvitist, Jahimeeste Seltsile projekti “Sauna- tulemusena jõudis volikogu lõpuks otsuseni Kehtna Rahvaraamatukogu otsustati vahetada kindlustus- küla jahimaja ehitus puhke- ja kooli- asukoha suhtes. Raamatukogu jääb Kehtna MTK ruumidesse ja firmat. Kinnitati vara võõrandamine tuskeskuseks” realiseerimiseks, AS-le Matsalu Veevärk - Keava A.Hindremäele fotonäituse “Proh- 1.oktoobriks 2005 sõlmivad vallavalitsus ja MTK koostööleppe aleviku puurkaev, veetorustik ja vet Maltsveti jälgedes ehk Krasno- raamatukogu töö jätkamiseks kooli ruumides. Algatati detailplaneering reoveetorustik. Otsustati hõivata darka 141 aastat hiljem” korral- Koogimäe külas asuvale maa-alale sõnnikuhoidla rajamiseks. Võeti vastu peremehetu ehitis Eidaperes Tallinna damiseks, Kehtna jaanitule läbi- detailplaneering Kaerepere alevikus Saare tänava sõidutee laiendamiseks mnt 33 elamu. Otsustai rahuldada viimiseks, G.Kurruski kooli- ja kõnnitee rajamiseks. Otsustati tasuda Vändra ja Rapla Muusikakoolis rahataotlus Rapla maakonna Spordi- sõidukulude kompenseerimiseks, õppivate laste kohamaks 100% ulatuses. Kinnitati valla valimiskomisjoni veteranide Koondisele sporditege- Eidapere rahvamaja transpordi- koosseis. Esimesel lugemisel oli ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni vuse kulude osaliseks katmiseks. kuludeks üritustel osalemiseks, OÜ- liitumistasu rakendamise kord Kehtna vallas. Arutusel oli Tõnis Kurisoo Toetati Kehtna Põhikooli kooli sün- le Sauenet internetiühenduse välja avaldus Kaerepere ümbruse ebameeldivustest seoses Kumma külas asuva nipäeva raames toimuva laste- arendamiseks Valtu Spordimajas. Ei sigala sõnnikuhoidla reostusega. Valla keskkonnaspetsialist Ülari Luisu etenduse kulude osaliseks katmi- rahuldatud MTÜ Segakoor Cantus informatsioonist selgus, et AS Rey tegeleb probleemiga. Raha lägahoidla seks. Kinnitati sotsiaalkomisjoni ja Mustametsa Muinsuskaitse Klubi remondiks ja ümberehituseks on olemas. Loodetavasti viiakse istungi protokoll. Anti nõusolek rahataotlusi. Ehitusload anti sõnnikuhoidla vastavusse kehtivate normidega. alaealisele kuuluva vara võõranda- A.Verrevile palkmaja ehitamiseks ja miseks. Rahuldati Kehtna Lasteaed OÜ-le Sivestoil puurkaevu raja- Hais on kadunud Siller rahataotlus remonditööde miseks. Kinnitati haljastustehnika Saunakülas asuvast Kumma siga- nikul läks vastav tehnika katki. läbiviimiseks. Hooldajad määrati kasutamise hinnakiri. Arutati Keava last veeti maikuus sõnnikut ja hais -läga väljavedu ei olnud võima- R.Kaljulale, M.Johansonile, T.Kan- mõisa varemete müüki ja müügi- levis ümbruskonda ning häiris lik hilisemale ajale edasi lükata, mai- nelile, A.Benderile, H.Poomile, hinda. Otsustati valla bilansis olev ümbruskonna elanikke. Valla- kuus olid aga kuivad ilmad ja tuul A.Trullile. Toetati Kehtna segakoori. vana tuletõrjeauto müüa MTÜ-le valitsuse keskkonnaspetsialist- puhus alevikule just sigala poolt. Otsustati korraldada koolide direk- Hiiekõnnu Tuletõrje ja Arengu inspektor Ülari Luisk kontrollis -läga hakati pärast keskkonna- torite ja lasteaedade juhatajate Selts. Arutati maaga seotud küsi- kolmel korral sigalat, samuti tegid spetsialist-inspektori kontrollreidi ametikohtade täitmise konkurss. musi, lahendati jooksvaid problee- seda Keskkonnainspektsiooni välja vedama mitte sigala ümbruses 03.05.2005 me. Rapla osakonna töötajad. Valla- olevatele põldudele, vaid kümne Kuulati vallavanema infot 31.05.2005 valitsus võttis kasutusele kõik kilomeetri kaugusele. minister Mailis Repsi Kehtna visiidi Vallavalitsus rahuldas Kehtna Välisõhu kaitse seadusega lubatud -EL toetusrahade abiga ehitata- kohta. Vaadati läbi M.Tamme projek- Lasteaia Siller taotlused ning ja seaduses ettenähtud abinõud – kse täielikult ümber sealäga väljave- teerimistingimuste taotlus, kinnitati. suurendas ametikohti 0,25 liiku- tegi ettekirjutused ja nõudis kiirete du selliselt, et läga laadimine reser- Rahuldati Eidapere Naisseltsi raha- misõpetaja, 05 logopeedi ning abinõude tarvitusele võtmist õhu vuaari toimub edaspidi altpoolt, taotlus ekskursiooni korraldamiseks seoses sobitusrüha
Recommended publications
  • D3.3 Report on Driving Forces and Actors Facilitating Persistence and Change in Cultural Landscapes

