Kaunis Haabneeme Rand on Suvehooajaks Valmis

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kaunis Haabneeme Rand on Suvehooajaks Valmis Kes on Viimsi Aasta Naine? >> Loe lk 3. Tiraaž 7190 nr 27 (257) 30. mai 2008 Eelmisel reedel avati Viimsis Püha Jaakobi kirikus ning Viimsi koduloomuuseumis kunstnik Reti Saksa tööde näitus „Pildid ja ku- jud”. Loe lähemalt lk 4. Bussiliini nr 260 sõiduplaan Tööpäevadel Rohuneeme Haabneeme Tallinn Haabneeme 6.00 6.10 6.30 k 6.50 k 7.10 k 7.30 k 7.10 7.20 7.50 k 8.10 k 7.50 8.00 8.30 8.50 8.30 8.40 9.10 9.30 9.10 9.20 12.50 13.10 13.30 13.40 14.10 14.30 14.10 14.20 14.50 k 15.10 k 14.50 15.00 15.30 15.50 15.30 15.40 16.10 16.30 16.10 16.20 16.50 17.10 16.50 17.00 17.30 17.50 17.30 17.40 18.10 18.30 18.10 18.20 18.50 19.10 18.50 19.00 19.30 19.50 20.10 20.20 Laupäevadel ja pühapäevadel Rohuneeme Haabneeme Tallinn Haabneeme 10.00 10.10 10.40 11.00 11.20 11.30 12.00 12.20 12.40 12.50 Korrastatud Haabneeme rand 14.10 14.30 14.50 15.00 15.30 15.50 16.10 16.20 16.50 17.10 17.30 17.40 18.10 18.30 Kaunis Haabneeme rand 18.50 19.00 19.30 19.50 20.10 20.20 20.50 21.10 21.30 21.40 on suvehooajaks valmis Buss väljub Kelvingist ja sõidab Rohuneeme töö- päevadel kell 7.00, 7.40, 8.20 ja 15.20. Sõiduplaan alates 1. juunist 2008. Ettevalmistustööd Haabneemes rannas on lõppenud ning alates Suvehooajaks 1. juunist kuni Juhime külastajate tähelepanu k – buss sõidab Kelvingi kaudu 1. juunist saavad viimsilased suvemõnusid nautida puhtal liival ja 31. augustini on vald palganud ran- asjaolule, et ATV, rolleri ja autoga korrastatud rannas. navalve, mida hakkab korraldama Haabneeme rannas sõita on rangelt Eesti vetelpäästeühingu koolitus- keelatud. Samuti palume prügi vi- Eelmisel aastal külastas Haabnee- liiva, uuendati inventari ning sata selleks ettenähtud kohta. Lugupeetud vallaelanikud! keskus, kes esitas avalikul konkur- me randa tipp-päevadel üle viiesa- paigaldati ka uued riietuskabii- Rannavalve ülesanne on tähista- sil parima pakkumise. 1. juuniks välja kuulutatud ja inimese, mis on senini rekord. nid ning kolm teisaldatavat plas- da ka valvatav ujutsoon poidega ja Rannas hakkab iga päev valva- Rand on muutunud viimsilaste seas tist WC-d. hoida suplusala merepõhi ohtlikest lastekaitsepäeva kogupere populaarseks ning rahvarohkust Haabneeme ranna jalg- ja võrk- ma kaks professionaalse etteval- esemetest puhas. Samuti mõõdavad rattamatk lükkub edasi mõjutab kahtlemata ka elanikearvu palliplats on piiritletud ning kae- mistuse saanud vetelpäästjat, kes nad iga päev ka vee- ja õhutempe- ootamatute takistuste tõttu. ratuuri ning kirjutavad andmed kasv Haabneemes. tud karjääriliivaga, et külastajatel annavad vajadusel kannatanutele Matk toimub 31. augustil. infotahvlile. Rannavalve töötab iga Kaunis rand on kahtlema- oleks tagatud võimalus aktiivselt esmaabi ning valvavad avaliku Vabandame ebameeldivuste korra ja heakorra järele. Vajadu- päev kella 10–20ni. ta Viimsi valla üks