KSH Eksperdi Ja Teemaplaneeringu Koostaja Kommentaarid

KSH eksperdi ja teemaplaneeringu koostaja kommentaarid teemaplaneeringu „Tallinna kõrghoonete paiknemine” KSH aruande kohta esitatud arvamustele, ettepanekutele ja märkustele

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid Linnakodanik Enn Siim, MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn liige Linnakodanikuna pean vajalikuks, et Ei pea õigeks kõrghoonete teemaplaneeringu Teemaplaneeringu peatamine ei peata kõrghoonete osas rakenduks nullalternatiiv, st edasisest menetlemisest loobumist, sest kõrghoonete rajamist Tallinnas, sest praegu ei kõrghoonete edasist rajamist tuleb vältida. teemaplaneering korrastab kõrghoonete rajamise reguleeri seda muu kui „Vanalinna Järeldus: tuginedes keskkonnamõju põhimõtted linnas ning määratleb kindlad muinsuskaitseala põhimäärus”. Lisaks on vastava strateegilise hindamise tulemustele, lugeda piirkonnad, kuhu on võimalik (aga ei pea) planeeringu algatanud Linnavolikogu eesmärgiga piisavalt põhjendatuks, et on mõistlik loobuda kõrghooneid rajada. Praegu kehtiv Tallinna limiteerida kõrghoonetele sobivaid asukohti, mida Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringu üldplaneering hoonete kõrguspiirangutega ei tegele planeering ka teeb. edasisest menetlemisest. ning selle järgi võib kõrghooneid rajada mistahes Tallinna piirkonda, kus mitmekorruselise hoonestuse rajamine on lubatud (v.a Vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega sätestatud piirkonnad). KSH aruande pt 1.1 vastavalt täiendatud. AS Maakri City, OÜ Maakri KVF, OÜ Stansfield, OÜ Klausmark ja Mark Invest OÜ (edaspidi arendajad) 1. KSH aruande leheküljel 46 on tabelis 1. Tabelid on pärit erinevatest allikatest ja 1. Tabelid on pärit erinevatest allikatest ja märgitud Maakri piirkonnas hoonete erinevatest perioodidest: lk 29 tabel on varem erinevatest perioodidest: lk 29 tabel on varem maksimaalkõrguseks 130 meetrit, kuid koostamisel olnud Kesklinna ehitusmääruse koostamisel olnud Kesklinna ehitusmäärusest, mis leheküljel 29 on hoonete maksimaalkõrgus tööversioonist (vt: sätestas kvartalite kaupa hoonestustingimused piiramatu (kõrgust ei ole märgitud). Arendajad http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=88 ), mis sätestas (ehitusmääruse menetlemine on lõpetatud); lk 46 teevad ettepaneku mitte piirata hoonete kvartalite kaupa hoonestustingimused (ehitus- tabelis esitatud kõrguse 130 m aluseks on maksimaalkõrgust ka KSH aruande leheküljel määruse eelnõu menetlemine on lõpetatud ning kõrghoonete teemaplaneeringu koostamise 46, kuna see ei ole vajalik ning sõltub tabelis sisalduvad andmed on informatiivsed); lk 46 käigus tehtud uuring: Aeronavigatsiooni, konkreetsest detailplaneeringust. tabeli aluseks on kõrghoonete teemaplaneeringu lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis. koostamise käigus tehtud analüüs parkimiskohtade Lennuliiklusteeninduse AS, 2005. Kuna kõrgemale ja parkimise maa-ala vajaduse kohta, selles tabelis ulatuva hoone puhul võib hoone rajamine esitatud kõrgus 130 m on brutopindade arvestuse kujuneda takistuseks lennuliiklusele, siis tuleb koostamisel aluseks võetud ühtselt kõigi piirkondade kinni pidada uuringus välja toodud kõrgusest kohta. KMH aruandes on tehtud ettepanek võtta (130 m). kõrghoonete kõrguse piiranguks Tallinna linnas 1

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid Oleviste kiriku torni kõrgus 123,7 m (vt pt 6.3.2). Maakri piirkonnas on käimas arhitektuurikonkurss, mis peaks andma piirkonna tervikliku lahenduse detailplaneeringu täpsusega. 2. KSH aruande leheküljel 29 on märgitud 2. Lk 29 tabel on varem koostamisel olnud Kesklinna 2. Lk 29 tabel on varem koostamisel olnud piirkonnas MAA3 ühiskondlik sihtostarve 35%, ehitusmääruse eelnõust, mis sätestas kvartalite Kesklinna ehitusmäärusest, mis sätestas kvartalite mis on arendajate hinnangul ebamõistlikult kaupa hoonestustingimused (ehitusmääruse eelnõu kaupa hoonestustingimused (ehitusmääruse suur. Arendajad teevad ettepaneku nimetatud menetlemine on lõpetatud ning tabelis sisalduvad menetlemine on lõpetatud). Maakri kõrghoonete protsendi oluliseks vähendamiseks ning teeb andmed on informatiivsed). KSH aruandes (vt nt pt piirkonnas on Kuke, Lennuki ja Maakri tn piiratud ettepaneku näha MAA3 piirkonnas ette 1.1, 3.2.4 ja 6.2.3) on välja toodud, et Maakri kvartali kohta koostamisel arhitektuurikonkursi II sihtotsarve järgnevalt: elupind 30%, äripind kõrghoonete piirkonnas on juba praegu ebapiisavalt etapp, mille käigus täpsustatakse maakasutuse 50%, teeninduspind 10% ühiskondlik pind 10%. avalikus kasutuses olevat ressurssi, sh haljasalasid, sihtotstarbeid ja osakaale. mistõttu ei saa nõustuda arendajate poolt tehtud ettepanekuga. 3. KSH aruande leheküljel 29 on märgitud 3. Lk 29 tabel on varem koostamisel olnud Kesklinna 3. Lk 29 tabel on varem koostamisel olnud piirkonnas MAA3 haljastuse osakaal 40% ja ehitusmääruse eelnõust, mis sätestas kvartalite Kesklinna ehitusmäärusest, mis sätestas, et kõrghaljastuse osakaal 30%. Jääb kaupa hoonestustingimused (ehitusmääruse eelnõu kõrghaljastuse osakaal krundi pinnast peab olema arusaamatuks, kogu haljastuse osakaal peaks menetlemine on lõpetatud ning tabelis sisalduvad 30% ja kokku peab krundi pinnas haljastatud seega olema 70%? Arendajad teevad andmed on informatiivsed). Mõeldud on seda, et olema 40%, mitte 70% (ehitusmääruse ettepaneku viia KSH aruande lehekülg 29 kõrghaljastuse osakaal krundi pinnast peab olema menetlemine on lõpetatud). kooskõlla koondtabeliga Maakri kohta, mille 30% ja kokku peab krundi pinnas haljastatud olema kohaselt, kui mõnes kvartalis esineb vähe 40%, mitte 70%. haljastatud pinda, siis tuleb jälgida, et haljastatud pinna osakaal üldpinnast ei langeks alla viie protsendi. 4. Arendajad teevad ettepaneku jätta 4. Parkimiskohtade arvu arvestamisel ongi lähtutud 4. Lk 29 tabelis MAA3 kohta välja toodud koondtabelist välja Maakri kohta käiv lause, kehtivas Tallinna parkimise korralduse arengukavas parkimiskohtade arv kehtib kogu kvartalile, mille kohaselt parkimiseks vajaliku ala osakaal toodud parkimisnormidest. Parkimiseks vajaliku Kesklinna ehitusmääruse menetlemine on aga moodustab piirkonna suurusest 99,7% ning pinna arvestamisel on aluseks projekteerimisnorm, praeguseks lõpetatud. KSH aruandes välja toodud KSH leheküljel 29 MAA3 piirkonnas märgitud mille kohaselt parklapinna arvestamisel planeerin- parkimiskohtade arvu arvestamisel on lähtutud parkimiskohtade arv krundil 300. gutes võetakse aluseks 25 m 2 ühe autokoha kohta. hoonestustihedusest, Tallinna parkimise Arusaamatuks jääb, kas parkimiskohti peaks Parkimiskohtade hinnanguline vajadus lähtudes korralduse arengukavast ning olema igal krundil kokku või MAA3 piirkonnas teemaplaneeringu eskiisis etteantud hoonestus- projekteerimisnormatiividest ning kvartalis 2

