AVATUD MAJAD Kolhoosist Haabneeme – Kirovi Viimsi Tuletornini ------10
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Brulmann, Urmas Alling, infograafika Andres Alver, valm. 1979. ©Foto EAM. arhitekt Ado Eigi, sisekuj. Malle Brulmann, Urmas Alling, skulptor Ellen Kolk, valm. 1979. ©EAM.Foto 1 —Viimsi kooli peahoone, Agabus Endjärv Truverk Arhitektid, 2006. Foto © Siplane. Martin Foto EAM, 2006. Arhitektid, Truverk Endjärv Agabus peahoone, kooli —Viimsi 1 2 3 RAAMATUSOOVITUS Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986–1994 „Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986–1994“ käsitleb murranguaastaid alates perestroika väljakuulutamisest kuni taasiseseisvunud vaba Eesti esimeste aastateni. Ajastu märksõnadeks olid läänelik suurlinn, kõrghooned ja tehno- loogiline revolutsioon ja kesklinna särav äriarhitektuur. 2 —Viimsi ülemine tuletorn. Foto © Vali. Foto Jaan tuletorn. ülemine —Viimsi Ingrid Ruudi järjekindla töö tulemusena 4 —End. Kirovi kalurikolhoosi ravikeskus, arhitekt Ado Eigi, sisekuj. Malle on arhitektide isiklikest arhiividest ja erine - vatest asutustest raamatusse kokku kogutud muljetavaldav komplekt töid, millest suur osa jõuab avalikkuse ette esmakordselt. 4 Avaneb pilt maailmast, mis jäi sellisena AVATUD MAJAD ehitamata, ent elab tänases arhitektuuris ühel või teisel kujul edasi. Üleminekuaja Haabneeme – Kirovi kolhoosist arhitektuursed visioonid mõjutasid tugevalt Viimsi tuletornini edasisi ideaale, hoiakuid ja eesmärke. ------ 10. oktoober 2015 Autor: Ingrid Ruudi 3 Toimetaja: Mari Klein ravi kalurikolhoosi Kirovi —End. Grupijuht: Triin Ojari, EAM Kujundaja: Margus Tamm ------ Tõlge: Adam Cullen Programm ja ajakava: Väljaandja: Eesti Arhitektuurimuuseum 12.00 Väljasõit bussiga Rotermanni soo- Raamat sisaldab inglisekeelseid paralleeltekste. lalao Mere pst poolsest parklast, Ahtri 2, Tallinn 12.30 Haldushoone Kaluri tee 5, Viimsi 13.15 Ravikeskus Kaluri tee 5a, Viimsi keskus, 14.00 Viimsi kool Randvere tee 8, Viimsi EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM 14.45 Viimsi ülemine tuletorn, Viimsi MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE 16.00 Buss tagasi Tallinna kesklinnas Haabneeme keskus ta mingeid asju paika panna, helmeid taustsüsteem, mis kolhoosikeskust oma keskse koridor-aatrium telje asetsev hoone Tänases Haabneeme keskasulas nööri otsa ajada. Antud lahenduse võti suurejoonelisuses üleval hoidis. Eraoman- oli omal ajal ilmselt üks esinduslikumaid on kokku sulanud kaks märkimisväärset seisnes selles, et edasi ei ole midagi— duse teke, uued krundipiirid, väga suur huvi ravikeskusi. Hoonet iseloomustab inimlik kihistust – endise Kirovi kalurikolhoosi siit algavad pargid ja rohelised alad, mitte kinnisvaraarenduse vastu, äärelinnastumise mõõtkava, suurt tähelepanu on pööratud hooned ning Eesti taasiseseisvumise järel triviaalne elu.