Kes on Viimsi Aasta Naine? >> Loe lk 3.

Tiraaž 7190 nr 27 (257) 30. mai 2008

Eelmisel reedel avati Viimsis Püha Jaakobi kirikus ning Viimsi koduloomuuseumis kunstnik Reti Saksa tööde näitus „Pildid ja ku- jud”. Loe lähemalt lk 4.

Bussiliini nr 260 sõiduplaan Tööpäevadel Rohuneeme Haabneeme Tallinn Haabneeme 6.00 6.10 6.30 k 6.50 k 7.10 k 7.30 k 7.10 7.20 7.50 k 8.10 k 7.50 8.00 8.30 8.50 8.30 8.40 9.10 9.30 9.10 9.20

12.50 13.10 13.30 13.40 14.10 14.30 14.10 14.20 14.50 k 15.10 k 14.50 15.00 15.30 15.50 15.30 15.40 16.10 16.30 16.10 16.20 16.50 17.10 16.50 17.00 17.30 17.50 17.30 17.40 18.10 18.30 18.10 18.20 18.50 19.10 18.50 19.00 19.30 19.50 20.10 20.20

Laupäevadel ja pühapäevadel

Rohuneeme Haabneeme Tallinn Haabneeme 10.00 10.10 10.40 11.00 11.20 11.30 12.00 12.20 12.40 12.50

Korrastatud Haabneeme rand 14.10 14.30 14.50 15.00 15.30 15.50 16.10 16.20 16.50 17.10 17.30 17.40 18.10 18.30 Kaunis Haabneeme rand 18.50 19.00 19.30 19.50 20.10 20.20 20.50 21.10 21.30 21.40 on suvehooajaks valmis Buss väljub Kelvingist ja sõidab Rohuneeme töö- päevadel kell 7.00, 7.40, 8.20 ja 15.20. Sõiduplaan alates 1. juunist 2008. Ettevalmistustööd Haabneemes rannas on lõppenud ning alates Suvehooajaks 1. juunist kuni Juhime külastajate tähelepanu k – buss sõidab Kelvingi kaudu 1. juunist saavad viimsilased suvemõnusid nautida puhtal liival ja 31. augustini on vald palganud ran- asjaolule, et ATV, rolleri ja autoga korrastatud rannas. navalve, mida hakkab korraldama Haabneeme rannas sõita on rangelt Eesti vetelpäästeühingu koolitus- keelatud. Samuti palume prügi vi- Eelmisel aastal külastas Haabnee- liiva, uuendati inventari ning sata selleks ettenähtud kohta. Lugupeetud vallaelanikud! keskus, kes esitas avalikul konkur- me randa tipp-päevadel üle viiesa- paigaldati ka uued riietuskabii- Rannavalve ülesanne on tähista- sil parima pakkumise. 1. juuniks välja kuulutatud ja inimese, mis on senini rekord. nid ning kolm teisaldatavat plas- da ka valvatav ujutsoon poidega ja Rannas hakkab iga päev valva- Rand on muutunud viimsilaste seas tist WC-d. hoida suplusala merepõhi ohtlikest lastekaitsepäeva kogupere populaarseks ning rahvarohkust Haabneeme ranna jalg- ja võrk- ma kaks professionaalse etteval- esemetest puhas. Samuti mõõdavad rattamatk lükkub edasi mõjutab kahtlemata ka elanikearvu palliplats on piiritletud ning kae- mistuse saanud vetelpäästjat, kes nad iga päev ka vee- ja õhutempe- ootamatute takistuste tõttu. ratuuri ning kirjutavad andmed kasv Haabneemes. tud karjääriliivaga, et külastajatel annavad vajadusel kannatanutele Matk toimub 31. augustil. infotahvlile. Rannavalve töötab iga Kaunis rand on kahtlema- oleks tagatud võimalus aktiivselt esmaabi ning valvavad avaliku Vabandame ebameeldivuste korra ja heakorra järele. Vajadu- päev kella 10–20ni. ta Viimsi valla üks visiitkaarte, sporti teha. Kaunist ja meeldejäävat puhka- pärast. mistõttu oleme ka aastast aas- Oleme parandanud lagunenud sel kutsutakse kohale politsei või mist ilusas Haabneeme rannas! tasse aina rohkem hakanud tähe- muuli betooniosa, samuti ostnud valla patrullteenuse lepingupartner Viimsi noortekeskus lepanu pöörama selle puhkeala randa lastele uusi moodsaid atrakt- G4S auto, kes õigusrikkujad kinni Jan Trei Randvere noortekeskus arendamisele. Maikuus sõeluti sioone. peab. abivallavanem  30. mai 2008 Arupärimine Vastus hr Jaan Alveri saadetud arupärimisele Viimsi Viimsi vallavanemalt 13. mail 2008 vallavanemalt kõik Viimsi lapsed on võrdsed mutega täitmise (üle 200 korteri) Avaldame Viimsi vallavolikogu liikme Jaan Alveri ja väärivad õigust käia uutes ja lubamise avaliku huvi põhjendu- 13. mai 2008 Viimsi vallavolikogu istung arupärimise ja vallavanema vastuse kuumaks teemaks korralikes koolimajades, mitte seks oligi lasteaia-algkooli kavan- kujunenud vaidluses uue lasteaia-algkooli üle. VT nii, et osa uues ja uhkes, osa aga damine sama detailplaneeringuga. 1996. aastal sõlmisid AS Esmar ja Viimsi valla- vanas, moraalselt kulunud ja re- leiab, et viimsilastel on oluline teada selles küsimuses Kuna nüüd on selle detailplanee- valitsus tähtajatu tasuta kasutusvalduse lepingu montimata ruumides. ringu aluseks olnud avalik huvi ära vallapoliitikute seisukohti. ASile Esmar kuuluva Viimsi keskkoolihoone Küsite, mis dokumendi alusel langenud, ei olegi seda planeerin- (Männi tee 2) kasutamiseks. Nimetatud leping lõpetas Viimsi vallavalitsus ASiga gut edasi menetletud. reguleeris aastaid Haabneemes asuva koolihoone Viimsis 23.05.2008 gusseaduse teise peatüki esimese Esmar sõlmitud tasuta tähtajatu Karulaugu tee 5 osas väärib kasutamist ja sellest tulenevaid kohustusi mõlema jao „Kasutusvaldus” sätetest. kasutusvalduslepingu koolihoone veel mainimist, et lasteaia-algkooli osapoole vahel. ASi Esmar korduvad katsed see Järgnevalt toon lühikokkuvõte kasutamiseks. Sellele küsimusele rajamisega sellele kinnistule saa- leping tühistada lõppesid 2005. aastal, mil saavu- Austatud härra Jaan Alver, Viimsi kasutusvalduse lepingu lõpetami- on antud vastus eelmises vastuses vutatakse olukord, et nimetatud tatud kohtulahend keelas ASil Esmar teha takistusi vallavolikogu liige! se teadete esitamise tähtaegadest, ja selleks dokumendiks on ASi Es- kinnistule ei rajata 102 korteriga üldhariduskooli pidamisele oma omandis olevas Huvi haridusasutuste käekäigu ruumide üleandmise nõuete tähtae- mar kiri nr 10 Viimsi vallavalitsu- korruselamuid, mille lubamise koolihoones. Aasta pärast (2006) sügisel lõpetas ja koolikohtade juurdeehituse vastu gadest, üürisuuruste ja müügihinna sele 27.08.1996 sõlmitud kasutus- kohta on Viimsi vallavolikogu Viimsi vallavalitsus koolihoone kasutamise üldha- on asjakohane ja tervitatav. Samas pakkumisest, kulutuste arvestustest valduse lepingu nr 71 ülesütlemise riduse andmise eesmärgil ning seega kaotas õiguse ei saa kuidagi jätta mainimata, et 09.11.2004 otsusega nr 105 alga- ja kahjunõuetest. teade. Teatele järgnes vormikoha- hoonet tasuta ja tähtajatult kasutada. selle temaatika ajalooga olete Teie tanud detailplaneeringu. Veel enne ASi Esmar esitatud kasutus- ne ruumide üleandmine, aga nagu Soovin teada: abivallavanemana aastatel 1997– seda sai nimetatud kinnistu enese- 2001 ja 2002–2005 isiklikult ehk valduse lepingu nr 71 lõpetamise ASiga Esmar suhetes kombeks, ei le ASi Merko Ehitus tütaräriühing 1. Mis põhjusel lõpetas Viimsi vallavalitsus rohkemgi kursis kui teised tollased teated: ole ka see protsess veel lõppenud OÜ Maavõlur (nimi iseloomustab koolihoone lepingujärgse kasutamise üldha- ja ka tänased vallajuhid. Samas ei 1) 15.01.2001 ASi Esmar kasutus- ja vaidlus on ASi Esmar hagi alu- suurepäraselt tolleaegseid maa- riduskoolina? saa ma Teie küsimustele vastates valduse lepingu nr 71 lõpetami- sel kohtus pooleli. tehinguid) üsna huvitavate skee- 2. Mis dokumendi alusel lõpetas Viimsi vallava- kuidagi mööda minevikust. se ettepanek alates 01.08. 2001; Küsite, kas Viimsi vallavalitsus mide läbi (selle kohta vt Viimsi litsus ASiga Esmar sõlmitud tasuta ja tähtajatu Küsite, mis põhjusel lõpetas 2) 21.10.2002 ASi Esmar teade ka- on kaalunud ASi Redmont Invest vallavolikogu revisjonikomisjoni kasutusvalduslepingu koolihoone kasutamise? Viimsi vallavalitsus koolihoone le- sutusvalduse lepingu lõpetami- pakkumist. aruannet Viimsi vallavolikogu- Viimsi vallavolikogu kantselei juhataja Birgit pingujärgse kasutamise üldharidus- sest TMS § 64-9 lõike 2 alusel Vastan, et on kaalunud. Lisaks le 1. septembrist 2006, lisa nr 2). Mägi edastas 16.04.2008 vallavolikogu liikmetele koolina? Annangi sissejuhatuseks kolme kuu jooksul arvates teate saan Teid informeerida, et kaalu- Kogu selle loo tulemuseks on, et sime lasteaia-algkooli rajamist ka ASi Redmont Invest 11.04.2008 esitatud pakku- varasemast ülevaate. ASi Esmar kättesaamisest (21.01.2003); täna sai Karulaugu tee 5 omanik riigilt taotletavale kinnistule Haa- mise lasteaia-algkooli rajamiseks Viimsi alevik- 23.03.1994 üldkoosolek otsustas maa hinna arvestuste aluseks võtta 3) 14.03.2006 ASi Esmar teade ka- bneemes, aga kahjuks ei ole riik ku. Kooli rajamist sinna toetab ka kehtiv Viimsi anda tasuta Viimsi vallavalitsuse just nimetatud detailplaneeringu- bilanssi Viimsi keskkooli ja laste- sutusvalduse lepingu nr 71 üles­ siiani vallale maad andnud. Väga valla arengukava ja Viimsi valla koolivõrgustiku ga kavandatud korterelamutealuse aia Piilupesa hooned tingimustel, ütlemisest alates 14.09.2006. raske on riigi silmis muuta kuvan- arengukava. ASi Redmont Invest pakkumises maatüki hinna. Aga kokkuvõttes et hoonetes jäävad tegutsema kool ASi Esmar esitatud keskkoolihoo- dit Viimsist kui kahtlasi maatehin- toodud hinnad on sama ehitusprojekti teostami- lõpp hea, kõik hea. Omanik loo- seks oluliselt madalamad kui need, mille alusel ja lasteaed ja et enne koolimaja ja ne vabastamise nõuded: guid teinud vallast. Sellise maine lasteaia üleandmist vormistatakse loomise ajal olite Teie vallavalitsu- bub elamuehitusest haridusasutuse vallavalitsus on otsustanud lasteaeda-algkooli ra- 1) 30.09.2004 ASi Esmar nõue kasuks ja vallana saame kaks head jada Karulaugu tee 5 kinnistule. Soovin teada: valla omandisse munitsipalisee- keskkoolihoone vabastamiseks se liige ja teate ehk ise asjaolusid rimisele kuuluvad teed ja platsid paremini. Viimane kahtlane maa- asja korraga: ei tule korterelamuid 1. Kas vallavalitsus on kaalunud ASi Redmont 01.11.2004; ning tehnovõrgud. Koosoleku pro- tehing eelmise vallavõimu poolt ja saame lasteaia-algkooli. Invest pakkumist? tokollil seisavad Toivo Pärna ja 2) 14.03.2006 ASi Esmar nõue toimus 2005. aasta lõpus, vahetult Mis on aga Pihela kinnistuoma- 2. Juhul kui on, siis miks ei ole otsustatud raja- Milvi Roosioksa allkirjad. Miks vabastada keskkoolihoone enne võimu üleandmist tänasele niku, ASi Redmont Invest ettepa- da lasteaeda-algkooli odavamalt, arenguka- tollane vallavalitsus ja -volikogu 14.09.2006; vallavalitsusele. See vallamaa (Ro- neku sisu? Selleks on, et vald ikka- vajärgselt ja logistiliselt paremasse kohta? pakutud vara vastu ei võtnud, tu- 3) 15.03.2007. ASi Esmar nõue huneeme puhkekeskuse 120 ha) gi lubaks Pihela kinnistule korter­ Soovin vastust kirjalikult ning käsitleda seda 13. leb küsida tollastelt vallajuhtidelt, keskkoolihoone valduse üle- sihtasutuse kaudu eraomanike ka- elamuid, saades vastu võimaluse mai 2008. aasta volikogu istungi päevakorra- vallavanem hr Ants-Hembo Lin- andmiseks 01.05.2007; suks umbes 70aastase hoonestus- üürida ASi Redmont Invest raja- punktis 3.1 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja demannilt ja volikogu esimehelt hr 4) 27.06.2007 kohtule hagi valdu- õigusega koormamise juhtum on tavat lasteaeda-algkooli kuni selle avalikule väljapanekule suunamine: Haabneeme Hillar Pappelilt. se üleandmise nõudes. arupärimise tausta arvestades seda väljaostmiseni. Seega pole tehtud alevik, kinnistu Karulaugu tee 5” arutamise ajal. Alles 14. mail 1996 ehk siis kaks grotesksem, et suures maaga toi- pakkumised selles osas võrrelda- aastat hiljem võttis Viimsi vallavo- Seega, vastates Teie arupärimises metamise tuhinas seati eraomani- vad, sest Karulaugu tee 5 puhul esitatud küsimusele, tuleb asuda Jaan Alver likogu vastu otsuse nr 169, mille- ke kasuks hoonestusõigus ka val- saab vald lahti kohustusest menet- seisukohale, et Viimsi vallavalit- volikogu liige ga tegi vallavalitsusele ülesandeks la lasteaia rajamiseks planeeritud leda juba alustatud detailplaneerin- sus lõpetas nimetatud koolihoone hiljemalt 5. juuniks 1996 võtta kinnistule suurusega 3,46 ha. See gut 102 korteriga korruselamute ASilt Esmar munitsipaalomandis- lepingujärgse kasutamise üldhari- oli otseselt vallarahva huvide vas- duskoolina järgmistel põhjustel: rajamiseks Haabneeme alevikku. se tasuta vastu Piilupesa ja Viim- tane käitumine. Ajal, kui maad, Pihela kinnistule lasteaia-algkooli si keskkooli hooned koos nende 1. Vastavalt lepingule oli vallal õi- mis tänaseks on vallavalitsusel rajamise lubamise korral aga kaas- juurde kuuluvate territooriumide ja gus kasutada koolimaja üksnes õnnestunud valla omandisse tagasi neb kohustus menetleda Viimsi üldharidusliku õppeasutusena; saada, hoonestusõigusega ja pea- kommunikatsioonidega ning seni alevikku umbes 200 korterit luba- aegu olematu tasu eest koormati, Viimsi vallavalitsuse vastu võtma- 2. Viimsi vallavolikogu ja -va- vat detailplaneeringut. ta teed, väljakud ja tehnovõrgud. olid mitmed vallajuhid, sealhulgas Toimetus ootab kaastöid ja reklaame litsus on 2004. aastal võtnud Ka ei ole praegu võimalik väi- Miks see volikogu otsus täitmata ka Teie, SA Rohuneeme Puhkekes- e-posti aadressil [email protected]. vastu sisulise otsuse viia Viimsi ta, et Pihela kinnistule pakutud jäi/on, tulnuks küsida tollastelt val- kus nõukogu liige. Kaastööd võib tuua ka otse toimetusse keskkool üldharidusliku õppe- lasteaia-algkooli üürimine ja välja­ lajuhtidelt. Tõsi, üks vallavanem, asutusena üle uude hoonesse Küsite, juhul kui on, siis miks või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, Lembit Aulas (1995–1996), on ma- ei ole otsustatud rajada lasteaeda- ostmine osutunuks odavamaks ja selle ehitamiseks andnud ka Karulaugu tee 5 kavandatust. Seda 74001 Viimsi, Harju maakond. nalamees. Juba nimetatud volikogu ehitusloa; algkooli odavamalt, arengukava- järgselt ja logistiliselt paremasse põhjusel, et Pihela kinnistu puhul esimehel hr Pappelil ja vallavanem 3. Juba 2005. aastal oli vallavalit- kohta. Alustan vastuses viimasest puudub eelmainitud sünergia, mis Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid Kaido Metsmal (1996–2002) on susele teada Tallinna ringkon- ehk logistikast. Logistiliselt on tuleneb olemasoleva lasteaia ja nende selguse huvides toimetada ja sellele küsimusele kindlasti vastus nakohtu seisukoht, et tegemist Karulaugu tee 5 lasteaed-algkool keskkoolihoone, koos oma infra- lühendada. olemas. Liiatigi sõlmiti hr Metsma ei ole tähtajalise lepinguga. igati paremas asukohas kui seda struktuuriga, lähedusest. Aga see valitsemisajal ka Teie arupärimises Ringkonnakohtu seisukoha alu- viidatud leping. oleks Pihela kinnistu Aiandi tee on spekulatsioon. Tegelikkuses sel esitas AS Esmar 14.03.2006 Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis Nimetatud, 27.08.1996 sõlmi- kõrval Viimsi alevikus ja seda es- saame ehitusmaksumuse teada al- õiguslikult põhjendatud nõude lehte ei ilmu. tud kasutusvalduse lepingu nr 71 malt ühistranspordi seisukohalt. les pärast riigihanke tulemusi ja on vabastada vana keskkoolihoo- osas vajab rõhutamist see, et Viim- Teine logistiline argument, mis naiivne arvata, et lasteaia-algkooli ne 14.09.2006. Selleks ajaks si vallavalitsus kohustub kasutama räägib Karulaugu tee 5 kasuks, on ehituse ruutmeeter Viimsi alevikus Peatoimetaja: Jüri Leesment, oli keskkooli uus õppehoone ka hoonet ainult üldharidusliku õppe- võimalus kasutada juba välja kuju- tel 606 6833 avatud ja sel hetkel polnud min- on odavam kui Haabneeme alevi- asutusena. Vald peab hoidma hoo- nenud ja naabruses asuvaid Viimsi git vajadust, samuti ka juriidilist kus. ne ja selle juurde kuuluvad rajati- keskkooli ja Päikeseratta lasteaia Toimetaja: Kerttu Valt, tel 606 6864 ega finantsilist võimalust, vana Mis puutub viitesse arenguka- sed ning maa-ala omal kulul korras infrastruktuure (ujula, valmiv staa- hoone kasutamise jätkamiseks vale ja üldse valla arengusse, siis ja neid hooldama. Kasutusvalduse dion, spordihall, mänguväljakud Toimetuse kolleegium: Urmas Arumäe, üldharidusliku õppeasutusena; võib ASi Redmont Invest ettepa- lõppemisel või lõpetamisel andma jms), saavutades sellega sünergili- nekut edaspidi arutada, sest kunagi Anne Velliste, Leelo Tiisvelt ja Kristo Kallas 4. Vald küll üritas osa vanast hoo- hoone ja selle juurde kuuluvad ra- se efekti ja rahalise kokkuhoiu. jõuab aeg ilmselt ka sinnamaale, et nest kasutada kunstikooli vaja- jatised ASile Esmar üle vähemalt Vastab tõele, et Pihela kinnistu Viimsi alevikku kavandatud laste- Trükki toimetanud: Ekspressmeedia seisundis, mis need olid kasutus- dusteks ja tegi neis ruumides ka naabrusesse kavandati lasteaeda- remondi, aga kuna kunstikool ei aed-algkool või ainult lasteaed või Väljaandja: Viimsi vallavalitsus valdusse saamist. Kasutusvalduse algkooli ja seetõttu hõlmati de- ainult koolimaja vajavad valmis- lõpetamine võib toimuda ainult le- kvalifitseeru üldhariduslikuks tailplaneeringuga ka jätkuvalt riigi õppeasutuseks, tõsteti ka kuns- ehitamist. Viimsi Teataja makett: OÜ Dreamers pinguosaliste kirjalikul kokkulep- omandis olnud maa. Riik aga ei ol- pel, kusjuures ettepanek tuleb teha tikool ASi Esmar poolt vana nud huvitatud oma maale lasteaia- Lugupidamisega kirjalikult vähemalt kuus kuud koolimaja ruumidest välja; algkooli rajamisest ja maa munit- Ajalehe järgmine number ette. Kasutusvaldusküsimustes ju- 5. Tänane vallavalitsus ja -voliko- sipaalomandisse andmisest. Tõde- Urmas Arumäe ilmub 6. juunil. hinduvad lepinguosalised asjaõi- gu koalitsioon on seisukohal, et gem, et Pihelga kinnistu korrusela- vallavanem 30. mai 2008 3 Viimsi aasta naine 2007 on Ene Mets Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (VEDA) kutsus kolmandat aastat ellu kauni sündmuse: aasta naise vali- mise.

24. aprillil toimus austamis- tseremoonia koduloomuuseu- mi ruumides. Kohal olid kan- didaadid ja nende pereliikmed, samuti palju toredaid inimesi, keda taoline üritus huvitas. Õh- tut juhtis Vahur-Paul Põldma Uus-Vana teatrist. Esinejateks olid Heidy Tamme laululoo- minguga ja Viimsi muusika- kooli õpilane Paul Stahl kitar- ril. Tervitusi andsid edasi muu- seumi direktriss Riina Aasma, aasta naine 2005 Leelo Tiisvelt ja aasta naine 2006 Merike En- nomäe, volikogu liige Mari- Ann Kelam ja Enno Selirand. Kaunid mõtted tulid luuletaja Doris Karevalt. VEDA juhatuse liikmed Merike Immato ja Ene Lill val- gustasid ürituse ideed. Selle aasta kandidaadid Anne Talvari, Eha Rünne ja

Tublid naised aasta naise valimisel.

