DOCSLIB.ORG

Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga 5676 inimest ehk u 10% Tartu maakonna maaomavalitsuste (ligi 55 000 elanikku) rahvastikust. Perioodil 2003- 2018 on elanike arv vallas järjepidevalt vähenenud, keskmiselt 1,5 % võrra aastas, viimasel viiel aastal veidi kiiremas tempos (joonis 1). 8 000 0,0% 7 000 -0,5% 6 000 5 000 -1,0% 4 000 -1,3%-1,3% -1,2% 3 000 -1,5% -1,4% -1,5% -1,6% 2 000 -1,6% -1,7% -1,8%-1,7% -1,9% -2,0% 1 000 -2,0% -2,0% -2,1% -2,1% 0 -2,5% Rahvaarv Muutus Joonis 1. Rahvaarv Peipsiääre vallas 2003-2018 (Peatüki joonistel ja tabelites on andmeallikas Rahvastikuregister) Võrreldes Peipsiääre valla rahvastikuarenguid teiste Peipsi järvega piirnevate naaberomavalitsustega selgub, et ka teistel on rahvaarv viimasel viiel aastal kahanenud. Samas on rahvaarv kasvanud Tartu lähitagamaal paiknevates Luunja ja Kastre vallas (joonis 2). 8 000 20% 18% 7 000 15% 6 000 10% 5 000 10% 5% 4 000 0% 3 000 -5% 2 000 -6% -8% -9% 1 000 -10% -10% 0 -15% Peipsiääre vald Alutaguse vald Mustvee vald Luunja vald Kastre vald Räpina vald Joonis 2. Rahvaarv ja rahvaarvu muutus referentsomavalitsustes 2013-2018 Peipsiääre vallas on 89 asustusüksust, sh Kallaste linn, Alatskivi, Kolkja, Kasepää ja Varnja alevik ning 84 küla, millest suuremad on Koosa, Vara ja Pala külad. Enam kui pool rahvastikust elab 10 suuremas asustusüksuses. Viimasel viiel aastal on rahvaarv kahanenud 63s 3 asustusüksuses (enim Kallaste linnas), kasvanud 20s asustusüksuses ja jäänud muutumatuks viies. Samas tuleb arvestada, et ligi 50 elaniku võrra on suurenenud omavalitsuse täpsusega registreeritud elanike arv (tabel 1). Tabel 1 Elanike arv Peipsiääre valla asustusüksustes 2018. aastal (Rahvastikuregister) Asustusüksus Rahvaarv 2018 Muutus 2013- Asustusüksus Rahvaarv 2018 Muutus 2013- 2018 2018 Kallaste linn 785 -178 Savimetsa küla 31 -6 Koosa küla 492 -27 Undi küla 31 -4 Alatskivi alevik 392 -31 Välgi küla 31 -5 Vara küla 365 -28 Ronisoo küla 30 6 Kolkja alevik 264 -33 Savastvere küla 30 -1 Kasepää alevik 189 -22 Kuusiku küla 29 -1 Pala küla 169 -24 Piibumäe küla 29 -3 Varnja alevik 169 -25 Kuningvere küla 27 -2 Nina küla 125 2 Väljaküla 27 -4 Alasoo küla 102 20 Punikvere küla 26 0 Metsakivi küla 97 -18 Rootsiküla 26 -5 KOV täpsusega 87 49 Põdra küla 25 0 Lümati küla 78 -1 Päiksi küla 25 -4 Haapsipea küla 69 12 Äteniidi küla 25 -1 Mustametsa küla 69 2 Sääritsa küla 24 -1 Nõva küla 69 -5 Pusi küla 22 -10 Kokora küla 63 -24 Keressaare küla 21 2 Haavakivi küla 62 -9 Kõdesi küla 21 -3 Metsanurga küla 62 -4 Toruküla 21 5 Vanaussaia küla 60 -10 Tõruvere küla 21 3 Tagumaa küla 59 -4 Lahepera küla 20 -9 Tähemaa küla 58 -4 Põldmaa küla 20 -3 Assikvere küla 57 -7 Kauda küla 19 0 Alajõe küla 56 -4 Kesklahe küla 17 -2 Ranna küla 53 -7 Raatvere küla 16 -1 Torila küla 53 -5 Kirtsi küla 15 2 Koosalaane küla 51 -3 Saburi küla 15 -1 Kadrina küla 49 -3 Sudemäe küla 15 4 Kodavere küla 47 -4 Rehemetsa küla 14 -6 Kokanurga küla 46 -10 Kargaja küla 13 -4 Särgla küla 46 -8 Linaleo küla 13 2 Matjama küla 45 -4 Sõõru küla 13 0 Sookalduse küla 45 7 Põrgu küla 12 7 Naelavere küla 44 -9 Rupsi küla 11 2 Pilpaküla 44 -1 Selgise küla 11 3 Peatskivi küla 43 3 Savka küla 9 -4 Ätte küla 42 -5 Virtsu küla 9 -2 Moku küla 41 -8 Passi küla 6 -6 Vea küla 37 -6 Riidma küla 6 -3 Kusma küla 35 -5 Orgemäe küla 4 1 Piirivarbe küla 35 -9 Padakõrve küla 4 -3 Meoma küla 34 -4 Perametsa küla 3 1 Papiaru küla 33 3 Pärsikivi küla 2 0 Sassukvere küla 32 -6 Lahe küla 1 -3 Sipelga küla 32 4 Kokku 5675 -512 Loomulik iive on Peipsiääre vallas negatiivne. Perioodil 2013-2017 on aastas keskmiselt sündinud 45 last ja surnud 100 inimest ehk loomuliku iibe tulemusena on rahvaarv vähenenud 55 elaniku võrra aastas. Summaarne sündimuskordaja on allpool rahvastiku taastevõimeks vajalikku taset. Rahvaarvu kahanemist vallas on võimendanud negatiivne rändeiive. Perioodil 2013-2017 on aastas lahkunud keskmiselt 48 elanikku (joonis 3). 4 80 60 40 52 48 41 41 43 20 0 -20 -22 -43 -48 -40 -44 -54 -50 -60 -63 -60 -58 -70 -80 -89 -86 -100 -106 -111 -108 -120 2013 2014 2015 2016 2017 Sünnid Surmad Loomulik iive Rändeiive Joonis 3. Loomulik- ja rändeiive aastatel 2013-2017 Viimase viieteistkümne aasta jooksul on rahvaarv vähenenud kõikides vanuserühmades, protsentuaalselt enim 7-18 aastaste laste arvelt ( kokku -51%). Kõige nooremas vanuserühmas (0-6) on viimasel viiel aastal laste arvukus veidi kasvanud (kasv 0,8% aastas), kuid vanuserühma 7-18 vähenemise tempo on veelgi kiirenenud (-3,8% aastas), samuti ka tööealiste oma (-1,8%) (joonis 4). 2,0% 1,0% 0,8% 0,0% -1,0% -0,7% -0,5% -0,8% -1,1%-1,2% -1,5% -2,0% -1,5%-1,7% -1,8% -3,0% -2,5% -3,0% -3,4% -4,0% -3,6%-3,8% -5,0% Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised 19-64 Eakad 65+ Kokku 2003-2018 2008-2018 2013-2018 Joonis 4. Elanike arvu aastakeskmine muutus vanuserühmades perioodidel vahemikus 2003-2018 Piirkonniti on muutus olnud erinev. Kõige rohkem on rahvaarv viieteistkümne aasta jooksul kahanenud haldusreformi eelses Kallaste linnas (-33%) ja Peipsiääre vallas (-32%), kõige vähem Vara vallas (-12%). Pala valla elanikkond on vähenenud 20% ja Alatskivi valla elanikkond 18% võrra. 5 2018. aastal moodustavad koolieelikud 5% (295 last), kooliealised 10% (594 last), tööealised 61% (3462 inimest) ning 65 aastased ja vanemad 23% (1325 inimest) kogurahvastikust (joonis 5). 4500 4145 4098 4023 4003 3926 3912 3905 3904 3903 3864 3811 4000 3765 3666 3629 3564 3462 3500 3000 2500 2000 1471 1462 1456 1448 1447 1438 1417 1401 1361 1360 1360 1355 1349 1327 1325 1305 1500 1223 1181 1100 1044 995 934 890 838 815 786 1000 733 703 671 625 623 594 474 456 448 445 441 423 373 360 340 319 300 295 295 289 285 500 284 0 Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised 19-64 Eakad 65+ Joonis 5. Rahvastiku vanuskoosseis Peipsiääre vallas 2018 Haldusreformi eelses omavalitsusüksuste jaotuses on kõrgem laste (0-18 eluaastat) osakaal Vara (19%) ja Alatskivi (17%) piirkonnas, tööealiste osakaal on suurem Vara (65%) ja Pala (63%) piirkonnas ning eakate osakaal kõrgem Peipsiääre (31%) ja Kallaste (29%) piirkonnas. Vahed piirkondade lõikes on märkimisväärsed – nt on haldusreformieelses Peipsiääre vallas eakate osakaal ligi kaks korda kõrgem kui Vara vallas (joonis 6). 22% 63% Pala vald 11% 4% 16% 65% Vara vald 13% 6% 31% 59% Peipsiääre vald 7% 3% 28% 60% Kallaste linn 7% 5% 24% 59% Alatskivi vald 12% 5% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% Eakad 65+ Tööealised 19-64 Lapsed 7-18 Lapsed 0-6 Joonis 6. Rahvastiku vanuskoosseis 2017 ühinenud omavalitsusüksustes enne haldusreformi Valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus 5-aastaste vanuserühmadena on välja toodud joonisel 7. Peipsiääre valla rahvastik on vananev, madala sündimusega ja väljarände tulemusena on elanikkonna arvukuse raskuskese vanemates vanusrühmades. Sugude suhe on võrdne. Vanuses 6 15-64 on meeste arv suurem, alates 65. eluaastast moodustavad enamuse naised, üle 80 aasta vanuseid naisi on juba kolm korda enam kui samas vanuses mehi. Laste põlvkonnad on ligi 1,5-2 korda väiksemad kui vanemate põlvkonnad, arvestades sündimuskordajat ja väljarännet jätkub sündide arvu langus ka tulevikus. Noorema vanusegrupi dünaamika mõjutab nõudlust alushariduse ja üldhariduse järele, nõudlus nii lasteaiakohtade kui ka koolikohtade osas perspektiivis kahaneb veelgi. Tööealise elanikkonna suuremad vanuserühmad (55-64 eluaastat) on enam kui kolmandiku suuremad tööturule sisenevatest vanuserühmadest (10-19) ehk järgnevatel aastatel jätkub tööealise elanikkonna kahanemine, samas kui eakate koguarv ja osakaal rahvastikus kasvab. See tähendab, et langeva maksutulu tingimustes tuleb tulevikus enam tähelepanu pöörata teenuste osutamisele eakale elanikkonnale. 80+ 317 97 75 – 79 169 92 70 – 74 161 103 65 – 69 201 185 60 – 64 193 221 55 – 59 202 246 50 – 54 178 216 45 –49 188 263 40 – 44 166 204 35 – 39 119 183 30 – 34 133 210 25 – 29 150 237 20 – 24 133 165 15 – 19 123 160 10 – 14 116 124 5 – 9 120 102 0 –4 97 101 400 300 200 100 0 100 200 300 Naised Mehed Joonis 7. Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Peipsiääre vallas seisuga 01.01.2018 Senise dünaamika jätkumisel (keskmine elanike vähenemine u 100 inimest aastas)
Load more

Recommended publications
  • D3.3 Report on Driving Forces and Actors Facilitating Persistence and Change in Cultural Landscapes
    HERCULES Sustainable futures for Europe’s HERitage in CULtural landscapES: Tools for understanding, managing, and protecting landscape functions and values GA no. 603447 D3.3 Report on driving forces and actors facilitating persistence and change in cultural landscapes Main authors: Matthias Bürgi, Claudia Bieling, Matthias Müller With contributions from María García Martín, Kim von Hackwitz, Thanasis Kizos, Anu Printsmann, Juraj Lieskovský Reviewers: Thanasis Kizos and Geneviève Girod Work package WP3 Landscape-scale case studies (short-term history) Deliverable nature Report (R) Dissemination level Public (PU) (Confidentiality) Estimated indicated 12 person-months Date of delivery Contractual 30.11.2015 Actual 02.12.2015 Version 0.1 Total number of 64 pages Keywords Study municipality, land use/cover analysis, driving forces, actors Deliverable D3.3 Executive summary One of the goals of Work Package (WP) 3 of HERCULES is to reconstruct and assess the short- term changes and dynamics of cultural landscapes, using a case study approach. In this deliverable, we aim at describing and understanding how landscapes changed in six HERCULES Study Municipalities (SM) since 1850, i.e. Colmenar Viejo (Spain), Lenk (Switzerland), Börje (Sweden), Plomari & Gera (Greece), Alatskivi & Peipsiääre (Estonia) and Mobdury (Great Britain). Whereas the description is based on the map comparison presented in D3.2, additional sources of information were needed to better understand the so called driving forces of the changes determined. We used secondary literature, statistical information and oral history interviews to assess the local historical context, the changes perceived, but also to determine which actors were influential for the changes observed. Abandonment shows to be the most important process across all SMs included and it was especially dominant in the 20th century.
    [Show full text]
  • Pala Vallavolikogu 27
    Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Peipsiveere Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Määrusega moodustatakse kolme olemasoleva kaitstava loodusobjekti – Piirissaare zooloogilis- botaanilise kaitseala, Emajõe suudmeala hoiuala ning Emajõe-Suursoo sookaitseala baasil Peipsiveere looduskaitseala (edaspidi kaitseala), laiendatakse kaitstavat ala, et tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluva Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala ning Emajõe-Suursoo loodusala siseriiklik kaitse ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri. Peipsiveere looduskaitseala paikneb Tartu maakonna idaosas Luunja vallas Kargaja, Kavastu ja Pajukurmu külas, Meeksi vallas Meerapalu ja Parapalu külas, Mäksa vallas Aruaia, Kastre ja Võõpste külas, Vara vallas Kargaja, Praaga, Rehemetsa ja Tähemaa külas, Võnnu vallas Ahunapalu, Kõnnu ja Lääniste külas ning Piirissaare vallas Piiri, Saare ja Tooni külas. Piirissaare zooloogilis-botaaniline kaitseala on olnud kaitse all alates 1991. aastast, kui Tartu Maakonnavalitsus moodustas 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 306 „Piirissaarel kohaliku tähtsusega zooloogilis-botaanilise kaitseala moodustamine” looduskaitseobjekti haruldaste taimede ja loomade säilitamiseks. Emajõe-Suursoo sookaitseala on olnud kaitse all alates 1981. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustas 25. mai 1981. aasta määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” sookaitsealad ning Emajõe suudmeala hoiuala
    [Show full text]
  • Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998
    Universität Osnabrück Fachbereich Kultur- und Geowissenschaften Fach Geschichte Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998 Dissertation im Fach Geschichte zur Erlangung des Grades Dr. phil. vorgelegt von Andreas Demuth Graduiertenkolleg Migration im modernen Europa Institut für Migrationsforschung und Interkulturelle Studien (IMIS) Neuer Graben 19-21 49069 Osnabrück Betreuer: Prof. Dr. Klaus J. Bade, Osnabrück Prof. Dr. Gerhard Simon, Köln Juli 2000 ANDREAS DEMUTH ii POLITICS, MIGRATION AND MINORITIES IN ESTONIA, 1918-1998 iii Table of Contents Preface...............................................................................................................................................................vi Abbreviations...................................................................................................................................................vii ABBREVIATIONS ............................................................................................ VII 1 INTRODUCTION..........................................................................................3 1.1 CONCEPTUAL AND METHODOLOGICAL ISSUES ...............................................4 1.1.1 Conceptualising Migration ..................................................................5 1.1.1.1 Socio-Historical Migration Research....................................................................................5 1.1.1.2 A Model of Migration..........................................................................................................6
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-035 Asukoht (L-Est’97) X 6499828 Y 682127 Peipsiääre valla üldplaneering seletuskiri KOOSKÕLASTAMISEKS Planeeringuala: TARTUMAA, PEIPSIÄÄRE VALD Tellija: PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA November 2020 TARTU Peipsiääre valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Peipsiääre valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Peipsiääre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Peipsiääre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4, Alatskivi alevik 60201 Peipsiääre vald Tartu maakond Kontaktisik: Raimond Võimre Ehitusspetsialist Tel 530 15887 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-035 Objekti aadress: Tartumaa,
    [Show full text]
  • Peipsiveere Kultuuriprogrammide Mõju-Uuring
    Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri Keskuse Peipsiveere kultuuriprogrammide mõju-uuring Uuringu raport Uuringu tellija: Rahvakultuuri Keskus, Kultuuriministeerium Uuringu läbiviija: Tartu Ülikooli etnoloogia osakond, Rakendusliku Antropoloogia Keskus Tartu 2016 Raporti koostajad: Keiu Telve, Helleka Koppel Nõuandjad: prof. Kristin Kuutma, Ester Bardone Välitööde tegijad: Helleka Koppel, Kaia Beilmann, Laura Jamsja, Ave Taavet, Keiu Telve Projekti koordinaator: Reet Ruusmann Rakendusliku Antropoloogia Keskus Rakendusliku Antropoloogia Keskuse (RAK) eesmärgiks on sotsiaal- ja humanitaarteaduste meetodite abil praktiliste probleemide lahendamine Eesti ühiskonnas. Soovime oma tegevusega esile tõsta kultuuriuuringute tähtsust ning kutsume oma projektidesse appi ka tudengeid, et pakkuda neile rakendusliku suunitlusega erialaseid praktikavõimalusi. Viime läbi kvalitatiivseid uuringuid, mille abil on võimalik leida lahendusi nii ühiskondlikele kui ka näiteks ettevõtete sisestele probleemidele. Meie jaoks on oluline kodanikuühiskonna areng, organisatsioonide teadlik tegutsemine ning uurimistöö kaasamine nende edenemisesse. RAK näeb küsimustes vastuseid ning probleemides lahenduskäike. RAK läheneb igale juhtumile individuaalselt ning lähtub just selle probleemkohtadest ja küsimustest. Peame oluliseks vahetut suhtlust ning kasutame materjali kogumiseks vestlusi, intervjuusid ja vaatlust, et avada probleeme sügavuti. Kombineerime uurimisprotsessis kaasaegset tehnoloogiat ning visuaalseid meetodeid, et edastada küsijale mitmekülgne pilt vastustest.
    [Show full text]
  • "Luuletus Peipsist" 1
    Peiptesaitaäjaäre Nr 6(39) juuni 2021 Jarek Kasaril oli sahtlis üks Kalender täieneb jooksvalt: luuletus Peipsist. www.peipsiaarekultuur.webs.com Lisainfo: tel 525 0987; [email protected] "Luuletus Peipsist" 1. juulil kell 21.30 öökino Vara kogukonnakeskuses: Autor Jarek Kasar „Eesti matus“. 2. juulil kell 19.00 kontsert Ranna Puhkebaasis „Noodid Mõtleb vettinud mees, Peipsi Rannal“ Jarek Kasar. kui igatsedes vaatab kaugele veel kaugele. jalgrattalaat „Kokora Vänt 2021“ 3. juulil kell 11.00-13.00 Su Peipus, mu Peipsi, Kokora külakeskuse õuel. veekogusid teisi ma enam ei näe. 3. juulil kell 20.00 Vene jaanipäev Kolkja rahvamajas. Julge hundina oma lootsikul 9. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Kolkja sadamas. 10. juulil kell 9.00 XV Alatskivi vanavaralaat. Su jänestel loksusin 10. juulil kell 19.00 Kalurite päev Varnja seltsimaja iga jumala päev. vabaõhuplatsil. Eesti ja Vene Su ümber üks pere, 12. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Varnja Su lihased pojad. sadamas. Ma tean, et ma tulen kord jälle 16. juulil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere nagu Meerapalu oja. Pärimuskeskuse siseõuel: Etnosfäär. 17. juulil Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Mati Hiis Raamatu „Villem Ernits“ esitlus Liivi muuseumis. 18. juulil kell 9.00-15.00 suvelaat Kallaste linna kesk- Tema loovust ja loo- korraldajad soovivad tä- kohalikku ja ehedat sööki juba järgmisel aastal oma väljakul. mingut saame nautida nada publikut. Täname, ja jooki! 5. sünnipäeva! Rääbu päev Peipsimaa külastus- 30. juulil kell 13.00 Ranna puhkebaasis 2. juu- et olete tulnud ja paljud Tänu teile, publik, keskuses. lil 2021 algusega kell 19. teist juba käinud kõikidel toetajad ja vabatahtli- Noodid Peipsi Rannal 1.
    [Show full text]
  • Kodavere Küla
    PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2 MAAMÄRKIDE JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE VALIK NING ARENDUSSOOVITUSED 2.1 Kodavere kirikuküla Kodavere küla asub Jõgevamaal, Pala vallas, kahel pool Aovere- Kallaste –Omedu maanteed Ranna, Sassukvere, Punikvere, Torila ja Päriskivi külade vahelisel alal Peipsi järve ääres (vt ASEND JA skeem). Kuigi küla piirneb ida poolt järvega, on kirikuküla ÜLDANDMED keskus, kus elatakse, koondunud järvest sisemaa poole, maanteest läände. Maanteest järve pool paikneb Kodavere kirik koos kalmistuga (4,5 ha). Kodavere külas on 55 elanikku (Rahvastikuregister, 2004). Esimesed teated Kodavere kihelkonna ajaloost pärinevad 1443. a. Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a, samast ajast KUJUNEMINE pärineb ka kalmistu. Külakeskuse hoonestus on pärit valdavalt 20. sajandi algusest. Maastikupildis domineerib avatus – taluõuesid, kirikut ja kalmis - tut ümbritsevad lagedad põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Avatud maastikku liigendab põlistest pärnadest allee, mis MAASTIKUPILT ühendab omavahel külakeskust, kirikut ja kalmistut. Allee on raja tud ka küla läbiva tee äärde. Peipsi rand Kodavere all on kivine, rannal paikneb madal laugelt laskuv mattunud astang. Hoolimata kirikuküla järveäärsest asendist on läbi aegade kala- püügiga tegeldud vähem. Rohkem on tegeldud põllumajan- TÖÖTRADITSIOON dusega. Põliselanikke on külas vähe, pigem on hooned kasutuses maakodudena. 8 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD Asustuse kujunemine. Väljavõte Vene üheverstast kaarti 1895-1917 ja Eesti topograafilisest kaardist 1935-1939 9 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2.1.1 Maamärgid A Kodavere Mihkli kirik* RAJAMISE AEG Enne Kodavere Mihkli kiriku ehitamist, on Kodaveres olnud kolm kirikut, mis aga üksteise järel on sõdades hävinud. Praegune - arvult neljas - Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a. ASEND, VISUAALNE DOMINEERIVUS Kodavere Mihkli kirik asub külakeskuse ja kalmistu vahel Aovere-Kallaste –Omedu maantee ääres, avatud rohumaade keskel.
    [Show full text]
  • Alatskivi Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2015-2024
    Alatskivi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................................... 5 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ................................................................................................................................................. 5 1.2. MAAKASUTUS .......................................................................................................................................................... 8 1.3. HUVIGRUPID ........................................................................................................................................................... 10 1.4. KAITSEKORD .......................................................................................................................................................... 11 1.5. ALALE KEHTESTATUD PLANEERINGUD ................................................................................................................... 13 1.6. UURITUS ................................................................................................................................................................. 14 1.6.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ................................................................................................................ 14 1.6.2. Riiklik seire ....................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kultuuritöötajad Soovivad Sisukat Aastat 17
    eipsiääre P Teataja Nr 1 (12) Jaanuar Kultuuritöötajad soovivad sisukat aastat 17. jaanuaril said kokku vasakult Jelena Frolova Peipsiääre valla kultuuri- (Kolkja rahvamaja juha- valdkonna eestvedajad, et taja), Jekaterina Tõlniko- Sibulatee tagasi vaadata läinud aas- va (Kallaste piirkonna tale ja teha plaane käesole- kultuuritöötaja), Ljubov ootab ettepanekuid vaks. 2019. aasta jooksul Raimla (Ranna rahvamaja 25 aarde leidmiseks on tähelepanu all UNESCO perenaine), Inge Reba- vaimse kultuuripärandi ne (Kokora külakeskuse Sibulatee. See on Kesk- nimistusse kantud laulu- raamatukoguhoidja-kul- Peipsimaal ehk Peipsiääre ja tantsupidude tradit- tuuritöötaja, MTÜ Kokora vallas looklev piirkond, mis sioon. Alanud aastal möö- Kandi Külaselt), Helgi Vaga oma kümnendaks tegevus- dub esimesest laulupeost (Assikvere seltsimaja esin- aastaks on saavutanud vä- 150 aastat ning 85-aas- hemalt Eestis tubli tuntuse. daja, MTÜ Assikvere Hari- tane tantsupidu toimub Käesoleval aastal liitume oma dusselts). Pildilt puudub 20. korda. Seetõttu on kul- esimese juubeli auks Eesti tuuriministeeriumi üles- Koosa piirkonna kultuuri- 100 aaret mängukeskkonna- kutsel kuulutatud 2019. ja noorsootöötaja Lauri ga ning lisame sinna Sibulatee aasta laulu- ja tantsupeo Mengel. 25 aaret. Sinul kui Sibulatee liikumise teema-aastaks Peipsiääre valla kul- elanikul ning piirkonna suu- „Laulupidu 150. Eesti lau- tuuritöötajad soovivad rimal asjatundjal on siin sõna lu ja tantsu juubeliaasta“. vallarahvale sisukat ja sekka öelda! Haridus- ja teadusminis- sündmusterohket aastat Eesti100aaret.ee on teerium kutsub tähista- ning ootavad osa võtma nii keskkond, kus üle Eesti on ma eesti keele aastat, et oma piirkonna kui ka üle- 100 objekti või kohta, mis on väärt avastamist. Nüüd arvukate sündmuste ja FOTO: Viktoria Arro vallalistest sündmustest. lisame sinna alates kevadest tegevustega väärtustada Kohtumise lõppe- Sport), Reet Kruup (Alats- rimaja direktor), Eva-Kris- meie 25 aaret ning külastajad des koguneti ühispildile.
    [Show full text]