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid kokku 300 ning kuidas saadi aruandes tihedusest Maakri kõrghoonepiirkonnas (nii nagu ka parkimiseks vajaliku ala suurus ja parkimiskohtade parkimiseks vajaliku ala osakaal 99,7%. kõikide teiste kavandatavate piirkondade kohta) on arv on saadud nende kaudu. KSH aruandes on Arendajad teevad ettepaneku lahendada kvartalite kaupa toodud KSH aruande tabelis 8 (pt parkimiskohtade arv välja toodud parkimisala konkreetsete detailplaneeringute 6.1.1). Teie poolt viidatud tabel 3 (lk 29) pärineb keskkonnamõjude hindamiseks ning sellega ei raames, lähtudes vastavatest Tallinna linna varem koostamisel olnud Kesklinna ehitusmääruse määrata täpset parkimiskohtade arvu kvartalis. normatiividest. eelnõust (ehitusmääruse eelnõu menetlemine on Seega jääb parkimine lahendada konkreetsete lõpetatud ning tabelis sisalduvad andmed on detailplaneeringute raames. informatiivsed). Vastavat lõiku KSH aruande pt-s 6.1.1 on täiendatud. Tallinna Looduse ja Linnaruumi Koostöökoja järgmised liikmed: MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn, Nõmme Tee Selts, Pirita Selts, Kakumäe Selts, Paeliit (esindaja: Helle Vilu) KSH loetleb oma järeldustes mitmel lehel Kõrghoonete teemaplaneering korrastab Teemaplaneeringuga ei hajutata kõrghooneid , kõrghoonete rajamisest ja nende linnaterritoo- kõrghoonete rajamise põhimõtted Tallinna linnas vaid need on koondatud kompaktsetele riumile hajali paigutamisest tulenevaid ning määratleb kindlad piirkonnad, kuhu võib (aga ei sobivatele aladele – lisaks juba rohkem kui 10 negatiiv-seid mõjusid, kuid loeb sellest pea) kõrghooneid rajada. Praegu kehtiv Tallinna aastat tagasi kokku lepitud City alale, st Maakri tn hoolimata, et kõikidesse TPL-s pakutud üldplaneering hoonete kõrguspiirangutega ei tegele piirkond. Teemaplaneeringuga on määratletud piirkondadesse saab ja võib kõrghooneid ning selle järgi võib kõrghooneid rajada mistahes vaid 9 täiendavat ala, mis paiknevad ehitada. See tähendab, et need võib sinna Tallinna piirkonda, kus mitmekorruselise hoonestuse põhimõtteliselt linnaosa keskusteks kujunevatel rajada koos kõigi negatiivsete mõjudega. Mida- rajamine on lubatud. KSH ei välista kõrghoonete aladel ja magistraalide ristmikel ning ülejäänud halvem-seda-parem-planeering! Seda järeldust, ehitamist ühtegi kavandatud piirkonda, kuid samas ei linna territooriumil on seetõttu kõrghoonete et kõikidesse TPL-s pakutud piirkondadesse õigusta nende ehitamist. Eksperdid ei leidnud ehitamine välistatud. saab ja võib kõrghoo-neid ehitada, ei saa üldplaneeringu tasandil ühegi piirkonna kohta Kõrghoonete rajamisega kaasnevaid eeldatavaid lugeda põhjendatuks. Või kui, siis vaid sel juhul, selliseid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mille negatiivseid mõjusid on võimalik leevendada kui lugeda, et nii TPL kui KSH on koostatud tõttu kõrghoonete ehitamine mingisse piirkonda kõrghoonete piirkondades detailplaneeringute kitsa ringi huviliste jaoks – nendeks on ikka- oleks välistatud. KSH aruandes on täie vastutus- koostamise menetlemise käigus esitatavate jälle kinnisvaraarendajad-ärimehed. tundega välja toodud probleemid, mis kõrghoonete tingimuste ja nõuete täitmisega. [---] nii TPL kui KSH töötavad vastu selles osas ehitamisega võivad kaasneda, ning soovitused, nii planeerimisseaduse kui kohaliku omavalit- millega omavalitsus võiks arvestada, et need oleksid suse põhikirjadele, tegutsedes vastu otsustajale abiks otsuste langetamisel. Iga piirkonna ENAMUSE linnaelanike vajadustele ja konkreetne ehitusõigus määratakse detailplanee- soovidele. Ka on neis töödes selgelt välja ringu tasandil ning siis ka selgub, kas ja millises toodud kõrghoonete rajamise majanduslik mahus kõrghoonete rajamine on üldse võimalik.

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid ebaotstarbekus. KSH aruande pt 1.1 on vastavalt täiendatud. Süüdistada seejuures teemaplaneeringu koostajaid ja KSH läbiviijaid kinnisvaraarendajate huvides töötamises on solvav. Arutanud MTÜ Hooliva Jätkusuutliku Tallinna ja Planeerimine on demokraatlik protsess, kus igaühel Puudub põhjendus esitatud järelduseks. Samuti ei Tallinna Looduse ja Linnaruumi Koostöökoja on õigus esitada põhjendatud ettepanekuid ja selgu, millise kvoorumiga on antud küsimust (TLLK) koosolekutel käesolevat vastuväiteid. Ekspert teeb siinkohal kodanike- arutatud ja kuidas see kogu on volitanud pr Helle teemaplaneerin-gut ja selle KSH-d, jõuti ühendustele ettepaneku esitada Tallinna Vilu´t ennast esindama. Paraku jääb ka mulje, et järeldusele, et kõrghooneid (so üle 14 korruse Linnavolikogule kaalumiseks kõrghoonete enamuse linnakodanike nimel sõna võtta on kõrgeid) ei ole enam vaja juurde ehitada. teemaplaneeringule alternatiivne ettepanek mitte liigambitsioonikas. Liites kokku eelnimetatud Kindlasti tuleks vältida uute rajada Tallinna linna üldse kõrghooneid (üle 14- seltside liikmete arvu jääb see kindlasti paarisaja kõrghoonepiirkondade tekitamist ja korruselisi = üle 45 m kõrguseid hooneid). Samas piiresse, kellel puudub alus ennast nimetada kõigi hajutamist linnas. juhime tähelepanu, et sama hoonestustiheduse tallinlaste esindajaiks. Demokraatlikult valitud juures kuni 14-korruseliste hoonete ehitamine ei Tallinna Linnavolikogu on tallinlaste esindusorgan, pruugi võrreldes kõrghoonetega olla väiksemate kes on teinud ülesandeks leida linna territooriumil keskkonnamõjudega. sobivad asukohad kõrghoonete ehitamiseks. KSH aruande pt 1.1 on vastavalt täiendatud. Väljaselekteeritud asukohtadest ei ole KSH tulemuste põhjal ükski neist välistatud. Teemaplaneeringu KSH järeldusi võiks Teemaplaneeringu koostamise käigus on Otseselt ei tulene negatiivne mõju mitte täpsustada selles suunas, millest on aruandes kõrghoonete piirkondi juba vähendatud. Iga kõrghoonetest, vaid hoonestustihedusest ja uuringutes juttu – enamasti on kõrghooned piirkonna konkreetne ehitusõigus määratakse kogu (asustustihedusest). Tiheduse võib saavutada negatiivse mõjuga ja nende ehitamist tuleks piirkonna kohta koostatava detailplaneeringu erineva hoonestusviisiga. Kui Koostöökojal, KSH piirata otsustavamalt, kui on välja toodud tasandil ning siis ka selgub, kas ja millises mahus koostajail või Harjumaa Keskkonnateenistusel on kõrghoonete teemaplaneeringus – vähendada kõrghoonete rajamine on üldse võimalik. välja pakkuda metoodika, millega on võimalik tunduvalt kõrghoonete piirkondi – jätta need KSH aruande pt 1.1 on vastavalt täiendatud. fikseerida mingi piirkonna sobiv vaid kesklinna. hoonestustihedus, siis teemaplaneeringu koostajad on heal meelel seda rakendamas. Eesti Roheline Liikumine (esindaja Mari Jüssi) 1) mitmed tihendatavad alad (Peterburi mnt, Ühistranspordiliinid on pigem korralduslik, mitte Teemaplaneeringu koostamise käigus oli üheks Tammsaare tee, Katleri, ka Sossi kant) asuvad niivõrd planeeringuline küsimus. Olemasolev põhimõtteks hoonestuskõrguse ja tiheduse väljaspool olemasolevat ja piisavalt hästi tänavavõrk võimaldab ühistranspordi korraldamist ühtlustamine linna peatänavate ääres. Kui toimivaid ühistranspordiliine. kõrghoonete piirkondade teenindamiseks. teemaplaneeringu koostamise käigus sai ära 4

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid Ettepanekud: Kõrghoonete kui domineerivate objektide määratud linna peatänavate äärsete alade -- sellised alad tuleb eelkõige planeeringust kavandamisel tuleb jälgida ka teisi linnaehituslikke ja hoonestustihedus ja maksimaalne kõrgus, siis ei välja jätta ja selle asemel arendada arhitektuurilisi kaalutlusi ning igale poole need mõeldud, et neid alasid peaks eelisarendama, vaid olemasolevate ühistranspordiliinide, eriti hooned ei sobi. Rööbastranspordi (rong, tramm) oluline oli iga üksiku detailplaneeringu koostamise rööbastranspordi läheduses paiknevaid alasid; piirkondades on suuresti tegemist juba käigus vältida hoonestuskõrguse ja –tihedusega -- nende alade arendamise tingimuseks tuleb väljakujunenud hoonestusaladega või seotud vaidlusi. panna, et eelnevalt või sünkroonselt peab väikeelamupiirkondadega, samuti tööstusaladega, Perspektiivis, kui tekib suuremaid arenguid kas sinna planeeritama ja käima panema korralikud kuhu kõrghoonete rajamine ei ole põhjendatud. Ülemiste City, Tallink City meelelahutuslinnaku või ühistranspordiühendused. Sama hoonestustiheduse juures kuni 14-korruseliste mõne teise arendusprojekti näol, tekib ka suurem -- Peterburi tee ja Katleri asemel tuleb eelkõige hoonete ehitamine ei pruugi võrreldes kõrghoone- nõudlus täiendava ühistranspordi järele ning kuna vaadata Laagna tee bussipeatuste ja perspek- tega olla väiksemate keskkonnamõjudega. Lasnamäe linnaosa teede-infrastruktuur on hästi tiivsete trammipeatuste lähedusse jäävate Aruande pt 9 on vastavalt täiendatud. läbimõeldud ja funktsioneerib hästi, siis nende alade tihendamist. Praegu nii Katleri kui ka piirkondade varustamine ühistranspordiga ei Peterburi tee kant jääb selle mõjualast välja, tohiks probleeme valmistada. eriti Peterburi tee äärne piirkond on väga Kõik kõrghoonete alad paiknevad vahetult kehva ÜT ühendusega. magistraaltänavate naabruses, kus kas juba on või vajadusel on võimalik lisada ühistranspordiliine. 2)Tihendatavate aladena käsitletakse ainult Rööbastranspordi (rong, tramm) piirkondades on Vaadates teemaplaneeringus magistraaltänavate magistraaltänavate äärseid alasid. See oluliselt suuresti tegemist juba väljakujunenud äärsetele aladele antud hoonestuskõrgusi ja – suurendab tänavate liikluskoormust. Tallinnas hoonestusaladega või väikeelamupiirkondadega, tihedusi, siis need näitajad ei ole märkimisväärselt on raudteeäärsed alad väga madala asustus- samuti tööstusaladega, kuhu kõrghoonete rajamine suuremad, kui praegusel hetkel nende tänavate tihedusega ja seal on palju tühermaad – rongi- ei ole põhjendatud. äärne hoonestus. Samas ühtlustamise käigus ei jaamade mõjutsooni jääv tihedam asustus Aruande pt 9 on vastavalt täiendatud. kontsentreerita hoonestust ühte tänava lõiku, tõstaks rongiga liiklejate osakaalu. vaid just hajutatakse ja juba täna on valdav Ettepanek: analüüsida sama töö raames rongi- enamus nendest tänavatest väga hea jaamade ümbruste tihendamise võimalusi ja ühistranspordiga ning seetõttu ei suurene näidata need piirkonnad ära. tänavate liikluskoormus märkimisväärselt. Kui vaadata raudteede kulgemist ja rongijaamade asukohti siis näiteks Nõmme arengut reguleerib ehitusmäärus. Lasnamäe tööstusalal on koostatud Tartu mnt, Peterburi mnt, Majaka tn sihi ja raudtee vahelise ala struktuurplaan. Järvel on koostamisel mitmed suured arendusprojektid. 5