Ene Mets said mälestuseks kandidatuuri esitasid VTK lõpetas magus tordilõik ja Restoran Savoy (hr L. Viikna) käsitööna valminud õhulised Keerise tantsulapsed. Au- pokaal šampanjat. – lõunasöök aasta naisele koos maalitud sallid ning lillekim- kirjale lisaks anti tiitlioma- Täname: Viimsi koduloo- perega, ehtekunstnik Anneli bud. nikule üle traditsiooniline muuseum – ruumid, Vahur- Tammik – rinnanõel, AS Gra- Viimsi aasta naiseks 2007 ehtekunstnik Anneli Tam- Paul Põldma – õhtujuht, Heidy pe, Viisi Pagar. valiti Ene Mets, kes on 25 miku valmistatud rinnanõel. Tamme – laul, Viimsi muusika- aastat juhendanud ja treeni- Restoran Savoy edastas kut- kooli õpilane Paul Stahl – kitar- Viimsi Ettevõtlike nud Viimsi tantsu- ja võim- se kogu pere pidulikule lõu- rimäng, Hille-Pille Loomelill – Daamide Assotsiatsioon Söök-jook maitses hea. lemistüdrukuid. Ene Metsa nasöögile. Kauni kevadõhtu lilled, Salong Bottega – sallid, [email protected] Randvere lasteaia Koolibussidel algab vaheaeg Tallinna transpordiamet teatab, et algava kooli- tu, jätkavad sõidukid õpilaste teenindamist ka vaheajaga lõpetavad koolibussid kevadhooaja 2008. aasta sügisel. esimesed lõpetajad 30. mail. Bussid on Tallinna koolide õpilasi teenindanud 2007. aasta veebruarikuust. Kuna Sõitjateveo osakond koolibussiprojekti võtsid õpilased hästi vas- tel 640 4660 Kevad ja lapsepõlv. Nende- jeid oma viimasest lasteaia- mängida võistlusmänge. Väga le mõeldes tulevad meelde aastast. meeldisid kunstitegevused ja erilised, ammu unustatud Markkus Mätlik ja Matheas terviseõpetusetunnid ning ter- tunded. Need kaks sõna tä- Madik arvasid, et jalgratta- visemuuseum oli ka vahva. päevad olid toredad: võis oma hendavad meile, täiskasva- Meeldisid jalutuskäigud metsa rattaga lasteaeda tulla. Väga nutele, väga palju. Nendes ja mere äärde. meeldis kunstitegevus, töövi- Üksmeelselt arvati, et las- on värskust, õrnust, õnne ja hikuid täita ja legoga mängida. teaiaaeg oli tore, aga rohkem lootust. Lukas Lessel, Melany Ees- võiks olla ronimisredeleid, Viimsi raamatukogul on suvekuudel (juunis, juulis, maa, Laura Gertrud Lill, Geor kiikesid ja muid põnevaid õue- augustis) tavapärasest erinevad lahtiolekuajad: Lummav, mere järele lõhnav ja Karl Aria tõid välja oma mänguvahendeid. kevadine õhk ja õitsvad puud. lemmikutena ekskursioonid Vaadates tagasi möödunud Kõik räägib sellest, et taas on Tallinki laevale, raamatukok- õppeaastale ja analüüsides E, K, N, R 10–17 muudatuste aeg, mis toob nii ku, Kumusse, Jägala joale, meie tegevuste õnnestumisi ja rõõmu kui ka kurbust. Käes on meremuuseumisse; töövihi- ebaõnnestumisi, tunnetad ühi- T 10–19 maikuu ja ühe tähtsa teelõigu kute täitmise, muusikatunnid selt üleelatu-kogetu tähtsust. lõpp ja teise, veel tähtsama al- ja nende õpetajad, kes pidid L, P suletud gus. hästi lahedad olema. Laur Tähtsust meile kõigile: lastele, 20. mail toimus Randvere Lesselile ja Lennart Pärtinile vanematele ja õpetajatele, sest Iga kuu viimasel reedel on raamatukogu suletud (korrastuspäev). lasteaias esimene lõpupidu. meeldisid õpetajad, kunstite- meie õpetame lapsi ning lapsed Sellest ilusast uuest majast gevused, ekskursioonid ning omakorda õpetavad meid. Viimsi raamatukogu said tuult tiibadesse kaksteist käigud nuku- ja noorsooteat- Ilusat kooliteed, meie väike- Kesk tee 1, 74001 Viimsi väikest Vesikiili rühma kas- risse. Siim Sander Tammisaar, sed Vesikiilid! Olgu see huvi- vandikku, et alustada sügisel Reimo Gert Vahur ja Arthur tav ja sündmusterikas. tel 606 6936 oma kooliteed. Kaalep arvasid, et lasteaias oli www.viimsiraamatukogu.ee Tulevased Viimsi ja Püünsi igati tore käia, sest sai mängida Vilja Oravas ja Angelina koolide õpilased jagasid mul- legodega, joosta, möllata õues, Sinelnikova, teie õpetajad  30. mai 2008 Igas päevas on nii palju, mille üle imestada

Eelmisel reedel avati Viimsis Püha Jaakobi kirikus ning Viimsi koduloomuuseumis kunstnik Reti Saksa tööde näitus „Pildid ja kujud”.

Miks just Viimsis? Mis on ne vaatab ja imestab maailma väljas? toimimist ja seal maailmas toi- metavate inimeste üle siiani. Ma sain Viimsi kirikust üllatava Ta komistab tihti oma teel ja kutse korraldada seal oma töö- talle meeldib tallata teiste ini- de näitus. Lisaks tuli ka kutse meste varvastel. Tihti jääb ta sealt üle tee koduloomuuseu- edasipürgijatele jalgu, saab siis mist, kus oli suur kaunis ruum haiget ja siis ütleb ka, mida ta pilte ootamas. Valisin näitusele asjast arvab. Ja need ütlemised oma paaril viimasel aastal val- on pildikirjas piltidel kirjas, minud graafika ja joonistused, sest ta hääl ei kosta. Teda kuu- mida olin varem esitlenud ositi leb siis, kui mu pilte hästi lä- vaid oma väikeses vanalinna- hedalt vaadata. Aga välimuselt galeriis Põlendruum. Muuseu- ta piltidel ikka vähe muutub, mis on väljas ka skulptuurid, eks ta vananeb koos minuga ja kaks neist on valminud sel aas- ega ta silmad pole ka nii suured tal. Kokku sai töid palju, ongi enam, ehk ta on hakanud roh- näha mu viimase kolme aasta kem järele mõtlema. Ja ongi töö kujutava kunstnikuna. juba aeg seda teha. Sinu loomingut läbivana Milline töö meeldib kõige mäletan juba aastate tagant enam? seda kummalist suurte Ma armastan väga raama- silmadega tüdrukut, kes tuid illustreerida. Nii harva imestunult maailma vaatab, ka, kui mulle mõnda raamatut nagu midagi küsides ja illustreerida pakutakse, jätan oodates. Kas see tüdruk on ma kõik muud tööd ja teen aja jooksul muutunud? seda kirega. Miskipärast tun- Ega ta polegi vaid mu piltidel, dub mulle töö raamatuga kõi- eks ta on minuga ühes. Ta on ge tähtsam. See oleks kui püha see, kellena ma ennast sees- töö, mida peab tegema nii hästi poolt näen, ja see nägu on väga kui vähegi jaksab. Ja kui on te- Reti Saks oma loominguga. erinev sellest, mis väljastpoolt gemist veel hea kirjandusega, vaadates paistab. Ega teagi, meeldiks mulle raamatu kallal kummalt poolt vaadates õigem töötada kogu aasta või enam- tamiseks pole. Ikka tuleb asi vatanud oma töökoja suureks, Kirjandusest leian õiged sõ- hommikul armastan kuulata on. Igal poolel on ehk oma gi veel, et siis oleks aega pilte sportliku tempoga valmis teha kuna pean mitut eriala ja val- nad asjadele, mida aiman hägu- Joan Baezi ja õnnetu armastu- õigus. Kui kellelgi teise ütle- mitu korda uuesti teha. Paraku ja pärast saab aega toibuda minud töid on mul nii palju, selt ning muusika annab mõttele sega Bruce Springsteeni, hästi miseks üldse õigust on. Aga on kirjastustes tähtajad ja palju ning mõtelda. et nende hoidmiseks pean ma värvi. Kunsti vaatan välismaal valjult. see suurte silmadega tegela- aega mõtlemiseks ning maigu- Üks mu viimaseid töid oli vanalinnas galeriid ning kõige muuseumides: renessaansi, ida- Raamatuid loen talvel, kui illustreerida ja ka kujundada selle ülalpidamine vajab veel maade vanaaja kunsti, Prantsuse pole jaksu tööd teha. Tegelikult meeldikski mul elada raama- Villem Ridala poeem „Püha eraldi tööd, mis pole alati loov. sümbolismi ja eelmise sajandi rist”. Ma tundsin end väljava- tutega padja peal, kui vaid las- Reti Saks: Nii paljut on huvitav teha, ka moodsa kunsti klassikuid. lituna, kui mulle see töö paku- taks. Ja kui lamamisest valus ei Eesti Riiklik Kunstiinstituut graafika eriala 1981–1987 seda, mis pole loominguline. Muusikat läheb palju: kodus ti. Illustreerida uue testamendi kuulan töötegemise juurde Bob hakkaks. Loen kõige rohkem Vabakutseline kunstnik ajalugu, ka esseistka meeldib lugusid raamatusse – sellest Kuidas Sinu looming on Dylanit. Nii on see olnud juba polnud ma ka julgenud mitte ja näidendid. Juudi kirjanikud Esineb näitustel alates 1984. aastast seotud teiste kunstidega, 25 aastat ja lõppu ei paista. unistada. Olin aastate jooksul on mu lemmikud, näiteks Isaac Teeb estampgraafikat, pronksist skulptuure, muusika, kirjandusega? Mulle meeldib vanem džäss, paljusid testamendi lugusid uuemast on Amy Winehouse Bashevis Singer. Arundhati illustreerib ja kujundab raamatuid. oma piltidesse joonistanud, Muusika ja kirjandus on mulle ilmutus. Kui on vaja vihaselt Roy „Väikeste asjade jumal” Esitleb oma töid galeriis Põlendruum, Vene 12. kuid ma olin seda teinud var- toiduks, vajan neid rohkem kui mõne töö kallale asuda, on oli täiuslik lugemine, mille järel pikka aega ühtki jutukat kätte www.zone.ee/reti jatult. Lugu ma tundsin, kuid kujutavat kunsti. Nick Cave asendamatu. Ilusal nüüd tuli pildid panna regivär- võtta ei tahtnud. Imelist kunsti siga sobima. Nii ma joonistasin sünnib ka tänapäeval, ja suur Valik rahvusvahelisi näitusi: Jeesuse loo põhjamaale: panin õnn on seda leida, sest ta on nii Pisigraafika triennaal, Riia 1987 (diplom), 1990 kuningatele käpikud kätte, sest vaikselt muu müra taga peidus. oli detsember ja Salomele soo- Huvitav on sõnaraamatuid luge- Lasteraamatu illustratsioonid, Bologna, Itaalia 1994 me-ugri vöö puusadele. Kuigi da, kuidas mõni sõna on tulnud Lasteraamatu illustratsioonid, Itabashi, Sano ja Otana raamatusse jõudsid mu pildid kreeka keelest ladinasse ja edasi muuseumid, Jaapan 1994, 2000 vähe teist värvi, pole sellest läbi Euroopa kuni meie keelde. 5. graafika biennaal, Caixa Ourense, Hispaania 1998 lugu: nad on tehtud ja nad on Ja mida ta nüüd veel tähendab! Sama toimub müütidega, nad (diplom) olemas. Mis sest, et kodus voo- di all pakis. põlvnevad ühest esiemast ja me 14. graafika biennaal, Biella, Itaalia 1999 Raamatute juures meeldib elame praegugi veel nende sõl- Lasteraamatute illustratsioonide biennaal, Bratislava, mulle väga, kui ma saan teha tuvuses. Nad elavad ka tänases Slovakia 1999, 2007 lisaks piltidele ka kaanekujun- kirjanduses, kunstis ja muusi- kas. Mind ikka huvitabki kõige Pisigraafika biennaal, Lahti, Soome 2007 duse ja maketi. Lasteraama- tutes teen ka küljenduse. See enam, kust asjad alguse said ja 6. väikegraafika triennaal, Vilnius, Leedu 2007 kõik on töö arvuti erinevate kes olid need müütilised esime- programmidega, mis on hea sed, kes meid liikuma lükkasid. Valik isiknäitusi: võimlemine peanupule. See on kunstnikule suurim vedami- Oled olnud aastaid Graafika ja skulptuur, galerii Helligandshuset, Randers, ne, kui ta saab töö valmis teha vabakutseline. Taani 1998 võimalikult palju omaenese Olen vaba ja kutsega olnud Graafika, Arhuse maakonna valitsuse galerii, Taani 2000 kätega, et ta ei peaks sõltuma siiani. Ma olen ka üritanud Skulptuurid, Püha Katariina kirik, Tallinn 2000 teistest tegijatest. olla keegi kindla ametiga, et Mulle meeldib vahetada eri- ei peaks ise endale tööd välja Graafika ja skulptuur, galerii Railings, London, Inglismaa ala. Iga paari kuu tagant valin, mõtlema, kuid ma pole sobinud 2001 kes ma nüüd tahan olla: kas ühegi kindla töö peale. Vast Must valgel, Eesti saatkond Riias 2003 graafik või kujur, või kujundan olen selline vigane mutrike, Graafika ja skulptuur, galerii Vuotalo, Helsingi 2003 mõne raamatu kaant või siis mis masinasse ei sobi. Sellest maalin pilte lasteraamatusse. õppinult püüan olla nähtamatu, Graafika ja skulptuur, galerii Art and Design, Helsingi Aeg-ajalt tuleb mul teha tõsist, et vähem tüli tuleks. 2005 anonüümset tarbegraafikat ja Läheb nagu läheb, see ka Graafika draamas, Draamateater, Tallinn 2007 trükiste kujundamist, sest selle minemine. Vabaduse hind on eest makstakse. Ma olen kas- Suurte silmadega tüdruk. kõrge. 30. mai 2008  Suve suurüllatus: vabaõhuetendus „Rannarahva lood ja laulud” Suvi on peaaegu käega kat- jaid (Kirsi Rannaste, Külli Tal- et taheti teha lõbusat rahvatük- suda ja õige varsti saab hoo mar, Leelo Tiisvelt ja Annika ki, mis annaks aimu eestlaseks sisse suveetenduste võimas Remmel) külastas Tammsaare olemisest läbi aegade. Üks laine. Viimsilased ei pea sel talumuuseumis „Vargamäe kindel kriteerium oli ka see, et tegemist oleks lavastusega korral kaugele sõitma, et kuningriigi” teatrietendust. Kaunis loodus, värske õhk ja kogukondlikust väärtusest: see head teatrielamust saada: äärmiselt teatrilembene atmo- pidi kõnelema kohaliku elanik- selle eest on hoolitsenud sfäär tõid õpetajate pähe idee, konnaga ning siduma tänase Viimsi kooli õpetajate rah- et järgmisel suvel võiks ise mi- päeva viimsilaste uhke ja pika vateater koos sõpradega. dagi teha. minevikuga. Ülesanne tundus Mis võib veel toredam olla, Uitmõttest võeti välgukii- ületamatu: sellist materjali pole kui tulla sumedal suveõhtul rusel tuld: kogemused Viimsi ju olemas. koos sõprade ja tuttavate- kooliteatri fantastiliste eten- Vapper meeskond aga ei jät- ga värskesse õhku nautima duste eeskujul olid olemas, nud jonni ning lugu otsustati head seltskonda ning eten- ideaalne koht (Viimsi vabaõhu- kirjutada ise. Muuseumis talle- dust, mis lisaks suurepära- muuseum) samuti. Viimsilaste tatud materjali uurides hakkas sele meeleolule annab veidi üleüldine kultuurilembus andis üha enam selginema arusaam, et etenduse keskseks tuumaks aimu ka sellest, kust me pärit asjale hoogu juurde ning tegi- võiks olla perekond, kes elas oleme, kes on meie esivane- jate (näitlejate, projektivedaja- te) rohkus näitas mõtte suure- ammusel ajal Ranna talus (tun- mad, kuidas nad elasid ning tud ka Kingu taluna). Kuna mida meil on sajanditagus- pärasust. Mõeldud-tehtud, ning selsamal hetkel löödigi käed. etenduse koht on Viimsi vaba- test kogemustest õppida. õhumuuseum, siis ehitati lugu Etendus põhineb üles tolleaegseid perekondi ja Uitmõttest sündis algupärasel ainesel ehitisi silmas pidades. etenduse idee Stsenaariumi autor Külli Sügise saabudes hakkas tegi- Talmar kogus etenduse tarbeks See oli 2007. aasta suvel, kui jaid vaevama mure, millist ma- ka suulist rahvapärimust ning seltskond Viimsi kooli õpeta- terjali lavastada. Kindel oli see, kogu selle suure töö tulemu- Kena kevadilma nautides. sena valmis lugu Ranna talu töökast perenaisest Leenust, na võtta kõike, mida etendu- tused. Need on teemad, mis Viimsi valla kõige ehtsamast tema suure suuga abikaasast ses näha ja kuulda pakutakse. on täna sama olulised kui sada Mardist, nende töönarkomaa- kultuuriloost! Järgmises Viim- Millest aga kindlasti enam kui aastat tagasi. si Teatajas saate täpsemalt nist kasupojast Jakobist ja vii- küll saab, on teadmised tolle- Kindlasti saab kuulda ka mase saamahimulisest naisest aegsest eluolust, inimeste su- muhedat nalja (ikka enda ja teada, kuidas sujusid etenduse Liisast. hetest, raha hukutavast mõjust naabrimehe pihta) ja rahva- proovid ning miks võib igal Etendus kui sild tänase ning perekondlike sidemete likke laule, ning etendusest ei nädalal Viimsi kooli ateljees ja eilse vahel olulisusest. Kui olete kunagi puudu ka meeleolukad tantsud, kuulda lustakat „Röövlilugu”, pead vaevanud mõtte üle, kust sest meelt lahutada vanad eest- mida üürgavad kaasa soliidses Etendus põhineb küll reaalselt ja kuidas sai alguse selline tore lased juba oskasid! Viimsis elanud perede lugudel, aja veetmise viis nagu kuulu- Etendused toimuvad 19., eas entusiastlikud meesterah- kuid juurde on lisatud ilukirjan- juttude levitamine ja klatšimi- 20., 21. ja 22. juunil kell 19 vad. duslikke finesse ja keerdkäike. ne, siis tulge etendust vaatama Viimsi vabaõhumuuseumi Ideid otsides. Seetõttu ei maksa sulakulla- ja saate oma küsimustele vas- õuel. Olete oodatud osa saama Annika Remmel Vabaõhuetenduse „Rannarahva lood ja laulud” sünniloost