    D3.3 Report on Driving Forces and Actors Facilitating Persistence and Change in Cultural Landscapes

    HERCULES Sustainable futures for Europe’s HERitage in CULtural landscapES: Tools for understanding, managing, and protecting landscape functions and values GA no. 603447 D3.3 Report on driving forces and actors facilitating persistence and change in cultural landscapes Main authors: Matthias Bürgi, Claudia Bieling, Matthias Müller With contributions from María García Martín, Kim von Hackwitz, Thanasis Kizos, Anu Printsmann, Juraj Lieskovský Reviewers: Thanasis Kizos and Geneviève Girod Work package WP3 Landscape-scale case studies (short-term history) Deliverable nature Report (R) Dissemination level Public (PU) (Confidentiality) Estimated indicated 12 person-months Date of delivery Contractual 30.11.2015 Actual 02.12.2015 Version 0.1 Total number of 64 pages Keywords Study municipality, land use/cover analysis, driving forces, actors Deliverable D3.3 Executive summary One of the goals of Work Package (WP) 3 of HERCULES is to reconstruct and assess the short- term changes and dynamics of cultural landscapes, using a case study approach. In this deliverable, we aim at describing and understanding how landscapes changed in six HERCULES Study Municipalities (SM) since 1850, i.e. Colmenar Viejo (Spain), Lenk (Switzerland), Börje (Sweden), Plomari & Gera (Greece), Alatskivi & Peipsiääre (Estonia) and Mobdury (Great Britain). Whereas the description is based on the map comparison presented in D3.2, additional sources of information were needed to better understand the so called driving forces of the changes determined. We used secondary literature, statistical information and oral history interviews to assess the local historical context, the changes perceived, but also to determine which actors were influential for the changes observed. Abandonment shows to be the most important process across all SMs included and it was especially dominant in the 20th century.
  • Kehtna Vallavalitsus

    Kehtna Vallavalitsus

    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
  • Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998

    Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998

    Universität Osnabrück Fachbereich Kultur- und Geowissenschaften Fach Geschichte Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998 Dissertation im Fach Geschichte zur Erlangung des Grades Dr. phil. vorgelegt von Andreas Demuth Graduiertenkolleg Migration im modernen Europa Institut für Migrationsforschung und Interkulturelle Studien (IMIS) Neuer Graben 19-21 49069 Osnabrück Betreuer: Prof. Dr. Klaus J. Bade, Osnabrück Prof. Dr. Gerhard Simon, Köln Juli 2000 ANDREAS DEMUTH ii POLITICS, MIGRATION AND MINORITIES IN ESTONIA, 1918-1998 iii Table of Contents Preface...............................................................................................................................................................vi Abbreviations...................................................................................................................................................vii ABBREVIATIONS ............................................................................................ VII 1 INTRODUCTION..........................................................................................3 1.1 CONCEPTUAL AND METHODOLOGICAL ISSUES ...............................................4 1.1.1 Conceptualising Migration ..................................................................5 1.1.1.1 Socio-Historical Migration Research....................................................................................5 1.1.1.2 A Model of Migration..........................................................................................................6
  • Peipsiveere Kultuuriprogrammide Mõju-Uuring