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid Eeltoodust tulenevalt on ette nähtud ka raudteede äärsete tühermaade arendus, kuid mitte kõrghoonete teemaplaneeringu koostamise käigus. 3)TP seletuskirjas on öeldud: "Parkimiskohtade KSH koostajad nõustuvad sellega, et ka Tallinna Nimetatud lause on teemaplaneeringu arvu planeerimisel tuleb korrigeerida (Tallinna linnas tuleks rakendada EVS kehtivaid seletuskirjast välja võetud. Parkimiskohtade arvu Transpordiamet, Tallinna Linnaplaneerimise parkimisnorme. Parkimisnormide suurendamine planeerimisel tuleb lähtuda kehtivatest Amet) EVS843:2003 “Linnatänavad” parkimis- soodustab autostumist. õigusaktidest. normatiive, kuna praegused ei vasta enam Tallinna parkimise korralduse arengukava on Tallinna Ettepanek lähtuda EVS-st on asjakohane, kuid tegelikule autostumise tasemele." linnavolikogu poolt kehtestatud ilma selle eelneva Transpordiamet kooskõlastas TP just parkimise Ettepanek: Vastupidi, parkimiskohtade arvu avalikustamiseta ning ilma keskkonnamõju arengukava jälgimist nõudes. Kui KSH põhjendab planeerimisel tuleb lähtuda EVS, mille on strateegilise hindamiseta, mis sellise, olulisi ruumilise selgelt EVS paremat sobivust, saame selle teema koostanud ala spetsialistid ja mis on vastavuses planeerimise (strateegilisi) põhimõtteid uuesti tõstatada. Tallinna parkimise arengukava üldiste märkimisväärselt mõjutava dokumendi puhul oleks põhimõte-tega ja vähendab liikluskoormust, kindlasti vajalik. Sellest on tingitud ka dokumendis mitte Tallinnas praegu kehtivate sätestatud ühekülgsed nõuded, mis ei arvesta parkimisnormatiivi-dega, mis lähtuvad linnaruumi tasakaalustatud arengu põhimõtetega autokesksest linnaplanee-rimispoliitikast ja (arendajad ja planeerijad on sunnitud soodustavad autostumist. Nagu märkis ka parkimiskohtade vajaduse kinnistutel tagama muu Tallinna magistraaltänavate teemaplaneeringus maakasutuse, sh haljastuse ja välisruumi arvelt). selle koostaja T. Metsvahi on praegused Aruande pt.6.1.1 on vastavalt täiendatud. kehtestatud normid ülepaisutatud ja tuleb tagasi kooskõlla viia EVSis olevate normidega. Lisaks saaks TP määrata ära tsoonid (olenevalt ÜT saadavusest), kus saaks kehtestada veelgi väiksemaid parkimiskohtade nõudeid eeldusel, et arendaja osaleb väiksema parkimiskohtade arvuga objektide puhul ÜT ja kergliiklusteede arendamises näiteks). Seega on igati mõistlik, et ka käesoleva TP-ga ei nõutaks EVSi parkimisnormatiivide korrigeerimist. 4) TP väide lk 31: Kõrgelamu te puhul peetakse Andmed on saadud teiste riikide kogemuste Nimetatud väide pärineb teemaplaneeringu aga normaalseks kui autot pargitakse elukoha analüüsimisel (Kõrghoonete rajamisega kaasneda koostamise käigus tellitud alusuuringust: 6

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid läheduses. Parklakohti vajavate autode arv ei võivad negatiivsed mõjud. OÜ E -Konsult töö nr Kõrghoonete rajamisega kaasneda võivad sõltu seejuures ühistranspordi E1038. Tallinn, detsember 2005). Mõeldud on uusi, negatiivsed mõjud – eksperthinnang. OÜ E- kättesaadavusest. Kõrghoonete elanikel on rajatavaid kõrghooneid. Tallinna oludes ei saa Konsult, 2005. keskmiselt enam sõidu-autosid, kui teiste võrrelda Lasnamäe korruselamute elanike ja uutesse elamualade elanikel. Samuti on kindlaks kõrghoonetesse elamispinna soetavate elanike tehtud, et ühistranspordi peatuse kaugus ei ole majanduslikku kindlustatust, mille üks näitajaid on ka sõiduvahendi valikul määrav. auto olemasolu. Nõustume sellega, et hästitoimiva Kommentaar: Kust on sellised andmed võetud? ühistranspordi korral on mõistlik parkimisnõudeid Kas räägitakse uutest või olemasolevatest piirata. Ühistranspordi korraldamine on linna kõrghoonetest? Lasnamäel on Tallinna keskmi- pädevuses. sega võrreldes oluliselt vähem autosid leibkonna kohta, uuselamurajoonid, millel ei ole ühistrans-porditeenindust on jällegi oluliselt kõrgema autostumise tasemega ja pered, kus varem oli 1 auto ostavad veel teise juurde. Rahvusvaheline praktika just näitab, et ÜT läheduses paiknevate hoonete parkimisnõudeid on mõistlik piirata, et teha ÜT konkurentsivõimeliseks. Harjumaa Keskkonnateenistus Harjumaa Keskkonnateenistus on 23.09.2005.a kirjaga nr 30-1-1/3722-2 kooskõlastanud kõrghoonete teemaplaneeringu eelnõu märkusteta. 1. Jääb mõistetamatuks, kuidas saab Piirkonna liiklustihedus sõltub peamiselt Hoonestustihedused, mis on antud kõrghoone-te piirkondade määramisel jätta kavandatavast ehitusõigusest, sh hoonestustihedu- teemaplaneeringus kõrghoonete piirkondadele, käsitlusest välja teema, kas ja mil määral sest, korruselisusest, sihtotstarbest jms. erinevad minimaalselt lähipiirkondade kinnistute kavandatav kõrghoone-te piirkond võrreldes Üldplaneeringu tasandil peaks antud teemat hoonestustihedustest. Kuna kõrghoonete muude hoonestustüüpide-ga suurendab käsitlema koostamisel olevas Tallinna tänavavõrgu piirkonnad asuvad tihedates linnakeskuste piirkonna liiklustihedust. Selle aspekti käsitlust teemaplaneeringus ja selle KSH-s, mis kavandatavat piirkondades, siis teemaplaneeringu koostamise ei ole mõistlik lükata detail-planeeringu maakasutust arvestades peaks määrama muuhulgas käigus tellitud uuringutes (Kõrghoonete staadiumi (ekspertide ettepanek), kuna ka ka magistraaltänavate rekonstrueerimise vajaduse paiknemine Tallinnas“ visualiseerimine. Ars sellest aspektist oleneb, kas antud piirkonda jm meetmed liiklustingimuste parandamiseks. Projekt OÜ 2006) on välja toodud visuaalselt, kus saab kõrghooneid planeerida või mitte. Piirkondade ehitusõigus seatakse detailplaneeringu sama hoonestustihedus on saavutatud nii Loogiline oleks vajalikud liiklusuuringud viia läbi staadiumis, seejuures tuleb rakendada vajalikke kõrghoonete kui ka poolkõrge hoonestuse puhul

