Urban Planning in Tallinn: Challenges & Perspectives

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Urban Planning in Tallinn: Challenges & Perspectives Kerttu Märtin coordinator City of Tallinn Ca 80% land is private or state owned, including 74% of waterfront Less than 2% developable land in municipal property 430 772 inhabitants (March 1, 2014) 159.1 sq kms 2600 people per square km 46.2 km waterfront 2 lakes, 3 rivers, 1 island 8 districts, 84 subdistricts Tallinn Comprehensive Plan (2001) Comprehensive plans for city districts are in process Comprehensive plan of Comprehensive plan of Haabersti District Northen Tallinn Started on March 23, Started on Jan 26, 2006 2006 Planned confirmation Comprehensive plan of Planned confirmation autumn 2014 Pirita Disrtict 2014 Started on Oct 18, 2001 Confirmed on Sept 17, 2009 Comprehensive plan of Lasnamäe redidential district Started on June 20, 2005 Confirmed in 2010 Comprehensive plan of Mustamäe District City Centre Started on Jan 10, 2002 Confirmed on June 22, 2006 Comprehensive plan of Lasnamäe industrial district Started on Jan 28, 2006 Planned confirmation 2013 Comprehensive plan of Comprehensive plan of Nõmme District Kristiine District Started on Jan 22, 2001 Started on March 9, 2006 Planned confirmation 2014 Planned confirmation 2014 Theme plans cover specific issues Location of possible high-rises Regulations for wooden residential areas under heritage protection Landscaping and green network Streets and light traffic roads Structure plans deal with complex urban areas that need more specific approach Former brownfields Many landowners, including state or municipality Cooperation needed in order to develop necessary technical and social infrastructure Urban Sprawl The population of Tallinn has decreased since 1989, though increasing now The population of surrounding municipalities has increased 20% The amount of residential square meters built in Tallinn and in neighbouring municipalities during past years is almost equal Average “sprawler” is younger, better educated and has higher than average income Building capacity in Tallinn and Harju County 1993 – 2013 2500 2000 1500 Tallinn 1000 Harju 500 0 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2012 Solutions Prioritize larger area planning to create wholesome and multifunctional urban environment Densify residential areas, encourage construction of different types of housing for different target groups, especially for young families Traffic In 31.12.2011 there were 174 865 vechicles registered in Tallinn,including 99 403 private cars. The narrowest part of Tallinn is less than 4 kms, all traffic moving from East to West and vice versa has to drive through that corridor Compared to 2009 the container cargo volumes handled last year in the Port of Tallinn increased 16% and Ro-Ro cargo volumes 32%. Tallinn has a diverse public transport system for its 400 000 inhabitants, this needs a lot of coordination Share of commuters - 31%, main end-points Viimsi & Harku Solutions Prioritize public transport development over car traffic Densify street network Design compact district centers Transform parking norms into public transport Priorities: waterfront Concept “Opening Tallinn to the Sea” from Nov 15, 2007 Aim: waterfront in public use all year Create high-quality and diverse urban space that brings people to the waterfront Dominant urban structures on waterfront Priority: High Quality Public Space Thank You! Kerttu Märtin 19-3-14.

Copy Link

Recommended publications

Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out.
[Show full text]
V4 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
V4 buss sõiduplaan & liini kaart V4 Haabneeme - Leppneeme - Randvere - Mähe - Vaata Veebilehe Režiimis Viimsi - Haabneeme V4 buss liinil (Haabneeme - Leppneeme - Randvere - Mähe - Viimsi - Haabneeme) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haabneeme: 8:00 - 17:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim V4 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine V4 buss saabub. Suund: Haabneeme V4 buss sõiduplaan 29 peatust Haabneeme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:00 - 17:20 teisipäev 8:00 - 17:20 Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme kolmapäev 8:00 - 17:20 Karulaugu neljapäev 8:00 - 17:20 17 Randvere Tee, Haabneeme reede 8:00 - 17:20 Krillimäe laupäev Ei sõida Farmi pühapäev Ei sõida Metskitse 9 Metskitse Tee, Estonia Leppneeme Lasteaed V4 buss info Leppneeme tee, Estonia Suund: Haabneeme Peatust: 29 Leppneeme Reisi kestus: 40 min 110 Leppneeme Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Viimsi Keskus 