Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected]

TÖÖ NR 2021-085

Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6590840 Y 548475

Mustakivi tee pikenduse rajamise

keskkonnamõju hindamise

programm

SEISUKOHTADE ALUSEL TÄIENDATUD, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE

Objekti aadress: HARJU MAAKOND, TALLINN, LASNAMÄE JA PIRITA LINNAOSA

Tellija: TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMET

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja, KMH juhtekspert: URMAS URI

Keskkonnaekspert: NOEELA KULM

Keskkonnaekspert: MARIS PALO

Kontrollija: ENE KÕND

Juuni 2021 TARTU

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS: Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamine

TÖÖ STAADIUM Programm OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa

TÖÖ EESMÄRK: Mustakivi tee pikenduse rajamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ning otsustajale (Tallinna Linnavalitsus) teabe andmine kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine

TÖÖ TELLIJA: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Registrikood 75014913 Mündi tn 2, Tallinn 15197 [email protected] Tel +372 645 7191 Kontaktisik: Arvo Käärd Tel +372 640 4568 [email protected]

TÖÖ TÄITJA (KeHJS § 14 Kobras AS alusel keskkonnamõju Registrikood 10171636 hindaja, kes hindab Riia 35, Tartu 50410 keskkonnamõju KMH Tel +372 730 0310 litsentsiga töötaja kaudu): http://www.kobras.ee Eksperdid: Urmas Uri – KMH juhtekspert (litsents nr KMH0046) [email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert

[email protected] Maris Palo – keskkonnaekspert [email protected] Ene Kõnd – geoloog Tanel Mäger – geoloog Marite Blankin – keskkonnaekspert Merilin Mühlberg – keskkonnaekspert Teedeprojekt OÜ (Erik Bauman) Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 2 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001; • Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; • Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik; • Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 3 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

LÜHENDID KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1

KMH – keskkonnamõju hindamine

PT – projekteerimistingimused

TK – Tallinna Kommunaalamet

TKK – Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

TLPA – Tallinna Linnaplaneerimise Amet

TPR – Tallinna Planeeringute Register

PVK – põhjaveekogum kü – katastriüksus

ÜVKA – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1, vastu võetud 22.02.2005.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 4 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...... 6 1.1 KMH ALGATAMISELE EELNENU ...... 7 1.2 KMH MENETLUS ...... 9 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ...... 12 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 14 4.1 ASUTUS JA MAAKASUTUS ...... 14 4.2 LIIKLUS ...... 16 4.3 MÜRA ...... 18 4.4 GEOLOOGILISED TINGIMUSED ...... 19 4.4.1 RADOONIRISK ...... 21 4.5 MULLASTIK ...... 22 4.6 HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...... 23 4.7 HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED ...... 24 4.8 KESKKONNAOHTLIKUD OBJEKTID ...... 25 4.9 KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID (SH NATURA 2000 ALAD) ...... 27 4.10 TAIMESTIK ...... 30 4.11 LOOMASTIK ...... 31 4.12 LINNUSTIK ...... 36 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 38 5.1 ÜLDPLANEERINGUD JA TEEMAPLANEERINGUD ...... 38 5.2 TEISED KÕRGEMA TASEME STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID ...... 42 5.3 DETAILPLANEERINGUD ...... 43 6. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ...... 47 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH UURINGUD ...... 54 8. EKSPERDIRÜHMA KOOSSEIS ...... 55 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE JA HUVITATUD ISIKUTE MENETLUSSE KAASAMINE...... 58 10. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ...... 60 11. KASUTATUD ALLIKAD ...... 62 12. LISAD ...... 65 LISA 1. ASJAOMASTELT ASUTUSTELT KMH SISU KOHTA SEISUKOHADE KÜSIMINE LISA 2. ASJAOMASTELT ASUTUSTELT KMH SISU KOHTA LAEKUNUD SEISUKOHAD LISA 3. ASJAOMASTELT ASUTUSTELT KMH SISU KOHTA LAEKUNUD SEISUKOHTADEGA ARVESTAMINE/

MITTEARVESTAMINE

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 5 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

1. SISSEJUHATUS

Tallinna Kommunaalamet (edaspidi ka TK, praegune Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) esitas 24.01.2018 projekteerimistingimuste (edaspidi ka PT) taotluse (nr 1811002/00814) Mustakivi tee (Narva mnt - Kose tee vahelise tee) rajamiseks koos tehnovõrkude ja jalakäijate sillaga. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi ka TKK) väljastas 02.04.2020 projekteerimistingimused (nr 1911802/02683) Mustakivi tee (Narva mnt ja Kose tee vahelise tee) rajamiseks koos vajalike rajatistega.

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada Mustakivi tee pikendus, Narva mnt ja Kose tee vaheline lõik, mis on Lasnamäe linnaosast algav avalikult kasutatav jaotustänav kuni Kose teeni Pirita linnaosas.

Mustakivi tee pikenduse rajamine ei liigitu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse2 (edaspidi ka KeHJS) § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamine kohustuslik. KeHJS § 6 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 2243 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 8 kohaselt tuleb tee rajamise või laiendamise korral kaaluda ja anda eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

TKK koostas Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu. KMH eelhinnangu, Keskkonnaameti 11.06.2020 kirjas nr 6-3/20/8013-2 ja 07.01.2021 kirjas nr 6-3/20/20556-3 ning Terviseameti 29.05.2020 kirjas nr 9.3-4/20/4948-2 ja 06.01.2021 kirjas nr 9.3-4/20/11079-2 esitatud seisukohtadega arvestades on TKK juhataja 12.01.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/3 algatatud Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda tegevusloa andjale (Tallinna Linnavalitsusele) teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Vastavalt KMH algatamise käskkirjale ja eelhinnangule on KMH algatatud järgmistel põhjustel:

1. tegevusega kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust nagu uue tee rajamine rohealadele ja kaitsealuse loodusobjekti kaitsevööndis ning sellega võib kaasneda keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumine, sh vee ja õhu saastatus ning mürataseme suurenemine;

2. kavandava tegevusega võib kaasneda oluline mõju Varsaallika ojale ja Katleri ojale ning kaitsealusele loodusobjektile, Maarjamäe paekaldale, mis on linna rohevõrgustiku osa;

3. kavandatav tegevus võib avaldada olulist mõju piirkonna elanikkonnale, kuna tee rajamisel muutub liikluskoormus, mistõttu muutub piirkonnas õhukvaliteet ja müratase;

2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1, vastu võetud 22.02.2005. 3 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 6 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

4. KMH käigus tuleb selgitada, kas tee rajamine võib kahjustada paekallast, ning leida võimaliku negatiivse mõju vältimiseks ja leevendamiseks meetmed, sh tee rajamise ehitustehnilised lahendused, et vältida paekaldale kaasnevat negatiivset mõju. Samuti tuleb selgitada piirkonna elanikkonnale avalduv mõju ning meetmed negatiivse mõju vähendamiseks;

5. KMH peab käsitlema tee rajamise alternatiivseid lahendusi ja võimalusi ning selgitama keskkonnameetmetega arvestava kõige keskkonnahoidlikuma tee rajamise projektlahenduse.

1.1 KMH algatamisele eelnenu

Tallinna Linnavalitsus algatas 25.10.2006 korraldusega nr 2130-k Mustakivi tee lõigu Narva mnt ja Kose tee vahel detailplaneeringu koostamise. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli Mustakivi tee pikenduse väljaehitamiseks vajaliku maaüksuse piiride määramine. Tallinna Linnavalitsus võttis 29.08.2007 korraldusega nr 1482 vastu Mustakivi tee lõigu Narva mnt ja Kose tee vahel detailplaneeringu.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetest ja ettepanekutest tulenevalt ei olnud detailplaneeringut koostatud kujul võimalik kehtestada. Koostatud detailplaneeringus kulges teetrass Kose tee 62 (kü tunnus 78402:208:1710) ja Purde tn 6 (kü tunnus 78402:208:7260) katastriüksuse vahelt (joonis 1 variant 1). 2008. aastal koostas Teedeprojekt OÜ eelprojekti, kus vaadeldi/kaaluti Mustakivi tee pikenduse alternatiivseid trassivariante (joonis 1).

Variant 1 kulgeb mööda detailplaneeringu kohast trassikoridori Kose tee 62 ja Purde 6 kinnistu vahelt Kose teeni. Variant 2 kulgeb kuni Kase tänavani mööda detailplaneeringu kohast trassikoridori, edasi lõikab Sisekaitseakadeemia kinnistut, möödub Kose tee 62 kinnistust lääne poolt ja ristub Kose teega Kosemetsa tn ristmiku lähistel. Variant 3 läbib Sisekaitseakadeemia kinnistut veelgi rohkem lääne pool.

Pirita Linnaosa Valitsus teavitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametit (edaspidi TLPA) 08.12.2008 kirjaga nr 2-1.1/735, et on tutvunud Teedeprojekt OÜ tööga, pidanud mitmeid nõupidamisi Kose asumi elanikega ja võtnud arvesse 12.11.2008 töö tutvustamiseks toimunud avalikul arutelul piirkonna elanike poolt tehtud ettepanekuid ning soovitavad tee projekti koostamisel võtta aluseks variandi 3. Juhul kui läbirääkimised Sisekaitseakadeemia maatüki võõrandamiseks linnale ei anna soovitud tulemusi ning linnal puuduvad rahalised vahendid suurema maa-ala võõrandamiseks, siis ei ole linnaosa valitsus vastu ka variandi 2 realiseerimisele.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 7 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 1. Mustakivi tee pikenduse alternatiivsed trassivariandid Teedeprojekt OÜ eelprojektis (2008) TK esitas 24.01.2018 PT taotluse (nr 1811002/00814) Mustakivi tee (Narva mnt - Kose tee) vahelise tee rajamiseks koos tehnovõrkude ja jalakäijate sillaga. TLPA esitas 26.02.2018 kirjas tingimused Mustakivi tee pikenduse ja jalakäijate silla rajamiseks. Esitatud tingimuste kohaselt tuleb Mustakivi tee pikenduse projekteerimisel lähtuda teetrassi osas Teedeprojekt OÜ 2008. aastal koostatud lahendusvariandist 2, kuid teetrassi tuleb nihutada Katleri oja kohalt pisut lääne poole, et säilitada oja võimalikult puutumatuna ning tagada üldplaneeringus kirjeldatud hoiu- ja kaitsealane olukord.

PT menetlust arutati TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 17.11.2018 koosolekul TK, Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Transpordiameti esindajate osavõtul. Ehitusseadustiku4 § 26 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks. Üldplaneeringute kohase perspektiivse jaotustänava projekteerimiseks projekteerimistingimustes määratud tingimustel ei ole detailplaneeringu koostamine vajalik. Mustakivi tee pikenduse rajamine on ette nähtud nii Pirita linnaosa üldplaneeringus (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 179) kui ka Lasnamäe elamualade üldplaneeringus (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238). Tallinna Linnavalitsus lõpetas Mustakivi tee lõigu Narva mnt ja Kose tee vahel detailplaneeringu menetluse 23.01.2019 korraldusega nr 95-k, millega tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 25.10.2006 korraldus nr 2130-k „Mustakivi tee lõigu Narva mnt ja Kose tee vahel detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja Tallinna Linnavalitsuse 29.08.2007 korraldus nr 1482-k „Mustakivi tee lõigu Narva mnt ja Kose tee vahel detailplaneeringu vastuvõtmine“.

4 Ehitusseadustik1, vastu võetud 11.02.2015.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 8 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

TK koostas Mustakivi tee läbimurde PT eelnõu, mille edastas tutvumiseks ning vajadusel endapoolsete ettepanekute esitamiseks 27.02.2018 Sisekaitseakadeemiale (TK kiri nr 10-2/369-1), Eesti Ornitoloogiaühingule (TK kiri nr 10-2/367-1) ja Keskkonnaametile (TK kiri nr 10-2/368-1). PT eelnõud täiendati esitatud ettepanekute põhjal. Täiendatud eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja vajadusel täienduste või muudatuste tegemiseks 25.04.2019 Keskkonnaametile (TK kiri nr 10-2/814-1).

PT eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemiku 24.07–19.08.2019. Pirita Linnaosa Valitsuse 26.08.2019 kirja nr 2-1.1/478-1 kohaselt oli PT eelnõu Pirita Linnaosa Valitsuse ruumides avalikuks tutvumiseks välja pandud ajavahemikul 24.07 kuni 19.08.2019. Avaliku väljapaneku ajal esitati Pirita Linnaosa Valitsusele hulgaliselt kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldavaid pöördumisi. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 23.08.2019 kirja nr 7-2/2089 kohaselt toimus PT eelnõu avalik tutvustav väljapanek 05.08 kuni 19.08.2019, mille jooksul Lasnamäe Linnaosa Valitsusele eelnõu kohta vastuväiteid ega arvamusi ei esitatud.

TKK väljastas 02.04.2020 projekteerimistingimused (nr 1911802/02683) Mustakivi tee (Narva mnt ja Kose tee vahelise tee) rajamiseks koos vajalike rajatistega. Teekoridori asukoht on projekteerimistingimustes määratletud vastavalt TLPA poolt 26.02.2018 esitatud tingimustele. Tulenevalt avalikul väljapanekul laekunud tagasisidest kaalus TKK KMH algatamise vajalikkust. KMH eelhinnangu eelnõu kohta küsiti 14.05.2020 kirjaga nr 10-10/4709-1 seisukohta Keskkonnaametilt, Terviseametilt ja Siseministeeriumilt. TKK täiendas Keskkonnaameti seisukohast (Keskkonnaameti 11.06.2020 kiri nr 6-3/20/8013-2) tulenevalt KMH eelhinnangut Natura eelhinnanguga (SEI, 2020). KMH eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KMH algatamine on vajalik. KMH algatati TKK juhataja 12.01.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/3.

1.2 KMH menetlus

KeHJS § 151 lg 1 põhjal peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas 29.04.2021 kirjaga nr 10-10/1156-1 (lisa 1) KMH programmi eelnõu seisukoha küsimiseks järgmistele asutustele: Keskkonnaamet, Terviseamet, Keskkonnaministeerium, Pirita Linnaosa, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Ettevõtlusamet, Tallinna Haridusamet, Sisekaitseakadeemia, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Ornitoloogiaühing, Siseministeerium, Päästeameti Päästekeskus, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet, Eesti Keskkonnaühenduste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus. Laekunud seisukohad on esitatud KMH programmi lisas 2 ja arvestamine/mittearvestamine on kajastatud lisas 3. KMH programmi täiendati laekunud seisukohtade alusel.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 9 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada Mustakivi tee pikendus, Narva mnt ja Kose tee vaheline lõik, mis on Lasnamäe linnaosast algav avalikult kasutatav jaotustänav kuni Kose teeni Pirita linnaosas.

Mustakivi tee pikendust Kose teeni hakati kavandama juba 1980-ndatel aastatel. Selleks reserveeriti trassikoridor ja kaevati süvend Lasnamäe klindi serva paepinnasesse. Mustakivi tee pikenduse rajamine oli ette nähtud Tallinna Linnavolikogu 20.06.2005 määrusega nr 405, millega kinnitati Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad. Kavandatava tegevusega on arvestatud nii Pirita linnaosa üldplaneeringus (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 179) kui ka Lasnamäe elamualade üldplaneeringus (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238).

Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt moodustab Mustakivi tee pikendus Kose teeni Lasnamäe ja Pirita linnaosa vahele korraliku ühendustee, mis vähendab kitsa ja ohtliku Kose tee lõigu koormust. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu järgi parandab Narva mnt ja Kose tee vaheline teelõik Lasnamäe linnaosa ühendust Pirita linnaosaga. Pikenduse ehitamine võimaldab vähendada liikluskoormust Kose teel, Pärnamäe teel ja Russalka ristmikul ning Narva maantee lauluväljaku tõusul.

Mustakivi tee pikenduse teekoridori ala asub Tallinnas Lasnamäe ja Pirita linnaosas (joonis 2). Lasnamäe linnaosas jääb vastavalt TKK poolt 02.04.2020 väljastatud projekteerimistingimustele nr 1911802/02683 kavandatava tee trass Tallinna linna omandis olevale üldkasutatava maa sihtotstarbega Narva mnt 131d katastriüksusele (kü tunnus 78401:101:3356). Pirita linnaosas läbib tee trass Sisekaitseakadeemia territooriumit Kase tn 61 katastriüksusel (kü tunnus 78402:201:0050, sihtotstarve 100% ulatuses riigikaitsemaa) ja eraomandis olevat Kase tn 68a katastriüksust (kü tunnus 78402:201:3950, sihtotstarve 100% ulatuses tootmismaa). Ülejäänud osas kulgeb Tallinna linna omandis olevatel 100% ulatuses üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksusel Haljas tee 30 (kü tunnus 78401:101:3308), Purde tn 21 (kü tunnus 78401:101:3295), Purde tn 32 (kü tunnus 78401:101:3311), Jussikalda tn 2 (kü tunnus 78401:101:2542) ja Jussikalda tn 3 katastriüksusel (kü tunnus 78402:208:7750), 90% ulatuses ühiskondlike ehitiste maa ja 10% ulatuses transpordimaa sihtotstarbega Kase tn 68b katastriüksusel (kü tunnus 78402:201:0035) ning 100% ulatuses transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusel Kose tee T4 (kü tunnus 78402:208:0047), Jussikalda tn 1 (kü tunnus 78402:208:7790), Jussikalda tänav (kü tunnus 78402:208:7890) ja Purde tänav T3 (kü tunnus 78401:101:1264).