visiitkaarte, sporti teha. Kaunist ja meeldejäävat puhka- pärast. mistõttu oleme ka aastast aas- Oleme parandanud lagunenud sel kutsutakse kohale politsei või mist ilusas Haabneeme rannas! tasse aina rohkem hakanud tähe- muuli betooniosa, samuti ostnud valla patrullteenuse lepingupartner Viimsi noortekeskus lepanu pöörama selle puhkeala randa lastele uusi moodsaid atrakt- G4S auto, kes õigusrikkujad kinni Jan Trei Randvere noortekeskus arendamisele. Maikuus sõeluti sioone. peab. abivallavanem 2 30. mai 2008 Arupärimine Vastus hr Jaan Alveri saadetud arupärimisele Viimsi Viimsi vallavanemalt 13. mail 2008 vallavanemalt kõik Viimsi lapsed on võrdsed mutega täitmise (üle 200 korteri) Avaldame Viimsi vallavolikogu liikme Jaan Alveri ja väärivad õigust käia uutes ja lubamise avaliku huvi põhjendu- 13. mai 2008 Viimsi vallavolikogu istung arupärimise ja vallavanema vastuse kuumaks teemaks korralikes koolimajades, mitte seks oligi lasteaia-algkooli kavan- kujunenud vaidluses uue lasteaia-algkooli üle. VT nii, et osa uues ja uhkes, osa aga damine sama detailplaneeringuga. 1996. aastal sõlmisid AS Esmar ja Viimsi valla- vanas, moraalselt kulunud ja re- leiab, et viimsilastel on oluline teada selles küsimuses Kuna nüüd on selle detailplanee- valitsus tähtajatu tasuta kasutusvalduse lepingu montimata ruumides. ringu aluseks olnud avalik huvi ära vallapoliitikute seisukohti. ASile Esmar kuuluva Viimsi keskkoolihoone Küsite, mis dokumendi alusel langenud, ei olegi seda planeerin- (Männi tee 2) kasutamiseks. Nimetatud leping lõpetas Viimsi vallavalitsus ASiga gut edasi menetletud. reguleeris aastaid Haabneemes asuva koolihoone Viimsis 23.05.2008 gusseaduse teise peatüki esimese Esmar sõlmitud tasuta tähtajatu Karulaugu tee 5 osas väärib kasutamist ja sellest tulenevaid kohustusi mõlema jao „Kasutusvaldus” sätetest. kasutusvalduslepingu koolihoone veel mainimist, et lasteaia-algkooli osapoole vahel. ASi Esmar korduvad katsed see Järgnevalt toon lühikokkuvõte kasutamiseks. Sellele küsimusele rajamisega sellele kinnistule saa- leping tühistada lõppesid 2005. aastal, mil saavu- Austatud härra Jaan Alver, Viimsi kasutusvalduse lepingu lõpetami- on antud vastus eelmises vastuses vutatakse olukord, et nimetatud tatud kohtulahend keelas ASil Esmar teha takistusi vallavolikogu liige! se teadete esitamise tähtaegadest, ja selleks dokumendiks on ASi Es- kinnistule ei rajata 102 korteriga üldhariduskooli pidamisele oma omandis olevas Huvi haridusasutuste käekäigu ruumide üleandmise nõuete tähtae- mar kiri nr 10 Viimsi vallavalitsu- korruselamuid, mille lubamise koolihoones. Aasta pärast (2006) sügisel lõpetas ja koolikohtade juurdeehituse vastu gadest, üürisuuruste ja müügihinna sele 27.08.1996 sõlmitud kasutus- kohta on Viimsi vallavolikogu Viimsi vallavalitsus koolihoone kasutamise üldha- on asjakohane ja tervitatav. Samas pakkumisest, kulutuste arvestustest valduse lepingu nr 71 ülesütlemise riduse andmise eesmärgil ning seega kaotas