Haabersti Linnaosa Üldplaneering Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected]

Tellija: Tallinna Keskkonnaamet

HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

ARUANNE

Vastutav täitja: Toomas Ideon

Juhatuse liige: Indrek Tamm

Tallinn 2009 SISUKOKKUVÕTE

Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette olulist elanike arvu kasvu Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites. Lisaks elamutele on kavas osa maad reserveerida ärimaaks ja ka segahoo- nestusega aladeks.

Praegu on linnaosa põhimagistraalidel tipptundidel ummikud. Nende likvideerimiseks ja ka tuleviku nõudmiste rahuldamiseks nähakse üldplaneeringuga ette Rannamõisa tee rekonstrueerimine ja mitmete eritasandiristmike väljaehitamist.

Asumite tihendamise, uute elamualade loomise ja teede infrastruktuuri tõhustamisega kaasnevad järgmised keskkonnamõjud ning probleemid: • rohekoridoride likvideerimise reaalne oht; praegu kulgeb üks rohekoridor üle Astan- gu, Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe poolsaarele (Õismäe raba); teine ohustatav rohekoridor on Mustoja suudmeala, kuhu üldplaneeringu järgi kavandatakse elamuala võib katkestada rohekoridori Kopli lahe rannaalal • surve suurenemine Harku järvele ja järvevee kvaliteedile; sadevee ja ka reostunud kuivendusvee juhtimine järve; oht puhke- ja supluskohale • müra ja välisõhusaaste suurenemine suurte magistraalide ääres • eritasandiristmikud ja liiklusmagistraalide rekonstrueerimine (laiendamine) toovad kaasa lühiajalise leevenduse liiklusummikute vältimiseks.

Neid mõjusid on võimalik leevendada. Rohevõrgustiku saab teatud mööndustega asendada aedade ja puiesteedega. Kuid on vaja kaaluda olemasoleva rohevõrgustiku säilitamist, optimaalse laiusega rohekoridoride kindlaksmääramist üldplaneeringu raames ja mitte jätta neid ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda. Eriti peab järgima rohekoridori säilimist As- tangu, Harku järve ja Pikaliiva ning ka Mustjõe asumi rannikualal. Üheks võimaluseks on arengualade pindala vähendamine.

Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmi- sed: • asfaltpindadelt kogunevat sadevett tuleb puhastada • üheks võimaluseks on sade- ja kuivendusvee juhtimine Apametsa peakraavi • samal ajal vajab järv suuremas koguses vett; järve suubuvad ojade vee kvaliteet peab paranema; Harku oja kui suurima vooluhulgaga oja vees peab oluliselt vähendama fosfori sisaldust • tuua puhast vett kusagilt mujalt, on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikates.

Võimalikud leevendused Harku järve puhul on järgmised: • rajada lodud, seda ka Astangu ja Mäeküla asumite alal • ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal • järve suubuvate ojade kaldad jätta looduslikku olekusse, mitte maha raiuda kaldal olevaid põõsaid ja puid, sest ka ojad on rohevõrgustiku elemendid • anda tehniline lahendus, et suhteliselt puhta veega Soone oja juhitaks järve.

Harku järve veekvaliteedi parandamise võimaluseks on ka järvepõhjast muda väljavõtmine, kuid see on tehniliselt keeruline ja ka kulukas.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 2

Harku järve ja sinna suubuvate ojade ning väljavoolava Tiskre oja suhtes on tehtud pikemaajalist seiret. On olemas piisav andmebaas, et koos Harku vallaga leida lahendus Harku järve kui olulise puhkemajandusliku veekogu vee kvaliteedi tõstmiseks. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus olukorra parandamiseks. Teiseks projekti eesmärgiks on sade- ja kuivendusvee lahendus Harku järve valgalas.

Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise võimalused üldplaneeringu ning ka detailplaneeringute kontekstis on järgmised: • puhveralade rajamine ja/või säilitamine elamualade ning müraallikate vahel • müratõkete rajamine (barjäärid – vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad, võivad olla ka läbipaistvad) • hoonete õige paigutus ja nende funktsioon; elamud segahoonestusalal äri ning muude hoonete taga liiklusmagistraalide suhtes • transpordiskeemide koostamine liikluse hajutamise eesmärgil ja otstarbekad liikluse kiiruse piirangud, liikluse rahustamise võimalused.

Kavandatav rannapromenaad, mis teotseb nii kergliiklusteena kui ka üleujutuste vältimiseks vajaliku kaitsetammina, on osaliselt valmis Rocca al Mare piirkonnas. Tiskre asumis on selleks Roostiku tänav, mille kõrgus vajab tõstmist. Kopli lahe lõunasopis tuleb rannapromenaad rajada nii, et see ei lõhuks roostiku terviklikkust.

Rannakaitse rajatisi Haabersti linnaosa rannikualal ei tohi lahendada projektipõhiselt ega detailplaneeringute tasemel. Ekspertide arvamuse järgi peab rannikul ja meres toimuvaid protsesse põhjalikumalt uurima. Uuringute tulemused on aluseks vastava kontseptsiooni väljatöö- tamiseks ja seejärel aluseks rajatiste projekteerimisele ning ehitustöödele.

Võib juhtuda, et rannakindlustuste rajamise kulutused on liialt suured ja neid ei saagi mõistli- ku raha ellu viia. Siis on alternatiiviks järgida looduslikke protsesse ja püüda leevendada rannikul toimuvaid protsesse maismaal toimuvate planeerimislahendustega.

Võimaliku arengustsenaariumi väljaselgitamine võtab aega ja seepärast on esmaseks vahen- diks ranna ehituskeeluvööndi laiendamine.

Haabersti linnaosa üldplaneering ei suuda lahendada kõiki probleeme ja olla sõltumatu naaberaladest. Ühistranspordi arendamisel on paratamatu, et lahendused toimuvad koostöös Tal- linna muude linnaosade ja Haabersti linnaosa lähivaldadega.

Probleemiks on üldplaneeringuga kavandatu ajagraafik. Kui tihendatakse Pikaliiva asumit, siis on vaja see teha kooskõlas Haabersti eritasandiristmiku ehitamisega. See tähendab koordineeritud tegevust ja õiget ajastamist kinnisvaraarenduse ning linna kaudu finantseeritud ehitiste rajamisega.

Probleemiks on ka üldplaneeringuga kavandatu ulatus ja maht. Kui kavandatu viiakse ellu täies mahus, siis mitmed esitatud ettepanekud muutuvad kasututeks. Näiteks, kui Pikaliiva ja Haabersti asumis toimuvad arendustegevused vastavalt üldplaneeringule, siis pole mingit mõ- tet arutleda liiklusmagistraalide alla rajatavate loomatunnelite suhtes.

Kavandatavad tegevused ei mõjuta kaitstavaid objekte. Üldplaneeringus on arvestatud Astan-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 3 gu asumis valitseva kõrgendatud radooniga seotud terviseriskiga. Astangu veehaarde rajamine vajab täiendavat vaagimist, kuna Kambrium-Vendi põhjavees on kõrgendatud radionukliidide sisaldus.

Üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on koostoimiv protsess. Mitmed üleskerkinud probleemid said lahenduse töö käigus.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 4 SISUKORD

1 ÜLDPLANEERINGU ISELOOM JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ...... 8 1.1 Sisu ja peamised eesmärgid...... 8 1.2 Seos muude planeerimisdokumentidega ...... 10 2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDUS...... 11 2.1 KSH objekt ja ulatus...... 11 2.2 KSH vajadus...... 11 2.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldamine ...... 11 2.4 Huvitatud osapooled...... 12 2.5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikustamine ...... 12 3 HAABERSTI LINNAOSA KESKKOND...... 13 3.1 Üldist ...... 13 3.2 Asumid...... 13 3.3 Rahvastik ja selle prognoos ...... 15 3.4 Looduslik keskkond...... 16 3.4.1 Reljeef...... 16 3.5 Geoloogilise ehituse põhijooned ...... 16 3.5.1 Aluspõhi...... 16 3.5.2 Pinnakate...... 16 3.5.3 Põhjavesi...... 17 3.6 Radoon...... 18 3.7 Meri ja rand ...... 20 3.7.1 Geoloogiline kirjeldus...... 21 3.7.2 Merepõhja reljeef...... 21 3.7.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused...... 22 3.7.4 Ranna kirjeldus ...... 24 3.7.5 Kakumäe lahe seisund...... 26 3.8 Pinnavesi ja veekogud ...... 27 3.8.1 Harku järv ja Tiskre oja ...... 27 3.8.2 Mustoja ja sadevee väljalasud...... 29 3.9 Kliima ...... 31 3.10 Õhu saastatus ja müra...... 32 3.10.1 Üldist ...... 32 3.10.2 Õhu saastatus ...... 32 3.10.3 Müra...... 33 3.10.4 Järeldused ...... 34 3.11 Linnaosa haljastus ja rohealad...... 35 3.11.1 Üldist ...... 35 3.11.2 Kakumäe poolsaar ...... 37 3.11.3 Tiskre oja ja Harku järve ümbrus ...... 38 3.11.4 Astangu...... 38 3.11.5 Saku Suurhalli tagune metsaala...... 38 3.11.6 Räime, Sooranna, Lõhe, Siia tn ja merega piiritletud haljasala...... 38 3.11.7 Mustjõe asum...... 39 3.11.8 Eriotstarbelised rohealad ...... 39

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 5 3.12 Kaitsealuse objektid, olulised rohealad ja piirangud...... 39 4 ÜLDPLANEERINGU ARENGUSTSENAARIUMID ...... 41 4.1 0- stsenaarium – üldplaneeringut ellu ei viida...... 41 4.2 1- stsenaarium – üldplaneeringuga kavandatu viiakse ellu ...... 41 4.3 2- stsenaarium – üldplaneeringuga kavandatu rakendatakse osaliselt...... 41 5 VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD ...... 43 5.1 Liiklusvõrgustik ja arenduskavad...... 43 5.2 Elamualade tihendamise mõju...... 46 5.3 Ohtlikud ja rasked veosed...... 47 5.4 Rannapromenaad ja -kindlustused...... 47 5.5 Kaitstavad objektid...... 50 5.6 Virgestusalad ...... 50 5.7 Harku järv ja muud veekogud, Astangu veehaare ja radoon...... 51 5.8 Arendustegevus ja loomaaed...... 51 5.9 Sadevesi...... 51 5.10 Jäätmed ja jääkreostus...... 52 5.11 Tehnovõrgud ...... 52 5.12 Riskid ...... 52 5.13 Keskkonnamõju prognoosimeetodid...... 53 6 ÜLDPLANEERINGUGA KAASNEVAD PROBLEEMID ...... 54

7 OLULISED RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD EESMÄRGID...... 56

8 PIIRIÜLENE MÕJU...... 57

9 OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE JA LEEVENDAMINE58 9.1 Harku järve seisund ...... 58 9.2 Mustoja...... 59 9.3 Rohevõrgustik...... 59 9.4 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala...... 60 9.5 Maakasutus ...... 61 9.6 Liiklusest tuleneva mõju vältimine ja vähendamine ...... 61 9.6.1 Üldist...... 61 9.6.2 Müra Rannamõisa teel ja Paldiski maanteel ...... 62 9.6.3 Liikluse rahustamine...... 63 9.7 Inimeste ohutus...... 63 9.8 Üleujutused, rannakindlustus ja rannapromenaad...... 64 9.8.1 Üldist...... 64 9.8.2 Ettepanekud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks...... 64 9.9 Põhjavesi ja veevarustus...... 65 9.10 Ettepanekute ja probleemide arvestamine üldpleneeringus ...... 66 10 PARIM ALTERNATIIVNE ARENGUSTSENAARIUM...... 70 10.1 0- stsenaarium ...... 71 10.2 Kavandatud tegevuse osaline rakendamine...... 71 10.2.1 Mustjõe asum...... 71 10.2.2 Pikaliiva...... 72 11 RASKUSED ...... 72

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 6 12 SEIRE ...... 72

13 KASUTATUD KIRJANDUS...... 74

Lisa 1. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel kasutatud materjalid Lisa 2. Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH programm ja selle avalikustamisega seotud materjalid Lisa 3. Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande avalikustamisega seotud materjalid

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 7

1 ÜLDPLANEERINGU ISELOOM JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

1.1 Sisu ja peamised eesmärgid

Tallinna Linnavolikogu algatas Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) koostamise 23. märtsil 2006. a otsusega nr 90. Linnaosa üldplaneering täpsustab ja täiendab kehtivat Tal- linna üldplaneeringut (2001).

Haabersti linnaosa üldplaneering kujundab linnaosa ruumilise arengu põhimõtted ning seob omavahel varasemad Haabersti linnaosa territooriumi puudutavad arengustrateegiad, projek- tid ja ehitusmäärused. Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripä- rast tulenevaid võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest läh- tudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid. Üldplaneeringuga hõlmatava ala ulatus on näi- datud kaardil (vt joonis 1).

Üldplaneeringuga kavandatakse järgmist: • mitmekesistada maakasutuse funktsionaalsust ja tagada planeeritava territooriumi sidusus nii üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi erinevate alade kui ka üldplanee- ringust välja jäävate ümbritsevate piirkondade vahel; • Haabersti linnaosas paiknevate reserv ja arengualade arengusuunad; • täpsustada planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja -reegleid; • täpsustada uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad; • analüüsida korterelamute ja väikeelamute paiknemist, elamualade ja töökohtade suhet territooriumil ning uuselamuehituse kvaliteeti ja hulka; • täpsustada liiklusvõrgustikku (Kakumäel) ning töötada välja loogiliselt toimiv liiklus- skeem (Astangul, Pikaliival), koos ümbritsevate aladega liidetud kergliiklusteede ja liikumisradade paiknemise määramisega, tagades kiire ja sagedane liikumisvõimalus erinevate piirkondade vahel; • olemasolevate ristmike (eelkõige Paldiski mnt, Rannamõisa ja Ehitajate tee liiklus- sõlme) rekonstrueerimiseks vajaliku maa reserveerimine ning piirkonna üldise teede- võrgu täpsustamine koos vajalike uute teekoridoride määramisega/reserveerimisega juurdepääsude tagamiseks; • täpsustada metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride piire ja nende rajamise tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride täiendamiseks; • täpsustada ohtlike- ja raskete veoste marsruudid; • määrata ühistranspordiliikluse kavandamiseks vajalikud põhi- ja jaotustänavad ning infrastruktuur (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Pargi&Sõida parklate asukohad ja tagasipöördekohad); • ühistranspordiliikluse arendamise ja parendamise võimalused; • parkimiskorralduse üldised põhimõtted ning uued parkimisalad. Sõidukite parkimis- kohtade määratlemisel lähtuda vajadusest 1,6 – 2,0 parkimiskohta korteri kohta ja üks parkimikoht büroopinna iga 40 – 70 m2 kohta; • kavandada liiklus (sealhulgas ka bussi- ja kergliiklus) ja parkimine rannaaladel ja nende läheduses; • liikluse rahustamise võtteid;

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 8

Joonis 1. Üldplaneeringu ala paiknemine

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 9

• ühiskondlike keskuste arengualade, üldkasutatavate spordiväljakute ning puhke- ja haljasalade ulatuse, kasutustingimuste, arengusuundade ning koormuse määramine ja täpsustamine; • töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused, sidudes need linna üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades transiitvooluhulkadega; • avalike randade ja sadamakohtade täpsustamine; • Harku järve kaldaala arengusuundade määramine; • koostada Haabersti linnaosa hõlmav kaart, mis võtab kokku arengu- ja ehitamistingi- mused planeeritaval territooriumil; • mereveetaseme kõrguste analüüs teede ja elamualade planeerimiseks; • Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine; • täpsustada ranna ehituskeeluvööndit (suurendamine või vähendamine), seejuures arvestada ranna kasutamise eesmärke, olemasolevat taimestikku, reljeefi, kõlvikute ja kinnisasjade piire, olemasolevaid tänavaid ja tehnovõrke ning väljakujunenud asustust; • seada looduskeskkonnal avalduvate mõjude alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ning määrata maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingi- mused, sh pinnase liigniiskusest, mere mõjust ja sademe- ning pinnasevee ärajuhtimi- se tingimustest tulenevad piirangud; • keskkonnakaitseliste arengusuundade määramine.

1.2 Seos muude planeerimisdokumentidega

Üldplaneering on seotud paljude strateegiliste dokumentidega. Kuna Haabersti linnaosa on üks osa Tallinnast ja Eestist, siis peab arvestama nii linnaosa, Tallinna linna, Harju maakonda ja kogu Eestit käsitelevate planeerimisdokumentidega. Veelgi enam, on vaja arvestada ka rahvusvaheliste dokumentidega, eelkõige Euroopa Liidu omadega.

Nendeks on Tallinna üldplaneering (kinnitatud 2001), Tallinna arengukava 2006-2021 (jõus- tunud 23.11.2006). Lisas 1 on antud nimekiri materjalidest, millest üldplaneeringu ja KSH koostamisel on lähtutud.

Üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse ka doku- mentidest, mis on veel eelnõu staadiumis. Lähtematerjalid võib rühmitada järgmiselt: • Eestit tervikuna haaravad strateegiad ja arengukavad: o Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (RT I 2007, 19, 96) o Eesti keskkonnategevuskava 2007–2013 (RTL 2007, 20, 349) o Transpordi arengukava 2006–2013 (RT I 2007, 11, 54) o Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 (RT I 2005, 50, 396) jm • Tallinna ja Haabersti linnaosaga seotud planeeringud ning arengukavad (Tallinna üld- planeering, teemaplaneeringud, detailplaneeringud ja valdkondlikud kavad) • Tallinna ja Haabersti linnaosa probleeme käsitlevad uuringud.

Eelkõige on Haabersti linnaosa üldplaneering seotud kinnitatud planeerimisdokumentidega, nagu Tallinna üldplaneering, Tallinna arengukava 2005-2014, Harjumaad ja Harku valda kä- sitlevad dokumendid.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 10

2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDUS

2.1 KSH objekt ja ulatus

KSH ülesanne on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamisele. KSH eesmärgiks on: • keskkonnavaldkonna täielik integreerimine üldplaneeringusse, arvestada keskkonna- kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut; • üldplaneeringuga ettenähtud tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude (ka mõjud sotsiaalsele keskkonnale sh inimeste tervisele ning heaolule) kaardistamine ja soovi- tuste esitamine keskkonnamõjude vähendamiseks.

KSH ulatuse määrab ära Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 14. juunist 2006. a nr 1285-k kinnitatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne. Territoriaalselt haarab KSH Haabersti linnaosa territooriumi. Sisu poolest haarab KSH üldplaneeringu lähteülesandega kavandatavad tegevused.

KSH otsene eesmärk on arvestada kohalikke keskkonnatingimusi üldplaneeringu lahenduste väljatöötamisel ja kirjeldada neid tingimusi ning lahenduste keskkonnaaspekte, aitamaks ko- heselt planeeringu koostajaid ja hiljem ka planeeringu kehtestajaid otsuste langetamisel. KSH sisulise ulatuse määrab ära keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuded (§40) ja käesolev programm. Seejuures käsitleb KSH järgmist: • olemasolevat keskkonnaseisundit ning selle parendamise vajadust ja võimalusi; • seoseid ja vastavust teiste planeerimisdokumentidega, näiteks maakonnaplaneeringu tee- maplaneeringuga '''Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", Tallinna üldplaneeringuga ja muude valdkondlike teemaplaneeringutega.

2.2 KSH vajadus

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI 2005, 15, 87) §33le on Haabersti linnaosa üldplaneeringu eelnõu strateegiline dokument, millele peab tegema keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eeldatavalt on osa üldplaneeringu alusel ka- vandatavatest tegevustest olulise keskkonnamõjuga.

2.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldamine

Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Tallinn Linnavolikogu. Planeeringu koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (kontaktisik Kärt Talimaa, tel 6404447, e-post kart.talimaa[ät]tallinnlv.ee ). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija on AS Maves, töörühma juht keskkonnaekspert Toomas Ideon (tel 6567300, e-post toomas[ät)maves.ee), KSH korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (kontaktisik Ülle Ambos, tel 6404767, e-post ylle.ambos[ät]tallinnlv.ee) ja järelevalvaja on keskkonnaministeerium.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi vastavalt Tallinna Keskkonnaameti ja AS Maves vahelisele lepingule, mille alusel koostati KSH programm, määrati ajakava ja metoo- dika.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 11 kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

2.4 Huvitatud osapooled

Kuna üldplaneering on väga oluline dokument Haabersti linnaosa arengule, siis ka KSH aruande kui seda planeerimisdokumenti toetava dokumendi suhtes on laialdane ring huvitatud osapooli. Huvitatud osapoolteks on Haabersti linnaosa elanikud, maaomanikud, seal asuvad ettevõtted ja asutused ning kinnisvaraarendajad. Ametkondadest on huvitatud osapoolteks järgmised asutused: Haabersti Linnaosa Valitsus ja Halduskogu, Keskkonnaministeerium, Harju Maavalitsus, Harjumaa Keskkonnateenistus, Harjumaa Päästeamet, Riiklik Loodus- kaitsekeskuse Harju-Rapla regioon, Harku Vallavalitsus, Põhja Regionaalne Maanteeamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Tallinna Linnavalitsuse ametiasutused.

2.5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikustamine

KSH algatamisest anti 04.07.2007. a teade Ametlikes Teadannetes ja samal ajal ka ajalehes Postimees.

KSH programmi valmimisest anti 05.12.2007. a teade Ametlikes Teadaannetes ja 04.12.2007. a ajalehes Postimees. KSH programmiga oli võimalus tutvuda Tallinna Kesk- konnameti kodulehel http://www2.tallinn.ee/est/g3566s26346.

Programmi avalik arutelu toimus 20. detsembril 2007. a Tallinna Linnavalitsuse istungite saa- lis, Vabaduse väljak 7, IV korrus.

Keskkonnaministeerium, Harjumaa Keskkonnateenistus, Haabersti Linnaosavalitsus ja Tal- linna Keskkonnaamet tegid programmi kohta märkusi ja täiendusi. Programmi täiendati ja tehtud ettepanekuid valdavalt arvestati.

Keskkonnaministeerium kiitis Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH programmi heaks 12.03.2008. a, kiri nr 13-3-1/11033-2. Kõik programmi ja selle avalikustamisega seotud materjalid on lisatud KSH aruandele (lisa 2).

KSH aruande valmimisest, avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust anti 17.06.2008. a teade Ametlikes Teadaannetes. Aruandega oli võimalus tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 302, Keskkonnaameti kodulehel http://www.tallinn.ee/est/g3566s26346 ning Haabersti Linnaosa Valitsuses, Ehitajate tee 109A.

KMH aruande avalik arutelu toimus 10. juulil 2008. a Haabersti Linnaosa Valitsuse ruumi- des, Ehitajate tee 109A. Aruande avalikustamisega seotud materjalid, s.t avaliku arutelu pro- tokoll ja aruande kohta tehtud märkuste ning ettepanekute koond on antud lisas 3.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 12

3 HAABERSTI LINNAOSA KESKKOND

3.1 Üldist Haabersti linnaosa, suurusega 18,6 km², paikneb Tallinna lääneosas. Linnaosas on järgmised asumid: Astangu, Haabersti, Kakumäe, Mustjõe, Mäeküla, Pikaliiva, Rocca al Mare, Tiskre, Veskimetsa, Vismeistri, Väike-Õismäe ja Õismäe.

Osa neist asumitest allutatakse üldplaneeringu alusel suhteliselt intensiivsele ehitustegevuse- le, näiteks Pikaliiva ja Astangu asumid. Samas jätkavad omi funktsioone Rocca al Mare ja Veskimetsa asumid, kus paiknevad olulised üleriigilise tähtsusega objektid – vabaõhumuu- seum ja loomaaed. Samas paikneb läheduses Saku Suurhall, Rocca al Mare kaubanduskeskus ning Premia Jäähall. Linnaosa tuumiku moodustab Väike-Õismäe paneelelamutest koosnev elurajoon, millele li- sanduvad Astangu kui endine sõjaväelaste linnak ning Tiskre, Kakumäe, Veskimetsa ja Mustjõe asumi ühepereelamud. Linnaosa rohealad asuvad Kakumäe poolsaarel (Õismäe ja Kakumäe raba, vabaõhumuuseu- mi ala jm), samuti Astangu piirkonnas ja Mustjõe asumis.

3.2 Asumid

Haabersti lääne-edelasuunaliseks piiriks on Harku järv koos Tiskre ojaga, mille taha jääb Harku vald. Lõunasse ja itta jäävad Mustamäe, Kristiine ning Põhja-Tallinna linnaosad. Põh- jast piirab Haaberstit Kopli laht ja loodest Kakumäe laht.