5 „Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014”, Tallinna Linnavolikogu 20.06.2005 määrus nr 40.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 10 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 2. Kavandatava Mustakivi tee pikenduse asukoht Tallinna linnas Lasnamäe ja Pirita linnaosas (aluskaart: Maa-amet, 15.03.2021)

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 11 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

LÜHIKIRJELDUS

Kavandatav Mustakivi tee (tee nr 7841308) pikendus ühendab ca 1,2 km teelõiguna Narva maanteed (tee nr 7840521) ja Kose teed (tee nr 7840101). PT kohaselt tuleb Pirita linnaosas Haljas tee 30 katastriüksusel (kü tunnus 78401:101:3308) teekoridor kavandada Kose tee 58 (lasteaed; kü tunnus 78402:208:0109) ja Kose tee 62 (üksikelamu krunt; kü tunnus 78402:208:1710) katastriüksuste vahelt. Trassi valikul tuleb lähtuda väärtusliku kõrghaljastuse kasvukohtadest ning projekteerida trass haljastust, ennekõike väärtusliku kõrghaljastust, säästvalt.

Mustakivi tee pikendus tuleb klindi astangu juures projekteerida osaliselt sillana, et maksimaalselt säilitada kaitsealust klinti ja metsa ning võimaldada loomade liikumine perspektiivse tee alt läbi. Sillana tuleb tee kavandada ka üle Varsaallika oja ja Katleri oja, et tagada loomade liikumise võimalus piki ojade kaldaid.

Projekti koostamisel lahendatakse sademevee ärajuhtimine ning valgustus ja tehnovõrgud projekteeritakse vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Mustakivi tee pikenduse ja Lükati tee vahelisel Kose tee lõigu tuleb projekteerida loogiline ja mugav ühendus nii autodele, ratturitele ja jalakäijatele. Projektiga kavandatakse ka jalakäijate liikumisteed ning jalakäijate sild üle Mustakivi tee (Lasnamäe linnaosa piiril Narva mnt 131d kinnistul). Samuti on ette nähtud jalakäijatest eraldatud jalgrattateed lähtudes Tallinna rattastrateegiast.

Mustakivi tee pikenduselt on võimalik liikumine Rummu tee suunal või Lükati tee suunal. Tallinna Transpordiametilt ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt saadud info põhjal kavandatakse liikluslahendus nii, et soodustatud on liikumine Rummu tee suunal. Selle eelduseks on Pirita tee - Rummu tee ristmiku läbilaskevõime parandamine, mida kavandatakse Mustakivi tee pikenduse rajamisest eraldiseisvalt.

KeHJS § 31 lg 1 kohaselt on KMH eesmärgiks anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks. TKK juhataja 12.01.2021 käskkirja nr T-9-1/21/3 kohaselt peab KMH käsitlema tee rajamise alternatiivseid lahendusi ja võimalusi ning selgitama keskkonnameetmetega arvestava kõige keskkonnahoidlikuma tee rajamise projektlahenduse.

Null-alternatiivi KMH-s reaalse alternatiivina ei käsitleta, kuna see ei taga taotletud eesmärgi saavutamist. 0-alternatiiv annab aluse, mille suhtes prognoosida ja hinnata kavandatud tegevuse poolt esile kutsutud mõjusid.

Mustakivi tee pikenduse rajamise alternatiivseid trassivariante on käsitletud seoses 2006. aastal algatatud ja 2019. aastal lõpetatud Mustakivi tee lõigu Narva mnt ja Kose tee vahel detailplaneeringuga (joonis 1). Teedeprojekt OÜ 2008. aastal koostatud töö raames võrreldi kolme trassivarianti, millest eelistatuks osutus variant 2. Projekteerimistingimuste kohaselt tuleb lähtuda teetrassi osas Teedeprojekt OÜ 2008. aastal koostatud lahendusvariandist 2, kuid teetrassi tuleb nihutada Katleri oja kohalt pisut lääne poole, et säilitada oja võimalikult puutumatuna ning tagada üldplaneeringus kirjeldatud hoiu- ja kaitsealane olukord. Teetrassi alternatiivseid asukohti on seega varasemalt kaalutud ja on välja valitud sobivaim, arvestades kohapealseid olusid ning asukoha alternatiivide käsitlemine KMH-s ei ole asjakohane.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 12 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Projekteerimistingimuste kohaselt tuleb Mustakivi tee pikendus klindi astangu juures projekteerida osaliselt sillana, et maksimaalselt säilitada kaitsealust klinti ja metsa ning võimaldada loomade liikumine perspektiivse tee alt läbi. KMH-s käsitletakse tee rajamise ehitustehnilisi alternatiive. KMH-s käsitletavad alternatiivid täpsustuvad KMH aruande koostamise raames pärast looduskaitse aluse üksikobjekti Maarjamäe paekalda väärtuste säilitamiseks vajalike tingimuste täpsustumist ning ehitustehnilise teostatavuse selgumist koostöös teedeinseneriga. Erinevad alternatiivid võivad seisneda Mustakivi tee pikenduse trassikoridoris silla täpsemas asukohas ja silla konstruktsioonis.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 13 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Asutus ja maakasutus

Mustakivi tee pikenduse teekoridori ala asub Tallinnas Lasnamäe ja Pirita linnaosas. Pirita linnaosas läbib tee trass Sisekaitseakadeemia territooriumit Kase tn 61 katastriüksusel (kü tunnus 78402:201:0050, sihtotstarve 100% ulatuses riigikaitsemaa) ja eraomandis olevat Kase tn 68a katastriüksust (kü tunnus 78402:201:3950, sihtotstarve 100% ulatuses tootmismaa). Ülejäänud osas kulgeb Tallinna linna omandis olevatel üldkasutatava maa, ühiskondlike ehitiste maa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustel.

Ehitisregistri andmetel (23.04.2021 seisuga) jääb Sisekaitseakadeemia territooriumil teekoridori 2016. aastal kasutusele võetud antennimast ja moodulhoone (kood 220228931) ning Kase tn 68a katastriüksusel 2006. aastal kasutusele võetud 10/0,4 kV komplektalajaam (kood 220282030).

Kavandatava teetrassi ümbruses on mitmed elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. Lähedusse jäävad Purde tänava äärsed väikeelamud, samuti Kose tee ja Kase tn äärsed elamud. Lähim elamumaa sihtotstarbega katastriüksus on Kose tee 62 (kü tunnus 78402:208:1710), mis jääb kavandatavast teest itta (foto 1). Kavandatavast teest läänes Kose tee 58 (kü tunnus 78402:208:0109) katastriüksusel asub Pirita Kose lasteaed, mis sai 2018. aastal uue suurema ja kaasaegsema hoone koos suure õuealaga (foto 2). Kavandatud tee kulgeb nimetatud katastriüksuste vahelt, katastriüksuste vahekaugus on ca 90 m.

Foto 1. Kose tee 62 (kü tunnus 78402:208:1710) hooned kavandatavast Mustakivi tee pikendusest idas (Kobras AS, pildistamise aeg 20.04.2021)

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 14 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Foto 2. Pirita Kose lasteaed kavandatavast Mustakivi tee pikendusest läänes (Kobras AS, pildistamise aeg 20.04.2021) Narva maantee poolses osas ristub kavandatav tee olemasoleva Jussikalda tänavaga (tee nr 7841806). Tänavat kasutavad kahe elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse elanikud ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusel tegutsevate ettevõtete (Jäärak OÜ autoremonditöökoda) töötajad ja kliendid.

Narva maanteed ja Purde tänavat ühendas varasemalt autoliikluseks avatud tee, mis asendati 2006. aastal kergliiklusteega (foto 3). Maarjamäe paekalda aluses metsas on ka jalgrajad, disc golf’i park ning trikiratta rada.

Foto 3. Kergliiklustee ja disc golf’i park Maarjamäe paekalda all (Kobras AS, pildistamise aeg 20.04.2021)

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 15 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

4.2 Liiklus

2016. aasta andmetel oli Kose tee Narva maantee poolsel osal liiklussagedus õhtusel tipptunnil 772 a/h (joonis 3). Õhtusel tipptunnil oli liiklussagedus Lükati tee Kose tee ristmiku poolsel osal 161 a/h ning Rummu tee Kose tee poolsel osal 407 a/h. Purde tee liiklussagedus oli 98 a/h. Õhtusel tipptunnil oli Mustakivi tee liiklussagedus Narva maantee ristmikul 1526 a/h, ristmikust Kose tee poole jääval osal oli Narva maantee liiklussagedus 1394 a/h ja Pirita tee poole jääval osal 1308 a/h. (Tallinna linna veebileht, Tallinna tänavate liiklussagedused (allikas Stratum OÜ, 2016))

Kose teed kasutab kaks bussiliini: 5 ja 6. Bussiliin 5 ühendab Pirita-Kose ala kesklinnaga ning edasi Kitseküla ja Männikuga. Bussiliin 6 on Pirita lähialasid ühendav liin, mis teenindab Pirita-Kose, Pirita ja Merivälja alasid. (Tallinna ühistransport, viimati vaadatud 28.03.2021)

Joonis 3 Liiklussagedused tänavavõrgul (a/h), õhtune tipptund (Tallinna linna veebileht, Tallinna tänavate liiklussagedused (allikas Stratum OÜ, 2016)) 2020. aastal koostas Stratum OÜ liiklusuuringu Mustakivi tee uue lõigu Narva mnt - Kose tee liiklussageduse prognoosi koostamiseks ja selle teelõigu rajamisega kaasneva mõju hindamiseks piirkonna tänavatele.

Nelja piirkonna – Merivälja, Viimsi, Muuga ja Maardu – liiklus on ühendatud Tallinna (kesk)linnaga nelja silla – Pirita tee sild, Lükati sild, Narva mnt sild ja Peterburi tee sild – kaudu (joonis 4).

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 16 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 4. Liikumissuunad kavandatava Mustakivi tee pikenduse piirkonnas (Stratum OÜ, 2020) Liiklusloendused Mustakivi teel viidi läbi 28.10.2020 (neljapäev) hommikusel ja õhtusel tippajal. Liiklusloendus toimus viiel ristmikul: Narva mnt - Mustakivi tee; Narva mnt - Kose tee; Kose tee - Purde tn - Lükati tee. Lisaks kasutati töös Peterburi tee - Mustakivi tee liiklusloenduse (08.09.2020) ja Laagna tee liiklusloenduste (02.06.2020) andmeid. Liiklussagedus Mustakivi teel, Narva maanteel ja Kose teel võis liiklusloenduse ajal mõnevõrra erineda tavapärasest Väo liiklussõlme ehituse tõttu. Teadaolevalt oli Väo liiklussõlmes Peterburi teel loenduste ajal avatud 2+2 sõidurajaga ristlõige, kuid Tallinna ringteelt oli sõitmine Kesklinna ja Lasnamäe suunale raskendatud. Lisaks võib liikluse jaotumist alternatiivsetele marsruutidele mõjutada sõidukijuhtide mõtteviis, et tee-ehitusobjekte püütakse vältida isegi siis, kui läbilaskevõime osas probleeme ei ole.

Liiklusloenduste tulemuste alusel kontrolliti ja kalibreeriti Tallinna 2020. aasta liiklusmudelit. Liiklusanalüüsis modelleeriti liiklussagedust ja ühenduskiirust erinevatel marsruutidel. Liiklussagedused Kose tee tõusul on olemasolevas olukorras hommikusel tipptunnil 974 a/h ja õhtusel tipptunnil 1136 a/h. Kose tee – Pirita tee marsruudil (Narva maantee ja Mustakivi tee ristmikust kuni Rummu tee ja Pirita tee ristmikuni) hommikuse tipptunniajal ühenduskiirus 22,8 km/h ja õhtusel tipptunnil 30 km/h.

Kose tee tõusu Narva maanteele kasutavad marsruudid on olemasolevas olukorras mõlemal tipptunnil peamiselt loode-kagusuunalised, seega Piritat ja Lasnamäed ühendaval teljel. Peamised lähte- ja sihtpunktid on Pirital, Meriväljal, Vana-Narva mnt ääres ja Lasnamäel. Kindel osa Kose tee tõusu liiklusest jõuab ka Tallinna ringteele. Viimsi valla ja Muuga/Maarduga seotud liikumiste osa on Kose tee tõusul väga väike.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 17 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Mustakivi tee pikenduselt on võimalik liikuda Rummu tee suunal, mis teenindab Pirita, Merivälja ja ka Viimsi vallaga (Haabneeme jne) seotud liiklust, või Lükati tee suunal, mis teenindab Teletorni kandi, Mähe ja Viimsi vallaga (Randvere jne) seotud liiklust. Liikluse modelleerimine näitab, et hetkel on peamine liiklussuund Rummu tee - Kose tee suunaline. Liiklusanalüüsi kohaselt on Rummu tee suunda liikumisel probleemiks, et Pirita tee - Rummu tee ja Merivälja tee - Kloostrimetsa tee ristmikute läbilaskevõimet ei ole lihtsate vahenditega võimalik suurendada. Lükati tee suunal liikumisel on probleemiks Lükati tee kandevõime ja Kloostrimetsa teega ristumisele eelnev kitsas teelõik.

4.3 Müra

2017. aastal valmis Tallinna linna strateegiline mürakaart, mis koostati 2015. aasta andmete alusel (ELLE, 2016–2017). Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi eesmärk on anda informatsiooni keskkonnamüra levikust ning võimaldada müra ohjamise meetmete kavandamist.

Strateegiline mürakaart annab üldhinnangu linna pikaajalisele (aasta keskmine) mürasituatsioonile ning toob välja pidevast kõrge tasemega keskkonnamürast mõjutatud elanikkonna paiknemise ja hulga. Strateegiline mürakaart ei käsitle olmemüra (nt muru niitmine) ega juhuslikke või ajutisi mürahäiringuid (nt tänavalõigu rekonstrueerimine). Samuti ei ole strateegilise mürakaardi täpsusaste üldjuhul piisav lokaalsete müraprobleemide detailsemaks analüüsiks.

Eraldi on koostatud päevase (Ld), õhtuse (Le) ja öise (Ln) müra ning päeva-õhtu-öömüra (Lden) indikaatori kaardid ning ka liiklusmüra ja tööstusmüra taset väljendavad kaardid. Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole müra põhjustavaid tööstusobjekte ning ala mürataset ei mõjuta ka maanteeliiklus, lennuliiklus ja raudteeliiklus (Maa-amet, 23.03.2021).

Joonis 5 on näha linnaliiklusest põhjustatud müratase päevasel, õhtusel ja öisel ajal. Mürakaartidel tulevad esile suure liiklussagedusega Mustakivi tee, Narva maantee ja Kose tee Narva maantee poolne osa. Päevane müratase jääb neil aladel vahemikku 70–74 dB (A), õhtune vahemikku 65–69 dB (A) ja öine vahemikku 60– 64 dB (A). Mustakivi tee pikenduse ja Kose tee kavandatavas ristumiskohas on päevane müratase valdavalt vahemikus 65–79 dB (A), kuid ulatub kohati ka vahemikku 70–74 dB (A). Purde tänaval on päevane müratase valdavalt vahemikus 60–64 dB (A), kuid ulatub kohati ka vahemikku 65–69 dB (A). Kõrgem müratase (päevasel ajal vahemikus 65–69 dB (A)) on ka Puhkekodu tee Kose tee poolses osas.

Maarjamäe paekaldal on müratase selgelt mõjutatud Narva maantee ja Mustakivi tee lähedusest. Päevane müratase on paekaldal valdavalt üle 55 dB (A). Paekalda all Maarjamäe metsas on kavandatava teekoridori alal ja ümbruses päevane müratase Narva maantee ja Purde tänava koosmõju tõttu vahemikus 50–54 dB (A), kuid jääb õhtul valdavalt alla 50 dB (A).

Päevasel ajal ulatub tänavate ääres asuvate elamute juures müratase kohati vahemikku 60–64 dB (A). Kõrgemad müratasemed on ka Narva maantee ja Kose tänava ristumiskoha läheduses asuvate elamute juures.

Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019–2023 koostamisel vaadeldi ka Keskkonnaametile laekunud kaebusi (2013–2017), mille seas oli ka mitu Kose tänava liiklusmüraga seoses esitatud kaebust.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 18 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Päevane müra (Ld) Linnaliikluse müratase (dB(A)) 7.00–19.00

Õhtune müra (Le) Öine müra (Ln) 19.00–23.00 23.00–7.00

Joonis 5. Päevane (Ld), õhtune (Le) ja öine (Ln) müratase Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkonnas Tallinna linna strateegilise mürakaardi andmetel (Maa-amet, 23.03.2021) 4.4 Geoloogilised tingimused

Kavandatava Mustakivi tee pikenduse Narva maantee poolses teekoridori osas on pinnakatteta aluspõhja avamusala, kus avanevad Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu lubjakivi, detriitne lubjakivi ja dolokivi (ehituslubjakivi) (joonis 6 ja 7). Maarjamäe paekaldast põhja suunas liikudes on aluspõhjaks Kambriumi ladestu Ladestiku 2 Tiskre kihistu hele peeneteraline polümineraalne liivakivi, rohekashallide savikate vahekihtidega. Vahetult Maarjamäe paekalda all on Tiskre kihistu biodetriitne liivakivi, liivakivi, aleuroliit, esinevad õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid. Paekaldast põhja suunas liikudes suureneb pinnakatte paksus. Alal on Antsülusjärve basseinis või kaldal settinud järvesetted ning Litoriinamere basseinis või rannal settinud meresetted. Litoloogiliselt on tegemist peenliivaga (purdsete valdava terasuurusega 0,063 kuni 0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust).

Stratotüüpseid paljandeid Maarjamäe paekaldal ei asu. Lähim stratotüüpne paljand on ca 1,2 km kaugusel Pirita jõe ääres asuv Kose-Lükati paljand. (Eesti stratotüüpsed paljandid, viimati vaadatud 23.04.2021)

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 19 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 6. Geoloogilised tingimused kavandatud Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkonnas (Maa-amet, 22.03.2021)

Joonis 7. Pinnakate kavandatud Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkonnas (Maa-amet, 22.03.2021) Mustakivi tee pikenduse teekoridori alal on 1984. ja 2007. aastal teostatud ehitusgeoloogilised uuringud eesmärgiga uurida teekoridori ala ning selgitada välja planeeritud Mustakivi tee pikenduse teekoridori ehitusgeoloogilised omadused.