õiguse ei saa kuidagi jätta mainimata, et 09.11.2004 otsusega nr 105 alga- ja kahjunõuetest. teade. Teatele järgnes vormikoha- hoonet tasuta ja tähtajatult kasutada. selle temaatika ajalooga olete Teie tanud detailplaneeringu. Veel enne ASi Esmar esitatud kasutus- ne ruumide üleandmine, aga nagu Soovin teada: abivallavanemana aastatel 1997– seda sai nimetatud kinnistu enese- 2001 ja 2002–2005 isiklikult ehk valduse lepingu nr 71 lõpetamise ASiga Esmar suhetes kombeks, ei le ASi Merko Ehitus tütaräriühing 1. Mis põhjusel lõpetas Viimsi vallavalitsus rohkemgi kursis kui teised tollased teated: ole ka see protsess veel lõppenud OÜ Maavõlur (nimi iseloomustab koolihoone lepingujärgse kasutamise üldha- ja ka tänased vallajuhid. Samas ei 1) 15.01.2001 ASi Esmar kasutus- ja vaidlus on ASi Esmar hagi alu- suurepäraselt tolleaegseid maa- riduskoolina? saa ma Teie küsimustele vastates valduse lepingu nr 71 lõpetami- sel kohtus pooleli. tehinguid) üsna huvitavate skee- 2. Mis dokumendi alusel lõpetas Viimsi vallava- kuidagi mööda minevikust. se ettepanek alates 01.08. 2001; Küsite, kas Viimsi vallavalitsus mide läbi (selle kohta vt Viimsi litsus ASiga Esmar sõlmitud tasuta ja tähtajatu Küsite, mis põhjusel lõpetas 2) 21.10.2002 ASi Esmar teade ka- on kaalunud ASi Redmont Invest vallavolikogu revisjonikomisjoni kasutusvalduslepingu koolihoone kasutamise? Viimsi vallavalitsus koolihoone le- sutusvalduse lepingu lõpetami- pakkumist. aruannet Viimsi vallavolikogu- Viimsi vallavolikogu kantselei juhataja Birgit pingujärgse kasutamise üldharidus- sest TMS § 64-9 lõike 2 alusel Vastan, et on kaalunud. Lisaks le 1. septembrist 2006, lisa nr 2). Mägi edastas 16.04.2008 vallavolikogu liikmetele koolina? Annangi sissejuhatuseks kolme kuu jooksul arvates teate saan Teid informeerida, et kaalu- Kogu selle loo tulemuseks on, et sime lasteaia-algkooli rajamist ka ASi Redmont Invest 11.04.2008 esitatud pakku- varasemast ülevaate. ASi Esmar kättesaamisest (21.01.2003); täna sai Karulaugu tee 5 omanik riigilt taotletavale kinnistule Haa- mise lasteaia-algkooli rajamiseks Viimsi alevik- 23.03.1994 üldkoosolek otsustas maa hinna arvestuste aluseks võtta 3) 14.03.2006 ASi Esmar teade ka- bneemes, aga kahjuks ei ole riik ku. Kooli rajamist sinna toetab ka kehtiv Viimsi anda tasuta Viimsi vallavalitsuse just nimetatud detailplaneeringu- bilanssi Viimsi keskkooli ja laste- sutusvalduse lepingu nr 71 üles- siiani vallale maad andnud. Väga valla arengukava ja Viimsi valla koolivõrgustiku ga kavandatud korterelamutealuse aia Piilupesa hooned tingimustel, ütlemisest alates 14.09.2006. raske on riigi silmis muuta kuvan- arengukava. ASi Redmont Invest pakkumises maatüki hinna. Aga kokkuvõttes et hoonetes jäävad tegutsema kool ASi Esmar esitatud keskkoolihoo- dit Viimsist kui kahtlasi maatehin- toodud hinnad on sama ehitusprojekti teostami- lõpp hea, kõik hea. Omanik loo- seks oluliselt madalamad kui need, mille alusel ja lasteaed ja et enne