Eesti Kinnisvaraturg 2013. Aastal
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
EESTI KINNISVARATURG 2013. AASTAL Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 ÜLDINE STATISTIKA 5 REGIONAALNE STATISTIKA 13 I ELAMUMAA 13 Hoonestamata elamumaa 13 Hoonestatud elamumaa 20 II MAATULUNDUSMAA 25 Hoonestamata maatulundusmaa 26 Haritav maa 33 Metsamaa (koos kasvava metsaga) 35 Hoonestatud maatulundusmaa 38 III ÄRIMAA 41 Hoonestamata ärimaa 41 Hoonestatud ärimaa 43 IV TOOTMISMAA 44 Hoonestamata tootmismaa 44 Hoonestatud tootmismaa 45 V KORTERIOMANDID 46 Korterid maakondades 47 Korterid suuremates asulates 48 Korterid Tallinna linnaosades 51 Korterid Tartu linnaosades 57 Korterid Pärnu linnaosades 58 KOKKUVÕTE 59 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 2 SISSEJUHATUS Käesolev ülevaade on järjekorralt Tehingu andmetele juurdepääs on piiratud, kaheksateistkümnes Maa-ameti poolt andmebaasi andmetega võivad tutvuda ja koostatud aastakokkuvõte kinnisvara saada nendest väljavõtteid ainult maa võõrandamistehingutest. Analüüsi hindajad korralise ja erakorralise eesmärgiks on vaadelda üldiseid trende – hindamise läbiviimiseks. Maa hindajaks esitada kinnisvaraturul toimunut, mitte loetakse isikut, kellele on Vabariigi ennustada tulevikku. Valitsuse kehtestatud korras välja antud vastav tegevuslitsents. Tehingute andmebaas on maaregistri osa, mis tugineb maa hindamise seadusele ja Tehingute andmebaasi laekuvad tehingute maakatastriseadusele. Tehingute andme- õiendid 1996. aastast. Ajavahemikul baas on moodustatud maa korralise ja 01.01.2002-19.07.2003 laekusid vaid riigi erakorralise hindamise läbiviimiseks ning ostueesõigusega tehingud, mis asusid või maa väärtust kajastavate andmete ulatusid ehituskeeluvööndisse või kaitseala töötlemiseks. Tehingute andmeid esitavad piiresse ja kaitstava looduse üksikobjekti notarid, kes on kohustatud kümne päeva või I kategooria kaitsealuse liigi elupaika jooksul pärast kinnisasja või selle sisaldavad kinnisasjad. Sellest on tingitud mõttelise osa võõrandamise tehingu tehingute arvu madal tase neil aastatel. tõestamist esitama katastripidajale tehingu Samuti on oluline märkida, et 2003. aasta õiendi. Tehingu õiendid esitatakse teisest poolaastast hakati tehingute elektroonilisel teel. Tehingu andmed, mida andmebaasi edastama kõikide kinnisvara notar on kohustatud katastripidajale võõrandamistehingute andmeid s.h esitama on loetletud maakatastriseaduse § korteriomandite tehingud, mille andmeid 9 lõikes (22). varem ei kogutud. Kinnisvara tehingute arv tehingute andmebaasis 75 000 60 000 45 000 30 000 15 000 0 2003 2013 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 3 Käesolevas ülevaates on mõiste kinnisvara Aruannetel on keskmise hinna/pindala all silmas peetud kõiki kinnistuid. Kinnistu arvutamise aluseks aritmeetiline keskmine. on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse kantud kinnisasi, hoonestusõigus, tunnuste kõikide väärtuste summa ja korteriomand või korterihoonestusõigus. objektide arvu jagatist. Oleme jätkanud senist ülevaadete Mediaan on arv, millest suuremaid ja koostamise põhimõtet, mille kohaselt on väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ülevaates vähem kirjeldavat osa ning ühepalju. Kui variatsioonireas on paaritu rohkem tähelepanu