Väike – Õismäe Väike-Õismäe asum paikneb kesklinnast 6-7 km edelas ning hõlmab ka Järveotsa elamupiirkonna. Asub Paldiski maantee, Ehitajate tee ja endise Harku karjääri viiva raudtee vahelisel umbes 2,4 km2 suurusel alal, piirneb läänes Harku järvega, loodes Pikaliiva asumiga, kirdes Veskimetsaga, kagus Kadaka tööstuspiirkonnaga ja lõunas teisel pool raudteed oleva Astangu asumiga.

Väike-Õismäe planeeringule on iseloomulikud ringtänavad (Õismäe tee 2,6 km; sisering 1,8 km) ning ringide keskpunkti tähistavad tiik (1,7 ha) ja park. Tiigi ja siseringtee vahel paikneb enamik koolimaju ja lasteasutusi. Hoonestus on rajatud põhiliselt aastatel 1974-1977. Väike Õismäe elurajooni planeeringut (autorid Mart Port, Malle Meelak, Kalju Luts, Inessa Põldma) tunnustati 1986 NSVL riikliku preemiaga.

Väike-Õismäel on kolme tüüpi elumaju: 5-, 9- ja 16-kordsed.

2006. aastal on koostatud otsuse eelnõu, et teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks algatada Väike–Õismäe asumi miljööväärtuslikuks kuulutamine, arvestades asumi hoonete fassaadide tervikilmete säilitamist ning siseringi sees paiknevate lasteaedade ja koolide puhul ehitusma- hu olulise muutmise piiramist.

Väike-Õismäe on terviklik ning väljakujunenud asum, ta on Tallinna esimeseks ja ilmselt ai- nulaadseks miljööväärtuslikuks paneelelamurajooniks.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 13 Linnaosa asumis elas seisuga 2007 a. veebruar 26 876 elanikku.

Kakumäe ja Tiskre Kakumäe paikneb Kakumäe poolsaarel, 12 km kesklinnast läänes. Kakumäe poolsaar paikneb valdavalt Kakumäe klindineemikul, mis kulgeb 0,5 kuni 1,5 km laiuselt ja 7 km pikkuselt Harku ja Kopli klindilahtede vahel. Kakumäe sadama piirkonnas on tegemist pankrannaga, mis suhteliselt pikal lõigul allub pidevale kulutusele .

Kopli lahe läänerannikul asub Kakumäe sadam. Kuni 1962. aastani asus seal kolhoos “Ka- kumäe Kalur”, millest hiljem sai S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi Kakumäe osa- kond (paadisadam, vikerforellitsehh, päästeparvede hooldejaam). Kakumäe lahe ääres on aedlinnaosa ja supelrand.

Kogu asum on ühepereelamute rajoon.

Tiskre asum asub Tiskre oja vasakul kaldal, Kakumäe lahe ja Harku järve vahel. See on Tal- linna läänepoolseim asum ja eliitne elamurajoon. Suurem osa Tiskre elamutest on ehitatud eelmise sajandi 90-ndatel aastatel.

Mõlemas asumis kokku elas 2610 elanikku seisuga 2007. a veebruar.

Mustjõe ja Veskimetsa Mustjõe asum koosneb põhiliselt Teise Maailmasõja järgselt ehitatud eramutest. Veskimetsa asumi territooriumist on suurem osa metsaga kaetud, asustus on hõre ning moodustub põhili- selt väikeelamutest. Lisaks eramutele on sinna viimastel aastatel ehitatud ka mõned äriotstar- belised hooned. Tähtsa osa asumi maadest võtab enda alla Tallinna Loomaaed.

Linnaosa asumites elas 3 519 elanikku seisuga 2007. a veebruar.

Astangu Linnaosa asumis elas 2 594 elanikku seisuga 2007. a veebruar. Elamuteks on põhiliselt NL sõjaväelaste tarbeks eelmise sajandi 70-80-ndatel ehitatud korrusmajad. Valdav osa neist hoonetest on paneelmajad, vähem on telliskivimaju. Enne Väike-Õismäega ühendava teede- võrgu väljaehitamist oli Astangu omaette, teistest eraldatud elurajoon.

Haabersti Haabersti asum jääb Paldiski maantee ja Rannamõisa tee nurga sisse. Asustus on hõre ja hoo- nestuseks põhiliselt eramud. Suuremad ehitised on tekkinud sinna viimastel aastatel: Saku Suurhall, Rocca al Mare kaubanduskeskus, Premia Jäähall. Erandiks on vaid endise tehase “Teras” hooned.

Asumis elas 363 elanikku seisuga 2007. a veebruar.

Õismäe Õismäe on endine küla. Asub Vabaõhumuuseumi ja Rannamõisa tee vahel. See on peamiselt eramutega aedlinn. Õismäe oli varem tuntud ka Õisneeme nime all. Asumis elas 813 elanikku seisuga 2007. a veebruar.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 14 Vismeistri Vismeistri asum asub linnaosa põhjaosas, piirnedes Tiskre, Kakumäe, Õismäe ja Pikaliiva asumitega. Asumi läänepiiriks on Harku järvest väljavoolav Tiskre oja. 2007. a veebruari seisuga elas asumis 842 inimest.

Valdavaks elamutüübiks on üksikelamud, kuid on ka rida- ja korterelamuid.

Pikaliiva Pikaliiva asum on pindalalt linnaosa suurim asum. Asumi piiresse jääb ka Harku järv ja selle läänekallas. Harku järve kirjeldus ja järvega seotud probleemid on antud punktides 3.8, 5.7 ja 9.1.

2007. a veebruari seisuga elas asumis 1124 inimest. Põhiliseks elamutüübiks on väikeelamud.

Rocca al Mare Rocca al Mare asum piirneb merega ja läänepoolt Õismäe ja Haabersti asumitega. Asum eraldub muust linnaosast reljeefselt oma funktsiooni osas poolest – seal paikneb Eesti Vaba- õhumuuseum. Asumi lõunaosas on Rocca al Mare kool.

2007. a veebruari seisuga ei elanud asumis ühtegi inimest.

Mäeküla Mäeküla asum paikneb linnaosa äärmises lõunaosas. 2007. a veebruari seisuga elas asumis 7 inimest.

3.3 Rahvastik ja selle prognoos

Seisuga 01.01.2008. a elas Haabersti linnaosas 39587 inimest. Arvatavasti erineb see arv tegelikult linnaosas elavate inimeste arvust. Erinevused tekivad seoses ebatäpse elukoharegist- riga.

Viimastel aastatel on rahvastik kasvanud. Näiteks seisuga 01.01.2003. a oli linnaosa elanike arv ca 4000 võrra väiksem kui praegu.

Linnaosa üldplaneeringu eelnõus on rahvastiku prognoos seotud arendustegevusega – kui rea- liseerivad planeeringuga ettenähtud elamuehitusvõimalused, siis elanike arv ligikaudu kahekordistub ja linnaosas hakkab elama kuni 77000 elanikku.

Selline kasv võib toimuda kas siseriikliku rahvastiku rände tulemusel ja/või siis, kui Eesti (ka Tallinn) muutub niivõrd atraktiivseks, et toimub ulatuslik sisseränne teistest riikidest.

Riigisisene ränne võib toimuda ka Tallinna ja selle lähisvaldade arvelt. Suured kulutused ela- da Tallinna lähisvaldade uusasumites ja vajaliku infrastruktuuri (lasteaiad, ühistransport) puudumine vähendab valglinnastumist.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 15 3.4 Looduslik keskkond

3.4.1 Reljeef

Haabersti linnaosa haarab kahte erinevat maastikku - klindipealset paelava (Mäeküla ja As- tangu asumid) ja klindieelset meretasandikku. Meretasandik lasub Liiva- Kakumäe ja Lille- küla mattunud ürgorgude kohal. Ürgorge eraldab loode-kagusuunaline Kakumäe aluspõhja- kõrgendik (künnis). Sellest tuleneb piirkonna hüdrogeoloogiline mitmekesisus.

Klindipealse ala kõrgus üle merepinna on 29…31 m. Klindi suhteline kõrgus on 10…16 m. Klindialune maapind madaldub mere suunas.

3.5 Geoloogilise ehituse põhijooned

3.5.1 Aluspõhi

Kristalseist kivimeist koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas 130-150 m allpool me- repinda. Aluskorral lasuvad agu-ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhja kivimite kihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 0,3 ... 0,5 m 100 m kohta.

Kristalsel aluskorral lasuvaist settekivimeist on vanimad Vendi ajastul tekkinud liivakivid, aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Gdoovi ja Kotlini kihistu. Kihid asetsevad sügaval hilisemate setete all.

Vendi kompleksil lasuvaist Kambiumi kivimeist on vanim nn sinisavi, mille lasundi paksus küünib 75 meetrini (Lontova lade). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate liivakivide tüüpleiukoht on Rannamõisa pank. Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambiumimeri Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni.

Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argiliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda jalamil (Astangu). Pakerordi lademest kõrgemal asetsev Latorpi (Leetse) lade koosneb glaukoniitliivakivist, mis kohati paljandub 1-2 m paksuse kihina paekaldal.

Paekalda ülaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid. Vanimad neist moodustavad Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade.

Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka la- vamaa pervel.

3.5.2 Pinnakate

Haabersti linnaosas on pinnakatte paksus väga erinev ja sellest tulenevalt koostis mitmekesi- ne. Linnaosa paikneb valdavalt rannikumadalikul, kuid ulatub ka klindipealsele paelavale, Kadaka lavaneemikule.

Harku ja Lilleküla ürgorgude kohale jäävate samanimeliste tasandike piires on pinnakatet paiguti enam kui 130 m. Siin on mulla või täitepinnase lamamiks mereliste liivade kompleks (tolm- ja peenliivad) paksusega 1…8 m. Järgneb jääjärveliste savipinnaste kompleks paksu-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 16 sega kuni 11 m. Selle ülaosa moodustavad voolava konsistentsiga liivsavi ja savi, allosas levivad ebamäärase lasuvuse ja üleminekuliste piiridega voolava kuni plastse konsistentsiga saviliiv ja liivsavi. Savipinnaste kompleksi paksus on suurim Harku järve piirkonnas.

Liustikujõeline liiva-kruusa kompleks algab 4…17 m sügavusel maapinnast. Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted.

Pinnakate on õhuke Kakumäe aluspõhjakõrgendikul, kus 1…3 m paksune pinnakate koosneb merelistest liivadest ja liivakivi murenemisel tekkinud peen- ja tolmliivast. Kõrgendiku kes- kel paikneb Õismäe raba, kus turbakihi paksus ulatub 2…3 meetrini. Veskimetsa piirkonnas mere- ja jääjärvesetete lamamiks 1…4 m sügavusel maapinnast mo- reen.

Haabersti edelaosa (Mäeküla ja osaliselt Astangu) paiknevad Kadaka paelavaneemikul, kus 0,5…2 m paksune pinnakate koosneb moreenist, mida katab muld või täitepinnas. Mäeküla asum piirneb ja kaguosas hõlmab Harku raba, kus turvast on kuni 4,5 m.

Astangu piirkonnas klindi jalamil esineb radoonist tulenev terviseriskiga piirkondi. Radooni allikateks on klindil paljanduvad argilliit ja fosforiit, mis mere abrasiivse tegevuse tulemusel sattusid klindiesise tasandiku setetesse.

3.5.3 Põhjavesi

Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9…10 m sügavu- sele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega.

Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnas- tega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade ja kruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2…4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vabapinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane. Ürgorud on lõikunud sügavalt aluspõhja kivimitesse ja avavad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekihid.

Kakumäe aluspõhja kõrgendikul levib põhjavesi mereliivades (Kvaternaari veekiht) ja Kamb- riumi liivakivides ja aleuroliitides (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht).

Aluspõhjalised veekompleksid on Haaberstis paksu pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud on põhjavesi õhukese pinnakattega paelaval ja Kakumäe aluspõhja kõrgendikul. Reostuse eest kaitsmata on ka Kva- ternaari setetega seotud maapinnalähedased põhjaveekihid.

Haabersti linnaosas kasutatakse veevarustuses Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kvaternaari põhjaveekihtide vett. Kambrium Vendi töötavate puurkaevude arv on 29, neist 10 on ühendatud veevärgiga. Puurkaevude sügavus on 105…150 m. Ordoviitsiumi- Kambriumi puurkaeve on 2 (Paldiski mnt ja Tähetorni) sügavus 42…55 m. Kvaternaari veekihist võetakse vett 9 puurauguga, millest 2 on ühendatud veevärgiga. Osaliselt jääb Haabers-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 17 ti linnaossa Seevaldi põhjaveemaardla. Õismäe, põhilise veetarbija, varustamine veega toimub Ülemiste järvest. Ülemiste järve väljalangemisel muutub Õismäel olukord pingeliseks kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud veehaarde rajamine Astangule.

Veehaarde rajamine Astangule võib osutuda problemaatiliseks seoses radionukliidide kõr- gendatud sisaldusega Kambrium-Vendi põhjaveekihis.

Põhjavee kaitstuse suhtes peab järgima üldisi eesmärke. Eelkõige tuleb lähtuda sellest, et hinnata joogiveeks kasutatavate (või potentsiaalselt kasutatavate) veekihtide kaitstust. Seejuures tuleb linna tingimustes välistada, et kasutatakse joogiveeks Kvaternaari kompleksi maapinna- lähedast vabapindset põhjavett. Nimetatud veekiht on inimtegevuse surve all ja paraku on seda kaitsta raske või võimatu.

Haabersti linnaosas on kaitsmata Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks Kakumäe poolsaarel Kopli lahe ääres.

Kambrium-Vendi veekihid on pea kogu linnaosa alal väga hästi kaitstud ala. Erandiks on Harku ja Lilleküla ürgorgude merepoolsed osade, kus eksisteerib hüdrauliline seos Kvater- naari ja Kambrium-Vendi veekihtide vahel. Teisisõnu, kui Kvaternaari veekihti reostatakse, siis see reostus võib sattuda ka Kambrium-Vendi veekihtidesse.

3.6 Radoon

Radoon on gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Uraani leidub pinnases, setetes ja kivimites.

Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertne gaas, mis on vees hästi lahustuv. On tõesta- tud, et radoon põhjustab sissehingamisel kopsuvähki. Radoon on ohtlik siis, kui see tungib läbi ehituskonstruktsioonide elamutesse ja gaasi sisaldus suureneb võrreldes välisõhuga.

Radooni sihipärasemate uuringutega alustati möödunud sajandi lõpukümnendil. Joonisel 2 on antud väljavõte kaardist, mis iseloomustab radoonist tulenevat terviseriski Tallinna piirkonnas.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 18

Joonis 2. Väljavõte kaardist, mis iseloomustab radoonist tulenevat terviseriski (Allikas: Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004. Eesti Geoloogiakeskus, Geological survey of Sweden, Swedish Radiation Protection Authority. http://www.taldent.ee/est/med/radoon/radoonikaart.pdf)

Leppmärgid

Madala riskiga ala, madala looduskiirgusega pinnased (liivad ja aleuruiidid) Normaalse riskiga ala Alad, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid Kõrge riskiga alad, kus avanevad uraani rikkad pinnased (diktüoneemakilt jm) Aluspõhja kivimid (lubjakivi), mis avanevad maapinnal. Peamiselt madal risk. Turbasood Astang aluspõhja kivimites Diktüoneemakilda avamus

Jooniselt 2 on näha, et kõrge radoonist tulenev terviseriskiga on Haabersti linnaosas Astangu piirkond.

Radoonioht on fikseeritud Astangu ehitusmääruses (KO 2005, 157, 1622) ja maa-ala käsitle- takse radooniohtliku alana. Radooni hoonetesse sattumise vältimiseks peab järgima standardit EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 19

Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006).

Joonisel 3 on antud Astangu piirkonna radooniohu kaart (väljavõte). Selle järgi esineb klindi jalamil kõrge ja eriti kõrge radooniohuga alasid.

Joonis 3. Väljavõte Astangu maa-ala radooniohu kaardist (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006)

Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %.

Andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radooni sisaldus väga varieeruv, valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) kuni 10 korda (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006).

3.7 Meri ja rand

Järgnevates alapeatükkides on kasutatud töö Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplanee- ringu piirkonnas (2008, Altakon OÜ) tulemusi.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 20 3.7.1 Geoloogiline kirjeldus

Kakumäe poolsaare kohal asub Kakumäe klindineemik, millest edelas paikneb Harku klindilaht ja kagus Kopli klindilaht. Kakumäe klindineemiku pikkuseks on kuni 7 km ja laiuseks kuni 1,5 km ning siin puuduvad Põhja-Eesti klindi ülemised lubjakivi kihid.

Kirdest ääristab klindineemikut ligi 5 km ulatuses 5 kuni 10 m kõrgune Kakumäe tüüpi klindiastang, mis on täies ulatuses murrutatud Kambriumi liivakivisse.

Kakumäe klindiastang on ka üks Tallinna piiresse jäävaid geoloogilisi vaatamisväärsusi, kus saab tutvuda Eesti alale jääva vanima settekivimite kompleksiga. Klindiastangu ülemise osa (ligikaudu 2 m) moodustavad alamkambriumi ladestiku Tiskre kihistu Rannamõisa kihistiku helehallid kihilised, peamiselt jämedateralised, keskmiselt tsementeerunud aleuroliidid, mis vahelduvad kuni 10 cm paksuste rohekashalli värvusega savikate vahekihtidega. Kirjeldatud kivimid lasuvad ligikaudu 4 m paksusel Kakumäe kihistikul, mis koosneb peamiselt helehal- lidest, jämedateralistest, keskmiselt tsementeerunud aleuroliitidest savikate vahekihtidega. Klindiastangu alumise osa (ligikaudu 1,5 m) moodustavad alamkambriumi ladestiku Lükati kihistu rohekashalli värvusega vahelduvad aleuriitse savi ja jämedateralise kuni peliitse aleuroliidi kihid.

Vaadeldava piirkonna rannanõlval tänapäevaste setete paksus on suhteliselt väike. Rannas ja rannanõlval paljanduvad enamasti Lükati kihistu setendid, mis kihilisuse tõttu alluvad kergesti mere murrutavale tegevusele. Selle kompleksi lamami moodustavad Lontova kihistu savid, mille sügavus ja lasumustingimused rannavööndis (meres) ei ole täpselt teada.

Kakumäe lahes levib lahe pära rannavööndis peeneteraline liiv ning lahe külgedel levivad jäänuksetted. Viimaste puhul on tegemist jämepurdmaterjaliga mis pärineb tavaliselt liustikusetetest ja on kujunenud viimaste kulutusel. Peeneteralisem purdmaterjal (liiv, aleuriit, peliit) on lainetuse ja hoovuste koosmõjul kantud sügavamasse mereossa.

Lahe keskosas sügavamates piirkondades levib jäme aleuriit. Kopli lahes on põhjasetete levik keerulisem. Kopli lahe pära kaguosas esineb merepõhjas peeneteraline orgaanikarikas sete (muda). Lahe kirdeosa ja edelaosa rannavööndis esineb peeneteraline liiv. Kohati paljandub merepõhjas hilisjääaegne järveline savi. Kakumäe poolsaare kirde ja loode osa ümbruses jäänuksetete leviku piirkonnas valdavad kulutusprotsessid ja peeneteraliste setete leviku piirkonnas kuhjumine.

Kakumäe lahes viidi 1999 aastal läbi geoloogilisi uuringuid (Kask, jt. 1999) fiiberoptilise si- dekaabli paigaldamiseks. Uuringud näitasid, et lahe sügavamas osas katab merepõhja aleuriitmuda peliidi ja liivaga. Ranna suunas settetüüp muutub, asendudes aleuriitmudaga, milles nii peliidi kui ka liiva osatähtsus on väike. Rannavööndis esineva peeneteralise liiva ja nimetatud setete levikuala vahel on aleuriidiga kaetud vöönd.

3.7.2 Merepõhja reljeef

Kakumäe poolsaar eraldab Kakumäe lahte Kopli lahest. Kakumäe lahes on maksimaalne sü- gavus 28,5 meetrit ja Kopli lahes 34 meetrit. Suuremad sügavused on lahtede suudmetes. Ka- kumäe ja Kopli laht on loode kagu suunalise teljega. Kakumäe laht on mõnevõrra avatum ja laiem kui Kopli laht. Kopli lahe pära kaugus Kakumäe poolsaare tipust on ligikaudu 6,2 km samas kui Kakumäe lahe pära kaugus on ainult paar kilomeetrit. Kakumäe lahe suudme laius

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 21 on ligikaudu 6,3 km kui Kopli lahel on see 4,3 km. Siit võib järeldada, et Kakumäe lahe vee- vahetus on tunduvalt parem kui seda on Kopli lahes. Samuti on Kakumäe lahe pära üleujutus- tele tundlikum kui on Kopli lahe pära.

Kakumäe lahe lõuna ja edelaosas on -5 m samakõrgusjoon rannast suhteliselt kaugel. -5 m samakõrgusjoon on rannale lähemal (kaugusel kuni 300 m) Kakumäe poolsaare loodeosas Mustkivi piirkonnas ja Kopli lahes vahemikus Kakumäe sadamast kuni Merirahu elamurajoonini. -10 m samakõrgusjoon on rannale lähemal (kaugusel kuni 600 m) Kakumäe poolsaare kirdeosas Soolahe tee otsa piirkonnas ja Kakumäe sadama piirkonnas. Kopli lahes kulge- vad -5 ja -10 m samakõrgusjooned suhteliselt paralleelselt Kakumäe poolsaare kirdeosa ran- najoonega.

Kakumäe poolsaare otsas on -5 m samakõrgusjoon 450 kuni 1 km kaugusel. See on ulatuslik madalaveeline ala. Mere kulutusele on siin vastu pidanud vaid klindiastangu alumised kihid. Klindiastangu ülemised kihid on järk-järgult kulutatud.

Kakumäe poolsaare tipust kirdes asuvad üksikud karid, mille tuumaks on tõenäoliselt jäänuk- setted. Liivakari ulatub 0 m veetaseme puhul üle veepinna.

3.7.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused

Kakumäe ja Kopli lahe rannaprotsesse mõjutavad peamiselt tuul, hoovused, lainetus ja jää.

3.7.3.1 Tuul

Tallinna laht on valitsevate tuulte eest võrdlemisi hästi varjatud. Edela- ja lõunatuulte eest varjab lahte Eesti mandriosa ning nende tuultega on lainekõrgus lahes üldiselt alla 1 m. Ida- kaare tuulte eest varjavad lahte Aegna saar ja Viimsi poolsaar.

Tallinna laht ning sellega külgnev piirkond asetseb teatavas mõttes kahe erineva tuulerežii- miga piirkonna vahel. Kogu Soome lahel valitsevad lõuna- ja läänetuuled. Soome lahe põhja- ja idaosas puhuvad tugevad tuuled (>10 m/s) enamasti lõunast või edelast, lõunarannikul aga edelast või läänest. Läänekaartest puhuvad tormid on tugevamad kui idakaartest puhuvad. Maksimaalne edela- ja läänetuule kiirus kestvates tormides võib ulatuda 22–23 m/s, kuid maksimaalne kestev ida- ja kirdetuul ulatub vaid 16–18 meetrini sekundis.

Tallinna lahe piirkonna ja kogu Soome lahe tuulte struktuuri oluline iseärasus on, et tugevai- mad tormid (tuule keskmine kiirus 20–23 m/s) puhuvad sealt, kus isegi tugevate tuulte (>10 m/s) sagedus on madal. Üks sellistest loodetormidest oli 15. novembril 2001. Samuti oli tuule suund suhteliselt ebatavaline (praktiliselt täpselt läänest) 2005. a jaanuaritormis.

Kopli laht asub piirkonnas kus domineerivad edela- ja lääne tuuled. Sagedamini esineb tuul edelast (22,8%), läänest (15,7%), idast (10,7%) ja lõunast (10,7%). Harvem esineb tuul põh- jast, kirdest, kagust ja loodest. Arvestades Kopli lahe geograafilist asukohta tekitab siin suurema mõjuga lainetuse põhja suunast puhuv tuul. Tuulisemad kuud on siinses piirkonnas jaanuar, veebruar ja oktoober. Viimane tugev torm sellest suunas puhuvate tuultega esines 14.- 15. veebruaril 2008, kui puhangutes oli tuule tugevus üle 20 m/s. Tuulisematel kuudel domineerivad ülekaalukalt edela, lõuna ja lääne tuuled. Kakumäe laht on suhteliselt avatud laht. Siia ulatuvad tugevad lääne ja loode tuuled.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 22 3.7.3.2 Hoovused

Läänemere hoovuste peamine liikuma panev jõud on tuul. Tuule mõjul moodustuvad mere pinnakihis pinna- e tuulehoovused. Püsiva tuulega tekkiv pinnahoovus on suunatud tuulesuu- nast 45 kraadi paremale.