1984. aastal viis Riiklik Ehitusuuringute Instituut läbi geoloogilised tööd seoses 21. juuli tee (Mustakivi tee) allatuleku süvendi projektiga. Projekteeritud allatulek nägi ette süvendi rajamist Põhja-Eesti aluspõhjalisse astangusse. Välitöödel puuriti 11 puurauku. Pindmiseks kihiks uuritud territooriumil oli 0,1–0,8 m paksune mügi ja kõreseid sisaldav mullakiht. Astangu all koosnes pinnakate 2–2,4 m paksusest kõvast saviliivmoreenist, mis

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 20 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

100–150 m klindist põhja pool asendub kuni 1,3 m paksuse merelise tolmliivaga. Aluspõhjaks oli Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe liivakivi, mis lasub maapinnast 1,2–3,6 m sügavusel. Maapinnalähedane põhjavesi klindi all oli mõõtmispäeval 1,05–3,60 m sügavusel maapinnast, klindi peal aga 3–4 m sügavusel. Maksimaalsete veetasemete ajal tõuseb klindi all vesi maapinnani.

2007. aastal viis OÜ REI Geotehnika läbi ehitusgeoloogiauuringu olemasoleva Mustakivi tee pikendamiseks Kase ja Purde tänavani. Uuringute käigus puuriti 11 puurauku. Puuraukude sügavuskriteeriumiks oli murenemata aluspõhja (lubjakivi, liivakivi) pealispinna sügavuse määramine. Maapinna absoluutkõrgused projekteeritud teekoridoris jäid 42,6–33,2 m vahemikku. Alal jääb lubjakivi praktiliselt maapinnale ja paikneb absoluutkõrgusel 35,5–42,6 m. Lubjakivi ülemine osa on kollakashall, õhukesekihiline, kesktugev, mergli vahekihtidega (kuni 2,5 m ulatuses). Lubjakivi kihile järgneb hall keskmise- ja/või paksukihiline kesktugev või tugev lubjakiht. Lubjakivimassiivis võib esineda tugevalt porsunud ja lõhenenud tsoone. Lasundi paksus on 8 m, järgneb glaukoniitliivakivi. Lõhatud lubjakivisüvendis täheldati 0,05–0,20 m paksuselt lubjakivikillustikku, millele on mõnes kohas kogunenud ülavett. Ülavee toiteallikaks on siin lubjakivi süvendi seinast väljavoolav maapinnalähedane põhjavesi. Purde tänavast Kase tänavani kulgeb projekteeritav tee esmalt aluspõhja (liivakivi ja argilliidi) astangul, kus maapinna absoluutkõrgus on ligikaudu 33 m. Edasi kulgeb teetrass astanguesisel meretasandikul, kus absoluutkõrgused jäävad 24–19 m piiresse. Astangul (Purde tänava piirkonnas) paljanduvad aluspõhja kivimid vahetult täitepinnase all absoluutkõrgusel 32,5 m. Uuringuperioodil (2007. aasta aprillis) oli maapinnalähedane põhjavesi liivaklindiesisel tasandikul 0,65–1,7 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 17,85–21,05 m. Põhjavesi võib kõrgveeperioodil tõusta kuni maapinnani. Kõrge pinnavee tase raskendab Mustakivi tee pikenduse projekteerimist, kuna lõik Purde tänavast Kase tänavani oli toona ette nähtud rajada muldkehale ning kõrge põhjavee tase on raskendav asjaolu.

4.4.1 Radoonirisk

Kavandatud tegevuse piirkond jääb Peterburi tee ja Pirita jõe vahelisele alale, kus on teada kõrge pinnaseõhu radooni (222Rn) sisaldus (joonis 8). Kõrge radooniriskiga aladeks loetakse alasid, kus pinnaseõhu radooni sisaldus on suurem kui 50 kBq/m³.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 21 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 8. Maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus (interpolatsioon (kBq/m3)) kavandatud tegevuse piirkonnas (Petersell et al, 2017) 4.5 Mullastik

Kavandatud Mustakivi tee pikenduse trassikoridori piirkonnas levib Maarjamäe metsa alal gleistunud koreserikas rähkmuld, leostunud gleimuld ja gleistunud koreserikas rähkmuld (joonis 9). Maarjamäe paekalda peal levib gleistunud kahkjas leetunud muld. Mullastiku andmed puuduvad linna aladel, mis on tihedamalt hoonestatud, kuna neil aladel on algset mullastikku muudetud ehitustööde käigus.

Go – Leostunud gleimuld Gkr – Koreserikas rähkne gleimuld Krg – Gleistunud koreserikas rähkmuld LPg – Gleistunud kahkjas leetunud muld

Joonis 9. Mullastik kavandatud Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkonnas (Maa-amet, 22.03.2021) Leostunud gleimullad on alaliselt (keskmiselt) liigniiske muld, liigniiskus on tingitud pidevalt mullaprofiili ulatuvast põhjaveest, rasketel muldadel lisandub maapinnale ulatuv vesi. Koreserikas rähkne gleimuld kuulub

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 22 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm karbonaatsete gleimuldade klassi, mis on samuti alaliselt (keskmiselt) liigniisked mullad, kus põhjavesi või kapillaarvöönd ulatub pidevalt mullaprofiili ning kevadel ja sügisel maapinnani. Gleistunud koreserikas rähkmuld kuulub gleistunud karbonaatmuldade hulka, mida iseloomutab ajutine (nõrk) liigniiskus. (Maa-amet, 2001)

4.6 Hüdrogeoloogilised tingimused

Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkonnas on maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata (Maarjamäe paekalda peal) või nõrgalt kaitstud (joonis 10).

Kavandatava tegevuse alal levib kolme põhjaveekogumi (edaspidi ka PVK) põhjavesi:

• Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (PVK 3);

• Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (PVK 4);

• Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (PVK 10).

2014. aasta PVK seisundi hindamise tulemusena oli PVK 3 heas koguselises ja keemilises seisundis, kuid hea seisund oli ohustatud seoses suure kinnitatud põhjaveevarude hulgaga võrreldes loodusliku põhjaveeressursiga. 2020. aastal tehtud testide hinnangul on PVK heas, kuid ohustatud keemilises ja koguselises seisundis. PVK 4 oli 2014. aasta hindamise tulemusena üldise hinnanguna heas seisundis. 2020. aastal antud hinnangu põhjal on PVK 4 heas seisundis, kuid kahe seirekaevu kloriidide sisaldused viitavad seisundi ohustatusele. PVK 10 on üldises heas seisundis ning muutusi võrreldes 2014. aasta hinnanguga 2020. aastal ei tuvastatud. (Marandi et al., 2020)

Kavandatud teekoridori lähipiirkonnas puuduvad Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud (EELIS, 01.06.2021). Kavandatava tegevuse alast põhja pool Pirita jõe läheduses asuvad hüdrogeoloogilise uuringu puuraugud ja puurkaevud ning lääne pool soojussüsteemi puuraugud. Maarjamäe paekaldal jääb teekoridorist ca 0,2 km kaugusele Narva mnt 133 olmevee puurkaev PRK0030447, kus võetakse vett 35 m sügavuselt Ordoviitsium-Kambriumi PVK-st Lääne-Eesti vesikonnas. Lisaks asub idas ca 0,75 km kaugusel Kose tee 100 puurkaev (PRK0000051) ning läänes ca 0,7 km kaugusel Tohu tn 8a katastriüksusel puurkaevud PRK0000199 ja PRK0000373, mis ammutavad vett Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist. Kose tee läheduses asub teekoridorist ca 150 m kaugusel likvideeritav olmevee puurkaev PRK0000125 (valdaja Pirita Kose Lasteaed).

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2010–2021 (edaspidi ÜVKA) on ära nimetatud AS Tallinna Vesi puurkaevpumplad Pirita jõe vasakkalda ja Maarjamäe piirkonnas. Neist asub Mustakivi tee pikenduse asukohast ca 0,7 km kaugusel Pirita-Kose puurkaev PRK0000295 ja ca 1,1 km kaugusel Jääraku puurkaevpumpla PRK0000301. Mõlemad ammutavad vett Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist. ÜVKA kohaselt on Pirita jõe vasakkalda piirkonna ja Maarjamäe veevarustus täielikult viidud pinnaveetoiteliseks, kuid Pirita-Kose puurkaev tuleb säilitada hädaolukorra veevarustuseks.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 23 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 10. Põhjavee kaitstus kavandatud Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkonnas ja piirkonnas asuvad puurkaevud (aluskaart ja põhjavee kaitstus: Maa-amet, 01.06.2021; puurkaevud: EELIS, 01.06.2021) 4.7 Hüdroloogilised tingimused

Kavandatava Mustakivi tee pikenduse teekoridor ristub Varsaallika ojaga (VEE1093700) (joonis 11). Oja pikkus on 3 km ja valgala pindala 1,6 km2. Oja lähteks Varsaallikas (VEE4406800), mis asub Maarjamäe paekalda all, olles lähimas punktis ca 350 m kaugusel kavandatavast teekoridorist. Oja suubub Tallinna lahte Tallinna reidi lahe (VEE3134030) osas. (EELIS, 23.03.2021)

Varsaallika oja suubla veekogumi Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi (kood: EE_5) ökoloogiline seisund on 2019. seisuga hinnatud kesiseks. Mittehea element on fütoplankton, suurtaimed, suurselgrootud põhjaloomad ja füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad. Mittehea seisundi põhjuseks on nimetatud eutrofeerumine ja toitained. Veekogumi keemiline seisund on hinnatud halvaks, mistõttu on koondseisundi hinnang samuti halb. Keemilise seisundi mittehea element on PBDE (polübroomitud difenüüleetrid) ja Hg kalas ning TBT (tributüültina ja selle ühendid) settes. (KAUR, KeM, 2020)

Kavandatava Mustakivi tee pikenduse ja Kose tänava ristumiskohast ca 350 m kaugusele põhja suunas jääb ida-lääne suunaliselt kulgev Pirita jõgi (VEE1089200) (EELIS, 23.03.2021).

Veekogumi Pirita Vaskjalalt suudmeni (kood: 1089200_4) ökoloogiline seisund on 2019. aasta seisuga hinnatud heaks, kuid keemiline seisund on 2019. aastal tehtud seire põhjal halb, mistõttu on koondseisundi hinnang halb. Keemilise seisundi mittehea näitaja on benso(a)püreen ja benso(g,h,i)perüleen vees, varasema seire käigus 2017. aastal oli mittehea näitaja Hg kalas. (KAUR, KeM, 2020)

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 24 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Katleri oja ei ole Keskkonnaregistrisse kantud veekogu, põhikaardil on oja märgitud kui 1–2 m laiusega kraav (ETAK ID: 2213910). Katleri oja nimi on määratud Tallinna Linnavalitsuse 19.10.2011 määrusega nr 1176. Katleri oja voolab läbi Maarjamäe metsa lõuna-põhja suunas. Katleri oja suubub Varsaallika ojja kahe haruna oja vasakkaldal Purde tänava truubist allavoolu. Katleri ojasse suubuvad omakorda mitmed Maarjamäe metsa rajatud kuivenduskraavid, mis metsaalust piirkonda kuivendavad.

Piirkonnas ei ole Keskkonnaregistrisse kantud heitvee väljalaske (EELIS, 23.03.2021).

Joonis 11. Veekogud kavandatava Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 23.03.2021; vooluveekogud ja allikad: EELIS, 23.03.2021) 4.8 Keskkonnaohtlikud objektid

Kavandatav Mustakivi tee pikendus asub Olerex AS Tondiraba tankla alast ca 90 m kaugusel. Olerex AS Tondiraba tankla riskianalüüsi (2021) kohaselt on laadimisel LPG lekke, süttimise või plahvatuse korral tagajärjeks 144-meetrise raadiusega ohualas tankla hoone ja tankimisala kahjustus ning lähiümbruses paiknevate inimeste võimalikud kahjustused (inimesi ohualas 600). Õnnetusjuhtum liigitub tulenevalt kasutatavast metoodikast klassi 2D. Bensiini, LPG tsisternautode või LPG mahuti plahvatuse (BLEVE - Boiling liquid expanding vapor explosion (keeva vedeliku aurude plahvatus)) korral on ohustatud peamiselt kuni 185 m kaugusel paiknevates hoonetes viibivad inimesed ja kuni 423 m kaugusel avatud alal viibivad inimesed. Kuna keeva vedeliku aurude plahvatuse tekkimine võtab aega (ca 20 minutit täispõlengu faasis) on võimalik evakueerida enamus inimesi lähiümbrusest eemale. Ohualas viibivate inimeste arv on hinnanguliselt 5300,

6 „Tallinna veekogudele nimede määramine”, Tallinna Linnavalitsuse 19.10.2011 määrusega nr 117.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 25 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm kuid arvestades võimalikku inimeste hoonete taha varjumist võib otseseid kahjustusi saada ca 10% kogu ohualas paiknevatest inimestest, milleks on 530 inimest. Õnnetusjuhtum liigitub tulenevalt kasutatavast metoodikast klassi 1E. Riskianalüüsis on esitatud riskimaatriks, mis võimaldab järjestada riskiobjekte ja liigitada neid riskiklassidesse, sõltuvalt sündmuse toimumise tõenäosusest ja tagajärgedest. 1E ja 2D klass on riskimaatriksi kollases tsoonis, kuhu kuuluvad valdavalt kergete või raskete tagajärgedega õnnetused, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral olla katastroofilised tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis.

Keskkonnaregistrisse kantud jääkreostusobjekte kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole (EELIS, 01.06.2021).

Sisekaitseakadeemia kinnistu Kase tn 61 territooriumil on 2016. aastal OÜ REI Geotehnika poolt tehtud reosutsuuringu raames tuvastatud keskkonnareostus, mida KMH läbiviijale teadaolevat likvideeritud ei ole.

Kunagise maapealse naftasaaduste tsisterni asukohta iseloomustavas uuringupunktis oli sügavusvahemikus 0,70...1,40 m maapinnast pinnase naftasaaduste sisaldus üle tööstusmaa piirarvu (joonis 12).

Joonis 12. Kase tn 61 katastriüksusel tuvastatud keskkonnareostus (OÜ REI Geotehnika, 2016) Reostusala pindalaks hinnati orienteeruvalt 1460 m2 ja reostuskehandi ruumalaks 584 m3. Eeldatavalt on sama suurel alal reostunud ka põhjavesi. Tegemist on vana jääkreostusega, mille ilmingud maapinnale ei ulatu, mistõttu ei peetud reostuskolde kohest likvideerimist vajalikuks. Piirkonnas esinev Ordoviitsiumi-

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 26 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Kambriumi põhjaveekogum on maapinnalt lähtuva reosutse eest looduslikult kaitsmata. Kuigi läheduses ei ole Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi kaeve, mille vett reostus mõjutada saaks, tuleks reostus siiski likvideerida. Reostuskehand on õhuke ja paikneb maapinnale lähedal, seega võiks reostunud pinnase välja kaevata ja teisaldada nõuetekohaselt selleks ettenähtud kohta. Uuringus soovitakse enne saneerimisprojekti koostamist teha täiendav pinnaseuuring reostusala ja reostuskehandi mõõtmete täpsustamiseks. (OÜ REI Geotehnika, 2016)

4.9 Kaitsealused loodusobjektid (sh Natura 2000 alad)

Kavandatava Mustakivi tee pikenduse teekoridori lähialale jääb Keskkonnaregistrisse kantud II kategooria kaitsealuse kanakulli (Accipiter gentilis) Lükati silla leiukoht (KLO9123833). EELIS andmebaasi (seisuga 19.04.2021) kohaselt on leiukoha vaatlusi tehtud 2017., 2018. ja 2019. aastal, mil pesa on olnud asustamata.

2020. aastal viis Tuulelind OÜ läbi haudelinnustiku inventuuri Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas. Uuringu aruandes on selgitatud, et Kose tee ja Varsaallika oja vahelisel alal asunud haudelinnustiku punktloenduse loenduspunkti läheduses leiti 2016. aastal kõrgel männil asustatud kanakulli pesa. Pesa rajati 2016. aasta kevadel ja pesitsus oli tol aastal edukas. Kanakulli pesitsusedukuse seire käigus on pesa kontrollitud igal järgneval aastal (sh 2020), kuid edaspidi on pesa olnud asustamata. Piirkonnas on otsitud võimalikku uut pesa, kuid seda ei ole leitud. 2020. aasta juunis oli pesa jätkuvalt heas seisukorras. 2017. aastal algas pesa läheduses Pirita Kose lasteaia uue hoone ehitus, millega vähenes pesa võimalik väärtus kanakulli jaoks oluliselt, kuna valminud lasteaiahoone asub pesa läheduses ning lasteaia hoov on igapäevases kasutuses.

Piirkonnas teadaolevate kanakulli elupaikade asukohtade ja asustusajaloo põhjal võib oletada, et 2016. aastas pesitses kõnealuses pesas tavapäraselt Kloostrimetsa leiukohas (KLO9125211) pesitsev paar. Lükati silla leiukoht (KLO9123833) jääb Kloostrimetsa kanakulli paari pesitsusterritooriumist ca 1,2 km kaugusele. Seda oletust toetab fakt, et 2016. aastal ei õnnestunud Kloostrimetsa paari teadaolevatest pesadest leida edukat pesitsust, kuid üks pesadest oli kevadel värskete okstega kaunistatud. Uusi pesi ei leitud.

Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand (KLO4000607), millel kavandatava Mustakivi tee pikenduse teekoridor Narva maantee poolses osas asub, on Keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuse üksikobjektina (joonis 13). Kaitsekorra aluseks on keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 277. Kaitstava ala pindala on 14,5 ha. Ala ulatub lauluväljaku ülemistest väravatest Kose teeni ja hõlmab ca 4,4 km pikkuse astangu lõigu, sh Suhkrumäe paljandi Mäe tänava lõpul. Maarjamäe paekallas moodustab kaitse alla võetud lõigu piires morfoloogiliselt hästi välja kujunenud kõrge astangu, milles kohati on häid Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite paljandeid. Astangu ülemine paest koosnev osa on järsakuline, alumine osa on maetud rusukalde alla. Astangu suhteline kõrgus on maksimaalselt 30 m, absoluutne kõrgus 47 m. Mõlemad vähenevad lõunasse ja itta. Paekalda ette jääb 200 kuni 400 m laiune tasandik, mis mere ääres lõpeb uue, Kambriumi kivimitesse kujunenud astanguga. Maarjamäe paekallas on pidev ja vähe liigestatud servaga. Kose teest ida suunas järsak kaob ja asendub lauge nõlvaga. (EELIS, 23.03.2021)

7 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“, keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 27.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 27 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Mustakivi tee pikenduse alal on astangu suhteline kõrgus maksimaalselt ca 21 m. Astang on Mustakivi tee pikenduse alal kaetud taimestikuga (joonis 14).

Joonis 13. Kaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 19.04.2021; kaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid: EELIS,19.04.2021)

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 28 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 14. Astang Mustakivi tee pikenduse alal (Kobras AS, pildistamise aeg 20.04.2021) Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216) ja sellega kattuva Pirita loodusala (EE0010120, RAH0000039) lähim kaugus kavandatava tegevuse alast on ca 200 m. Kaitsekorra aluseks on Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 3128, mille kohaselt on ala kaitse-eesmärk:

• Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse;

• EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530*) kaitse;

8 „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri“1, Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 312.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 29 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

• EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse.

4.10 Taimestik

2020. aastal viis Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas läbi taimestiku kaardistamise (joonis 15). Kavandatava Mustakivi tee läbimurde alal leiti kaks III kaitsekategooria taimeliiki – must tuhkpuu (Cotoneaster niger) ja karulauk (Allium ursinum). Must tuhkpuu on alal esindatud endeemse pisiliigina rannamõisa tuhkpuu (Cotoneaster rannensis). Vaadeldaval alal kasvavad isendid jäävad Maarjamäe paekalda, sh Suhkrumäe paljandi kaitstava üksikobjekti (KLO4000607) lähedusse. Karulauk kasvab alal ilmselt aedadest metsistumise tulemusena. Piirkonnast puuduvad vanemad andmed liigi esinemise kohta.

Lisaks leiti alal ilmselt istutatud harilikku kikkapuud (Euonymus europaeus), mis kasvab kolme metsistunud põõsana teeraja ääres, on väljaspool liigi looduslikku areaali ja ei oma looduskaitselist väärtust.

Kavandatava läbimurde ala klindialune mets võiks küll olla sobilik mõnele III kategooria kaitsealusele käpalisele (näiteks vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, laialehine neiuvaip), kuid neid alal ei leidu. Purde tn majadest läände jääval liivikul-paluniidul ei leidu efemeerseid kaitsealuseid liike (näiteks potentsiaalsena võimalik metskevadik) ega aas-karukella. Lasnamäe paeplatoo alalt on ilmselt juba ammu välja surnud seal kunagi tõenäoliselt rohkelt kasvanud aasnelk.

Riiklikult ohtlikuks kuulutatud võõrliike esines vaid kaks: sügis-kuldvits (Solidago gigantea) väikese kogumikuna ja paar võsu vooljat pargitatart (Fallopia japonica).

Taimekoosluste levik Mustakivi tee läbimurdealal on esitatud joonisel 15. Alal on üldistatult esindatud 6 taimkatte piirkonda:

1. Kose tee äärde jääv eutrofeerunud vana palumetsa ala (joonisel 15 nr 1-3);

2. Varsaallika oja ja selle lähedaste majade juurde jääv valdavalt hooldatud metsa ja niitude ala (joonisel 15 nr 7, 8, 15, 16);

3. valdavalt aruniidu- ja murukooslused Sõjakooli territooriumil (joonisel 15 nr 17, 18);

4. metsastunud kunagised soised niidud paekalda all, osalt pargina hooldatud (joonisel 15 nr 6, 14);

5. pangamets koos lähinaabruse metsadega paekaldal (joonisel 15 nr 4, 5, 10, 11);

6. kunagine Lasnamäe loopealne (joonisel 15 nr 9, 12, 13).

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 30 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

A B

Joonis 15. Kaitsealune taimestik9 (A) ja esinevad taimekooslused10 (B) Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkonnas (TLÜ, 2020) 4.11 Loomastik

2020. aastal viis Rewild OÜ läbi Mustakivi tee pikenduse ulukiuuringu, milles antakse ülevaade Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas esinevatest imetajatest (v.a nahkhiired), kahepaiksetest ja roomajatest. Uuringu eesmärgiks oli ka selgitada välja loomastiku liikumisteed. Uuringus lähtuti andmebaasides leiduvatest loomavaatlustest, välitöödel kogutud andmetest ja tehtud tähelepanekutest. Välitöö viidi läbi viiel vaatluskäigul: 15.04.2020, 29.04.2020, 28.05.2020, 13.07.2020 ja 27.08.2020, mil registreeriti kokku 83 vaatlust uuritavate liigirühmade (imetajad, kahepaiksed, roomajad) isenditest ja nende tegevusjälgedest. Loomi ja nende tegevusjälgi otsiti lähteülesandes piiritletud uuringualal ja lisaks sellele ümbritsevates elupaikades, et saada täpsem ülevaade sellest, mis loomaliigid piirkonda kasutavad ja kus paiknevad olulisemad ulukite liikumisteed.

Mustakivi tee pikenduse ümbruses leidub väga eriilmelisi loomade elupaiku (joonis 16). Lasnamäe klindinõlva peal domineerivad avatud ja poolavatud suhteliselt kuivad elupaigad, mis sobivad hästi väikeimetajatele ja roomajatele. Tondiraba piirkond on niiskem ja metsasem, seal asuvad tugeva inimmõjuga poolavatud elupaigad ja puistud. Lasnamäel on säilinud ka veel suhteliselt ulatuslikud hoonestamata alad, kus liigub sageli ka metskitsi (Capreolus capreolus) jt väiksemaid ulukeid. Klindinõlval ja selle all domineerivad niisked lehtmetsad, kus leidub ojasid, kraave, tiike ja ajutisi lompe, mis sobivad kahepaiksetele. Kase tänava ja Kose tee vahel asub Katleri oja ääres kitsas poolavatud elupaigariba. Elupaigariba laius Sisekaitseakadeemia territooriumi piirava tara ning eramajade aedade vahel on ca 25–50 m. Tegemist on väga olulise põhja ja lõuna pool olevaid elupaigatuumikalasid (Maarjamäe mets ja Lasnamäe loopealne ning Kose mets ja Pirita jõe luhad)

9 Kollane kolmnurk ja polügoon – karulauk; punane kolmnurk – must tuhkpuu; lilla tärn – kuklaste pesa; roosa rist – illegaalne koerte hauaplats. 10 Alade kirjeldused on toodud tekstis.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 31 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

ühendava rohekoridoriga, mis sobib pea kõigile uuritud liikidele. Kose tee äärde jääv mets on kuiv okaspuistu, kus alusmetsa on vähem. Sealsed elupaigad sobivad hästi oravale (Sciurus vulgaris), metsnugisele (Martes martes), mutile (Talpa europaea), metskitsele jt. Kose mõisa metsistunud ümbruses elavad metskitsed. Väga oluline elupaik eeskätt poolveelistele imetajatele, nagu saarmas (Lutra lutra), mink (Neovison vison), kobras (Castor fiiber), mügri (Arvicola amphibius) jt, ning kahepaiksetele on ka Pirita jõgi ise. Ei tohi alahinnata ka aedlinna olulisust loomade elupaigana, kuna aedades liigub rohkesti siile (Erinaceus europaeus), oravaid ja erinevaid pisiimetajaid.

Joonis 16. Loomastiku elupaigad kavandatava Mustakivi tee pikenduse ümbruses (Rewild OÜ, 2020) Olemasolevate andmebaaside põhjal on kavandatava Mustakivi tee pikenduse piirkonnas varem registreeritud kokku 27 liiki maas liikuvaid imetajaid, kellest kolm on suurulukid – põder (Alces alces), metskits (Capreolus capreolus) ja metssiga (Sus scrofa) (joonis 17). Ulukiuuringu välitööl leiti 7 ulukimetaja liiki.

Lasnamäe klindiastangu peal, poolavatud loopealsel tuvastati uuringu välitöödel metskitse, halljänese (Lepus europaeus), rebase (Vulpes vulpes) ja muti esinemine. Klindinõlva all uuringuala ümbritsevates metsades ja mujal esines sageli metskitse ja muti (Talpa europaea) tegevusjälgi, Maarjamäe metsas olid ka põdra jäljed. Varasemad uuringud toovad välja, et põder on olnud Pirita loodusalal tavaline, kuid viimasel ajal on neid vähemaks jäänud ja suurenenud on metskitsede arvukus.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 32 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Varasemate uuringute ja andmebaaside kohaselt esinevad Pirita jõe oru piirkonnas väikekiskjatest rebane, kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), mäger (Meles meles), metsnugis, tuhkur (Mustela putorius), kärp (Mustela erminea), nirk (Mustela nivalis), mink ja saarmas. Jänesed on piirkonnas suhteliselt tavalised ja välitööde käigus kohati ka üht halljänese isendit Purde tänava lähistel. Varasemates uuringutes on mainitud kopra olemasolu, kellele tüüpilised elupaigad on ojade (sh Varsaallika oja ja Katleri oja) ja Pirita jõe kaldad. Pisinäriliste kohta täpsemaid andmeid pole, kuid sagedamini esinevad liigid, nagu leethiir (Myodes glareolus), uruhiired (Microtus spp), kaelushiir (Apodemus flavicollis), juttselghiir (A. agrarius), koduhiir (Mus musculus), rändrott (Rattus norvegicus) jt, on tõenäoliselt kõik uuringualal esindatud. Aedlinnadele on iseloomulik oravate ja siilide rohkus, seega võib eeldada nende liikide kõrget arvukust ka Mustakivi tee pikenduse ümbruses. Karihiirlastest esineb alal mets-karihiir (Sorex araneus) ja Pirita jõe ääres on registreeritud ka vesimuti (Neomys fodiens) esinemine (1987. aastal) (Kiristaja, 2006; Uustal, 2011).

Kaitsealustest imetajatest on andmebaasides registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva saarma (Lutra lutra) esinemine Pirita tee ääres. Saarmale on sobilik kogu Pirita jõe äärne. Saarmas on ka Pirita loodusala kaitse sihtliik. 1987. aastal püüti uuringu käigus Pirita jõeoru maastikukaitsealal III kategooria kaitsealune kasetriibik (Sicista betulina). Samuti on kasetriibikut kohatud Pirita jõeoru maastikukaitsealal 2012. aastal (Triin Edovald, isiklik suhtlus). Tiheda alusmetsaga puistud ja erinevad niidud on liigile sobivad elupaigad, seega on kasetriibiku esinemine uuringualal üsna tõenäoline.

Kahepaikseid ei kohatud välivaatluste käigus hoolimata sellest, et vaatlusi tehti kevadisel sigimisperioodil, kui kahepaiksed ja nende kudu on suhteliselt kergesti leitavad, ning suvel, kui noored ja täiskasvanud isendid liiguvad laiemalt ringi. Vaatluste käigus kontrolliti Mustakivi tee pikenduse läheduses kõiki veekogusid, kus kahepaikseid võiks esineda. Maarjamäe metsas on mitmeid tiike, kuid need on võsastunud ja prügi täis.

Varasemate uuringute kohaselt esineb rohukonn kõikides Pirita linnaosa suuremates loodusmassiivides. Planeeritava tee Pirita poolsest otsast 1,9 km kaugusele jäävad Keskkonnaregistrisse kantud Tallinna botaanikaaias asuvad rohukonna (Rana temporaria) sigimistiigid ning suure tõenäosusega sigivad kahepaiksed Pirita jõe luhaaladel laialdasemalt. Kose metsas ja Pirita jõe ääres on varasemates uuringutes registreeritud hariliku kärnkonna (Bufo bufo) vähearvukas esinemine, kuid andmebaasides ühtki kirjet piirkonnas ei ole. Pirita jõe piirkonnast on viiteid ka roheliste konnade (tõenäoliselt tiigikonn, Pelophylax lessonae) esinemise kohta, kuid ühtki tõestatud leidu ei ole. Lähim registreeritud tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) leiukoht asub Lasnamäel ca 1,7 km kaugusel: Punasest tänava ja Peterburi tee ning Mustakivi tee ja Plasti tn vahele jääval alal.

Roomajatest kohati välivaatluste käigus arusisalikke (Zootoca vivipara) Lasnamäe loopealsel. Lisaks on andmebaasides registreeritud arusisaliku esinemine Lasnamäel Katleri piirkonnas ja eelpool mainitud tähnikvesiliku elupaigas. Pirita piirkonnas on arusisalik varasematele uuringutele tuginedes suhteliselt sage. Nastikuid (Natrix natrix) on kohatud Pirita jõe ja Varsaallika oja kallastel. Vähemarvukalt on piirkonnas kohatud rästikut (Vipera berus). Pirita linnaossa jäävad liivasel mullal olevad metsad väivad olla sobivad ka vaskussile (Angius fragilis).

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 33 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 17. Registreeritud imetajate, kahepaiksete ja roomajate ning nende tegevusjälgede vaatluskohad Mustakivi tee pikenduse ümbruses (Rewild OÜ, 2020) 2020. aastal koostas Elustik OÜ Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas nahkhiirte inventuuri. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade uuringualal leiduvatest nahkhiireliikidest ning nende peamistest toitumis- ja lennualadest ning läbi viia nahkhiirte rändeaegne monitooring, et saada infot võimaliku nahkhiirte rändeaegse kogunemise kohta uuringualal.

Loodusvaatluste andmebaasis (LVA), Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) ja teistes avalikes andmebaasides ei leidunud 10.09.2020 seisuga uuringualaga kattuvaid nahkhiirtevaatlusi. Uuringuala piirneb põhja suunas Pirita jõe ürgoruga ja edela suunas ligikaudu 2,5 kilomeetri kaugusel asub Kadrioru park, mis mõlemad on Eesti mastaabis head ja Tallinna linna parimad nahkhiirte elupaigad. Lisaks paikneb läheduses ka Lillepi park. Uuringuala on ümbritsevate elupaikadega hästi ühendatud (joonis 18).

Ümbruskonnas on varasemalt 2010. aastal uuritud, kas nahkhiired võiksid kasutada Maarjamäe klindi serva liikumiseks Piritajõe ürgoru ja Kadriorupargi vahel. Uuringu tulemusel ei leitud kahel vaatlusööl piirkonnas siiski suurt nahkhiirte lennuaktiivusust.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 34 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 18. Olulisemad nahkhiirte elupaigad uuringupiirkonnas. Katkendjoonega on märgitud uuringuala (Elustik OÜ, 2020) Uuringu piirkond jääb kahe liigi, põhja-nahkhiire ja suurvidevlase suvekolooniate toitumispiirkonda. Põhja- nahkhiir on asulates laialt levinud liik, kelle varjepaigad võivad paikneda nii mitmesugustes ehitistes kui ka puuõõnsustes. Põhja-nahkhiire poegimisaegne elupaiga ulatus on tavaliselt mõni kilomeeter. Seega paikneb koloonia päevane varjepaik suure tõenäosusega Pirita-Kose asumis. Suurvidevlase kolooniad paiknevad enamasti puuõõnsustes, liik on suure kodupiirkonnaga ning toitub sageli varjekohtadest kaugel. Uuringu piirkonna lähedusest on suurvidevlase leide teada Pirita jõe ürgorust ja Kadrioru pargist.

Uuringupiirkonnas registreeriti kaheksa nahkhiireliiki: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), pügmee-nahkhiir (Pipistrellus pygmaeus), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), suurvidevlane (Nyctalus noctula), veelendlane (Myotis daubentonii), tõmmu/habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) ja hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus). Sellest lähtuvalt võib pidada ala liigirikkaks piirkonnaks. Samas tuleb tõdeda, et suur registreeritud liikide arv on ilmselt suuresti seotud Pirita jõe ja seda ümbritseva maastiku ning metsadega.

Olulisemad nahkhiirte toitumisalad piirkonnas on seotud alal leiduvate puistutega. Alal sagedased nahkhiireliigid toitusid peamiselt pangaaluse metsaga seotud lennupaikades ja Kose tee juures oleva männimetsa piirkonnas. Uuringualal paikneb tõenäoliselt kahe liigi, põhja-nahkhiir ja suurvidevlane, poegimiskolooniate toitumisala.

Uuringualal leidub nahkhiiri kõikjal, kuid sagedased liigid on valgustuse osas tolerantsed. Nii põhja-nahkhiir kui suurvidevlane toituvad sageli valgustuse kohal ning püüavad seal kogunevaid putukaid.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 35 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Taimestiku kaardistamisel Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas kaardistati ka kuklaste pesade asukohad (joonis 15). Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkonda jääb kaks kuklase pesa. (TLÜ, 2020)

4.12 Linnustik

2020. aastal viis Tuulelind OÜ läbi haudelinnustiku inventuuri Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas (joonis 19). Uuringuala külastati lindude pesitsemise tippajal varahommikusel ja hommikusel ajal kahel korral – 26.05 ja 18.06.

Joonis 19. Haudelinnustiku inventuuri uuringuala ehk Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjupiirkond (Tuulelind OÜ, 2020) 2020. aasta pesitsusperioodil kohati uuringualal 29 linnuliiki, kelle jaoks leidub uuringualal pesitsemiseks sobilikku biotoopi (juhuslikult ülelendavaid liike (piiritaja, hõbekajakas jms) uuringus ei arvestatud). 17 liigi pesitsuskindluseks määrati „tõenäoline pesitsemine“, 4 liigi puhul „kindel pesitsemine“ ja 8 liigil „võimalik pesitsemine“, seega alal pesitseb 21 kuni 29 linnuliiki.