pööratud andmete arv liikmeid, siis mediaaniks on selle rea edastamisele. keskmine liige. Kui variatsioonireas on paarisarv liikmeid, siis mediaaniks on Üldise statistika osas on välja toodud kõigi andmerea keskpaigas asuvate liikmete kinnisvara võõrandamistehingute (ost- aritmeetiline keskmine. müük, kinkimine, vahetamine, muu tehing) andmed, regionaalse statistika osas on aga Standardhälve iseloomustab rea liikmete aluseks ainult ostu-müügitehingud. paiknevust keskväärtuse suhtes. Standardhälve on positiivne ruutjuur Regionaalse statistika osas tuuakse välja üksikväärtuste ja aritmeetilise keskmise kinnisvara tehingute keskmised näitajad vaheliste hälvete ruutude summast, mis on erinevate sihtotstarvete lõikes. Analüüsi on jagatud kas elementide arvuga n või ühe kaasatud kõik kinnisasjad, kus tehinguga võrra väiksema arvuga n-1 (olenevalt on võõrandatud terve kinnisasi ja kus valimi suurusest). analüüsitava sihtotstarbe osakaal Käesolevas aastaülevaates on kinnisvara moodustab kogu kinnisasjast 100%. tehingud esitatud seisuga 21.01.2014. Regionaalse statistika osas on esitatud kõik Andmetes võivad esineda ebatäpsused, piirkonnad, kus on toimunud vähemalt 5 mistõttu Maa-amet ei vastuta võimalike tehingut. kahjude eest, mis võivad tekkida käesolevas ülevaates avaldatud infot kasutades. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 4 ÜLDINE STATISTIKA Kinnisvara tehingute aktiivsus maakondade lõikes 2013. aastal Kinnisvara tehingute koguväärtuse osatähtsus maakondade lõikes 2013. aastal Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 5 Kinnisvara tehingud kuude lõikes Kuu Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) jaanuar 3 563 11 992 156 984 303 veebruar 3 771 10 330 159 108 317 märts 3 848 11 081 174 523 531 aprill 4 366 11 244 190 155 330 mai 4 825 13 035 201 846 856 juuni 4 121 11 979 206 641 614 juuli 4 711 14 004 230 830 812 august 4 352 9 432 191 112 834 september 4 760 13 833 208 381 796 oktoober 4 991 12 013 223 792 977 november 4 322 10 922 192 791 729 detsember 4 504 14 822 210 812 577 Kokku 52 134 144 687 2 346 982 676 Kõikide võõrandamistehingute arv kuude lõikes 2009 2010 2011 2012 2013 6000 5000 4000 3000 2000 mai juuli aprill juuni märts august jaanuar oktoober veebruar november september detsember Kõikide võõrandamistehingute koguväärtus kuude lõikes (mln €) 2009 2010 2011 2012 2013 400 300 200 100 0 mai juuli aprill juuni märts august jaanuar oktoober veebruar november detsember september Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 6 Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus kuude lõikes Tehingute arv Tehingute koguväärtus (mln €) 5 000 300 ) € 250 4 000 200 3 000 150 2 000 100 Tehingute arv Tehingute 1 000 50 0 0 Tehingute koguväärtus (mlnkoguväärtus Tehingute mai juuli aprill juuni märts august jaanuar oktoober veebruar november detsember september Tehingud tehinguliikide järgi Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) Ost-müük 41 828 124 365 2 066 170 802 Kinkimine 7 404 15 447 154 981 432 Muu tehing 2 327 3 650 108 320 971 Vahetus 575 1 225 17 509 471 Kokku 52 134 144 687 2 346 982 676 Tehingute arv Tehingute koguväärtus 88% 80,2% 1,1% 4,5% 0,8% 14,2% 4,6% 6,6% Ost-müük Kinkimine Ost-müük Kinkimine Muu tehing Vahetus Muu tehing Vahetus Tehingud