19. juunil Viimsi vabaõhu- koha päriseksostmine Viimsi mispind olnud kitsas, aga tolle kahju oli aga üüratult suur, sest muuseumi õuel esietenduv mõisalt ning ostjaks oli Rein aja kohta igati kõlblik. võrgud maksid tol ajal hinge- Viimsi õpetajate rahvateatri Pappel. Sellest mehest saavad Pärast oma esimese naise hinda. Kaasaegsed mäletavad etendus „Rannarahva lood alguse ka etenduse pöördelised surma võttis Rein tallu noore Marti rohkem nalja- ja napsu- sündmused. ja laulud” sai inspiratsiooni 18aastase Leenu, kel oli mehe- mehena, palju kiideti ka tema ga vanusevahet 25 aastat. Lee- Viimsi vanimast seni säilinud Värvikad tegelased raamatutarkust, mis lubas tol nust sai Reinu teine ja viimane ehitisest Ranna talu (tuntud ajal Leenu vara isegi kohtus Eesti taluõuel naine, kes oli Ranna talu pere- ka Kingu taluna). kaitsmas käia. Sel ajal oli see Selleks et mõista tolleaegseid naine tervelt 62 aastat. lausa meistersaavutus, millega Pärast Rein Pappeli sur- Segadused talu nime sündmusi, mis etenduses aset iga lihtne külamees hakkama ei leiavad, tuleb minna ajas tagasi ma tõi Leenu tallu sulaseks saanud. Muru-Marti hüüti küla ümber aastasse, mil Rein Pappel oma Muru-Mardi, kes oli Leenust peal naljatamisi Kirjapapiks. omakorda paarkümmend aas- Suuremale osale viimsilas- tollase naisega otsustas elukoh- test on tuttav Kingu talu nimi. ta laiendada ning tassis ranna tat noorem. Mõne aja pärast Ranna talu õitsengu Väiksem osa aga teab seda, et lähedal karile sattunud purje- ka abielluti. Mart oli Nehatu põhjus oli perenaine ajaloodokumentides on kohta laeva puust kajuti oma taluõue- mees, kes ei taibanud kalapüü- Leenu le. Plaan oli leitud kajuti ümber gist suurt midagi ja seetõttu nimetatud Ranna taluks. Viim- Leenu oli äärmiselt töökas maja ehitada ning nii valmiski juhtus vähemalt paarkümmend si vabaõhumuuseumi rajades ja tragi naine, talu kasvas jõud- pandi talule nimeks Kingu, kaks tuba ja kõrvalruumid, mis korda, et merre pandud kala- lõpuks jäid majja sisse. Ela- võrgud sinna jäidki. Rahaline sasti ja andis ümberkaudsetele kuid tänaseks on teada, et muu- kohtadele kindlasti silmad ette. seum soovib talule tema aja- Talus said tihti tööd ja peavar- loolise nime tagasi anda. ju need, kellel endal elamist Etenduse stsenaarium on ja varanatukest polnud. Kuna sündinud peamiselt Johannes Leenul lapsi ei olnud, võttis ta Hõbevälja mälestustele ja mee- Eesti rannarahvas 19. sajandil. nutustele tuginedes. Ajaloo­ pärast oma õe surma 1,5aasta- dokumentidest saame teada, se õepoja Jakobi oma kasulap- on „süüdi” selles, et need mä- helistele suhetele ning ümber- et esimest korda mainiti talu seks. Hiljem pärandaski ta talu lestused meieni on jõudnud. kaudsetele naabritele ja küla- 1732. aastal ning peremeheks Jakobile, kes abiellus vaese Tolleaegset eluolu iseloo- elanikele. Ühe Eesti pere näitel oli Kingo Mart (sellest nimest kaluritütre Liisaga. Viimane mustades ongi etenduses rõ- saab tollasest külaelust eheda tuleneb ka talu tänaseks üldtun- oli küll osav võrgukuduja, kuid hutud kahe perekonna – Leenu ja vaimustava pildi. tud nimi), kes oli pärit Palmsest. riiakas ja ahne naine. Nende ja Mardi ning Jakobi ja Liisa Umbkaudu aastal 1877 toimus Eesti rannatalu 19. sajandil. esimene ühine poeg Johannes – tegemistele, nende omava- Annika Remmel  30. mai 2008 Randvere kirik ja kogudus Aprillikuu koduloolaste koos- konna rannarahvale, kes nagu Paar aastat hiljem polnud nad koguduse õpetaja puudusel mise käigus ja sõjakeerises oli Reinarut tunti mehena, kes elas olekul oli teemaks Randvere Peetruski elatus kalapüügist. liikmeannetajate arv siiski suu- pidanud tihti pöörduma lahku- koguduse maja kannatada saa- oma usku ja julgustas paljusid kiriku ja koguduse ajalugu, Luterlikus kirikus on tavaks renenud, koguduseliikmete loi- suliste poole.” nud, purustatud olid ka kiriku oma usulistest kogemustest millest andsid põhjaliku üle- altaripildi juures piiblitekst: duse süüks pandi seda, et vahe- Uue kogudusemaja koos aknad, hävis suurem osa arhii- tunnistama. Kuigi mõnede ar- „Ära karda mitte, nüüdsest peal loendati maksumaksjaid leerisaaliga pühitses piiskop vist. Pideva õpetajate vahetuse vates otsekohese ja pisut kar- vaate Randvere koguduse pead sa inimesi püüdma”. Nii kõigest 174. Mõningane elav- Hugo Bernhard Rahamägi 15. tõttu kannatas ka vaimne elu ja misõnalisegi ütlemisega, leidis juhatuse esimees Urmas Ki- lausub Kristus Peetrusele, kes nemine toimus 1930. aastate novembril 1936. Ometi ei su- kogudust ähvardas lagunemine. ta inimestega hõlpsasti kontak- viselg ja juhatuse liige And- imelise kalasaagi üle kohkudes keskel, kui peamiselt ümbrus- junud ehitus tõrgeteta, takistu- 1941. aastal oli suur osa kogu- ti ja suutis neid ka kirikutööle res Jaanus. Järgnevalt toome ja tema jumalikkust tunnetades konna külade elanikest, kuid ka seks rahapuudus vaatamata ki- duse liikmetest mobiliseeritud innustada. Uuenduskuuri tegi lugejateni kokkusaamisel põlvedele laskub. Nelinurkne, tallinlastest koguduseliikmete rikuvalitsuse korduvale toetu- ja küüditatud, jumalateenistusi Karl Reinaru ajal läbi kiriku- räägitu. peaaegu ruudukujuline maal arv tõusis 375ni. Ilmselt sai sele. Lagunes ka kirikuhoone, peeti vaid mõnel üksikul püha- hoone. 1977. aastal sai kogu ei ole suur, aga tänu kumavale koguduse kasv üheks ajendiks, orel vajas remonti. Nenditi, et päeval aastas. Repressioonid kirik väljastpoolt valgendatud, Randvere kirikuhoone on veepeeglile ja eelkõige tänu lu- et Randvere kooli maadest tol- ümbruskonna rahvas elab suu- ei läinud mööda ka kiriku- välja vahetati aknad, värviti Viimsi poolsaare kahtlemata terlikus kunstis harvaesinevale leaegses Aiaotsa külas eraldati remas osas vaesuses ega saa õpetajatest. Mitmed neist, kes torniluugid ja uksed, uuenda- väärikamaid ehitisi. Kunagine teemale – Kristus kui kutsuja, valitsuse otsusega maad, mille- kogudust ja õpetajat toetada. ei suutnud või ei tahtnud sõja ti inventari. Tol ajal tehti kõik rannaäärne kirikuküla on nüüd- õpetaja, misjonile õhutaja – le kavandati muu hulgas kogu- Jätkuvalt loodeti, et kogudus jalust põgeneda, arreteeriti ja tööd tasuta, mitmel korral an- seks tundmatuseni muutunud, mõjub altar helgena ja valgust duse maja ehitamine. Kogudust kasvab ümbruskonnaga ja suu- saadeti Venemaa avarustele. netasid kirikuliikmed ka ehi- kuid pühakoda seisab kindlalt kiirgavana. alates 1923. aastast teeninud dab viimaks ka majanduslikult Seejuures pole imestada, et tus- ja remondimaterjale. Sa- ja selle uksed on endiselt ava- Järgmiseks suuremaks õpetaja Bruno Hasselblatt tegi iseseisvuda. Olulise muudatu- ajavahemiku 1951–1961 kohta mal aastal kutsus K. Reinaru tud kõigile, kes tahavad Juma- sündmuseks Randvere kiriku ühtlasi ettepaneku, et Randvere sena arvati Randvere kogudus ei leia konsistooriumi arhiivis kogudusse jutlustajaks Urmas lat teenida ja saada osa aastatu- ajaloos võib pidada uue oreli kogudusega võiks liituda Viim- 1935. aastal välja Ida-Harju märget õpetaja määramise koh- Kiviselja, kes valiti ka uueks handeid püsinud kuulutusest. sissepühitsemist 1912. aasta si poolsaare läänekalda külad praostkonnast ja liideti Tallin- ta Randverre, jumalateenistusi juhatuse esimeheks. Seda ame- tit kannab Urmas tänaseni ja on südasuvel. Vana oreli päritolust ja osa Nehatu vallast. Hinnan- na praostkonnaga. Seati kogu- pidas jutlustaja. Ühtlasi suu- Jõelähtme abikogudus üks pikema staažiga koguduse pole suurt midagi teada, kuid guliselt kasvatanuks see hinge- duse uued piirid, mis nüüdsest renes võimuorganite kontroll juhatuse esimehi kogu Eestis. Aastatel 1896–1923 Jõelähtme selle vilets seisukord ärgitas de arvu kahe tuhandeni ja kõne haarasid kogu Viimsi poolsaa- koguduste tegevuse üle. Kee- Karl Reinaru teenis Randve- kogudust ja Randvere tollast õpetaja Tombergi rannarahvast alla võinuks tulla oma õpetaja re ja suure osa Nehatu vallast, lati ametitalitused väljaspool re kogudust ligemale 30 aastat, abikogudust teeninud õpetaja uue pilli ehitamiseks korjan- ülalpidamine. Kogudusemaj- kirikut, koguduseliikmete üle 1937 hakati kandma Randve- kuni 1998. aasta jaanuaris sai Oskar Tomberg tegi kihelkonna dust korraldama. Üleskutsest ja plaaniti seetarvis ka õpetaja re-Viimsi koguduse nime. Hal- hakati pidama ranget arves- eluruumid. Selleks et harva ko- tust, kirikuhoonete kasutamine tema ametijärglaseks praegu- ajalugu talletades tänuväärset oreli valmimiseni kulus tervelt duslikud ümberkorraldused ei hal käivast hooldajaõpetajast maksustati kordades kõrgemate ne koguduse hooldajaõpetaja tööd. Muu hulgas on kirja pan- kaheksa aastat, kuid rannarah- aidanud ometi täituda soovil ei piisanud, võib välja lugeda tariifidega. „Püüdlikkust” usu- Aare Kimmel. Selle aja sisse dud Randvere kabeli ehituslu- va kannatlikku meelt kroonisid oma õpetajast. Ajavahemikus õpetaja Hasselblatti kirjast elu väljajuurimisel näitas üles jäi ka Eesti iseseisvumine, mis gu, millest saab välja lugeda kuulsa meistri August Terk- 1935–1942 hooldas kogudust konsistooriumile: „Arvan, et ka kolhoosi juhtkond, maks- kõrvaldas ühtlasi kõik välised poolsaare rannakülarahva ühist manni tänini kogudust teeniva kuus õpetajat, osa neist vaid Randvere kogudus võiks olla tes näiteks kiriklikult maetute takistused kirikutöölt. meelt ja vaimustust pühakoja oreli helid. A. Terkmann on mõne kuu. rajamisel. Nii Randvere kui ka muu hulgas tuntud kui Tallinna tänulik, kui ta jõuaks niikau- lähedastele tervelt 25 korda Koguduse tänapäev Prangli kabeli ehitustöö algata- Jaani kiriku peaoreli ümber- gele, et temal oleks iseseisev Sõja- ja väiksemat toetust kui ilmalike jaks võib pidada praost Gustav ehitaja, samuti Eesti esimese õpetaja, sest koguduses on pal- okupatsiooniaeg matuste puhul. Neid ustavaid kirikuliikmeid, Heinrich Schüdlöffelit (1798– kontsertoreli valmistaja. ju neid, kes vajavad tugevamat Sellise materiaalse ja vaim- kes kogudust läbi raskete ae- ja rohkemat vaimulist toitu, kui 1942. aasta aprillis andis kogu- se surutise ajal määrati 1968. gade olid kandnud, jäi nõu- 1859), kes ettevõtmise tarbeks Iseseisev kogudus isiklikult raha kogus. Nendest suudab pakkuda igapühapäeva- duse juhtkond konsistooriumile aastal Randvere koguduse kogude aja lõpuks järele õige plaanidest kuulnud Maardu Sajanditaguseid liikumisolusid ne jumalateenistus. Senini on teada, et kommunistliku rüüsta- õpetajaks Karl Reinaru. Karl pisut. Kristlikust kasvatusest mõisahärra Christoph von Bre- arvestades jäi Randvere ka- vern annetas kiriku ehituseks bel oma emakogudusest Jõe- omakorda nii raha kui ka ehi- lähtmes kaugele, samuti peeti tusmaterjali. 25. juulil 1848 oli liialt suureks kirikumaksusid. praostihärra Randveres juma- 1921. aasta märtsis pöördus lateenistust pidamas ja palus koguduse täiskogu konsistoo- Jumalalt õnnistust uue kabeli riumi poole palvega Randvere ehitusele. Veel selsamal päeval abikirik Jõelähtmest lahutada märgiti ära vundamendi alus ja ja Tallinna Jaani kogudusega 26. juulil tuli nõnda palju rah- liita. Veel samal suvel kutsuti vast kokku, et vundament, mis pea 120 inimesele jumalatee- kuni all oleva savipõhjani 4–7 nistust pidama ja armulauda jalga sügav ja liivase pinnase jagama Jaani koguduse õpeta- tõttu ligi seitse jalga lai pidi ja. Kuuldused Randvere rahva olema, välja kaevati ja kohe omaalgatusest pahandasid Jõe- ka raudkividega täideti. Ometi lähtme õpetajat Tombergi, kes ei läinud kirikuehitus edasi nii nimetas sellist teguviisi „prak- suure hooga, müüride ladumi- tiliseks kommunismuseks” ja seni jõuti alles järgmisel aastal palus konsistooriumil täisko- ning katuse alla sai pühakoda gu pöördumine tagasi lükata. veel aasta hiljem. Praost olevat Rannarahvas jäi aga endale ise mitu korda Jõelähtmest jala kindlaks ja aasta pärast palvet seda ehitust vaatamas käinud. korrati. Seekord otsustas kon- 1852. aastal jõuti kabeli sis- sistoorium teatud tingimuste seõnnistamiseni, torniehitus täitmisel Randvere koguduse jäi pooleli üksnes rahapuudu- eestseisuse palve rahuldada, se tõttu. Suurem ümberehitus jättes lõpliku otsustamise siiski võeti Randvere kirikus ette Jõelähtme täiskogule. Lõpuks 1882. aastal, kui peale torni sai saadi nõusolek ka emakogudu- valmis kooripealne, pandi pai- selt ja 15. jaanuaril 1923 kin- ka uued aknad ja uksed, altar ja nitas konsistoorium Randvere kroonlühtrid. Samal aastal mu- iseseisvaks koguduseks. Üks retseti ka armulauariistad. Veel olulisemaid tingimusi selle ot- varem, aastal 1872 annetas suse taga oli koguduse majan- Tammneeme küla Mihkli talu duslik toimetulek, mille kohta peremees Karl Neem kirikule nõuti tulude-kulude üksikasja- Otto Zoege von Manteuffeli likku aruannet ja eelarvet. Ise- maalitud altaripildi, millel on seisvumise ajal oli Randvere kujutatud Jeesuse ühe esimese koguduses 250 hinge, samas jüngri Siimon Peetruse kutsu- loodeti selle arvu kahekordis- mist. Altaripildi motiiv on üsna tumist, kui kogudusega oleks harvaesinev, kuid samas kind- liitunud ka külades elavad lin- lasti südamelähedane ümbrus- nakoguduste liikmed. Randvere kirik 30. mai 2008  Randvere kirik ja kogudus ja traditsiooni edasikandmisest jäi ilma paar põlvkonda, see avaldab mõju tänaseni. 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse vabadustuuled tõid rah- vast taas kiriku juurde. Ristiti nii lapsi kui ka täiskasvanuid, pühapäevakoolid tegutsesid mitme rühmana, vaimulikke kutsuti õnnistama nii kodusid kui ka uute ja taastatud ühen- duste hooneid ja sümboolikat. See kõik puudutas ka väikest Randvere kogudust. Väike ko- gudus on suutnud heas korras hoida ka temale usaldatud ki- rikuvara. Koguduseliikmete, vallavalitsuse ja Soome sõp- ruskoguduselt tulnud abiga on kirikuhoone saanud uue katu- sekatte, paigaldatud on kütte- süsteem, renoveeritud orel ja kroonlühtrid, restaureeritud al- tarimaal. Lõpusirgele on jõud- mas siseruumi renoveerimine, mis annab uue värvilahendu- se. Hiljuti valminud Randvere külakeskus on võimaldanud ruume kiriklike ürituste korral- damiseks. Tänaseks moodustab Viimsi valla territooriumil paiknevate kristlike koguduste liikmes- kond vaid paar protsenti ela- nike koguarvust. Kui paljudes maakihelkondades kahanevad kogudused koos elanike arvu vähenemisega, siis Viimsis on põhjused mujal. Üks neist on kindlasti Tallinna kui suure tõmbekeskuse ligidus, mis pär- sib kodupaigatunde tekkimist ja süvenemist: on ju suur osa uusasukatest kolinud siia just pealinnast või kasutanud Tal- linna hüppelauana uude elu- kohta liikumisel. Kirik ei ole paljude valikutega maailmas ammugi enam see koht, millel oleks säilinud keskne asend ja mõju külakogukonna või linna vahet pendeldava tööinimese jaoks. Pidet otsitakse sageli vaid elu pöördeliste sündmus- te aegu, muul ajal jääb kirik kaugeks ja selle sõnum asjasse süvenemata mõistetamatuks. Oma osa on Randvere ja suu- resti kogu Viimsi usuelus män- ginud ka kohapeal elava õpeta- ja puudumine. Väike kogudus pole sageli suuteline oma õpe- tajat ülal pidama, sestap tuleb end jagada mitme koguduse vahel või otsida lisateenistust väljaspool kirikut. Viimsi on pühakodade poo- lest rikas. Üsna väikesel ter- ritooriumil tegutseb praegu neljas kirikus neli kogudust, lisaks paar kabelit, kus jumala- teenistusi harvemini peetakse. Luterlikest kogudustest kuulu- vad Randvere ja Prangli Ida- Harju praostkonda, Viimsi aga Tallinna praostkonda. Selline killustatus pole pikemas pers- pektiivis viljakas, nii ongi juba Urmas Kiviselg ja Andres Jaanus mõne aasta eest välja käidud mõte ühtsest Viimsi luterlikust kooli ja omavalitsusega. Sellele tused ei toogi kohe kaasa kogu- ise kirikutöö edenemiseks oma kogudusest. Koordineerimine mõttele on nii pooldajaid kui ka duse kasvu, siis leidub Viimsis panuse andma. aitaks paremal moel korraldada Koduloolaste järgmine kokkusaamine on 4. sep- nii jumalateenistuslikku elu, las- õlakehitajaid, kuid loodetavasti kindlasti arvestatav hulk inime- tembril kell 11 Viimsi koduloomuuseumis. Kavas te-, noorte- ja muusikatööd, lee- ongi suurim takistus administra- si, kes vajavad stabiilset vaimu- Andres Jaanus on väljasõit Neeme kalurikülla. riõpetust kui ka näiteks suhteid tiivne. Kui võimalikud muuda- likku teenimist ja on valmis ka Randvere koguduse juhatuse liige 8 30. mai 2008 Muuseumigurmee

Kala rookimine Mudase põhjaga vees elutseval kalal tunneb se. Asetatakse pannile pruuniks toiduks ümbertöötatult muda maitset. Selle praetud või ehk rasva sisse, rapu- Kala rookimisel hoitakse sabast kinni ja kõrvaldamiseks oleks hea elusaid kalu mõni tatakse üle kala riivleiba, lisatak- tõmmatakse noaga vastu soomust. Tugeva- aeg puhtas vees hoida. Surnud kalu aga peab se viiludeks lõigatud tomaadid malt kinni oleva soomusega kala, nagu ah- leotama ja vett korduvalt vahetama. Mõned juurde ja praetakse ahjus. Kas- venat ja sudakat (koha), puhastatakse riivi eriteadlased soovitavad ka mudamaigu kõr- tet võib veega lahjendada ning abil. Keeva veega soomuste võtmine ei ole valdamiseks kalu puusütes hoida. peent jahu juurde lisada. Süüak- soovitav, sest see rikub välimuse. Puhastatud se salati, juure- ehk kaunviljaga. kala pannakse lauale ja lõigatakse kõht kõrist Kui soovitakse kala mõni aeg värskena alal pärakuimeni lõhki. Eemaldatakse sisikond, hoida (jääta ja soolamata), siis tuleb ta kohe Joogisoovitus: kuid ettevaatlikult, et sapipõis ei lõhkeks, pärast tapmist rookida ja lõpused eraldada, rabarbrimahl pea, saba ja soomused aga külge jätta, raud- sest sapp annab lihale kibeda maitse, mida 5 kg rabarbrit lõigatakse sõrme- nõgeseid täis toppida ja nendes kinnimähi- on raske kõrvaldada. pikkusteks tükkideks, keedetak- tult külmas pimedas kohas hoida. Pärast rookimist pestakse kala kiiresti. Ligu- se 4 l vees ja saadud segu kurna- nema jätta ei tohi, sest siis kaotab liha toi- Praetud kala tomaadiga takse. Kurnatud mahl keedetakse suhkruga (1–2 kg suhkrut) ja va- teväärtuse (vees lahustuvad kergesti mõned Ained: 2 naela* kalu ehk räimi, soola, pi- latakse kuumalt pudelitesse. Pu- munavalgeollused). Pestud kala asetatakse part, taimevõid ehk rasva, 2 tomaati ja 2 spl delid suletakse kohe. kas kangesse soolvette või raputatakse üle riivleiba. kuiva soolaga ja lastakse mõni aeg seista. Sööge kala, sest kalatoit sisaldab *natuke üle 400 grammi Sooldumise aeg oleneb kala suurusest, rasva- energiat, mida vajate oma töö susest, temperatuurist ja sellest, kuidas kala Valmistamine. Kala roogitakse ja soolatakse juures! kavatsetakse toiduks tarvitada. vähe ning hõõrutakse tõugatud pipraga sis-

Viimsi Muuseumide lehenäitus Selle lehenäituse huviobjek- tiks on sattunud Pringi külas asuv Kingu talu. Talu nime mainitakse esimest korda juba 1732. aastal. Kingu talu oli keskmisest veidi suurem renditalu, mis osteti päri- seks 1877. aasta paiku, nagu tõendab tollest ajast pärinev taluplaan. Talu vanim hoone on 1820. aastatel ehitatud rehielamu. Rehetare juur- de ehitati 19. sajandi teisel poolel laut ja ait-kuur. Veidi eemal asus võrgukuur. Me- reäärne elumaja on ehitatud mitmes järgus 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sa- jandi alguseni. Kingu maadel Enne: Vaade Kingu talu hoonetele 1931. aasta oktoobris, Viimsi Muuseumide fotokogu. asusid ka kahe vaesema ka- luripere, Rein Krügeri ja Ja- kob Silberfeldti, popsitalud. Otsus vabaõhumuuseu- mi rajamise kohta tehti 1976. aastal. Tollane Kirovi kolhoos ostis talu selle omanikult välja ja hakkas hooneid restauree- rima-rekonstrueerima. Toona olid algsetest taluhoonetest säi- linud vaid rehielamu ja Kingu elumaja, teiste hoonete asupai- Reedel, 23. mail avati Viimsi värvi metallkonstruktsioo- kades võis leida vundamendi- koduloomuuseumis metal- nid tekitavad just praeguses kive. Hävinud hooned taastati likunstnik Nora Raba näitus näitusesaalis täiesti erilise mälestuste ja kättesaadud va- „Värvides on väge”. Võime atmosfääri. Kui Viimsi vana koolimaja teisel korrusel nade plaanide järgi ning 1980. uhkusega öelda, et Ees- aasta augustis avati muuseum paiknev muuseumisaal ootab ti metallikunsti Raudseks suurt remonti ja uut elu, siis pidulikult. Leediks nimetatud daam on välja pandud kompositsioo- Aastatega on avarad ranna- ka selle aasta Kristjan Raua nid – need vedrud, torud ja niidud, Rohuneeme vana küla- preemia laureaat. plekikänkrad – on selle juba teeäär ja karjamaad metsa kas- leidnud. Head vaatamist! vanud. Endiselt külateelt võib Need autolammutuskojast ja Näitus jääb avatuks kuni vaid piiludes hoomata puude Pringi rannast pärit vägevat septembrini. Nüüd: Vaade Kingu talu hoonetele 2008. aasta aprillis, Alar Miku foto. vahelt Kingu talu hooneid. MAI 2008