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid planeeringu koostamise käigus ja selle alusel meetmeid lähtudes piirkonna tasakaalustat ud ning liikluskoormus sõltub hoone teha vastavad hinnangud. Teemaplanee-ringus hoonestustingimustest, keskkonnamõjudest ja kasutusfunktsioonist. Seega ei saa öelda, et tuleb ette näha kavandatavate kõrg- liiklustiheduse analüüsist kogu hoonestuse mõjuala kõrghoonete piirkonnad suurendavad piirkonna hoonepiirkondadega kaasneva olulise liiklus- ulatuses, arvestades külgnevaid alasid ja liiklustihedust võrreldes muude tiheduse kasvuga tänavate rekonstrueerimine tihendatavaid piirkondi. Tallinna üldplaneeringus on hoonestustüüpidega olulisel määral. või muud meetmed liiklustingimuste kõik kõrghoonepiirkonnad määratud Seetõttu jääme oma seisukoha juurde, et parandamiseks. Vajalikud abinõud tuleb hoonestatavateks. Kõrghoonete teemaplaneering ei teemaplaneeringuga anname ette piirkonnad, rakendada enne kõrghoonete ehitamist. kohusta rajama kõrghooneid, vaid annab selleks kuhu võib kõrghooneid rajada, aga ei pea võimaluse, kui linnaruumi tasakaalustatud areng tingimata. Detailplaneeringute koostamise käigus piirkonnas ja selle mõjualas on tagatud. täpsustataksegi siis iga kõrghoonete piirkonna Detailplaneeringu staadiumis selgub, kas kohta antud maksimaalne hoonestustihedus, mis kõrghoonete ehitamine piirkonda on üldse võimalik. arvestab piirkonda mahtuvaid parkimiskohti ning Vajalikud abinõud tuleb rakendada enne ümbritseva tänavastiku (ristmike) lisanduvat (kõrg)hoonete ehitamist vastavalt koostatavale liikluskoormust vastu võtvat võimet. Samuti tuleb detailplaneeringule ja ehitusprojektidele. analüüsida, kas ja mil määral kavandatav kõrghoone suurendab piirkonna liiklustihedust võrreldes muude hoonetüüpidega ning kas on vajalik tänavavõrgu rekonstrueerimine läbilaskvuse parandamiseks. 2. Peame vajalikuks esitada leevendavate Aruande peatükk 1.2 on vastavalt läbi töötatud. Vajalikud meetmed lisatakse meetmete ettepanekutes eraldi meetmed, teemaplaneeringusse nõuetena, millega tuleb millistega tuleb arvestada teemaplaneeringu arvestada detailplaneeringute koostamisel ettepaneku edasisel koostamisel ja meetmed, millised tuleb lisada teemaplaneeringusse kui tingimused detailplaneeringute koostamisele. 3. Kõrghoonepiirkonnaga seotud Kehtivad samad põhimõtted, mis vastuses punktile 1. Kõik tehnovõrgud kuuluvad eraomandisse ning olemasolevate tehnovõrkude ja –rajatiste Vt ka TLPA kommentaari samale punktile. detailplaneeringute koostamise käigus tuleb laiendamine või rekonstrueerimine ning uute saada tehnovõrkude valdajalt tehnilised rajamise vajadus tuleb määrata tingimused ja kooskõlastus. Seega jääb nimetatud teemaplaneeringu staadiumis. küsimuse lahendamine oma detailsusastmelt detailplaneeringute staadiumisse. Samas võime nentida, et meile teadaolevatel andmetel ei ole vaja praegusel hetkel hakata 8

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid laiendama vee - ja kanalisatsioonitrasse, nende mahutatavuse ja varustatuse osas on piisav varu. Teiste tehnovõrkude osas sõltub juba laiendamise ja rekonstrueerimise otstarbekus sellest, kas see on võrguvaldajale tulus või mitte ning seda ei saa teemaplaneeringuga otsustada. Juhime veelkord tähelepanu asjaolule, et võrkude vajadus ei ole midagi spetsiifilist kõrghoonetele, vaid see tuleb lahendada igatüübilise hoonestuse korral, kui lisandub ehitisi ja suureneb asustustihedus. 4. Esitada hinnang selle kohta, kas ja kuidas Tallinna üldplaneering ei reguleeri kõrghoonete Tallinna üldplaneeringu alusel on Haabersti mõjutab Tallinna linna üldplaneeringu rajamist linnas. Kõrghoonete teemaplaneering piirkond piirkonna või linnaosa keskuse põhieesmärke üldplaneeringut muutuvad koostataksegi selleks, et üldplaneeringu lahendust segahoonestusala. Järvevana piirkond ettevõtluse teemaplaneeringu lahendused, millega selles valdkonnas täiendada ja täpsustada. segahoonestusala ning Sitsi piirkond määratakse Järvevana, Haabersti ja Sitsi Kõrghoonete maa sihtotstarve on tõenäoliselt tööstusettevõtete ala. piirkonda kõrghoonestusega alad. valdavalt elamu- ja/või ärimaa. Sihtotstarbe Tallinna linna üldplaneering kehtestati aastal muutumine võrreldes Tallinna üldplaneeringu 2001. Kehtivaid üldplaneeringuid tuleb lahendusega nimetatud piirkondades ei mõjuta regulaarselt üle vaadata ning vajadusel oluliselt üldplaneeringu põhieesmärke, mis paljudes korrigeerida. Selleks otstarbeks hakatigi koostama kohtades fikseeris tolleaegse maakasutuse lihtsalt sel linnaosade üldplaneeringuid ja põhjusel, et puudus vajadus selle muutmiseks. teemaplaneeringuid, millega ajakohastatakse ja Aruande pt 3.2.1 on vastavalt täiendatud. korrigeeritakse Tallinna üldplaneeringut. Praegusel hetkel on ainult Mustamäe linnaosal kehtiv üldplaneering, mis täpsustas Tallinna linna üldplaneeringut, kuid kahjuks jättis hoonestuskõrguse küsimuse käsitlemata. Seega algatatigi kõrghoonete teemaplaneering, et see täpsustaks ja täiendaks Tallinna linna üldplaneeringut selles küsimuses. 5. Palume selgitada, kas Maakri piirkonna Käimasolev Maakri piirkon na arhitektuurikonkurss Maakri piirkonnas on praegusel hetkel Arhitektide käsitlemisel on arvestatud inimeste liikumise ja peaks detailplaneeringu tasandil lahendama Liidu eestvedamisel koostamisel olmetasandi vajadusi välisruumile ja selle tasakaalustatud ruumivajaduse piirkonnas. KSH arhitektuurikonkursi II etapp, mille käigus 9

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid kvaliteedile, sh haljasalad, vajaliku suurusega aruandes (vt nt pt 1.1, 3.2.4 ja 6.2.3) on korduvalt arvestatakse kõiki nimetatud küsimusi. rohealad, puhkekohad, jalgteed, optimaalne juhitud tähelepanu avaliku, haljastatud ja liikluskoormus, parkimiskohad, jne. Esitada inimsõbraliku välisruumi ebapiisavusele piirkonnas. ekspertide arvamus, kas antud piirkonnas on veel ruumi uute kõrghoonete jaoks, tagamaks samal ajal ka teiste kaasnevate maakasutusotstarvete vajaduse rahuldamise antud krundil ning kas saab tagatud piisav hulk vaba välisruumi, mis on ökoloogilise mõju hindamise üks peamistest (lisaks puhtale õhule ja veele) kriteeriumidest. 6. Aruandes nimetatakse, et on ebatõenäoline, Kavandatavad kõrghoonepiirkonnad p aiknevad Igasuguse, v.a madala (väikeelamulise) et Sossi, Järve, Järvevana ja Kitseküla piirkonda hoonestamiseks määratud aladel. Kõrghoonete hoonestuse korral tuleb arvestada vundeerimisel kõrghoonete rajamisega kaasnev spetsiifiline teemaplaneering annab võimaluse kõrghoonete tekkivaid probleeme. Vastav tingimus kirjutatakse mõju pinna- ja põhjaveele oleks oluline, kuid rajamiseks, aga ei kohusta seda. Kui detailplaneeringute koostamise nõuetesse, st kui Ülemiste järve puhul võiks seda silmas pidada detailplaneeringu staadiumis läbiviidavate konkreetse planeeringu algatamisega kaasnev (lk37). Täpsustada, kas kaasnev mõju võib hüdrogeoloogiliste uuringute tulemusena selgub, et uuring näitab, et esinevad oluliselt kahjulikud kujuneda oluliseks, sest teemaplaneeringu KSH ehitisel võib olla oluline mõju põhjavee liikumisele ja mõjud ja neid pole võimalik leevendada, siis aruanne ongi see dokument, mille käigus tasemele, siis tuleb arvestada, kas ja millist detailplaneeringut ei algatata. vastavat mõju hinnatakse ja tulemustest hoonestust piirkonda on võimalik rajada, eriti maa- Katleri piirkond võetakse kõrghoonete lähtuvalt kas need alad määratakse aluste korruste kavandamise aspektist. See on ka üks teemaplaneeringust arengupiirkonnana välja, kõrghoonetusega piirkondadeks või mitte. põhjuseid, miks eksperdid soovitavad kõrghoone- fikseeritakse vaid juba kehtestatud DP-d, mis Sama küsimus kerkib ülesse ka Katleri piirkondade detailplaneeringu käigus kindlasti läbi näevad sinna 2 kõrghoonet ette. piirkonna puhul, kuna seal asuvad Varsaallikad. viia KSH (vt ka kommentaar Tallinna Keskkonnaameti arvamuste punktile 3). Pt 6.1.6 on vastavalt täiendatud. Kõrghoonete teemaplaneeringu ja KSH koostamise ja menetlemise ajal kehtestati Narva mnt 152 kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (Tallinna Linnavalitsuse 22.03.2006.a korraldus nr 542-k; vt: http://tallinn.andmevara.ee/oa/page. Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=103692 ) ning Tallinna Linnavolikogu 30.11.2000.a otsusega nr 401 oli juba 10