Kahe loenduskorra käigus saadud kontaktide asukohtade ruumilisel võrdlemisel saadi pesitsevate paaride arvuks uuringualal 73 kuni 81. Arvukaimad liigid olid metsvint (10 paari), musträstas (9 paari), rasvatihane (7 paari), pruunselg-põõsalind (5 paari) ja väike-lehelind (5 paari). Leiti kaks III kaitsekategooria kaitsealust linnuliiki – väike-kärbsenäpp (Ficedula parva, võimalik pesitsemine, 1 paar) ja väänkael (Jynx torquilla, võimalik pesitsemine, 1 paar).

Uuringuala saab elupaikade järgi jagada neljaks erinevaks piirkonnaks.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 36 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Uuringuala põhjaosa Kose teest kuni Varsaallika ojani iseloomustab männi enamusega segamets, kus on ootuspäraselt arvukaimaks liigiks metsvint 3 paariga. Ala põhjaservas laulis ka III kaitsekategooria liik väike- kärbsenäpp. Elupaik on liigile pigem ebatüüpiline. Kose tee 62 elamu ja Varsaallika oja vahel häälitses ka teine III kaitsekategooria liik väänkael. Varsaallika oja vee hulk, vee sügavus ja põhja iseloom on värvulistele joomise ja pesemise kohaks väga sobilikud, seega on eeldatavalt tegemist lindude jaoks olulise veekoguga. Varsaallika ojast Kase tänavani moodustab suures osas Sisekaitseakadeemia peaaegu taimestikuta jäätmaa ja kitsas puisturiba ala idaservas. Kase 61 suurel jäätmaal pesitseb uuringuala ainus põldlõoke.

Kase ja Jussikalda tänavate vaheline uuringuala osa on kõige linnu- ja liigirikkam. Alal kasvab eriilmeline lehtmets, kus klindi serval on ülekaalus kõrged puud (peamiselt kased ja haavad) ning klindi all (põhja pool) enamuses madalam puistu kase, toominga ja tiheda põõsa- ja puhmarindega. 9,5 ha suurusel puistualal pesitseb 46 kuni 50 linnupaari, mis on biotoopi arvestades keskpärane tulemus.

Narva maantee 131d tühermaal esinesid elupaigale iseloomulikud liigid – lausa 4 paari pruunselg-põõsalinde, karmiinleevike, talvike jt. Elupaik ongi liigi- ja isendivaene ning linnurohkus sõltub peamiselt kasvava puistu kättesaadavusest. Mustakivi tee pikenduse jaoks kunagi rajatud süvend elavdab küll maastikupilti, kuid ei paku lindudele täiendavaid elupaiku.

Tallinna rohealade teemaplaneeringu koostamisega seoses andis Tallinna Linnuklubi 2006. aastal ülevaate Tallinna linnustikust. Ülevaate kohaselt koosneb Maarjamäe klindi alune mets Lasnamäe paejärsaku kõrghaljastusest ja järsaku all olevast niiske pinnasega põõsastikust ning ala on oluline rohekoridor rändavatele linnuliikidele.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 37 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

5.1 Üldplaneeringud ja teemaplaneeringud

Lasnamäe elamualade üldplaneeringus (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238) on Mustakivi tee pikendus kuni Lasnamäe ja Pirita linnaosa piirini näidatud perspektiivse jaotustänavana (joonis 20), ala on märgitud tänavahaljastuse vajadusega liiklusmaana (joonis 21).

Joonis 20. Kavandatava Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkond Lasnamäe elamualade üldplaneeringu teemakaardil „Teed“ (2010)

Haljasala (H) Liiklusala (L) Tänavahaljastus Üldplaneeringu piir

Joonis 21. Kavandatava Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkond Lasnamäe elamualade üldplaneeringu maakasutusplaanil (2010)

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 38 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Üldplaneeringus on seatud eesmärgiks vastavalt Lasnamäe elamualade ruumilisele arengustrateegiale parandada Lasnamäe elamualade ühendust ümbritsevate piirkondadega nii olulisemate sõiduteede ja sõlmpunktide väljaarendamise teel kui ka kvartalitesisese ja vahelise loogilise struktuuriga teedevõrgu valmisehitamise ja väljaarendamise teel, hõlmates kindlasti ka kergliiklusteid. Üldplaneeringu koostamisel peeti mõnevõrra puudulikuks ühendust põhjast Pirita linnaosaga ja lõunast Lasnamäe tööstusaladega ning selgitati, et põhja-lõuna suunas kulgevaid ühendusteid (peamiselt Mustakivi tee ja J. Smuuli tee) katkestab põhjast Narva mnt ja lõunast Peterburi tee. Lasnamäe elamualade sidususe ja ühendusteede parandamisel ümbritsevate territooriumidega on oluline eesmärk luua lisaks J. Smuuli ja Mustakivi teele (mõningal määral ka Ussimäe teele) juurde põhja-lõunasuunalisi liikumisteid, mis võimaluse korral jätkuksid ka üle Lasnamäe elamualade piirjoone. Üldplaneeringu seletuskirjas on ära märgitud, et seda pidurdab põhja poolt mõningal määral looduskaitse all olev paeklint kui looduslik takistus.

Üldplaneeringus on loetletud Tallinna Linnavolikogu 20.06.2005 määrusega nr 40 „Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014” kinnitatud olulisemad magistraaltänavavõrgu ehitus- ja rekonstrueerimisobjektid Lasnamäe elamualadel või sellega vahetult piirneval alal. Nende seas on nimetatud ka Mustakivi tee pikendus, mille rahastamine linnaeelarvest nähti ette aastatel 2013 ja 2014. Narva mnt ja Kose tee vahelise teelõigu eesmärk on parandada ühendust Pirita linnaosaga. Pikenduse valmisehitamine võimaldab vähendada liikluskoormust Kose teel, Pärnamäe teel ja Russalka ristmikul ning Narva maantee lauluväljaku tõusul. Üldplaneeringus on juhitud tähelepanu, et tee väljaehitamisel on oluline arvestada Maarjamäe paeklindi perspektiivse looduskaitseala piiriga (Maarjamäe looduskaitseala on 2006. aastal EELIS andmebaasi kantud mitteametliku kavandatava kaitstava alaga, kuid tegemist ei ole keskkonnaregistri objektiga, ID: 1138283408) ning lindude elutegevuseks võimalikult suure osa kõrghaljastuse säilitamisega. Mustakivi tee pikendusel tuleb arvestada lindude rännet ja igapäevast liikumist. Rohealad Tondiraba asumis moodustavad ühe haru lindude nn Ida-Tallinna rändeteest, mistõttu on see lindudele ka oluline pesitsuskoht. Linnud kasutavad kõrghaljastust rände ajal ühelt rohealalt teisele liikumisel.

On mainitud, et kuna Mustakivi tee pikendus Narva maantee ja Kose tee vahel rajatakse varem paekaldasse süvendatud kanalisse, ei too see tõenäoliselt kaasa olulist negatiivset mõju paekaldale. Siiski on mõjude täpsemaks hindamiseks soovitatav ehitusprojekti koostamise käigus viia läbi keskkonnamõjude hindamine.

Mustakivi tee ja Narva maantee ristmiku juures on märgitud haljasala, mis on rohelise võrgustiku kaardil märgitud rohealana (joonis 22). Lasnamäe linnaosas on kesklinnast ida poole kulgev rohelise võrgustiku I roheline radiaal, mille lõunapiir kulgeb suures osas piki looduskaitse alla võetud pankrannikut ning see peab hõlmama võimalikult laia riba klindi ülaservast sisemaa poole (kaitsetsoon 50 m). I rohelise radiaaliga liitub Lasnamäe poolt põhja-lõunasuunaline vööde: Katleri-Tondiraba-Väo roheala. Nimetatud ala haljastamine on oluline ökoloogilise tasakaalu tagamiseks ja elanikele soodsate puhketingimuste loomiseks. Lisaks on ala heakorrastamine ja haljastamine teatav kompensatsioon haljasmaade üldisele kahanemisele Tallinna idaosas. Loode-kagusuunaline vööde (Paekalda - Loopealse - Tondiraba - Väo paepark) ei ole uue üldplaneeringu struktuuri kohaselt enam reaalne, sest tal puudub pidevus ja laius (vahepeal kehtestatud ja realiseeritud detailplaneeringute tõttu). Kavandatavate ülelinnalise tähtsusega rohekoridoride miinimumlaius vabadel hoonestamata aladel peab olema 50 m. Sellega tagatakse haljastuseks vajaliku maa-ala olemasolu ja välditakse haljasalade täisehitamist (hoonete ja teede rajamine).

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 39 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 22. Kavandatava Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkond Lasnamäe elamualade üldplaneeringu rohelise võrgustiku kaardil (2010) Pirita linnaosa üldplaneeringus (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 179) on Lasnamäe linnaosast algav perspektiivne avalikult kasutatav põhitänav maakasutusplaanil näidatud Pirita linnaosas jätkuvana kuni Kose teeni (joonis 23).

Üldplaneeringu kohaselt parandab uue põhitänava rajamine liiklusolukorda, kuna Mustakivi tee pikendus Kose teeni moodustab Lasnamäe ja Pirita linnaosa vahele korraliku ühendustee, mis vähendab kitsa ja ohtliku Kose tee lõigu koormust. Mustakivi tee pikenduse Kose teeni väljaehitamisel tuleks üldplaneeringu kohaselt näha ette ka ühistranspordiliinid mööda Mustakivi tänava pikendust Kose teeni.

Mustakivi tee läbib Kase tn ja Varsaallika oja vahelises lõigus Pirita linnaosa üldplaneeringus määratud hoiu- ja kaitsemetsaala ning pargi ja roheala külgnedes Katleri ojaga. Lasnamäe klindi serv, Maarjamäe paekallas, on riikliku kaitse all olev üksikobjekt ning sinna on määratud kaitsealuse loodusobjekti kaitsevöönd. Sellest omakorda põhja pool läbib kavandatav tee avalikku haljasala Maarjamäe mets ning kahte üldkasutatavate ehitiste ala. Teetrass ületab Katleri oja ja Varsaallika oja. Kose tee ääres läbib tee trass uuesti hoiu- ja kaitsemetsa ala.

Üldplaneeringu kohaselt on kaitsemets hoiualal, kaitsealal, kaitstava loodusobjekti, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga alal, ranna või kalda piiranguvööndis, mälestise kaitsevööndis, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis, haljaskoridoris asuv mets ja sanitaarkaitsemets. Kaitsemetsa majandamise eesmärk on keskkonnaseisundi kaitsmine. Hoiumets on kaitseala sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets.

Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada haljaskoridor Mustakivi tee allatuleku trassi ääres Narva maanteest kuni Kose teeni. Pirita linnaosa üldplaneeringus on säilitatud ja määratud avalikult kasutatavateks puhkealadeks peaaegu kõik viimastel aastakümnetel puhkealadena kasutuses olnud territooriumid, millest olulisemate hulgas on nimetatud ka Maarjamäe paeastangu alune haljastu.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 40 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Üldplaneeringus on välja toodud, et Varsaallika oja on oluline nõlvaaluse veerežiimi kujundaja, kogudes piirkonna sademe- ja liigvee. Läbides elamukrunte, annavad oja ja selle heakorrastatud kaldad kruntidele lisaväärtuse ja omapära. Paljud majaomanikud on osanud sellega arvestada, hoiavad voolusängi puhtana ja on kujundanud oja kaldad sageli krundi atraktiivsemaks osaks. Välja on toodud, et Mustakivi tee pikenduse kavandamisel tuleb arvestada Katleri oja voolusängiga ning oja mitte torustada.

Linnaosa piir Park ja roheala Põhi- ja jaotustänevad (ol.olev/perspekt.) Hoiu- ja kaitsemetsa ala Kalda piiranguvöönd Üldkasutatavate ehitiste ala Kalda ehituskeeluvöönd (ol.olev/perspekt.) Kalda veekaitsevöönd Väikeelamute ala Kaitstava loodusobjekti kaitsevöönd Väljakujunenud pereelamute ala Kultuurimälestis kaitsevööndiga Korterelamute ala (ol.olev/perspekt.) Haljas- ehk rohekoridor

Joonis 23. Kavandatava Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkond Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanil (2009) Mustakivi tee pikendamine Narva maanteelt kuni Kose teeni on ette nähtud Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga (2010) ja Pirita linnaosa üldplaneeringuga (2009). Projekteerimistingimustega ette nähtud trassikoridor ühtib üldjoontes üldplaneeringutes märgitud perspektiivse teega.

Tallinna üldplaneeringut (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 3) täiendava ja täpsustava „Tallinna rohealade teemaplaneeringu“ (algatatud Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 otsusega nr 67) ja teemaplaneeringu „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ (algatatud Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 184) menetlus on peatatud ning teemaplaneeringut rakendatakse linnaosade üldplaneeringute kaudu. Linnaosade üldplaneeringute koostamisel on nimetatud teemaplaneeringute koostamisel tehtud uuringud ja analüüs olnud aluseks tänavavõrgu ja rohevõrgustiku planeerimisel.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 41 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Üldplaneeringutes on välja toodud, et kavandatav Mustakivi tee pikendus aitab parandada ühendust Pirita linnaosaga, võimaldab vähendada liikluskoormust Kose teel, Pärnamäe teel ja Russalka ristmikul ning Narva maantee lauluväljaku tõusul ning vähendab kitsa ja ohtliku Kose tee lõigu koormust. Kavandatav tegevus toetab seega üldiselt linnaosade ühendatust ning piirkonniti ka liiklusolukorra paranemist.

Üldplaneeringutes on juhitud tähelepanu lindude rände ja igapäevase liikumisega arvestamise vajadusele ning sellest tulenevale kõrghaljastuse säilitamise vajadusele, Varsaallika oja olulisusele paekalda nõlvaaluse veerežiimi kujundajana ja Katleri oja voolusängiga arvestamisele.

Üldplaneeringutes on ära märgitud Maarjamäe paekalda kaitsealune ala ja piirkonna roheala, kuid seda ei ole käsitletud Mustakivi tee pikendust rajamist välistavana.

5.2 Teised kõrgema taseme strateegilised planeerimisdokumendid

Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 (avalik strateegia kavand 11.2019) visioon: Tallinna piirkond on inimestele atraktiivne, elava majandusega, elurikas ja roheline linn, kus elavad terved ja heatujulised inimesed. Tallinna piirkond on kaetud väga hea ühistranspordi ja uudsete liikuvusteenustega, mugavate jalgratta- ja kõnniteede võrgustikuga, mis on ligipääsetavad ja aasta läbi kasutatavad nii 8- kui ka 80-aastastele.

Strateegia eesmärgiks oli analüüsida liikuvusega seotud probleemide põhjuseid ning pakkuda lahendusi, mis võimaldavad saavutada nii head ja kiired liikumisvõimalused kui ka tagada keskkonnaeesmärkide täitmine. Autode arv ja liiklussagedus on kogu Tallinna piirkonnas väga kiiresti kasvanud, tuues kaasa jalgsi ja ühistranspordiga liikumise osakaalu vähenemise, asustusstruktuuri ja töökohtade ümberpaiknemise, isiklikust autost sõltuvuse süvenemise ning leibkondade ja ettevõtete transpordiga seotud kulude kasvu.

Liikuvuskava töötubades ja seminaridel joonistusid välja 13 peamist linnaplaneerimise ja liikuvusega seotud lahendamist vajavat probleemi. Neist on Mustakivi pikenduse rajamisega seoses asjakohane välja tuua järgmised:

• liikumise aja- ja rahakulu kasvab;

• teehoiu ja ühistranspordi kulud kasvavad ja olemasoleva tänavavõrgu remondivõlg on suur;

• transpordi negatiivsed tervisemõjud kasvavad;

• linnatänavad ei ole jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks atraktiivsed. Linnaliikluses on eakad ja jalakäijad haavatavad ja liiklusohutus kehv.

Strateegia koostamisel analüüsiti liikuvuse trende aastani 2035 kolmes võimalikus tulevikustsenaariumis. Mustakivi tee pikenduse puhul on tegemist juba 2005. aastal kavandatud projektiga. Kavandatav tegevus sobitub strateegias käsitletud stsenaariumiga „SAMAL KURSIL”, mis tähendab praeguste trendide jätkumist. Omavalitsused ega riik ei sekku aktiivselt, vaid püüavad lahendada suurema autokasutusega kaasnevat nõudlust suurema läbilaskevõimega taristu järele. Nähakse autostumise kasvu ning ühtlasi pikendavad ummikud autoga liikumise aega ja vähendavad ühistranspordi konkurentsivõimet. Nenditakse, et kuigi iga 2 kuni 4 aasta tagant avatakse mõni suurem ülelinnaline tee-ehitusprojekt (nagu Mustakivi tee läbimurre), on

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 42 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm linnas liikumine endiselt ajakulukas, tipptunnid on pikenenud, kesklinna atraktiivsus on vähenenud ning nädalavahetustel veedavad inimesed aega kaubandus- ja meelelahutuskeskustes, kuhu – paari erandiga – liigutakse peamiselt autoga.

Tallinna rattastrateegia 2018–2027 (heakskiidetud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga nr 41/26) selgitab, miks tasub rattakasutust edendada ning mida ja kuidas on vaja teha selle saavutamiseks. Strateegia näeb Mustakivi teest lääne pool ette klindiga paralleelselt (klindi all) kulgeva tervisevõrgu rattatee, mis on läbi Maarjamäe metsa ühendatud Kose teel kulgeva rattateega (joonis 24). Mööda Mustakivi teed kulgeb põhivõrgu rattatee, mis pöördub Narva maanteed mööda itta.

Joonis 24. Kavandatava Mustakivi tee pikenduse rajamise tegevuspiirkond Tallinna rattastrateegia 2018-2027 kaartildel 5.3 Detailplaneeringud

Mustakivi tee pikenduse teekoridori lähipiirkonnas on mitmeid kehtestatud ja menetluses olevaid detailplaneeringuid (joonis 25), millega tuleb Mustakivi tee pikenduse rajamisel arvestada.