Viimsi vallavolikogu Prangli saar, Lääneotsa küla, maaüksuse Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees tetuks tunnistamine ja Naissaare külas 15.05.2007 otsused Laululahe detailplaneeringu vastuvõtmi- asuvate Männiku tee 10 ja Männiku tee 15. mai 2007 nr 45 ne ja avalikule väljapanekule suunamine 15. mai 2007 nr 50 20 asuvate ehitiste juurde maa munitsi- “Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, “Looduskaitsesea- Lubja küla, maaüksuse Sookalda (III paliseerimise algatamine Detailplaneeringu algatamine ja lähte- duse” § 40 lõike 3, Viimsi Vallavolikogu 12.04.2005. a nr 21 Detailplaneeringu vastuvõtmine ülesande kinnitamine: Randvere küla, määrusega nr 19 kehtestatud “Viimsi valla ehitusmääru- jrk.) detailplaneeringu kehtestamine Kibuvitsa tee 18 a se” § 2 punkti 4 alusel, arvestades, et detailplaneering on “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike ja avalikule väljapanekule suunamine: kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele ning detailpla- 1 punkti 33, “Planeerimisseaduse” § 24 lõike 5, Viimsi “Planeerimisseaduse” § 10 lõike 5 ja lõike 7, Viimsi Val- Miiduranna küla, Randvere tee 1 ja 3 de- neeringut on korrigeeritud vastavalt Harju Maavanema Vallavolikogu 12.04.2005. a määrusega nr 19 kehtes- lavolikogu 12.04.2005. a määrusega nr 19 kehtestatud tailplaneering 30.04.2007.a kirjale nr. 2.1-13/1747, samuti arvestades tatud Viimsi valla ehitusmääruse § 2 punkti 7 alusel, “Viimsi valla ehitusmääruse” § 2 punkti 2, § 9 lõike 7 Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning kesk- arvestades, et detailplaneeringu avalikul väljapanekul nr 22 Detailplaneeringu vastuvõtmine alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse ettepanekut, Val- konnakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavolikogu otsus- ajavahemikul 27.12.2005 - 10.01.2006 ei esitatud detail- lavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkon- ja avalikule väljapanekule suunamine: tab: planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid, samu- nakomisjoni seisukohti ja lähtudes Freddy Heidmetsa Haabneeme alevik, Randvere tee 9, 9b ja 1. Võtta vastu ja pärast keskkonnaministri nõusoleku ti asjaoluga, et Harju maavanem on järelevalve käigus 19.03.2007. a taotlusest nr. 255, Viimsi Vallavolikogu nõustunud muudatustega üldplaneeringus, Viimsi Valla- lähiala detailplaneering otsustab: saamist ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt Looduskaitseseaduse § 40 lõikele 3, suunata avalikule volikogu otsustab: nr 23 Detailplaneeringu vastuvõtmine 1. Algatada detailplaneering Viimsi vallas Randvere väljapanekule Viimsi Vallavolikogu 19.12.2006.a ot- 1. Kehtestada Viimsi Vallavolikogu 14.12.2004. a otsu- külas, Kibuvitsa tee 18 a krundi kasutamise sihtotstarbe ja avalikule väljapanekule suunamine: susega nr. 111 algatatud Viimsi vallas, Prangli saarel, sega nr. 122 algatatud Viimsi vallas Lubja külas, maa- muutmiseks üldplaneeringujärgsest looduslikust rohu- Leppneeme küla, Lillemäe I maaüksuse Lääneotsa külas, maaüksuse Laululahe detailplaneering üksuse Sookalda (III jrk.) detailplaneering (koostatud maast väikeelamu maaks ja krundi ehitusõiguse määra- detailplaneering (projekt nr. 19-06; koostatud Viimsi Valla Arenduskes- arhitekt Anne Kose poolt). miseks väikeelamu ehitamiseks, vastavalt käesolevale kus OÜ poolt). 2. Kehtestada vastav muudatus üldplaneeringus. nr 24 Detailplaneeringu vastuvõtmine otsusele lisatud skeemile (lisa 1). 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- 3. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- 2. Kinnitada planeeringu lähteülesanne nr. 255 (lisa 2). ja avalikule väljapanekule suunamine: la veebilehel. la veebilehel. 3. Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada valla- Rohuneeme küla, maaüksuse Kristle 3. Otsus jõustub vastuvõtmisest. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. volikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul IV ja osaliselt maaüksuste Rootsi VIII, 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- 5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast ar- tus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Valla- tus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Valla- Kristle V ja Luugi I detailplaneering vates. Vallavolikogu võib põhjendatud taotluse alusel volikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakste- volikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakste- pikendada detailplaneeringu esitamise tähtaega. Taotlus nr 25 Detailplaneeringu kehtestamine: gemisest. gemisest. detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb Haabneeme alevik, Uuetoa III kinnistu esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitami- Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees ning kinnistute omandamiseks sõlmitud se tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaeg- notariaalsete lepingute heakskiitmine selt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus 15. mai 2007 nr 48 15. mai 2007 nr 51 kehtivuse. nr 26 Detailplaneeringu kehtestamine: 4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- Lubja küla, maaüksuse Kuuse detailpla- Soosepa tee, Lageda tee ja Soosepa tee 21 Lubja küla, Männimetsa I kinnistu ning la veebilehel. neeringu vastuvõtmine ja avalikule väl- kinnistute omandamine kinnistute omandamiseks sõlmitud nota- 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. japanekule suunamine Juhindudes Viimsi Vallavolikogu 13.12.2005.a määru- riaalsete lepingute heakskiitmine sega nr 38 kehtestatud ning 09.05.2006.a määrusega nr 6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- “Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, Viimsi Vallavolikogu nr 27 Üldplaneeringu vastuvõtmine ja tus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Valla- 12.04.2005. a määrusega nr 19 kehtestatud “Viimsi valla 17 muudetud “Viimsi valla põhimääruse” § 55 lõikest 2 volikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakste- ehitusmääruse” § 2 punkti 4 alusel, arvestades, et detail- ning Viimsi Vallavolikogu 11. novembri 2003.a määru- avalikule väljapanekule suunamine: Äi- gemisest. planeering on kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele sega nr 34 kehtestatud “Teede valla omandisse võtmise grumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti ja avalikuks kasutamiseks määramise korra” punktidest Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees ning detailplaneeringut on korrigeeritud vastavalt Harju küla ja osaliselt Muuga küla Maavanema 03.10.2006 kirjale nr. 2.1-13/5509, samuti 8 - 13, tulenevalt avalikust huvist ja 27. aprillil 2004. arvestades Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni a sõlmitud ühise tegutsemise lepingust ning arvestades nr 28 Kokkulepete sõlmimine haldus- 15. mai 2007 nr 46 ning keskkonnakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavoli- Viimsi Vallavalitsuse ettepanekut, Viimsi Vallavolikogu asjades menetluse lõpetamiseks Silvi Detailplaneeringu algatamine ja lähte- kogu otsustab: otsustab: Kõiveri ja Lilli-Rosalie Greenbergiga 1. Omandada tasuta järgmised Pärnamäe külas asuvad ülesande kinnitamine: Tammneeme küla, 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule Viim- si Vallavolikogu 18.01.2005.a otsusega nr. 7 algatatud kinnistud koos sinnakuuluvate rajatistega: nr 29 Volituste andmine kinnistu oman- maaüksus Mereääre tee 50/Jaagu Viimsi vallas, Lubja külas, maaüksuse Kuuse detailpla- 1.1. Soosepa tee, kinnistusregistri registriosa nr. damiseks notariaalse lepingu sõlmimiseks “Planeerimisseaduse” § 10 lõike 5 ja lõike 7, Viimsi neering (töö nr. 08-05; koostatud Loov Arhitektid OÜ 4053202, katastritunnus 89001:010:0412, sihtotstarve (OÜ Arcman Kinnisvara) Vallavolikogu 12.04.2005. a määrusega nr 19 kehtesta- transpordimaa, pindala 18533 m², omanik AS Hansa Lii- poolt). nr 30 Viimsi Vallavolikogu kultuuri- ja tud “Viimsi valla ehitusmääruse” § 2 punkti 2, § 9 lõi- 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- sing Eesti (reg.kood 10434248), mida esindab volikirja ke 7 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse ettepane- la veebilehel. alusel Q Vara OÜ (reg.kood 10907184), maa maksusta- hariduskomisjoni koosseisu muutmine kut, Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning 3. Otsus jõustub vastuvõtmisest. mishind 2780 krooni; keskkonnakomisjoni seisukohti ja lähtudes Helgi Sardi 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- 1.2. Lageda tee, kinnistusregistri registriosa nr. 8. aprill 2008 nr 20 28.12.2007.a taotlusest nr 221, Viimsi Vallavolikogu 9584902, katastritunnus 89001:010:2445, sihtotstarve tus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Valla- Naissaare küla Männiku tee piirkonna detailplaneeringu otsustab: transpordimaa, pindala 2454 m², omanik Q Vara OÜ volikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakste- osaline kehtetuks tunnistamine ja Naissaare külas asu- (reg.kood 10907184), maa maksustamishind 368 kroo- 1. Algatada detailplaneering Viimsi vallas Tammneme gemisest. vate Männiku tee 10 ja Männiku tee 20 asuvate ehitiste külas, maaüksusel Mereääre tee 50/Jaagu krundi kasu- ni; Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees juurde maa munitsipaliseerimise algatamine tamise sihtotstarbe osaliseks muutmiseks üldplaneerin- 1.3. Soosepa tee 21, kinnistusregistri registriosa Viimsi Vallavolikogu 11. juuni 2002 otsusega nr 115 gujärgsest põllumajandusmaast looduslikust rohumaast nr. 4053702, katastritunnus 89001:010:0417, sihtotstar- kehtestati Viimsi vallas Naissaarel Lõunakülas asuva väikeelamu maaks, kinnistu jagamiseks ja krundi ehitus- 15. mai 2007 nr 49 ve ärimaa, pindala 4479 m², omanik Q Vara OÜ (reg. Männiku tee piirkonna detailplaneering, millega on mää- õiguse määramiseks ühe väikeelamu ja abihoone ehita- Leppneeme küla, maaüksuste Miku III kood 10907184), maa maksustamishind 447900 krooni. ratud muuhulgas positsioonide nr 10 ja nr 21 kruntide miseks, vastavalt käesolevale otsusele lisatud skeemile 2. Anda volitused Vallavanemale (edasivolitamise õigu- hoonestustingimused ning sellest tulenevalt on Männiku (lisa 1). ja IV detailplaneeringu kehtestamine sega) punktis 1 nimetatud kinnistute omandamise lepin- tee 10 ja Männiku tee 20 maa sihtotstarve 100% ulatuses “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 2. Kinnitada planeeringu lähteülesanne nr. 221 (lisa 2). gu sõlmimiseks. elamumaa. 27. juunist 2000.a tegutseb aadressil Männi- 1 punkti 33, “Planeerimisseaduse” § 24 lõike 5, Viimsi 3. Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada valla- 3. Vallavanemal või vallavanema poolt volitatud isikul ku tee 10 ehitises muuseum ning Männiku tee 20 ehitis Vallavolikogu 12.04.2005. a määrusega nr 19 kehtes- volikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul sõlmida punktis 1 nimetatud kinnistu omandamiseks on ehitisregistri andmetel 13. veebruari 2008 seisuga tatud “Viimsi valla ehitusmääruse” § 2 punkti 7 alusel, planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast ar- leping hiljemalt kahe (2) kuu jooksul arvates käesoleva registreeritud klubina. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. arvestades, et detailplaneeringu avalikul väljapanekul vates. Vallavolikogu võib põhjendatud taotluse alusel otsuse jõustumisest. jaanuari 1995 määruse nr 36 “Katastriüksuse sihtotstar- ajavahemikul 17.03.2006 - 31.03.2006 ei esitatud detail- pikendada detailplaneeringu esitamise tähtaega. Taotlus 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. vete liikide ja nende määramise alused” punktile 5 on planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid, samu- detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste ti asjaoluga, et Harju maavanem on järelevalve käigus 5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitami- alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba nõustunud muudatustega üldplaneeringus, Viimsi Valla- tus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Valla- se tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaeg- aja veetmiseks ettenähtud maa sotsiaalmaa. Kuna de- volikogu otsustab: volikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakste- selt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus gemisest. tailplaneeringus ettenähtud sihtotstarve ei ole kooskõlas kehtivuse. 1. Kehtestada Viimsi Vallavolikogu 11.05.2004.a ot- eespool nimetatud ehitiste kasutusotstarbega, siis tuleb susega nr. 55 algatatud Viimsi vallas Leppneeme kü- Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees 4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- kehtetuks tunnistada detailplaneeringus positsioon nr 10 las, maaüksuste Miku III ja IV detailplaneering (töö nr. NB! Otsustes nimetatud lisadega on võimalik tutvuda la veebilehel. ja positsioon nr 21. 553/04; koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt). Viimsi valla veebilehel (www.viimsivald.ee) või Viimsi 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks “Kohaliku 2. Kehtestada vastav muudatus üldplaneeringus. Vallavolikogu kantseleis, Nelgi tee 1. 6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punk- 3. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- tus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Valla- ti 33, “Planeerimisseaduse” § 27 lõike 1, “Maareformi la veebilehel. Viimsi vallavolikogu 08.04.2008 seaduse” § 25 lõike 1 ja § 28 lõike 1 punkti 1, Vabariigi volikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakste- istungi õigusaktid gemisest. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Valitsuse 2. juuni 2006 määruse nr 133 “Maa munitsi- paalomandisse andmise kord” § 6 lõike 1, Viimsi Valla- Aarne Jõgimaa, vallavolikogu esimees 5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- 08.04.2008 istungi otsused tus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Valla- volikogu otsustab: volikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakste- nr 20 Naissaare küla Männiku tee piir- 1. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 11. juuni 15. mai 2007 nr 47 gemisest. konna detailplaneeringu osaline keh- 2002 otsusega nr 115 “Detailplaneeringu kehtestamine MAI 2008

Männiku tee piirkond” kehtestatud detailplaneering po- “Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, Viimsi Vallavolikogu 2. Käesoleva otsuse jõustumisega kiita heaks Viimsi val- vastavalt Lisa 1 joonisel viirutatud alad - pos.1 - 175 m²; sitsioon nr 10 (Männiku tee 10) ja positsioon nr 21 (Män- 12.04.2005 määrusega nr. 19 kehtestatud “Viimsi valla la ja IBE Estonia OÜ (registrikood 10963260) 04. april- pos.3A - 292 m² ja pos.4A - 113 m², sihtotstarve kergliik- niku tee 20) osas (vastavalt juurdelisatud plaanile). ehitusmääruse” § 2 punkti 4 alusel, arvestades, et detail- lil 2008.a sõlmitud notariaalne leping detailplaneeringu lustee (Lisa 1 tabelis positsioonid 1; 3A ja 4A). 2. Viimsi Vallavalitsusel algatada Viimsi valla omandis planeering on kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele alusel Lubja külas asuva Uuetoa III maaüksuse, kinnistu 3. Kehtestada vastav muudatus Viimsi valla mandriosa olevate ehitiste (muuseum ja klubi) aluse ja juurde kuu- ning detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Har- registriosa nr 7465502, katastriüksus 89001:010:1551, üldplaneeringus ja üldplaneeringu teemaplaneeringus luva maa munitsipaalomandisse taotlemist alljärgnevate ju Maavanema 08.02.2008 kirjas nr. 2.1-13/37 esitatud omanik IBE Estonia OÜ (registrikood 10963260) jaga- “Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Ela- maaüksuste osas: märkustega, samuti arvestades Vallavolikogu maa- ja misel tekkivate transpordimaade tasuta omandamiseks ja muehituse põhimõtted”. kokkulepe teede rajamiseks järgmiselt: 2.1. Naissaare küla Männiku tee 10 (muuseum) li- planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoni seisu- 4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- gikaudse pindalaga 0,14 ha, sihtotstarbega sotsiaalmaa; kohti, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 2.1. omandada tasuta Lubja külas asuva Uuetoa III la veebilehel. kinnistu jagamisel tekkiv transpordimaa, pindala 3001 2.2. Naissaare küla Männiku tee 20 (klubi) ligi- 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule Viim- 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. m² (Lisas 1 toodud positsioon nr 17), maa maksustamis- kaudse pindalaga 0,42 ha, sihtotstarbega sotsiaalmaa. si Vallavolikogu 14.08.2007 otsusega nr. 74 algatatud 6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- hind 1500kr/ha. 3. Teha Viimsi Vallavalitsusele ülesandeks maa munit- Viimsi vallas Leppneeme külas Lillemäe I maaüksuse tus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi 2.2. omandada tasuta Lubja külas asuva Uuetoa III sipaliseerimise taotluse ja maa munitsipaalomandisse detailplaneering (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ pro- Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teata- kinnistu jagamisel tekkiv transpordimaa, pindala 2379 andmise taotlemise toimiku koostamine. jekt nr. 26-07). vakstegemisest. 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- m² (Lisas 1 toodud positsioon nr 18), maa maksustamis- Aarne Jõgimaa, volikogu esimees 4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- hind 1500kr/ha. la veebilehel. la veebilehel. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 2.3. omandada tasuta Lubja külas asuva Uuetoa III 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. kinnistu jagamisel tekkiv transpordimaa, pindala 7511 8. aprill 2008 nr 27 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- 6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- m² (Lisas 1 toodud positsioon nr 19), maa maksustamis- tus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi Üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku- tus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Val- hind 1500kr/ha. Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teata- le väljapanekule suunamine: lavolikogule 30 päeva jooksul arvates korralduse teata- 2.4. omandada tasuta Lubja külas asuva Uuetoa III vakstegemisest. vakstegemisest. kinnistu jagamisel tekkiv transpordimaa, pindala 225 m² Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osali- Aarne Jõgimaa, volikogu esimees Aarne Jõgimaa, volikogu esimees (Lisas 1 toodud positsioon nr 20), maa maksustamishind selt Muuga küla 1500kr/ha. “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 32, “Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, Viimsi 8. aprill 2008 nr 21 8. aprill 2008 nr 24 3. Kehtestada vastav muudatus Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus ja üldplaneeringu teemaplaneeringus Vallavolikogu 12.04.2005 määrusega nr. 19 kehtestatud Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avali- Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avali- “Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Ela- “Viimsi valla ehitusmääruse” § 2 punkti 5 alusel ning kule väljapanekule suunamine: muehituse põhimõtted”. arvestades, et üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kule väljapanekule suunamine: Harju Maavanema 12.03.2004 kirjas nr. 9-2/6309 esi- Rohuneeme küla, maaüksuse Kristle IV ja osaliselt maa- 4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- Miiduranna küla, Randvere tee 1 ja 3 detailplaneering tatud märkustega ja asjaoluga, et üldplaneeringule on üksuste Rootsi VIII, Kristle V ja Luugi I detailplanee- la veebilehel. “Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, Viimsi Vallavolikogu koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aru- ring 12.04.2005 määrusega nr. 19 kehtestatud “Viimsi valla 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. anne, samuti arvestades Viimsi Vallavalitsuse ettepane- ehitusmääruse” § 2 punkti 4 alusel, arvestades, et detail- “Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, Viimsi Vallavolikogu 6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- kut ja Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning planeering on kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele 12.04.2005 määrusega nr. 19 kehtestatud “Viimsi valla tus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi keskkonnakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavolikogu ning detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Harju ehitusmääruse” § 2 punkti 4 alusel, arvestades, et detail- Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teata- otsustab: planeering on kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele Maavanema 17.03.2008 kirjas nr. 2.1-13k/1208 esitatud vakstegemisest. 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule Viim- märkustega, samuti arvestades Vallavolikogu maa- ja ning detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Harju Aarne Jõgimaa, volikogu esimees si Vallavolikogu 09.09.2003 otsusega nr. 97 algatatud planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoni seisu- Maavanema 14.09.2007 kirjas nr. 2.1-13/4459 esitatud Viimsi vallas Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti kohti, Viimsi Vallavolikogu otsustab: märkustega, samuti arvestades Vallavolikogu maa- ja küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering (AS Pöyry planeerimiskomisjoni seisukohta, Viimsi Vallavolikogu 8. aprill 2008 nr 26 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule Viim- Entec, Töö nr. 631/05). otsustab: si Vallavolikogu 10.09.2002 otsusega nr. 184 algatatud Detailplaneeringu kehtestamine: Lubja 2. Avalikustada Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsa- Viimsi vallas Miiduranna külas Randvere tee 1 ja 3 de- 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule Viim- küla, Männimetsa I kinnistu ning kinnis- kasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kesk- tailplaneering (K-Projekt AS Töö nr.07034). si Vallavolikogu 14.10.2003 otsusega nr. 102 algatatud tute omandamiseks sõlmitud notariaalse- konnamõjude strateegilise hindamise aruanne vastavalt Viimsi vallas Rohuneeme külas Annuse tee ja kalmistu 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- tee vahelisel alal maaüksusel Kristle IV ja osaliselt maa- te lepingute heakskiitmine teemi seadusega” sätestatud korrale. la veebilehel. “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike üksustel Rootsi VIII, Kristle V ja Luugi I detailplaneering 3. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 1 punkti 33, “Planeerimisseaduse” § 23 lõike 6 ning § (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ Projekt nr. 13-07). la veebilehel. 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- 24 lõike 3 ja lõike 5, Viimsi Vallavolikogu 12.04.2005 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. tus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi la veebilehel. määrusega nr. 19 kehtestatud “Viimsi valla ehitusmääru- Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teata- se” § 2 punkti 7 alusel, juhindudes Viimsi Vallavolikogu 5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. vakstegemisest. 13.12.2005.a määrusega nr 38 kehtestatud ja 09.05.2006. tus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teata- Aarne Jõgimaa, volikogu esimees a määrusega nr 17 muudetud “Viimsi valla põhimäärus” tus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi § 55 lõikest 2, Viimsi Vallavolikogu 11.11.2003.a määru- vakstegemisest. Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teata- sega nr 34 kehtestatud “Teede valla omandisse võtmise Aarne Jõgimaa, volikogu esimees 8. aprill 2008 nr 22 vakstegemisest. ja avalikuks kasutamiseks määramise kord” punktidest 7 NB! Vallavolikogu otsustes nimetatud lisadega on või- Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avali- Aarne Jõgimaa, volikogu esimees ja 13, “Tsiiviilseadustiku üldosa seaduse” § 102 lõikest malik tutvuda Viimsi valla veebilehel (www.viimsivald. 2, § 111 lõigetest 1 ja 2 ning §-st 129 ning arvestades, ee) või Viimsi Vallavolikogu kantseleis, Nelgi tee 1. kule väljapanekule suunamine: et detailplaneeringu avalikul väljapanekul ajavahemi- 8. aprill 2008 nr 25 Haabneeme alevik, Randvere tee 9, 9B ja lähiala detail- kul 07.12.2007-21.12.2007 ei esitatud detailplaneeringu Viimsi vallavolikogu 29.04.2008 planeering Detailplaneeringu kehtestamine: Haab- kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ja Harju istungi õigusaktid “Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, Viimsi Vallavolikogu neeme alevik, Uuetoa III kinnistu ning maavanem on järelevalve käigus nõustunud muudatuste- 12.04.2005 määrusega nr. 19 kehtestatud “Viimsi valla ga üldplaneeringus (Harju Maavalitsuse 29.02.2008 kiri 29.04.2008 istungi otsused kinnistute omandamiseks sõlmitud nota- ehitusmääruse” § 2 punkti 4 alusel, arvestades, et detail- nr. 2.1-13k/07/4659), Viimsi Vallavolikogu otsustab: nr 31 Detailplaneeringu vastuvõtmine planeering on kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele riaalsete lepingute heakskiitmine 1. Kehtestada Viimsi vallas Lubja külas Männimetsa I ning detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Harju “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõige kinnistu detailplaneering (Optimal Projekt OÜ koosta- ja avalikule väljapanekule suunamine: Maavanema 13.03.2008 kirjas nr. 2.1-13k/1278 esitatud 1 punkti 33, “Planeerimisseaduse” § 23 lõike 6 ning § 24 tud), millega jagatakse kinnistu ja määratakse ehitusõi- Lubja küla, maaüksuste Raimo, Paenur- märkustega, samuti arvestades Vallavolikogu maa- ja lõike 3 ja lõike 5, Viimsi Vallavolikogu 12.04.2005 mää- gus viie üksikelamu ehitamiseks. Elamute suurim luba- me I, Kangru II ja Kangru IV detailpla- planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoni seisu- rusega nr. 19 kehtestatud “Viimsi valla ehitusmääruse” § tud ehitusalune pindala on 300 m² ja kõrgus 8,5 meetrit. neering kohti, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 2 punkti 7 alusel, juhidudes “Viimsi valla põhimäärus” 2. Käesoleva otsuse jõustumisega kiita heaks Viim- 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule Viim- § 55 lõikest 2, Viimsi Vallavolikogu 11.11.2003 määru- si valla ja AS AP Kinnisvara (registrikood 11172112) nr 32 Volituse andmine kinnistu oman- si Vallavolikogu 13.02.2007 otsusega nr. 11 algatatud sega nr 34 kehtestatud “Teede valla omandisse võtmise 03.04.2008.a sõlmitud notariaalne leping detailpla- damiseks ja notariaalse lepingu sõlmimi- Viimsi vallas Haabneeme alevikus Randvere tee 9, 9b ja ja avalikuks kasutamiseks määramise kord” punktidest 7 neeringu alusel Lubja külas asuva Männimetsa I maa- seks (AS GMP & Partnerid) ja 13, “Tsiiviilseadustiku üldosa seaduse” § 102 lõikest üksuse, kinnistu registriosa nr 4551502, katastriüksus lähiala detailplaneering (K-Projekt AS Töö nr. 07377). 29. aprill 2008 nr 31 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- 2, § 111 lõigetest 1 ja 2 ning §-st 129 ning arvestades, 89001:010:3035, omanik AS AP Kinnisvara (registri- la veebilehel. et detailplaneeringu avaliku väljapaneku (28.08.2007- kood 11172112) jagamisel tekkivate transpordimaade Detailplaneeringu vastuvõtmine ja ava- tasuta omandamiseks, kergliiklusteedele avaliku kasutu- 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 11.09.2007) tulemusena ei jäänud lahendamata planee- likule väljapanekule suunamine: Lubja ringuvaidlust ja Harju maavanem andis järelevalve käi- se servituudi seadmiseks ja kokkulepe teede rajamiseks 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- küla, maaüksuste Raimo, Paenurme I, gus planeeringule heakskiidu ja nõustus muudatustega järgmiselt: tus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi üldplaneeringus (Harju Maavalitsuse 21.02.2008 kiri nr. 2.1. omandada tasuta Lubja külas asuva Männimetsa I Kangru II ja Kangru IV detailplanee- Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teata- 2.1-13k/07/3681), Viimsi Vallavolikogu otsustab: kinnistu jagamisel tekkiv transpordimaa, pindala 554 m² ring vakstegemisest. 1. Kehtestada Viimsi vallas Haabneeme alevikus Uuetoa (Lisas 1 toodud positsioon nr. 6), maa maksustamishind “Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, Viimsi Vallavolikogu Aarne Jõgimaa, volikogu esimees III maaüksuse detailplaneering (Loov Arhitektid OÜ Töö 1500 kr/ha. 12.04.2005 määrusega nr. 19 kehtestatud “Viimsi valla nr. 06-05), millega jagatakse kinnistu ja määratakse ehi- 2.2. omandada tasuta Lubja külas asuva Männimetsa I ehitusmääruse” § 2 punkti 4 alusel, arvestades, et detail- 8. aprill 2008 nr 23 tusõigus üheksa üksik- ja kaksikelamu, nelja ridaelamu kinnistu jagamisel tekkiv transpordimaa, pindala 244 m² planeering on kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele ja ühe ärihoone ehitamiseks. Suurim lubatud ehitusalune (Lisas 1 toodud positsioon nr 7), maa maksustamishind ning detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Harju Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avali- pindala üksik- ja kaksikelamutel on 300 m², ridaelamutel 1500 kr/ha. Maavanema 24.03.2008 kirjas nr. 2.1-13k/1084 esitatud kule väljapanekule suunamine: 750 m², ärihoonel 500 m² ja suurim lubatud kõrgus ela- 2.3. seada valla kasuks avaliku kasutuse servituut peale märkustega, samuti arvestades Vallavolikogu maa- ja Leppneeme küla, Lillemäe I maaüksuse detailplaneering mutel on 8,5 m (2 korrust), ärihoonel 5 m (1 korrus). Männimetsa I kinnistu jagamist tekkinud kinnistutele, MAI 2008

planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoni seisu- ringut osaliselt muutma, määrates kinnistu Kõrgemäe aset, kuna vallavalitsuse kultuuri- ja spordiameti juhataja tepanekutega. Seega ei jäänud Elina Aguga lahendamata kohti, Viimsi Vallavolikogu: XVIII kogu ulatuses elamumaaks, ülejäänud Kõrgemäe Ott Kask oli võtnud volikogu istungi toimumise ajaks planeeringuvaidlust. 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule Viimsi kinnistud osaliselt, vastavalt planeeringu põhikontsept- planeeringu oma kabinetti, et sellega tutvuda. Seetõttu 15. OÜ Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid (10.05.2007 Vallavolikogu 14.11.2006 otsusega nr. 100 ja 19.12.2006 sioonile - säilitada klinti ümbritsev maastik loodusliku- andsime Madis Saretokile võimaluse oma seisukohtade kiri nr. 10-7/1549), vandeadvokaat Martin Triipan, kes otsusega nr. 113 algatatud Viimsi vallas Lubja külas na, tehes ettepaneku selle kaitse alla võtmiseks. Kinnistu esitamiseks pärast avaliku väljapaneku ametlikku lõppe- on Märt Agu esindaja, tegi ettepanekuid teedevõrgu pla- maaüksuste Raimo, Paenurme I, Kangru II ja Kangru IV Kangru IV osas muudeti maakasutuse juhtfunktsiooni mist ühe nädala jooksul või temale sobival ajal, sellest neerimise ja elamumaa laiendamise suhtes kinnistu Kõr- detailplaneering (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ pro- samadel põhimõtetel - klindi servast 60 meetrit määrati vallavalitsust kirjalikult informeerides. Madis Saretoki gemäe I osas. Planeeringu koostamisel arvestati tehtud jekt nr. 2-07). klindi kaitsealaks, ülejäänud osas tehti ettepanek kavan- vastuskirjast nähtub, et tal puudub tegelik soov valla- ettepanekuga, laiendada kinnistu Kõrgemäe I elamumaa 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla dada ridaelamud. Niisuguse ettepanekuga on maaoma- valitsusega planeeringu sisu üle dialoogi pidada. Kuna osakaalu ja teedevõrgu ning ridaelamumaa planeerimise veebilehel. nik nõustunud ja nendel kinnistutel koostatakse detail- Madis Saretok ei osalenud ka planeeringu avalikul aru- suhtes anti vastuskirjades selgitused. Kinnistu omanik planeeringuid. Seega oleme seisukohal, et OÜ-ga Karite 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. telul ja seetõttu ei ole meil olnud võimalust ära kuulata Märt Agu osales ka avalikul arutelul, kus ta kinnitas, et Konsult ei jäänud lahendamata planeeringuvaidlust. tema seisukohti planeeringu ja/või KSH kohta, nendime, 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus on saanud piisavad selgitused ja nõustub planeeringu la- 3. Marje Plaan (03.05.2007 kiri nr. 10-7/1444) tegi mit- et Madis Saretokiga jäi vallal lahendamata planeeringu- (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi Val- hendusega. Seega ei jäänud kinnistu Kõrgemäe I omani- meid ettepanekuid, millega planeerimisel arvestati, välja vaidlus. lavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks- kuga Märt Aguga lahendamata planeeringuvaidlust. arvatud vallavalitsuse vastuskirjas nr. 10-7/1444-1 punk- tegemisest. 10. Madli Kristjuhan (09.05.2007 kiri nr. 10-7/1524), Kõikidele avalikul väljapanekul kirjalikke märkusi, tis 2 loetletud tegevus. Kuna kinnistute Lubja IV ja V Mihkel Niglase volitatud esindaja, teatas, et ei nõustu Aarne Jõgimaa, volikogu esimees ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele vastati omanikega ei saavutatud kokkulepet, planeeriti ärimaa Nurme kinnistut läbiva tee ja kergliiklustee planeerimi- vastavalt planeerimisseadusega ettenähtud korrale. Üld- klindiastangu all asuvale Nurme IV kinnistule. Kuna te- sega. Nurme kinnistut läbiv tee ei ole planeeritav. Tege- planeeringu tulemuste tutvustamiseks korraldati avalik 29.04.2008 istungi määrused gemist on vallavalitsuse kultuuri- ja spordiameti ametni- mist on olemasoleva Paenurme teega, millele on kahel arutelu. ku kirjelike ettepanekutega, millega võimalusel ka arves- pool Nurme kinnistut maareformi käigus määratud trans- 29. aprill 2008 nr 7 Harju Maavanem, kuulanud ära kohaliku omavalitsuse tati, ei käsitle vald seda vastuväitena planeerimisseaduse pordimaa sihtotstarbega katastriüksused, mis katkevad Üldplaneeringu kehtestamine: Lubja küla klindiastangu esindajate ja vastuväiteid esitanud isikute seisukohad, tähenduses. Seega ei jäänud Marje Plaaniga lahendamata Nurme kinnistu piiridel. Käesoleva planeeringuga tehak- piirkond andis vastuväidete kohta vastavalt “Planeerimisseaduse” planeeringuvaidlust. se ettepanek Nurme kinnistu lõigus siduda Paenurme tee Planeeringu kehtestamisega hõlmatud maa-ala asub Lub- § 23 lõikele 4 Harju Maavalitsuse 31.12.2007 kirjaga nr. 4. Peeter Orobko (07.05.2007 kiri nr. 10-7/1490) esitas üheks tervikuks. Arvestades planeeringulahendust ei ole ja külas klindipealsel platool, piirnedes Aiandi teega ja 2.1-13/4768 oma seisukoha. Järelevalve teostamise tule- oma kirjaga mitmeid märkusi, mõned nendest asjasse- võimalik olemasoleva tee asukohta muuta, kuna selleks Lubja teega ning läänepoosel alal Lubja klindiastanguga. musena asus maavanem seisukohale, et antud detailpla- puutumatud (nt. p. 1.2 ja 1.6). Peeter Orobko omab kin- puuduvad mõistlikud alternatiivid. Madli Kristjuhani Üldplaneeringuga hõlmatakse ligikaudu 99 ha suurust neeringu koostamisel ei ole rikutud neid vastuväiteid esi- nistut Mäealuse maastikukaitsealal (kohaliku tähtsusega ettepanekuga, määrata ühendav teekoridor läbi naaber- maa-ala. Planeeritav ala tsoneeritakse kõige üldisemalt tanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid kaitseala), kus ei ole arendustegevus lubatud ja see ei ole kinnistu Ingli, ei saa arvestada, sest nimetatud kinnistul järgmiselt: tagamisele järelevalve teostaja poolt. Harju maavanema kaasatud ka menetletava üldplaneeringu alasse. Tema ei oleks sel juhul võimalik määrata edaspidi ehitusõigust 1. kohaliku tähtsusega klindi kaitseala (planeeritava ala esitatud küsimustele ja märkustele vastati ja oleme seisu- elamu ehitamiseks ja sellega ei nõustu ka kinnistu oma- eelpool nimetatud kirjas esitatud põhjendustest tulene- põhjaosa - klindipealne ja klindi jalamile jääv ala, läänes kohal, et Peeter Orobkoga ei jäänud lahendamata planee- nik. Vastav selgitus anti Madli Kristjuhanile ka avalikul valt ja võttes aluseks “Planeerimisseaduse” § 23 lõike 60-100 meetri laiune maa-ala klindiastangu piirist sise- ringuvaidlust planeerimisseaduse tähenduses. arutelul, kuid Madli Kristjuhan jäi oma seisukohtade 6 andis maavanem (kirjaga 18.04.2008 nr 2.1-13k/644) maa suunas kogu klindi ulatuses ja loode-kagusuunali- üldplaneeringule oma heakskiidu. 5. Vello Krohn, Malle Leht, Milvi Seim ja Helve Tsai juurde. Seega, jääb Mihkel Niglasega lahendamata pla- selt planeeritavat ala läbiva klindiastangu 50 meetri laiu- (07.05.2007 kiri nr. 10-7/1498) kinnitasid oma kirjas va- neeringuvaidlus. Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korraldu- ne klindipealne ja -alune osa, v.a. Tõnikse ja Uus-Pärtle rem suuliselt tehtud muudatustega nõustumist, mis puu- 11. OÜ Incom Holding ja OÜ Alladin Holding se seaduse” § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 32, “Pla- maaüksuste detailplaneeringutega kaetud ala ulatuses); dutas peamiselt teede põhimõttelist paiknemist. Tegemist (09.05.2007 kiri nr. 10-7/1536) esindaja Margus Ärm pa- neerimisseaduse” § 23 lõike 6 ning § 24 lõike 3, Viimsi 2. miljööväärtuslik ala (planeeritava ala kirdeosa kõrg- ei ole vastuväitega planeerimisseaduse tähenduses. lus muuta planeeringut, suurendades elamumaa osakaalu Vallavolikogu 12.04.2005 määrusega nr. 19 kehtestatud haljastusega vaheastangust Lubja teeni, osalise hoones- “Viimsi valla ehitusmääruse” § 2 punkti 6 alusel ning ar- 6. Kaido Metsma (08.05.2007 kiri nr. 10-7/1512) juhtis Tammiku kinnistul nii, et seda oleks hiljem võimalik ja- tamise võimalusega); tähelepanu asjaolule, et kavandatav spordi- ja puhkepiir- gada kolmeks elamukrundiks, muuta kavandatava elektri vestades eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi. 3. hoonestatavad alad (peamiselt Aiandi tee ja klindi va- kond on planeeritud loodavale kaitsealale. Kuna üldpla- maakaabelliini asukohta selliselt, et see ei paikneks pla- § 1. Kehtestada Lubja küla klindiastangu piirkon- heline ala, osaliselt ka Lubja tee-ruumi jäävad miljöö- neeringu joonisel oli kaitseala ulatus tähistatud suuremal neeritaval elamumaal. Samuti teatas, et on nõus võimali- na üldplaneering (Maaplaneeringud OÜ töö nr. 182-03). väärtuslikud alad. Hoonestatavale alale kavandatakse territooriumil võrreldes üldplaneeringu teemaplaneerin- ku spordi- ja puhkepiirkonna ala määramisega Tammiku § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ja peamiselt väikeelamud, samuti on planeeringuga ka- gu “Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” ettepane- krundi alale, mis jääb klindi põhjaservast alla Randvere Viimsi valla veebilehel. vandatud maa-alad äri- ja kergetööstushoonete ehitami- kuga, siis viidi üldplaneeringu joonis vastavusse teema- tee poole, tingimusel, et olemasolevat keskkonda kahjus- § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- seks). planeeringuga kavandatava kaitseala piiriettepanekuga tatakse minimaalselt (puude raie). Lisaks palus Tammiku mist Viimsi Vallavolikogu Kantseleis. Enne üldplaneeringu seadusekohast vastuvõtmist koos- ja perspektiivsed suusanõlvad ei asu klindi kaitsealal. kinnistu muus osas spordi- ja puhkepiirkonda mitte pla- Aarne Jõgimaa, volikogu esimees kõlastati see vastavalt maavanema poolt määratud amet- Kaido Metsma kirjas esitatud märkusega on arvestatud, neerida ning planeerida Lubja IV kinnistu maakasutuse NB! Vallavolikogu õigusaktides nimetatud lisadega on kondadega. Ainsana ei kooskõlastanud üldplaneeringut seega ei jäänud lahendamata planeeringuvaidlust. juhtfunktsiooniks elamumaa. Vastuskirjadest nähtub, et võimalik tutvuda Viimsi valla veebilehel (www.viimsi- Maa-amet. Viimsi vald andis oma selgitused 25.04.2006 vald ei nõustunud arvestama kõikide Margus Ärmi ette- 7. Vallo Palvadre (08.05.2007 kiri nr. 10-7/1518) esi- vald.ee) või Viimsi Vallavolikogu kantseleis, Nelgi tee 1. vastuskirjas nr. 10-7/1334 ja palus Maa-ametil kooskõ- tas oma vastuväite, viidates koostatava üldplaneeringu panekutega, kuid valla esialgsed kavad Tammiku maaük- lastada üldplaneering tulenevalt “Planeerimisseaduse” § vastuoludele valla arengukavaga. Vald on seisukohal, et suse ja sellega piirneva ala planeeringulise kontseptsioo- 16 lõikest 1¹ planeeringualasse jääva reformimata riigi- antud vastuväite puhul on tegemist opositsiooniliikme ni suhtes muutusid läbirääkimiste tulemusena. Tänaseks maa osas vastavalt planeerimisseadusega ettenähtud kor- katsega planeerimisprotsessi takistada, kuivõrd esitatud on saavutatud kinnistu omanikuga kokkulepe Tammiku Viimsi vallavolikogu 13.05.2008 rale. Maa-amet nimetatud kirjale ei vastanud. viited vastuoludele baseeruvad arengukavast meelevald- kinnistule üldist huvi teenivate tegevuste planeerimises istungi õigusaktid Viimsi Vallavolikogu 27.06.2006 istungil tutvustati voli- ja kinnistu omaniku huvide realiseerimises. Seega OÜ- selt kontekstist välja võetud lõikudele, millel puuduvad 13.05.2008 istungi otsused kogu liikmetele üldplaneeringu lahendust, mille voliko- menetletava planeeringuga loogilised seosed. Arenguka- ga Incom Holding ja OÜ-ga Alladin Holding ei jäänud gu oma otsusega nr. 70 heaks kiitis. Samal istungil alga- va väljatöötamisel ja analüüsi aluseks oli arvestatud juba vallal lahendamata planeeringuvaidlust. nr 33 Maa munitsipaliseerimine: Nais- tati keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edaspidi käesoleva üldplaneeringuga hõlmatud ala põhimõtteliste 12. Ants Savesti (09.05.2007 kiri nr. 10-7/1526) kiri on saare külas Naissare raudtee KSH). KSH koostas OÜ Alkranel ja selle menetlus viidi muutustega ja see protsess sai alguse juba 2003. aastal. võrreldav eelpool kirjeldatud Vallo Palvadre kirjas sisal- läbi Viimsi Vallavolikogu 27.06.2006 otsuse nr. 74 alu- Sel aja kuulus Vallo Palvadre ise valitsevasse koalitsioo- duvaga, kuid on veelgi paljasõnalisem. Leiame, et antud nr 34 Maa munitsipaliseerimine: Haa- sel, vastavalt “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- ni ja võrreldes käesolevat planeeringut selle esialgse seisukohtade puhul ei ole tegemist vastuväitega planee- bneeme alevikus, maaüksus Hundi tee juhtimissüsteemi seadusega” ettenähtud korrale. lahendusega, on tänaseks planeeritavad mahud oluliselt rimisseaduse tähenduses, seega ei jäänud Ants Savestiga Viimsi Vallavolikogu 13.03.2007 otsusega nr. 16 võeti vähenenud ja funktsioonid mitmekesistunud, nimelt lahendamata planeeringuvaidlust. nr 35 Maa munitsipaliseerimine: Prin- üldplaneering vastu ning üldplaneeringu ja KSH aruan- arengukavas toodud järeldusi silmas pidades. Kokkuvõt- 13. Robert Ehrbach (10.05.2007 kiri nr. 10-7/1544), Üllar gi külas asuv maaüksus Reinu tee de tutvustamiseks korraldati avalik väljapanek perioodil tes leiame, et kuivõrd koostatava üldplaneeringu ja aren- Liima esindaja, soovis muuta planeeritud tee asukohta ja nr 36 Maa munitsipaliseerimine: Prin- 10.04.–10.05.2007. Avalikul väljapanekul laekus ettepa- gukava vahel vastuolusid ei eksisteeri ja Vallo Palvadrele planeerida Alajaama tee 13 kinnistule elamumaa. Vald gi külas ja Püünsi külas asuv maaüksus nekuid ja vastuväiteid alljärgnevatelt isikutelt: murettekitav “kellegi rikastumine” ei ole asjassepuutuv, on tehtud ettepanekutega arvestanud ja likvideerinud 1. Rein Piilpärk (24.04.2007 kiri nr. 10-7/1350) tegi et- siis vald ei käsitle tema esitatud seisukohti vastuväitena kavandatava tee täies ulatuses, kuna tee kulgemisega Vanapere tee tepaneku muuta kinnistute Lubja IV ja V olemasolevate planeerimisseaduse tähenduses. ei nõustunud samuti kagupoolne piirinaaber. Samuti nr 37 Maa munitsipaliseerimine: Prin- hoonete aluse maakasutuse sihtotstarve elamumaaks, 8. Standoor Eesti OÜ ja AVN Arendus OÜ (09.05.2007 määrati kinnistule elamumaa osas, mis jääb välja ole- gi külas asuv maaüksus Vanapere põik eesmärgiga taastada ajalooline eluasemekoht. Viimsi kiri nr. 10-7/1534) esindajad Rein Madissoon ja Jaak masolevate alajaama ja mobiilside masti kaitsevööndist. vald pidas vajalikuks rekonstrueerida nimetatud hooned Madissoon tegid ettepaneku säilitada kehtiva üldplanee- See annab võimaluse uue elamu ehitamiseks, mitte ole- tee spordi- ja külakeskuseks, kuid läbirääkimised maaoma- ringuga määratud tootmismaa, mis piirneb planeeritava masoleva laohoone rekonstrueerimiseks elamuks. Seega nr 38 Maa munitsipaliseerimine: Ro- nikega sellisel eesmärgil ebaõnnestusid ja planeeringusse Aiandi tee-äärse ridaelamute kvartaliga ja muuta ridaela- oleme arvestanud kinnistu omaniku esindaja ettepaneku- huneeme külas, maaüksus Väike-Ringtee kanti muudatus vastavalt Rein Piilpärki ettepanekutele. mute kvartali sisest ja sellega piirneva ala teedevõrgu tega võimalikul viisil ja loeme, et antud kinnistu suhtes Seega ei jäänud Rein Piilpärkiga lahendamata planeerin- üldist lahendust, vastavuses kinnistute piiridega. Täien- ei jäänud lahendamata planeeringuvaidlust. pumbamaja guvaidlust. davalt tegid ettepaneku ühe ridaelamusektsiooni juurde 14. Elina Agu (10.05.2007 kiri nr. 10-7/1544) tegi ette- nr 39 Maa munitsipaliseerimine: Lub- 2. OÜ Karite Konsult (30.04.2007 kiri nr. 10-7/1406) kuuluva krundi suuruse määramiseks. Nende ettepane- paneku laiendada elamumaa funktsiooni temale kuulu- ja külas, maaüksus Paekaare tee 13/15 esindaja Elmo Noorak ei nõustunud planeeringuga mää- kutega on planeeringu koostamisel arvestatud, seega ei vale kinnistule Kõrgemaa IA, mis tagaks võimaluse ühe ratud maakasutuse juhtfunktsioonidega temale kuuluvate jäänud Standoor Eesti OÜ-ga ja AVN Arendus OÜ-ga täiendava elamu ehitamiseks Paenurme tee ääres. Samuti nr 40 Volituste andmine kinnistute kinnistute osas ja tegi ettepaneku muuta need vastavalt lahendamata planeeringuvaidlust. soovis nihutada kinnistu Kõrgemaal paikneva puistuala omandamiseks ja notariaalse lepingu sõl- elamumaaks kinnistutel Kõrgemäe XII-XVIII ja äri- 9. Madis Saretok (09.05.2007 kiri nr. 10-7/1533) teatas äärde planeeritud kergliiklustee asukohta. Vald arvestas mimiseks maaks kinnistul Kangru IV. Kuna Kõrgemäe kinnistud oma kirjalikus avalduses, et temal ei olnud võimalust tehtud ettepanekuga ja määras kinnistu Kõrgemaa IA XII-XVIII paiknevad läänepoolse klindi ja vaheplatool tutvuda avalikul väljapanekul oleva Lubja küla klindias- elamumaaks. Kergliiklustee täpne asukoht lahendatakse nr 41 Detailplaneeringu vastuvõtmine asuva puistuala vahel, määrati üldplaneeringuga roheko- tangu piirkonna üldplaneeringuga selleks ettenähtud ajal hiljem detailplaneeringuga, mis koostatakse koostöös ja avalikule väljapanekule suunamine: ridori asukoht üle Kõrgemäe kinnistute eelpool nimeta- ja kohas ja seetõttu leiab, et kirjeldatud juhtumi puhul kinnistu omanikuga, üldplaneering annab ainult üldise Haabneeme alevik, tud looduslike suurvormide sidumiseks. Vald, kaalunud on tegu jämeda planeerimisseaduse protseduuri rikkumi- põhimõtte. Seda selgitati Elina Agule ka avalikul arute- kinnistu omanike ettepanekuid, nõustus siiski planee- sega. Niisugune kahetsusväärne juhtum leidis tõepoolest lul, kus ta kinnitas, et nõustub planeeringuga tehtud et- kinnistu Karulaugu tee 5 MAI 2008

