Rainer Vakra Teie: 27.05.2020 Nr F1-11.3/389-1 Tallinna Linnavolikogu
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Rainer Vakra Teie: 27.05.2020 nr F1-11.3/389-1 Tallinna Linnavolikogu Meie: 29.06.2020 nr LV-1/1489 - 3 Vastus arupärimisele „Rohealade läbimurretest“ Lugupeetud Rainer Vakra Vastan 27.05.2020 esitatud arupärimises toodud küsimustele alljärgnevalt: 1. Kas Transpordiamet või mõni teine linnaamet planeerib uuringuid võimalike Merimetsa ja Harku raba läbimurrete rajamise kohta? Kui ei, siis millal ja kelle poolt otsustati need uuringud peatada? Kui jah, siis miks neid uuringuid tehakse? 2. Kui palju lähevad sellised uuringud maksumaksjale maksma? Kuna volikogu esimehe sõnul on ehitamine/mitte ehitamine juba otsustatud, miks ei suunata uuringutele planeeritud raha näiteks kõnniteede ehitusse? 3. Milliseid rohealade läbimurdeid Tallinna linn hetkel planeerib ja kavatseb ellu viia? 4. Kas te saate kinnitada, et Merimetsa ja Harku raba rohealasid ei hakata lõhkuma magistraalteede ega mistahes teedega? 5. Kas Tallinn vaatab üle ja muudab kõik planeeringud, mis näevad ette Harku metsa äärde magistraal- või muud sõiduteed autodele? Konkreetselt Merimetsa ja Harku raba möödasõiduteid puudutavaid uuringuid ei ole alustatud ning neid ei ole kavas Tallinna linnal ka tellida. Mõlema linnaosa koostatavate üldplaneeringute keskkonnamõjude hindamise aruanded (KSH) on hinnanud möödasõiduteede kavandamised tugeva negatiivse mõjuga looduskeskkonnale. Seetõttu on nii Põhja-Tallinna kui ka Nõmme linnaosa üldplaneeringus möödasõiduteedest läbi roheala loobutud. Merimetsa möödasõidutee osas selgitame, et koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on piirkonnale esitatud uus tänavavõrgu lahendus, mis toetub Põhja-Tallinna liikuvusuuringus (2014) esitatud alternatiivile. Tegemist on uue linnaosa tähtsusega põhitänavaga, mis võimaldab täiendava ühenduse loomist Paldiski mnt-ga ning leevendab Sõle tn – Paldiski mnt ristmiku koormust ning lisaks parandab vajalikku juurdepääsu külgnevatele arengualadele (Hipodroomi, Seewaldi, Lääne-Tallinna Keskhaigla territoorium). Merimets on võetud Tallinna Linnavolikogu 06.04.2017 määrusega nr 6 kohaliku kaitse alla. Kaitseala kaitse-eesmärk on väärtusliku maastiku, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning virgestusvõimaluste säilitamine ja parandamine. Merimets on väga kõrge väärtusega roheala väga tiheda hoonestuse ja suure rahvaarvuga elamupiirkonnas. Merimetsa iseloomustab maastikuline mitmekesisus ja suur liigirikkus ning sellest tulenevalt ka suur keskkonnakaitseline ja keskkonnahariduslik väärtus. Alal leidub II ja III kaitsekategooria liikide elupaiku. Merimetsa roheala suurus ning säilinud looduslik mitmekesisus on teinud sellest väärtusliku virgestus- ja puhkeala. Koostatavas linnaosa üldplaneeringus näidatud Merimetsa piirkonna uus tänavate struktuur ei hakka toimima transiitkoridorina, vaid teenindab kohalikku liiklust ning täidab eelkõige juurdepääsu funktsiooni arengualadele, mis on üldplaneeringuga tänavavõrgu kavandamisel Vabaduse väljak 7 +372 640 4141 Rg-kood tallinn.ee 15199 Tallinn [email protected] 75014920 eesmärgiks seatud. Alternatiivse lahenduse kavandamisel on silmas peetud, et see oleks Merimetsa kaitsealast võimalikult eemale juhitud