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid varem kehtestatud Tondiraba 1 -7 kinnistu detailplaneering (vt: http://tallinn.andmevara.ee/ oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=77831 ). Kuna need detailplaneeringud hõlmavad kogu Katleri piirkonna, siis on nimetatud piirkond nüüd kõrghoonete teemaplaneeringust kavandatava piirkonnana välja arvatud. Linnavalitsuse istungite infosüsteemis olevatest detailplaneeringute materjalidest ei selgu, kas Tallinna Keskkonnaamet on esitanud eelnimetatud detailplaneeringute koostamiseks tingimuse põhjavee toiteala säilitamise vajaduse kohta ning ekspertidel puudub info, kas sellega on detailplaneeringute ja nende alusel koostatud ehitusprojektide koostamisel arvestatud. Tulenevalt uurimistööst “Lasnamäe elamualade piirkonna vajaliku põhjavee toitealade määratle- mine” (Eesti Geoloogiakeskus) võib olla tegemist olulise mõjuga kaitsealustele Varsaallikatele, mistõttu soovitame keskkonnaametil kaaluda linnavalitsusele ettepaneku tegemist nende detailplaneeringute kehtivuse tühistamiseks ja uute detailplaneeringute koos KSH-ga algatamiseks. KSH aruande avalikustamise ajal oli KSH aruande koosseisus olevas kavandatavate kõrghoonete piirkondade KSH koondtabelis Katleri piirkonna kohta esitatud nõue säilitada 2/3 alast infiltreeruvana. 7. Töös järeldatakse, et teemaplaneeringu Piirkondade muutmine /vähendamine ei anna ettepanekus määratud hoonestustiheduse tulemusi, sest see ei pruugi mõjutada juures on tõsiseid probleeme mõistliku hoonestustihedust. KSH-s on juhitud tähelepanu maakasutusfunktsiooni jaotuse kavandamiseks sellele, et teemaplaneeringus antud maksimaalne kõrghoonete piirkondades – äärmiselt hoonestustihedus ei võimalda linnaruumi keeruline on leida kinnistutel füüsilist ruumi tasakaalustatud arengut, kui rakendatakse Tallinna 11

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid haljastusele ja muu inimsõbraliku maakasutuse parkimise arengukavaga kehtestatud parkimisnorme. tarbeks. Eelnimetatud järelduse põhjal peaksid Vt ka TLPA kommetaari punktile 1. eksperdid tegema ettepanekuid piirkondade muutmiseks/vähendamiseks või muu leevendava meetme rakendamiseks. 8. Aruandes esitatakse järeldused nagu: Hinnanguid saab teha kõrghoonepiirkondadega kõrghoonete kavandamisel ei saa jääda seotud liiklusprognooside alusel. Üldplaneeringu konkreetse maakasutuse piiridesse, vaid tuleb tasandil peaks antud teemat käsitlema koostamisel hinnata mõju ulatust ja olulisust linna liiklusele olevas Tallinna tänavavõrgu teemaplaneeringus ja laiemalt – tänavate läbilaskevõime, selle KSH-s, mis kavandatavat maakasutust ühistranspordivajadus ning anda vastavad arvestades peaks määrama muuhulgas ka lahendused negatiivsete mõjude vältimiseks ja magistraaltänavate rekonstrueerimise vajaduse jm leevendamiseks. Kriitiliselt tuleb hinnata meetmed liiklustingimuste parandamiseks. kõrghoonete kavandamise võimalusi Detailplaneeringu tasandil, kui on teada hoonestuse piirkondadesse, kus hoonestuse ja liikluse iseloom, tuleb prognoose ja hinnanguid täpsustada. tihedus on juba eelnevalt kõrge (lk47). Palume selgitada, kas need kriitilised hinnangud on ekspertide poolt teostatud ja nende tulemustega on arvestatud järelduste tegemisel. 9. Peame vajalikuks lisada kõik KSH käigus KSH aruande kokkuvõtet on täiendatud. Planeeringusse on lisatud eraldi peatükk selgunud ja järgnevates detailplaneeringutes Valdav osa rakendamist vajavatest keskkonna- „Tingimused detailplaneeringu koostamisel”. rakendamist vajavad keskkonnakaitselised kaitselistest meetmetest on piirkondade kaupa välja meetmed ka aruande kokkuvõttesse. Valminud toodud ka kavandatavate kõrghoonete piirkondade aruandes on palju selliseid meetmeid, mis on KSH koondtabelis. Tabelit on vastavalt esitatud esitatud peatükkides, kuid ei kajastu hindamise märkustele täiendatud ja täpsustatud. Ei pea kokkuvõttes (vibratsiooniga arvestamine, vajalikuks tabelis toodud nõudeid aruande tekstis mürauuringute läbiviimine kõrghoonete dubleerida. piirkondades, põhjaveeuuringute läbiviimise olulisus, jne). 10. Täiendavalt selgitada Ehitajate te e ning Ehitajate tee ääres olnud magistraaltänava äärne 10. Tallinnas on koostamisel teemaplaneering Paevälja ja Lasnamäe vahelise maantee ääres tihendatav ala otsustati teemaplaneeringust välja „Tallinna rohealad”, milles on täpsustatud kui magistraaltänava äärsete tihendatavate jätta (02.01.2008 TLPA-s toimunud nõupidamise rohekoridoride kulgemist. Selle alusel on vahetult hoonestusega aladel, millised jäävad kas tulemus). Ehitajate tee ääres tänavahaljastus ning laiem 12

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid osaliselt või tervikuna rohevõrgustiku Kõrghoonete teemaplanee ringu ja KSH koostamise ja rohekoridori osa kulgeb Tallinna Loomaaia ja koridoride või haljasühenduste maa-alale, menetlemise ajal kehtestati Narva mnt 152 kinnistu hoonestusala vahel. arendamisel eeldatavalt ilmnevat mõju ja selle lähiala detailplaneering (Tallinna Paevälja ja Lasnamäe vahelisel alana on mõeldud haljaskoridori pidevusele ning Linnavalitsuse 22.03.2006.a korraldus nr 542-k; vt: perspektiivset Rahu teed ning selle äärset ala kompensatsioonialade säilimisele või http://tallinn.andmevara.ee/oa/page. tihendatava ala all ning see osa alast ei jää loomisele. Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=103692 ) ning Tallinna tervikuna ega ka osaliselt haljaskoridori koosseisu. Linnavolikogu 30.11.2000.a otsusega nr 401 oli juba varem kehtestatud Tondiraba 1-7 kinnistu detailplaneering (vt: http://tallinn.andmevara.ee/ oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=77831 ). Kuna need detailplaneeringud hõlmavad kogu Katleri piirkonna, siis on nimetatud piirkond nüüd kõrghoonete teemaplaneeringust kavandatava piirkonnana välja arvatud. Linnavalitsuse istungite infosüsteemis olevatest detailplaneeringute materjalidest ei selgu, kas Tallinna Keskkonnaamet on esitanud eelnimetatud detailplaneeringute koostamiseks tingimuse rohekoridori säilitamise vajaduse kohta ning ekspertidel puudub info, kas sellega on detailplaneeringute ja nende alusel koostatud ehitusprojektide koostamisel arvestatud. Tulenevalt uurimistööst “Lasnamäe elamualade piirkonna vajaliku põhjavee toitealade määratle- mine” (Eesti Geoloogiakeskus) võib olla tegemist olulise mõjuga kaitsealustele Varsaallikatele, mistõttu soovitame keskkonnaametil kaaluda linnavalitsusele ettepaneku tegemist nende detailplaneeringute kehtivuse tühistamiseks ja uute detailplaneeringute koos KSH-ga algatamiseks. Vt ka TLPA kommentaar samale punktile. 11. Palume selgitada, kas teemaplaneeringu Vt kommentaar punktile 1 ja TLPA kommentaar. Teemaplaneeringuga antakse kõrghoonete jätkutööna (st pärast teemaplaneeringu paiknemise võimalikud asukohad ning kui kehtestamist) avalikele haljasaladele juurde- süvaanalüüside käigus tõesti selgub, et ühte või 13

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid pääsude süvaanalüüsi tegemine kõrghoonete teise piirkonda ei ole võimalik kõrghooneid piirkondade kaupa ei või tekitada olukorda, et püstitada, siis selliste analüüside tulemustega seejärel tuleb hakata teemaplaneeringut tuleks arvestada konkreetsete piirkondade muutma, kuna analüüsitulemused välistavad detailplaneeringute koostamisel. Teemaplanee- mõne perspektiivse kõrghoonete piirkonna. ringut selle tulemusena muutma ei hakata. 12. Küsimusi tekitab lk 71 toodud järeldus, et Sääse II ja Tondiraba piirkonnad on Tallinna Sääse II kõrghoonete piirkonnas on koostamisel vajadus kõrghoonepiirkondade ja tihendatava- üldplaneeringuga määratud ehitusmaaks, mistõttu detailplaneering, mille käigus on teostatud tele aladele juurdepääsu tagamiseks võib neid ei saa käsitleda rohealadena (vt ka TLPA dendroloogiline inventariseerimine ning selle endaga kaasa tuua tänavate laiendamise kommentaar samale punktile). alusel 1/3 planeeritavast alast jääb rohealaks. olemasolevate rohestruktuuride ja/või nende Oht rohestruktuuride alade vähenemisele võib Tondiraba piirkonda kavandatakse Tallink City rajamiseks tarviliku maa arvelt. Täpsustada, kas tekkida, kui ei seata vastavaid nõudeid meelelahutuslinnaku rajamist, mille kõrghoonete nimetatud ohtu rohestruktuuride alade detailplaneeringute ja projektide koostamiseks ega piirkonnana käsitlemise vajadus tulenes vähenemiseks või likvideerimiseks saab tagata nende täitmist ja realiseerimist (tõhusa ja suusanõlva vajalikust kõrgusest. käsitleda reaalsena tulenevalt planeeringuga pädeva järelevalve vajadus). määratud kõrghoonepiirkondadest (näit. Sääse Aruande pt 6.2.3 on vastavalt täiendatud. II ja Tondiraba). 13. Töös nimetatakse, et kõrghoonepiirkon - Vt pt 6.1.13. Nimetatud kriteerium on teemaplaneeringu dade asukohtade määramisel on arvesse koostamise käigus aluseks võetud (välistamise võetud ühtse hoonestuslaadiga piirkondades metoodikat kasutades), kuigi teemaplaneeringu väljakujunenud hoonestusstruktuuri ja seletuskirjas eraldi analüüsi selle kohta ei ole. hoonestuse omavahelist sobivust. Samas ei leia Ühtse hoonestuslaadiga alad on välja toodud nimetatud hinnanguid aruandest ega ka teemaplaneeringu teemakaardil: väljakujunenud teemaplaneeringust. hoonestusalad ja hoonete kõrgused. 14. Täpsustada, kas kõrghoonepiirkonnad, KSH läbiviimisel on arvestatud suhteliselt lähest ikku millede mõjud tõenäoliselt liituvad (lk 93), ei paiknevate kõrghoonepiirkondade mõjude võimaliku too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju liitumisega (vt pt 8.1). Kvantitatiivset analüüsi laiemas mõttes, mis välistaks mõne (peamiselt liiklustiheduse ja parkimisvajaduse kõrghoonepiirkonna rajamise ning kas selle seisukohalt) on võimalik teha detailplaneeringu aspektiga on arvestatud KSH läbiviimisel. staadiumis (KSH). 15. Jääb selgusetuks, kas alternatiiv seid Vt pt 9, peatükki on täiendatud. arengustsenaariume on ka keskkonnamõju seisukohast hinnatud ja võrreldud. Vastavaid hinnanguid ja järeldusi aruandes ei sisaldu. 14

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid 16. Aruandest ei leia mõju KSH programmiga Vt pt 6.1.13. nõutud kõrghoonestuse piirkonna mõju hindamist väljakujunenud hoonestus- struktuurile (ja omavahelisele sobivusele). 17. KSH aruandest ega ka teemaplaneeringu KSH algatati 3 aastat pärast teemaplaneeringu Harjumaa Keskkonnateenistusele saadeti seletuskirjast ei selgu, kas need algatamist ning seetõttu on KSH koostatud peaaegu tutvumiseks teemaplaneeringu seletuskirja see kõrghoonepiirkondade haljasmaa ja valmis planeeringule. Avalikul väljapanekul olnud variant, millele KSH koostati ning KSH-st hoonestustihenduse protsendid, mis on antud teemaplaneeringu eskiisis toodud näitajad ei põhine tulenevaid muudatusi ei oldud selleks hetkeks teemaplaneeringus, on need näitajad, mida KSH aruandel. Vajalikud muudatused tuleb töösse sisse viidud. eksperdid soovitavad vastavalt kas suurendada teemaplaneeringusse sisse viia. või vähendada või on tegemist juba uute, KSH Vt ka vastused punktidele 5 ja 7. tulemusena muudetud numbritega. Samuti on ebaselge, kas Maakri piirkonnas haljastatud pinna osakaal 5% üldpinnast on piisav haljastuse tagamiseks ja mikrorohevõrgustiku tekitamiseks/säilitamiseks. Sama küsimus tekkis ka hoonestustiheduse seisukohalt. 18. Hindamisel käsitleda ka insolatsiooni ja Piisava loomuliku valguse tagamise vaja dust nii Temaplaneeringu koostamise käigus on loomuliku valgustusega seotud tõenäoliselt naaberhoonestusele kui välisruumile on käsitletud valgustatuse teemat käsitletud alusuuringus: esilekerkivaid probleeme. aruandes mitmes peatükis (vt nt pt 1.1, 6.1.1, 6.1.11, Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ 6.1.12, 6.2.4, 6.2.7, 8.1). Teemat on piirkondade visualiseerimine. Ars Projekt OÜ 2006. kaupa käsitletud kavandatavate kõrghoonete Samuti on KSH aruandes käsitletud loomuliku piirkondade KSH koondtabelis (alateema valgus ). valgustusega seotud probleeme, kuid kahjuks ei ole võimalik väga detailselt insolatsiooniga seotud Peatükki 6.2.1 on täiendatud alapeatükiga küsimusi teemaplaneeringu koostamise käigus Eluruumide loomulik valgustus (insolatsioon) : lahendada. Põhjus peitub selles, et ei ole veel Insolatsioon (otsese päikesevalguse paistmine täpselt paika pandud, kuhu konkreetselt ühe või ruumi) on tervisekaitse seisukohalt väga oluline, sest teise kõrghoonete piirkonna sees kõrghooned insolatsioon tekitab inimesel heaolutunde, loob rajatakse. Seega käsitletakse detailselt eluruumis soodsa emotsionaalse kliima ning mõjutab insolatsiooniga seotud tingimusi eluruumi hügieenilisi tingimusi. Eluruumidele detailplaneeringute koostamise käigus. esitatavad tervisekaitsenõuded on sätestatud vabariigi valitsuse 26.01.1999.a määrusega nr 38 15

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid kinnitatud Eluruumidele esitatavates nõuetes . Nimetatud nõuete punkti 5 järgi peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Ehkki mõisted piisav loomulik valgustus ja insolatsioon ei ole samatähenduslikud, on riigikohus asunud korduvalt seisukohale, et mõistet piisav loomulik valgustus tuleb sisustada läbi insolatsiooni. Kohtupraktika on asunud Eluruumidele esitatavate nõuete punkti 5 varasema sõnastuse ja Nõukogude Liidus kasutusel olnud normi SNiP 2.07.01-89 alusel seisukohale, et piisavaks tuleb pidada olukorda, kus ruumi insolatsioonikestus on 22. aprillil ja 22. augustil vähemalt kolm tundi. Teisest küljest on riigikohus tõdenud, et sõltuvalt kohalikest oludest võib insolatsioonikestust vähendada oluliselt alla kolme tunni. Näiteks kui keegi valib endale elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt nõustuma väiksema päikesepaiste kestusega. Siiski ei tulene ülaltoodust, et linnasüdames asuvale eluruumile praegu osaks langevat päikesevalgust võiks niisama ja oluliselt vähendada. Insolatsioonikestuse vähendamisel tuleb arvestada nii võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetega kui ka olemasolevate hoonete elanike põhjendatud huvidega. Ehk teisisõnu – tuleb leida kompromiss krunti hoonestada sooviva arendaja ja krundi naabermajade elanike vahel. Päikesevalgus ja selle kestus igapäevaelus seondub peamiselt planeerimise ja ehitamisega. Krundi ehitusõigus (s.o krundile 16

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid püsti tatava hoone maht ja kõrgus ning hoonete arv krundil) määratakse kindlaks detailplaneeringutega (Allikas: Toomas Pikamäe, vandeadvokaat. Kas õigus aknast sisse paistvale päikesele on elaniku põhiõigus? Äripäev, 03.02.2005; http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle= 1&code=2801/arv_kolumn_280101 ) Kuna praegune Eesti seadusandlus on loomuliku valgustuse kohapealt üldsõnaline ega taga hoonete asukate õigust loomulikule valgustusele, on viimaste aastate hoogustunud ehitustegevuse käigus ilmnenud rida juhtumeid, kus uued ehitatavad hooned varjavad naaberhoonete aknad. Probleem on eriti terav elamuehituses, kus loomuliku, eriti otsese päikesevalguse ja vaate halvenemine toob kaasa sagedasi proteste, mis on viinud ka mitmete kohtuasjadeni. Probleemid ei teki ainult olemasolevate hoonetega vaid ka terved uued elamukvartalid projekteeritakse ja ehitatakse loomuliku valgustuse, vaate ja selle juurde kuuluva privaatsusega arvestamata. Küsimus puudutab ka ärihooneid, ravi- ja õppeasutusi. Nii arhitektid-projekteerijad kui ka omavalitsuste ja Tervisekaitsetalituse vastutavad inimesed kurdavad konkreetse standardi, millest juhinduda ning millele viidates projekteerida ning nõudmisi esitada, puudumist. Peale mõju inimeste heaolule, tervisele ja ka produktiivsusele, annab õigesti projekteeritud loomulik valgustus ka otsest rahalist tulu märkimisväärse energiasäästu näol. Kuna säästev areng on riigi prioriteediks võetud, tuleks soodustada loomuliku valgustuse kasutust ka selle asjaoluga 17

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid arvestades. Siseruumide loomuliku valgustuse standardiseerimise vajadust ei ole teadaolevalt Eestis enne uuritud, kuid vajadus selle järele on. (Allikas: Priit Tiimus. Siseruumide loomuliku valgustuse standardi vajalikkusest Eestis. Uurimustöö. Tallinna Tehnikaülikool, ehitiste projekteerimise instituut. Tallinn, 2006.) Märkused teemaplaneeringu ettepaneku Märkused on adresseeritud teemaplaneeringu 1. Sossi kõrghoonete piirkonda on koostatud kohta: koostajale. „Sossi mäe struktuurplaan”, mis on 1. Täpsustada, miks on kvartalisiseste haljas- detailplaneeringute koostamise aluseks. alade loomine ja maastiku eksponeerimine Struktuurplaanist tulevad välja juba täpsemad (klindiastang) Sossi piirkonda soovituslik, aga tingimused detailplaneeringute koostamiseks. mitte kohustuslik. Oleme seisukohal, et Teemaplaneeringu seletuskirjas täiendasime nimetatud tingimus peab sisalduma lõiku, millele tähelepanu juhtisite, järgmiselt: planeeringus nõudena. Arvestades avaliku välisruumi loomise vajadust 2. Selgitada, miks Sossi, Maakri ja Tondiraba ning Sossi kõrghoonete piirkonna paiknemist piirkondadele ei tule koostada kogu kõrghoone mitte ainult linna kõige elavamas liiklussõlmes, piirkonda hõlmavat detailplaneeringut koos vaid ka kohas, mida läbib maastikuliselt kontaktvööndi analüüsiga, kuigi selline atraktiivne klindiastang, tuleb kavandada koos tingimus tuleneb KSH aruandest. Katleri, Endla, kõrghoonestuse rajamisega või iseseisva Kitseküla, Järvevana, Järve ja Sääse korral on terviklahedusena kvartalisisesed haljasalad ja see nõue teemaplaneeringusse seatud. maastiku eksponeerimine. Tingimata tuleb tagada 3. Selgitada, miks ei ole Haabersti kõrghoone- tänavahaljastuse, st puiesteede (vähemalt üks piirkonnale määratud haljastusprotsenti. rida puid kummalgi pool Tartu maanteed) 4. Planeeringu seletuskirja keskkonnamõjude rajamise võimalus Tartu maanteed pidi linnast kirjeldamise osas tuua välja kõik KSH aruandes väljuval suunal. Kõrghaljastuse minimaalne esitatud asjakohased järeldused ja tingimused. osakaal piirkonnas on 10 %. 5. KSH aruande kokkuvõtvas osas on toodud 2. Kuna Sossi, Maakri ja Tondiraba kõrghoonete välja olulisemad hinnangud ja asjakohased piirkonnad on eriilmelised, siis teemaplaneeringu järeldused ning ohud, millega tuleb arvestada seletuskirjas on neile esitatud ka erinevad kõrghoonete piirkondade kavandamisel ja tingimused. rajamisel. Samuti on detailselt käsitletud Kuna Sossi kõrghoonete piirkond jaguneb kaheks 18