koolimaja ja ne vabastamise nõuded: guid teinud vallast. Sellise maine lasteaia üleandmist vormistatakse loomise ajal olite Teie vallavalitsu- bub elamuehitusest haridusasutuse vallavalitsus on otsustanud lasteaeda-algkooli ra- 1) 30.09.2004 ASi Esmar nõue kasuks ja vallana saame kaks head jada Karulaugu tee 5 kinnistule. Soovin teada: valla omandisse munitsipalisee- keskkoolihoone vabastamiseks se liige ja teate ehk ise asjaolusid rimisele kuuluvad teed ja platsid paremini. Viimane kahtlane maa- asja korraga: ei tule korterelamuid 1. Kas vallavalitsus on kaalunud ASi Redmont 01.11.2004; ning tehnovõrgud. Koosoleku pro- tehing eelmise vallavõimu poolt ja saame lasteaia-algkooli. Invest pakkumist? tokollil seisavad Toivo Pärna ja 2) 14.03.2006 ASi Esmar nõue toimus 2005. aasta lõpus, vahetult Mis on aga Pihela kinnistuoma- 2. Juhul kui on, siis miks ei ole otsustatud
Recommended publications
  • Erihoolekande Avatud Taotlusvooru Kriteeriumi 4.3.2. Teenuseüksuse Asukoht Lisatabelid
    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.2. Teenuseüksuse asukoht lisatabelid Tabel 1. 2000 ja enama elanikuga asustusüksused, 01.01.2017 seisuga (Rahvastikuregistri alusel) Maakond Asula (linn, alev, alevik, küla) Aruküla alevik Haabneeme alevik Jüri alevik Kehra linn Keila linn Kose alevik Laagri alevik Loksa linn Harju maakond Loo alevik Maardu linn Paldiski linn Peetri alevik Saku alevik Saue linn Tabasalu alevik Tallinna linn Viimsi alevik Hiiu maakond Kärdla linn Jõhvi linn Kiviõli linn Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Narva linn Narva-Jõesuu linn Sillamäe linn Jõgeva linn Jõgeva maakond Põltsamaa linn Paide linn Järva maakond Türi linn Lääne maakond Haapsalu linn 1 Kadrina alevik Kunda linn Lääne-Viru maakond Rakvere linn Tamsalu linn Tapa linn Põlva linn Põlva maakond Räpina linn Paikuse alev Pärnu linn Pärnu maakond Sindi linn Vändra alev Kohila alev Rapla maakond Märjamaa alev Rapla linn Saare maakond Kuressaare linn Elva linn Tartu maakond Tartu linn Ülenurme alevik Otepää linn Valga maakond Tõrva linn Valga linn Viljandi maakond Viljandi linn Võru maakond Võru linn Tabel 2. 1000-1999 elanikuga asustusüksused, 01.01.2017 seisuga (Rahvastikuregistri alusel) Maakond Asula (linn, alev, alevik, küla) Muraste küla Suurupi küla Klooga alevik Kiili alev Luige alevik Kuusalu alevik Raasiku alevik Harju maakond Järveküla Rae küla Alliku küla Pringi küla Pärnamäe küla Püünsi küla Randvere küla Ida-Viru maakond Aseri alevik 2 Jõgeva maakond Mustvee linn Lihula linn Lääne maakond Uuemõisa alevik Haljala alevik Lääne-Viru maakond Sõmeru alevik Väike-Maarja alevik Audru alevik Pärnu-Jaagupi alev Pärnu maakond Kilingi-Nõmme linn Sauga alevik Tammiste küla Järvakandi alev Rapla maakond Kehtna alevik Aespa alevik Lohkva küla Nõo alevik Tartu maakond Vahi alevik Tõrvandi alevik Abja-Paluoja linn Karksi-Nuia linn Viljandi maakond Suure-Jaani linn Viiratsi alevik Võhma linn Võru maakond Antsla linn 3 .