ning ühenduks Haabersti linnaosa üldplaneeringus ning Mustjõe struktuurplaanis paika pandud tänavavõrguga. Tallinna üldplaneeringus oli Merimetsa möödasõidutee koridor reserveeritud perspektiivseks magistraaltänavaks, eesmärgiga hajutada liikluskoormust Tulika tn ja Paldiski mnt lõigu tänavavõrgul. Tallinna üldplaneeringu koostamise ajal oli koridori määramisel eesmärgiks seatud eeskätt raskeveokite ja ohtlike veoste ohutu pääs Kopli poolsaare sadamatesse, läbimata linnakeskust. Sadamate funktsioon on Põhja-Tallinna linnaosas aga teisenemas ning uue üldplaneeringuga määratud segafunktsioonilisteks arengualadeks. Läbi kaitsealuse Merimetsa varem reserveeritud möödasõiduteekoridor tooks müra loodus- ja rekreatsiooniala keskele, muudaks selle pinnasevee režiimi, vähendaks roheala või rohevõrgustiku terviklikkust ehk omaks selgelt negatiivset keskkonnamõju. Lisaks on Merimetsa (samuti ka Harku mets ja raba) roheala määratud kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ rohevõrgustiku tuumalaks. Tuumalad on alad, millele rohesüsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tuumalade kahjustamine ja neid tuumalasid omavahel ühendavate rohekoridoride täiendav katkestamine mõjuks negatiivselt rohelise võrgustiku toimimisele laiemalt. Eriti kriitilise tähtsusega on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku sidususe säilitamine ja parandamine. Kokkuvõtvalt on Tallinna üldplaneeringu kohast Merimetsa möödasõidutee alternatiivi koostatavas linnaosa üldplaneeringus käsitletud koosmõjus kõiki liikumisviise arvestava linnakeskkonna loomisega ja tasakaalus looduskeskkonna väärtustega. Rohelise võrgustiku ruumiline struktuur on säilitatud, samal ajal on kavandatud juurdepääsud arengualadele. Täna on linna ametid koostamas lähteülesannet liikuvusuuringu koostamiseks eelkõige Kopli poolsaarele, mille arendusmahtude suurenemist ja maakasutuse muutust ei olnud ette näha Põhja-Tallinna liikuvusuuringu koostamise ajahetkel (2014), millele toetudes tänane Põhja- Tallinna üldplaneeringu lahendus koostati. Tollal olid nii Meeruse kui ka Bekkeri sadama-alad määratud tootmis-ettevõtlusaladena eesmärgiga säilitada piirkonnas kaubasadama- ja tootmistegevus. Seoses ümbruskonna järk-järgulise muutumisega segafunktsiooniliseks on täiendava liikuvusuuringu eesmärk analüüsida uute funktsioonide teenindamiseks vajalike ühistranspordi- ja teedetaristu objektide vajadust, hinnata nende väljaehitamise järjekorda ning arengualade elluviimisega kaasnevat koosmõju linnaosa liikuvusele. Liikuvusuuringu üks fookusi ja prioriteete peakski olema, kuidas on see antud arengualadel saavutatav ning millised on selle kriteeriumi täitmiseks vajalikud sammud ja väljaehitamise järjekord. Harku raba möödasõidutee osas märgime, et Tallinna Linnavolikogu otsusega vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringus on reserveeritud kolm uut teekoridori võimalikele uutele teedele: perspektiivsele Pääsküla möödasõiduteele, mis oleks liigilt jaotustänav (1 + 1 sõidurida), Tervise tn pikendusele ja Tallinna väikesele ringteele. Pääsküla möödasõidutee osas oli vastu võetud linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas rõhutatud, et üldplaneering ei kavanda (st ei planeeri) nimetatud teed vaid ainult reserveerib teekoridori