    Peipsiveere Kultuuriprogrammide Mõju-Uuring

    Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri Keskuse Peipsiveere kultuuriprogrammide mõju-uuring Uuringu raport Uuringu tellija: Rahvakultuuri Keskus, Kultuuriministeerium Uuringu läbiviija: Tartu Ülikooli etnoloogia osakond, Rakendusliku Antropoloogia Keskus Tartu 2016 Raporti koostajad: Keiu Telve, Helleka Koppel Nõuandjad: prof. Kristin Kuutma, Ester Bardone Välitööde tegijad: Helleka Koppel, Kaia Beilmann, Laura Jamsja, Ave Taavet, Keiu Telve Projekti koordinaator: Reet Ruusmann Rakendusliku Antropoloogia Keskus Rakendusliku Antropoloogia Keskuse (RAK) eesmärgiks on sotsiaal- ja humanitaarteaduste meetodite abil praktiliste probleemide lahendamine Eesti ühiskonnas. Soovime oma tegevusega esile tõsta kultuuriuuringute tähtsust ning kutsume oma projektidesse appi ka tudengeid, et pakkuda neile rakendusliku suunitlusega erialaseid praktikavõimalusi. Viime läbi kvalitatiivseid uuringuid, mille abil on võimalik leida lahendusi nii ühiskondlikele kui ka näiteks ettevõtete sisestele probleemidele. Meie jaoks on oluline kodanikuühiskonna areng, organisatsioonide teadlik tegutsemine ning uurimistöö kaasamine nende edenemisesse. RAK näeb küsimustes vastuseid ning probleemides lahenduskäike. RAK läheneb igale juhtumile individuaalselt ning lähtub just selle probleemkohtadest ja küsimustest. Peame oluliseks vahetut suhtlust ning kasutame materjali kogumiseks vestlusi, intervjuusid ja vaatlust, et avada probleeme sügavuti. Kombineerime uurimisprotsessis kaasaegset tehnoloogiat ning visuaalseid meetodeid, et edastada küsijale mitmekülgne pilt vastustest.
  • KEHTNA VALLA AJALEHT Nr

    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr

    VallaVallaValla VaatlejaVaatlejaVaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (120) 22. detsember 2007 Head jõulurahu Teile, armas vallarahvas! Meie unistused ja soovid saavad teoks nii algaval aastal kui ka edaspidi. Selleks meile kõigile meelekindlust, ligimesearmastust, tugevat tervist ja usku tulevikku! „Eesti on meie oma riik, meie vanemate ja vanavanemate looming, meie endi õnn ja rõõm. Ainult meile endile, meile kõigile, kuulub privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame. Tehkem Eesti ühiselt suuremaks.” Sellise sõnumiga asus 2006 aastal ametisse Eesti Vabariigi President Toomas Henrik Ilves 01.01.2008 Kui Eesti võitis 16 aastat tagasi oma iseseisvuse, ilmutasime me suurt kannatamatust. Me suutsime kannatada ja Eestist sai selline riik, nagu me seda täna näeme. Oleme saanud Euroopa Liidu ja NATO kell 00.15 liikmeks. Me saame olla uhked oma riigi üle. Ka vald on selle ajaga muutunud märkimisväärselt. Kehtna klubis Tugevnenud on ühtekuuluvustunne, ettevõtlus, kasvanud on perede sissetulekud. Väärtustatakse oma. Hoidkem kokku ja ärge olge pahatahtlikud ükstese suhtes. Käesoleval aastal on paljudesse võimalus tantsida, juua peredesse Kehtnas jõudnud puhas ja kvaliteetne joogivesi. Veeprojekti alustati sel kuul ka Keava pokaal shampust alevikus. Turvalisuse tagamiseks liikluses on ehitatud valgustatud kergteid. Loome uusi võimalusi ja öelda üksteisele alus-, huvi- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamiseks. Enamikel peredel vallas on võimalus liituda internetiga. Me oleme täisväärtuslikud eurooplased. Et meie elu kaasajastuks, on vaja mõistmist, HEAD UUT AASTAT! sallivust ja eriti hoolivust. See on meie igaühe, iga üksikisiku ja tervikuna kogu ühiskonna teha. Piletid Hoolivus. Mis muu kui igapäevane hoolivus on kas või see, kui me ei istu purjuspäi või väsinult autorooli ega ohusta sellega ei enda ega kaaskodanike elusid.
  • Kodavere Küla