Sügavamal veekihis pöördub hoovus päripäeva. Madalmeres ühtib pinnahoovuse suund enamasti tuule suunaga. Keskmise tugevusega tuulega võib Läänemeres tavaliseks pinnahoovuse kiiruseks lugeda avamerel 15 kuni 17 cm/s ja lahtedes 10 kuni 12 cm/s.

Soome lahte siseneb vesi piki Eesti rannikut. Siit liigub veemass ida suunas, seguneb jõgede poolt sisse voolava mageda veega ja voolab välja mööda Soome rannikut lääne suunas. Püsi- va edela tuule korral muutub ringlus vastupidiseks. Suviti esinevate nõrkade tuulte tingimustes võib tugeva püstkihistumise korral pinnahoovus olla suunatud piki Eesti rannikut läände kiirusega kuni 20 cm/s (Veeteede Amet, Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, 2003). Ülalnimetatud voolamise põhimõte kehtib ka Tallinna lahe kohta. Kusjuures valdav hoovuste suund on läänest itta. Veemass siseneb läbi Suurupi väina ning väljub valdavalt Naissaare ja Aegna vahelise väina kaudu.

3.7.3.3 Jää

Jäätumine Tallinna ja Kopli lahel tekib ainult külmadel talvedel. Keskmine jää paksus on 15…20 cm, maksimaalselt 60 cm. Rannale ja sellel asuvatele rajatistele avaldavad triivivad jääväljad suurt survet. Merejää tegevus katkestab talviti lainetuse mõju. Jää tegevuse toimel kobestatakse ja paigutatakse ümber setteid ja rahne.

Jää purustusele on suurim oht Kakumäe ja Kopli lahe päras kus jää liikumisele ei ole takis- tust. Jäätumine algab lahe pärades madalaveelistes tingimustes. Seda soodustab ka mageda vee sissevool nendesse piirkondadesse.

3.7.3.4 Veetase

Tallinna lahele on iseloomulik veetaseme perioodiline olemus, kus miinimum on kevadel (ap- rill ja mai) ja maksimum sügistalvisel perioodil (oktoober kuni jaanuar). Olulisema mõjuga ranna arengule on lühiajaline veetaseme muutlikkus ning maksimaalse veeseisu esinemine.

Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi tulvavee analüüs näitas, et mõõtmisaja- loo kõrgeim veetase registreeriti 2005. a. 9. jaanuaril kell 04.30 Tallinnas +152 cm (Balti Normaalkõrguste Süsteemis, mille aluseks on pikaajaline keskmine veeseis Kroonilinna peeli järgi). Kakumäe ja Kopli lahes on hinnanguliselt veetase veidi madalam kui Tallinna Vana- sadamas mõõdetud maksimum. Perioodi 1950-1995 Tallinna lahe madalaim registreeritud veetase oli -95 cm

3.7.3.5 Lainetus

Kõrgeimad lained saabuvad vaadeldavasse piirkonda lääne-, loode- ning põhja tuultega. Ka- kumäe laht on enam avatud loode tuulega ja Kopli laht loode ning põhja tuulega tekkivale lainetusele.

Lained kõrgusega üle 2,5 m esinevad Tallinna lahes tõenäosusega 0,3% ja lained kõrgusega

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 23 üle 3 m tõenäosusega alla 0,05%.

Tallinna lahe lainetuse režiimil on tugev sesoonne muutlikkus. Keskmised lainekõrgused sü- gis-talvisel perioodil on ca 50% suuremad kui kevad-suvisel ajal, vastavalt on lainete keskmine energia ja võimsus umbes kaks korda suurem kui kevadsuvisel ajal. Kogu aasta lõikes on lainekõrgus Tallinna lahes võrdlemisi väike ning 50% ajast ei ületa 0,25 m. Vaid lahe keskosas ning Suurupi väinas võib lainekõrgus olla veidi suurem. Ka rannalähedases murd- lainetuses võivad laineharjad olla märgatavalt kõrgemad.

Naissaarest kagus on ulatuslik ala, kus aastane maksimaalne lainekõrgus jääb alla 2 m (kusjuures Suurupi väinas ulatub see üle 2,5 m). Naissaare lääneranniku lähistel avamerel on aga aastane maksimaalne lainekõrgus 2,75-3 m.

Seega varjavad Naissaar ja Suurupi poolsaar efektiivselt Tallinna lahte lääne poolt tulevate kõrgete lainete eest. Oluline osa lainekõrguste vähenemisel on Naissaarest lõuna pool asuva mereala põhjareljeefil. Suurupi, Kakumäe ja Kopli poolsaarte lähistel asuvad mitmed laine- kõrguse anomaaliad. Suhteliselt suur lainekõrgus (kuni 2,3 m) võib esineda Paljassaare poolsaare tipu lähistel. Suurupi nina lähistel on maksimaalne lainekõrgus 10% ja Kakumäe lähis- tel 20% kõrgem kui naaberaladel.

Tallinna lahel võivad esineda kõrged lained ka läänetormidega. Läänetormidega lahte sisene- vad kõrged lained sumbuvad suhteliselt kiiresti Naissaare ja Kakumäe ning Kopli poolsaarte vahelises väinas. Piirkond, kus oluline lainekõrgus on üle 4-5 m, ulatub vaid Paljassaare poolsaare tipuni.

3.7.4 Ranna kirjeldus

Lahe päras Tiskre-Hansu elamurajoonist kuni Kakumäe supelranna läänepiirini katab randa roostik, mille järgi on oma nime saanud ka paralleelselt rannaga kulgev Roostiku tänav. Ko- hati on tänava merepoolsesse külge paigutatud lubjakivi tükke, ilmselt kindlustamaks tänavat üleujutuste vastu.

Kakumäe supelranna läänepiiril suubub merre Tiskre oja, mis saab suure osa oma veest Har- ku järvest. Laialdast kasutust on leidnud Kakumäe poolsaare edelarannikul paiknev liivane supelrand. Meri muutub sügavamaks siin aeglaselt ja rand on varjatud külmade põhjakaarte tuulte eest. Siinse ranna edelaosas on rand kaetud liivaga, mis on kohati luitestunud. Ranna- lõigu kagupoolses osas asenduvad luited liivakivi tükkidest ja kristalsest kivimist veeristest ning kruusast koosnevate rannavallidega.

Kakumäe supelrannast edasi pöördub rannajoon järk-järgult loode suunda. Siin ulatub ajuvesi kõrgete puude alla, mille tulemusena on tüvede alla kantud kruusa ja veeriseid. Selles piirkonnas on puude juurestik tugevdanud pinnast, mistõttu on moodustunud väike neemik.

Siit loode suunas esineb veepiiril liiv ja ajuvee rannas veeriseid ning kruusa. Mõnikümmend meetrit kirde põhja suunas on ajuvee randa paigutatud rahne, mis tõenäoliselt peavad vähen- dama lainetuse mõju. Võimalik, et selle rajamisel taotleti astangul paikneva maja ja selle ees kulgeva tänava kaitsmist. Tundub, et praeguse rannakindlustuse rajamine ei ole soovitud eesmärki täitnud, sest selle taga on astangu kulutus jätkunud.

Rannakindlustusest loode suunas hakkab ajuvee ranna maapoolset piiri tähistav astang tõus-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 24 ma. Pärast rannakindlustust märkame paguvee rannas põhjataimestikku. Siin on ilmselt ran- naprotsesside aktiivsus veidi väiksem.

Loode suunas asendub liivarand veeriste ja munakatega kaetud rannaga, kus kruusa ja liiva esineb vaid kohati jämedama materjali vahel. Poolsaare otsa suunas on vana murrutusastangu ette moodustunud seda edasise kulutuse eest osaliselt kaitsev jäänuksetetest sillutis.

Poolsaare otsas paiknev liivakivist pank allub aktiivsele murrutusele. Sellest annab tunnistust Mustkivi, mis tänaseks asub paguvee rannas ja tähistab kunagist klindiastangu piiri.

Poolsaare otsast kagu pool piki poolsaare idarannikut asendub aktiivne murrutustsoon setete transiidi ja kuhjega rannavööndis. Kuhjerannaga on tegemist ligikaudu 400 meetrisel lõigul Peeter Suure merekindluse rajatistest kagus. Siin on klindiastang eemaldunud veepiirist ja see on kohati mattunud rusukalde alla.

Kagu suunas läheb rand uuesti üle kulutusrannaks ning ajuvee piiril avaneb meile kõrge Kambriumi settekivimitest paljand. Siinne klindiastang kulgeb kagu suunas kuni Sikuti täna- va piirkonnani, kus see madaldub. Kohati on siingi üritatud randa kaitsta rahnude kuhjamise- ga astangu ette. Rannalõigul Kakumäe sadamast 150 m loodes on rannaastangut tugevasti kulutatud.

Siin võib märgata ajuveerannas kõrge veeseisu ja tormilainetuse tagajärgi. Rannaastang on siin ligikaudu 1,5 m kõrge ja asub keskmisest veepiirist ligikaudu 15 meetri kaugusel. Murru- tusastang on siin jõudnud krundi piiri tähistava aiani.

Rand sadama rajatistest ligikaudu 100 m loodes on eelmisest kirjeldatud lõigust laugem ja laiem. Ajuveeranna piiriks olevat astangut on siingi kõrge vee ja tormilainetuse poolt kulutatud. Randa katab valdavalt liiv, mis ajuveerannas on kaetud taimestikuga.

Praegusest sadama rajatisest vahetult loodes on ajuveerand laiem, sest siia on kantud loode poolt liiva. Rand on siin kaetud liivaga. Ajuveerannas asuvad liivast madalad luited on taimestunud. Sadama kaid on lagunenud ning jäänud „kuivale“ kuna akvatoorium ja selle ümb- rusesse kuhjunud liiv on paguveeranda oluliselt tõstnud. Sadama akvatooriumisse on rannaga risti kulgeva kai kagupoolsele küljele kuhjunud liivast seljandik, mis jääb paguvee tingimustes veepiirist kõrgemale. Sadama kaile viiva tee asfaltkate on lagunenud.

Praegusest sadamast kagus on rand taimestunud. Keskmisest veepiirist mõni meeter merepool esineb üksikuid rahne ja veeriseid. Veepiiril leidub ka paatide kinnitamiseks mõeldud trosside ja ankrute jäänuseid. Praeguse sadama slipist mõni meeter kagus algab rannakindlustus, mis on rajatud betoonplaatidest.

Plaadid on asetatud astangu kaitseks üksteise kõrvale. Plaatide vahed on betoneeritud ja nende tagune on täidetud lubjakivi lahmakate ja killustikuga. Rannakindlustusest kõrgemal asub ligikaudu 1 m kõrgune astang. Astang on tekkinud täitepinnase kihti. Astangust 5 m maa pool paikneb vana kalatööstuse hoone. Osa betoonplaate on jäetud rannakindlustuse esisele rannale. Need on siit kõrge vee ja tormilainetusega nihutatud paguveepiirile. Rand on siin kaetud lubjakivi tükkidega, mis on osaliselt pärit rannakindlustust moodustavatest plaatidest kõrge- mal asuvast astangust, kus avaneb täitepinnase kiht. Lubjakivi tükkide aluse moodustab liiv. Paguveerannas on valdavaks materjaliks kristalliinsest kivimist rahnud, veerised ja munakad, mille vahel leidub liivakivi ja lubjakivi tükke. Kõrge veeseis ja tormilainetus on betoonplaa-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 25 tide jalamilt materjali ära kandnud, mille tagajärjel plaadid on vajunud. See soodustab hiljem astangu kulutust avades plaatide taguse astangu lainetuse mõjule.

Ligikaudu 200 meetrit sadamast kagu pool lõppeb betoonplaatidest rannakindlustus. Siin on astangu esine rand väga kitsas ning vee ja lainetuse mõjule soodsalt eksponeeritud. Siit alates ligikaudu 200 meetrisel rannalõigul on rannaprotsessid kõige aktiivsemad. Siinse astangu jalamil paljandub Lontova kihistu savi. Vana kalatööstuse all oleva rannakindlustuse kagupool- sest otsast ligikaudu 150 m kagus on panga serv jõudnud lähedale siin kulgevale Nooda teele ja siinsetele hoonetele. Selles piirkonnas on viimase kümne aasta jooksul pank taandunud ligikaudu 10 meetrit. Siit kagu poole läheb klindiastanguga rand üle tehisrannaks Merirahu elamurajooni piirkonnas, mille pikkus on ligikaudu 1300 m.

Suuri muutusi Kakumäe poolsaare idarannikul on kaasa toonud uue elamurajooni rajamine. Ranna ilmet muudeti oluliselt Merirahu elamurajooni rajamisel. Pangajärsakust kujundati lauge nõlv, mis kaeti murukamaraga. Merirahu elamurajoonist Kopli lahe siseosa suunas pank jätkub kuni Vabaõhumuuseumi loodepoolse piirini. Kogu selles piirkonnas jätkub panga aktiivne kulutus.

Tehisrand asendub klindiastanguga uuesti Vabaõhumuuseumi loodepiiril, kus 350 m ulatuses on tegemist suhteliselt kõrge klindiastanguga. Siit kagu suunas jätkub ligikaudu 200 meetrisel lõigul lahesopp, mille kagupoolses osas asub Vabaõhumuuseumi lautrikoht, mis on tähistatud 30 m pikkuse munakatest ja rahnudest muuliga. Ajuvee piiriks on siin 1 kuni 1,5 m kõrgune klindiastang.

Edasi kagu suunas muutub klindiastang uuesti kõrgemaks ja selle esine rand kitsamaks. Klin- diastang madaldub Kopli lahe edelaosas järsult. Kopli lahe edelaosa randa on osaliselt rajatud ja osalt rajamisel rannapromenaad.

Kakumäe poolsaare mitmes Kopli lahte jäävas lõigus on niisiis tegemist põhiliselt mere aktiivsele kulutusele alluva pangaga. See on ka üks Tallinna piiresse jäävaid geoloogilisi vaa- tamisväärsusi, kus saab tutvuda Eesti alale jääva vanima settekivimite kompleksiga.

Seega on praktiliselt kogu Kakumäe poolsaare rannavöönd alates Tiskre oja suudme piirkonnast kuni Rocca al Mare kooli lähedase alani litohüdrodünaamiliselt aktiivne ala. Protsesside intensiivsus konkreetsel ajahetkel või sesoonil sõltub aga suurel määral hüdrometeoroloogi- listest tingimustest. Avatus tugevatele põhjakaarte tormidele võib kaasa tuua suuri purustusi eespool kirjeldatud pankrannikul juhul, kui tugeva lainetusega kaasneb kõrge veeseis.

Pudedate setendite ja suure kõrguse tõttu on antud panga osa litohüdrodünaamiliselt vähepü- siv. Savikas-aleuriitne materjal allub kergesti kulutusele. Purustusmaterjal ei jää siinsele ran- nanõlvale, vaid kantakse lahepärasse või sügavamale merre, kus see välja settib. Kohati võib aga veepiiril ja madalmereski leida veeriseid ning munakaid ja üksikuid rahne.

3.7.5 Kakumäe lahe seisund Kakumäe lahe keskkonnaseisundi seiret ei ole KSH koostajate info põhjal tehtud. Kakumäe laht on avatud laht, mida mõjutavad Tiskre oja, kuivenduskraavid (toitained) ja Kakumäe supelrand. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on suplusranna vesi üldjuhul nõuetele vastav.

Tervisekaitseinspektsiooni poolt tehtud analüüsid näitasid 2008. a valdavalt väga head sup- lusvee kvaliteeti.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 26 3.8 Pinnavesi ja veekogud Peatükk 3.7 käsitleb linnaosa arenguprobleeme seoses Kakumäe ja Kopli lahega. Meri seos- tub otseselt ja kaudselt linnaosas või naaberaladel paiknevate siseveekogudega. Haabersti linnaosale on olulised eelkõige Harku järv, Tsikre oja ja ka Mustoja.

Linnaosas paiknevad ojad täidavad mitmeid funktsioone, olles sade- ja kuivendusvee vastu- võtjaks ja ärajuhtijaks. Need funktsioonid jätkuvad ka tulevikus. Ideaalsel juhul on vaja eral- dada kuivendusvee sadeveest, kuid praktiliselt ei ole seda võimalik teha, seda eriti vanades elu- ja ärirajoonides.

3.8.1 Harku järv ja Tiskre oja Linnaosa keskkonda ilmestab Harku järv. Järve pindala on 1,6 km2, keskmine sügavus 1,6 m ja suurim sügavus 2,5 m. Järv asub Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km kaugusel merest. Järve põhi on kaetud 2…3 m paksuse mudakihiga.

Järve valgala on üle 50 km2 ja sinna voolavad sisse Harku oja, Harku karjääri veeärastuse kraav, Järveotsa oja, Soone oja (kanaliseeritud, väljavoolutoru allpool veepinda) ja mitmed väiksemad ojad (kraavid) ning välja voolab Tiskre oja (vt joonis 4).

Sissevoolavatest ojadest on suurima vooluhulgaga Harku oja. Järvest väljavoolav Tiskre oja on ca 4 km pikk ja keskmine vooluhulk (mõõdetud 2002-2007) väljavoolul Harku järvest on 0,27 m3/s (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007).

Harku järve seiret on Tallinna Keskkonnaamet korraldanud alates 1971. a. Kõik järve suubuvad ojad on suuremal või vähemal määral reostunud ja põhiliseks probleemiks on kõrge fosforisisaldus. Suurim fosfori sissekanne toimub Harku oja kaudu. Seire tulemused näitavad, et Harku järv ja Tiskre oja on vee füüsikalis-keemiliste näitajate poolest tugevasti reostunud veekogud.

Harku järv kuulub hüpertroofsete (ülirohketoiteliste) järvede hulka, millele osutab fütoplanktoni suur biomass ja sinivetikate osa selles. Tehtud seire ja reostuskoormuste arvu- tuste alusel saab väita, et järve sisekoormus on suur (hõljum, BHT) – kõrge väetisainete sisaldus ja selle tõttu vohavad mikrovetikad.

Harku järve supelrannas ja Tiskre ojas järve väljavoolu lähedal on vee omadused olnud sar- nased. Erinevust võis märgata ainult lahustunud hapniku, pH ja rauasisalduse suhtes. Muude näitajate puhul erinevust ei tuvastatud, sest praktiliselt on tegemist järve veega. Järves ületa- vad piire lämmastiku- ja fosforisisaldus, sageli ka pH. Tiskre ülemjooksul ei vasta nõuetele pH, BHT, ammooniumi- ja fosforisisaldus.

Aastate jooksul on fikseeritud, et Harku karjääri kraavi vees on kõrgendatud ammooniumi sisaldus. Aja jooksul on vähenenud kraavivee hõljumisisaldus. Kohati (2005. a) on kraavi vesi osutu- nud suuremal määral reostunuks kui varem. Samas on vaja rõhutada, et karjääri oja vooluhulk moodustab ca 8% järve sisenevast vooluhulgast. Aastatel 2002-2007 oli järve siseneva vee vooluhulk keskmiselt 6210 tuh m3/a. Harku karjääri mõju Harku järvele on väike seoses voolu- hulga ja saasteainete väiksusega. Põhilise reostuskoormuse Harku järvele annab Harku oja (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007).

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 27

Joonis 4. Harku järv, sinna suubuvad ojad ja Tiskre oja Järve seisundit halvendab läbivoolu vähenemine. 2001-2007. aastal järve väljavoolus mõõde- tud vooluhulgad on väiksemad kui kümmekond aastat tagasi. Läbivoolule on mõjunud linna- ehituse käigus järve valgalas tehtud kuivendustööd. Kuivendamisel kogutav vesi juhitakse mõnikord järvest mööda. Harku oja vooluhulk on viimastel aastatel pidevalt vähenenud.

Järve sissevoolavatest ojadest-kraavidest on kõige veerikkam Harku oja. Selle tõttu on Harku oja kaudu järve kantavad ainehulgad muude sissevooludega võrreldes palju suuremad ja oja mõju järve vee kvaliteedi kujundamisel teistest olulisem. Aastatel 2002-2007 andis Harku oja mõõdetud sissevoolude poolt järve kantud veest 81%, fosforist 88% ja lämmastikust 86%.

Viimastel aastatel toimunud ehitustegevuse ja suurte alade kõvakattega katmise tulemusel on suurenenud lämmastiku ja fosfori ärakanne Harku järve. Praeguste arendusprojektide lõpule- viimisel võib fosfori osa neilt aladelt ulatuda kuni 30%ni. Seda peab silmas pidama Harku järve valgalal kavandatavate arendustegevuste osas (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007).

3.8.2 Mustoja ja sadevee väljalasud

3.8.2.1 Mustoja

Mustoja lahtine osa paikneb valdavalt Haabersti linnaosas ja linnaosa üldplaneeringu eelnõus on seatud siht - muuta Mustoja puhtamaks ja mitte muuta seda veekogu kogu pikkuses kanalisatsiooni pikenduseks.

Keskkonnaregistri järgi on oja pikkus 1,8 km ja arvutuslik valgala 13,9 km2. Tegelikult on oja lahtist vett näha Löwenruh pargis ja alates Laki tänavast kuni mereni. Mustoja on praegu oluline veekogu sade- ja kuivendusvee kogumiseks ning ärajuhtimiseks Kristiine linnaosast ja ka Mustamäe, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosast. See funktsioon jätkub ka tulevikus.

Sajandite vältel on Mustoja voolusängi ja režiimi oluliselt muudetud. Mustoja toiteallikateks lisaks sade- ja kuivendusveele on allikad ning Ülemiste järv. Lepasalu allikad asuvad Sõpruse pst ja Tammsaare tee nurgas. Allikatest vahetult kirdes paikneb Parditiik, kus avaneb Ülemis- te järve poolt Kopli lahte liikuv vabapindne põhjavesi. Lövenruh tiigid, mis rajati 18. sajandil on samuti allikalise toitega. Allikate eesvooluks on Mustoja.

Nimetatud allikate veeseiret on teinud 2003-2005. a TTÜ teedeinstituudi ja geoloogiainsti- tuudi töötajad (Kink, H., Hääl, M-L., 2006). Seire näitas, et vees on kõrgendatud kloriidide, samuti raskmetallide sisaldus. Ilmselt põhjustab seda tänavatelt ja teedelt vette sattunud reo- ained.

Mustoja seiret on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt tehtud alates 1987. a. Viimas- tel aastatel on mõõdetud kolmes kohas – Paldiski mnt lävendis, Marja sadeveekollektori suudmes ja Laki kraavi suubumisel Mustojja. Laki kraavi nimetus on tinglik, sest tegelikult on tegemist maaaluse toruga.

Viimastel aastatel on Mustoja vee kvaliteet teatud määral paranenud. Kuid võttes aluseks kesk- konnaministri 22. juuni 2001. a määruse Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord (RTL 2001, 81, 1108) nõu- ded on oja vesi väga reostunud.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 29 Selle põhjuseks on vee liiga kõrge BHT, ammooniumi, lämmastiku ja fosforisisaldus. Kõige hal- vem oli vee kvaliteet Laki kraavis. Ülejäänud punktidega võrreldes oli seal tavaliselt tunduvalt väiksem hapnikusisaldus ja pH ning suurem BHT7 ja elektrijuhtivus. Ka hõljuvainete ja üldfosfori keskväärtused olid Laki kraavis kõige suuremad, kuid statistiline analüüs ei pea nende näitajate erinevusi oluliseks. Nimelt oli Laki kraavis neid aineid üksikutel juhtudel väga palju, seda eriti lume sulamisel ja vihmade algusperioodidel, mil porine vesi sisse tungis. Kuivaperioodidel see- vastu oli kraavi vesi ülejäänud punktidega võrreldes enamasti nende ainete osas puhtam (Mustjõe oja vee seire, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2005).

Mustoja mõjutab Kopli lahe seisundit, kuna lahte kantakse toitaineid nii Mustoja kui ka Rocca al Mare sademeveelasu kaudu. Lahte kantavad toitained ja heljum arvatavasti soodustab lahe päras roostikuala suurenemist. Oma osa on selles ka üldises setete kuhjumises lahe päras.

Olemasolevatel andmetel Kopli lahes seiret ei toimu, kuid nii Mustoja kui ka Rocca al Mare sademeveelasuga lahte suunatav reostuskoormuse vähendamine parandab Kopli lahe seisundit.