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevenda - suuremaks alamosaks, siis tuleb mõlemale miseks vajalike meetmete rakendamise alamosale koostada terviklik, kogu piirkonda koos vajadust. Teemaplaneeringusse lisada KSH külgneva tänavaruumiga käsitlev detailplaneering. aruande kokkuvõttes ja koondtabelis toodud Samas on Sossi kõrghoonete piirkonnale tingimused teemaplaneeringu täiendamiseks. koostatud „Sossi mäe struktuurplaan”, millega on Hindamise tulemusena detailplaneeringute detailplaneeringute koostamiseks vajalikud koostamisele esitatud tingimused lisada tingimused juba täpsustatud. teemaplaneeringusse eraldi iga Maakri kõrghoonete piirkonnas sõltub kõrghoonepiirkonna seletuskirja osasse. detailplaneeringute ala suuruse määramine hoonestustihedusest, st kui detailplaneeringuga taotletakse ühele krundile või kvartaliosale kvartali keskmisest suuremat hoonestustihedust, siis määratakse detailplaneeringu alaks kvartal ning kogu kvartalile tuleb koostada terviklik detailplaneering, et luua nii tähtsa piirkonna arendamiseks üldine ja terviklik visioon. Kui aga detailplaneeringuga taotletakse kvartali keskmist või sellest väiksemat hoonestustihedust, siis võib detailplaneeringu alaks olla ka krunt. Samas on Maakri kõrghoonete piirkonda Kuke, Lennuki ja Maakri tn piiratud kvartali kohta koostamisel arhitektuurikonkursi II etapp. 3. Kõrghoonete teemaplaneeringu seletuskirjas ei ole tõesti välja toodud Haabersti kõrghoonete piirkonna kohta haljastuse protsenti. Haljastuse protsendi määrab koostamisel olev Haabersti linnaosa üldplaneering, mille alusel on haljastuse protsendid järgmised: Ehitajate tee ja Paldiski mnt vahelisel alal 40 %; Paldiski mnt ja Rannamõisa tee vahelisel alal Harku järve poolses osas 25 % ja Paldiski mnt ja Rannamõisa tee vahelisel alal Saku Suurhalli poolses osas 20 %. 4. Planeeringu seletuskirjas toome välja kõik KSH 19

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid aruandes esitatud asjakohased järeldused ja tingimused. 5. Lisame teemaplaneeringu seletuskirja KSH aruande kokkuvõttes ja koondtabelis toodud tingimused teemaplaneeringu täiendamiseks ning eraldi paragrahvis käsitleme tingimusi detailplaneeringute koostamiseks. Tallinna Keskkonnaamet 2. Palume selgitada, mida on mõeldud Aruande p t 6.1.8 on järgmiselt täiendatud: aruandes mõiste mikrorohevõrgustik all (ptk Mikrorohevõrgustiku all mõeldakse kohaliku tasandi 6.1.8, lk 56). rohevõrgustikku, mis koosneb roheelementidest (puud, põõsad, lillepeenrad, muru, konteinerhaljastus), tavaliselt koos väikevormidega (pingid jms) peamiselt hoonestataval krundil (hoonete vahetus ümbruses); omab valdavalt sotsiaalset funktsiooni. Vt ka: Viktor Masing. Ülevaade linna makro-, meso- ja mikrohaljas- struktuurist. Eesti Loodus 1984/1, 2, 8; 1985/3. 3. KSH koostaja peab aruandes vajalikuks koos Ekspert on seisukohal, et kõrghooned on olulise konkreetse kõrghoone piirkonna tervikliku keskkonnamõjuga objektid linnakeskkonnas, mille detailplaneeringu algatamisega ka KSH mõju ulatuse täpsemaks määratlemiseks on algatamist ja kõrghoonete projektidele KMH detailplaneeringu staadiumis KSH läbiviimine vajalik. läbiviimist. Antud juhul on see sõnastatud Eelduseks on, et detailplaneering koostatakse kogu justkui kohustusena, mis ei jäta otsustajale kõrghoonepiirkonna kohta, mitte kinnistute kaupa. kaalutulusruumi KSH või KMH algatamise või Teemaplaneeringu (üldplaneeringu) tasandil mittealgatamise osas. Palume põhjendada määratakse ära kõrghoonete rajamise võimalikud aruandes toodud järeldust. Juhul, kui teatud piirkonnad Tallinna linnas lähtudes eelkõige piirkonna detailplaneeringule on läbi viidud linnaruumi arhitektuursest ja funktsionaalsest KSH siis ei pruugi iga tegevusloa (antud aspektist. Ehitusõiguse ulatus (sh hoonestuse laad, tegevusega seoses eelkõige ehitusloa) tihedus, kasutusfunktsioonid jms) määratakse taotlusega osutuda vajalikuks KMH algatamine, detailplaneeringu staadiumis. Sellega kaasnevad kui KSH käigus on planeeringu elluviimisega mõjud (sh liikluskoormus, tehnovõrkude vajadus ja 20

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid kaasnevaid mõjusid piisava põhjalikkusega piisavus, isolatsiooni - ja valgustingimused jms) ning hinnatud. Keskkonna-amet ei pea õigeks nende ulatus kuuluvad detailplaneeringu staadiumis teemaplaneeringusse sisse viia iga täpsustamisele. Üldplaneeringu tasand ei võimalda kõrghoonete piirkonna teemaplanee-ringu ja määrata ehitusõiguse ulatusest lähtuvaid võimalikke kõrghoone projekti puhul vastavalt KSH ja KMH keskkonnamõjusid, mis ületavad kõrghoonepiir- läbiviimise kohustust, vaid algatamise vajadus konna piiri ning võivad endaga kaasa tuua ka sõltub konkreetsest piirkonnast, asukohast, lisakohustusi linnale (võimalikud muudatused keskkonnatingimustest, detailplaneeringuga tänavavõrgus, ühistranspordi korraldamise vajadus kavandatust jne. jms). Kõrg-hoonete projektide KMH koostamise vajadus peab selguma vastavate detailplaneeringute KSH-dest. KSH aruande järeldustes (pt 1.1) toodud vastava punkti sõnastust on korrigeeritud. 4. Aruande pt 6.1.2, lk 49) järgi tuleb eriti Piirkonnad, kus hoonestuse ja liikluse tihedus on kriitiliselt hinnata kõrghoonete kavandamise juba eelnevalt kõrge: Maakri kvartal, Kitseküla, võimalusi piirkondadesse, kus hoonestuse ja Järvevana, Järve, Haabersti, Tondiraba. liikluse tihedus on juba eelnevalt kõrge. Palume Liiklusprognoosi ja selle võimalikku muutumist ekspertidel hinnangu andmisel välja tuua need seoses kõrghoonete rajamisega tuleb vajadusel piirkonnad, millele on viidatud ja kus liiklusest arvestada ka teiste kõrghoonepiirkondade juures. põhjustatud keskkonnamõju on eriti oluline. Arvesse tuleb seejuures võtta ka teemaplanee- Samuti palume esitada need lisanduva ringuga kavandatud tihendatavad alad ja nendega transpordi piiramismeetodid, mida tuleks neis kaasnev koormus linna avalikele struktuuridele. piirkondades rakendada (kombineerides Vastavad lahendused peaksid tulenema koostamisel ühistranspordi eelisarendamise ja jalgratta olevast Tallinna tänavavõrgu teemaplaneeringust ja kasutusvõimaluste loomisega). selle KSH-st, aga kindlasti kõrghoonete piirkondade Millised on tänavate läbilaskvuse terviklikest detailplaneeringutest ja nende KSH-dest. parandamiseks tarvitusele võetavad ehituslikud Autotranspordi piiramismeetodid: meetmed, millele on viidatud aruandes lk 47? 1) transpordinõudluse ohjamise “präänikud”: näiteks soodsad ühistranspordi kuu- ja aastakaardid ja tööandja võimalus maksuvabalt kompenseerida töötajate ühistranspordiga ja jalgrattakasutusega seotud kulusid; prii parkimine linnaäärsetes parklates; maksusoodustuste tegemine 21