1, Karulaugu, Krillimäe, Farmi, Metskitse, Leppneeme Lasteaed, Lepalinnu Leppneeme, Lepalinnu, Mäe, Luhaääre, Pällu, 2 Laane Tee, Estonia Väljaotsa, Tammneeme Keskus, Tammneeme Tee, Tädu Kuusk, Randvere Aedlinn, Teekalda, Randvere Mäe Keskus, Randvere Kauplus, Hansunõmme, 1 Mäe tee, Estonia Metsakasti, Mähe Aedlinn, Kuremarja, Vehema, Tulika, Viimsi Vallamaja, Mõisapargi, Viimsi Kool, Luhaääre Viimsi Keskus 1 37 Luhaääre tee, Estonia Pällu 38 Tammneeme Tee, Estonia Väljaotsa 1 Teigari Tee, Estonia Tammneeme Keskus 14 Tammneeme Tee, Estonia Tammneeme Tee 9 Tammneeme tee, Estonia Tädu Kuusk Randvere Aedlinn 1 Laanepüü tee, Randvere Teekalda 2 Teekalda Tee, Randvere Randvere Keskus 2 Tülli Tee, Randvere Randvere Kauplus Viimsi — Randvere, Randvere Hansunõmme 3 Karukämbla tee, Randvere Metsakasti 28 Tarvase Tee, Randvere Mähe Aedlinn 114 Pärnamäe Tee, Tallinn Kuremarja 53 Soosepa Tee, Estonia Vehema 42a Vehema Tee, Pärnamäe Tulika Tulbiaia tee, Pärnamäe Viimsi Vallamaja 1 Väike-Sepa tee, Viimsi Mõisapargi Viimsi Kool Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme V4 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
[Show full text]
Tallinna Linn. Hinnang Liiklusolukorrale Peale Haabersti Liiklussõlme Valmimist
2018 INSENERIBÜROO STRATUM Tallinna linn. Hinnang liiklusolukorrale peale Haabersti liiklussõlme valmimist Täiendatud 30.05.2018 Sisukord 1. Sissejuhatus ja töö lähteülesanne .......................................................................................... 2 2. Liiklusanalüüsi lähteandmed ja eeldused .............................................................................. 2 2.1 Võrdlusandmed eelnevast perioodist .............................................................................. 2 2.2 Liikluse prognoosimudel Tallinn 2018HR ......................................................................... 2 3. Ühistranspordiradade vajaduse hinnang ............................................................................... 3 3.1 Paldiski mnt suund linna. ................................................................................................. 3 3.2 Paldiski mnt suund linnast välja. ...................................................................................... 3 3.3 Rannamõisa tee suund linna. ........................................................................................... 3 3.4 Rannamõisa tee suund linnast välja. ................................................................................ 4 3.5 Ehitajate tee ..................................................................................................................... 4 4. Liikluse analüüs peale Haabersti liiklussõlme valmimist ........................................................ 5 4.1 Mõju - Paldiski mnt..........................................................................................................
[Show full text]
Kristiine Prisma on Tänasest Oma Alkoholimüügi Loast Ilma. Keeld
USD SEK Euribor ÄP indeks 0,11% 11,08 EEK 1,70 EEK 4,750 2508,59 Tallinkist Euroopa suurim firma Tallink Grupi üks omanik Enn Pant unistab, et Tallink oleks hiljemalt kümne aasta pä- rast reisijateveo sektoris suurim laevafir- ma Euroopas. Kruiisilaevanduse turule Tal- linkil Pandi hinnangul niipea veel siiski asja WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT ei ole. 2 | | Neljapäev, 27. september 2007 | nr 175 (3426) | 19 kr | ARVAMUS Pooled veeprojektid on takerdu- nud, sest vahepealne hinnaralli on tõstnud nen- de maksu- muse kohati kolmekord- seks. Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister 27 BÖRS 0,7% II pensionisamba Eile lõuna ajal seati Tallinnas Kristiine Prismas üles silte, mis teavitavad kliente tänasest kehtima hakkavast alkoholimüügi keelust. Foto: Andres Haabu rahast on paiguta- tud Eesti aktsia- tesse. Pensionifon- did ei pea Tallinna börsi atraktiivseks. 10–11 LISAKS TEHNIKA 16 Lotus Symphony versus OpenOffice Tehtud! ÄRIPÄEV IDA- VIRUMAAL 20 Maakonna Kristiine Prisma on tänasest edukaim oli Viru Keemia Grupp oma alkoholimüügi loast LISAKS TSITAAT Suurim töökuulutuste leht Eestis: tiraaž 100 000, levib üle Eesti TÖÖKUULUTUSED | Neljapäev, 27. september 2007 | nr 39 (133) | tasuta | kor o Mik o : Arn: ilma. Keeld kangema Kaua me võime taluda seda, mis Foto Evert Kreek julgeb teha toimub alkoholi tarbimisega. See on asju valesti DHL Eesti tegevjuht teab, et tänapäeva äris, kus aeg on raha ja kiirus loeb, on parem teha hea kraamiga kaubelda kehtib ületanud igasugused piirid. Miks siis seda otsus täna kui väga hea homme. 3 TOOTMISE PLANEERIJAT VAHETUSE VANEMAT kelle põhiülesanneteks on toodangu õigeaegseks kelle põhiülesanneteks on vahetuse töö korraldamine sh AS Favor on 1990.