    Kodavere Küla

    PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2 MAAMÄRKIDE JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE VALIK NING ARENDUSSOOVITUSED 2.1 Kodavere kirikuküla Kodavere küla asub Jõgevamaal, Pala vallas, kahel pool Aovere- Kallaste –Omedu maanteed Ranna, Sassukvere, Punikvere, Torila ja Päriskivi külade vahelisel alal Peipsi järve ääres (vt ASEND JA skeem). Kuigi küla piirneb ida poolt järvega, on kirikuküla ÜLDANDMED keskus, kus elatakse, koondunud järvest sisemaa poole, maanteest läände. Maanteest järve pool paikneb Kodavere kirik koos kalmistuga (4,5 ha). Kodavere külas on 55 elanikku (Rahvastikuregister, 2004). Esimesed teated Kodavere kihelkonna ajaloost pärinevad 1443. a. Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a, samast ajast KUJUNEMINE pärineb ka kalmistu. Külakeskuse hoonestus on pärit valdavalt 20. sajandi algusest. Maastikupildis domineerib avatus – taluõuesid, kirikut ja kalmis - tut ümbritsevad lagedad põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Avatud maastikku liigendab põlistest pärnadest allee, mis MAASTIKUPILT ühendab omavahel külakeskust, kirikut ja kalmistut. Allee on raja tud ka küla läbiva tee äärde. Peipsi rand Kodavere all on kivine, rannal paikneb madal laugelt laskuv mattunud astang. Hoolimata kirikuküla järveäärsest asendist on läbi aegade kala- püügiga tegeldud vähem. Rohkem on tegeldud põllumajan- TÖÖTRADITSIOON dusega. Põliselanikke on külas vähe, pigem on hooned kasutuses maakodudena. 8 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD Asustuse kujunemine. Väljavõte Vene üheverstast kaarti 1895-1917 ja Eesti topograafilisest kaardist 1935-1939 9 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2.1.1 Maamärgid A Kodavere Mihkli kirik* RAJAMISE AEG Enne Kodavere Mihkli kiriku ehitamist, on Kodaveres olnud kolm kirikut, mis aga üksteise järel on sõdades hävinud. Praegune - arvult neljas - Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a. ASEND, VISUAALNE DOMINEERIVUS Kodavere Mihkli kirik asub külakeskuse ja kalmistu vahel Aovere-Kallaste –Omedu maantee ääres, avatud rohumaade keskel.
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs

    Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs

    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia

    Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia

    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
  • Kultuuritöötajad Soovivad Sisukat Aastat 17