    [Show full text]
  • V9 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    V9 buss sõiduplaan & liini kaart V9 Haabneeme - Viimsi - Mähe-Muuga-Randvere- Vaata Veebilehe Režiimis Leppneeme - Haabneeme V9 buss liinil (Haabneeme - Viimsi - Mähe-Muuga-Randvere-Leppneeme - Haabneeme) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haabneeme: 10:10 - 17:45 (2) Viimsi-Mähe-Muuga-Randvere-Sad-Leppneeme-Haabneeme: 7:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim V9 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine V9 buss saabub. Suund: Haabneeme V9 buss sõiduplaan 38 peatust Haabneeme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:10 - 17:45 teisipäev 10:10 - 17:45 Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme kolmapäev 10:10 - 17:45 Mõisapargi neljapäev 10:10 - 17:45 Randvere tee, Haabneeme reede 10:10 - 17:45 Viimsi Vallamaja laupäev Ei sõida 1 Astri Tee, Viimsi pühapäev 7:45 Tulbiaia 20 Nelgi Tee, Pärnamäe Tulika Tulbiaia tee, Pärnamäe V9 buss info Suund: Haabneeme Vehema Peatust: 38 40 Vehema Tee, Pärnamäe Reisi kestus: 49 min Liini kokkuvõte: Viimsi Keskus 1, Mõisapargi, Viimsi Kuremarja Vallamaja, Tulbiaia, Tulika, Vehema, Kuremarja, Mähe 51 Soosepa Tee, Estonia Aedlinn, Liilia Tee, Kõlviku Tee, Äigrumäe, Pärnamäe Tee, Pärnamäe Tee, Laiaküla, Ristaia, Käära, Muuga Mähe Aedlinn Aedlinn, Pirnipuu Puiestee, Muuga, Vesiniidu, 102 Pärnamäe Tee, Tallinn Aiaotsa, Randvere Kauplus, Randvere Keskus, Randvere Aedlinn, Tädu Kuusk, Tammneeme Tee, Liilia Tee Tammneeme Keskus, Väljaotsa, Pällu, Luhaääre, 65 Pärnamäe Tee, Tallinn Mäe, Lepalinnu, Leppneeme, Leppneeme Lasteaed, Metskitse, Farmi, Krillimäe, Viimsi Keskus 1 Kõlviku
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Mustakivi Tee Pikenduse Rajamise
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2021-085 Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6590840 Y 548475 Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm SEISUKOHTADE ALUSEL TÄIENDATUD, AVALIKULE VÄLJAPANEKULE Objekti aadress: HARJU MAAKOND, TALLINN, LASNAMÄE JA PIRITA LINNAOSA Tellija: TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMET Töö täitja: Kobras AS Juhataja, KMH juhtekspert: URMAS URI Keskkonnaekspert: NOEELA KULM Keskkonnaekspert: MARIS PALO Kontrollija: ENE KÕND Juuni 2021 TARTU Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamise programm Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Mustakivi tee pikenduse rajamise keskkonnamõju hindamine TÖÖ STAADIUM Programm OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe ja Pirita linnaosa TÖÖ EESMÄRK: Mustakivi tee pikenduse rajamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ning otsustajale (Tallinna Linnavalitsus) teabe andmine kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine TÖÖ TELLIJA: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Registrikood 75014913 Mündi tn 2, Tallinn 15197 [email protected] Tel +372 645 7191 Kontaktisik: Arvo Käärd Tel +372 640 4568 [email protected] TÖÖ TÄITJA (KeHJS § 14 Kobras AS alusel keskkonnamõju Registrikood 10171636 hindaja, kes hindab Riia 35, Tartu 50410 keskkonnamõju KMH Tel +372 730 0310 litsentsiga töötaja kaudu): http://www.kobras.ee
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Aakre Lasteaed-Algkool Üldharidus Abja Gümnaasium Üldharidus