“ Nõukogude Eesti maa- populaarsus, elanike arvu neljakordne interjööri detailidele, infograafikale, valgus- kerkinud tihe, valdavalt kaubandus- ja ehituse parimate traditsioonide vaimus kasv – kõik see on kujundanud Haabneeme lahendusele ning roheluse sissetoomisele ärihoonetest koosnev ring vana keskuse olid kõik keskusekompleksi kuuluvad objek- keskuse tänase näo. Aktiivsem ehitustege- siseruumi. Ravikeskuse sisekujundus sai ümber. Endisest kolhoosiasulast on täna- tid arhitek tuursed unikaalprojektid. Keskuse vus on alates 1990. aastate keskpaigast valmides K. Raua nim. aastapreemia. seks kujunenud Viimsi, Eesti ühe rikkaima südamik koosneb tiheda teljelise ansambli kandunud ala Randvere tee poolsesse ja rahvarohkeima (üle 19 000 elaniku) moodustavast U-kujulisest peahoonest ossa, kuhu on rajatud hotell-veekeskus koos Viimsi kool, Randvere tee 8 valla ühiskondlik keskus. (Rein Veber, 1973) ning paralleelsete kinoga (Peil Projekt, 2002 ja Asum arhitek- Ligi 1300 õpilasega Viimsi kool valmis Haabneeme keskasula ehitusega pulka dena asetsevastest ühiskondlikust tid, 2015), arvukalt kaubandus keskuseid, 2006. aastal (arh-d Arhitektid Illimar alustati 1960. aastatel ning vähem kui korpusest ja haigla-polikliinikust (Ado Eigi, elamuid ning ärihooneid. Arhi tek tuurselt Truverk, Raul Järg, Priit Pent, Eero Endjärv; 20 aastaga kerkis tühjale territooriumile vastavalt 1976 ja 1979). Südamikust pare- silmapaistev on uus, 1300-kohaline Viimsi sisear-d Kristi Lents, Hannelore Pihlak) Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi keskus, male jäi moodsalt napi kujundusega kool (AET Arhitektid, 2006), samuti kooli ning on Eesti suurim kool. Koolimaja pro- toonastele arhitektuursetele printsiipidele teenindus maja-autotöökoda (Rein Veber) väike maja selle kõrval (AB Emil Urbel, jekti saamiseks korraldati avatud arhi tek- põhinev omamoodi ideaallinn. Kolhoosis ning elegantselt maastikku sulanduv staa- 2009). Nii endine staadion kui pansionaadi- tuurivõistlus. Ebakorrapärase põhiplaaniga tegutses oma projekteerimisbüroo, kus dion (Ado Eigi, 1978). Keskusest vasakul hoone on ümber ehitatud, koolimaja ning hoone arvestab päikese liikumisega, selle lõpuks oli tööl üle 50 inimese. Nõukogude- on tihedam kortermajade (Rein Hansberg, lasteaed on küll algsel kujul alles, ent aas- keskmeks on siseaatriumiga ühisruum, aegse maaehituse kontekstis on tegu ühe 1975-80), lasteaia (II järk Ado Eigi, 1983), taid tühjana seisnud ja lagunemas. Kontori- kust hargnevad neli klassitiiba. Tiibades kõige stiilipuhtama ja lõpuni välja ehitatud pansionaadi (Rein Veber, 1974) ja mõne- hoone ja teeniduskeskus on vaid mõõdukas on erinevad õppeplokid, aula ning spordi- keskusega Eestis. Arhitektide Rein Veberi võrra kaugemal asuva koolimajaga (Rein kasutuses, kogu keskuse omaaegne funkt- saalid. Hoone kõige aktiivsem osa on avara ja Tõnu Melliku 1968. aastast pärinev üld- Hansberg, 1979-85) hoonestusala. sionaalne terviklikkus on uue aja kihistuste ruumiga aatrium, kust hargnevad kõik liiku- planeering oli oma põhimõttelt modernistlik, Suurejoonelise keskuse ehitus oli tekkides paratamatult kaduma läinud. misteed, siin asuvad garderoob, kohvik jagades ala funktsionaalseteks osadeks. kolhoosi juhatuse jaoks eelkõige sümboolse ja söögisaal. Kõik inimestele vajalikud teenused, töö- tähendusega, jõukust tähistav akt, rahaga Haldushoone, Kaluri tee 5 kohad ja eluasemed