[Show full text]
A4 8Lk Veskimetsa-Mustjõe Selts Infokiri 2020
VVEESSKKIIMMEETTSSAA--MMUUSSTTJJÕÕEE SSEELLTTSS 2 0 2 0 | I N F O K I R I N R 4 TEIE KÄES ON VESKIMETSA-MUSTJÕE SELTSI JÄRJEKORDNE INFOKIRI, MILLEGA TOOME ASUMI ELANIKENI INFOT SELTSI TEGEMISTEST JA UUDISEID ASUMIS TOIMUVA KOHTA 2020. aasta juunis täitus Veskimetsa-Mustjõe Seltsil neli aastat aktiivset tegutsemist. Hea meel on tõdeda, et selts on endiselt tegus ja seltsi kuuluvad aktiivseid liikmeid, kellel on entusiasmi ja motivatsiooni asumis kogukonda kokku tuua ja seista meie naabruskonna elukeskkonna eest. Seltsi esindajad on aktiivselt suhelnud ametkondade ja linnavalitsusega asumi heakorra ja liiklusohutuse teemadel. Veskimetsa-Mustjõe Selts, nagu palju teisedki asumiseltsid, on kujunenud Tallinna linnaplaneerimisel ja juhtimise usaldusväärseks partneriks, kelle arvamust küsitakse ning kel on võimalus edastada kohalikke muresid, ootusi ja ettepanekuid ametkondadesse. Veskimetsa-Mustjõe Selts on korraldanud alates 2016. aastast kogukonnale suunatud ühisüritusi, millest on saanud juba traditsioon: Talvekohvikupäev, "Teeme ära" talgud, Puhvetipäev ja Külapäev. Käesolev aasta on olnud igatepidi eriline ja teistmoodi. Kuna sel aastal jäi talv ära, ilmaolud olid kesised ja ettearvamatud, siis olime sunnitud talvekohvikupäevast sel aastal loobuma. Ootasime talgupäeva, ent viirusega seotud kriisiperiood tegi plaanidesse muudatuse. Traditsiooniliselt juuni lõpus toimuv Puhvetipäev oli välja kuulutatud, ent kuna oli teadmata, millised on selle hetke võimalused rahvarohket üritust korraldada, võttis selts vastu otsuse Puhvetipäev korraldada
[Show full text]
The Health Profile of Tallinn
THE HEALTH PROFILE OF TALLINN THE HEALTH PROFILE OF TALLINN Positive developments, problem areas and intervention needs in the health of the population of Tallinn at the end of the first decade of the 21st century Tallinn Social Welfare and Health Care Department Tallinn 2010 This document is a short summary of the Health Profile of Tallinn (http://www.tallinn.ee/ g4181s51124), analysing the changes in the health of the city’s population and temporal trends in factors affecting health, presenting positive changes and tight spots in the health situation of the city people. The Health Profile of Tallinn will be the basis for defining targets for the future health promotion and for setting up necessary interventions in health promotion in the city. DEMOGRAPHIC AND GENERAL MORBIDITY RATE DATA The area of Tallinn is 158.27 km² and the population density is slowly but consistently growing (Figure 1). In 2008, the population density was 2512.27 people per km2 and in 2009, 2518.40 people per km2. In the last few years, the net migration balance has remained stable. Tallinna rahvastik Paljasaare laht PIRITA Tallinna laht Kakumäe laht PÕHJA- Kopli laht TALLINN LASNAMÄE HAABERSTI KESKLINN Harku KRISTIINE järv MUSTAMÄE Ülemiste järv Asustustihedus 1 - 500 NÕMME 501 - 1 500 1 501 - 3 000 3 001 - 6 000 Allikas - Rahvastikuregister Figure 1 Population density in Tallinn, ppl./ km² 4 Source: Population Register 3,00 2,00 1,00 0,00 2000 2002 2004 2006 2008 -1,00 Tallinn Ees ti -2,00 -3,00 -4,00 -5,00 Statistikaamet Birth rate in Tallinn has increased (Figure 2) more than in Estonia as a whole and natural popula- tion increase has been positive since 2006 (Figure 3).