Tervisekaitseinspektsioon analüüsib regulaarselt supluskohtade (ka Stroomi ranna) vee kvaliteeti (http://www.tervisekaitse.ee/documents/vesi/suplusvesi). Aeg-ajalt on Stroomi ranna vesi kehva kvaliteediga.

3.8.2.2 Muud sadevee väljalasud

Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse Kopli lahte Väike-Õismäe ja osaliselt Mustamäe linnaosa sadevett. Reostus satub vette asfaltpindadelt, tehastest ja katlamajadest. Küttepe- rioodil on merre juhitav sadevesi teinekord kaetud õlilaikudega. Valdav osa veest jõuab kol- lektorisse Harku pumpla kaudu. Hiljem lisandub sellele Rannamõisa teel asuva Vasara tsehhi ja loomaaia sadevesi. Kollektor suubub merre Rocca al Mare koolist lõuna pool.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt aastatel 2002 -2006 tehtud mõõtmiste tulemusel on Rocca al Mare väljalasu keskmine vooluhulk 7580 m3/d. Vooluhulk kõigub erinevate aastate ja aastaaegade suhtes (Tallinna sademevee väljalaskude seire, 2006).

Võrreldes muude väljalaskudega (ka Mustoja, lauluväljak jm) on Rocca al Mare lasus kõige kõrgem fosfori sisaldus (keskmiselt Püld – 0,58 mg/l), kõrge on ka tahkete osakeste sisaldus, keskmiselt 60 mg/l. Periooditi on Rocca al Mare väljalasus esinenud ka muude reoainete kõr- gendatud sisaldusi.

Sadevett juhitakse ka Tiskre ojja, Merirahu elurajooni sadevesi juhitakse sadevesi ühtse välja- lasu kaudu Kopli lahte. Ka Kakumäe põhjaosas suunatakse sadevesi merre.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 30 3.9 Kliima

Tallinna kliimale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõ- dukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis.

Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,7°C. Kõige külmem kuu aastas on veebruar.

Meri mõjutab nii Tallinna kui ka Haabersti linnaosa kliimat. See avaldub esmalt õhutempera- tuuris. Haabersti linnaosas on õhutemperatuur suvisel ajal 1,1 – 2 kraadi madalam ning talvel 1,1 – 1,5 kraadi kõrgem võrreldes Ülemiste ilmajaamas mõõdetuga. Tallinnas langevaid sademeid iseloomustab joonis 5.

Joonis 5. Tallinna sademed aastatel 1961-1990, 2008 ( EHMI kodulehekülg http://www.emhi.ee/)

Vastavalt joonisele 5 oli keskmine sademete hulk aastatel 1961-1990 ca 660 mm aastas. Val- davad sademed langevad soojal perioodil. Võib täheldada, et viimasel kümnendil on sademete hulk suurenenud. Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed.

Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude pinnalt jäävabal ajal on 603 mm (Климат Tаллина, 1982).

Linna kliima formeerumist mõjutavad märgatavalt selle territooriumi füüsikalis- geograafilised eripärad, hoonestuse iseloom, roheliste massiivide, tööstusettevõtete, tehispin- naste olemasolu jne. Linnareljeef mõjutab ka tuule suunda ning tugevust. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled, kusjuures kevadel ja suvel suureneb kir- detuulte sagedus. Käesoleva KSH raames ei ole võimalik ja vajalik käsitleda (analüüsida) kõiki Haabersti kliima kujundamise faktoreid.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 31 3.10 Õhu saastatus ja müra

3.10.1 Üldist

Välisõhk on elukeskkonna oluline komponent, mis mõjutab elanike tervist. Välisõhu kvaliteedi all mõistetakse välisõhu puhtust, mida igapäevaselt sisse hingatakse. Selle kvaliteeti langetavad erinevad saasteained, mis avaldavad otsest või kaudset negatiivset mõju inimeste tervisele.

Haabersti linnaosas on põhiline õhu saastaja ja müra emiteerija autotransport. Linnaosas ei ole suuri tööstusettevõtteid. Suurima Haabersti asumi Väike-Õismäe soojavarustus põhineb Mustamäe katlamajal. Teistes asumites on kasutusel ka ahiküte, kuid olulist õhureostust need ei põhjusta.

Tallinna õhukvaliteedi mõõtejaamadest asub üks Väike-Õismäel. Võrreldes Väike-Õismäe õhu kvaliteeti Kopli või kesklinna omaga, siis on see pea kõigi näitajate suhtes parem. Üldi- selt jäävad saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtusi. Õhu kvaliteedi mõõtmisi korral- dab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ.

Viimastel aastatel on rohkem tähelepanu hakatud pöörama peentele ja ülipeentele osakeste- le.1 2007. a valmis Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna poolt uuring Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. Selle uuringu alusel on Haabersti linnaosa õhusaaste seisund ülipeente osakeste sisalduse suhtes õhus parem kui kesklinnas. Suhteliselt paremale sei- sundile avaldab mõju ka linnaosa paiknemine Tallinna lääneosas, seda valdavate tuulte osas.

Oluliseks õhusaaste allikaks on transport, milles küllaltki suure õhusaaste annavad Haabersti linnaosa läbivad suured magistraalid – Paldiski maantee, Rannamõisa tee ja Ehitajate tee.

3.10.2 Õhu saastatus

Põhilised välisõhus levivad saasteained ja nende allikad on järgmised: • vääveloksiidid (SOx), mis tekivad eeskätt väävlit sisaldavate kütuste põletamisel; • lämmastikoksiidid (NOx) tekivad põlemisel; • süsinikoksiid (CO) tekib mittetäielikul põlemisel puidust, kivisöest ja kütustest; • süsinikdioksiid (CO2) tekib eeskätt fossiilsete kütuste põletamisel; • lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) – tekivad tavaliselt kütuse ja lahustite aurumi- sel; põhilisteks allikateks Tallinnas on naftatoodete transport, kütusehoidlad, sadamad jne; • peened osakesed (PM), mille tekkeallikaks on eeskätt teekatte, piduriketaste, rehvide jne osakesed, samuti põlemisel tekkivad ultrapeened osakesed; • polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) tekivad eeskätt mittetäielikul põlemisel.

Tallinna ja Haabersti linnaosa välisõhu kvaliteet sõltub eelkõige autode tehnilisest täiustami- sest ja kasutatavate kütuste kvaliteedist. Need on EL poliitika põhilised prioriteedid. Samas ei ole tehnoloogilised täiustamised ja kütuse kvaliteedi parandamine toonud edu õhu kvaliteedi

1 peened osakased – väiksema diameetriga kui 10 mikromeetrit; ülipeened osakesed – väiksema diameetriga kui 2,5 mikromeetrit.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 32 parandamiseks ja ka kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks. Autode arvu pidev kasv suurendab kokkuvõttes välisõhu saastust.

Tulevikus on prognoositav autode arvu suurenemine. Kui 2005. aastal oli Euroopas (32 riiki) keskmiselt 460 autot 1000 inimese kohta, siis tulevikus see kasvab. Ka Eestis ja Tallinnas jätkub autode hulga suurenemine. Nagu nähtub Euroopa Keskkonnaagentuuri uuringust Kliima transpordimuutusteks (Climate for transport change, EEA Report/No 1/2008) on kauba ja inimeste transport kasvanud kiiremini kui majandus.

Õhusaaste vähendamiseks transpordi poolt on Haabersti linnaosas järgmised võimalused: • ühistranspordi edendamine, seda sõiduautode osatähtsuse vähendamiseks; • kergliiklusteede rajamine ja kergliikluse propageerimine; • parkimise parandamine ja süsteemi „Pargi & Sõida“ juurutamine; • teedevõrgu laiendamine, nende läbilaskevõime suurendamine sujuva liikluse saavu- tamiseks; • ühistranspordisüsteemi täiustamine.

Nende abinõude koosmõjul on võimalik vähendada transpordi poolset õhusaastet.

Süsteemi „Pargi & Sõida“ juurutamise sihtgrupiks on väljaspool Haabersti linnaosa elavad inimesed. Üldplaneering on ette näinud kaks asukohta mõlema suure magistraali ääres – Pal- diski maantee 221 (bussi- ja trolliliinide lõpppunkt) ja Rannamõisa tee 4C.

3.10.3 Müra

Mürataseme iseloomustamiseks on kasutatud Tallinna Keskkonnaameti tellimusel koostatud töö Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart (2007, Ramboll Eesti AS ja Ramboll Finland Oy).

Põhiliseks tehisliku müra allikaks on autotransport. Müra tekitavad tööstusettevõtted linnaosas praktiliselt puuduvad. Kultuuri ja spordi vallas on potentsiaalsed müraallikad Saku Suurhall, kardirada Paldiski maantee ääres ja Harku järvel korraldatavad veemoto võistlused.

Transpordi poolt tekitatud müra on pidev, müratase väheneb öösel ja mõningal määral ka puhkepäevadel. Kultuuri- ja spordiüritustega, samuti lennukite ülelendamisega, kaasnev müra on ajutine.

Eelpool nimetatud uuringus on toodud ka suuremate magistraalide liiklustihedus. (autot/ööpäevas). See on järgmine: • Rannamõisa tee (Paldiski mnt – Vana-Rannamõisa tee) 26200; • Ehitajate tee (Õismäe tee –Kadaka tee ) 32500; • Paldiski mnt (Tulika – Vabaõhumuuseumi tee) 38850.

Need andmed iseloomustavad 2006. a seisu. Liiklustihedus on käesolevaks ajaks (2008) kasvanud, sest autode arv kasvab.

Eelnimetatud magistraalid on ka olulised transiittrassid Harku, Saue ja Keila valla ning Keila linna elanikele. Magistraalid on ebapüsiva liikluskoormusega, kus õhtul ja hommikul on

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 33 tipptunnid.

Autotranspordi müratase sõltub liiklustihedusest, liikluskiirusest ja raskeveokite osatähtsu- sest. Sõitva auto puhul tekitab müra põhiliselt mootor, väljalasketoru ja teega kontaktis olevad rehvid. Saab väita, et rehvid kokkupuutes teega annavad domineeriva osa auto poolt tekitatud mürast, seda teatud kiirusest alates.

Müra levik sõltub paljudest asjaoludest. Rannamõisa teel, kus on lagedad alad, levib müra praegu suhteliselt kaugele. Seda näitab 65dB-müratase 200m kaugusel Rannamõisa teest kogu tee pikkusel sissesõidult Haaberstisse Harku vallast kuni Lõuka ristmikuni.

Harku järvel levib 50 dB-müra päeval 500 meetrilise vööndina. Väiksema liiklustihedusega teede puhul on olukord järgmine - vahetult Vabaõhumuuseumi, Lõuka, Kakumäe ning Printsu teedel on päeval 55-60 dB -müratase, mis levib 50 meetri laiuse vööndina piki neid teid.

Väike-Õismäe asumi puhul on planeeringuga saavutatud oluline mürataseme vähendamise efekt.

Seoses kavandatava tegevusega (uued elamualad, äripiirkonnad) on probleemid järgmised: • müratase suureneb liikluskiiruse suurenemisega, kui aga liikluskiirust piirata, siis ei tagata kiiruse ja kütusekulu (saastamise) optimaalset suhet; • praeguste kultuuri-ja spordirajatiste ning vabaajaveetmise keskuste väljaehitamisega suureneb liikluskoormus, müra ja ka õhu saastamine; • asumites ehitustegevuse arendamine suurendab liiklustihedust, kui näiteks Pikaliiva asumis tõuseb elanike arv 13000 võrra, siis juurde võib tulla 6000-7000 autot.

Müra allikaks on ka üle linnaosa Tallinna lennuväljale laskuvad ja sealt tõusvad lennukid. Lennukite tõusmine ja laskumine toimub vastu tuult, seega saab kindlat väita, et vaid osa lende kulgeb üle Haabersti linnaosa. Valdav osa lende toimub päevasel ajal, s.o kell 7.00-23.00.

3.10.4 Järeldused

Kõigest eeltoodust tulenevalt on Haabersti linnaosa üldplaneeringu ruumilisel arengustratee- gial järgmised liiklusega seotud eesmärgid: • parandada Haabersti linnaosa teede infrastruktuuri, nii piirkonna siseselt kui ka ümb- ritsevatel aladel; • rajada ühtselt ja hästi toimiv kergliiklusteede võrgustik põhi- ja jaotustänavate äärde ning pääsuks puhke- ja virgestusaladele; • täpsustada ja täiendada ühistranspordiliiklust (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Pargi & Sõida parklate asukohad ja tagasipöördekohad).

Üldplaneeringu järgi hakatakse eriti hoogsalt arendama Pikaliiva (on ettenähtud 13-kordne elanike arvu kasv), Astangu (4 korda), Mäeküla ja Vismeistri (3-kordne) asumit.

Kavatsetud muutused puudutavad vähesel määral Kakumäe, Õismäe, Tiskre, Mustjõe ja Veskimetsa asumit. Need meetmed ei muuda praktiliselt Väike-Õismäe ja Haabersti asumit.

Ei saa loota, et lähiaastatel väheneb autode arv ja liikluse intensiivsus. Teede liiklusintensiiv-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 34 suse tasakaalustamiseks ning kaasnevate tegurite (õhureostuse ja müra) negatiivse mõju vä- hendamiseks on aga võimalik ümber suunata Haabersti läbivad transpordivood. Uute magistraalide lisamine tänavavõrku (osaliselt ka linnast väljaspool) võimaldaks hajutada liiklusvoogusid ja seega pidurdada liikluse kasvu või mõnedel juhtudel isegi liiklusvoogusid vähenda- da.

Nii näiteks on plaanis rajada uus 2 kaherealine tee linna sissesõidul Keila poolt, edasi läbi Tabasalu ja Laabi Paldiski maanteeni eritasandiliste ristmike ehitamisega.

See võimaldab vähendada Rannamõisa tee, Tiskre, Vismeistri ning plaanitavate Pikaliiva, Harku-Nõmme ning Harku järve asumites (Tallinna eellinnas) plaanitavate uuselamute koormust.

Positiivset mõju evivad Tammsaare ja Järveotsa tee pikendused, Haabersti ning Paldiski maantee ja Humala tänava eritasandristmiku rajamine. Rannamõisa tee rekonstrueerimine parandab Tallinna linna ühendust Harku valla ja Kakumäe poolsaarega ning on vajalik lääne- suunalise tagamaa arenguks. Tähetorni tänava rekonstrueerimine on vajalik Mäeküla asumis paiknevate nii suur- kui ka väikeettevõtete ja Mäeküla asumi idapiirile areneva elamupiirkonna teenindamiseks.

Haabersti linnaosaga piirneva territooriumi olulisemate liikumiskoridoride ja mitmetasandi- liste ristmike väljaehitamine peab võimaldama Haabersti linnaosa territooriumil paiknevate arengualade hierarhilise tänavavõrgu kujundamist, liikluskoormuse vähendamist ja teepikkus- te lühenemist.

Lisaks sellele eeldatakse laiendada ning täiustada ühistranspordisüsteemi selle tasakaalustamiseks. Tasakaalustatud ühistranspordisüsteem tähendab erinevate transpordiliikide (trolli- ja bussiliinid, trammiteed) koostoimet nii, et on võimalik rahuldada erineva liikumisvajadu- sega elanike soove, kuid teiselt poolt luua ka tingimused, et vaatamata autostumise taseme edasisele tõusule, saaks nõudlust sõiduauto kasutuseks vähendada.

Ülesandeks on teha pealinna ühistranspordisüsteem atraktiivsemaks ja selle läbi mõjutada elanikke eelistama seda autole. „Tallinna linna tänavavõrk ja kergliiklustee” töö raames toodud ettepanekud trammide ja busside uute liinide rajamiseks peavad aitama saavutada ülal- mainitud eesmärki – tagada optimaalse sõitude jaotuse eratranspordi ja ühistranspordi vahel.

3.11 Linnaosa haljastus ja rohealad

3.11.1 Üldist

Käesolevas peatüki põhiliseks allikaks on Tallinna rohealade teemaplaneering ja selle kesk- konnamõju strateegiline hindamine (teemaplaneering „Tallinna rohealad“, 2007 ja teemapla- neeringu „Tallinna rohealad“ keskkonnamõju strateegiline hindamine, 2007, OÜ E-Konsult).

Linna tingimustes omab mõiste roheala laiendatud tähendust. Linnaosa algne looduslik taim- kate on sajandite jooksul tugevasti inimese poolt mõjutatud. Rohevõrgustiku koosseisu kuu- luvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus.

Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel, seda eelkõige Kakumäe poolsaare põhjaosas ja Astangu piirkonnas. Looduslikke rannikukooslusi on Kakumäe poolsaarel.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 35 Mustjõe ja Rocca al Mare asumi rannikukooslused on inimtegevuse poolt tugevasti mõjuta- tud. Niitusid on Tiskre oja ääres.

Taimkatet ja veerežiimi on mõjutanud kuivendus, seda eriti Õismäe rabas.

Linnaosa suuremad rohealad paiknevad Veskimetsa (loomaaed), Rocca al Mare (vabaõhu- muuseum), Õismäe (Õismäe raba), Kakumäe ja Tiskre asumis (roostik). Roostik levib ka Haabersti ja Mustjõe asumi rannaaladel. Loomaaed ja vabaõhumuuseum on liigitatavad eri- otstarbega rohealade kategooriasse.

Haabersti rohealadega seotud probleemid on järgmised: • Kakumäe roheala on ümbritsetud tiheasustusega, mis takistab loomade liikumist; • ohuks on arendustegevus Pikaliiva elamurajoonis - Õismäe raba ja metsade isolat- siooni jäämine; • Tiskre oja ja Harku järve ümbruse rohealade ohuks on uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele; • ühendus on halb Õismäe raba ja Harku järve roheala vahel ning arendustegevus kah- justab Harku järve roheala ja Astangu roheala vahelist koridori; • Astangu rohealade suurimaks ohuks on võimalik ehitustegevus ja roheühenduste kat- kemine; • linna sattuvad põdrad ja kitsed; • ilmselt pole võimalik säilitada laiu rohekoridore, et suurtel linna sattunud loomadel oleks võimalik liikuda Kakumäe rohealadele ja sealt ohutult tagasi pääseda.

Haabersti linnaosa rohealade probleemiks on tiheasustuse paiknemine nende vahetus lähedu- ses. Haabersti asustuse tihedus kasvab ja sellega suureneb ka Õismäe raba ja rannikuäärsete metsaalade eraldatus. Kui viiakse ellu elamuehituse plaanid Pikaliiva asumis ja lõplikult ehitatakse täis ka ärihoonestusala Haabersti linnaosas (Rannamõisa tee algus), siis rohekoridor Õismäe raba ja Harku järve ning Astangu roheala vahel ilmselt katkeb. Seda kompenseerib teatud määral rajatav haljastus (joonis 6).

Probleemiks on linnaossa sattuvad põdrad ja kitsed. Tegelikult on praegu ja ka tulevikus vaja vältida suurte loomade sattumist Haabersti rohealadele ning eriti Kakumäe poolsaare rohealadele. Suurte loomade liikumine Õismäe või Kakumäe rappa on ohtlik nii loomadele kui ka inimestele. Suurtele loomadele liikumisteede loomine (näiteks ökodukt) on ebaotstarbekas.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 36

Joonis 6. Väljavõte üldplaneeringu kaardist „Rohealad“

3.11.2 Kakumäe poolsaar

Ala tuumikuks on Õismäe raba, mida ümbritsevad männi- ja segametsad. Oluline on ka Va- baõhumuuseumi territoorium ja Rocca al Mare kaubanduskeskusest põhjapoole jääv metsaala, kus on nii okas- ja segametsi.

Kakumäe raba männi-segametsades pesitseb ligikaudu 51 linnuliiki, kellest valdav enamus on värvulised. Kaitsealuseid pesitsejaid on tõenäoliselt väänkael, musträhn ja hoburästas. Läbi- rändel peatub siin hulgaliselt värvulisi, kuid samuti mitmeid kullilisi (raudkull, kanakull jm)

Õismäe raba linnustik on sarnane Kakumäe raba linnustikule. Õismäe rabas on Kakumäe ra- bast paremad pesitsemisvõimalused, mistõttu haudepaaride arv on suurem. Lisaks võivad siin

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 37 alal pesitseda nii raudkull kui ka kanakull. Kaitsealustest haudelindudest võivad alal tõenäoli- selt pesitseda väänkael, musträhn jm. Kindlalt pesitseb alal ka üks kakuline – kõrvukräts.

Oluline rohevõrgustiku osa on Tiskre rannaroostik ja sellega piirnev männi-segamets.

Kakumäe piirkonnas on registreeritud nugis, halljänes ning rebane.

3.11.3 Tiskre oja ja Harku järve ümbrus

Suure antropogeense surve all on ala, mis Harku jääb järve ja Paldiski maantee vahele. Seal levib peamiselt roostik, niisked niidud ja pajupõõsastik. Surve Harku järve läänekalda niitu- dele ja põõsastikele on väiksem, kuid seal on ohuks arendustegevus (elamuehitus) Harku vallas. Kolmanda piirkonnana saab eristada segametsa ala Vana-Rannamõisa maantee ja Pikalii- va elamurajooni vahel.

Tiskre oja rohekoridoris on lagedaid kuivi rohumaid, niiskeid niite, ojaäärseid lehtmetsi, männikut ja ka palju aedu. Seepärast on seal kohatud linnuliikide arv suhteliselt suur, seda ka haudelindude osas.

Linnudirektiivi I lisa liikidest on kohatud roo-loorkulli ja täpikhuika. Muudest kaitsealustest liikidest on veel hänilast, väänkaela, suitsupääsukest ja väike-kirjurähni.

Olulisematest liikidest on seal registreeritud põdra, metskitse, metssea, rebase jm loomade esinemist.

3.11.4 Astangu

Astangu roheala jääb Astangu elamurajooni, raudtee, Tähetorni tee ja selle ääres asuva töös- tuspargi ning Paldiski maantee vahele. Alal esineb eriilmelisi elupaiku - niisked põõsastikud kuni kuivad loopealsed.

Suurematest imetajatest on seal olnud (on) põtru, metskitsi, metssigu, rebast, kährikut ja ka mets- kui kivinugist ning halljänest.

3.11.5 Saku Suurhalli tagune metsaala

Metsaala on sarnane Õismäe rabale, kuid inimeste surve on seal suurem. Selle tõttu on seal vähem linnuliiki ja pesitsevaid liike. Arvatavalt on segavaks faktoriks ka koerad. Kuid tavalisemad värvulised on rohealal olemas. Kaitsealustest liikidest pesitseb alal tõenäoliselt vään- kael, läbirändel võib kohata raud- ja kanakulli, lõopistrikku, mitmeid rähniliike jt.

3.11.6 Räime, Sooranna, Lõhe, Siia tn ja merega piiritletud haljasala

Seal leidub tihedat võsa ja männisegametsa, kuid ala on väike ja esinevaid liike on vähe.. An- tud alal tegutsevad peamiselt Eesti tavalisemad laululinnud.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 38 3.11.7 Mustjõe asum

Mustjõe asumis on oluliseks rohevõrgustiku osaks Paldiski maanteest põhjapoole jääv metsatukk, Kopli lahe roostik ja ka tühermaa. Samas on see ala oluline ühendav lüli Merimetsa ja Haabersti roheala vahel.

Roostikualal, rannikul ja selle ümbruses pesitseb ja rändab läbi mitmeid kaitsealuseid linnu- liike. Pesitsejateks on liigid punaselg-õgija, roo-loorkull, rand-, jõgi- ja väiketiir.

Lisaks kasutavad ala toitumis- ja peatumisalana paljud kaitsealused röövlinnud (raud- ja kanakull, hiire- ja herilasviu, karvasjalg-viu, lõopistrik jt).

Aruande Tallinna rohealade linnustik (2006) alusel on linnustikule kõige suuremaks ohuks rohealade pindalade vähendamine arendusalade poolt. Soovitatakse võtta kaitse alla Kakumäe ja Õismäe raba ning Tiskre oja koridor.

3.11.8 Eriotstarbelised rohealad

Loomaaia ja vabaõhumuuseumi ala on olulised rohevõrgustiku komponentidena, eriti öko- loogilises mõttes. Kuigi need alad on tähtsad ka rekreatsiooni- ja kultuuriobjektidena, siis täielikult need alad oma sotsiaalset funktsiooni täita ei saa, seda näiteks virgestusaladena.

Põhifunktsioonide kõrval omab Tallinna Loomaaed väärtuslikku ja mitmekesist kogumit looduslikku, pool-looduslikku ja inimese poolt kujundatud keskkonda. Seal paikneb rikkaliku ökosüsteemi ja huvitava reljeefiga Veskimets.