    Aakre Lasteaed-Algkool üldharidus Abja Gümnaasium üldharidus Adavere Põhikool üldharidus Aegviidu Kool üldharidus Aidu Lasteaed-Algkool üldharidus Ala Põhikool üldharidus Alavere Põhikool üldharidus Albu Põhikool üldharidus Alu Kool üldharidus Ambla-Aravete Kool üldharidus Anna Haava nim Pala Kool üldharidus Antsla Gümnaasium üldharidus Aravete Keskkool üldharidus Ardu Kool üldharidus Are Kool üldharidus Aruküla Põhikool üldharidus Aruküla Vaba Waldorfkool üldharidus Aste Põhikool üldharidus Audentese Erakool ja Audentese Spordigümnaasium üldharidus Audru Kool üldharidus August Kitzbergi nimeline Gümnaasium üldharidus Avatud Kool üldharidus Carl Robert Jakobsoni nim Torma Põhikool üldharidus EBS Gümnaasium üldharidus Edu Valem Erakool üldharidus Eesti Merekool kutseharidus Eesti Rahvusvaheline Kool üldharidus Ehte Humanitaargümnaasium üldharidus Eidapere Kool üldharidus Elva Gümnaasium üldharidus Emili Kool üldharidus Emmaste Põhikool üldharidus Erakool Intellekt üldharidus Esku-Kamari Kool üldharidus Eurogümnaasium üldharidus Ferdinand von Wrangell' i nimeline Roela Lasteaed-Põhikool üldharidus Friedebert Tuglase nim. Ahja Kool üldharidus G. Otsa nim Tallinna Muusikakool kutseharidus Gaia Kool (Tallinn) ja Gaja Kool (Märjamaa) üldharidus Gustav Adolfi Gümnaasium üldharidus H. Elleri nim Tartu Muusikakool kutseharidus Haabersti Vene Gümnaasium üldharidus Haabneeme Kool üldharidus Haanja Kool üldharidus Haapsalu Kutsehariduskeskus kutseharidus Haapsalu Linna Algkool üldharidus Haapsalu Põhikool üldharidus Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium
    [Show full text]
  • On How Crowdsourced Data and Landscape Organisation
    Land 2020, 9, 158; doi:10.3390/land9050158 S1 of S6 Supplementary Materials: On How Crowdsourced Data and Landscape Organisation Metrics Can Facilitate the Mapping of Cultural Ecosystem Services: An Estonian Case Study, Land 2020, 9, Article No. Oleksandr Karasov, Stien Heremans, Mart Külvik, Artem Domnich and Igor Chervanyov Table S1. Number of cultural ecosystem service––CES-related photographs per protected area. Number of CES-related Name Description photos Lahemaa Rahvuspark National Park 738 Vainameri Baltic Sea Protected Area (HELCOM) 340 Otepaa Looduspark Protected Landscape (Nature Park) 319 Soomaa Rahvuspark National Park 188 Haanja Looduspark Protected Landscape (Nature Park) 159 Pohja-Korvemaa Looduskaitseala Nature Reserve 159 Kaina Lahe-Kassari Protected Landscape (Nature Park) 137 Maastikukaitseala Oru Pargi Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 136 Site of Community Importance (Habitats Turisalu 131 Directive) Korvemaa Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 125 Luitemaa Looduskaitseala Nature Reserve 121 Vortsjarve Special Protection Area (Birds Directive) 114 Tudusoo Looduskaitseala Nature Reserve 110 Varesemagede Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 105 Piusa Joe Urgoru Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 89 Viljandi Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 83 Ontika Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 77 Alutaguse rahvuspark National park 76 Ropka-Ihaste Looduskaitseala Nature Reserve 75 Ahja Joe Urgoru Maastikukaitseala Protected Landscape
    [Show full text]
  • V9 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    V9 buss sõiduplaan & liini kaart V9 Haabneeme - Viimsi - Mähe-Muuga-Randvere- Vaata Veebilehe Režiimis Leppneeme - Haabneeme V9 buss liinil (Haabneeme - Viimsi - Mähe-Muuga-Randvere-Leppneeme - Haabneeme) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Viimsi Keskus 1: 7:50 - 17:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim V9 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine V9 buss saabub. Suund: Viimsi Keskus 1 V9 buss sõiduplaan 40 peatust Viimsi Keskus 1 marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:50 - 17:45 teisipäev 7:50 - 17:45 Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme kolmapäev 7:50 - 17:45 Viimsi Keskus 2 neljapäev 7:50 - 17:45 Mõisapargi reede 7:50 - 17:45 Randvere tee, Haabneeme laupäev 8:05 - 17:15 Viimsi Vallamaja pühapäev 7:45 - 17:10 1 Astri Tee, Viimsi Tulbiaia 20 Nelgi Tee, Pärnamäe V9 buss info Tulika Suund: Viimsi Keskus 1 Tulbiaia tee, Pärnamäe Peatust: 40 Reisi kestus: 49 min Vehema Liini kokkuvõte: Viimsi Keskus 1, Viimsi Keskus 2, 40 Vehema Tee, Pärnamäe Mõisapargi, Viimsi Vallamaja, Tulbiaia, Tulika, Vehema, Kuremarja, Mähe Aedlinn, Liilia Tee, Kõlviku Kuremarja Tee, Äigrumäe, Pärnamäe Tee, Pärnamäe Tee, 51 Soosepa Tee, Estonia Laiaküla, Ristaia, Käära, Muuga Aedlinn, Pirnipuu Puiestee, Muuga, Vesiniidu, Aiaotsa, Randvere Mähe Aedlinn Kauplus, Randvere Keskus, Randvere Aedlinn, Tädu 102 Pärnamäe Tee, Tallinn Kuusk, Tammneeme Tee, Tammneeme Keskus, Väljaotsa, Pällu, Luhaääre, Mäe, Lepalinnu, Liilia Tee Leppneeme, Leppneeme Sadam, Leppneeme 65 Pärnamäe Tee, Tallinn Lasteaed, Metskitse, Farmi, Krillimäe, Viimsi