nr 42 Detailplaneeringu vastuvõtmine Maavalitsuse 07.04.2008.a kiri nr. 2.1-13k/1447), Viimsi tide vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (2) Summadeks, millest koosneb lapsevanema poolt ta- ja avalikule väljapanekule suunamine: Vallavolikogu otsustab: Vallavalitsusel on õigus kontrollida koolitajalt esitatud sumisele kuuluv lasteaiatasu, on: dokumentide õigsust ja ehtsust. Puuduste esinemisel Lubja küla, kinnistu Krillimäe tee 5 1. Kehtestada Viimsi Vallavolikogu 19.12.2006.a ot- 1) õppevahendite tasu, millest kaetakse osaliselt kulud susega nr. 111 algatatud Viimsi vallas Prangli saarel, teatab Vallavalitsus sellest viivitamatult taotlejale ning laste õppe- ja kasvatustöö vahenditele; nr 43 Detailplaneeringu kehtestamine: Lääneotsa külas maaüksuse Laululahe detailplaneering annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 (küm- Prangli saar, Lääneotsa küla, Laululahe (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ Projekt nr. 19-06), mil- me) päeva. Kui taotleja nimetatud tähtajaks puudusi ei 2) osalustasu, millest kaetakse osaliselt lasteaia majan- kõrvalda, tagastatakse talle esitatud dokumendid ning damiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks. maaüksus lega määratakse ehitusõigus 1317 m² suurusele maaük- susele ühe üksikelamu ehitamiseks. Elamu suurim luba- menetlus kompensatsiooni maksmiseks lõpetatakse. (3) Lapse toidukulu lasteaias katab täies ulatuses lapse- tud ehitusalune pindala on 150 m² ja kõrgus 7,0 meetrit. (6) Kompensatsiooni maksmisest või mittemaksmisest vanem. Toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ning mittemaksmise põhjustest teavitab Vallavalitsus 13. mai 2008 nr 41 2. Kehtestada vastav muudatus Prangli saare üldpla- ja kinnitab asutuse juht. neeringus ja üldplaneeringu teemaplaneeringus “Viimsi taotlejat kirjalikult 10 (kümne) päeva jooksul, arvates Detailplaneeringu vastuvõtmine ja ava- valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse vastavasisulise otsuse tegemise päevast. (4) Toitlustusteenuse sisseostmisel tasub lapsevanem toi- likule väljapanekule suunamine: Haab- põhimõtted”. (7) Kompensatsiooni makstakse taotlejale Liiklusseadu- dukulu hoolekogu poolt otsustatud ja asutuse juhi poolt neeme alevik, kinnistu Karulaugu tee 5 3. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- se alusel Majandus- ja kommunikatsiooniministri mää- kinnitatud summa piires ning ülejäänud summa võib “Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, Viimsi Vallavolikogu la veebilehel. rusega “B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõi- kompenseerida Viimsi Vallavalitsus vastavalt kehtesta- 12.04.2005.a määrusega nr. 19 kehtestatud “Viimsi valla 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. duki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava” kehtestatud tud korrale. algastme koolituse kestvuse ulatuses, kuid mitte rohkem ehitusmääruse” § 2 punkti 4 alusel, arvestades, et detail- 5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- § 3. Lasteaiatasu määrad planeering on kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele tus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi kui 5000 (viis tuhat) krooni. (1) Lasteaiatasu suurus ühe lapse kohta on 15% Vabariigi ning detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teata- (8) Kompensatsiooni makstakse ühe õpilase kohta mitte Maavanema 13.05.2008.a kirjas nr 2.1-13/2307 esitatud vakstegemisest. rohkem, kui üks kord. Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast, ümarda- märkustega, samuti arvestades Vallavolikogu maa- ja Aarne Jõgimaa, volikogu esimees tuna täiskroonideks. planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoni seisu- § 4. Rakendussätted (2) Lasteaiatasu suurus tehakse lapsevanemale teatavaks kohti, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 13.05.2008 istungi määrused (1) Tunnistada kehtetuks Vallavolikogu 13.02.2007.a asutuse juhi poolt nädala jooksul peale Vabariigi Valitsu- 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule Viimsi määrus nr 10. se poolt palga alammäära kehtestamist. Vallavolikogu 11.12.2007.a otsusega nr. 112 algatatud ja 13. mai 2008 nr 8 (2) Käesolev määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja § 4. Lasteaiatasu tasumise protseduur Viimsi Vallavolikogu 12.02.2008.a otsusega nr 8 muude- Õpilasele juhiloa saamiseks tehtud kulu- ja Viimsi valla veebilehel. tud Viimsi vallas Haabneeme alevikus, kinnistu Karulau- (1) Lasteaiatasu tuleb lasteaia kohta kasutava lapse nimel (3) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast gu tee 5 detailplaneering (AS K-Projekt töö nr 07460). tuste kompenseerimise kord tasuda eelmise kuu eest (aluseks koha kasutamise tabel) Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korraldu- avalikustamist Vallavolikogu Kantseleis. 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla jooksval kuul Viimsi Vallavalitsuse poolt esitatud arve se seaduse” § 22 lõike 1 punkti 5 alusel. Aarne Jõgimaa, volikogu esimees veebilehel. alusel. § 1. Üldsätted 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Õpilastele juhiloa saamiseks tehtud kulutuste kompen- (2) Lapse lahkumisel lasteaiast seoses kooli minekuga 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 13. mai 2008 nr 9 seerimise kord (edaspidi - kord) sätestab Viimsi valla esitatakse lõpparve hiljemalt 31. maiks. (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi Val- eelarvelistest vahenditest (edaspidi - vallaeelarvest) ju- Munitsipaallasteasutuse Viimsi Laste- lavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks- (3) Lapse lahkumisel lasteaiast seoses kooli minekuga hilubade omandamise korral kompensatsiooni (edaspidi tegemisest. aiad ja Püünsi Kooli lasteaia teenindus- esitab lapsevanem avalduse, kui soovitakse kasutada - kompensatsioon) maksmise tingimused ja kompensat- piirkondade kinnitamine kohta suvekuudel. Viimsi Vallavalitsuse poolt esitatak- Aarne Jõgimaa, volikogu esimees siooni maksmiseks taotluste (edaspidi - taotlus) esitami- Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse se ettemaksuarve kogu perioodi kohta ning tasaarveldus se korra. seaduse” § 6 lõike 2, § 22 lõike 1 punkti 37, “Koolieelse tehakse peale avalduses esitatud kuupäeva (kasutamata 13. mai 2008 nr 42 § 2. Kompensatsiooni maksmise tingimused lasteasutuse seaduse” § 5 lõike 3 ja § 15 lõike 1 alusel. raha tagastatakse). (1) Kompensatsiooni makstakse juhul, kui on täidetud § 1. Kinnitada Munitsipaallasteasutuse Viimsi Detailplaneeringu vastuvõtmine ja ava- kõik järgmised tingimused: (4) Ühel suvekuul aastas, mil laps ei kasuta lasteaiakoh- likule väljapanekule suunamine:Lubja Lasteaiad teeninduspiirkonnad alljärgnevalt: 1) õpilane omandab keskharidust üldhariduskoolis või 1) Piilupesa Lasteaed - Haabneeme alevik, Viimsi ale- ta, pole lasteaiatasu maksmise kohustust. küla, Krillimäe tee 5 kutsekeskharidust kutseõppeasutuses (edaspidi - õppe- vik, Miiduranna küla, Lubja küla, Pringi küla, Rohunee- (5) Lasteaiakoha kasutamise lõpetamisel tehakse ette- “Planeerimisseaduse” § 18 lõike 1, Viimsi Vallavolikogu asutus) või mootorsõiduki juhtimisõiguse koolituse alus- me küla; makstud lasteaiatasu osas tasaarvestus avalduse alusel. 12. aprilli 2005.a määrusega nr. 19 kehtestatud “Viimsi tamisel omandas haridust eelpool nimetatud õppeasutu- 2) Pargi Lasteaed - Viimsi alevik, Haabneeme alevik, (6) Lasteaiatasu võlgnemise korral toimub lasteaiast väl- valla ehitusmääruse” § 2 p 4 alusel, arvestades, et detail- ses; Miiduranna küla, Pärnamäe küla, Metsakasti küla, Äi- jaarvamine Viimsi Vallavalitsuse poolt kehtestatud kor- planeering on kooskõlastatud vastavalt lähteülesandele 2) õppeasutuse lõpetamisest ei ole möödas rohkem kui 6 grumäe küla, Laiaküla küla; ning detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Harju (kuus) kuud; ras. 3) Leppneeme Lasteaed - Leppneeme küla, Kelvingi Maavanema 31. detsembri 2007.a kirjas nr. 2.1-13/6604 3) õpilase ja vähemalt ühe tema vanematest elukoht küla, Tammneeme küla; (7) Lasteaiatasu tasumata jätmisel arve tasumise tähtajast esitatud märkustega, samuti arvestades Vallavolikogu taotluse esitamise hetkel on vähemalt 1 (ühe) aasta jook- 4) Randvere Lasteaed - Randvere küla, Tammneeme enam kui 2 (kaks) kuud, arvatakse laps lasteaiast välja maa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoni sul Rahvastikuregistri andmetel olnud Viimsi vald ja on küla, Muuga küla, Pärnamäe küla, Metsakasti küla, Äi- ning antakse nõue üle inkasso firmale. seisukohti, Viimsi Vallavolikogu otsustab: seda ka taotluse menetlemise ajal; grumäe küla, Laiaküla küla. § 5. Rakendussätted 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule Viim- 4) kulutused on tehtud Eesti Vabariigi Liiklusseaduse § 2. Kinnitada Püünsi Kooli lasteaia teeninduspiir- si Vallavolikogu 27. juuni 2006.a otsusega nr. 66 alga- (edaspidi - Liiklusseadus) mõistes B-kategooria mootor- (1) Määrus jõustub alates 01.09.2008 a. konnaks Püünsi küla, Rohuneeme küla, Kelvingi küla. tatud, AS Pöyry Entec koostatud, Viimsi vallas Lubja sõiduki juhtimisõiguse või piiratud juhtimisõiguse saa- (2) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu § 3. Sõimerühm, sobitusrühm ja kooliks etteval- külas Krillimäe tee 5 detailplaneering (Töö nr. 764/06), miseks; 12.06.2007.a määrus nr 19 “Munitsipaallasteasutuse millega jagatakse 16 332 m² suurune kinnistu neljaks ja mistusrühm teenindab kõiki Viimsi valla teeninduspiir- 5) õpilane on Liiklusseaduses toodud nõuetele vastava Viimsi Lasteaiad lapsevanema poolt tasutava lasteaiata- määratakse ehitusõigus nelja üksikelamu ja abihoonete konna lapsi. koolitaja (edaspidi - koolitaja) juures lõpetanud B-kate- su määrad ja tasumise kord”. ehitamiseks. gooria mootorsõiduki juhi õppekavakohase koolituskur- § 4. Rakendussätted 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi val- suse ja omab selle kohta juhi koolituskursuse tunnistust; (1) Määrus jõustub alates 01.09.2008 a. (3) Käesolev määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja la veebilehel. 6) õpilasele on väljastatud Eesti Riikliku Autoregistri- (2) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu ja Viimsi valla veebilehel. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. keskuse (edaspidi ARK) poolt juhtimisõigust tõendav 11.09.2007.a määrus nr 30 “Munitsipaallasteasutuse (4) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskoh- juhiluba. Viimsi Lasteaiad teeninduspiirkondade kinnitamine”. avalikustamist Vallavolikogu kantseleis. (3) Käesolev määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja tus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi (2) Käesolev kord ei laiene nende isikute suhtes, kes Aarne Jõgimaa, volikogu esimees Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teata- omandavad kesk- või kutsekeskharidust õhtuses või ja Viimsi valla veebilehel. vakstegemisest. kaugõppevormis. (4) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Aarne Jõgimaa, volikogu esimees § 3. Kompensatsiooni taotlemine ja maksmine avalikustamist Vallavolikogu kantseleis. 13. mai 2008 nr 10 (1) Kompensatsiooni taotlemise aluseks on vormikohane Aarne Jõgimaa, volikogu esimees Viimsi valla noorsootöö arengukava 13. mai 2008 nr 43 taotlus, mis esitatakse Viimsi Vallavalitsusele (edaspidi - Vallavalitsus). Kompensatsiooni taotlemise vormi kin- 13. mai 2008 nr 10 2008-2010 vastuvõtmine Detailplaneeringu kehtestamine: Prangli nitab Vallavalitsus. Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korraldu- saar, Lääneotsa küla, Laululahe maaük- (2) Kompensatsiooni saamiseks on õigustatud taotlust Munitsipaallasteasutuse Viimsi Laste- se seaduse” § 6 lõike 1, § 37 lõike 4 punkti 2 ning “Noor- esitama õpilane või õpilasele juhiloa saamiseks kulutusi sus aiad ja Püünsi Kooli lasteaia sootöö seaduse” § 6 lõike 1 punkti 1 alusel. teinud isik (edaspidi taotleja). “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike lapsevanema poolt tasutava lasteaiatasu määrad ja tasu- (3) Taotlus tuleb esitada Vallavalitsusele 30 (kolmeküm- § 1. Võtta vastu Viimsi valla noorsootöö arengu- 1 punkti 33, “Planeerimisseaduse” § 23 lõike 6 ning § 24 mise kord ne) kalendripäeva jooksul peale ARK`i poolt juhtimisõi- kava 2008-2010, vastavalt lisale. lõike 3 ja lõike 5 ja Viimsi Vallavolikogu 12.04.2005.a Määrus kehtestatakse “Koolieelse lasteasutuse seaduse” gust tõendava juhiloa väljastamist. § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja määrusega nr. 19 kehtestatud “Viimsi valla ehitusmääru- § 27 lõike 4, alusel. se” § 2 punkti 7 alusel ning arvestades, et detailplanee- (4) Taotlusele tuleb lisada alljärgnevad dokumendid: § 2. Üldsätted ning Viimsi valla veebilehel. ringu avalikul väljapanekul ajavahemikul 24.08.2007. 1) Koopia omandatud B-kategooria juhiloast, mis on (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse munitsipaal- § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- a kuni 07.09.2007.a ei esitatud detailplaneeringu kohta ARK’i poolt väljastatud mitte hiljem kui 30 (kolmküm- lasteasutuse Viimsi Lasteaiad (edaspidi - MLA Viimsi mist Viimsi Vallavolikogu Kantseleis. kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ja Keskkon- mend) päeva enne taotluse esitamist. Lasteaiad) allüksuste: Viimsi Lasteaia Piilupesa, Pargi Aarne Jõgimaa, volikogu esimees naminister on nõustunud ehituskeeluvööndi vähenda- 2) Koolitaja poolt taotlejale esitatud teatis, millest näh- Lasteaia, Randvere Lasteaia, Leppneeme Lasteaia ning misega (Keskkonnaministeeriumi 20.07.2007.a kiri nr. tub koolituskulude suurus, tasumise aeg ja makse tegija. Püünsi Kooli lasteaia (edaspidi - Püünsi Lasteaed) kulu- NB! Määruses nimetatud lisaga on võimalik tutvuda 16-6/30560-2) ning Harju maavanem on järelevalve (5) Vallavalitsus kontrollib 20 (kahekümne) päeva jook- des lastevanemate poolt tasumisele kuuluvate summade Viimsi valla veebilehel (www.viimsivald.ee) või Viimsi käigus nõustunud muudatustega üldplaneeringus (Harju sul, arvates taotluse esitamise päevast esitatud dokumen- määrad ja tasumise protseduur. Vallavolikogu kantseleis, Nelgi tee 1. 30. mai 2008  Viimsi segakoor Hollandis kevadet otsimas