Narva mnt 152 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringuga (DP010550)11 on lubatud 3,9 ha suurusel maa-alal asuva Narva mnt 152 kinnistu jagamisel tekkivatele kruntidele vabaaja keskuse koos 16-korruselise hotelliga, 16-korruselise korterelamu ja 5-korruselise kaubanduskeskuse koos parkimismajaga ehitamine. Detailplaneeringu ala on kruntideks jagatud, kuid ehitustegevusega ei ole alustatud.

Tondiraba tn 1-7 kinnistu detailplaneeringuga (DP003750)12 nähti ette 6,3 ha suuruse maa-ala jagamine kolmeks hoonestatavaks kinnistuks (Tondiraba tn 1, kü tunnus 78403:306:0330; Tondiraba tn 7, kü tunnus 78403:306:0350; ja Tondiraba tn 11, kü tunnus 78403:306:0360), haljasalaks ning transpordimaa kruntideks

11 Narva mnt 152 kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (DP010550), kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 22.03.2006 nr 542-k. 12 Tondiraba tn 1-7 kinnistu detailplaneering (DP003750), kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega 30.11.2000 nr 401, osaliselt kehtetuks tunnistatud Tallinna Linnavalitsuse 22.03.2006 korraldusega nr 542-k ning Tallinna Linnavolikogu otsusega 28.05.2020 nr 46.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 43 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm ja alajaama kruntideks. Tondiraba tn 1 katastriüksusel on detailplaneeringuga määratud hoonestusõigus realiseeritud ja on rajatud tankla. Tondiraba tn 7 katastriüksusele nähti ette kaubanduskeskus, mida KMH programmi koostamise ajaks rajatud ei ole. Tondiraba tn 11 nähti ette spordisaal (jäähall). Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 otsusega nr 46 tunnistati detailplaneering Tondiraba tn 11 katastriüksuse osas kehtetuks. Tondiraba tn 11 katastriüksusel paiknevad Tondiraba Tennisekeskus, tenniseväljakud ja ajutine hoone – sulgpallihall. Detailplaneeringus ei olnud määratud ehitusõigust sulgpallihalli püstitamiseks. Kehtiv ehitusseadustik ei võimaldanud ajutise ehitise kasutamise tähtaega pikendada. Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega loodi eeldused ajutise sulgpallihalli säilitamiseks, kuna see võimaldab taotleda projekteerimistingimused sulgpallihalli püstitamiseks.

Purde tn 31a kinnistu detailplaneeringuga (DP008730)13 nähti ette 1,6 ha suuruse planeeringuala jagamine kaheks väikeelamu krundiks, üheks üldmaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. Detailplaneering on realiseeritud. Kavandatav Mustakivi tee pikenduse teekoridor läbib detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa krunti (Jussikalda tn 1 katastriüksus, kü tunnus 78402:208:7790).

Kose tee 58 krundi detailplaneeringuga (DP024850)14 määrati Kose tee 58 krundi suurus ning määrati lisaks kahele olemasolevale hoonele ja puurkaev-pumbamajale ehitusõigus 6-rühmalise lasteaia hoone ja nelja abihoone – laste mängumaja rajamiseks. Ehitusõigus realiseeriti 2018. aastal.

Purde tn 6 krundi detailplaneeringuga (DP007560)15 kavandati Pirita linnaosas asuvale 0,5 ha suurusele maa- alale 2 krunti: elamumaakrunt kolme kahekorruselise korterelamu ehitamiseks ja tootmismaa krunt trafoalajaama rajamiseks. Ehitisregistri andmetel (seisuga 25.03.2020) on Purde tn 6 katastriüksusele 2007. aastal rajatud kaks 2-korruselist korterelamut, tootmismaa krunti moodustatud ei ole.

Kosemetsa tn 7-17 kinnistute detailplaneeringuga (DP010470)16 kavandati 1,32 ha suurusel maa-alal asuvate kinnistute piiride muutmist ja 3 kinnistu sihtotstarbe muutmist elamumaaks, mille tulemusena moodustatakse 7 krunti (2 elamumaa, 2 tootmismaa, 2 transpordimaa ja 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt) ning määratakse ehitusõigus kolme kuni 2-maapealse ja 1-maa-aluse korrusega korterelamu ning ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks. Kosemetsa tn 9 // 11 // 13 katastriüksusele (kü tunnus 78402:208:0179) on Ehitisregistri andmetel (seisuga 25.03.2020) 2014. aastal rajatud kolm korterelamut. Kosemetsa tn 15 katastriüksusel (kü tunnus 78402:208:0182) on ehitusõigus realiseerimata.

Varsaallika, Hiie ja Kase tänava vahelise kvartali detailplaneeringu (DP002410)17 (algatatud) algatamisel on viidatud, et planeeringute koostamisel võtta aluseks Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni poolt 29.10.1998 kinnitatud detailplaneeringu lähteülesanne (ei ole TPR-is kättesaadav).

Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneeringu (DP036910)18 (algatatud) eesmärk on elamumaa sihtotstarbega Kose tee 64 (kü tunnus 78402:208:7910) ja Purde tn 2a (kü tunnus 78402:208:4170) liitmine

13 Purde tn 31a kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega 19.09.2002 nr 362. 14 Kose tee 58 krundi detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 17.10.2007 nr 1798-k. 15 Purde tn 6 krundi detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.09.2004 otsusega nr 200. 16 Kosemetsa tn 7-17 kinnistute detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavalitsus 28.06.2012 korraldusega nr 987-k. 17 Varsaallika, Hiie ja Kase tänava vahelise kvartali detailplaneering (DP002410), algatatud Tallinna Linnavalitsuse 30.05.2001 korraldusega nr 2275-k. 18 Kose tee 64 ja Purde tn 2a kinnistute detailplaneering (DP036910), algatatud Tallinna Linnavalitsuse 19.06.2013 korraldusega nr 883-k.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 44 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

üheks elamumaa krundiks, Kose tee 64 kinnistust transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine Purde tänava maa-ala laiendamiseks ning moodustatavale elamumaa krundile ehitusõiguse määramine kokku kahe kuni 2-korruselise korterelamu ehitamiseks.

Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP044500)19 (algatatud) eesmärk on Narva mnt 133 kinnistu elamumaa sihtotstarbe muutmine ärimaaks ning ehitusõiguse määramine 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega sportlikke vabaajaveetmise võimalusi pakkuva ärihoone ehitamiseks. Lisaks kavandatakse üldkasutatava maa sihtotstarbega Narva mnt 131d kinnistule mänguväljak ning antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb muu hulgas arvestada järgimisi lähteseisukohti ja lisatingimusi:

• näha ette Maarjamäe klindi poolne krundi osa haljasalaks ja hoonestust, parkimist, sõiduteid vms sinna mitte kavandada. Kuna krundi juhtotstarve on Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kohaselt haljasala maa, siis kavandada krundil maaga seotud haljastuse osakaaluks 40–50% kompaktse alana, kuhu näha ette erinevaid rekreatiivseid funktsioone;

• ehitustegevus kaitsevööndis on võimalik vaid juhul, kui on välistatud oht kaitsealusele paekaldale. Viia läbi ehitusgeoloogiline uuring, kaardistada kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas Maarjamäe paekalda hetkeseisund ning leida ehitustööde maht, meetod ja asukoht, mis täielikult välistaksid ohu kaitsealusele paekaldale;

• tagada jalgteede ja kergliiklusteede sidusus tänavavõrguga, sh Kihnu tänava kergliiklusteega. Arvestada Mustakivi tee pikenduse lahendusega, sh Narva maantee otsesuunal üle Mustakivi tee kavandatud jalakäijate sillaga ja nõlva poolse bussipeatusi ühendava kergliiklusteega.

Mustakivi tee pikenduse teekoridor läbib Narva mnt 131d kinnistut. Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatav mänguväljak ning muud funktsioonid ei tohi segada Mustakivi tee pikenduse rajamist.

19 Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering, algatatud Tallinna Linnavalitsuse 13.01.2021 korraldusega nr 19.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 45 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 25. Kehtestatud ja menetluses olevad detailplaneeringud kavandatava Mustakivi tee pikenduse teekoridori läheduses (TPR, 25.03.2021)

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 46 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

6. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD,

MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID

Kavandatavaks tegevuseks, millega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju KMH raames hinnatakse, on Mustakivi tee pikenduse rajamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on tegevustega eeldatavalt kaasnevate mõjude ja nende olulisuse väljaselgitamine ning vajadusel leevendavate meetmete pakkumine, et anda infot tegevusloa andmise üle otsustamiseks ning anda projekteerimiseks vajalikku lisainfot.

Kavandatava tegevuse mõjud jagunevad ehitustegevusest põhjustatud ehitusaegseteks mõjudeks ning teedevõrgu ja liikluskorralduse muutumisest tingitud kasutusaegseteks mõjudeks.

Ehitustegevusega kaasneb metsa raadamine ja loodusliku taimestiku hävimine, pinnasetööd ja rajatiste püstitamine, mis omakoda põhjustab taimestiku kasvukohtade ja loomastiku elupaikade kadumise ning pinnase veerežiimi muutumise.

Kasutusaegselt kaasneb kavandatava tee rajamisega piirkonna liikluskoormuse suurenemine ja ümberjaotumine. Liikluskoormuse suurenemisest tulenev mõju on olemuselt kumulatiivne, kuna müra ja õhusaaste lisandub olemasoleva teedevõrgu mõjule. Rajatava teega kaasneb täiendava liiklusvoo suundumine piirkonda, kuid samas suundub osa olemasolevast liiklusest rajatavale teele ning olemasoleva tänavavõrgu liikluse mõju seega väheneb. Näiteks on eeldada Rummu tee ja Lükati tee liikluskoormuse suurenemist ning liikluskoormuse vähenemist Kose tee Narva maantee poolsel teelõigul. Kavandatava tee läheduses kaasneb tee rajamisega liiklusest tingitud mürataseme tõus ja õhukvaliteedi langus. Samas väheneb tänu liikluskoormuse ümberjaotumisel müratase ja õhusaaste olemasoleva Kose tee Narva maantee poolsel osal.

Mõjuala suuruse määrab nii mõjuallika iseloom (ehitusaegne või kasutusaegne) kui ka mõju levik, mis võib olenevalt vaadeldavast keskkonnaelemendist erineda. Pinnasele ja taimestikule avalduv mõju on eelkõige seotud ehitustöödega ning on eeldatavalt pigem lokaalne, piirdub rajatava tee asukoha ja vahetu ümbrusega. Mõju veerežiimile hõlmab rajatava tee asukohta ja lähiümbrust ning ka ümbruskonna veejuhtmeid, mistõttu on mõjuala mõnevõrra suurem. Mõju müra ja vibratsiooni tasemele ning õhu kvaliteedile on ehitusperioodil ja kasutusperioodil erineva iseloomu ja ulatusega. Eeldatavalt ulatub ehitusperioodi intensiivsem mõju kavandatava tee ümbruses kaugemale kui kasutusaegne mõju. Kasutusaegne mõju avaldub küll eelkõige rajatava tee lõigu ümbruses, kuid kavandatav tegevus mõjutab liikluskoormuse muutumise ja ümberjaotumise kaudu liiklusolukorda, müra ja vibratsiooni taset ning õhu kvaliteeti ka laiemal alal, näiteks Rummu tee, selle ümbrus ja Rummu tee - Piritatee ristmik. Maakasutuse muutus mõjutab loomade liikumist, mille mõju avaldub samuti suuremal alal, hõlmates ka teisi piirkonna rohealasid. Enamikele keskkonnaelementidele avalduvate mõjude puhul võib eeldatavaks vahetuks mõjualaks lugeda hinnanguliselt kuni 150 m kummalgi pool Mustakivi tee pikenduse mõttelist telgjoont.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 47 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Järgnevalt on kirjeldatud kavandatava tegevuse korral avalduvat eeldatavalt olulist mõju, mida käsitletakse täpsemalt KMH aruandes.

• Pinnas, veerežiim ja veekvaliteet

Ehitustöödega kaasnevad kaevetööd, täitmine, rajatiste püstitamine ja tallamine valdavalt loodusliku või looduslähedases olukorras pinnasega alal. Tegevus mõjutab pinnase struktuuri ja niiskusrežiimi ning see läbi ka alal asuvaid pinnaveekogusid. Mõju avaldub valdavalt teekoridori alal, kuid mõju niiskusrežiimile võib tee mulde rajamise tõttu avalduda ka laiemal alal.

• Maastiku muutus ja taimkatte hävinemine

Ehitustöödega kaasneb loodusliku taimestiku hävimine teekoridori alal. Kavandatava tegevuse alal on tuvastatud kaitsealuste taimeliikide esinemine, seega kaasneb tee rajamisega eeldatavalt kaitsealuste taimede ja nende kasvukohtade kadu. Kavandatava teekoridori alal on väärtuslikke taimestiku kasvukohti, mis osaliselt tee rajamisel hävinevad. Lisaks mõjutab tee rajamine eeldatavalt pinnase niiskusrežiimi ja mulla struktuuri ning seega võib omakorda avaldada mõju taimekooslustele ka ümbritseval alal.

• Linnustik

Ehitustöödega kaasneb loodusliku taimestiku hävimine teekoridori alal. Puude ja põõsaste eemaldamise tõttu kaovad sellel alal linnustiku elupaigad. Pesitsusperioodil toimuva ehitustegevuse ajal kaasneb pesitsusrahu häiring, mis vähendab ka kaugemal asuvate elupaikade kvaliteeti. Kasutusajal on mõju seotud suurenenud inim- ja liikluskoormusega, millega eeldatavalt kaasneb samuti pesitsusrahu häiring. Lisaks kaasneb rajatistega (eriti peegeldavate pindade korral) kokkupõrke oht. Rajatised on takistuseks ka rändavatele linnuliikidele.

Kavandatud Mustakivi tee pikenduse teekoridori piirkonnas asub II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht (KLO9123833), seega kaasneb tee rajamisega leiukoha hävimine või selle kvaliteedi oluline vähenemine.

• Loomastik ja rohelise võrgustiku toimimine

Ehitustöödega kaasneb loodusliku ala hävimine teekoridori alal, millest tulenevalt hävivad ka loomastiku elupaigad. Kasutusajal on mõju seotud suurenenud inim- ja liikluskoormusega, millest tuleneva häiringu kaasneb eeldatavalt samuti sobivate elupaikade kadu ja elupaikade kvaliteedi langus. Kavandatav tee ning kaasnev inim- ja liikluskoormus takistab alal loomade ida-läänesuunalist liikumist ja põhja-lõunasuunalist liikumist. Eeldatavalt kaasneb kavandatud tegevusega tee rajamisest ning suurenenud inim- ja liikluskoormusest tingitud elupaikade killustumine ja oht loomade elule. Oluliseks on looduvääruslike elupaikade Lasnamäe loopealsed, Lasnamäe panga nõlv ja pangaalune mets, Katleri oja ja Varsaallika oja, Kose mets, Lillepi park ning Pirita jõeoru maastikukaitseala vaheliste loomadele liikumisvõimaluste kadumine või kvaliteedi langus.

Alternatiivide mõju keskkonnaelementidele on eeldatavalt suhteliselt sarnane. Mõju on erinev olenevalt sellest kui suur maa-ala jääb teemulde alla. Sellest tulenevalt esineb mõnevõrra erinev mõju pinnase struktuurile, võimalusele taimestiku taastumiseks ehitustööde järgselt ja loomade

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 48 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm liikumisvõimalustele. Alternatiivide puhul on kasutusajal inim- ja liikluskoormusega seotud mõju eeldatavalt sarnane.

Kavandatava Mustakivi tee pikenduse rajamisel võib pinnasele, veerežiimile, taimestikule, loomastikule ja linnustikule eeldatavalt kaasneda oluline mõju, mida käsitletakse täpsemalt KMH aruandes.

• Kaitsealune üksikobjektile Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand (KLO4000607)

Keskkonnaamet on 06.05.2019 kirjas nr 7-9/19/6708-2 märkinud:

„Tutvunud esitatud materjalidega märgime, et peame võimalikuks Mustakivi tee pikenduse rajamist klindi piirkonda juhul, kui projekteerimise käigus suudetakse leida tee osas selline tehniline lahendus, mille rakendamisega ei kaasneks mingisuguseid negatiivseid mõjusid kaitsealusele Maarjamäe paekaldale ning millega ei mõjutata negatiivselt piirkonna veerežiimi. Keskkonnaametil on tulevikus võimalik nõustuda ehitusloa väljastamisega olukorras, kus koostatav projekt ei ole vastuolus kaitsealuse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga ega looduskaitseseaduses sätestatuga. Arvestades piirkonna geoloogilisi olusid Mustakivi tee pikenduse rajamiseks ning kaitsealuse objekti olemust, toetab Keskkonnaamet KMH menetluse algatamist, et selgitada välja, kas Maarjamäe paekalda seisukohast on Mustakivi tee pikenduse rajamine võimalik ning milline oleks selleks sobivaim ehitustehniline lahendus.“

Keskkonnaministri 02.04.2003 määruse nr 27 kohaselt on üksikobjekti kahjustamine keelatud ning üksikobjekti ümber on 50 meetri ulatuses piiranguvöönd, kus tulev arvestada määruses sätestatud kaitsekorraga. Määruse § 6 kohaselt on üksikobjekti valitseja (Keskkonnaamet) igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud:

1) uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine;

2) teede ja liinirajatiste rajamine;

3) uuendusraie tegemine;

4) puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine;

5) üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine.

Looduskaitseseaduse § 68 lg 4 kohaselt on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud.

Kavandatava tee asukohas on maastikus näha paekalda astangu suur kõrguste vahe, kuid paekallas on enamikus kaetud puittaimestikuga. Tee rajamisel kujundatakse ümber piirkonna praegune suhteliselt looduslähedane keskkond, mis mõjutab kaitstava loodusobjekti ilmet. Mõju paekalda ilmele ja vaadeldavusele on alternatiivide puhul mõnevõrra erinev olenevalt silla paiknemisest ja konstruktsioonist.