[Show full text]
LIFE Country Overview Estonia 2021
Estonia Overview This document provides an overview of LIFE in Estonia. It showcases key data and some of the latest LIFE projects. You will also find contact details and other useful resources and a full list of current and recently-finished LIFE projects. Every year calls for project proposals are launched covering the LIFE programme’s priority areas. ABOUT LIFE The LIFE programme is the EU's funding instrument for the environment and climate action. It has been running since 1992 and has co-financed more than 4 500 projects across the EU and in third countries, mobilising over €9 billion and contributing more than €4 billion to the protection of the environment and climate. The budget for the LIFE programme for 2014–2020 is set at €3.4 billion in current prices, with a sub-programme for environment and a sub-programme for climate action. Types of LIFE project: Other types of LIFE funding: Traditional (Environment and Resource Efficiency; Nature NGO operating grants and Biodiversity; Environmental Governance and Natural Capital Financing Facility (NCFF) Information; Climate Change Mitigation; Climate Change Private Finance for Energy Efficiency (PF4EE) Adaptation; Climate Governance and Information). Integrated (Environment, Nature or Climate Action) NCFF and PF4EE are joint initiatives with the European Preparatory Investment Bank, which manages the two funds. Capacity-building For more information visit: http://ec.europa.eu/life Last update: 5/02/21 European Commission/EASME (http://ec.europa.eu/life/) – Page 1 – LIFE Environment and Resource Efficiency This LIFE priority area is aimed at developing, testing and demonstrating best practices, solutions and integrated approaches to environmental challenges, as well as improving the related knowledge base.
[Show full text]
Rainer Vakra Teie: 27.05.2020 Nr F1-11.3/389-1 Tallinna Linnavolikogu
Rainer Vakra Teie: 27.05.2020 nr F1-11.3/389-1 Tallinna Linnavolikogu Meie: 29.06.2020 nr LV-1/1489 - 3 Vastus arupärimisele „Rohealade läbimurretest“ Lugupeetud Rainer Vakra Vastan 27.05.2020 esitatud arupärimises toodud küsimustele alljärgnevalt: 1. Kas Transpordiamet või mõni teine linnaamet planeerib uuringuid võimalike Merimetsa ja Harku raba läbimurrete rajamise kohta? Kui ei, siis millal ja kelle poolt otsustati need uuringud peatada? Kui jah, siis miks neid uuringuid tehakse? 2. Kui palju lähevad sellised uuringud maksumaksjale maksma? Kuna volikogu esimehe sõnul on ehitamine/mitte ehitamine juba otsustatud, miks ei suunata uuringutele planeeritud raha näiteks kõnniteede ehitusse? 3. Milliseid rohealade läbimurdeid Tallinna linn hetkel planeerib ja kavatseb ellu viia? 4. Kas te saate kinnitada, et Merimetsa ja Harku raba rohealasid ei hakata lõhkuma magistraalteede ega mistahes teedega? 5. Kas Tallinn vaatab üle ja muudab kõik planeeringud, mis näevad ette Harku metsa äärde magistraal- või muud sõiduteed autodele? Konkreetselt Merimetsa ja Harku raba möödasõiduteid puudutavaid uuringuid ei ole alustatud ning neid ei ole kavas Tallinna linnal ka tellida. Mõlema linnaosa koostatavate üldplaneeringute keskkonnamõjude hindamise aruanded (KSH) on hinnanud möödasõiduteede kavandamised tugeva negatiivse mõjuga looduskeskkonnale. Seetõttu on nii Põhja-Tallinna kui ka Nõmme linnaosa üldplaneeringus möödasõiduteedest läbi roheala loobutud. Merimetsa möödasõidutee osas selgitame, et koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on piirkonnale esitatud uus tänavavõrgu lahendus, mis toetub Põhja-Tallinna liikuvusuuringus (2014) esitatud alternatiivile. Tegemist on uue linnaosa tähtsusega põhitänavaga, mis võimaldab täiendava ühenduse loomist Paldiski mnt-ga ning leevendab Sõle tn – Paldiski mnt ristmiku koormust ning lisaks parandab vajalikku juurdepääsu külgnevatele arengualadele (Hipodroomi, Seewaldi, Lääne-Tallinna Keskhaigla territoorium).
[Show full text]
Ober-Haus Real Estate Market Report 2019
REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future.