Viimsi segakoori selle aasta nud: praamide sõidugraafikus kontsert-puhkusereis otsus- tehti vajalikke korrektiive ja tati teha Hollandisse. Kor- meil oli ees arvatavalt 2–4-tun- raldajaks valiti Tensi Reisid, nine ooteaeg. See kujunes siis- kellega on varem koos sõi- ki ainult pooleteisetunniseks. Tund praamisõitu, keskööl detud mitu korda. Nende- olime juba Lübeckis ja saime ga kooskõlastati ühes koori öömajale. Järgmisel varahom- tubli liikme Sven Simsoniga mikul kiire hommikusöök ja kontsertide toimumiskohad teele Saksamaa kaudu Hollan- ja -ajad Hollandis ning sa- disse. muti tagasiteel Poolas. See Loodus oli natuke rohelisem pidi toimuma Viimsi valla kui kodumaal. Aga ega sõit ei sõprusvallas Sulejowekis. ole ainult puhkus. Vaike, meie väga nõudlik koorijuht, tegi Reis algas 14. aprillil, kui koor, tenoritega tõsist tööd, et kont- fännklubi ja buss asusid laevale serdid oleksid ikka hästi ette Victoria, millega pidi jõudma valmistatud. järgmisel hommikul Stockhol- Ülejäänud aeg läks lusti mi, et alustada Lõuna-Rootsi ja lauluga. Bussi tualettruum kaudu sõitu Taani poole. Lae- sai uue kasutuse, nimetasime vas veetsime terve õhtupooli- selle pilliruumiks, ja Toomas, ku, mis oli täis meelelahutust ja kes pidi sealt akordioni sisse jalakeerutust. Meri oli kaunis, ja välja tarima, nimetati härra ülesõit kulges sujuvalt. kappelmeistriks. Järgmisel hommikul asu- Õhtul jõudsime Amsterda- sime bussi ja alustasime tee- mi, mis lummas meid kohe konda maismaal. Tensi Reiside oma omapärase iluga. Tegime giid Imbi tutvustas ennast ja laevasõidu kanalitel, kus tut- Mulgi Reiside bussijuhte Jaani vustati linna mitmes keeles: ja Gerti. inglise, saksa ja vene keeles. Tegime peatuse imeilusas Meeldejäävad olid kunagiste väikelinnas Gränna, mis on jõukate kaupmeeste kaunid kuulus „seapolka” pulgakom- hooned ja samuti huvitavad mide poolest. Nende leiutaja kanalitele ehitatud paatmajad. ja tootja oli esimene rootsi Tänuks meeldejääva sõidu eest naisettevõtja Amalie Erikssen. laulsime talle. Need on tuntud triibulised väi- Viimsi segakoor lauluhoos. Järgnes loomulikult õhtune kesed jalutuskepikujulised jõu- jalutuskäik ka punaste laternate lukommid. Ühe Hollandi tuuliku ees juustu, mida saime ka maitsta tänavatele. Nüüd lõpuks oli ees Külastasime ka ettevõtet, toimuski meie esinemine ker- ja kaasa osta. Oli imeline päev. - kaua oodatud Keukenhoffi lil- Lühike tõlge kohalikus ajalehes Viimsi segakoori esi kus neid maiuseid valmistati, gemuusikakavaga. Kuulajaid Järgmisel varahommikul lenäitus ja vabaõhumuuseum. nemisest Sulejoweki kirikus ja nägime seal töötamas kom- oli parasjagu. ootas meid ees pikk bussisõit Seal tuli meil anda kaks vaba- mide valmistamise maailma- Edasi sõitsime Sahnsee- Hollandist ja Saksamaalt Poo- õhukontserti. meistrit. Sahsi tuulikute külla, mille lasse Poznani. Meie väsitama- Tylko publiczosc zawiodla Ilm oli veidi jahedavõitu, Edasi järgnes sõit Taani väljakul toimus meie järgmine tu Vaike eestvedamisel möö- Eesti koori kontsert kõlab veel kõrvus. Need, kes tulid seda kuid päiksepaisteline. Saime - suunas, Helsingboris asusime kontsert. Imetlesime kauneid dus teekond suure laulu, nalja kuulama, ei pidanud pettuma ja said osa Viimsi segakoo jalutada kuulsas lilleaias ja praamile ning veerand tun- Hollandi majakesi, väikesi aia- ja tantsuga märkamatult. Tubli ri energiast ja mitmekülgsest talendist. Külalised andsid imetleda tuhandete tulpide, ni pärast olimegi kohal. Meie kesi nende ümber, tuulikuid, oli ka bussimeeskond ja meid kontserdi Sulejoweki kirikus 19. aprillil, olles eelnevalt nartsisside ja hüatsintide ilu. pikka bussisõitu aitas sisustada aedades vabapidamisel igasu- ei kimbutanud mingid viperu- olnud kontsertreisil Hollandis. Nad külastasid meid pool Nende kaunidus on sõnulsele- - väga põhjaliku ülevaatega läbi- guseid loomi: lambaid, parte ja sed. päeva. Viimsi koori võttis vastu kultuuri- ja spordi refe tamatu! Värvide, sortide, ja ei tud maadest giid Imbi. hanesid. Kuna olime veel keskööl rent Renata Malikovska ja neid kostitati kirikukoolis nr 3. Edasi kulges tee läbi õhtuse tea kõik mis veel, valik ja ko- bussis, siis jõudis märkamatult Vaatlesime puukingatööko- 2004. aasta sügisel kirjutati alla Viimsi valla ja Sulejoweki- Taanimaa, kella üheksaks oli- gum on tohutu. Ühevärvilised, jas puukingade valmistamist ja kätte laulja Lembitu sünnipäev, partnerleping kultuuri ja spordi kohta. Sellega seoses kü me sadamas, et asuda uuesti kirjud, triibulised, narmastega: väljapanekut minikingast kuni algasid üritused tervituslaulu- lastaski meid Viimsi segakoor. Koor laulis ladina ja eesti praamile Saksamaa poole. seda lihtsalt peab ise nägema. ga sünnipäevalapsele. Pärast hiigelsuure kingani. Käisime keeles. Ei ole vaja olla keeletundja, et osa saada laulude Seejärel tabas meid tõsine Kahjuks muidugi lilleilu ei ole keskööd saabusime Poznanis veel juustuvalmistamise tööko- sõnumist: meie südamesse jäi kõlama ülistus Mariale ja tagasilöök, sest üleilmne ma- võimalik näha pidevalt, vaid oma hotelli Polonees ette, mida jas, kus tehti kuulsat Hollandi Jeesus Kristusele. - janduskriis oli ka sinna jõud- pelgalt iga aasta aprillikuus. alul isegi giid ega bussijuhid Koori õnnistas ka koguduse preester Riszard Mjerzievs ei märganud ja hoolega uuriti ki. Dirigent Vaike Sarna juhtimisel lauldi klassikat, ülistust kaarti, kuigi seisime õiges ko- Jumalale ja eesti rahvalaule. Kohalik kultuurimaja jäi ilma- has. kõrgeklassilisest kontserdist, sest publik võitis just Sule Hotell oli uus ja osutus väga joweki kirikus, kus altariesistel treppidel laulis segakoor heaks. Välja puhanud, alustame Viimsi. Kontserdi lõpus tänas Renata Malinowska koori kell kümme sõitu Sulejowekis- ja Vaike Sarnat magusa kingitusega. Viimsi segakoori, kes- se, kus lõunaks ootasid meid tõi meile suurt laulurõõmu, saatsid koduteele koolidirek Viimsi sõprusvalla esindajad. tor Elisabeta Kaluzinska ja inglise keele õpetaja Renata Hilinesime veidike. Kõigepealt Modras. juhatati meid lõunalauda, kus järgnesid tervitused ja meenete üleandmine. Vahepeal tegime masel päeval algas ärasõit kell teada, et koju jõuame hilja õh- tõsise kooriproovi ja jätkasime üksteist hommikul. Nimelt oli tul. Kõik olid sellega leppinud veel kohvilauaga. selle aasta 1. märtsist reeglid ja päev möödus lõbusalt. Kontsert toimus Sulejowe- turismibussidele muutunud Täname selle toreda reisi ki kirikus. Rahvast oli palju väga karmiks. Buss peab seis- kuulama tulnud. Kõik möödus eest MTÜ Viimsi Huvikeskust edukalt, publik aplodeeris püsti ma üksteist tundi ja iga kolme ja Viimsi vallavalitsust ning seistes. Tänasime oma võõrus- tunni järel tuleb peatuda poo- hea organiseerimise eest meie tajaid ja jätkasime sõitu Bilais- leks tunniks. Kõik see jääb koori liiget Sven Simsonit. Oli tokki, meie reisi viimasesse meerikutele 1,5 kuuks ja seda tõesti vahva reis! öömajja. võidakse kontrollida igal ajal. Nii jõudis kätte 20. aprill Rikkumistele järgnevad kar- Ene Liivaleht Teel. ja õhtuks olimegi kodus. Vii- mid sanktsioonid. Niisiis oli Viimsi segakoori laulja 10 30. mai 2008 Viimsi Lõppesid Harjumaa rulluisutajad meistrivõistlused korvpallis

Kokkuvõttes toodi Viim- Poolajaks saavutasime Raino Nurm, Georg Haud, ki mängida. Kahjuks jäime Euroopas sisse täiskomplekt me- juba 16punktise edu, 38 : Marko Kivi ja Mario Saa- edaspidi hätta vastase maa- daleid. A-klassis pronks-, 22. Postisooni käest andma- riste. Treener Teet Tiisvelt. alapressinguga. C-klassis hõbe- ning D-va- ta lõppes mäng tulemusega Poisid on end näidanud KK Viimsi A-klas- 64 : 37 KK Viimsi kasuks. kogu hooaja vältel heast neljandad nuseklassis kuldmedalid. si meeskonnas mängisid Finaalis kohtusime Ta- küljest ning sisu ja tahtmist Rauno Mäepea, Gert Sarv, basalu I võistkonnaga, kes on neis piisavalt. Jätkuvaks Johan Jõgi, Allan Siimann, Võistluspäev algas väga vara, sest C-klassis saavutas KK 1.–3.mail 2008 toimusid Hanaus oma poolfinaalis alistas edaspidiseks eduks on eriti Gustav Liblik, Oskar Lib- ühesugune meik ja soeng tuli teha 16 Viimsi meeskond hõbeme- (Saksamaal) rulliluuisutamise Eu- ülekaalukalt Saku SK. Ta- oluline olemasoleva koos- lik, Rainar Vahtrik, Rasmus roopa meistrivõistlused kujun- tüdrukule. Juuksed värviti kõigil mus- dalid basalu poisid olid meie seisu säilimine. 7. mail toimus Tabasalu Jüriloo, Tarmo Trumm, duisutamises ja rühmakavades. taks ning näomaalingud valmisid üks omadest aasta vanemad KK Viimsi 95 poiste tu- spordikompleksis poiste Andreas Märtson, Sten Tar- teise järel. Ettevalmistus võttis aega ning seetõttu ka pikemad ja lemused sellel hooajal: ro, Tanel Trepp, Kaur Haar- seitse tundi. Vahetult enne etteastet C-vanuseklassi Harjumaa tugevamad. Eriti andis see Eesti meistrivõistlused Võistlustest võttis osa 59 rulluisu- meistrivõistluse finaaltur- de. Treener Tanel Einaste. süstisid tüdrukud üksteisesse lõbu, tunda korvialuses võitluses, 8. koht klubi kümnest riigist. Esindatud olid niir, kus alagrupi neli pa- Kahjuks ebaõnnestus naeru ja supervalmisolekut. Lava taga kus kogu tegevus toimus Harjumaa meistrivõist- Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Taani, remat meeskonda alustasid KK Viimsi jaoks sel aastal Holland, Belgia, Portugal, Iisrael, tantsisid tüdrukud eelmise võistleja meie jaoks „teisel korru- lused 2. koht võitlust medalite eest. Sel- sel”, kus suurt sõnaõigust Lootuste Stardid B-klassi turniir, kus ainsa- Prantsusmaa ja Eesti. Eestit esindas loo järgi, valmistades ennast emotsio- lel hooajal mängis C-klassi ei jäetud. Kuid poisid olid 4. koht na meie poistel poodiumile rulluisuklubi Rullest. naalselt väga hästi ette. turniiril kaheksa, 1994. aas- tublid ja igas situatsioonis Espoo EHBT 3. koht asja polnud. Just see rühm Viimsi vallast võttis võistlustest Rühmakava „Vampiirid” hinded tal ja hiljem sündinud poiste võitlesid ning andsid endast Eastertournament on viimasel aastal olnud osa Kadri Kukk, Merlyn Padama, ulatusid 8,6 punktini kümnepallisüs- võistkonda. Alagrupimäng parima. Seekord veel nei- 13. koht sunnitud läbima suuri muu- Gertrud Ots, Mari-Liis Maarend, teemis. lõppes meile edukalt, kui le vastu ei saanud, mängu A-klassis võitis KK datusi ja koguni treeneri va- Liisa Tolli, Laura Õunapuu, Brigitta Kava hindas viis rahvusvahelist alistasime kõik kolm vas- lõppskoor 80 : 30 Tabasa- Viimsi meeskond pronks- hetuse. Loodame, et pärast Randveer, Triinu Harro, Anu Valkna kohtunikku, taani kohtunik hindas tast: Tabasalu II võistkonna lule. medalid, kui 8. mai Keila katsetusi leitakse uus hin- ja Lisann Valing. esitust koguni teise koha vääriliseks. 63 : 52, Saku SK 70 : 56 Arvestades sellega, et tervisekeskuses toimunud gamine taas Taneli ja Teedu Võistlused toimusid seitsmes va- Juunioride kujunduisutamise kava ning Rae Kossu 94 : 15. meie võistkond koosnes kolmanda koha mängus käe all. Materjali ja potent- nuse- ja rühmakategoorias. Rullest „Gladiaatorid” saavutas 11 võistkon- Poolfinaalis läksime suures enamuses 1995. aas- võideti kindlalt Lääne-Har- siaali meeskonnas on. Õn- võttis osa kolmes kategoorias: kadet- na seas kuuenda koha. Eelmisel aastal kokku Lääne-Harju SK õpi- tal sündinud poistest, võib ju SK tulemusega 90 : 52. neks saab tulemusi paran- tide klassis, juunioride kujunduisuta- EM-il kolmandale kohale tulnud juu- lastega. Alustasime kohe öelda, et võtsime turniirilt Peale võrdset avaveeran- dada juba tuleval aastal. mises ja neljase kavaga täiskasvanute nioride rühm kaotas esikohale (Sak- mängu agressiivse ülevälja- maksimumi ning järgmine dit, mängisime ennast juba Selleks hooajaks on kõik klassis. pressinguga, lootes ära võt- samaale) vaid 1,5 punktiga. Tüdrukud hooaeg, kui põhivanus on teisel veerandil turvalisse ametlikud turniirid lõp- Kadettide klassis saavutasid meie ta vastaste mänguisu. Kait- 1995 ja nooremad, on kin- eduseisu. esitasid tehniliselt raske programmi penud ning igapäevastel tüdrukud 16-liikmelise rühmakava- se toimis ning tegime palju del siht kõige kõrgem poo- Alagrupis koguti ühe puhtalt ja emotsionaalselt. treeningutel hakkame val- ga „Vampiirid” neljanda koha. Alla vaheltlõikeid, kuid samas diumikoht. võidu kõrvale kaks kao- mistuma juba järgmiseks 14aastaste kadettide klassis võistles Täiskasvanute neljane kava „Ko- rünnakul ebaõnnestus mitu KK Viimsi C-klassi tust. Kodusaalis võideti dutud” saavutas 18 võistkonna seas aastaks. Peale saalihooaja kokku kaksteist võistkonda. Esimese- visket kergelt positsioonilt. võistkonnas mängisid Karl kindlalt SK Kose 77 : 64, lõppu, esimesel suvekuul seitsmenda koha. Ettepoole jäid esi- le kohale tuli Hispaania ning järgnesid Selle tulemusena püsis ka Kurmiste, Stenar Valtsov, kuid võõrsil oldi õnnetult puhkame ning siis juba kaks Itaalia võistkonda. Ettevalmis- nejad Itaaliast, Portugalist ja Prant- skoor esimestel minutitel Sander Hüüdma, Henrik sunnitud tunnistama Lääne- toimub esimene ühine ko- tusaeg Euroopa meistrivõistlusteks susmaalt. tasavägine. Teisel veeran- Link, Emil Metsson, Rag- Harju SK (66 : 74) ning lõ- gunemine korvpallilaagris, oli pikk: tõsteti tehnilist taset, pöörati dajal rünnakupildi parane- nar Ventsel, Ragnar Jung, puks ka SK Turba paremust 19.–28. juulil. suurt tähelepanu sünkroonsusele, õm- Piret Rink des hakkas ka vahe tasapisi Roland Engel, Robert numbritega lausa 56 : 113, meldi uusi kostüüme. Rullesti treener kasvama. Maidla, Ian Mario Naska, kuigi poolaja suutsime vii- Sportlikku suve! Viimsi 3 : 3 turniir Pühapäeval, 18. mail toimus Viimsis järjekordne tänavakorvpal- liturniir. Sellel aastal plaaniti seda algselt korraldada välistingi- mustes, kuid kuna õiged suveilmad jäid veel selleks ajaks tule- mata, toimus turniir Viimsi kooli saalis. Paistab, et korvpall kogub Viimsis järjest enam populaarsust. Selle tunnistuseks oli rekordi- line osavõtjate arv: 38 võistkonda. Nendest 23 olid noortevõist- konnad ning 15 osales meeste võistlussarjas. Enamik võistkondi oli Viimsist, kuid tuldi ka Tallinnast ja kaugemaltki.

Vanuseklasside esikolmikud: 98 poisid: 1. Altius 2. KK Viimsi I 3. KK Viimsi II 95 poisid: 1. Nõmme SK 2. KK Viimsi I 3. Rim 92 poisid: 1. proGeiming 2. Kobad 3. XD 90 poisid: 1. SinaMinaAnduOss 2. Neil 3. Kiiu Mehed: 1. Sajebonks 2. Luht & Co 3. Four-of-a-kind Täname kõiki osalenud võistkondi. Eriline tänu Viimsi vallale, Sport- landile ja Nike’ile, kelle kaasabil turniir teoks sai. 30. mai 2008 11 Sport Viimsi valla meistrivõistlu- sed sulgpallis peeti 17. mail Viimsi spordihallis. Kavas olid üksik-, paaris- ja sega- paarismängud viies vanuse- rühmas.

Nagu valla meistrivõistlus- tel tavaks, on korraldajaks ala klubi, meil siis Viimsi sulgpal- liklubi. Üritust ohjas teenekas treener Jüri Tarto koos oma abilise Kristo Kaselaga. Noo- remad osavõtjad olidki kõik meie oma sulgpalliklubi kas- vandikud. Üksikmängude pa- rimad U-13 vanuseklassis olid Katre Rohumägi, Katriin Raap ja Kaisa-Kristi Kruuspak, pois- test Morgan Puust, Karl-Martin Tamm ja Anton Tsenno. U-15 vanuseklassis tütarlastest He- len Rosme, Mirjam Vaht, Mar- len Leemet ja poistest Märten Puust ning Mihkel Tults. U- 17 neidudest tõusis esimeseks Laura-Liis Kruuspak, teiseks jäi Gerly Tammiste ja kolman- daks Piret Valvar. Sama vanu- seklassi noormehed otsustasid jõudu proovida meeste kon- kurentsis. Naiste põhiklassi kahest osavõtjast osutus pare- maks Merily Viibur, teiseks jäi Helena Leemet. Meeste esikol- miku moodustasid Indrek Tar- to, Rauno Kristel ja Keio Novi- kov. Esikohaomanik Indrek sai meistrimedali kaela oma isalt, küllap oli järgnenud tublile käepigistusele ka mõlemapool- ne tunnustus. Möödunudaastane võitja Vahur Kivistik pidi sel korral leppima neljanda kohaga. See- nioride parimad olid Eve Pilt ja Kristina Lind, meestest kon- Pjedestaalil on valla sulgpallimeistrivõistluste segapaarismängu parimad. I koht: kurentsitult Peeter Tamm. Paa- Merily Viibur ja Sven-Erich Tamm; II koht: Eve Pilt ja Rauno Kristel; III koht: Helen Spordiüritustest tulemas rismängudes olid U-15 poisid Rosme ja Keio Novikov. Märten Puust ja Mihkel Tults 5.–6. juuni kl 16 Harjumaa meistrivõistlused ja noorte A- (s. paremad U-13 poistest Märten Laura-Liis Kruuspak, Piret Vahur Kivistik, Keio Novikov ning pronksi Helen Rosme ja 1991–92) ja B- (s. 1993–94) vanuseklassi meistrivõistlused Puust ja Karl-Martin Tammest. Valvar ja Helen Rosme ning ja Sven-Erik Tamm ning Mark Keio Novikov. Tubli tööpäe- ning Viimsi valla lahtised meistrivõistlused kergejõustikus Mõlemad paarid tunnistati Susan Pahk ja Gerly Tammiste. Pahk ja Rauno Kristal. Sega- vapikkuse sulgpallivõistluse Tallinn, Kadrioru staadion omavanuste meistriks. Tüdru- Naiste paarismängus kohtusid paarismängudeks oli võist- ladusa korraldamise eest tuleb Korraldajad: Harjumaa spordiliit ja spordiselts Marathon kute paarismängus osavõtjaid Eve Pilt ja Helena Leemet ning lustandrile jäänud vaid neli tänada klubi treenereid ja nen- Harjumaa MV info: www.harjusport.ee ei olnudki, küllap vajab see seenioride paar Irena Hamburg visamat paari, nendest said de noori abilisi. mänguliik veel harjutamist. ja Kristina Lind, kellest esime- kuldmedalid Merily Viibur ja Viimsi valla MV info: www.tallinnmarathon.ee U-17 neidudest moodustasid sed võtsid võidu. Meespaaride Sven-Erich Tamm, hõbemeda- Tiia Tamm Rein Raspel, 5646 1195 või [email protected] esikolmiku Merily Viibur ja parimad olid Kaupo Pastak ja lid Eve Pilt ja Rauno Kristel Viimsi valla spordikoordinaator 7. juuni kl 11 5. Rullest Cup rulliluuisutamises Viimsi spordihall Korraldaja: spordiklubi Rullest

9.–10. juuni TV 10 olümpiastarti mitmevõistluse Harjumaa finaal Püünsi 10. spordipäev: senistest Tallinn Korraldaja: Harjumaa spordiliit