olid koondatud hästi- ei koonerdatud ei interjööride egaa ka Endine Kirovi kalurikolhoosi juhatuse Viimsi ülemine tuletorn planeeritud tervikuks: U-kujulise asetuse majade vahele jääva avaliku ruumi kujunda- hoone projekteeris arhitekt Rein Veber, Viimsi ülemine tuletorn ehk rahva- ning toredate siseõuedega kooperatiiv- misel. Tähelepanu väärisid omal ajal nii sisekujunduse tegi Ralf Fisker. Sümmeetri- keeles Lubja majaks asub kõige kõrgemas elamud, kool koos internaadi ja spordi - Ralf Fiskeri kujundatud peahoone spooni- lise kahe tiivaga hoone valmis 1973. aastal. punktis Viimsi vallas – 59 m perepinnast. saaliga, lasteaed, pansionaat, staadion, tumedad siseruumid, Dolores Hoffmannilt Kahekorruseline büroohoone välisfassaad Torn ise on 13 m kõrge ja rajati 1939. aastal haigla, teenindusmaja, kaubanduskeskus tellitud vitraaž raamatukogus, Sirje Runge on kujundatud pikkade lintakende ja ühtla- (ins. Armas Luige). Nõukogude ajal oli koos kohviku, poe, söökla, raamatukogu klaasmaalidega kaetud söökla vitriinaknad, selt heledaks krohvitud akendevahelise antud piirkond sisuliselt inimestele suletud, ja muu vajalikuga ning kolhoosi administra- Andres Alveri loodud popi supergraafika seina osade abil, jättes hoonest horison- sest vahetus läheduses asusid sõjaväe stra- tiivhoone. Keskusest mere poole jäi kala- ja Ellen Kolki skulptuuridega ravikeskus, taalse joonega ilme. Erilisena mõjuvad teegiliselt olulised kütusemahutid. Täna on tööstus – kolhoosi rikkuse allikas, mille Leonhard Lapini loodud tehismaastik esimese korruse üleni klaasitud fuajee ning torn Veeteede Ameti omandis. mõneti ebaõnnestunud asukoht lõikas ravikeskuse ees jpm. Suur osa sellest on ülakorrusele suunduv lai trepistik, mis loo- asula ära merest. tänaseks kahjuks hävinud, kõige tervikliku- vad õhulise ja avara terviku. Hoone arhitekt Tekstid: Triin Ojari (EAM) Algses planeeringus oli väga olu- malt on alles ravikeskuse (tänase Fertilitase on meenutanud, et maja laiad koridorid olid lisel kohal haljastus ning avarailmelised haigla) interjöörid. Nii keskuse planeering tellija kindel soov. Lisaks ametiruumidele rohealad, mida hoidis korras kolhoosi tervikuna kui näiteks lasteaed ja ravikeskuse tegutses hoones omal ajal ka kolhoosi muu- oma haljastustrust. Planeeringu autori sisekujundus pälvisid valmides nii Eesti seum, II korruse tõmbenumbriks oli hämar Rein Veberi sõnul oli eesmärgiks luua kui üleliidulisi erialaseid preemiaid. Kirovi nn punane kohvik. parklinn ning oluliseks eeskujuks oli see- keskus oli koht, kust kommunismiehitajate juures soomlaste Tapiola. Samuti kolhoosi heaolumüüt pidi vastu peegelduma ja mida Ravikeskus, Kaluri tee 5A projekteerimis büroos töötanud arhitekt sellisena ka tuhandetele ekskursantidele 1979. aastal valminud ravikeskuses Rein Hansberg on arvanud koguni, et üle liidu näidati – siin läheb hästi. (arh. Ado Eigi, sisekuj. Malle Brulmann, keskuse lahendus on alati meenutanud Omaaegse superkolhoosi lagunedes Urmas Alling, infograafika Andres Alver) kultuse keskust: „Oma struktuurilt püüab 1990. aastate alguses kadus ka kogu tegutsesid polikliinik ja haigla. Pikk, ümber .