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid ettevõtetele, kes on nõus vähendama parkimis - kohtade arvu oma asutuse läheduses ning soodustavad seda, et personal kasutaks tööl käimiseks ühistransporti ja/või jalgratast. 2) transpordinõudluse ohjamise “piitsad” on suunatud põhiliselt autokasutajatele ning “tasuta” parkimist pakkuvatele ja muud moodi autokasu- tust soodustavatele asutustele: näiteks väliskulude sisestamine, parkimiskohtade piiramine ja autoliikluse rahustamine. Mitmed uuringud on näidanud, et transpordi negatiivsete keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude vähendamisel osutub transpordinõudluse ohjamine kuluefektiivsemaks viisiks kui tehnoloogiat ja infrastruktuuri ehitamist puudutavad meetmed. Allikas: Säästev transpordipoliitika. Juhendmaterjal arengukavade ja planeeringute koostajatele. Koostaja: Mari Jüssi, Eesti Roheline Liikumine. Detsember 2004 (vt: http://www.autovaba.ee/component/option, com_weblinks/task,view/catid,16/id,9/ Nimetatud meetmed täpsemalt vt viidatud allikast. Tänavate läbilaskvuse parandamiseks rakendatavad peamised ehituslikud meetmed on tänavate laiendamine ja ristmike ümberehitamine. Aruande pt 6.1.2 on vastavalt täiendatud. 5. KSH käigus on hinnatud ainult autoliiklusest KSH -s on lähtutud Keskkonnaameti poolt korduvalt põhjustatud õhusaaste mõju, arvestatud ei ole välja öeldud seisukohast, et valdav osa (ca 90%) punktallikaid (näiteks Väo karjäär, Maardus Iru Tallinna välisõhu saastest tuleb liiklusest soojuselektrijaam jm). Sossi kõrghoonete (autotranspordist) ning paiksed saasteallikad ei ole piirkonnas esineb tugevatele autoliiklusest linna õhukvaliteedi kujundamisel olulise tähtsusega. tingitud mõjudele (õhusaaste ja müra) ka Väo karjäär ei ole kõrghoonete teemaplaneeringu lennujaamast põhjustatud müra (selle mõju seisukohast oluline punktallikas, sest paekivi 22

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid hindamisel saab aluseks võtta lennujaama kaevandamine lähiaastatel tõenäoliselt lõpetatakse. rekonstrueerimisele läbi viidud keskkonnamõju Kavandatava Väo prügipõletustehase/ hindamise). Aruandest ei selgu, kas nimetatud koostootmisjaama maksimaalsed saasteainete põhjused või muud olulised keskkonnaaspektid kontsentratsioonid välisõhus on kõik oluliselt võivad olla piisavad, et Sossi või mõnesse teise madalamad kehtivatest piirväärtustest. Välisõhu piirkonda mitte kõrghooneid rajada (on küll kvaliteedi mõõtmised näitasid, et ilmselt on väide järeldustes pt 1.1, lk 4, et KSH olulisemateks piirkonna õhu kvaliteedi mõjutajateks tulemusena ei välistata ühegi tegutsevad kaevandused. Lähitulevikus peaksid teemaplaneeringu kõrghoonete piirkonna kaevandatavad varud ammenduma ning suhtes kõrghoonete rajamise võimalusi). KSH kaevandusala rekultiveeritakse. Selle tagajärjel peaks tulemusena peaks selguma, kas antud oluliselt vähenema tahkete osakeste emissioon ning kõrghoonete piirkonnad on teemaplaneeringus eeldatavasti tagatakse ka selles osas vastavus kõrghoonete määramiseks sobivad ja mis normidele (allikas: Väo karjääri territooriumile Lagedi tingimustel on võimalik sinna kõrghooneid tee 16b kinnistule kütusena tavajäätmeid rajada. (olmejäätmeid) kasutava soojuse- ja elektrienergia koostootmisjaama rajamine. KMH aruanne. OÜ Kupi, november 2007; vt: http://www.tallinn.ee/est/g3566s30030 ). Iru SEJ välisõhu heitmed on kompleksloaga lubatud piirides, ettevõte rakendab parimat võimalikku tehnikat ning ettevõtte tegevusest piiranguid kõrghoonepiirkondade hoonestamisele ei tulene (info Harjumaa Keskkonnateenistusest, jaanuar 2008). Tallinna lennujaama rekonstrueerimise KMH (vt: http://www.tallinn.ee/est/g3566s26365 ) järgi jääb Sossi kõrghoonepiirkond lennujaama 2012/2015.a prognooside järgi alla 50 dB alasse (vt viidatud töös joonised lk 33-35). Ükski loetletud tingimustest ei ole kõrghoone- spetsiifiline ega välista tulevikku suunatud ehitustegevust Lasnamäel, st need kehtivad mistahes hoonestuse suhtes sõltudes kavandatavast 23

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid funktsioonist. Kehtivas Tallinna üldplaneeringus on need alad samuti ette nähtud hoonestatavatena. Aruande pt 6.1.3 ja 6.1.5 on vastavalt täiendatud, pt 6.2.1 on lisatud alapeatükk „Välisõhu saaste mõju elanike tervisele”. 6. Katleri kõrghoonete piirkond paikneb KSH aruande avalikustamise ajal oli KSH aruande Teemaplaneeringu seletuskirja on lisatud lõik: põhjavee toitealal, kus põhjavesi on kaitsmata. koosseisus olevas kavandatavate kõrghoonete Lasnamäe elamualade üldplaneeringu koostamise Teemaplaneeringus puudub vastav tingimus piirkondade KSH koondtabelis Katleri piirkonna käigus on teostanud Eesti Geoloogiakeskuse poolt selle ala hoonestamisele. Antud alal kehtib kohta nimetatud nõue esitatud. Nõue ei ole uurimistöö “Lasnamäe elamualade piirkonna reegel, mille järgi ühe ühiku kaetud pinna kõrghoonespetsiifiline, vaid kehtib ala hoonestamise vajalike põhjavee toitealade määratlemine”, mille kohta peab võimaldama kaks ühikut kohta üldiselt. Kõrghoonete teemaplaneeringu ja kohaselt jääb Katleri kõrghoonete piirkond infiltreerumist võimaldavat ala. See tähendab, KSH koostamise ja menetlemise ajal kehtestati Narva põhjavee toitealale. Seetõttu ei tohi kogu Katleri et 1/3 alast võib olla kaetud teede ja mnt 152 kinnistu ja selle lähiala detailplaneering kõrghoonete piirkonna teenindav teeala ning hoonetega ning 2/3 peab jääma haljasalade või (Tallinna Linnavalitsuse 22.03.2006.a korraldus nr kvartalisisene infiltreerumist takistav pind (teed, muude infiltratsiooni võimaldavate alade alla. 542-k; vt: http://tallinn.andmevara.ee/oa/page. hooned) ületada 30 %. Sellest kinni pidades, on Palume aruandes see välja tuua kui tingimus, Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=103692 ) ning Tallinna võimalik säilitada tingimused põhjavee mis peab olema lisatud teemaplaneeringusse Linnavolikogu 30.11.2000.a otsusega nr 401 oli juba toitumiseks. arvestamiseks edasisel kõrghoonete varem kehtestatud Tondiraba 1-7 kinnistu Kuna aga Katleri kõrghoonete piirkonnas on kaks planeerimisel. detailplaneering (vt: http://tallinn.andmevara.ee/ kehtivat detailplaneeringut (Narva mnt 152 oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=77831 ). Kuna kinnistu ja selle lähiala detailplaneering ning need detailplaneeringud hõlmavad praktiliselt kogu Tondiraba tn 1-7 kinnistu detailplaneering), siis Katleri piirkonna, siis on nimetatud piirkond nüüd arutelu käigus tekkis mõte, et nimetatud piirkond kõrghoonete teemaplaneeringust kavandatava tuleks perspektiivsetest kõrghoonete piirkondade piirkonnana välja arvatud. Linnavalitsuse istungite nimistust välja arvata. infosüsteemis olevatest detailplaneeringute materjalidest ei selgu, kas Tallinna Keskkonnaamet on esitanud eelnimetatud detailplaneeringute koostamiseks tingimuse põhjavee toiteala säilitamise vajaduse kohta ning ekspertidel puudub info, kas sellega on detailplaneeringute ja nende alusel koostatud ehitusprojektide koostamisel arvestatud. Tulenevalt uurimistööst “Lasnamäe elamualade piirkonna vajaliku põhjavee toitealade määratle- 24

Arvamused, ettepanekud ja märkused KSH eksperdi kommentaarid Teemaplaneeringu koostaja kommentaarid mine” (Eesti Geoloogiakeskus) võib olla tegemist olulise mõjuga kaitsealustele Varsaallikatele, mistõttu soovitame keskkonnaametil kaaluda linnavalitsusele ettepaneku tegemist nende detailplaneeringute kehtivuse tühistamiseks ja uute detailplaneeringute koos KSH-ga algatamiseks. 7. Palume välja tuua põhjavee kaitseks Rakendatavad kaitseabinõud sõltuvad rakenda-tavad võimalikud erineva rangusega detailplaneeringu staadiumis tehtavate kaitsenõuded (viide lk 38) kõrghoonete hüdrogeoloogiliste uuringute ja KSH tulemustest. piirkondades, mis võivad osutuda vajalikuks Aruande pt 6.1.6 on vastavalt täiendatud. arvestada kõrg-hoonete piirkondade edasisel planeerimisel. 8. Millised on ekspertide hinnangul igasse Hoonestuse võimalikud alternatiivid selguvad piirkonda sobilikumad kõrghoonete erinevate detailplaneeringute eskiiside koostamise käigus. hoonestuse alternatiivid, et saada inimsõbralik Inimsõbralik linnakeskkond tekib, kui arvestatakse linnakeskkonda väärtustav tulemus (pt 9, lk erinevate huvidega elanikegruppide vajaduste, 94)? Kas KSH käigus hinnati erinevaid avalike huvide ja keskkonnatingimustega. alternatiive hoonestuse vm kõrghoonete Kõrghoonete piirkondade erinevate näitajate piirkondade näitajate osas? (hoonestustihedus jms) osas erinevaid alternatiive KSH käigus ei hinnatud, sest teemaplaneeringu koostamisel neid välja ei töötatud. Pt 9 on täiendatud.