11. juuni kl 17 Harjumaa meistrivõistlused suundorien- kõige osavõturohkem teerumises Andineeme Kümnes küla spordipäev must kümnest. Närvilises üm- Tõnu Kalvik oli siiani võit- läkski kohtumises Haabnee- Korraldaja: Harjumaa spordiliit oli senistest kõige osavõ- bervõistluses oli Lainjärv ühe matu ja sai kõrgema asetuse mega ette, kuid normaalaeg turohkem. Talgulisi jätkus tabamusega ees ja võitis kari- tõttu kohe poolfinaali. 20aasta- jäi viiki 7 : 7. Ka lisaaeg lõp- koristama spordiplatsidele ka. ne TTÜ üliõpilane Janno Paas pes viigiga 1 : 1. Otsustasid 23. juuni Harjumaa maakaitsepäeva aastajooks pidi aga finaali jõudmiseks ja ka metsa alla. Jalgpall Viie tabamusega mehi oli penaltid. Haabneeme võitis Harjumaa alistama Karl Ottase, veerand- sai uued väravad, korvpall kolm: Jonatan Raudsepp, Enno lõpuks 4 : 3.Nemad sai meda- Korraldaja: Harjumaa spordiliit Lekk ja Mait Maasik. Nais- finaalis Mati Eliste ja poolfi- lid ja karika. Parima mängija uued rõngad ja ketist võr- naalis Kristjan Lainjärve kiire test said Liina Tasa ja Maria auhinna sai jällegi väravavaht gud. Ühiselt edenes töö kii- lõppmänguga 7 : 3. Kalvik Maasing neli tabamust küm- resti. sai jagu Jonatan Raudsepast Villu Kuut Viimsi keskkoo- nest. Ümbervisetes oli kindlam ja läks finaali endast 33 aastat list. Rohuneeme jooksu- ja suusaklubi Joosuu Esimesena alustasid korvpal- Tasa. noorema mängija vastu. Kül- Päikeselisest spordipäevast annab teada, et 31. maiks kavandatud lurid ja tennisistid. Nii meeste Tennisefinaali jõudsid nais- laltki nauditavas heitluses jäi jäi mõnus tunne ja kerge väsi- rullsuusatamise võistlus Randvere teel kui ka naiste korvpallivabavi- test mullune võitja Kristiina Janno Paas peale 6 : 1 ja võitis mus. Spordisuvi on alanud. setes selgus võitja lisavisetega. Kreem ja Maria Maasing. Ko- karika. jääb eelregistreerimise põhjal selgunud Kristjan Lainjärv ja Margus gemused jäid ka seekord peale Jalgpalliks oli pea kogu Mati Eliste vähese huvi tõttu ära. Kirt said võrdselt kuus taba- ja Kreem võitis 6 : 2. küla omasid toetamas. Püünsi tennisist ja talguline 12 30. mai 2008 Viimsi valla kultuuri kalender 30. mai – 30. juuni jaan–dets 2008 1. juuni kell 14.30 15. juuni kell 13 21. juuni kell 19 Kindral Johan Laidoner Vaba- Armulauaga jumalateenistus Jumalateenistus armulauaga Vabaõhuetendus külakomöödia „Rannarahva lood ja laulud” dussõja võitja Koguduse õpetaja Aare Vaimulik Illar Hallaste Eesti Vabadussõda 1918– Kimmel Viimsi kooli õpetajate rahva- EELK Viimsi Püha Jaakobi Toomas Voll 1920 EELK Randvere Peetri kirikus teatri esituses. Pilet 50 kr / kirikus 25 kr (õpilased, pensionärid). Eesti ja külm sõda Viimsi vabaõhumuuseumis Avatud: K–L 11–17, giid tel 2. juuni kell 9 15. juuni kell 14.30 621 7410 Kooliaasta lõpuaktus Armulauaga jumalateenistus 22. juuni kell 11.30 Kindral Laidoneri muuseumis Püünsi põhikoolis Uue CD esitluskontsert Kalmistupüha Koguduse õpetaja Aare Armastatud helilooja Kimmel Rohuneeme kalmistul Elizabeth Paavel Toomas Volli kuni 2. juuni 2.–30. juuni EELK Randvere Peetri kirikus kaunimaid laule esitavad Raamatunäitus „Eesti Vaba- Raamatunäitus „Eesti Vaba- 22. juuni kell 13 Elizabeth Paavel, riigi juubeliaasta. Mõeldes riigi juubeliaasta. Ilus oled, Raimondo Laikre, Jumalateenistus armulauaga kodule” Isamaa” 15.–20. juuni Maire Eliste Laulustuudio Vaimulik Illar Hallaste solistid ja ansamblid. Viimsi raamatukogus Viimsi raamatukogus Piraaditeemaline puhkelaa- ger „Põnev piraadielu” EELK Viimsi Püha Jaakobi Konferansjee Peter Pedak kirikus Raimondo Laikre kuni 20. juuni 2.–30. juuni Lastele vanuses 7–9 aastat. Piletid 150.-/100.- Piletilevi müügipunktides, Statoilis ja tund enne algust kohapeal. Reg: tel 606 6826, e-post Näitus „Viive Noore illustrat- Raamatunäitus „Kaunis laste- 22. juuni kell 14.30 sioonid” raamat” [email protected] Kalmistupüha jumalateenistus Prangli raamatukogus Venevere puhkekülas Avatud: E–R 8–17 Koguduse õpetaja Aare Viimsi keskkooli raamatuko- Kimmel gus 5.–6. juuni kell 16 18. juuni kell 16 EELK Randvere Peetri kirikus Harjumaa meistrivõistlused ja Püünsi põhikooli 9. klassi 1.JUUNIL ALGUSEGA KELL 12.00 ALGUS JA LÕPP VIIMSI PARGI PALLIPLATSIDE JUURES kuni juuni keskpaigani noorte A- ja B-klassi meistri- lõpuaktus 22. juuni kell 19 võistlused kergejõustikus Reti Saksa näitus „Pildid ja Püünsi põhikoolis Jaanipäev Tammneemes LASTEKAITSEPÄEVA kujud” Viimsi valla lahtised meistri- Tammneeme lõkkeplatsil võistlused kergejõustikus KOGUPERE JALGRATTAMATK Avatud: N–L 12–17 Kadrioru staadionil 19. juuni kell 15 Viimsi koduloomuuseumis ja MARSRUUT: PARGI TEE - RANDVERE TEE - KIRIKAIA TEE - Vallavanema vastuvõtt abitu- 22. juuni kell 19 Viimsi Püha Jaakobi kirikus MÄEALUSE TEE - VEHEMAA TEE - PARGI TEE rientidele Vabaõhuetendus külakomöödia 7. juuni kell 11 „Rannarahva lood ja laulud” OSALEMINE TASUTA! Viimsi koduloomuuseumis MATKA LÕPUS PIKNIK TULGE KOGU PEREGA! kuni 30. september V Rullest Cup ilurulluisuta- Viimsi kooli õpetajate rahva- KÕIKIDELE OSALEJATELE! mises teatri esituses. Pilet 50 kr / Nora Raba metallkomposit- VAATA LISA VIIMSI TEATAJAST JA Haabneeme spordihallis 19. juuni kell 19 25 kr (õpilased, pensionärid). WWW.HUVIKESKUS.EE sioonide näitus „Värvides on väge” Vabaõhuetenduse külako- Viimsi vabaõhumuuseumis Avatud: N–L 12–17 8. juuni kell 13 möödia „Rannarahva lood ja laulud” 23. juuni kell 20 Viimsi koduloomuuseumis Jumalateenistus armulauaga Vaimulik Jaan Tammsalu Viimsi kooli õpetajate rahva- Jaaniõhtu Viimsis teatri esituses. Pilet 50 kr / Õhtujuht Leino Einer. Esi- 30. mai kell 13 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 25 kr (õpilased, pensionärid). nevad: Erich Krieger, Sinu Päevakeskuse huviringide Viimsi vabaõhumuuseumis Naine, Niki hooaja lõpetamine Viimsi vabaõhumuuseumis 8. juuni kell 14.30 Huviringide kontsert ja kuulutab välja avaliku konkursi Jumalateenistus 20. juuni kell 14 järgmise ametikoha täitmiseks: võimlemiskavad, käsitöö- ja 29. juuni kell 13 kunstinäitus EELK Randvere Peetri kirikus Viimsi keskkooli 9. klasside Jumalateenistus armulauaga lõpuaktus Viimsi päevakeskuse saalis Vaimulik Illar Hallaste PRANGLI PÕHIKOOLI DIREKTOR 9.–13. juuni Viimsi keskkoolis EELK Viimsi Püha Jaakobi Nõudmised kandidaadile: 30. mai kell 18 Linnalaager „Mängi ja meis- kirikus • vastavus haridusministri 26.augusti 2002.a. määruses Väikelaste muusikastuudio terda” 20. juuni kell 19 nr 65 “Pedagoogide kvalifi katsiooninõuded” sätestatud nõuetele Tipsu hooaja lõpetamine Lastele vanuses 7–9 aastat 29. juuni kell 14.30 Vabaõhuetendus külako- • juhtimiskogemus Perepiknik Viimsi vabaõhu- Reg: tel 606 6826, e-post möödia „Rannarahva lood ja Jumalateenistus • väga hea eesti keele oskus muuseumis [email protected] laulud” Koguduse õpetaja Aare Kimmel • vähemalt ühe võõrkeele oskus Viimsi huvikeskuses ja selle • väga hea arvutikasutamisoskus Viimsi kooli õpetajate rahva- EELK Randvere Peetri kirikus • kõrge pingetaluvus, vastutus- ja kohusetunne lähiümbruses 31. mai teatri esituses. Pilet 50 kr / • väga hea suhtlemisoskus Stiilipidu: Hawaii 25 kr (õpilased, pensionärid). 30. juuni – 28. juuli 9.–30. juuni Kandidaadil palume esitada: Prangli rahvamajas Viimsi vabaõhumuuseumis Raamatunäitus „Eesti Vaba- • avaldus Viimsi õpilasmalev 2008, I riigi juubeliaasta. Mõeldes • elulookirjeldus (CV) vahetus tervisele” • ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate doku- 1. juuni kell 13 21. juuni kell 12 mentide koopiad Viimsis Viimsi raamatukogus Jumalateenistus armulauaga Prangli põhikooli lõpuaktus • konkursil osaleja soovil muud tema poolt oluliseks peeta- vad dokumendid Prangli koolimajas Vaimulik Illar Hallaste 10. juuni kell 19 INFO: • nägemus Prangli Põhikooli arengust 5-10 aasta jooksul EELK Viimsi Püha Jaakobi Tallinna fi lharmoonia kam- Marje Plaan, Viimsi valla Tööle asumise aeg: august 2008.a. kirikus merkoori kontsert 21. juuni kell 14 kultuuritöö koordinaator Dokumendid palume saata hiljemalt 09. juuniks 2008.a. kell 16 Piletitega. Viimsi keskkooli 12. klasside tel 606 6866 Viimsi Vallavalitsusele aadressil Nelgi tee 1, 74001 Viimsi või Armulauaga jumalateenistus. lõpuaktus e-posti teel [email protected] EELK Viimsi Püha Jaakobi e-post [email protected] Lisainfo: Endel Lepik, abivallavanem, 6066804, Rohuneeme kabelis kirikus Viimsi keskkoolis www.viimsivald.ee [email protected] 30. mai 2008 13 Karjakuninga mängud Randvere rand

Näitus „Karjakuninga män- sajandi teise pooleni karjatati võtab suveks ilmet gud” on Viimsi vabaõhu- külaloomi ühiselt ning nende muuseumis avatud kuni 6. järele vaatas palgatud karjus, Pärast talviseid tuliseid siliikmed Meelis Pallo, Kalle septembrini. kellele lapsed järgemööda vaidlusi Randvere rannaala Tammer ja Andres Vimb meis- abiks käisid. Lõuna-Eesti haja- terdasid neist valmis kaheksa taludes ja pärast ühiskarjamaa- detailplaneeringu ümber ot- Päikesepaistelisel ja tuulisel loodusesse sobivat pinki. de kadumist ka mujal Eestis sustas Randvere külaseltsi laupäevalõunal, 26. aprillil Pingid on pandud Kaevu- hakkas iga talu loomi eraldi märtsis valitud uus juhatus, kogunes Viimsi vabaõhumuu- aia tee ja Niinepuu tee muuli karjatama ning nüüd usaldati et Randvere küla elanikud seumi õuele palju rahvast. Oli juurde ning Kibuvitsa tee liiva- see töö täielikult laste hoolde. päris väikesi ja suuremaid kü- väärivad juba sellel suvel randa. Loodame, et inimesed Kuna karjas käidi tavali- lastajaid. Seekordne näituse- paremaid tingimusi, et kal- kasutavad pinke heaperemehe- selt üksinda ja varahommikust avamine oli eriline just selle lasrajal liikuda ja meres su- likult selleks, et jalgu puhata, õhtuni, tuli karjalapsel selleks poolest, et kutsutud olid lapsed. pelda. merevaadet nautida ning vee- pikaks ajaks endale meelelahu- Vanemad esinesid saatja rollis. lindude elu jälgida. Kindlasti tust leida. Võis otsida linnupesi Kohapeal selgus, et ka pere- ei ole pingid mõeldud selleks, või korjata marju, võis keerata Kuna külakoosolekutel ei ole isad ja -emad pole lapsepõlve et seal lärmates purjutada või lepakoorest pasunat ja lõiga- vaidluse alla seatud tradit- unustanud. Paadivoolimise ja lõket teha. ta karjasekeppi. Mõni usinam siooniliste supluskohtade ka- kaltsunukkude meisterdamise- Külaselts loodab, et koos- tegi loomi valvates ka kasulik- sutamist ega vaba liikumist ga olid ametis igat mõõtu muu- töös vallavalitsusega on või- ku tööd, punus pastlanööri või kallasrajal – istepinkide, riie- seumikülastajad. malik leida lahendus ka riietus- põimis juurikatest korvi. Tüd- tuskabiinide ja prügikastide Rehealuses on näha tükike kabiinide ja prügikastide asjus. rukud kudusid sukka ja tegid paigaldamiseks ei ole aga vaja vanaisade lapsepõlve argipäeva Karjapoisi kutse. Kuni prügikaste pole, palume muud näputööd. Uuemal ajal suuri investeeringuid ega pla- – karjapasunad, lehmakellad, inimestel lahkudes oma praht loeti isegi raamatuid. neeringuid –, haaras Randvere märsid, viisud –, ja mis kõige Lisaks loomadele tehti sa- dusest pärit asju: männikäbi- ise kaasa võtta. Mõnikord aeti loomad siiski tähtsam, pisikesed omatehtud geli ka mängukarjus, kes lõi- sid, kivitükke, lehti jms. külaselts härjal sarvist, ostis kokku ja lapsed said üheskoos mänguasjad. Terve suve läbi gati kaheharulisest oksajupist. Esimesed mänguloomad oma raha eest pinkide ehitami- Jaan Väljaots aega veeta. Peeti võistlusmän- saab vabaõhumuuseumis näha Harud vesteti teravaks, nii sai vestsid pisipõnnidele tavali- seks vajalikud palgid ning selt- Randvere külaseltsi juhatuse liige ge, lasti kukerpalli, kasvatati karjapoisi jalgupidi maasse selt isad-vanaisad või vanemad tiritamme, visati hundiratast, pista. Harvemini tehti puupul- õed-vennad, karjalapsed lõi- komberdati karkudega. Tehti kadest ka linde või muid loo- kasid neid endale juba ise. Pä- lõket, küpsetati kartuleid, pau- mi, näiteks kanu ja kukki või riskarjaga väljas olles ehitasid gutati söepüssi. Räägiti jutte ja koeri. Hoopis enam olid levi- väikesed peremehed-perenai- anti mõistatusi. Ehitati okstest nud roost või lugadest punutud sed oma mängukarjale vitstest ja mätastest onne, tehti savist veelinnud. ja kivikestest aedu, lautu ja joo- ahjusid, plätserdati savikoo- Mänguloomad tehti leht- gikaeve ning hoolitsesid nende ke. Kõige rohkem mängiti aga puude okstest, sest nende koor eest nagu pärisloomade eestki. puupulkadest kariloomadega. oli kergesti töödeldav ning Lehmi aeti karjamaale, koju ja Pulgaloomad on tõenäoli- võimaldas näiteks lehmi soovi laadale, neid lüpsti ja joodeti, selt ühed vanemad Eesti rahva- korral sisselõigatud mustrite- osteti ja müüdi. Kui päriselus pärased mänguasjad, mis meie ga kaunistada. Vahel kasutati pidid lapsed ikka vanemate ini- päevini säilinud. Sellele viitab mänguloomadena ka muid loo- meste tahtmist ja käsku täitma, nii loomade ürgselt lihtne vä- siis mängumaailmas said neist liskuju kui ka see, et neid tunti Ratsutajad muuseumi peremehed või lausa kuningad. üle kogu Eesti ja valmistati igal Karjasekuningad.” suksu seljas. pool ühesugustena. Maikuu jooksul on karja- Vormilt on pulgaloomad 2007. aasta X Eesti muuseu- poistenäitus ennast vabaõhu- äärmiselt lihtsad ja üldistatud, mide festivali auhinnanäitust muuseumis õigustada jõudnud ära on märgitud vaid kõige „Karjakuninga mängud”( Tartu ja hästi menukaks kujunenud. olulisemad tunnused: lehma- mänguasjamuuseum). Lastegrühmad saavad rehema- del-härgadel sarved, sigadel Näituse kohta annavad kõi- ja juures joonistada, mängida, ümarus ja kärss, hobustel ke- ge paremini seletust autorid kaltsunukke teha, pulgaloomi nus kael, lammastel kahekord- Mare Hunt ja Tiia Toomet: voolida ja – nagu mereäärses se sisselõikega moodustatud „Karjaskäimine on Eestimaal talus ikka – paate meisterdada. nina ja kõrvad. Need neli liiki olnud põline laste amet. Loo- Õuel saab pidada piknikku ja olidki kõige levinumad. Jalgu mi karjatati tavaliselt mai al- rehekambris laste sünnipäeva. loomadele reeglina ei tehtud, gusest oktoobrini. Kuni hein Ja sõpradega koos on ju eriti vaid mõnele lehmale-lamba- ja vili põldudel kasvasid, viidi tore karjapoisioskusi õppida. le jäeti taha kooretükist või lehmad, lambad, ja sead metsa Vabaõhumuuseumi värav on õhukesest laastust saba. Peale ning viletsamatele rohumaade- suvel külastajatele laialt ava- sigade on teiste pulgaloomade Randvere mere ääres kõndijail on nüüd võimalus le. Hiljem lasti nad juba koris- tud. Täpsem info muuseumi ühine tunnus siledaks lõigatud Noor muuseumisõber pinkidel jalgu puhata. Taamal Randvere küla tatud kõrrepõldudele. Kuni 19. kodulehel www.viimsimuu- kõhualune. Mati pulgaloomi vestmas. seumid.ee. sümboliks valitud Kotka kivi.

Viimsi noortekeskuse fi liaal Randvere 30.05.–13.06.2008 kell 8.30–17.00 (esmaspäe- noortekeskus korraldab viti kella 18.00-ni ja reedeti kella 16.00-ni) on Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapa- LASTE LINNALAAGRI nekul Lubja küla, Krillimäe tee 5 detailplanee- 9.–13.juunil Randveres Laste linnalaager „Mängi ja meisterda“ ring. Planeeringu ala suurus on ca 1,6 ha ja asub 7–12aastastele Viimsi lastele ja noortele 18.-22.augustil Viimsis Krillimäe tee ääres ning piirneb Krillimäe tee 4 10 - 12. aastastele Viimsi lastele ja noortele Laager toimub peamiselt Randvere noortekeskuses ja Viimsi metskonna, maatükk nr 79 kinnistute- (Kibuvitsa tee 1) ja selle lähiümbruses. Väljasõidud ja Laager toimub peamiselt Viimsi Noortekeskuses ja selle lähiümbruses. Toimuvad väljasõidud ja ekskursioonid. Lastele ekskursioonid, iga päev soe lõuna. ga. Planeeringu eesmärgiks on üldplaneeringu- iga päev soe lõuna. Tegevused toimuvad kell 10.00 – 17.00. Tegevusi kella 10–17ni: järgse maakasutuse sihtotstarbe muutmine osa- Tegevused laagris: käsitöö ja kunst liselt elamumaast ja osaliselt kaitsemetsamaast käsitöö ja kunst seiklus-, meeskonna- ja arendavad mängud seiklus-, meeskonna- ja arendavad mängud väikeelamumaaks ning ehitusõiguse määramine ekskursioonid jne. ekskursioonid jpm üksikelamute ehitamiseks. Elamute suurim Osavõtumaks 350.- Osavõtumaks 300 kr. Kohtade arv on piiratud. lubatud kõrgus maapinnast on 8,5 m, suurim Kohtade arv on piiratud Registreerumine: 30.05.–06.06 lubatud ehitusalune pindala on 240 m² (olemas- Registreerimine 7.aprill - 13.juuni Tel: 60 66 826 või 53 43 1166 (E-R 14.00-20.00) tel 606 4034 (E–R 14–20) olevate ehitistega krundil 600 m²), moodustata- e-mail: [email protected] e-post [email protected] vate kruntide suurused on 3132 - 6602 m². 14 30. mai 2008

KUULUTUSED

 Müüa odavalt sõidu-  Avatud autokiirkäsipe-  Võtame tööle koge- auto Ford Fiesta 1,1 l. sula Estconde ärimaja mustega aednik-hal- Lemmikloomadele: Auto on heas sõidukor- taga Pärnu mnt 158f, jastaja Pirital asuvate ras, ülevaatus tehtud. Tallinn. E-R 8.30- eramajade kruntide Auto sobib hästi noo- 19.00, L 10.00-15.00. hooldamiseks. Tel 509 - ravimid rele mehele või neiule Tel 6559116. E-post 1999. E-post heikki@ [email protected] kinnisvarakeskus.ee käeharjutamiseks. Kaa- - kvaliteettoidud sa talverehvid velgedel.  Restaureerin antiik täis-  Võtame tööle hoolsa Autol mitmed lisad. puit mööblit, asukoht ja tööka koristaja Piri- Mähe Apteek Auto väljalaske aasta Tallinnas, Nõmmel. Tel tal asuvate eramajade Pärnamäe tee 114 1995. Tel 5656 4552 55 683 629. korrashoiuks. Tel 509 1999. E-post heikki@ E-R 9-19 ja L 10-16  Paigaldame tänava- ja  kinnisvarakeskus.ee Upper OÜ võtab tööle Tel 623 8482 äärekive. Tel 553 9221 autoremondi tehniku. Rainer. E-post kivikat- Tel 521 1589. E-post e-post: [email protected] [email protected] [email protected]

Kui sa oled langenud Viimsi Pensionäride HOOLETUSE tuba Nelgi teel on avatud: HALVA KOHTLEMISE juunikuus igal esmaspäeval kell FÜÜSILISE, VAIMSE 10.00–14.00; VÕI SEKSUAALSE VÄGI- juulikuus vastuvõttu VALLA OHVRIKS ei toimu; on sul abi saamiseks võima- augustis igal lus pöörduda Harju Ohvriabi- esmaspäeval keskusesse: 10.00–14.00. Karjääri 11, Maardu

Telefon: 600 6204 Viimsi Marketi köök võtab E-post: [email protected] tööle Vastuvõtuajad: E, K ja R kl 9–12; 13–16 ABI- TÖÖLISE OTSIME LAHENDUSI KOOS! Kontakttelefon 55617661 või 6051376

Polikliinik Haiglaravi, Püünsi Põhikool kuulutab välja konkursi 2008/2009. õppeaastaks Naistearst Lastearst sh operatsioonid Üldkirurg Günekoloogia KLASSIÕPETAJA AMETIKOHALE Uroloog Kõrva-nina-kurguhaigused Onkoloog Ortopeedia Plastikakirurg Kõrva-nina-kurguarst Plastikakirurgia Nahahaiguste arst Üldkirurgia Avaldus, CV ja kvalifi katsiooni tõendavate dokumentide Silmaarst Uroloogia Psühholoog koopiad esitada 2. juuniks e-posti aadressile birgit@ Psühhiaater pyynsi.edu.ee või saata Kooli tee 33, Püünsi küla, 74013 Sünnitusabi Harjumaa.

Haiglaga saab tutvuda iga kuu esimesel neljapäeval kell 16. Info telefonil 606 6918, 606 6919 Registreerimine: tel 605 9600, aadress: Kaluri tee 5a,Viimsi, www.fertilitas.ee 30. mai 2008 1

Pakume järgmisi teenuseid: - Fassaadide survepesu - Kiviparketi pesu - Õliplekkide eemaldus kiviparketilt - Põllutehnika pesu - Graffi ti eemaldus - Kõrgsurve värvimine - Parklate joonimine Info ja tellimine tel 56 479 479 Niks Ja Naks OÜ

Aserbaidžaani köök Elava Tule baaris Oleme avatud iga päev kella 11-23, reedel ja laupäeval 11-24. Asume Nelgi tee 1. Kontakt: 609 1901 www.elavatule.ee.

VIIMSI PUUKOOL

Müügil kodumaised istikud Saad rohud ja soovitused – Okaspuud • Lehtpuud • Ilupõõsad kuidas terve olla ja terveks • Viljapuud • Marjapõõsad • jääda rohuteadlastelt. Roosiistikud • Püsililled Haljastustööd MÄHE APTEEK Taimede istutamine • Muru rajamine • Dekoratiivtiigid • Aiakujundus- Randvere ja Pärnamäe projektid • Konsultatsioonid Reklaam- ja ärikingitused, messi- ja kampaaniatooted tee ristmikul. Lisaks pakume muruniitmise ja veoteenust Info Niitmine niidukiga al. 0,35.- m2 +km 18% Niitmine trimmeriga al. 1,00.- m2 +km 18% tel. 55647029 Veoteenus VW LT28 kaubikuga E-R 9-19 ja L 10-16 Linnas 300.- tund +km 18% (min. aeg 1 tund) [email protected] Linnast väljas 8.- kilomeeter +km 18% Tel 623 8482, www.viimsipuukool.ee (tasuda tuleb edasi-tagasi sõidu eest) e-post: [email protected] Vehema tee 24, Pärnamäe küla. www.teccen.ee, [email protected] mob: (+372) 504 1844

Liuguksed Tule ja veendu selles ise! Liugustega kapid Garderoobid Projektist paigalduseni

Rohuneeme tee 1, Haabneeme. Tel 504 9719, Pirita rannahoones Merivälja tee 5, 11911 Tallinn. Tel 6835 653, [email protected], www.loungeparl.ee faks 623 2656, e-post [email protected], Avatud: E-N 08-23, R 08-01, L 10-01, P 10-23 www.liuguksed.ee 16 30. mai 2008

Uue kaubanduspinna avamise puhul on Autovaruosade müük kõik murutraktorid Autoremont, õlivahetus Rehvide müük ja paigaldus -10%. Kampaania Aia- ja metsatehnika müük ja remont Muruniidukite hooldus ja remont kestab 1. juunist Robotniidukite müük Rohuneeme tee 2 kuni jaanipäevani või tel 6 090 351 e-post [email protected] kuni kaupa jätkub www.haaber.ee

LUMEN Kaluri tee 5 Tel.60 11 812 53 416 072 Haabneeme www.lumenerakliinik.ee Hammaste laservalgendus HAMBARAVI PROTEESIMINE