Eesti Vabaõhumuuseum on looduslikult ja maastikuliselt väärtuslik ning oluline rohevõrgus- tiku osa Kopli lahe ääres. Maa-alal esineb erinevaid taimekooslusi, elupaiku mitmetele looma- ja linnuliikidele, kaitsealuseid objekte (rändrahnud ja kivikülv) jne.

3.12 Kaitsealuse objektid, olulised rohealad ja piirangud

Haabersti linnaosas ei ole Natura 2000 alasid. Looduskaitse all on järgmised objektid: • Vabaõhumuuseumi kivikülv • Kevade kivi • Lesta kivi • Lõuka kivi • Mustkivi • Varjualune kivi • Vesiveski kivi • Veskimetsa kivikülv • Võrgukuuride kivi • Kakumäe paljand

Lisaks on kaitse all endise Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1907-1940) kunagine puukool- aed. Kaitsealustest taime-, seene ja loomaliikidest on Haabersti linnaosas esindatud 2 kaitse- alust loomaliiki (nahkhiired), üks seeneliik ja 5 taimeliiki.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 39

Väärtuslikud taimekooslused ja haruldased liigid ning esinemiskohad on järgmised: • loopealsed ja looniidud Astangul ja Mäekülas; • Astangu ja Mäeküla piirkonnas paikneb II kaitsekategooria kaitsealune pruuni- raunjala populatsioon (Asplenium trichomanes subsp. quadrivalens); piirkonnas esineb ka III kaitsekategooria kaitsealuseid liike (nõmmnelk, aaskarukell jm).

Olulisemad rohealad, mis on tähtsad Tallinn kui terviku ulatuses, on Haabersti mets, Veski- mets, Mäeküla mets, Rocca al Mare, Mustoja rannaroostik, Tiskre rannaroostik, Mustoja rohevöönd, Harku järve kaldaala ja Tiskre oja (Tallinna rohealade teemaoplaneering, 2007).

Haabersti linnaosas asuvad järgmised maakasutust ja ehitust piiravad objektid: • arhitektuurimälestised - Peeter Suure merekindluse objektid Kakumäe poolsaare tipus ja Astangu asumis; • arheoloogiamälestised – kivikirstkalmed Mäeküla asumis; • arhitektuurimälestised Eesti Vabaõhumuuseumis.

Kõik nimetatud objektid on üldplaneeringus kajastamist leidnud, seda koos kaitsevöönditega.

Üldplaneeringus on fikseeritud ka ranna ja kalda ehituskeeluvööndid, infrastruktuuri kaitse- vööndid ja piirangud Tallinna lennuvälja tõusu- ja lähenemissektori ning muud piirangud.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 40

4 ÜLDPLANEERINGU ARENGUSTSENAARIUMID

Alternatiivsed arengustsenaariumid on järgmised: • 0-stsenaarium - üldplaneeringut ellu ei viida; • 1- stsenaarium - üldplaneeringuga kavandatu viiakse täies mahus ellu; • 2- stsenaarium - üldplaneeringuga kavandatu viiakse osaliselt ellu.

Lisaks on võimalik püstitada muid täpsustavaid variante. Näiteks Harku järve suunatavate sade- ja kuivendusveele. Need on järgmised: • juhtida Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumi sadevesi Harku järve; • juhtida sadevesi merre, kasutades selleks kas Rocca al Mare sadeveelasku või Apametsa peakraavi2; • juhtida sadevesi Harku järve ja kasutada ka Rocca al Mare sadeveelasku ja/või Apametsa peakraavi.

4.1 0- stsenaarium – üldplaneeringut ellu ei viida

Nimetatud areng on kahjulik nii Haabersti linnaosale, Tallinnale kui ka ümbruskonna valda- dele. See ei ole juba õigusaktide kohaselt võimalik, kuna siis oleks välistatud sihipärane ja kontrollitud maakasutus ning ehitustingimuste määramine.

0-stsenaarium halvendaks linnaosa elanike elutingimusi ja on kahjulik keskkonnale. Nega- tiivsed muutused võivad toimuda mererannikul, kui ei võeta ette abinõusid Kakumäe poolsaarel ranna kindlustamiseks.

Kahtlemata halveneks olukord liikluses.

4.2 1- stsenaarium – üldplaneeringuga kavandatu viiakse ellu

Üldplaneeringuga ettenähtu (maksimaalne programm) alusel on ette näha linnaosa rahvastiku pea kahekordset kasvu.

Probleemid tekivad Harku järve vee kvaliteediga, kuna üldplaneering näeb ette järve kasutamist supluskohana. Samal ajal suureneb toitainete sisaldus järves seoses sadevee koguse suurenemisega teedelt, tänavatelt ja sillutisega (kõvakattega) kaetud aladelt.

Elamuehitus ja muud arengud avaldavad suurt survet rohevõrgustikule. Seoses ehitustegevusega Pikaliival, Aastangul ja Mäekülas ning ka Harku vallas Harku järve läänekaldal praegu eksisteeriv rohekoridor aheneb ja täidab vaid osaliselt omi funktsioone. Mustjõe asumis kavandatav elamuala samuti lõhub rohevõrgustikku.

4.3 2- stsenaarium – üldplaneeringuga kavandatu rakendatakse osaliselt

See on arvatavalt reaalne alternatiiv, sest nii mõnedki kavandatud tegevused on kulukad ja ei

2 Apametsa peakraavi kasutada eesvooluna, kuhu saaks kuivendus- ja sadevett Harku vallast, vähendades sellega survet Harku järvele

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 41 ole otstarbekad. Näiteks Mustjõe asumis kavandatav ehitustegevus. On tõenäone, et pole võimalik suurendada linnaosa elanike arvu pea kahekordseks.

Suuri probleeme on seni tekitanud Pikaliiva, aga ka Haabersti ja Õismäe asumites kavandatavad ehitused – nii elamumaal kui ka ärimaal toimuv tihendamine. Seda on kavandatud mõle- male poole Rannamõisa teed, mis likvideerib rohekoridori ja isoleerib Õismäe raba roheala.

Üldplaneeringus on pakutud lahenduseks kasutada rohevõrgustiku osana ka hoonestatud alade haljastust, rajada uut haljastust, hekke, istandikke, haljaskoridore magistraaltänavate äärde jne.

Pole piisav, et nimetatud probleemid jäävad valdavalt detailplaneeringute lahendada. Rohe- koridorid on vaja (seda laiendatud mõistes) paika panna üldplaneeringu raames. Ja veelkord, antud juhul ei saa rohekoridorid täita oma esialgseid funktsioone – tagada rohealade igakülg- ne sidusus.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 42

5 VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud planeeringuga kavandatavate tegevustega. Kuna hindamine peab eelkõige tegelema oluliste keskkonnamõjudega, siis esimeses lähenemises üldplaneeringuga kavandatuga kaasnevaga omavad olulist kesk- konnamõju punktides 5.1-5.9 kirjeldatud tegevused.

5.1 Liiklusvõrgustik ja arenduskavad

Liiklusvõrgustiku arendamine on kahesuguse iseloomuga. See on valdavalt positiivne, kui võrgustiku arenguga (laiemad ja ohutumad teed, eritasandiristmikud, jalakäijate viaduktid, loomadele truubid) kaasneks ka ühistranspordi areng. Kuid kogu senine lähiminevik alates Eesti taasiseseisvumisest on näidanud, et inimeste liikumine nii Tallinnas ja eriti lähivaldades toimub autodega.

Autode arv kasvab ka edaspidi ja seepärast võib juhtuda, et liiklusolude parandamine (laiemad teed, mitmed sõidurajad, eritasandiristmikud) annab lühiajalise efekti. Seda mõjutab teatud määral ka inimeste vajadus olla liikuv ja sõltumatu, mille näitajaks on ühes autos sõitvate inimeste arv. Toetudes mõningatele uuringutele on see keskmiselt alla 1,5 inimese auto kohta.

Liiklusvõrgustiku arendamine peab olema kooskõlas erinevates asumites arendatavate elu- ja ärirajoonidega. On mõeldamatu, et kui ehitatakse välja Pikaliiva asum ja ei ehitata välja Haa- bersti eritasandiristmikku ega rekonstrueerita (laiendata) Rannamõisa teed. Siis halvenevad liiklusolud märgatavalt.

Liiklusvõrgustiku väljaarendamine koos asumites toimuva ehitustegevusega toob kaasa transpordist tingitud müraemissiooni suurenemise. Eritasandiristmik parandab liikluse suju- vust, samas suurendab see ka mürataset, sest mürataset suurendab nii liiklustihedus kui ka liikluskiiruse suurenemine.

Eritasandiristmik tõstab müraallika ca 6 m kõrgusele üle maapinna ja seega müra levib suu- remale alale. Liiklusvõrgustiku arendamisega kaasnevad järgmised mõjud keskkonnale: • maakasutuse muutus - teed, ristmikud vajava maad; • loodusvarade (liiv, kruus, lubjakivi) kaevandamise suurenemine seoses laieneva tee- ehitusega; • mõju taimkattele ja loomastikule, elupaikade hävimine; • loomad ja lindude hukkumine ning vigastused laiematel ja suurema liiklustihedusega teedel; • mürataseme suurenemine; • õhu saastamine - CO, NOx, raskmetallid, orgaanilised ühendid, tahked osakesed seoses kütuste põletamisel; • rehvide ja teekatte kulumine - tekkiv tolm; • teede ja tänavate korrahoiuks kasutatavad kemikaalid – mõju pinnasele, õhu saastamine jm. Liiklusvõrgustiku arendamisega kaasneb peente ja ülipeente osakeste tekke suurenemine. Need osakesed on kompleksne segu, mille moodustavad tahked osakesed, vedelikud jm.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 43 Seoses liiklusvõrgustiku arendamisega väheneb side Kakumäe poolsaarel olevate rohealade ja muude Harjumaa rohealade vahel. Seda põhjustab elamualade tihendamine (täisehitamine) ja üha laienevad teed ning liiklustiheduse suurenemine. Olukorda muudab keerukamaks ka kavandatav teetrass Rannamõisa teelt piki Harku järve läänekallast Paldiski maanteele.

Praegune rohekoridor moodustub Pikaliiva ja Astangu asumi rohealadest. Seoses ehitustegevusega ja tänavavõrgu väljaehitamisega need rohealad vähenevad ja ei suuda täita omi funktsioone. Üldplaneering ei kavanda Astangu piirkonnas lausalist ehitustegevust. Osa maa-alast jääb ehitustegevusest välja, s.t säilib ka olemasolev taimestik.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu esialgse versiooni kohaselt oli kavandatud rajada magist- raal, mis ühendab Astangu ja Tähetorni tänava. Magistraali rajamise eesmärgiks on transiit- liikluse kõrvalejuhtimine suurematest elamispiirkondadest ja see kulgeb piki endist raudteetrassi. Raudteetrass on Haabersti ja Nõmme linnaosa piiriks ning samaaegselt piirneb trass osaliselt Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga. Raudteetrassi koridori laius on ca 30 m. Trassi keskmest ca 40 m kaugusele kaitseala territooriumile jääb kaitsealuse liigi vööthuul- sõrmkäpa Dactylorhiza fuchsii (III kategooria) kasvukoht.

Oluliseks kaitsealuseks objektiks on maastikukaitseala linnustik. Lähtuvalt uuringust Tallinna rohealade linnustik (2006) on maastikukaitsealal fikseeritud kaitsealused linnuliigid, seejuures kanakulli (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria liik) ja väikepistriku (Falco columbarius I kaitsekategooria LD) pesitsuskohad. Kanakulli pesitsuskoht on fikseeritud EELISes. See paikneb ca 160 m kaugusel kavandatavast magistraalist idapool. Väikepistriku kohta EELISes andmed puuduvad.

Vastavalt Haabersti üldplaneeringu maakasutusplaanile on kavas magistraali äärset ala kasutada osaliselt korterelamute rajamiseks. Kavandatava magistraali ääres jääb mets valdavalt alles. Magistraali rajamine ja liiklus sellel avaldab negatiivset mõju rohekoridori funktsionee- rimisele, mis ühendab Harku raba ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Kakumäe poolsaarega. Liiklusega kaasneb müra ja õhusaaste suurenemine, metsloomade vigastused ja hukku- mised teel. Kavandatava magistraali ja kortermajade rajamisega suureneb surve maastikukaitsealale. Mõju väheneks, kui piirdutakse vaid kergliiklustee rajamisega.

Vastavalt määrusele Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014 (Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määruse nr 40) on kavandatud Pelgulinna möödasõidutee (Paldiski mnt ja Ristiku tänava vahelises lõigus). Valdavalt jääb see tee Põhja-Tallinna linnaossa ja seepärast on otstarbekas selle rajamise ja kasutamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid (ka mõju Stroomi metsale) käsitleda Põhja-Tallinna üld- planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames.

Üldplaneering ei näe ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel ja ka Kaku- mäe sadama piirkonnas.

Kergliiklusvõrgustiku ulatuslik areng on ette nähtud kogu linnaosa territooriumil. Sotsiaalses plaanis on see positiivne.

Kakumäe poolsaare liiklust praegu ja tulevikus peab vaatlema laiemas kontekstis. Aspektid on järgmised: • poolsaarel paiknevad teed ja tänavad on kitsad, sest kinnistute piirid on teedele ja tä- navatele liiga lähedal; tavapäraste võtetega teede laiendamist on keeruline teha;

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 44 • Kakumäe on muutunud transiidialaks. Põhjuseks on liiklussageduse suurenemine Rannamõisa teel, näiteks lõigul Paldiski maantee Vana-Rannamõisa tee on liiklussagedus ca 27000 autot ööpäevas. Tipptunnil tekivad suured ummikud Haabersti liiklus- sõlme ees ja Tabasalu poolt tulijad on leidnud lahenduse ning kasutavad sõiduks kesklinna Vabaõhumuuseumi teed. Liiklussagedus on seal alates 2003. a olulisel määral kasvanud (Liiklussagedus ja selle muutus Kakumäel Vabaõhumuuseumi teel, 2006. Ramboll Eesti AS; • seoses Kakumäe sadama ja selle ümbruskonnas toimuvate arengutega suureneb seal surve olemasolevale liiklusvõrgustikule. Detailplaneeringuga nähakse ette Lesta tee rekonstrueerimine koos kergliiklustee ja haljastuse rajamisega. Samuti rajatakse ran- naäärne Nooda tee, mis peaks vähendama liikluskoormust Lesta teel. Kavandatava teedevõrgustiku mõjusid on hinnatud Kakumäe jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruandes, mis on Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud (Ametlikud Teadaanded 16.11.2007). Nimetatud KSH aruande järeldusena on leitud, et juhul, kui olemasolev eramurajoon kasutab põhiliselt üht juurdepääsuteed (Lesta tn) ja rajatavate korterelamute elanikud teist juurdepääsuteed (Nooda tee), siis kasvavast liikluskoormusest tulenevat mõju eramurajooni elanikud ei tunneta. Siiski ilmselt avaldab detailplaneeringuga kavandatu mõju väljapool planeeringuga hõlmatud ala, st liikluskoormus suureneb Vabaõhumuuseumi ja Kakumäe teel; • üldplaneeringuga on ette nähtud Pikaliiva (ka Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee ristis), Tiskre, Kakumäe ja Õismäe asumis korterelamute alad, lisaks veel uute väike- ja pereelamualade rajamine ning olemasolevate elamualade tihendamine, mis suurendavad liikluskoormust teedel.

Võtmeküsimuseks on Rannamõisa tee ja Haabersti ristmiku läbilaskevõime, seda nii praeguse liikluskoormuse (Haabersti linnaosa elanikud + transiit) ja planeeritavatelt elamualadelt li- sanduva koormuse juures. Kuid eritasandiline ristmik ei pruugi Kakumäe kui transiidiala olukorda muuta.

Ilmselt ei ole Kakumäe sadama ja selle lähiümbruse arengukava arvestanud poolsaare teede ja tänavate läbilaskevõimega ning võimaluste puudumisega selle suurendamiseks. Vabaõhu- muuseumi tee on kitsas ja tavapärast laiendamist ei saa seal teha. Selles osas on järgmine ettepanek – jätta Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneering sellisel kujul kehtesta- mata. Üheks võimaluseks on kavandatavate elamute või hoonete korruste arvu vähendamine.

Haabersti üldplaneeringus (planeeringukaart 7) on kavandatud tänavad Rannamõisa tee ja Paldiski maantee ühendamiseks. Üks neist kulgeks Harku järve läänekaldal (Järvekalda tee, osaliselt Harku vallas), teine järvest idapool (Pikaliiva tn). Liikluse hajutamisele mainitud piirkonnas aitab kaasa perspektiivne võrgustik ka Harku vallas.

Liiklusest tuleneva mõju vältimise ja vähendamise meetmeid on kajastatud aruandes ptk 9.6.

Kuid nagu on eelnevalt mainitud Kakumäe poolsaare osas, st Rannamõisa teest ida- ja põhja- pool paiknevatel aladel (Tiskre, Kakumäe, Pikaliiva, Rocca al Mare asum), olulist liiklusvõr- gustiku arengut üldplaneeringuga ei ole kavandatud.

Positiivset mõju on Tammsaare ja Järveotsa tee pikendusel, Haabersti ning Paldiski maantee ja Humala tänava eritasandristmiku rajamisel. Rannamõisa tee rekonstrueerimine parandab Tallinna linna ühendust Harku vallaga. Ülesandeks on teha pealinna üldtranspordisüsteem atraktiivsemaks ning sellel kujul muutma elanike eelistusi ühistranspordi kasuks. Üldplanee-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 45 ringus on ära toodud abinõud, mis aitavad ühistranspordi arengule ja kasutuse kasvule kaasa. Üheks abinõuks on ühistranspordile eraldi sõiduraja kindlustamine. Võimaluseks on ka süs- teemi „Pargi & Sõida“ juurutamine, asukohad Paldiski maantee 221 (bussi- ja trolliliinide lõpppunkt) ja Rannamõisa tee 4C.

Ühistranspordi eelise väljenduseks on erinevate liiklusvahendite kasulikkus. Arvestades teede läbilaskevõimet (inimeste vedu) on autobussi läbilaskevõime ca 5 korda suurem võrreldes sõiduautoga. Tänavapinna efektiivseks kasutamiseks on ühistranspordi eelis veelgi suurem (Tallinna linna tänavavõrk ja kergliiklusteed, 2007).

5.2 Elamualade tihendamise mõju

Punktis 5.1 on toodud liikluse mõjud, mis kaasnevad elamualade tihendamisega.

Tervikuna on elamualade tihendamise mõjud on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Positiivne on maa otstarbekam kasutamine, infrastruktuurile (teed, vee- ja kanalisatsioonitrassid jm) tehtavad väiksemad kulutused ja looduslike ja/või tehislike materjalide kasutamise vähenemine. Elamualade tihendamine hoiab kokku energiat, seda kõigi energialiikide osas. Vähenevad kaod elektri- ja soojavõrkudes ning kulutused autokütustele.

Sotsiaalses mõttes võib elamualade tihendamine anda positiivse tulemuse, kuna suureneb kontaktivõimalus erinevate inimeste vahel. Paremini on korraldatav ka naabrivalve, kui üks vahend kuritegevuse vähendamiseks.

Negatiivsed mõjud on järgmised – looduslike ja poollooduslike alade hävimine ja asendumi- ne tehisliku maastikuga. Seni looduslikult kulgenud protsessid muutuvad. Üheks oluliseks aspektiks on suuremate alade katmine ehitistega – hooned, teed, parklad jm.

Sadevee äravool kiireneb. Võib tekkida raskusi vee ärajuhtimisega suurte sadude ja lume su- lamise ajal. Sadevesi on rohkem reostunud kui enne elamualade tihendamist ja muud ehitustegevust. Eramute kruntidelt võib suureneda dreeniveega ärakanduvate toitainete (fosfor, lämmastik) sisaldus, kui näiteks muru väetatakse. Seoses arendustega Pikaliiva ja Astangu asumis halveneb Harku järve vee kvaliteet.

Olemasolevate elamualade tihendamine ja uute loomine Pikaliiva, Astangu, Mäeküla ja Mustjõe asumis toob kaasa negatiivse mõju rohevõrgustikule. Juba praegu on Kakumäe poolsaarel paiknevad rohealad ja Õismäe raba nõrgalt seotud Harjumaa muude rohealadega. Prae- gune koridor, mis kulgeb üle Astangu ja Pikaliiva asumi, Harku järve kallaste ning Tiskre oja koridori kaudu saab kannatada. Kuigi Astangu asumis planeeritakse samuti elamuehitust jää- vad sinna suhteliselt ulatuslikud looduslikud ja metsaga alad.

Arvestades üldplaneeringuga kavandatud elamualade tihendamisega on rohevõrgustik pare- mas seisus kogu rannaäärses alas alates Mustjõe asumist, s.t. mereäärne roostik, Kopli lahe lõunaosa roostik ja kogu Kakumäe poolsaare rannikuala.

Kakumäe poolsaarel on negatiivse mõjuga elamuehituse laienemine Õismäe rabaalale. See toob kaas raba veerežiimi muutuse koos sellega kaasnevate negatiivsete tagajärgedega tai- mestiku ja elupaikade osas.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 46 5.3 Ohtlikud ja rasked veosed Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ohtlike veoste läbivedu Haabersti linnaosast ette nähtud ainult mööda Paldiski maanteed ja raskete veoste vedu läbi Haabersti linnaosa ette nähtud mööda Paldiski maanteed ja Ehitajate teed. Olukord võib muutuda, kui rakenduvad teema- planeeringus Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed pakutud lahendused.

Ohtlikke veoseid piirab ajaliselt Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2005. a määrus nr 125. Autovedudel on kõige ohtlikemateks bensiini ja propaani vedu. Eriti ohtlik on bensiini vedav paakauto tankla mahutite täitmise ajal. Diiselkütuse ja kütteõlide vedu paakautodes on suhteliselt ohutum. Üldplaneeringus on ära märgitud linnaosas olevad kütusetanklad. Neist valdav osa paikneb Paldiski maantee ääres. See on paratamatu, et tanklatesse veetakse bensiini ja diiselkütust ning vedelküttel olevaid elamuid varustatakse kütusega. Haabersti linnaossa rajatud kütusetanklad ei ole vahetult elamute läheduses (v.a Õismäe tee 10A) ja seega risk on suhteliselt väike. Peab arvestama, et mõned tanklad paiknevad suurte kaubanduskeskuste lä- hedal.

5.4 Rannapromenaad ja -kindlustused

Rannapromenaad ja rannakindlustused on vajalikud võimalike üleujutuste ning Kakumäe klindiastangu kaitseks ja vajalikud ka inimestele võimaliku ohu ärahoidmiseks. Rannapro- menaadi rajamise taust on järgmine: • OÜ Ars Projekt Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu ettepaneku (2007) järgi on rannapromenaadi üldpikkus 27 km. Tallinna mandriosa rannajoone üldpikkus on seejuures ca 50 km; • Haabersti linnaosa rannajoone üldpikkus on ca 12 km, sellest rannapromenaad haarab 3,7 km (Rocca al Mare –Mustjõe, Merirahu ja Kakumäe rand); kui lisada ka Tiskre asumi promenaad, siis kokku on rannapromenaadi üldpikkus Haabersti linnaosas ca 5 km. Seega on rannapromenaad fragmentaarne ja ei kulge ka otseselt rannal. Sisuliselt on rannapromenaad valmis Tiskre asumis, kus rannapromenaad peab kulgema piki Roostiku tänavat. On välja pakutud, et üleujutuste vältimiseks peab rajama kaitsetammi, mille kõrgus on 2 m üle merepinna (Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006). Kohati peab Roostiku tänava kõrgust tõstma. Tiskre asumis paikneb rannapromenaad roostiku kui olulise roheala suhtes soodsalt. Roostiku terviklikkus säilib, oluline faktor lindudele – haudelinnud ja rände ajal roostikus peatuvad linnud.

Aruande joonisel 7 (Altakon OÜ andmed, 2008) on kujutatud linnaosa rand ja skemaatiliselt rannaosad, mis alluvad kulutusele ja kuhjele. Mõlemad rannaosad vajavad rannakindlustusi, seda nii purustuste kui ka üleujutuse vältimiseks. Joonisel 7 on ära märgitud ka rannaosad, kus olukord on kriitiline – Nooda tee ja Soolahe tee ümbrus. Seal peab esmajärjekorras rajama rannakindlustused.

Teine suurem üleujutatav ala paikneb Kopli lahe päras Mustjõe asumi rannaalal.

Kopli lahe lõunaosas paikneva roostiku terviklikkus peab samuti säilima. Selleks on vaja rannapromenaad projekteerida roostikust lõuna poole, samas väheneks oluliselt ka rannapromenaadi maksumus. Juba rajatud promenaad Kopli lahe päras on õigesti paigutatud.

Mõlema üleujutatava ala kindlustamine kaitsetammidega peab toimuma koos naaberaladega, s.t Harku valla ja Põhja-Tallinna linnaosaga.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 47 Paljassaare laht

el el

el el tk el Kopli ps el

el el

el el sad

Liivakari el el

el toll 2 el el kool el alaj krk 7 2 3

el tnk park el el 1 6 4 kpl sad

8 el 5 park 1 4 Kopli 3Kr el Kakumäe laht 11 PV 10 13 sjsk l-aed std ladu tk el sport park kool hgl

ehit 9 el kpl sport el Rannalõik ladu 12 el Kakumäe ps el park el el Soolahe tee piirkonnas el tt el ladu Kopli laht l-aed park Kakumäe 16 sad

ehit K r el el Rannalõik Kakumäe sadamast kpl 15 Kopli laht el alaj park Merirahu elamurajoonini el sad tk nav nav sad nav kool

ehit

2 tk

park

3 4 K tk park r

ehit 4 K Ti r sk ehit re o ja r 4K ehit K r 3 P

K P

a n

d sport tk

kumäe laht 3

P Tiskre 1

tk sport 2 ehit 4 ehit Kr

ehit el 3 ehit

3 22

r ehit 2 kpl 2 ehit sport sp Kopli laht

2 ehit 2 Vismeistri 3 Õismäe raba tk

2 2 3

sport Õismäe raba

tk 4 K r TISKRE 5 Tiigiääre Kalajaagu nav tk el P 3K ehit r r tk krk K Hanso 3 Rocca al Mare 2 Paju r 4 1 ehit K 4 K 3 r 1 4 K Pällo 1 r tk tk tk ehit Saare ehit

tnk ehit 4 ehit nav el 1 14 ehit ehit 12 ehit el ehit el M u s ehit t ehit jõ sport g kool i ehit 6 ehit el el ehit 8 std Kr el l-aed ehit

ehit ehit (Põllu) Õismäe r K el r ehit 4 ehit ma K

3 ehit ehit (Veeru) tk A 8 hit p Kr am 2 el ets 7 el a p ehit Mustjõe kpl ehit kr hot 3 kpl kpl ehit 7 ehit el 3 ehit 4 ehit 11 HAABERSTI e sjsk 8 41 kpl k K 2 kpl P r Kaarle ehit el tnk tnk Salumäe el tk tnk P vv el ehit ehit Kuhjerandehit sport P kpl ehit kpl

9 tk ehit Pikaliiva el ehit tk ehit ehit P tk r Kulutusrand K 6 el 8 r r ehit Sepa K K tk 5 ehit 4 ehit Tammiku kpl (Rahneli) 0 tnk 1 km 2 km ehit el 10 Kabelisauna P tk 2 Rabakivi tamm, 473, loodusk ehit ehit tnk r tk P K ehit 4 Tabasalu ehit 2 el 3Kr ehit tk tk ehit r ehit ehit 4K el ma 4 8 ehit tk K K k 2 r r el r Kaitset vajav piirkond2 r kpl K ehit (Rabakivi) 4 4K P Graumani tk tk el

tk Veskimets Toome P tk 11 ehit (Eestkünka) (Järve-Männiku) P l RANNAPROTSESSID JA KAITSET VAJAVAD PIIRKONNAD Joonis 7 KAKUMÄE POOLSAARE RANNIKUL Rannaga seotud probleemid on vaja lahendada kompleksselt ja süsteemselt. Ei saa ega tohi lahendusi anda detailplaneeringute ja üksikute rannalõikude projektide alusel. Põhjused selleks on järgmised: • rannas toimuvad protsessid sõltuvad protsessidest rannikumeres ja need haaravad nii kulutus- kui ka kuhjerannad; • rannas ja rannikul tehtavad muutused (ehitised) mõjutavad rannikumerd; • rannakindlustus ei ole pelgalt maismaale tehtav ehitis, peab arvestama ehitistega ka rannikumeres.

Rannavööndi planeerimisel on vaja läbi viia uuringud majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitse rajatiste süsteemi määratlemiseks. Vajalike uuringute programmi on kä- sitletud vastavas uuringus (Soomere, T., Kask, A., Kask, J., 2006. Kakumäe poolsaare ranniku seisundist ja protsessidest. Andmete kaasajastamiseks vajalikud uuringud. TTÜ Kübernee- tika Instituut) ja need on järgmised: • hüdrodünaamilised uuringud ja modelleerimine, mis käsitleb nii lainetust, veetase- meid; • jää- ja tuuleolusid, eesmärgiga määratleda setete liikumist nii rannikul kui ka sügava- mas meres jne; • geoloogilised uuringud Kakumäe rannikualal, selgitada välja kulutuse, transpordi ja kuhje piirkonnad jne; • välja töötada kontseptsioon rannakaitse rajatiste süsteemi tarbeks.

Teostatud uuringute alusel koostatakse vastav rannikuvööndit tervikuna haarav strateegiline planeerimisdokument või projekt.

Uuringute vajadust on rõhutanud ka käesoleva KSH käigus teostatud töös Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplaneeringu piirkonnas (2008), seda järgmiselt: • Kakumäe poolsaarel on valdavad kulutusrannad. Tänaseks on panga serv jõudnud mitmel pool varem rajatud hoonete lähedusse (Nooda tee jne). Hoonete kaitsmiseks tuleb nendesse piirkondadesse planeerida rannakindlustus. Et tulevikus vähendada rannakindlustusele tehtavaid kulutusi, on vaja planeerimisel lähtuda panga taganemise pikaajalisest dünaamikast; • kuna panga taganemise (kulutuse) määramiseks vajalik teave puudub, siis on vaja kompleksselt hõlmavaid uuringuid. Sellega seoses tuleb Kakumäe poolsaare ranna- vööndi planeerimisel arvesse võtta, et piirkonnas toimuvate protsesside kompleksse iseloomu tõttu on majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitse rajatise tüübi (rajatiste süsteemi) määratlemiseks vajalik läbi viia uuringud kombineeritult vaatlusandmete kogumise ja mudelarvutustega (Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplaneeringu piirkonnas, 2008); • uuringutes on oluline pöörata tähelepanu Kakumäe poolsaare ranniku ja rannavööndi seisundi ning seal toimuvate protsesside analüüsile, eesmärgiga jõuda optimaalsete rannakaitse meetmeteni ning rajatiste maksumuse määramisel piirduda esialgu ligi- kaudsete hinnangutega; • üleujutust vältivate abinõude puhul tuleb arvestada, et rajades vee liikumisele teatud piirkonda takistuse omab vesi mõnes teises kohas rajatud takistuse võrra suuremat energiat. Seetõttu peab jätma veele teatava kompensatsiooni piirkonna, kus veetaseme tõus võib toimuda. Merevee surumine teatud piirkondades inimese poolt rajatud piiri- desse võib teistes ranna osades anda vastupidise tulemuse.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 49 Mustoja alamjooksu ala, mere ja Paldiski maantee vahelist ala, ei saa täies mahus elamualaks arendada, seda ala peab suures mahus täitma, et tagada maapinna vajalik kõrgus üleujutuste vastu.

Üheks vastuväiteks on arendusprojekti suur maksumus ja teiseks vastuväiteks Mustoja suudmes paiknev mets koos roostikuga. Need alad on olulised linnustiku seisukohast. Tallinna Linnuklubi andmetel (2008) on ala oluline rohekoridori osa, mis ühendab Merimetsa ja Haa- bersti rohealasid, teiseks – metsatukk, roostik, rannik ja tühermaad meelitavad sinna peatuma ja toituma ka röövlinde. Mustoja suudmeala on üks olulisemaid Tallinna läbivaid lindude rändeteeharusid, mis seni ikka veel funktsioneerib. Mustojale koonduvad (kevadel) Kakumäe ja Veskimetsa poolt saabuvad linnud, kes rändavad edasi Stroomi metsa ja Kopli parkide kaudu Paljassaare hoiualale (Natura 2000 ala) ning sealt edasi Viimsi ja Naissaare kaudu Soome. Sügisel toimub ränne sama teed tagasi.

Rändeajal on Tallinnas see paik üks väheseid, kus röövlindudele peatuda meeldib. Röövlin- dudest kohatakse seal alati kanakulle, raudkulle, hiireviusid, karvasjalg-viusid, lõopistrikke, tuuletallajaid ja kõrvukrätse.

Uue hoonestuse täies mahus planeerimisest ja väljaarendamisest tuleb hoiduda ja rohkem peab arendama inimeste puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi ranna piirkonnas. Selleks on vaja hooldada olemasolevad puistuid, taastama ja hooldama regulaarselt kuivenduskraave ning rajama korralike kergliiklusteid. Nimetatud suunda tuleb hoida nii Kakumäe poolsaarel kui ka Mustjõe asumis kavandataval elamurajoonis.

5.5 Kaitstavad objektid

Üldplaneeringuga kavandatu ei mõjuta kaitstavate objektide seisundit nii looduskaitse objekte, kaitsealuseid liike, arhitektuurimälestisi, arheoloogiamälestisi ja arhitektuurimälestisi.

Kaitsealuseid objekte võib ohustada rannaprotsesse käsitlevate uuringute mitteteostamine ja ebapiisavate andmete alusel langetatud otsused. Eelkõige on see seotud võimalike kulutus- protsessidega Kakumäe poolsaare tipus (oht Peeter Suure Merekindluse objektidele) ja Ka- kumäe paljandile. Rannakindlustuste ja kogu Haabersti linnaosa rannaala probleemi ei tohiks lahendada detailplaneeringute või fragmentaarsete uuringute tasemel.

5.6 Virgestusalad

Üldplaneeringuga kavandatu mõjutab virgestusalasid nii positiivselt kui ka negatiivselt. Virgestusala saab defineerida kui looduslikult soodsat maa-ala, kus saab puhata ja sportida. Seoses kavandatava elamuehitusega väheneb mõningatel aladel võimalus puhkamiseks ja sportimiseks, seda näiteks Pikaliiva asumis.

Tuleb rõhutada, et ala looduslikkus ei taga veel võimalust virgestuseks. Astangu ja Mäeküla asumis koos kavandatava arendustegevusega avanevad selleks paremad võimalused. Rajatak- se ka kergliiklusteed ja muud võimalused inimestele vabalt liiklemiseks. Praegusel ajal on need paigad risustatud, halvasti läbitavad ja ka ohtlikud.

Kergliiklusteede arendamine Haabersti linnaosas ja eriti Kakumäe poolsaarel on positiivne. Kui aga realiseerub rannapromenaadi lahendus nii Kopli kui ka Kakumäe lahe rannikul, siis virgestuse võimalused avanevad veelgi.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 50

5.7 Harku järv ja muud veekogud, Astangu veehaare ja radoon

Kavandatavad tegevused Harku järve valgalale toovad kaasa olulise negatiivse mõju Harku järve vee niigi halvale kvaliteedile.

Põhiliseks mõjutajaks on kavandatav Pikaliiva, Aastangu ja Mäeküla asumi elamurajoonid. Sadevesi juhitakse Harku järve, sellega koos kantakse järve heljumit (tahkeid osakesi), fosfo- rit ja lämmastikku.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on hinnanud Harku järve valgalas ehitustegevusest tulenevat lisakoormust järvele. Praegu tuleb viimase aja ehituste kõvakatetelt 0,1-1,4% järve valgala lämmastikust ja 0,7-16% fosforist. Kui lõpetatakse praegu pooleli olevad planeeringud, siis ulatub kõvakatete lämmastiku osa 0,2-2,7 protsendini ja fosfori osa 1,3-30 protsendini. Lisaks sellele tuleb biogeene valgalasse juurde uute eramute dreeniveega (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007).

Fosfori sisaldused võivad uued arendusalad muutuda Harku järve tähtsateks toiteallikateks.

Kavandatava Astangu veehaarde rajamiseks pole probleeme põhjavee võtmisega Kambrium- Vendi horisondist 2000 m3/d. Kavandatava veehaarde rajamiseks tulevikus on vaja üldpla- neeringus reserveerida maa-ala veehaarde ja vajaliku sanitaarkaitseala tarbeks.

Oluliseks mõjuks inimese tervisele võib kujuneda kõrge radionukliidide sisaldus Kambrium- Vendi põhjavees. Tegemist on raadiumi isotoopidega. See asjaolu võib kujuneda takistuseks Astangu veehaarde rajamisele ja veekihi joogiveena kasutamisele. Võimaluseks on põhjavee töötlemine, et alandada radionukliidide sisaldust.

Radoonist tulevat terviseriski on uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt ja selle riskiga on arvestatud Astangu ehitusmääruses. Üldplaneeringus on radoonist tuleva terviseriskiga Astangu asumis arvestatud ja üldiselt on kõrge riskiga alad arendusest vabad. Üldplaneeringus on antud soovitused, mida peab järgima radooniga seotud riskiga aladel toimuva arendustegevusel. Soovitused on nii planeerimise, projekteerimise, ehitamise ja järelevalve vallas.

Radooniuuring on Haabersti linnaosas tehtud ainult Astangu piirkonnas. Kuni kogu linnaosa hõlmavat uuringut pole, tuleks üldplaneeringu järgi iga detailplaneeringu käigus enne arendustegevust läbi viia radooniuuring.

5.8 Arendustegevus ja loomaaed

Üldplaneeringuga kavandatu ei mõjuta otseselt loomaaia asukaid. Probleemiks võib kujuneda Haabersti eritasandiristmikult tuleneva müra kandumine loomaaia territooriumile.

5.9 Sadevesi

Seoses ulatusliku ehitustegevusega ja suuremate alade katmisega, kas sillutise ja/või asfalt- kattega, suureneb sadevee hetkeline äravool, samuti suureneb sadevee reostusaste. Kõige suurem negatiivne mõju on selles suhtes Harku järvele.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 51

Tuleb arvestada, et sadevesi koos kuivendusveega satub Harku järve ka Harku vallast. Harku oja on põhiline järve veebilansi ja kvaliteedi mõjutaja.

Samasugune olukord on ka Rocca al Mare sadeveelasuga – ka selle valgalal suurenevad kaetud pinnaga alad.

5.10 Jäätmed ja jääkreostus

Jäätmekäitluses tuleb juhinduda Eesti ja Tallinna vastavatest õigusaktidest. Üldplaneeringus on märgitud, et jäätmejaam rajatakse Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonda. Jäätmejaama on vaja ka lääneossa, näiteks Väike-Õismäe asumi äärealale.

Andmed jääkreostuse kohta põhinevad tööl Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring, 2006. Eesti Geoloogiakeskus. Nimetatud töö põhieesmärk oli uurida Astangu piirkonna radoonist tulenevat terviseriski, looduskiirguse ja keskkonnakahjulike elementide sisaldust.

Radoonist tulenevat terviseriski on käsitletud p 3.6 ja 5.6. Kõrge riskiga alal on kohati ka ohtlike ainete, nagu arseen, molübdeen ja vanaadium, sisaldus pinnases kuni 2 korda kõrgem elutsooni piirarvust.

Nimetatud pinnas ei ole looduslikus lasuvuses, vaid segu mitmetest kivimitest, kus olulise osa moodustab diktüoneemakilt. Kuna pinnase kogus on suur ja selle eemaldamisel võivad ava- neda uued kilda kolded, mis võivad iseenesest süttida (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring, 2006). On soovitav pinnase likvideerimine edasi lükata kuni reaalse ja keskkonnaohu- tu lahenduse väljatöötamiseni.

Astangu ja ka Mäeküla asumi arengu kavandamiseks on vaja läbi viia täiendavad uuringud, et kindlaks teha sinna veetud jäätmete iseloom, näiteks klindialustes tiikides olevad jäätmed. Uuringute vajadusele on Haabersti ÜPs tähelepanu pööratud (ptk 5.2.4).

Muude jääkreostuse objektide ja saastunud pinnasega alade kohta Haabersti linnaosas andmeid ei ole.

5.11 Tehnovõrgud

Haabersti linnaosa üldplaneering ei ole käsitlenud tehnovõrke, seejuures ka sadevee ärajuh- timist Kakumäe piirkonnast. Sadevee ärajuhtimisel on oluliseks faktoriks mereveetase ja selle kõikumise arvestamine projekteerimisel. Riigihankena korraldatud tehnilise infrastruktuuri töö on koostamisel ja selle käigus tehakse koostööd ka vee-ettevõtjatega. Töö saab valmis 2009. a märtsis.

5.12 Riskid

Arendustegevusega võivad kaasneda reaalsed ohud inimese tervisele ja varale. Kakumäe Selts (vt lisa 3) on pööranud tähelepanu ohule, mis võib kaasneda arendustegevusega Kaku- mäel. Võimalik, et Kakumäe poolsaare pinnases ja rannikumeres on endistest aegadest pärit mürske ning muud laskemoona. Seda tuleb arvestada süvendite ja kommunikatsioonide rajamisel. Kakumäe Seltsi ettepanek on teha vastavad uuringud ja demineerimistööd.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 52 5.13 Keskkonnamõju prognoosimeetodid

Keskkonnamõju prognoosimisel on kasutatud müra ja õhu saastuse uuringuid ja seireand- meid, seda näiteks: • Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. 2007. Tartu Ülikooli Ars- titeaduskond; • Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart, 2007. Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland Oy; • Tallinna õhukvaliteedi seire, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ; • Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007. Eesti Keskkonnauurin- gute Keskus OÜ. Lisaks on kasutatud veel statistilisi andmeid Eesti ja Tallinna kohta. Mõjude prognoosimisel on lähtutud ka ettevaatlikkuse ja ennetamise printsiibist.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 53

6 ÜLDPLANEERINGUGA KAASNEVAD PROBLEEMID

Alljärgnevad probleemid on vaid osaliselt lahendatavad, osaliselt saab kaasnevaid mõjusid leevendada. Haabersti linnaosa üldplaneering ei suuda lahendada kõiki probleeme ja olla sõl- tumatu naaberaladest.

Ühistransporti on vajalik arendada koostöös teiste linnaosade ja Haabersti lähivaldadega. Osaliselt on Haabersti linnaosa ühistransport kogu Eesti probleem.

Kui tahame ühistransporti arendada ja selle osatähtsust suurendada, siis peab olema tasakaal erinevate suundumuste vahel: • kui soodustame ja rajame kesklinna suuri parklaid, siis soodustame autode suundu- mist kesklinna ja sellega tekib vastuolu ühistranspordi arengu suundumustega; • kui rajatakse põllule super- või hüpermarket, siis peab ette nägema ka ühistranspordi hea ühenduse. Ka need probleemid ei ole lahendatavad vaid Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

Arendades välja süsteemi „Pargi ja Sõida“ parkimisalasid püütakse tänavatel „ruumi teha“ Haabersti linnaosa elanikele, et nad nii autode kui ka ühistranspordiga kiiremalt ja mugava- mini saaksid liigelda. „Pargi ja Sõida“ platsid on mõeldud linnaosaga piirnevate ja kaugemal paiknevate valdade elanikele.

Üldplaneeringuga ja ka detailplaneeringuga ei ole võimalik täielikult tagada head ja turvalist sotsiaalset keskkonda. Näiteks väikeste teenindusasutuste, kaupluste jm rajamist ja eksistentsi ei ole võimalik üldplaneeringuga paika panna. Kuid need on (oleksid) parema elukeskkonna olulised osised. Kogu kaubandus näitab koondumise tendentsi. Ei vanades ega uutes asumites ei suuda väikesed poed eksisteerida ilma riigi või linna toetuseta.

Probleem, millega ÜP peab tegelema, on kuritegevusriskide ennetamine. Asumites peab olema tasakaal eramajade ja munitsipaalmajade vahel, ka immigrandid võivad tulevikus olla oluline sihtgrupp, millele peab tähelepanu pöörama. Ühekülgse arendustegevusega võib kaasneda slummide teke.

Suureks küsimuseks on ÜPs kavandatu ajastamine (ajagraafik). Kui näiteks rajatakse (tihendatakse) Pikaliiva asumit, siis on vaja see teha kooskõlas näiteks Haabersti eritasandiristmiku ehitamisega. See tähendab koordineeritud tegevust ja õiget ajastamist kinnisvaraarenduse ning linna kaudu finantseeritud ehitiste rajamisega.

Juhul, kui ÜP viiakse ellu ettenähtud mahus, siis kasvab koormus linnaosas pea kõigi looduslike komponentide suhtes. Oluliseks probleemiks on Harku järvevee kvaliteedi säilitamine ja parandamine. Võib-olla ei olegi võimalik Harku järve vee kvaliteeti mõistlike kulutustega parandada. Seega muutub küsitavaks Haabersti linnaosale ja ka Tallinnale tähtsa supelranna edasine kasutamine.

On prognoositud, et kui realiseeruvad elamuehitusprojektid, siis perspektiivis hakkab Haa- bersti linnaosas elama 68 000…77000 elanikku, seega elanike arv pea kahekordistub. Kui see juhtub, siis surve keskkonnale suureneb tunduvalt. Seda järgnevaid faktoreid arvestades: • Harku järvele, sest Pikaliival tuleb elanikke juurde arvestuslikult üle 13 000; Astangul kuni 6000 ja Mäekülas ca 4500 elanikku;

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 54 • sõiduautode arv viimastel aastatel on Eestis kasvanud keskmiselt 9% aastas; • liiklustihedus Haabersti linnaosa põhilistel magistraalidel oli 2006. a järgmine (autot/päevas): o Rannamõisa tee (Paldiski mnt – Vana-Rannamõisa tee) 26200 o Ehitajate tee (Õismäe tee –Kadaka tee ) 32500 o Paldiski mnt (Tulika – Vabaõhumuuseumi tee) 38850 o tipptundidel ummikud • ummikuid suurendavad suurüritused Saku Suurhallis, jäähallis jm; • Mustoja suudmealale oli esialgselt plaanis rajada uus elamuala pindalaga 35 ha, ala suurust on üldplaneeringus nüüd vähendatud, kuid ikkagi on ohus rohekoridor, mis ühendab Merimetsa ja Haabersti rohealasid; • perspektiivsed trammiteed vajavad maad; • prognoositav autode arvu kasv elimineerib transpordivõrgu arendamisest saadava kasu liiklusohutuse osas; • ei ole mõtet rääkida rohelisest võrgustikust selle algses tähenduses; • transpordivõrgu arendamise mõju metsloomadele, hukkumine teedel – teede alt läbi- pääsud ei ole efektiivsed, võib kaaluda loomatunnelite rajamist väiksematele loomadele; tunnelitena töötavad teatud määral olemasolevad truubid (sillad), näiteks Tiskre ojal; võimalikud tunnelite asukohad – Paldiski maantee alt Astangu asumi piirkonnas ja juhul, kui arendustegevust piiratakse Pikaliiva ja Haabersti asumis, siis ka Ranna- mõisa tee algusesse.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 55

7 OLULISED RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD EESMÄRGID

Euroopa Liidu kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (Euroopa Parlamendi ja Nõu- kogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002) on formuleeritud mitmed olulised põhimõtted. Linnakeskkonna suhtes on seal kirjas järgmised punktid: • majanduskasvu ja reisijateveo nõudluse vahelise seose nõrgendamine; • vajadus suurendada ühistranspordi, jalgsi käimise ja jalgrattaga liiklemise osatähtsust; • vajadus tegelda suurenenud liiklusmahtudega ja saavutada transpordikasvu ja sisema- janduse kogutoodangu vahelise sideme tunduv nõrgenemine; • vajadus edendada vähem heitgaase eraldavate sõidukite kasutuselevõttu ühistranspor- dis.

Tallinnas on viimasel perioodil pööratud tähelepanu kergliiklusteede planeerimisele ja välja- arendamisele. See on vajalik, kuigi see ei paku konkurentsi autodele ja ühistranspordile. Põh- jused on järgmised: • kergliiklusteede kasutamine on hooajaline, ei saa arvestada, et meie kliimas muutuks näiteks jalgratas aastaringseks liiklusvahendiks; • Eestis ei ole traditsioone (sarnaselt näiteks Taani või Hollandiga); • kergliiklusteed on valdavalt mõeldud ikkagi sportimiseks ja ajaviiteks, suhteliselt piiratud on nende kasutamine liikumiseks marsruudil kodu-töökoht.

Küsitavusi tekitab kergliiklusteede kulgemine vahetult suure liiklustihedusega teede (tänava- te) ääres – müra, õhusaaste (heitgaasid ja peened osakesed). Üldplaneeringu lahenduses on sellele tähelepanu pööratud. Oluline kergliikluse võrgustiku arendus on ette nähtud Kakumäel ja muudes väiksema liikluskoormusega piirkondades.

Üleeuroopaliseks suundumuseks on ka ranniku avamine inimestele ja Tallinn ning Haabersti linnaosa annavad oma panuse Euroopa kaugmatkaraja E-9 kasutamisse (European long- distance path). Kaugmatkarada E-9 püüab nii palju kui võimalik kulgeda piki rannikut. See rada algab Hispaaniast ja lõpeb Narva-Jõesuus, seejuures mitmed sektsioonid ei ole veel välja arendatud). Tallinn ja ka Haabersti linnaosa on asunud rannapromenaadi välja ehitama. Haa- berstis on see rajatud Rocca al Mares.

Rannapromenaadi ei ole võimalik rajada kogu rannajoone ulatuses.

Samas on mõnes asumis rannapromenaadi rajamine ja kasutamine probleemne. Tiskre asumis on mitmed tänavad suletud, seda ka Roostiku tänaval. Roostiku tänav on sobiv rannaprome- naadiks ja ka rannakindlustuseks üleujutuse vastu. Sellele peab lahenduse leidma (joonis 8).

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 56

Joonis 8. Vaade Roostiku tänavale Tiskre asumis

Joonisel 8 antud situatsioon on vastuolus looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 36ga, sest rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal.

Tiskre elurajooni rannapromenaadi avalikuks kasutamiseks ja selle sidumiseks Kakumäe su- pelrannaga näha ette Roostiku tänava teemaakruntide võõrandamine Tallinna linnale ning kergsilla kavandamine üle Tiskre oja.

Üldplaneeringu riiklikud eesmärgid on seotud kõigi asjaomaste strateegiate ja arengukava- dega. Keskkonna valdkonnas on vaja järgida Eesti keskkonnastrateegiat aastani 2030 (RT I 2007, 19, 96).

8 PIIRIÜLENE MÕJU

Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatu ei oma piiriülest mõju.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 57 9 OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE JA LEEVENDA- MINE

9.1 Harku järve seisund

Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmi- sed: • pöörata tähelepanu asfaltpindade puhastamisele; suuremad sade- ja kuivendusvee väl- jalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks puhastusseadmetega; • üheks võimaluseks on juhtida sade- ja kuivendusveed Apametsa peakraavi; • samal ajal on vaja järve puhast vett – s.t tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja, kui suurima vooluhulgaga oja, oleks puhta veega, vähendada oluliselt fosfori sisaldust; • tuua puhast vett kusagilt mujalt; on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikatest (Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006. SWECO Eesti AS); vanasti voolas sealt Harku järve Iisaku oja.

Võimalikud leevendused Harku järve puhul: • rajada lodud, seda nii Astangu ja Mäeküla asumites; lodud klindi peal ja klindi all ning Harku järve kaldale, rajada ka settebasseinid; • ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal; • järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse, mitte maha raiuda kaldal olevaid põõsaid ja puid, sest ka ojad on rohevõrgustiku elemendid; • kardinaalne Harku järve veekvaliteedi parandamine on muda väljavõtmine. See on keeruline ülesanne mitme aspekti suhtes - hõljuv muda, pole maad muda nõrutami- seks jm; • Soone oja suhteliselt puhta vee juhtimiseks Harku järve tuleb rekonstrueerida Harku järve ääres paiknev heit- ja sadevee pumbajaam nii, et oleks võimalik juhtida endise Soone oja vooluhulk järve. See vähendaks edaspidi ka elektrienergia kulu pumbajaa- mas, kuna kaoks ära osa sadevee pumpamise vajadus pumbajaamast Paldiski mnt - Rannamõisa tee ristmikuni.

Kui on vajalik sadevee äravoolu aeglustada (näiteks Pikaliiva asumist), siis on oluline sadevett hoida sademete mahalangemise piirkonnas niikaua kui võimalik. Kui elamu- ja äriprojek- tid kasutavad sillutise tegemiseks vett läbilaskvat katet, katustelt voolava vee kogumise süs- teeme, vett kinnipidavaid ökokatuseid, siis need abinõud võimaldavad sademetel antud asu- kohas infiltreeruda. Teiseks momendiks on reostuse ärakande vähendamine. Siin saab kasutada ka vett puhastava- te taimede (puude) abi. Äravoolu aeglustamisega väheneb heljumi ja toitainete ärakanne. Kõik need tegevused võib võtta kokku kui keskkonda säästev linna kuivendussüsteem.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt on Tallinna Keskkonnaameti tellimusel tehtud pikemaajalist seiret Harku järve ja sinna suubuvate ojade ning väljavoolava Tiskre oja suhtes. On olemas piisav andmebaas, et koos Harku vallaga leida lahendus Harku järve kui olulise puhkemajandusliku veekogu seisundi parandamiseks. Tervikuna vajab Harku järv iseseisvat projekti. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Teiseks projekti eesmärgiks on sade- ja kuivendusvee lahendus

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 58 Harku järve valgalas. Põhilised märksõnad koostööks Harku vallaga on vallas tekkiva reo- ja vee ja sadevee puhastus Harku oja valgalas. Samuti on oluline otseselt Harku järve kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja muu ehitustegevusega.

9.2 Mustoja

Mustoja vee kvaliteeti tuleb parandada ja säilitada oja looduslikus olekus (niipalju kui seda järgi veel on). Oluline on parandada vee kvaliteeti Laki kraavis. See pikapeale ka nii toimub, sest mitmed olulised reostajad on tegevuse lõpetanud. Uutelt ettevõtetelt nõutakse korralikku vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku rajamist.

Mustjõe asumis elamurajooni rajamine üldplaneeringu algsetes versioonides oli küsitav. KSH protsessi käigus vähendati üldplaneeringus antud asumis arendustegevuse mahtu. Seda nii rohevõrgustiku säilitamise kui ka täidetava ala vähendamise (üleujutuseohtlik ala) eesmärgil. Planeeritava maakasutuse järgi jääb mets alles. Lisaks on Mustoja alamjooksul ehituskeelu- vöönd 50 m.

Mustoja vana säng on vaja taastada. See võimaldaks suurendada vee äravoolu suurte vooluhulkade puhul, hajutada reostust ja seega võimaldada vähendada Mustoja mõju Kopli lahe veele.

Kuigi viimastel aastatel on paranenud Mustoja (koos Laki kraaviga) vee füüsikalis- keemilised näitajad, on vajalik koos üleujutust vältivate hüdrotehniliste rajatistega kaaluda ka õlipüüdja paigaldamist, võimalik asukoht on Paldiski maantee truubist vahetult mere poole.

Üheks võimaluseks on juhtida sadevee tulva algusperioodil enamsaastunud vooluhulk reo- veekanalisatsiooni ja mitte Mustoja kaudu merre. Selline lahendus on fikseeritud AS Tallinna Vesi vee-erikasutusloas (2008) Rocca al Mare sadevee väljalasule.

Sadevee puhastamiseks on vaja Mustoja alamjooksule rajada settebassein ja/või lodu (Tallin- na Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015, 2004).

Kopli lahe suhtes ei tehta seiret, kuid kindlasti aitab lahe seisundit parandata Mustoja ja Rocca al Mare sademeelaskude reostuskoormuse vähendamine. Lahe seisund ja Stroomi ranna vee kvaliteet sõltub ka Kopli poolsaare merre suunatava sademevee kvaliteedist.

9.3 Rohevõrgustik

Juba praegu on Kakumäe poolsaarel olevad rohealad suhteliselt isoleeritud. Seoses laialdase arendustegevusega see isoleeritus veelgi suureneb ja seda mitte ainult Haabersti linnaosas vaid ka Harku vallas. Praegusel ajal ja ka tulevikus on üheks Õismäe raba ja Kakumäe poolsaare põhjaosas paiknevate rohealade ühendavaks lüliks Tiskre oja koos oma piiranguvöön- diga.

Võttes arvesse üldplaneeringuga kavandatud ehitustegevust Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumis, samuti võimalikke arengukavasid Harku vallas, siis pole võimalust normaalseks ro- hevõrgustiku funktsioneerimiseks.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 59 Roheala ja ka koridor jääb funktsioneerima Tiskre roostiku näol ja samuti Astangu asumi kaudu. Osa Astangu asumist jääb rohealaks – elamuehitust ei ole seal soovitav edendada kõr- gendatud radooniohu tõttu (vt üldplaneeringu maakasutuskaart).

Leevendusabinõud on järgmised: • jätta Harku järve suubuvate ojade kaldad looduslikku seisu, mitte raiuda põõsaid ja puid ojade kallastelt; rangelt jälgida, et ka Tiskre oja ehituskeeluvööndis säiliks looduslik taimestik; • väiksemate loomade tarbeks on võimalik rajada truupe.

Suuremate loomade sattumine mereäärsetele rohealadele on ohtlik, seda nii loomadele kui ka inimestele. Ökoduktid - loomade tarbeks teede kohale sildade rajamine on Haabersti linnaosas mõttetu tegevus.

Oluliseks leevendusabinõuks on optimaalse laiusega rohekoridoride kindlaksmääramine üld- planeeringuga, mitte jätta need ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda. Seda eriti Pi- kaliiva, Harku järve ja Astangu koridori jälgides.

Mustoja suudmeala mets koos roostikuga jätta ehitusprojektidest välja. Seal peab tegema va- jalikke korrastustöid, arvestades seejuures ala olulisusega Tallinna linnustiku suhtes. Kogu Mustoja alamjooks (Paldiski maanteest mere poole) vajab eriprojekti. Arvestatavad faktorid on rannapromenaadi rajamine ja nn metsiku ala säilitamine lindude tarbeks Kopli lahe lõuna- osas.

Selles piirkonnas tuleb elamuehitust planeerides kindlasti rakendada Lääne-Euroopas laialt levinud bioloogilise mitmekesisuse disainimist (nn "urban biodiversity design"), mille käigus luuakse elupaiku (peatus-, toitumis-, pesitsemispaiku) linnu- ja loomaliikidele. Kui sellele spetsiaalselt tähelepanu ei pöörata, vaid tehakse nii nagu tavaliselt meil Eestis elamualade planeerimine toimub, siis võib mittetegemine oluliselt ja negatiivselt mõjutada ka Paljassaare hoiuala.

Õismäe raba äärealal elamuehituse arendamine on negatiivse mõjuga looduslikule keskkonnale ja seda ei tohiks jätkata. Üldplaneeringu järgi on elamuehitusalaks raba põhjaosa.

9.4 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala piirneb Astangu ja Mäeküla asumitega, kus neid lahu- tab endine raudteetrass, millele üldplaneeringu esialgse versiooniga kavandati liiklusmagist- raali. Magistraali rajamise ja kasutamisega ning kavandatava elamurajooni arendamisega kaasnevat negatiivset mõju Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale on võimalik leevendada järgmiste abinõudega: • piirneval alal väikeelamute rajamine kortermajade asemel; • magistraali rajamisest loobumine; rajada kõrvaltänav koos liikluse rahustamise võte- tega; • rajada vaid kergliiklustee; • võrkaed maastikukaitsealalt välja pääsemise raskendamiseks, hoiab ära (teatud mää- ral) suurte metsloomade teele sattumise; • väikestele metsloomadele rajada teealune tunnel.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 60

9.5 Maakasutus

Planeerida liiklust nii, et ühistransport sõidaks ühel sõidurajal. Kui 20 aastases perspektiivis hakatakse trammiteid rajama, siis on otstarbekas kõigi ühistranspordivahendite liikumine ühel sõidurajal, eriti seal, kus on maad vähe. See tagaks ühistranspordi eelise autode ees.

9.6 Liiklusest tuleneva mõju vältimine ja vähendamine

9.6.1 Üldist

Punktis 5.1 on kirjeldatud liiklusvõrgustiku arenguplaane ja seoseid ning probleeme elamuehituse arendusega Haabersti linnaosas. On vajalik rõhutada, et liiklusest tulenevat keskkon- namõju ei saa vähendada ainuüksi linnaosa üldplaneeringuga. Liiklusprobleemide lahenda- mine ja/või leevendamine on Tallinna, lähivaldade ja ka Eesti kui terviku ülesanne.

Üldiseks positiivseks trendiks on ökonoomsemate autode kasutamine ja selles suunas tööta- vad kõik suuremad autotootjad. Kütuse erikulu vähendamisega vähendab ka õhusaaste. Auto- de poolt tekitatava õhusaaste vähendamise üheks võimaluseks üldplaneeringu raames on liikluse sujuvuse ja optimaalse kiiruse tagamine.

Ökonoomsemate autode projekteerimine ja tootmine toimub Eestist põhiliselt sõltumatult.

Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud on õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas on põhilisteks mõjutajateks magistraalid (tulevikus laiemad ja tihedama liiklusega) ja eritasandiristmikud.

Tallinnas ja ka Haabersti linnaosas on oluliseks probleemiks peente ja ülipeente osakeste sisaldus välisõhus, millest suure osa Haabersti linnaosas annavad mootorsõidukid.

Üldplaneering ei käsitle keskkonnale ohutumate liiklusvahendite kasutuselevõttu.

Elamualade planeerimine suurte ja üha tiheneva liiklusega magistraalide lähedusse vajab spetsiifilisi müra ja õhusaaste vähendamise abinõusid.

Liiklustiheduse ja kiiruse suurenemine ei ole otseses korrelatsioonis müra emissiooniga, kuid mõlemad faktorid suurendavad mürataset. Seoses elamuehituse kavadega võib liiklustihedus Rannamõisa teel Pikaliiva ja Vismeistri asumi kohal suureneda kuni 2 korda, seda siis kui laiendatakse Rannamõisa teed. Suureneb ka autode kiirus. Kokkuvõtteks võib müratase tõus- ta 8…10 dB võrra. Seega kui praegu on müratase Rannamõisa tee läheduses 65 dB, siis tulevikus on see 75 dB.

Müra ei saa vältida, kuid seda on võimalik vähendada ja negatiivset mõju leevendada. Sõitva auto puhul tekitab müra põhiliselt mootor, väljalasketoru ja teega kontaktis olevad rehvid. Saab väita, et rehvid kokkupuutes teega annavad domineeriva osa auto poolt tekitatavast mü- rast, seda teatud kiirusest alates.

Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise tehnilisi lahendusi on eelkõige vaja ra-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 61 kendada kavandatava Haabersti eritasandiristmikul ja selle läheduses. Müra vähendavaid meetmeid peab rakendama ka Pikaliiva asumis suhtes, seda nii Paldiski maanteelt kui ka Rannamõisa teelt tuleva müra suhtes.

Müra negatiivse mõju vähendamise abinõusid on vaja rakendada ka Paldiski maantee ja Hu- mala tänava kavandatava eritasandristmiku piirkonnas.

Autoliiklusest tulenevate mõjude vähendamise abinõud on järgmised: • liikluse hajutamine, millega vähendatakse liikluskoormust põhimagistraalidel; liikluse hajutamine nii Harku vallas kui ka Haabersti linnaosas; • eritasapinnaliste ristmike ehitamine, millega suureneb liikluse sujuvus ja vähenevad ummikud; • ühistranspordi arendamine, kus üheks ülesandeks on liikluses autode arvu vähenda- mine või vähemalt nende arvu kasvu pidurdamine; liiklusskeemis ühistranspordile eelise tagamine; • Tallinnasse sissesõidu maksu (ummikumaksu) kehtestamine; • linnaosas toimuva elamualade arenduse sünkroonsus liikluses toimuvate muudatuste- ga, näiteks Pikaliiva asumi väljaarendamine ja eritasandilise ristmiku väljaehitamine Paldiski maantee, Ehitajate tee ja Rannamõisa tee ristmikul.

Nimetatud abinõud on omavahel seotud ja vajavad kompleksset lahendamist.

9.6.2 Müra Rannamõisa teel ja Paldiski maanteel

Müra emissioon ja levik sõltub peale autode liiklusintensiivsuse ja -kiiruse veel hoonestu- sest, tänavafrondist, teekattest, taimestikust, ilmast jm.

Rannamõisa teel levib müra praegu suhteliselt kaugele. Arvutuslik müratase 55…60 dB on ca 200 m Rannamõisa teest (võttes aluseks 2006. a liiklustiheduse). Eriti on see täheldatav lagedatel aladel, näiteks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa teeristil. Veidi väiksema levikuga on Paldiski maanteelt tulenev müra, v.a Kopli lahe roostiku kohal ja Harku järve piirkonnas.

Vastavalt üldplaneeringule on Pikaliiva asumis nende magistraalide äärde kavandatud sega- hoonestusalad, Haabersti ristmiku lähedusse kuni 22 korruselised hooned. Rannamõisa poole liikudes on Pikaliiva asumis magistraali äärde kavandatud 3-4 korruselised elamud.

Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise võimalused on järgmised: • kavandada magistraalide ja elamualade vahele mürale tolerantsemad hooned, kas äri- hooned, garaažid; hoonete paigutus ja nende funktsioon - elamud mitte tee äärde vaid näiteks segahoonestusalal äri ja muude hoonete taha magistraalide suhtes; korruseli- susega arvestamine; • müra barjäärid – vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad), võivad olla ka läbipaistvad; hästi paigaldatud ja efektiivsed barjäärid vähendavad müra kuni 20 dB(A); • müra summutavad elastsed (poorsed teekatted), mis vähendavad liiklusvahendite suu- rematel kiirustel domineerivat rehvi ja teekatte koostoimel tekkivat müra; • elamute ja muude hoonete orientatsioon – mürale vähem sensitiivsed ruumid korteri- tes paigutada müraallika poole; • arhitektuursed võtted, näiteks kasutada müra summutamiseks rõdusid;

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 62 • kasutada kolmekordse klaasiga aknaid; • kõrghaljastusega puhveralad.

Haabersti eritasandiristmiku lähedal on võimalik müra vähendada kõigi loetletud vahendite- ga, v.a puhveralad. Puhveralade kasutamine antud üldplaneeringus on küsitav ka liiklusmagistraalide muudes osades.

Kuna elastsed (poorsed) teekatted on ilmselt kallimad tavapärastest, siis neid võiks kasutada eritasandiristmikul, kus liiklus on tõstetud kuni 6 m kõrgusele maapinnast, ning lisaks kasutada veel barjääre.

Müra probleem Haabersti ristmiku läheduses vajab laiemat käsitlust, sest liiklus on vaid üks müra allikas, mis tekitab valdavalt kõrgema sagedusega müra. Selle vastu on näiteks mitme- kordsete klaasidega aknad üsna efektiivsed. Madala sagedusega müra suhtes need ei aita. Se- da tekitab näiteks rokkkontsert Saku suurhallis.

9.6.3 Liikluse rahustamine

Liikluse rahustamise põhieesmärgid on: • parandada elukeskkonna kvaliteeti; • luua ohutud tänavad; • vähendada õhusaastet, müra ja vibratsiooni; • edendada jalakäijate, jalgratturite liiklust ja ühistranspordi kasutamist.

Liikluse rahustamiseks on olemas mitmeid tehnilisi lahendusi ja Haabersti linnaosas on need eelkõige vajalikud olemasolevate ning kavandatavate elu- ning ärirajoonide sisemisele täna- vavõrgustikule.

Liikluse rahustamise üheks ülesandeks on mootorsõidukite liikumiskiiruse vähendamine, näi- teks künniste, tõstetud pindade (lamedate künniste), teede kitsenduste jm abil. Üldiselt kiiruse vähenedes alaneb ka müra tase, kui aga künniste puhul kasutatakse teistsuguse tekstuuriga teekatteid, siis müra tase võib isegi suureneda.

Liikluse rahustamisel, kus tehnilised lahendused sunnivad mootorsõidukeid liikuma ebaühtla- se kiirusega ja aeg-ajalt peatuma, reeglina õhu saastatus suureneb.

Konkreetsed lahendused jäävad Haabersti linnaosas ikkagi arendustegevuste järgmistesse etappidesse.

9.7 Inimeste ohutus

Inimeste ohutuse ettepanek on seotud kuritegevusriskide ennetamisega, see on ka üks üldpla- neeringu ülesanne.

Praegusel ajal ei ole Haabersti linnaosas jalakäijatele viadukte, mis võimaldaksid jalakäijatel ohutut teedeületamist ja autodele sujuvamat liiklemist. Arvestades üldplaneeringus kavandatuga on mõistlik rajada viadukte Rannamõisa teele ja ka Paldiski maanteele. Maa-alused tunneleid on tihtipeale ohtlikud kuritegevuse seisukohast. Seda on tõestanud nii meie kui ka teiste maade kogemused.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 63 Üheks elanike ohutuse tagamise võimaluseks on liikluse rahustamine (vt ptk 9.6.3).

9.8 Üleujutused, rannakindlustus ja rannapromenaad

9.8.1 Üldist

Linnaosas võimalike üleujutuste ja rannakahjustuste vältimiseks on märksõnadeks rannapromenaad ja rannakindlustused. Rannapromenaad peab täitma sobivates kohtades üleujutuste takistamise funktsiooni. Üleujutused ohustavad eelkõige Kakumäe ja Kopli lahe pära. Ranna- kindlustused on vajalikud Kakumäe kulutusrandade suhtes.

Mõlemate tegevuste jaoks ei ole piisavalt andmeid, projekteerimiseks ja rajamiseks on ilmselt vajalik teha lisauuringuid. Rannakindlustuse ja kaitsetammide rajamine ei tohiks toimuda projektipõhiselt, s.t detailplaneeringutele ja seejärel üksikute lõikude projektidele tuginedes. Peab välja tervikliku kontseptsiooni, mis rajaneb antud KSHs pakutud uuringutel.

Uuringud ja ka järgnev projekteerimine võtab aega. Üheks võimalikuks leevendusabinõuks (ka riski maandavaks) on Kakumäe poolsaarel ehituskeeluvööndi laiendamine.

9.8.2 Ettepanekud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks

Ehituskeeluvööndi laiendamise vajadus on seotud Kakumäe poolsaarel toimuvate kulutus- ja kuhjeprotsessidega. Vastavalt looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) on Kakumäel ehi- tuskeeluvööndi laiuseks 50 m. Võimaluse korral tuleb ranna ehituskeeluvööndit suurendada, näiteks kuni 100-300 m. Ehituskeeluvööndi laiendamine võib olla ka ajutine, kuni leitakse vastuvõetav rannakindlustuse lahendus. Peab rõhutama, et reaalselt ehituskeeluvööndi suurendamine on Kakumäe poolsaarel võimalik piiratud ulatuses.

Ehituskeeluvööndi laiendamise vajadus on Tiskre asumi rannaroostiku alal, kuna roostik on oluline rohekoridori osa, roostiku ala on ka üleujutatav. Ehituskeeluvööni suurendamine on vajalik ka Mustjõe Kopli lahe osas Mustjõe asumis. Sealgi on tegemist lääne-ida suunalise rohekoridoriga. Üldplaneeringus on tehtud ettepanek nimetatud asumites suurendada ehitus- keeluvööndit Tiskre osas kohati kuni 400 m ja Mustjõe asumi osas kohati kuni 300 meetrini.

Rannal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini (200 m). Selles osas on vaja käsitleda järgmisi kinnistuid: Soolahe tee 64, Kakumäe tee 250 ja poolsaare lääneossa jääv kinnistu Riigimaa 4.

Kakumäe poolsaarel on võimalik sadamate arendamine ainult Kopli lahe poolsel rannikul, mis on kaitstud sagedamini esinevate läänekaarte tormide eest. Siin asub eelmise sajandi keskpaigas rajatud Kakumäe sadam, mille rekonstrueerimise kavandamisega on juba alusta- tud.

Kavandatakse ka Merirahu elamurajooni randa sadama rajamist. Need sadamad on seotud ka rannas ja rannikumeres toimuvate protsessidega.

Ehituskeeluvööndi laiendamine aitab säilitada ka haljastust ja Kakumäel säilinud metsi. Met- sa ja haljastuse säilitamine on üks rannikukaitse abinõu, mis vähendab (väldib) erosiooni.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 64

Samas, kui kõrghaljastus paikneb ajuvee piiril, võib Kakumäe astang kiiremini taanduda. Tormides paneb tuul puude tüved ja juured liikuma, mille tagajärjel võivad need astangu ser- valt koos pinnasega alla variseda.

Seega ainuüksi ehituskeeluvööndi suurendamine ei taga ranniku kaitset. Ehituskeeluvööndi suurendamine on vaid üks kaitse eeldus. Lahendus peab olema kompleksne, seda koos rannakaitse abinõudega.

9.9 Põhjavesi ja veevarustus

Võimalike mõjude ja asjatute kulutuste vältimiseks on vaja analüüsida Astangu veehaarde rajamist. Astangu piirkonnas on võimalik saada vett ca 2000 m3/d, kui rajada Kambrium- Vendi veehaare. Veehaarde võimalik asukoht on kardirajast lõunapool. Tõenäoliselt on selles veekihis kõrgendatud radionukliidide sisaldus. Ekspertide arvamusele toetudes ei ole piirkonnas võimalik saada nimetatud veekogust Ordoviitsium-Kambriumi veekihist.

Joogivee käitleja ülesandeks on kohustus tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, seda ka radionukliidide sisalduse suhtes (Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeeto- did, RTL 2001, 100, 1369, § 2 lõige 2),

Probleemiks on ka puurkaevud, mis paiknevad Harku ürgorul või selle servaalal, kus Kamb- rium-Vendi veekiht toitub ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist). Selle näi- teks on Vana-Rannamõisa tee läheduses (täpsemalt Mardipere 20) paiknev puurkaev (puurkaevu kataster 11562). Nimetatud Kambrium-Vendi (V2vr-Voronka veekiht) puurkaev paikneb ürgoru servaalal. Puurkaevu tootlikkust ei tohi suurendada, kuna antud juhul toitub veekiht ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist) ja tootlikkuse suurendamine võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala.

Kambrium-Vendi veekiht on nõrgalt kaitstud ka Lilleküla ürgoru merepoolsel alal. Veekihti- de ja -haarete kaitsmise abinõud on järgmised: • vähendada ja vältida veekihtide reostamist sade- ja kuivendusvee, ettevõtete ning rajatiste poolt; • esmajärjekorras likvideerida kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel ning naabruses reaalsed ja potentsiaalsed reostuskolded, ka jääkreostuse allikad; • järgida, et põhjaveehaaretel on nõuetele vastavad sanitaarkaitsealad • tamponeerida mittekasutatavad puurkaevud.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 65 9.10 Ettepanekute ja probleemide arvestamine üldpleneeringus

Käesolevas peatükis antakse KSH aruandes tehtud ettepanekute ja tõstatatud probleemide ka- jastamine üldplaneeringus.

KSH ÜP Üldplaneeringu järgi on kavandatud linnaosa Arvata võib, et perspektiivis elanike arv lin- elanike arvu olulist suurenemist. Kui rahvas- naosas oluliselt ei suurene. Sellest tulenevalt tikuregistri andmetel oli 1. veebruar 2007 on muudetud seletuskirja III osa § 1, kus ei Haabersti linnaosa elanike arv 38 748 ini- prognoosita enam elanike arvu linnaosas vaid mest, siis vastavalt linnaosa üldplaneeringu- käsitletakse Haabersti linnaossa lisanduvate le kasvab elanike arv linnaosas 76 590 elani- korterite, pereelamute ja ettevõtlushoonete kuni. Sellega suureneb surve looduslikule pinda piirkonniti. Samuti on täiendatud lisa- keskkonnale (linnakeskkonnale) ja kaasnevat kaarti 3, mis iseloomustabki elamuehitus- ja mõju on väga keeruline leevendada. ettevõtlusvõimalused vabadel maa-aladel. ÜP algses variandis nähti ette Mustjõe asu- Selle tingimusega on arvestatud seletuskirja mis Paldiski maanteest põhjapoole jääva ala III osa § 5 lg 5.1 p 5.1.2 ning muudeti põhi- pea täielik haaramine elamuehituse alla, mis kaarti 1. Maakasutusplaan. eeldaks maapinna tõstmist 2…2,5 m võrra, et kindlustada elamuala üleujutuste vastu. Algselt oli täiteala pindala 35 ha. KSH tegi ettepaneku täiteala ja arenguala vähendami- seks, et kindlustada rohekoridori funktsio- neerimine Merimetsa-Mustoja-Kakumäe. Üks rohekoridor kulgeb üle Astangu, Harku Tulenevalt ettepanekust on erinevates asumis- järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe tes väga täpselt määratud rohealade asukohad poolsaarele (Õismäe raba). Arendustegevu- ning rohekoridoride kulgemine. Detailplanee- sega kaasnevaid negatiivseid mõjusid rohe- ringute koostamise käigus läbi viidava dend- võrgustikule on võimalik leevendada. Rohe- roloogilise inventariseerimise käigus on või- võrgustiku saab teatud mööndustega asenda- malik küll rohekoridoride kulgemist pisut täp- da aedade ja puiesteedega. Kuid on vaja kaa- sustada, kuid rohekoridoride laiust muuta ei luda olemasoleva rohevõrgustiku säilitamist, ole võimalik. (Põhikaart 1. Maakasutusplaan optimaalse laiusega rohekoridoride kind- ja põhikaart 2. Roheline võrgustik) laksmääramist üldplaneeringu raames ja mitte jätta neid ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda Harku järve seisund Tulenevalt ettepanekutest on täiendatud sele- Harku järve seisundi halvenemise vältimi- tuskirja III osa § 5 lg 5.1 p 5.1.5, § 11 lg 11.1 seks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve (lodude ja asfaltpindadelt ära juhtava vee valgalale. Harku järve puhul on tegemist osas) ja kaarti 14. Sadevee kanalisatsioon (lo- vastakate protsesside ja võimalustega. Need dude asukohtade osas). on järgmised: Üldplaneeringu jätkutegevusena (seletuskirja • pöörata tähelepanu asfaltpindade pu- IV osa § 2) nähakse ette uuringuid Harku jär- hastamisele; suuremad sade- ja kui- ve seisundi halvendamise vältimiseks. vendusvee väljalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks lodude- ga Astangu ja Mäeküla asumites • samal ajal on vaja järve puhast vett – s.t tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja, kui suurima vooluhulgaga

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 66 KSH ÜP oja, oleks puhta veega, vähendada oluliselt fosfori sisaldust • tuua puhast vett kusagilt mujalt; on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikatest Leevendused Harku järve puhul: • ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal • järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse, • kardinaalne Harku järve veekvaliteedi parandamine on muda väljavõtmi- ne. See on keeruline ülesanne mitme aspekti suhtes - hõljuv muda, pole maad muda nõrutamiseks jm. Tervikuna vajab Harku järv iseseisvat projekti. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Samuti on oluline otseselt Harku järve kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja muu ehitustegevusega. Mustoja vee kvaliteeti tuleb parandada ja Mustoja vee kvaliteedi parandamist käsitle- säilitada oja looduslikus olekus (niipalju kui takse seletuskirja III osa § 5 lg 5.1 p 5.1.2, § seda järgi veel on). Oluline on parandada vee 11 lg 11.1 p 11.1.1 ja lisa 1, §10 lg 10.6. Täp- kvaliteeti Laki kraavis. See pikapeale ka nii semalt käsitletakse Mustoja vee kvaliteedi toimub, sest mitmed olulised reostajad on parandamisega seotud küsimusi ja uuringuva- tegevuse lõpetanud. Uutelt ettevõtetelt nõu- jadusi „Tallinna ühisveevärgi ja - takse korralikku vee- ja kanalisatsioonivõr- kanalisatsiooni arendamise kavas 2004- gustiku rajamist. 2015”.

Mustoja vana säng on vaja taastada. See võimaldaks suurendada vee äravoolu suurte vooluhulkade puhul, hajutada reostust ja seega võimaldada vähendada Mustoja mõju Kopli lahe veele.

Praegusel ajal ja ka tulevikus on üheks Õis- Tiskre oja koos 50 meetri laiuse ehituskeelu- mäe raba ja Kakumäe poolsaare põhjaosas vööndiga on käsitletud seletuskirja III osa §2 paiknevate rohealade ühendavaks lüliks lg 2.1 p 2.1.9. Tiskre oja koos oma piiranguvööndiga. Tiskre roostikku on käsitletud seletuskirja III osa lg 2.1 p 2.1.5. Võttes arvesse üldplaneeringuga kavandatud Astangu asumi hoonestuspõhimõtted on paika ehitustegevust Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla pandud seletuskirja III osa §5 lg 5.1 p 5.1.5 asumis, samuti võimalikke arengukavasid ning konkreetsed haljasalade asukohad ja ro- Harku vallas, siis pole võimalust normaal- hekoridoride kulgemist on käsitletud seletus- seks rohevõrgustiku funktsioneerimiseks. kirja III osa § 2 ning põhikardil 2.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 67 KSH ÜP Roheala ja ka koridor jääb funktsioneerima Radooniga seonduvaid probleeme on käsitle- Tiskre roostiku näol ja samuti Astangu asumi tud seletuskirja III osa § 9. kaudu. Osa Astangu asumist jääb rohealaks – Õismäe raba ja hoonestatava ala vahelisi tin- elamuehitust ei ole seal soovitav edendada gimusi on käsitletud seletuskirja III osa lg 2.1 kõrgendatud radooniohu tõttu (vt üldplanee- p 2.1.8. ringu maakasutuskaart).

Seoses kavandatava elurajooni rajamisega Perspektiivsete ehitusmahtude planeerimisega Pikaliiva asumis ja seoses sellega rohevõr- Pikaliiva asumisse on arvestatud avalikult gustiku olulise ahendamisega (likvideerimi- kasutatavate haljasalade ja 50 meetri laiuste sega) on vajalik kavandatava tegevuse ula- rohekoridoride säilimisega. Täpsemalt on tust vähendada. käsitletud Pikaliiva asumi planeerimise- ja ehitustingimusi III osa § 5 lg 5.1 p 5.1.1. Leevendusabinõud on järgmised: • jätta Harku järve suubuvate ojade kaldad looduslikku seisu, et ka Tiskre oja ehituskeeluvööndis säiliks looduslik taimestik • väiksemate loomade tarbeks on või- malik rajada truupe. Suuremate loomade sattumine mereäärsetele rohealadele on ohtlik, seda nii loomadele kui ka inimestele. Oluliseks leevendusabinõuks on optimaalse laiusega rohekoridoride kind- laksmääramine üldplaneeringuga, mitte jätta need ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda. Seda eriti Pikaliiva, Harku järve ja Astangu koridori jälgides.

Õismäe raba äärealal elamuehituse arendamine on negatiivse mõjuga looduslikule keskkonnale ja seda ei tohiks jätkata. Üld- planeeringu järgi on elamuehitusalaks raba põhjaosa.

Õhusaaste ja müra Välisõhukvaliteedi halvenemisest tingitud Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud on (õhusaaste ja müra) negatiivse mõju vähen- õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas damise võimalusi on käsitletut seletuskirja III on põhilisteks õhusaaste ja müra mõjutaja- osa § 3. teks magistraalid (tulevikus laiemad ja tihedama liiklusega) ja eritasandiristmikud. Rannamõisa teel levib müra praegu suhteliselt kaugele. Arvutuslik müratase 55…60 dB on ca 200 m Rannamõisa teest (võttes aluseks 2006. a liiklustiheduse). Eriti on see tä- heldatav lagedatel aladel, näiteks Rannamõi- sa ja Vana-Rannamõisa teeristil. Veidi väik- sema levikuga on Paldiski maanteelt tulenev müra, v.a Kopli lahe roostiku kohal ja Harku

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 68 KSH ÜP järve piirkonnas.

Inimeste ohutuse ettepanek on seotud kuri- Haabersti linnaosa elanike ohutusega seotud tegevusriskide ennetamisega, see on ka üks küsimusi on käsitletud seletuskirja III osa § 3 üldplaneeringu ülesanne. lg 3.1 ja § 8.

Praegusel ajal ei ole Haabersti linnaosas ja- lakäijatele viadukte, mis võimaldaksid jala- käijatel ohutut teedeületamist ja autodele sujuvamat liiklemist. Arvestades üldplaneerin- gus kavandatuga on mõistlik rajada viadukte Rannamõisa teele ja ka Paldiski maanteele. Maa-alused tunneleid on tihtipeale ohtlikud kuritegevuse seisukohast. Seda on tõestanud nii meie kui ka teiste maade kogemused.

Üheks elanike ohutuse tagamise võimaluseks on liikluse rahustamine. Linnaosas võimalike üleujutuste ja ran- Rannakindlustustega seotud uuringute küsi- nakahjustuste vältimiseks on märksõna- must on käsitletud IV osa § 2. deks rannapromenaad ja rannakindlustused. Ehituskeeluvööndi täpsustamise (suurenda- Rannapromenaad peab täitma sobivates koh- mist ja vähendamist) teemat seoses ranna- tades üleujutuste takistamise funktsiooni. kindlustuste ja üleujutustega on käsitletud Üleujutused ohustavad eelkõige Kakumäe ja seletuskirja III osa § 13 lg 13.3 p 13.3.1. Kopli lahe pära. Rannakindlustused on vajalikud Kakumäe kulutusrandade suhtes.

Mõlemate tegevuste jaoks ei ole piisavalt andmeid, projekteerimiseks ja rajamiseks on vajalik teha lisauuringuid. Rannakindlustuse ja kaitsetammide rajamine ei tohi toimuda projektipõhiselt. Peab välja töötama tervikliku kontseptsiooni, mis rajaneb antud KSHs pakutud uuringutel.

Uuringud ja ka järgnev projekteerimine võ- tab aega. Üheks võimalikuks leevendusabi- nõuks (ka riski maandavaks) on Kakumäe poolsaarel ehituskeeluvööndi laiendamine. Põhjavesi. Võimalike mõjude ja asjatute ku- Puurkaevudega ning perspektiivsete veehaa- lutuste vältimiseks on vaja analüüsida As- retega seotud küsimusi käsitletakse seletus- tangu veehaarde rajamist. Astangu piirkon- kirja III osa § 12 lg 12.6 ja p 12.6.1. nas on võimalik saada vett ca 2000 m3/d, kui rajada Kambrium-Vendi veehaare. Veehaar- de võimalik asukoht on kardirajast lõuna- pool. Tõenäoliselt on selles veekihis kõr- gendatud radionukliidide sisaldus. Eksperti- de arvamusele toetudes ei ole piirkonnas või- malik saada nimetatud veekogust Ordoviit-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 69 KSH ÜP sium-Kambriumi veekihist.

Joogivee käitleja ülesandeks on kohustus tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, seda ka radionukliidide sisalduse suhtes (Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüü- simeetodid, RTL 2001, 100, 1369, § 2 lõige 2).

Probleemiks on ka puurkaevud, mis paiknevad Harku ürgorul või selle servaalal, kus Kambrium-Vendi veekiht toitub ka ülemis- test veehorisontidest (Kvaternaari veekihist). Puurkaevude tootlikkust ei tohi suurendada, kuna antud juhul toitub veekiht ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist) ja tootlikkuse suurendamine võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusalli- kas võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala.

Ehituskeeluvöödi laiendamine Vastavalt looduskaitseseadusele (RT I 2004, Ehituskeeluvööndi täpsustamise (suurenda- 38, 258) on Kakumäel ehituskeeluvööndi mist ja vähendamist) teemat on käsitletud se- laiuseks 50 m. Võimaluse korral tuleb ranna letuskirja III osa § 12 lg 12.3 p 12.3.1. ehituskeeluvööndit suurendada, näiteks kuni 100 m. Ehituskeeluvöönd võib olla ka ajutine, kuni leitakse vastuvõetav rannakindlustuse lahendus. Peab rõhutama, et reaalselt ehi- tuskeeluvööndi suurendamine on võimalik piiratud ulatuses.

10 PARIM ALTERNATIIVNE ARENGUSTSENAARIUM

Peatükis 4 on antud võimalikud arengustsenaariumid Haabersti linnaosa üldplaneeringule. Üldises plaanis on üldplaneeringule kaks alternatiivi: • üldplaneeringut ei rakendata • üldplaneeringuga kavandatud tegevuste ning mahu vähendamine.

Järgnevalt iseloomustatakse neid ja antakse parema stsenaariumi valiku põhjused. Üldplanee- ringu ja KSH koostamise käigus vaagiti erinevaid alternatiive ja antud peatükis tuuakse välja selle protsessi tulem.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 70 10.1 0- stsenaarium

Selle puhul koostatud Haabersti linnaosa üldplaneeringut ellu ei viida, seda ei kehtestata. Linnaosa arendamiseks saab kasutada Tallinna kui terviku kohta tehtud planeeringuid ja valdkondlikke arengukavasid. Need on üldplaneering, haljastuse arengukava, jäätmekava, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, teemaplaneeringud jm.

Kavandamiseks saaks kasutada ka linnaosa ja asumite kohta koostatud dokumente (linnaosa arengukava, Kakumäe poolsaare rohealade arengukava, Astangu ehitusmäärus, Astangu liikluskorralduse skeem jm). Lisaks reguleerivad võimalikke arenguid õigusaktidega kehtestatud piirangud (looduskaitse, ehituskeeluvöönd, puurkaevude sanitaarkaitsealad jm).

0-stsenaariumi puhul jääks linnaosa aga ilma üldisest kontseptsioonist. Ruumiline areng toimuks detailplaneeringute kaudu, millega kaasneksid paljud konfliktid, riskid ja olulised negatiivsed keskkonnamõjud. Üldplaneeringu mittekehtestamine annab negatiivse tulemuse ja on kahjulik Haabersti linnaosa ja Tallinna arengule ning elukeskkonnale tervikuna.

10.2 Kavandatud tegevuse osaline rakendamine

Kavandatud tegevuse e üldplaneeringuga kavandatu osalise rakendamise ettepanek tuleneb järgmistest asjaoludest: • üldplaneeringu järgi suureneb linnaosa elanike arv ca 2 korda; üldplaneeringus ei ole antud ajalist mõõdet, millal toimub elanike arvu kahekordistumine; ilmselt on selline kasv vähetõenäone; • üldplaneeringuga kavandatu seab ohtu rohevõrgustiku funktsioneerimise, seda Pika- liival, Haabersti ja Õismäe asumites kavandatud tihendamise kaudu; seda on kavandatud mõlemale poole Rannamõisa teed, mis likvideerib praegusel ajal üle Pikaliiva kulgeva rohekoridori ja isoleerib Õismäe raba roheala; • üldplaneeringuga kavandatu rakendumisel tekivad täiendavad probleemid Harku järve vee kvaliteediga, kuna üldplaneering näeb ette järve kasutamist supluskohana; samas suureneb toitainete sisaldus järves seoses sadevee koguse suurenemisega teedelt, tä- navatelt ja sillutisega (kõvakattega) kaetud aladelt; • üldplaneeringu esialgne variant nägi ette ulatuslikku elurajooni arendust Mustjõe asumis, see oleks ohustanud rohevõrgustikku Mustjõe asumis – lõhub rohevõrgustiku Kakumäe ja Merimetsa vahel; • ulatuslikud elamuehituskavad Pikaliiva, Mäeküla ja Mustjõe asumis kuhjavad liiklusest tulenevad negatiivsed mõjusid - välisõhu saastamine gaasiliste heidetega ja tahkete peente osakestega, müra jm; • üldplaneeringus on pakutud lahenduseks kasutada rohevõrgustiku osana ka hoonestatud alade haljastust, rajades uut haljastust, hekke, istandikke, haljaskoridore magist- raaltänavate äärde jne – see kompenseerib looduslike rohekoridoride ahenemist, mis võib osaliselt toimida.

10.2.1 Mustjõe asum

Esialgselt oli Mustjõe asumis elurajooni arendamine plaanitud 35 ha suurusel maa-alal. Üld- planeeringu ja KSH protsessi käigus plaanitud arenguala ulatust vähendati. Rohevõrgustikule avalduv võimalik mõju on seega väiksem võrreldes üldplaneeringu algse arengukavaga. Pla- neeringulahendusega säilib Mustoja äärne metsaala, tagatud on roheühenduste kulgemine

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 71 ning olulist negatiivset keskkonnamõju elamupiirkonna väljaarendamisega ei kaasne. Metsa- ala, kus olemasolevad puud on osaliselt vananenud, on vaja korda teha, arvestades seejuures ka praeguse rohekoridori säilitamise vajadusega.

Mustoja alamjooksul on juba kehtestatud detailplaneeringud Paldiski mnt 82f ja 82d krunti- dele, kus on ära märgitud Mustoja ehituskeeluvööndi laiuseks 50 m. Omaette hüdrotehnilise lahenduse peab tegema Mustoja suhtes. Võimalikuks lävendiks on Paldiski maantee. Kuid tuleb arvestada ka rannapromenaadi lävendiga.

10.2.2 Pikaliiva

Seoses kavandatava elurajooni rajamisega Pikaliiva asumis ja seoses sellega rohevõrgustiku olulise ahendamisega (likvideerimisega) on vajalik kavandatava tegevuse ulatust vähendada. Tiskre rohekoridor jääb ilmselt funktsioneerima – mööda järve ida- ja läänekallast ning Tiskre oja rohekoridori. Rohekoridori võib ohustada Harku vallas toimuv ehitustegevus.

Parima võimaliku arengualternatiivi valikul on hindamiskriteeriumiteks optimaalne maakasutus, mõju rohevõrgustikule, mõju muudele keskkonnaosistele ja mõju inimese tervisele (heaolule). Alternatiivsete lahenduste puhul on lähtekohaks võimalike negatiivsete mõjude välti- mine ja ohjamine.

Kokkuvõte: üldplaneeringuga esialgselt kavandatud arengud on osaliselt ebareaalsed, teatud osas ka linnakeskkonnale olulist negatiivset mõju avaldavad – surve rohevõrgustikule ja Harku järve vee kvaliteedile, välisõhusaaste suurenemine, müra jm.

Parim võimalus on üldplaneeringu esialgse variandi mahu ja ulatuse vähendamine.

KSH poolt esitatud ettepanekutega on osaliselt üldplaneeringus arvestatud, seda mõlema dokumendi koostamise käigus, näiteks elamuehituse mahtu on vähendatud Mustjõe asumis.

11 RASKUSED

Üldplaneeringuga kavandatud tegevused on vaja panna ajaskaalasse. Ilma selleta on väga raske hinnata kuhjuvaid keskkonnamõjusid.

Probleemiks on ka üldplaneeringuga kavandatu ulatus ja maht. Kui kavandatu viiakse ellu täies mahus, siis mitmed käesolevas KSH aruandes toodud ettepanekud ja ka mõjude leeven- damise ettepanekud muutuvad kasututeks. Näiteks, kui Pikaliiva ja Haabersti asumis toimuvad arendustegevused vastavalt üldplaneeringule, siis pole mingit mõtet arutleda liiklusmagistraalide alla rajatavatest loomatunnelitest.

Mitmed Haabersti üldplaneeringuga kavandatud tegevused on seotud (see on paratamatu) arengute ja tegevustega Tallinnas, naabervaldades ja kogu Eestis.

12 SEIRE

KSH üks rakenduslik väljund on olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus (KeHJS § 40, lg 13). Need on nii plaanitud tegevuste õi- geaegsuse ja tõhususe jälgimine kui ka konkreetsed seireprogrammid (vesi, õhk jm).

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 72 Olulised keskkonnamõjud on Haabersti linnaosas seotud Harku järve ökoloogilise seisundiga ja ehitustegevusega Kakumäe poolsaarel, mis võivad kiirendada kulutusprotsesse ja rohevõr- gustiku hävimist.

Harku järve puhul tuleb jätkata juba aastaid tehtud seiret, seda ka järve suubuvate ojade ja väljavoolava Tiskre oja suhtes.

Üheks seire valdkonnaks on vajalike uuringute õigeaegse läbiviimise jälgimine ja tegevuste koordineerimine Harku vallaga.

Vajalikeks uuringuteks on: • Harku järve valgala uuring ja ettepanekute tegemine järve seisundi parandamiseks • uuringud Kakumäe rannavööndi kaitserajatiste ehitamiseks jm (vt ptk 5.4)

Oluline on järgida, et elamualade arendus ja väljaehitamine toimuks sünkroonselt teedeehitu- sega ja liikluskorralduse parandamisega.

Omaette seirevormiks on kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Esmajärjekorras peab keskkonnamõju hin- damist korraldama Harku järve seisundit mõjutavate tegurite ja Kakumäe rannavööndi rannakaitse rajatiste kava suhtes. KMHd on ilmselt vajalikud konkreetsetele rannakindlustuse projektidele.

KSH on vajalik ka detailplaneeringutele, eriti Astangu piirkonnas ja muudes tundlikes aren- gupiirkondades.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 73

13 KASUTATUD KIRJANDUS

Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006. Eesti Geoloogiakeskus

Astangu piirkonna pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem, 2003. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

Climate for transport change, EEA Report/No 1/2008

Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004. Eesti Geoloogiakeskus, