Dendroloogilised Uurimused Eestis III Dendrological Researches in Estonia III

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Dendroloogilised Uurimused Eestis III Dendrological Researches in Estonia III DENDROLOOGILISED UURIMUSED EESTIS III DENDROLOGICAL RESEARCHES IN ESTONIA III Tallinn 2002 Eesti Põllumajandusülikool Metsanduslik Uurimisinstituut Estonian Agricultural University Forest Research Institute Dendroloogilised uurimused Eestis III Dendrological researches in Estonia III Toim./Eds. Heldur Sander & Ülo Tamm Translation and correction: Sulev Kivastik ISSN 1406–4987 ISBN 9985–816–20–X © EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut EAU Forest Research Institute SISUKORD Eessõna.................................................................................................................... 5 Peter Wyse Jackson, Etelka Leadlay Botaanikaaedade koht tänapäeva maailmas (laiendatud kokkuvõte) .............. 21 Ludmila Vishnevska, Heldur Sander Kahe botaanikaaia ajalugu – 45 aastat Läti Rahvuslikku Botaanikaaeda ja 40 aastat Tallinna Botaanikaaeda Eestis (kokkuvõte) ...................................... 60 Toivo Meikar Tartu Ülikooli õpetatud aednikud (1803-1918) .............................................. 61 Olev Abner, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, Heldur Sander Eesti puittaimede kollektsioonid ..................................................................... 74 Heino Kasesalu Järvselja ja võõrpuuliigid .............................................................................. 104 Ene Ilves Luua arboreetum – huvipakkuvaim dendroloogiline kollektsioon Kesk-Eestis ........................................................................................... …....…. 116 Jüri Elliku, Aleksei Paivel, Heldur Sander Tartumaa võõramaised puittaimed veerandsajandi muutustes ...................... 141 Katri Ots, Ivar Sibul Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco) meil ja mujal ... 151 Heino Kasesalu Serbia kuusk (Picea omorika (Pančić) Pyrkyne) Eestis ................................ 171 Ülo Erik Mõnda karedast kuusest (Picea asperata Mast.) Eestis ................................ 178 Harry Karis Eestis jahukastele vastuvõtlikuks osutunud introdutseeritud puud ja põõsad (kokkuvõte) ............................................................................................. 223 Lucia (L.H.) Albers, Bert (N.C.M.) Maes Ajalooliste parkide restaureerimine ja hooldamine Hollandis ...................... 235 Bert (N.C.M.) Maes Ajalooliste parkide ja aedade loodusväärtus ja korraldus (kokkuvõte) ........ 251 Bert (N.C.M.) Maes Amsterdami kanaliaiad (kokkuvõte) ............................................................. 258 Alar Läänelaid, Heldur Sander Viktor Masingu dendroloogilised ja linnahaljastuslikud tööd ...................... 260 Heldur Sander Eesti Dendroloogiaseltsi esileedi Aino Aaspõllu 60 ..................................... 268 Heldur Sander Dendroloog Marina Šestakov 65 ................................................................... 271 Toimetajad ja autorid .......................................................................................... 273 3 EESSÕNA Käesolevas Dendroloogiliste uurimuste inglise- ja eestikeelses väljaandes pühendatakse rohkem tähelepanu dendroloogilistele kollektsioonidele, sest 2001. aastal täitus 80 aastat EPMÜ Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna ning 40 aastat Tallinna Botaanikaaia kollektsioonide rajamisest. Kogumiku avaloos selgitatakse botaanikaaedade kohta tänapäeva maailmas. Seoses Läti Rahvusliku Botaanikaaia 45. aastapäevaga käsitletakse ka kahte naaberriigi suurimat botaanikaaeda, nende koostööd ning tegevust taime- kollektsioonide rikastamisel ja uurimisel. Käsitletakse Tartu Ülikooli Botaanikaaia aednikke ning analüüsitakse Eesti puittaimede kollektsioonide uurimist, uurimistulemuste publitseerimist, liigirikkust, kultuuriloolist tausta ja muid külgi. Edasi vaadeldakse Järvselja võõramaiseid puid, selgitatakse Tartu maakonna parkide võõramaist dendrofloorat, hariliku ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii), serbia (Picea omorika) ja kareda (P. asperata) kuuse levikut Eestis ning laiahaardeliselt Eesti puittaimedel esinevaid jahukastelisi seeni. Omaette lood on seekord pühendatud ajalooliste parkide väärtusele ja rekonstrueerimisele, mille kohta tuuakse näited Hollandi vastavatest töödest. Kogumiku viimased lood on pühendatud kauaaegsele Tartu ülikooli professorile, akadeemik Viktor Masingule (1925-2001) ning Eesti Dendroloogia Seltsi esinaisele Aino Aaspõllule ja dendroloog Marina Šestakovile, kelle sünnist möödub tänavu vastavalt 60 ja 65 aastat. Toimetajad 5 PREFACE This English and Estonian edition of Dendrological Studies puts more emphasis on dendrological collections to commemorate the establishment of the Educational and Experimental Forest District of the Estonian Agricultural University at Järvselja 80 years ago and the collections of the Tallinn Botanical Garden 40 years ago. The edition opens with an article explaining the place of botanical gardens in the contemporary world. The 45th anniversary of the National Botanical Garden of Latvia gave reason to write about the two largest botanical gardens in the adjoining countries of Estonia and Latvia as well as their cooperation and activity in enriching and researching plant collections. Next, an overview is given of the gardeners of the Botanical Garden of the University of Tartu, and an analysis is made of the research on, the publication of the research results, the species richness, the cultural and historical background and other aspects of woody plant collections in Estonia. Then, foreign trees introduced at Järvselja and foreign dendroflora found in the parks of Tartu County are examined. Thereafter, attention is paid to the spread in Estonia of Douglas spruce (Pseudotsuga menziesii), Serbian spruce (Picea omorika) and Chinese Spruce (P. asperata) as well as the powdery mildew fungi frequenting the local woody plants. A separate set of articles deals with the value and restoration of historical parks as exemplified by the respective works performed in Holland. The last articles of the complilation are dedicated to Academician Victor Masing (1925-2001), professor of long standing of the University of Tartu, as well as to Aino Aaspõllu, chairwoman of the Estonian Dendrology Society, and Marina Šestakov, dendrologist, who this year celebrate their 60th and 65th birthday, respectively. Editors 6 THE PLACE OF BOTANIC GARDENS IN THE CONTEMPORARY WORLD Peter Wyse Jackson, Etelka Leadlay INTRODUCTION There is a growing recognition that biological diversity is a global asset of vital importance and value to present and future generations. Nevertheless the threat to species and ecosystems has never been as great as it is today, with human beings living far beyond the carrying capacity of Earth. This has major implications for future economic and social development and so urgent measures must be initiated in all parts of the world to safeguard the global biological heritage. A fundamental requirement for sustainable living is to integrate conservation and development. Botanic gardens worldwide play major roles in science, horticulture and education. In the last few decades, they have also become importance centres for biodiversity conservation, playing a role in integrating conservation and development. DEFINITION OF BOTANIC GARDENS Botanic gardens are extremely varied. They can be colonial gardens set up to develop agricultural crops as in Kebun Raya in Indonesia and Pamplemouses Garden in Mauritius (the oldest tropical botanic garden), they can also be internationally recognised research institutions, such as the Royal Botanic Gardens, Kew, U.K., the Rio de Janeiro Botanic Garden in Brazil or Sydney Botanic Garden, Australia, regional gardens such as Medellín in Colombia, native plant gardens such as the Karoo Botanic Garden in South Africa which grows native succulents and new gardens such as Saudi Arabian Botanic Garden in Riyadh which will grow native plants for conservation, display and education. Each botanic garden has a different purpose, organisational structure and location and therefore the emphasis of its work may vary. The different emphasis placed on each function is what gives each botanic garden its distinctive character and its special role. The Botanic Gardens Conservation Strategy (IUCN-BGCS and WWF 1989) contains a comprehensive list of characteristics defining a botanic garden (Box 1) that incorporate the diversity of roles that these institutions now undertake. 7 This Strategy was written by the forerunner of BGCI or Botanic Gardens Conservation International. BGCI is a U.K. charity set up to support plant conservation in botanic gardens worldwide with the aim of conserving wild plant species through the actions of botanic gardens and to raise environmental awareness amongst the public about the importance of plants. Box 1: Defining characteristics of a botanic garden adequate labelling of the plants an underlying scientific basis for the collections communication of information to other gardens, institutions, organisations and the public exchange of seeds or other materials with other botanic gardens, arboreta or research stations (within the guidelines of international conventions and national laws and customs regulations) long term commitment to, and responsibility for, the maintenance of plant collections maintenance of research programmes in plant taxonomy in associated herbaria monitoring of the plants in the collection open to the public promoting conservation through extension and environmental education activities proper documentation of the collections, including wild origin undertaking scientific or technical research on plants in the collections This list does
Recommended publications
  • Ober-Haus Real Estate Market Report 2019
    REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future.
    [Show full text]
  • Koosoleku Protokoll Nr 12
    Roadplan OÜ PROJEKTEERIMISKOOSOLEKU PROTOKOLL Lk 1/3 Koosoleku protokoll nr 12 Objekt: Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt Kärevere-Tartu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu KMHP avalik väljapanek ja arutelu Kuupäev ja kellaaeg: 20.05.2021 18:00 Toimumispaik: MS Teams Osavõtjate nimekiri (vt lisa 1) Koosolekust võtsid osa Tellija ja Töövõtja ning maaomanike esindajad. Kui kolme tööpäeva vältel ei ole nõupidamisel osalejatelt protokolli kohta vastuväiteid tulnud, loeb protokollija käesoleva protokolli automaatselt osalejate poolt aktsepteerituks. Roadplan OÜ PROJEKTEERIMISKOOSOLEKU PROTOKOLL Lk 2/3 Käsitletud teemad ja vastuvõetud otsused 1. Koosoleku päevakord 1.1. Avasõnad –Transpordiamet, Urmas Mets 1.2. Eskiislahenduse tutvustus – projekteerija Roadplan OÜ, Indrek Oden 1.3. KMH programmi tutvustus – KMH ekspert Alkranel OÜ, Alar Noorvee 1.4. Arutelu/ küsimused-vastused 2. Küsimused koosolekul 2.1. Ivar Koppel. Kas sõlmede skeemid on ka avalikult kättesaadavad? 2.2. Lennart Kallas. Käo kinnistu jääb Tiksoja liiklussõlmes suures osas kavandatavatele teedele ette. Kas riik omandab vajalikud kinnistud täies ulatuses või ainult minimaalses vajalikus ulatuses? 2.3. Mart Hiob. Miks ei võiks ka teised põhjapoolse ümbersõidu ristmikud lahendada ringristmikuna? 2.4. Auri Loog. Sama küsimus kui Mardil - miks mitte ringristmik näiteks Vorbusel. 2.5. Roosmaa, Talvi. Sama küsimus kui Mardil ja Auril. Kaaluda tugimaantee planeerimist nii, et see asuks praegusel Vorbuse teel ringristmikuna, kasutades seejuures ära juba olemasolevat Vorbuse teed (22102). Seega oleks võimalik säilitada liikumine ka mööda olemasolevat Vorbuse tee trajektoori, mis praegu planeeringu järgi katkeb. 2.6. Priit (külaline). Sama siin- teha üks ja korralik eritasandiline ringristmik mitme asemel, jättes alles ka olemasolevat trassi.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Download File
    ENDANGERED BREEDS 1 ENDANGERED BREEDS SISUKORDcontents SISUKORD Estonian Native Cattle .............................................................................................................................................. 4 General ............................................................................................................................................................... 4 History................................................................................................................................................................. 4 Estonian Native Cattle today ....................................................................................................................... 8 Estonian Native Horse .............................................................................................................................................. 9 General ............................................................................................................................................................... 9 A hard working and hardy horse ................................................................................................................ 9 Famous already in ancient times ..............................................................................................................10 Great labour force .........................................................................................................................................12 Estonian Native Horse today .....................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Uuring "Asustuse Arengu Suunamine Ja Toimepiirkondade Määramine"
    Tartumaa maakonnaplaneering Asustuse arengu suunamine ja toimepiirkondade määramine Tellija: Tartu Maavalitsus Teostajad: Antti Roose ja Martin Gauk Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Tiheasulate piiritlemine Tartumaal ................................................................................................. 5 1.1. Ettepanekud asustuse suunamiseks ........................................................................................... 21 2. Tootmis-, äri- ja logistikaalad ........................................................................................................ 25 3. Tartumaa toimepiirkonnad ........................................................................................................... 28 Allikad .................................................................................................................................................... 35 Sissejuhatus Tartu maakonnaplaneering, mis kehtestati Tartu maavanema 23. aprilli 1999. a korraldusega nr 1537, on tingituna olulistest linnastumise ja teisalt ääremaastumise protsessidest aegunud ega saa olla lähtealuseks üldplaneeringute ja teiste asustuse arengut suunavate planeeringute koostamisele 15ne aasta möödudes. Planeeringuliselt on kõige põhimõttelisem Tartu ümbruse asustuse suunamine, sest sinna on tekkinud ja üsnagi vabalt arenemas täiesti uut tüüpi eeslinna-asustus. Uue Tartu maakonnaplaneeringu algatas
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • D3.3 Report on Driving Forces and Actors Facilitating Persistence and Change in Cultural Landscapes
    HERCULES Sustainable futures for Europe’s HERitage in CULtural landscapES: Tools for understanding, managing, and protecting landscape functions and values GA no. 603447 D3.3 Report on driving forces and actors facilitating persistence and change in cultural landscapes Main authors: Matthias Bürgi, Claudia Bieling, Matthias Müller With contributions from María García Martín, Kim von Hackwitz, Thanasis Kizos, Anu Printsmann, Juraj Lieskovský Reviewers: Thanasis Kizos and Geneviève Girod Work package WP3 Landscape-scale case studies (short-term history) Deliverable nature Report (R) Dissemination level Public (PU) (Confidentiality) Estimated indicated 12 person-months Date of delivery Contractual 30.11.2015 Actual 02.12.2015 Version 0.1 Total number of 64 pages Keywords Study municipality, land use/cover analysis, driving forces, actors Deliverable D3.3 Executive summary One of the goals of Work Package (WP) 3 of HERCULES is to reconstruct and assess the short- term changes and dynamics of cultural landscapes, using a case study approach. In this deliverable, we aim at describing and understanding how landscapes changed in six HERCULES Study Municipalities (SM) since 1850, i.e. Colmenar Viejo (Spain), Lenk (Switzerland), Börje (Sweden), Plomari & Gera (Greece), Alatskivi & Peipsiääre (Estonia) and Mobdury (Great Britain). Whereas the description is based on the map comparison presented in D3.2, additional sources of information were needed to better understand the so called driving forces of the changes determined. We used secondary literature, statistical information and oral history interviews to assess the local historical context, the changes perceived, but also to determine which actors were influential for the changes observed. Abandonment shows to be the most important process across all SMs included and it was especially dominant in the 20th century.
    [Show full text]
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11 Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 TARTU ÜLIKOOLI TEENISTUJATE SOTSIAALNE MOBIILSUS 1802–1918 LEA LEPPIK Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna nõu- kogu otsusega 21.03.2006. Juhendaja: Professor Aadu Must Oponendid: Prof Dr iur Marju Luts (TÜ), ajalookandidaat Väino Sirk (Ajaloo Instituut) Kaitsmine toimub 21.04.2006 kell 16.15 Tartu Ülikooli Nõukogu saalis ISSN 1406–443X ISBN 9949–11–292–3 (trükis) ISBN 9949–11–293–1 (PDF) Autoriõigus Lea Leppik, 2006 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 199 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 1.1. Ühiskond, teadus ja ülikoolid 19. sajandi Euroopas ja Venemaal .... 8 1.2. Küsimusepüstitus .............................................................................. 13 1.3. Metoodika, struktuur ja mõisted........................................................ 15 2. UURIMISSEIS JA ALLIKAD................................................................. 19 2.1. Uurimisseis ....................................................................................... 19 2.2. Allikad .............................................................................................. 34 3. ÜHISKONNA ÜLDINE KORRALDUS — SEISUSED, TEENISTUSASTMED, MAKSUSTAMINE .............................................. 42 3.1. Seisused Vene impeeriumis ja selle Läänemerekubermangudes ..... 42 3.1.1. Aadel ....................................................................................
    [Show full text]
  • Kambja Valla Arengukava 2019-2022 Kambja Valla Eelarvestrateegia 2019-2022
    LISA Kambja Vallavolikogu 16.10.2018 määrusele nr 41 Kambja valla arengukava 2019-2022 Kambja valla eelarvestrateegia 2019-2022 Kambja valla arengukava ja eelarvestrateegia Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 1. Kambja valla hetkeolukorra analüüs ...................................................................................... 4 1.1 Rahvastik ja paiknemine ................................................................................................... 4 1.2 Haridus, huviharidus ja noorsootöö .................................................................................. 9 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg ............................................................................................... 20 1.4 Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus ................................................................... 30 1.5 Ettevõtlus, põllumajandus ja turism ............................................................................... 34 1.6 Taristu ja keskkond ......................................................................................................... 38 1.7 Valla juhtimine ............................................................................................................... 43 2. Kambja valla SWOT analüüs, visioon, missioon ja arengueesmärgid ................................ 45 3. Kambja valla visioon 2025 ..................................................................................................
    [Show full text]
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • Tallinna Kergliiklusteede Pikkus Jõuab Tänavu 210 Kilomeetrini
    Notar Kirsty Laidvee büroo asub Kadriorus, J.Poska 51A E, K, R 9:00-15:00 T, N 9:00-17:00 Tel. 640 6064; 53 033 722 [email protected] www.notarlaidvee.ee Lasnamäe Leht Juuni 2012 Nr 6 (130) TASUTA LÜHIDALT Tallinna kergliiklusteede pikkus jõuab tänavu Anname teada, et 27-l nädalal pla- neeritakse lõhkamistöid kaubandus- 210 kilomeetrini ja meelelahutuskeskuse Panorama City maa-alal aadressiga J.Smuuli diski mnt- Akadeemia tee) rajati lusteed Viimsi valla kergliiklustee- 1 hoone vundamendi süvendi ja vä- Harku raudteetammile ja see ühen- dega. Tööde lõpetamise tähtaeg on listerasside kaevikute rajamiseks. dab Harku valla kergliiklustee linna 30.juuli 2012.a. Tööde tellijaks on AS Merko Ehitus võrgustikuga. Ka see tee on aktiivselt Eelmise aastaga võrreldes on Tal- Eesti. kasutatav nii sportimiseks kui ka iga- linna linnas juurde ehitatud ligikau- päevaste sõitude tarbeks. du 9 km kergliiklusteid, mis teeb Lasnamäe Linnaosa vane- Ehitushooaeg on juba avatud ning Tallinna kergliiklusteede kogupikku- ma asetäitja Jaanus Riibe teede ehitustööd alanud. Üks suure- seks 210 km. käis õnnitlemas 102 aas- maid projekte käesoleval aastal on Juba 8.-ndal järjestikusel aastal an- Lääne-Tallinna ühendatud kergliik- nab Tallinna linn välja jalgrattateede tast lasnamäelast lustee ehitus, mis ühendab Musta- kaardi, mis on rattahuvilistele tasuta. Hilja Käiti. mäe, Nõmme ja Haabersti linnaosi. Käesoleval aastal jagame 3000 vol- Hilja Käit sündis 16. juunil 1910. Mullu sai valmis Haabersti linnaosa dik-kaarti „Jalgrattateed Tallinnas aastal Valgamaal Tõrvas. Ta õppis läbiv jalgrattatee lõik, mis kulgeb 2012“. Kaardi ühel poolel on Tallin- Rakveres ja töötas Tallinnas raama- mööda endist Harku raudteetammi. na kergliiklusteed koos loodusväär- tupidajana.
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]