    Kultuuritöötajad Soovivad Sisukat Aastat 17

    eipsiääre P Teataja Nr 1 (12) Jaanuar Kultuuritöötajad soovivad sisukat aastat 17. jaanuaril said kokku vasakult Jelena Frolova Peipsiääre valla kultuuri- (Kolkja rahvamaja juha- valdkonna eestvedajad, et taja), Jekaterina Tõlniko- Sibulatee tagasi vaadata läinud aas- va (Kallaste piirkonna tale ja teha plaane käesole- kultuuritöötaja), Ljubov ootab ettepanekuid vaks. 2019. aasta jooksul Raimla (Ranna rahvamaja 25 aarde leidmiseks on tähelepanu all UNESCO perenaine), Inge Reba- vaimse kultuuripärandi ne (Kokora külakeskuse Sibulatee. See on Kesk- nimistusse kantud laulu- raamatukoguhoidja-kul- Peipsimaal ehk Peipsiääre ja tantsupidude tradit- tuuritöötaja, MTÜ Kokora vallas looklev piirkond, mis sioon. Alanud aastal möö- Kandi Külaselt), Helgi Vaga oma kümnendaks tegevus- dub esimesest laulupeost (Assikvere seltsimaja esin- aastaks on saavutanud vä- 150 aastat ning 85-aas- hemalt Eestis tubli tuntuse. daja, MTÜ Assikvere Hari- tane tantsupidu toimub Käesoleval aastal liitume oma dusselts). Pildilt puudub 20. korda. Seetõttu on kul- esimese juubeli auks Eesti tuuriministeeriumi üles- Koosa piirkonna kultuuri- 100 aaret mängukeskkonna- kutsel kuulutatud 2019. ja noorsootöötaja Lauri ga ning lisame sinna Sibulatee aasta laulu- ja tantsupeo Mengel. 25 aaret. Sinul kui Sibulatee liikumise teema-aastaks Peipsiääre valla kul- elanikul ning piirkonna suu- „Laulupidu 150. Eesti lau- tuuritöötajad soovivad rimal asjatundjal on siin sõna lu ja tantsu juubeliaasta“. vallarahvale sisukat ja sekka öelda! Haridus- ja teadusminis- sündmusterohket aastat Eesti100aaret.ee on teerium kutsub tähista- ning ootavad osa võtma nii keskkond, kus üle Eesti on ma eesti keele aastat, et oma piirkonna kui ka üle- 100 objekti või kohta, mis on väärt avastamist. Nüüd arvukate sündmuste ja FOTO: Viktoria Arro vallalistest sündmustest. lisame sinna alates kevadest tegevustega väärtustada Kohtumise lõppe- Sport), Reet Kruup (Alats- rimaja direktor), Eva-Kris- meie 25 aaret ning külastajad des koguneti ühispildile.
  • Eidapere Mõjupiirkonna Arengukava 2009-2015 Á

    Eidapere Mõjupiirkonna Arengukava 2009-2015 Á

    EIDAPERE 1530 EIDAPERE MÕJUPIIRKONNA ARENGUKAVA 2009-2015 - 1 - Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust 2.2 Majandus ja loodus 2.3 Asukoht 2.4. Rahvastik 3.SWOT - analüüs 4.Planeeritavad tegevusvaldkonnad ja arendatavad tegevused Ettevõtlus, turism Haridus , sport ja vaba aja veetmine Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Keskkond Planeerimise ja maakasutuse üldpõhimõtted 5.Tulevikuvisioon, arenguprioriteedid ja eesmärgid. (SWOT ist tulenev) 5.1.Ettevõtlus.Turism 5.2.Keskkond 5.3.Sotsiaalkeskkond ja hooldus 5.4.Turvalisus 5.5.Haridus,sport,vaba aja veetmine 5.6.Planeerimine ja maakasutus 5.7.Tehniline infrastruktuur 6.Arengukava täiendamine ja uuendamine - 2 - 1 Sissejuhatus Eidapere ja ümberkaudsete külade elu süsteemse ja sihipärase tegevuse korraldamiseks on vajalik arengukava. Arengukava on vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks teiste piirkondade asutustega, samuti eelduseks projektirahade taotlemisel. Arengukava koostamise eeltöö algas juba mõne aasta eest elanike vajadustega paremaks tundmaõppimiseks. 2007. a sügisest algas arengukava praktiline koostamine koostöös aktiivsemate elanikega ja juba valitud külavanematega. Kasutati järgmisi metoodikaid: rühmatöö, statistika analüüs, SWOT-analüüs. Arengukava koostamisel lähtuti piirkonna elanike soovidest ja ideedest ning Kehtna valla arengukavast. 2 Piirkonna tutvustus 2.1.Ajalooline taust Eidapere on oma geograafilise asendi poolest ikka mõne maakonna ääremaa olnud. Muistse iseseisvuse ajal kuulus see hõredalt asustatud metsane ala väikese ja naabritest vähema kuulsusega Alempoisi muinasmaakonna koosseisu, hiljem oli siin ordu valduste Pärnu Komptuurkonna põhjapiir. Külana on Eidaperet mainitud 1530. aastal Heytepyrsse nime all. 16. sajandist on kirjalikud andmed püsiasustusest ja 19. sajandist alates on see paik saanud kindla koha Eestimaa ajaloos seoses klaasivabrikuga. 2.2. Majandus ja loodus - 3 - Piirkonnas tegeldakse kaubandusega, puidu töötlemisega, lamba-, veise-, teravilja- ja lillekasvatusega, sotsiaalhoolekandega, transporditeenuse osutamisega.
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade

    Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade

    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
  • Vene Vanausulised Ja Nende Pühakojad Eestis 17.–21. Sajandil Jaanus Plaat

    Vene Vanausulised Ja Nende Pühakojad Eestis 17.–21. Sajandil Jaanus Plaat

    132 ERMi aastaraamat 54 (2011), lk 132–161 Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis 17.–21. sajandil Jaanus Plaat Järgnev artikkel1 annab ülevaate vene vanausuliste ehk enne õigeusu kiriku pat- riarh Nikoni reforme 17. sajandil Venemaal valitsenud õigeusu järgijate ja nende sakraal-ehitiste ajaloost Eestis alates 17. sajandist kuni 21. sajandi alguseni. Põgusalt tuleb juttu vanausuliste erinevatest vooludest Eestis, samuti alates 1840. aastatest Eestisse jõudnud vanausulisi õigeusu kiriku rüppe tagasi tuua püüdnud ühisusu kirikust. Käsitletakse vanausuliste suhteid Vene Õigeusu Kiriku (edaspidi VÕK) ja tsaarivõimuga ning vanausuliste usuelu arenguid 20.–21. sajandil. Pikemalt pea- tutakse vanausuliste käekäigul nõukogude ajal, millest on seni vähe kirjutatud.2 Artiklis pööratakse tähelepanu vanausuliste palvemajade ja kirikute käsitlemisele ning vaadeldakse ka Räpina skeedi (kloostri) ajalugu. Artiklit illustreerivad arhitek- tuurifotograaf Arne Maasiku 2008.–2010. aastal tehtud fotod tänapäeval tegutseva- test vanausuliste palvemajadest ja kirikutest Eestis. Esimesed vanausuliste asundused Eestis Vanausuliste karm tagakiusamine Venemaal pärast VÕK patriarh Nikoni juhitud kirikureforme 17. sajandil viis vanausuliste massilise põgenemiseni tsaaririigi ää- realadele ja naabermaadesse. Varaseim Venemaalt põgenenud vanausuliste asustus Eestis tekkis Narva jõe ääres Mustajõe (Mustjõe) külas 17. sajandi lõpupoole. Aliise Moora hinnangul oli see varane üle Venemaa-Rootsi piiri (Eesti ala oli siis Rootsi võimu all) põgenenud vanausuliste asustus väiksearvuline, Jelizaveta Richteri ko- gutud andmetel aga küllaltki suur, sest 1684–1685 liitunud esimese, u 50-inimeselise [1] Artikkel on valminud Eesti Teadusfondi grandi 7264 toel. [2] Alates 17. sajandi lõpust Eestis elanud vene vanausuliste varasemast ajaloost on ilmunud päris palju käsitlusi ning allikapublikatsioone (vt nt Moora 1964; Richter 1976; Berg, Kulu 1996; Ponomarjova 1999; Pentikäinen, Raudalainen 1999; Otšerki... 2004; 2007; Plaat 2005; Po- nomarjova, Šor 2006).