    [Show full text]
  • Settlement Region Types and Clusters
    METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Until 2018, Statistics Estonia used settlement unit type as the basis for establishing rural and urban population. Due to rapid suburbanisation such distribution has not justified itself for years. The population of settlement units near cities had multiplied, but they were still considered rural population. The time of the administrative reform in 2017 was appropriate to change this approach. The regional statistics working party, which convened in 2017 at the Ministry of Finance, decided to adopt an international methodology based on clusters of similar population density for establishing rural and urban population. However, internationally used criteria for establishing rural and urban regions do not satisfy Estonian needs, as the thresholds are too high. Consequently, the working party developed thresholds suitable for Estonia: settlement units are classified into city (type 1), town (type 2) and rural (type 3) types. Outcomes Figure 1. City, town and rural type settlement units METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Table 1. City-type settlement units (EHAK 2017v3) by population figures of clusters, 01.01.2018 Settlement Settlement unit name Population Type unit code City cluster Town cluster Rural cluster Totala 0120 Ahtme city district 15 730 113 650 16 493 1 0176 Haabersti city district 39 681 3 773 189 43 643 1 1675 Haabneeme small town 5 553 238 52 5 843 1 1692 Haapsalu city 9 079 825 51 9 955
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • The New Territorial Pattern in Estonia
    The New Territorial Pattern in Estonia VEIKO SEPP Factors that affected the new administrative-territorial organisation of municipalities The new map of Estonian municipalities emerged from the cumu- lative effect of various factors. At the most general level, these can be grouped into national and local factors. As far the national factors are concerned, the Administrative Reform Act and the criteria for the minimum and recommended popula- tion size of a municipality stipulated in the Act definitely stand out as the most important, as these and the geographical distribution of the popu- lation shaped the general territorial layout of the new municipalities. 599 With some new municipalities, the decisive factor may also have been their compatibility with the exemption conditions stipulated by law. To begin with, the Act allowed for creating a municipality with a popu- lation size falling below the minimum criterion in sparsely populated regions with a total area of at least 900 square kilometres, provided that it had at least 3,500 residents (Article 9(3)1)). This exemption was used very little during the voluntary merger stage – only the merger of Alutaguse and Saarde rural municipalities during the voluntary stage corresponds to this exemption, although the government later initiated merger proceedings also for these rural municipalities. The effect of the so-called Setomaa exemption (Article 9(3)2) of the Administrative Reform Act) on the new administrative division is more complex, as the rural municipalities concerned did not use the option described in the Act to form the Setomaa rural municipality during the voluntary merger stage.
    [Show full text]