Tee rajamiseks tehtavad ehitustööd võivad eeldatavalt mõjutada klindi stabiilsust vahetult tegevuskohas, kuid esinev vibratsioon võib avaldada mõju klindi püsivusele ka ümbritseval alal.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 49 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

Tegevus võib seega mõjutada aluspõhja kivimite lasumust. Alternatiivide puhul võib avalduv mõju erineda olenevalt kavandatava silla konstruktsioonist ja paiknemisest.

Tee rajamisel võib kaitsealusele üksikobjektile Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand (KLO4000607) avalduda eeldatavalt oluline mõju, mida käsitletakse KMH aruandes.

• Mürataseme ja välisõhu kvaliteedi kaudu inimese tervisele ja heaolule avalduv mõju

Mõju müratasemele ja välisõhu kvaliteedile esineb nii ehitusperioodil kui ka kasutusperioodil. Mustakivi tee pikenduse rajamisel suundub osa Kose tee Narva maantee poolse teelõigu liikluskoormusest Mustakivi tee pikendusele, mis vähendab suurest liiklussagedusest tingitud müra ja õhusaastet Kose tee äärsel elamualal. Samas rajatakse Mustakivi tee pikendus piirkonda, kus olemasolevas olukorras on teedevõrk ja liikluskoormus minimaalne. Rajatava tee lähedusse jäävad Purde ja Kase tänava elamud, Kose tee 62 elamu ning Pirita Kose lasteaed asuvad olemasolevas olukorras rahuliku ja looduslähedase alal läheduses. Kavandatava tegevuse realiseerimisel tõuseb piirkonnas müratase ja halveneb välisõhu kvaliteet.

• Puhkealade kasutamise kaudu inimese tervisele ja heaolule avalduv mõju

Olemasolevas olukorras kasutavad Pirita ja Lasnamäe elanikud Maarjamäe paekallast ja Maarjamäe metsa rekreatiivseteks tegevusteks. Lisaks kasutavad läheduses asuvate elamute elanikud puhkealana Katleri oja ja Varsallika oja äärset ala, mida on elanikud vastavalt kujundanud.

Kavandatava tegevuse puhul paraneb eeldatavalt piirkonna korrastatus (prügistamise vähenemine, valgustatus ja turvalisus), kuid liikluskoormusest tulenev müra ja õhusaaste vähendab ala kvaliteeti rekreatiivsetel eesmärkidel kasutamiseks.

• Liiklusolukorra ja liiklusohutuse kaudu inimese tervisele ja heaolule avalduv mõju

Liiklusanalüüsi (Stratum, 2020) kohaselt on Kose tee tõusu Narva maanteele kasutavad marsruudid olemasolevas olukorras nii hommikusel kui ka õhtusel tipptunnil peamiselt loode-kagusuunalised, seega Piritat ja Lasnamäed ühendaval teljel. Narva maantee ja Mustakivi tee ristmikust kuni Rummu tee ja Pirita tee ristmikuni kulgev marsruut väheneb Mustakivi tee pikenduse rajamisel ligikaudu 1 km võrra ning suureneb teelõigu ühenduskiirus. Liikluskoormuse ümbersuunamise kaudu mõjutab rajatav tee ka kaugemal asuvate teede liiklussagedust ja ristmike toimimist. Tee kavandamisel tuleb läbi mõelda liikluskorraldus Mustakivi tee pikenduse otstes asuvatel ristmikel ning vajadusel teha ka muudatusi ristmike fooritsüklites kaugemal.

Kose tee Narva maantee poolses kõrge liikluskoormusega teelõigus väheneb Mustakivi tee pikenduse rajamisel liiklussagedus, mis parandab piirkonna liiklusohutust. Liikluskoormuse ümbersuunamise kaudu mõjutab rajatav tee ka kaugemal asuvate teede ja ristmike liiklusohtust.

Ette on nähtud projekteerida jalakäijatest eraldatud jalgrattateed lähtudes Tallinna rattastrateegiast.

Alternatiivide mõju inimese tervisele ja heaolule on eeldatavalt suhteliselt sarnane. Alternatiivide puhul avaldub mõju võib mõnevõrra erineda olenevalt ehitustöödel kasutatavast tehnikast, kuid kasutusajal on inim- ja liikluskoormusega seotud mõju eeldatavalt sarnane.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 50 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

KMH aruandes käsitletakse Mustakivi tee pikenduse rajamisega kaasnevat mõju müratasemele, välisõhu kvaliteedile, puhkealade kasutamisele, liiklusolukorrale ja liiklusohutusele, mis võib eeldatavalt avaldada olulist mõju inimese tervisele ja heaolule.

KMH aruandes kirjeldatakse ka negatiivset mõju, mille puhul ei ole eeldatavalt tegemist olulise mõjuga, kuid mille vältimiseks on kavandatava tegevuse elluviimisel asjakohane rakendada leevendavaid meetmeid.

• Pinnase ja põhjavee reostus

Kavandatava Mustakivi tee pikenduse läheduses on Kase tn 61 katastriüksusel tuvastatud keskkonnareostus, kuid üldgeoloogilise kaardistamise andmete alusel ja piirkonna reljeefi arvestades on pinnase või põhjavee reostuse levik kavandatava tegevuse alale vähetõenäoline. Kui kavandatava tegevuse alal esineb pinnasereostust võib tegevus mõjutada pinnase, põhjavee ja pinnavee kvaliteeti.

• Mõju vibratsiooni esinemise tõttu

Ehitustegevuse ja liiklusega kaasneb vibratsiooni teke. Sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 7820 on määratud elamutes ja ühiskasutusega hoonetes kehtivad piirväärtused, mille eesmärk on inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimine. Olemasolevad hooned jäävad küll rajatava tee lähedusse. Ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevast liiklusest tingitud vibratsioon ületaks kehtestatud piirväärtusi, kuid ehitustegevuse ajal võib olenevalt teostatavate tööde iseloomust esineda ka kõrgemat vibratsioonitaset.

• Ringmajanduse põhimõtete rakendamine

Tallinna Strateegiakeskus on 01.06.2021 kirjaga nr 10-1.2/781-2 teinud ettepaneku kajastada KMH programmis ka ringmajanduse põhimõtete rakendamist ruumi planeerimisel, ehitusmaterjalide valikul ja jäätmete ringlusesse suunamisel. Tee ehitamisel kasutatakse suures koguses ehitusmaterjale. Ehitusmaavarade kaevandamise mõju on hinnatud kaevandamislubade väljastamise raames ning ei loa alusel toimuva kaevandamise korral ei ole põhjust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Kavandatav Mustakivi tee pikendus ei põhjustada maavarade kasutamise kaudu olulist keskkonnamõju, kuid ehitusmaterjalide valiku ja jäätmete ringlusesse suunamise abil on ressursikulu võimalik vähendada.

Järgnevalt on väljatoodud valdkondi, mida KMH aruandes ei käsitleta, kuna KMH programmi koostamisel on selgeks tehtud, et mõju ei esine või ei ole esineva mõju osas leevendavate meetmete rakendamine vajalik.

• Pinnase radoonisisaldusega arvestamine

Tee rajamine ei mõjuta radooni liikumist hoonete aluses maapinnas ega põhjusta seega hoonete siseruumides õhu radoonisisalduse tõusu.

• Mõju Pirita jõeoru maastikukaitsealale ja Pirita loodusalale

20 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 51 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

KMH algatamisele eelnevalt koostati Natura eelhinnangu (SEI, 2020). Natura eelhinnangu kohaselt ei ulatu Mustakivi tee pikenduse otsene keskkonnamõju ning Kose tee ja Rummu tee liikluskoormuse eeldatava kasvuga seotud mõju (kumulatiivne mõju) Pirita loodusalani, ega saa seetõttu mõjutada Pirita loodusala kaitse- eesmärke ebasoodsalt. Seega ei mõjuta Mustakivi tee pikendus Pirita loodusala kaitse-eesmärke ega ala terviklikkust ebasoodsalt ning Mustakivi tee pikenduse projekteerimisel ja ehitamisel ei ole vaja läbi viia Natura asjakohast hindamist.

• Jäätmeteke

Tallinna Strateegiakeskus on 01.06.2021 kirjaga nr 10-1.2/781-2 esitanud ettepaneku käsitleda KMH programmis tee rajamise ehitustegevuse ja liikluskoormuse kasvuga seotud täiendavate jäätmete tekkimist ja nende veost tingitud liikluskoormuse suurenemise mõju piirkonnale.

Kavandatava ehitustegevuse puhul ei ole põhjust eeldada tavapärase ehitustegevusega võrreldes suuremat jäätmeteket ega olulist ohtlike jäätmete teket. Jäätmeveo tõttu ei ole põhjust eeldada piirkonna liiklusolukorda olulisel määral mõjutavat liikluskoormust. Eeldades, et ehitusjäätmete käitlemine toimub nõuetele vastavalt, ei ole oodata olulise keskkonnamõju esinemist, mistõttu ei ole ka täiendavate leevendusmeetmete väljatöötamine ei ole vajalik.

• Joogivee kvaliteet

Terviseamet on 27.05.2021 kirjaga nr 9.3-4/21/5721-2 juhtinud tähelepanu, et kuna esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata (Maarjamäe paekalda peal) või nõrgalt kaitstud, siis tuleb projekti elluviimisel tegevuste kavandamisel jälgida, et need ei mõjutaks põhjavee kaudu elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.

Tallinna ÜVKA kohaselt on Pirita jõe vasakkalda piirkonna ja Maarjamäe veevarustus täielikult viidud pinnaveetoiteliseks, seega on võimalik mõju seotud üksikute piirkonnas asuvate kaevudega.

Piirkonnas on esimene aluspõhjaline põhjaveekiht Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekiht. Piirkonnas asuvatest kaevudest kasutab Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihi vett Narva mnt 133 olmevee puurkaev PRK0030447, mis asub Maarjamäe paekaldal kavandatavast teekoridorist vähemalt ca 0,2 km kaugusel kirde suunas. Paekaldal on põhjavesi kaitsmata, kuid põhjavee liikumise suund on astangu suunas loodesse, seega ei ole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus põhjustaks reostuse levikut kirdesse jääva Narva mnt 133 olmevee puurkaevuni. Kuna paekaldal rajatakse tee olemasolevasse süvendisse, siis ei tehta suuremahulisi kaevetöid, mis põhjaveetaseme alandamise tõttu kaevu veetaset mõjutaks.

Enamik piirkonnas asuvatest olmevee puurkaevudest ammutab vett Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist. Joogivee varustuse seisukohast on neist kõige olulisemaks Pirita-Kose puurkaev PRK0000295, kuna Tallinna ÜVKA kohaselt tuleb puurkaev säilitada hädaolukorra veevarustuseks.

Põhjaveekogum on peaaegu kogu ulatuses kaetud Lükati-Lontova (Calk–ln) savist ja aleuroliidist koosneva veepidemega, keskmise paksusega 58 m. Tallinna piirkonnas läbivad veepidet mitu kvaternaarisetetega täitunud mattunud ürgorgu (Mustamäe-Pelguranna org, Kesklinna org, Harku org, Merivälja org). Põhjavee looduslik liikumissuund on Soome lahe kui Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi põhjavee väljeala suunas. Seoses intensiivse tarbimisega on põhjavee looduslik survetase oluliselt langenud ning Tallinnas ja selle

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 52 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

ümbruses on moodustunud survepinna ulatuslik alanduslehter, mille piires põhjaveevool on jagunenud suuremate veetarbijate (Tallinn, Viimsi, Keila, Paldiski) vahel. Tänapäeval toitub põhjaveekogum looduslikult basseini lõunapoolsete soolaste vette arvelt ja ürgorgude kohal läbi kvaternaarisetete infiltreeruvast sademeveest. (Marandi et al., 2020)

Pirita-Kose puurkaev PRK0000295 ammutab vett 130 m sügavuselt Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist ning geoloogilise läbilõike põhjal lasub põhjaveekogumil 61 m tüsedusega C1ln savi kiht (allosas liivakivi vahekihtidega) (VEKA, 03.06.2021). Põhjavesi on sel alal maapinnalt lähtuva reosutse eest seega hästi kaitstud. Kavandatava Mustakivi tee pikenduse asukohast põhja pool on Merivälja mattunud ürgorg, kuid kavandatav tegevus alale ei ulatu ning pole seega põhjust eeldada, et kavandatav tegevus mõjutaks Pirita-Kose puurkaevu ega teiste piirkonna Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi olmevee puurkaevude veekvaliteeti.

• Ohtlikud ettevõtted

Kavandatava Mustakivi pikenduse alale ulatuv Olerex AS Tondiraba tankla ohuala on seotud õnnetusjuhtumitega, mis liigituvad riskianalüüsi kohaselt klassi 1E (väga väikese tõenäosusega katastroofilised tagajärjed) ja 2D (väikese tõenäosusega väga rasked tagajärjed).

Liiklusest tingitud ohualas viibivate inimeste arv suureneb Mustakivi tee pikenduse rajamisel mõnevõrra liikluskoormuse suurenemise tõttu ja lisanduvas teelõigus liiklevate inimeste tõttu, kuid ei ole põhjust eeldada, et ohualas viibivate inimeste arv suureneks olulisel määral.

Kemikaaliseaduse21 § 32 lg 4 p 3 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva ehitise kavandamisel esitada ehitusprojekt Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeametil on vajadusel võimalik esitada vastava sisulised ettepanekud ehitusprojekti kooskõlastamise käigus.

21 Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 53 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH

UURINGUD

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse kvalitatiivset meetodit ehk eksperthinnangut, tuginedes sealjuures mõju hindamise ala asukoha (looduslikele) iseärasustele ning KMH raames läbi viidavatele ja sellele eelnevalt läbi viidud keskkonnauuringutele. KMH aruande koostamisel hinnatakse mõju keskkonnale erinevate keskkonnaelementide ja valdkondade kaudu. Kirjeldatakse mõjuallikat või potentsiaalset ohtu keskkonnaelemendile, selle avaldumisviisi ning tagajärge.

Täiendavate andmeallikatena kasutatakse teemakohast kirjandust, asjakohaseid andmebaase, varasemaid analoogseid uuringuid ja mõju hindamisi, kavandatava tegevuse mõju hindamiseks koostatavaid eksperthinnanguid ja analüüse, konsultatsioone tellijaga ja vajadusel teiste ekspertidega.

Kavandatava tegevuse hindamisel kasutatakse kaalutud intervallskaala meetodit või muud tunnustatud alternatiivide võrdlusmeetodid. Intervallskaala meetodi korral kasutatakse alternatiivide võrdlemisel täisarvulisel skaalal põhinevat kvalitatiivset hindamissüsteemi (nt -3...+3), kus negatiivsed hinded tähistavad kavandatava tegevuse negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju.

KMH aruande koostamisel lähtutakse järgmistest uuringutest (sh KMH programmi koostamise ajaks valminud uuringud, mida on kasutatud programmi koostamisel):

• Elustik OÜ, 2020. Nahkhiirte inventuur Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas ja eksperthinnang;

• TLÜ, 2020. Taimestiku kaardistamine Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas ja eksperthinnang (töö raames kaardistati ka kuklaste pesad ja käsitleti kavandatava tegevuse mõju kuklaste pesadele);

• Rewild OÜ, 2020. Mustakivi tee ulukiuuring. Tallinna Mustakivi tee kavandatava pikenduse ulukiuuring Narva maantee ja Kose tee vahelisel alal;

• Tuulelind OÜ, 2020. Haudelinnustiku inventuur Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas eksperthinnang projekti realiseerimise mõjude kohta linnustikule;

• Stratum OÜ, 2020. Tallinn, Mustakivi tee liiklusanalüüs;

• Tallinna Mustakivi tee pikenduse haljastuse inventuur;

• Tallinna Mustakivi tee pikenduse müra hinnang;

• Tallinna Mustakivi tee pikenduse välisõhu saaste hinnang.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 54 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

8. EKSPERDIRÜHMA KOOSSEIS

Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu), tel 730 0310, e-post: [email protected].

KMH juhtekspert on litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Urmas Uri (litsents KMH0046, kehtiv kuni 17.08.2025). Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Ekspertrühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.

KMH eksperdirühma liikmed koos mõju hindamise valdkonnaga on:

• Urmas Uri – Kobras AS juhataja / keskkonna-juhtekspert, omab KMH litsentsi nr KMH0046. Urmas Uri on saanud geoloogiainseneri diplomi (võrdsustatud magistrikraadiga) Tartu Ülikoolis (end. Tartu Riiklik Ülikool) ning omab erialast töökogemust alates 1975. aastast. Urmas Uri omab KMH litsentsi alates ajast, mil KeHJS alusel hakati neid väljastama (ja alates sellest olnud järjepidevalt KMHde juhtekspert ning hinnanud erinevaid mõjuvaldkondi), ühtlasi vastab KSH juhteksperdi nõuetele (olnud KSH-de juhtekspert). Omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Valdkonnad: geoloogia, mõju Maarjamäe paekadale, mõju pinnasele, hüdrogeoloogia, maastik, sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja heaolu). Varasemalt koostatud töid:

o Tori paljandi geoloogiline ja kaitsekorralduslik ekspertiis (Kobras AS töö nr 2019-225);

o Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Kobras AS töö nr 2018-052);

o Endise Püssi PPK (praeguse AS Repo Vabrikud) prügila sulgemisega kaasnev keskkonnamõju hindamine (Kobras AS töö nr 2020-035);

• Noeela Kulm – Kobras AS keskkonnaekspert/projektijuht. Omandanud 2009. aastal Tartu Ülikoolis loodusteaduste magistrikraadi (cum laude) keskkonnatehnoloogia erialal (heitmete tehnoloogia). Omab erialast töökogemust alates 2008. aastast. Koostanud KMH ja KSH eelhinnanguid, ekspertavamusi, keskkonnaloa taotlusi jne. Osalenud KMH-de ja KSH-de koostamisel eksperdina ja juhteksperdi abina. Omab KMH litsentsi nr KMH0159. Valdkonnad: pinnavee režiim ja kvaliteet, maastik, mõju inimese tervisele ja heaolule (müra ja õhusaaste), jäätmed, rohevõrgustik. Varasemalt koostanud töid:

o Tori paljandi geoloogiline ja kaitsekorralduslik ekspertiis (Kobras AS töö nr 2019-225);

o Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Kobras AS töö nr 2018-052);

o Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamine (Kobras AS töö 2015-112).