[Show full text]
Viimsi Use Case
VIIMSI (EST) A SMART PEDESTRIAN CROSSWALK (SPC) USE CASE STUDY Location: Estonia, Harju County, Viimsi Parish, Lubja-Pärtlepõllu intersection Contact person (client): Imre Saar, senior transport specialist of Viimsi Parish Government Road conditions: 1 + 1 public tarmac road without a safety island, mixed traffic Number of SPC installed: 1 Time from idea to implementation: 26.08.2020 - 29.10.2020 - 8 weeks (now half less) Customer wishes: improvement of pedestrian safety, differentiation of trucks, traffic statistics INTRODUCTION The Lubja - Pärtlepõllu intersection underwent reconstruction in the autumn in connection with the construction of a nursing home and a new road. At the end of October, the domestic company Bercman's Smart Crosswalk (SPC) was installed at the intersection, and now the road crossing between the kindergarten and the new nursing home is much safer.1 The new technological solution is not only a means of alerting road users by means of flashing lights and speakers, but also an intelligent traffic management system that measures and transmits traffic data. The Smart Pedestrian Crosswalk (SPC) installed at Viimsi. LOCATION The SPC is located in a place with an increased traffic risk - between the elderly retirement home and the kindergarten. According to the General Statistics of the Estonian Road Administration, 26% of pedestrian accidents involving minors and 24% of people over the age of 65 occurred in 2019.2 These statistics confirm that this pedestrian crossing and its location are of great importance and need to be made safer by modern intelligent transport systems. Viimsi pedestrian crossing map with strategically important objects and identification areas.3 WORKING PRINCIPLE SPC uses high-definition cameras aimed across the Lubja Road to detect pedestrians and vehicles on the pedestrian crossings.
[Show full text]
Õismäe Tee 146-28 Haabersti Linnaosa Tallinn Eksperthinnang
Eksperthinnang: 31 112014AR Hinnatav objekt: Korteriomand registriosa nr 7865401 Aadress: Õismäe tee 146 krt 28 Haabersti linnaosa Tallinn Eksperthinnangu tellija: Tallinna Linnavaraamet Turuväärtus: vastavalt arvutustele on hinnatava objekti turuvä ärtus väärtuse kuupäeval s.o 12.11.2014.a.: 36 600 EUR (kolmkümmend kuus tuhat kuussada eurot). Saadud tulemus ei sisalda käibemaksu. 1 RE Kinnisvara AS Eksperthinnang nr 31112014AR Andrei Rikk Tatari 64, Tallinn 10134 Õismäe tee 146 krt 28 +372 50 15 539 Tel: 66 88 666 Haabersti linnaosa [email protected] [email protected] Tallinn www.RE.ee SISUKORD 1. EKSPERTHINNANGU KOOSTAMISE ALUSED...................................................................................................... 3 2. EKSPERTHINNANGU KEHTIVUSE EELDUSED JA AVALIKUSTAMINE .............................................................. 4 3. KINNISTU ANDMED ................................................................................................................................................. 4 4. OBJEKTI KIRJELDUS .............................................................................................................................................. 5 4.1 Asukoht ............................................................................................................................................................. 5 4.2 Hoone kirjeldus ................................................................................................................................................. 5 4.3 Korteriomandite kirjeldus
[Show full text]
Haabersti Linnaosa Üldplaneering Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected] Tellija: Tallinna Keskkonnaamet HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE Vastutav täitja: Toomas Ideon Juhatuse liige: Indrek Tamm Tallinn 2009 SISUKOKKUVÕTE Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette olulist elanike arvu kasvu Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites. Lisaks elamutele on kavas osa maad reserveerida ärimaaks ja ka segahoo- nestusega aladeks. Praegu on linnaosa põhimagistraalidel tipptundidel ummikud. Nende likvideerimiseks ja ka tuleviku nõudmiste rahuldamiseks nähakse üldplaneeringuga ette Rannamõisa tee rekonst- rueerimine ja mitmete eritasandiristmike väljaehitamist. Asumite tihendamise, uute elamualade loomise ja teede infrastruktuuri tõhustamisega kaas- nevad järgmised keskkonnamõjud ning probleemid: • rohekoridoride likvideerimise reaalne oht; praegu kulgeb üks rohekoridor üle Astan- gu, Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe poolsaarele (Õismäe raba); tei- ne ohustatav rohekoridor on Mustoja suudmeala, kuhu üldplaneeringu järgi kavanda- takse elamuala võib katkestada rohekoridori Kopli lahe rannaalal • surve suurenemine Harku järvele ja järvevee kvaliteedile; sadevee ja ka reostunud kuivendusvee juhtimine järve; oht puhke- ja supluskohale • müra ja välisõhusaaste suurenemine suurte magistraalide ääres • eritasandiristmikud ja liiklusmagistraalide rekonstrueerimine (laiendamine) toovad kaasa lühiajalise leevenduse liiklusummikute vältimiseks. Neid mõjusid on võimalik leevendada. Rohevõrgustiku saab
[Show full text]