tehinguobjekti järgi Arv Koguväärtus (€) Kinnisasi 26 289 1 272 495 543 Korteriomand 25 642 1 044 449 886 Hoonestusõigus 122 22 366 195 Korterihoonestusõigus 81 7 671 052 Kokku 52 134 2 346 982 676 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 7 Kõik võõrandamistehingud Ostu-müügitehingud 50,4% 49,5% 49,2% 50,1% 0,4% 0,4% Kinnisasi Kinnisasi Korteriomand Korteriomand Hoonestusõigus (s.h korterihoonestusõigus) Hoonestusõigus (s.h korterihoonestusõigus) Ostu-müügitehingute arv aastate lõikes Kinnisasi Korteriomand 45 000 40 000 35 000 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 2009 2010 2011 2012 2013 Kinnisasja tehingud hoonestatuse järgi Kinnisasjadega toimunud kõik Kinnisasjadega toimunud kõik võõrandamistehingud ostu-müügitehingud 43,5% 37,7% 56,5% 62,3% Hoonestamata Hoonestatud Hoonestamata Hoonestatud Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 8 Kinnisasjadega toimunud ostu-müügitehingud aastate lõikes Hoonestamata Hoonestatud 14 000 12 000 10 000 8 000 6 000 4 000 2 000 0 2009 2010 2011 2012 2013 Kinnisasja tehingud sihtotstarvete järgi1 Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) maatulundusmaa 13 286 136 996 287 362 352 elamumaa 9 577 2 613 444 019 491 muu 1 237 812 77 950 415 tootmismaa 993 786 115 567 359 segamaa 659 2 776 162 732 164 ärimaa 537 272 184 863 762 Kokku 26 289 144 255 1 272 495 543 Tehingute arv Tehingute koguväärtus 7,2% 18,9% 36,4% 34,9% 22,6% 50,6% 2,0% 14,5% 3,8% 9,1% elamumaa ärimaa elamumaa ärimaa tootmismaa maatulundusmaa tootmismaa maatulundusmaa ülejäänud sihtotstarbed ülejäänud sihtotstarbed 1 Muu sihtotstarve – sihtotstarbeks on määratud üks ülejäänud üheksast sihtotstarbest (veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa, sihtotstarbeta maa, mäetööstusmaa, turbatööstusmaa, sotsiaalmaa) või sihtotstarve on määramata. Segamaa – ühegi sihtotstarbe osakaal ei ole 100% ning kinnistu koosneb mitmest sihtotstarbest. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 9 Tehingud müüjate järgi2 Müüja liik Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) Eraisik 31 324 80 382 1 062 754 103 Eraõiguslik juriidiline 12 689 45 169 1 021 112 704 Välismaalane 4 408 2 101 134 830 274 Riik 1 932 15 757 76 806 077 Mitu 887 767 34 978 141 Munitsipaal 894 511 16 501 377 Kokku 52 134 144 687 2 346 982 676 Tehingute arv Tehingute koguväärtus 60,1% 45,3% 43,5% 24,3% 7,1% 5,5% 5,7% 8,5% Eraisik Eraõiguslik juriidiline Eraisik Eraõiguslik juriidiline Välismaalane Muu Välismaalane Muu Tehingud ostjate järgi2 Ostja liik Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) Eraisik 30 853 45 979 1 140 472 844 Eraõiguslik juriidiline 14 188 94 219 981 714 331 Välismaalane 4 533 1 662 141 764 191 Mitu 1 620 1 707 70 375 535 Munitsipaal 591 238 5 842 522 Riik 349 882 6 813 253 Kokku 52 134 144 687 2 346 982 676 2 Eraisik – Eesti Vabariigi kodakondsust omav eraisik. Välismaalane – Eesti Vabariigi kodakondsust mitteomav era – ja eraõiguslik-juriidiline isik (s.h kodakondsuseta või Venemaa kodakondsust omav alalise elamisloa omanik). Mitu – mitu erinevat müüjat (näiteks eraisik ja eraõiguslik-juriidiline isik koos). Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 10 Tehingute arv Tehingute koguväärtus 4,9% 3,6% 8,7% 6,0% 48,6% 59,2% 41,8% 27,2% Eraisik Eraõiguslik