• Maris Palo – Kobras AS keskkonnaekspert. Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia erialal (keskkonnaseire tehnoloogia) magistrikraadi (cum laude) 2014. aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMHs ja KSHs. Omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluse koostamisel, kus on muuhulgas vajalik

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 55 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule. Valdkonnad: maakasutus, inimese tervis ja heaolu, pinnavee režiim ja kvaliteet. Varasemalt koostanud töid:

o Mõra jõe seisundi eksperthinnang (Kobras AS töö nr 2019-164);

o Kaiavere, Kaiu, Raigastvere, Tamula järvede ning Ähijärve uurimuslik seire mittehea seisundi põhjuste täpsustamiseks, seisundi parandamiseks vajalikud meetmed ja ökoloogilise seisundi hindamissüsteemi korrigeerimise vajadus (Kobras AS töö nr 2019-227).

o Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Kobras AS töö nr 2019-218).

• Marite Blankin – Kobras AS keskkonnaekspert. Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia magistrikraadi (cum laude) 2020. aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMHs ja KSHs, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluse koostamisel, kus on muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule.Valdkonnad: maastik, inimese tervis ja heaolu, rohevõrgustik. Varasemalt koostanud töid:

o Viljandimaa Põhja-Sakala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Kobras AS töö nr 2019-007, koostamisel);

o Tartumaa Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Kobras AS töö nr 2019-030, koostamisel).

• Ene Kõnd – Kobras AS geoloog. Omandanud 1981. aastal Tartu Ülikoolis (end. Tartu Riiklik Ülikool) geoloogiainseneri kvalifikatsiooni, geoloogilise kaardistamise, maavarade otsingu ja uuringu erialal. geoloog ja keskkonnaekspert, Erialane (geoloog ja keskkonnaekspert) töökogemus AS-is Kobras alates 1993. aastast. Valdkonnad: keskkonnapiirangud. Varasemalt koostanud töid:

o Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamine (Kobras AS töö 2015-112);

o Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Kobras AS töö nr 2018-052).

• Tanel Mäger – Kobras AS geoloog. Omandanud Tartu Ülikooli magistrikraadi 2013. aastal geoloogia erialal, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (kutsetunnistus nr 116662), omab erialast töökogemust alates 2011. aastast. Osalenud mitmetes KMH-des konsultandina ja juhteksperdi abina (eelkõige hinnanud mõjusid, mis on seotud aja sõltuvad piirkonna geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest). Valdkonnad: geoloogia, mõju Maarjamäe paekadale, jääkreostus. Varasemalt koostanud töid:

o Tori paljandi geoloogiline ja kaitsekorralduslik ekspertiis (Kobras AS töö nr 2019-225);

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 56 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

o Kalasadama tn 10 jääkreostuse uuring ja reostuse likvideerimise eelprojekt (Kobras AS töö 2020-038).

• Merilin Mühlberg – Kobras AS keskkonnaekspert. Omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduse magistrikraadi 2020. aastal puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia erialal, erialane töökogemus alates 2020. aastast. On koostanud KMH/KSH eelhinnangud, osaleb käesoleval ajal kahe KMH ja kahe KSH koostamisel. Valdkonnad: müra ja vibratsioon. Varasemalt koostanud töid:

o Võsu alevik, Kooli tn 1 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Kobras AS töö nr 2020-316);

o Pärnu linnas Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse rannaaal detailplaneeringu KSH eelhinnang (Kobras AS töö nr 2020-301).

• Teedeprojekt OÜ, kontaktisik projektijuht Erik Bauman. Ettevõte omab Majandustegevuse registri registreeringuid järgmistel tegevusaladel: projekteerimine, liikluskorralduse projektide tegemine, ehitusprojekti ekspertiis, ehitise audit. Ettevõttes töötavad 7 ja 8 taseme diplomeeritud teedeinsenerid. Valdkonnad: tee rajamise ehitustehnilised lahendused. Varasemalt koostatud töid:

o Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala (2019);

o Nõmme - Mustamäe maastikukaitseala terviserajad (2019);

o Muuga tee ja Pärnamäe tee ristmik (2019);

o Tallinn, Lasnamäe ja Pirita LO Mustakivi tee pikenduse trassivariandid (Narva mnt – Kose tee) (2008).

Uuringute koostamise kaudu on kaasatud KMH läbi viimisesse konsultantidena Elustik OÜ (Oliver Kalda, Rauno Kalda), TLÜ (Tõnu Ploompuu), Rewild OÜ (Jaanus Remm), Tuulelind OÜ (Aarne Tuule), Stratum OÜ (Tarmo Sulger).

Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte ja konsultante.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 57 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

9. ASJAOMASTE ASUTUSTE JA HUVITATUD ISIKUTE MENETLUSSE KAASAMINE

Vastavalt KeHJS § 13 p 9 peab KMH programm sisaldama asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega (tabel 1). Asjaomased asutused on KeHJS § 23 kohaselt asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.

Tabel 1. Mustakivi tee pikenduse rajamise asjaomased asutused Huvitatud asutus/osapool Kaasamise põhjendus (roll)

Tallinna Linnavalitsus Omavalitsus on kavandatava tegevuse puhul arendaja ja otsustaja. Pirita Linnaosa Valitsus Linnaosa valitsus vahendab linnaosa elanike huvisid.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus Linnaosa valitsus vahendab linnaosa elanike huvisid.

Keskkonnaamet Kavandatav tegevus toimub kaitsealuse loodusmälestise Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand (KLO4000607) alal. Keskkonnaamet on kaitstava looduse üksikobjekti valitseja, huvitatud paekalda kaitseväärtuste säilimisest. Tallinna Transpordiamet (TLPA)t Tallinna linna liikluskorralduse arengu planeerimine, suunamine, koordineerimine ja korraldamine.

Terviseamet Kohaliku elanikkonna tervise ja heaolu (keskkonnatervise) eest seisja, müraolukorra eest vastutav asutus. Valitsusvälised Avaliku huvi esindaja keskkonna valdkonnas. Huvitatud keskkonnaorganisatsioonid looduskeskkonna alaste väärtuste kaitse tagamisest. (neid ühendav organisatsioon on Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja eesistuja 2021. aastal on SA Eestimaa Looduse Fond) Sisekaitseakadeemia Kavandatav teekoridor läbib Kase tn 61 katastriüksust (kü tunnus 78402:201:0050, registriosa 307301), mis on riigiomandis. Riigivara valitseja on Siseministeerium ja volitatud asutus Sisekaitseakadeemia. Kase tn 68a kü omanik/esindaja PT teekoridor läbib Kase tn 68a katastriüksust (kü tunnus 78402:201:3950, registriosa 2836601).

Mustakivi tee pikenduse rajamise asjaomaseid asutusi teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel).

Huvi kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu võib olla tegevusalaga piirnevate kinnisasjade omanikel, kuna naaberkinnistutele võib ulatuda kavandatav tegevuse vahetu mõju. Piirnevate kinnisasjade omanikke teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel).

Huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu võib olla ka laiemalt piirkonnas elavatel inimestel või piirkonna teedevõrgustikku kasutavatel inimestel. Elanikud võivad olla mõjutatud ehitustöödega kaasnevatest häiringutest, tee rajamisega kaasnevatest liiklusolukorra ja maakasutuse muudatustest. Piirkonna elanikke ning ka teisi isikud ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja/või kavandatud tegevuse elluviimise vastu, kaasatakse KMH programmi ja aruande avalikustamisel KeHJS § 16, 17 ja 21 sätestatud korras. KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitatakse vähemalt:

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 58 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

• Ametlikes Teadaannetes;

• ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;

• kavandatava tegevuse asukohas vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus).

Arvestades, et tegevuse asukoht jääb nii Pirita kui Lasnamäe linnaossa, teavitatakse KMH avalikustamisest vähemalt ühes mõlema linnaosa üldkasutatavas hoones või kohas.

Otsustaja (Tallinna Linnavalitsus) avalikustab KMH programmi ja aruande avalikkusele dokumentidega tutvumise võimaluse tagamiseks vähemalt kuni programmi või aruande kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni oma või muul veebilehel.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 59 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

10. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE

AJAKAVA

Tabelis 2 on esitatud keskkonnamõju hindamise koostamise ajakava.

Tabel 2. Mustakivi tee pikenduse rajamise KMH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Vastutav täitja Läbiviimise aeg

KMH algatamine KMH on algatatud TKK juhataja 12.01.2021 12.01.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/3. KMH programmi koostamine Ekspert (Kobras AS) koostab KMH Aprill 2021 programmi. KMH programmi esitamine Arendaja esitab otsustajale KMH Aprill – mai 2021 seisukohtade küsimiseks programmi selle vastavusele (14 p) kontrollimiseks KeHJS § 13 sätestatud nõuetele. KMH programmi kohta Otsustaja edastab KMH programmi Mai – juuni 2021 seisukoha küsimine (30 p) seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele. KMH programmi täiendamine Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning Juuni 2021 vastavalt laekunud annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukohtadele seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta (14 p jooksul). Ekspert korrigeerib KMH programmi. Täiendatud KMH programmi Otsustaja kontrollib parandatud KMH Juuni 2021 ülevaatamine (14 p) programmi, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist. KMH programmi avaliku Otsustaja teavitab (14 p jooksul) KMH Juuli 2021 väljapaneku (vähemalt 14 p) ja programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu korraldamine avaliku arutelu toimumisest KeHJS § 16 kohaselt. KMH programmi avalik arutelu Arendaja koostöös otsustajaga. August 2021 KMH programmi avaliku Ekspert koostöös arendajaga. August 2021 väljapaneku ja avaliku arutelu raames esitatud küsimustele vastamine (30 p jooksul) KMH programmi nõuetele Arendaja koostöös eksperdiga esitab September 2021 vastavaks tunnistamine (30 p) KMH programmi pärast paranduste ja täienduste sisseviimist otsustajale nõuetele vastavaks tunnistamiseks. KMH programmi nõuetele Otsustaja teavitab KMH programmi September – oktoober 2021 vastavaks tunnistamisest nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine (14 p jooksul KeHJS § 18 kohaselt. otsuse tegemisest) KMH aruande koostamine Ekspert koostab nõuetekohase KMH November 2021 aruande. KMH aruande esitamine Arendaja esitab otsustajale, kes Detsember 2021 seisukohtade küsimiseks kontrollib KMH aruande vastavust (21 p) KeHJS § 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele. KMH aruande kohta Otsustaja edastab KMH aruande Detsember – jaanuar 2021 seisukohtade küsimine (30 p) seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 60 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

KMH aruande täiendamine Ekspert koostöös arendajaga korrigeerib Jaanuar – veebruar 2022 vastavalt laekunud KMH aruannet vastavalt saadetud seisukohtadele seisukohtadele. Täiendatud/korrigeeritud KMH Ekspert esitab KMH aruande otsustajale, Veebruar 2022 aruande kontrolliks (21 p) kes kontrollib aruannet, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist. KMH aruande avaliku Otsustaja teavitab (14 p jooksul) KMH Veebruar – märts 2022 väljapaneku (30 p) ja avaliku programmi avalikust väljapanekust ja arutelu korraldamine avaliku arutelu toimumisest KeHJS § 16 ja § 21 kohaselt. KMH aruande avalik arutelu Arendaja koostöös otsustajaga. Märts 2022 KMH aruande avaliku Ekspert koostöös arendajaga. Aprill 2022 väljapaneku ja avaliku arutelu raames esitatud küsimustele vastamine (30 p jooksul avaliku arutelu toimimisest) KMH aruande esitamine Arendaja esitab KMH aruande pärast Mai 2022 kooskõlastamiseks (30 p) paranduste ja täienduste sisseviimist otsustajale nõuetele vastavaks kontrollimiseks. Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. KMH aruande nõuetele Tuginedes asjaomaste asutuste Juuni 2022 vastavaks tunnistamine (30 p) kooskõlastustele, kontrollib otsustaja KMH aruande nõuetele vastavust (KeHJS § 22 lg 5). KMH aruande nõuetele Otsustaja teatab KMH aruande nõuetele Juuli 2022 vastavaks tunnistamisest vastavaks tunnistamisest teavitamine menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (14 päeva jooksul).

KMH lõpparuande koostamine KMH lõpparuanne (koos avalikustamise Juuli 2022 ja esitamine tellijale materjalidega, vajalike täienduste ja kolmandate isikute ettepanekutega ning kooskõlastusega) esitatakse tellijale.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 61 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

11. KASUTATUD ALLIKAD

Õigusaktid

1. Ehitusseadustik1, vastu võetud 11.02.2015.

2. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“, keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 27.

3. Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015.

4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1, vastu võetud 22.02.2005.

5. Looduskaitseseadus1, vastu võetud 21.04.2004.

6. „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri“1, Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 312.

7. „Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014”, Tallinna Linnavolikogu 20.06.2005 määrus nr 40.

8. „Tallinna veekogudele nimede määramine“, Tallinna Linnavalitsuse 19.10.2011 määrus nr 117.

9. „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.

10. „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78.

Strateegilised planeerimisdokumendid jmt

1. Lasnamäe elamualade üldplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238.

2. Pirita linnaosa üldplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 179.

3. Tallinna rattastrateegia 2018-2028, heakskiidetud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga nr 41/26, koostajad: Savi, T., Kalvo, R., Jüssi, M., Rannala, M.

4. Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035, strateegia avalik kavand seisuga 11.2019, koostanud Maanteeamet, Tallinna Transpordiamet, Helsingi Linnavalitsus ja Helsingi Regiooni Transpordiamet.

5. Tallinna riskianalüüs 2016, kinnitatud Tallinna linnapea 03.01.2017 käskkirjaga nr LSB-28/2.

6. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010–2021, kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 18.11.2010 määrusaga nr 54.

7. Tallinna üldplaneeringu teemaplaneering „Tallinna rohealade teemaplaneering”, algatatud Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 otsusega nr 67, seisuga 2008.

8. Tallinna üldplaneeringu teemaplaneering „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed”, algatatud Tallinna Linnavolikogu 16.06.2005 otsusega nr 184, seisuga 2007.

Andmebaasid

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 62 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (EELIS) (viimati vaadatud 01.06.2021).

2. Ehitisregister, https://ehr.ee/ (viimati vaadatud 23.04.2021).

3. Maa-amet, Geoportaal, https://xgis.maaamet.ee/maps (viimati vaadatud 01.06.2021).

4. Tallinna Planeeringute Register (TPR), https://tpr.tallinn.ee/ (viimati vaadatud 25.03.2021).

Muud allikad

1. Akukon Oy Eesti filiaal (Akukon), 2018. Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019–2023.

2. Eesti stratotüüpsed paljandid, https://stratotuup.ut.ee/ (viimati vaadatud 23.04.2021).

3. Elustik OÜ, 2020. Nahkhiirte inventuur Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas ja eksperthinnang.

4. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE), 2016–2017. Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine.

5. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE), 2008. Mustakivi tee pikendus Piritale. Välisõhu saastatuse taseme modelleerimine. Müra modelleerimine. Alternatiivide võrdlus.

6. Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaministeerium (KeM), 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang.

7. Maa-amet, 2001. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri.

8. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M., 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. https://fond.egt.ee/fond/egf/9416.

9. Olerex AS, 2021. Tondiraba tankla-teenindushoone (Tondiraba tn 1, Tallinn, Harju maakond) 01.02.2021 koostatud riskianalüüsi kokkuvõte.

10. OÜ Rei Geotehnika, 2007. Mustakivi tee uuring lõigus Narva mnt-Varsaallika oja. Tallinn Mustakivi tee ehitusgeoloogiauuringu aruanne (töö nr 1932/2-07).

11. OÜ REI Geotehnika, 2016. Kase tn 61 maa-ala reostustingimused. Keskkonnaseisundi hinnangu ja pinnasereostuse uuringu aruanne (töö nr 3917-16/II).

12. Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H., 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas.

13. Tallinna Ülikooli (TLÜ), 2020. Taimestiku kaardistamine Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas ja eksperthinnang (vastutav täitja: Tõnu Ploompuu).

14. Rewild OÜ, 2020. Mustakivi tee ulukiuuring. Tallinna Mustakivi tee kavandatava pikenduse ulukiuuring Narva maantee ja Kose tee vahelisel alal.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 63 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

15. Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1984. Ehitusgeoloogia aruanne – 21. juuli tee allatuleku süvend Lasnamäel (töö nr 2957 B).

16. Stratum OÜ, 2020. Tallinn, Mustakivi tee liiklusanalüüs.

17. Tallinna Linnuklubi, 2006. Tallinna rohealade linnustik.

18. Tallinna linna veebileht, Tallinna tänavate liiklussagedused (allikas Stratum OÜ, 2016), https://www.tallinn.ee/Tallinna-tanavate-liiklussagedused (viimati vaadatud 28.03.2021).

19. Tallinna ühistransport, https://transport.tallinn.ee/ (viimati vaadatud 28.03.2021).

20. Teedeprojekt OÜ, 2008. Tallinn, Lasnamäe ja Pirita LO Mustakivi tee pikenduse trassivariandid (Narva mnt – Kose tee). Eelprojekt.

21. Tuulelind OÜ, 2020. Haudelinnustiku inventuur Mustakivi tee pikenduse ehitustööde mõjualas eksperthinnang projekti realiseerimise mõjude kohta linnustikule.

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 64 / 65

Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm

12. LISAD

Lisa 1. Asjaomastelt asutustelt KMH sisu kohta seisukohade küsimine

Lisa 2. Asjaomastelt asutustelt KMH sisu kohta laekunud seisukohad

Lisa 3. Asjaomastelt asutustelt KMH sisu kohta laekunud seisukohtadega arvestamine/ mittearvestamine

Kobras AS töö nr 2021-085 Objekti aadress: Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa 65 / 65