võimalikule möödasõiduteele. Teekoridor kajastus üldplaneeringus teemaplaneeringu „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ (algatatud 16.06.2005 otsusega nr 184, menetlus lõpetatud) alusel. Üldplaneeringu seletuskiri kirjeldas möödasõiduteed, kui tulevikus kaalutavat lahendust jättes selle realiseerimise lahtiseks ning lisas täiendavad tingimused (keskkonnauuringud, liikuvusuuring ning kaasamine) otsuse tegemiseks. Juba vastu võetud üldplaneeringu lahenduses olid välja toodud ka võimaliku möödasõidutee negatiivsed mõjud looduskeskkonnale ja ala puhkeotstarbelisele kasutamisele, möödasõidutee mõjuks negatiivselt Harku metsa ja raba puhkealale – tee vähendaks suurel määral linnaosa sujuvat ühendust puhkealaga, lisanduks mürakoormus ning nii lühi- kui ka pikaajaline oluline negatiivne mõju avalduks raba serva liigniiskele kooslusele, mis on tundlik niiskusrežiimi muutuste suhtes. Lisaks tuleks tee rajamisel maha võtta metsa ning tee eraldaks Harku metsa, raba ja Nõmme-Mustamäe metsi, mistõttu see takistaks tuntavalt ka loomade liikumist. Üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud paljudest vastuväidetest ilmnes, et isegi selline käsitlus ei ole kohalikele elanikele vastuvõetav. Sooviti möödasõidutee perspektiivi käsitlemise täielikku eemaldamist üldplaneeringust ning samuti Harku metsa ja raba piirkonna kaitse alla võtmist. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemustele vastavalt täiendati üldplaneeringu seletuskirja ja teede kaarti. Kuna tänaseks juba aastakümnete jooksul on kohalikud elanikud ja seltsid soovinud Harku metsa ja raba kaitse alla võtmist ning seda soovi 2 korrati üle ka üldplaneeringu avalikustamise ajal siis lisati kaitse alla võtmise eesmärk ka üldplaneeringu seletuskirja. Tuginedes Nõmme linnaosa elanike seisukohtadele, linnaosa üldplaneeringus toodud eesmärgile, varasemalt koostatud eksperthinnangutele ja Nõmme Tee Seltsi ettepanekule tegi Tallinna Linnavalitsus otsuse algatada Harku metsa ja raba kohaliku kaitse alla võtmise menetlus (20.03.2019 otsusega nr 407-k). Linnavalitsuse korraldus põhjendab, et Harku mets ja raba omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana, toimides rändekoridorina erinevatele looma- ja linnuliikidele. Perspektiivse kaitseala põhjaosas paiknevad Valgesoo laugastiku serva- alad esinduslikus seisundis madalsoolaikudega. Kaitseala põhja- ja keskosas levivad 70–90- aastased palumetsad ja lõunaosas segametsa kasvukohatüübid. Alal leidub lamapuitu ja surnult seisvaid puid, mis soodustavad elustiku liigirikkust. Kaitseala on ülelinnalise tähtsusega virgestusala, mis pakub Tallinna linna ja Harku valla tervisesportlastele, loodushuvilistele ja korilastele arvukalt loodushüvesid. Tallinna linn on asunud linnavolikogu esimehe Tiit Teriku initsiatiivil läbirääkimistesse ka naaberomavalitsusega eesmärgiga võtta kaitse alla kogu Harku metsa ala, mitte vaid pelgalt Tallinna haldusterritooriumil asuvat osa. Kavandatavate piirangute all on keelatud tegevusena välja toodud muuhulgas tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine. Erandina võib kaitseala valitseja nõusolekul rajada linnaosa üldplaneeringuga kavandatud kergliiklusteid ning püstitada ehitisi kaitsekorraldus- ja virgestusotstarbeks ning teha olemasolevate rajatiste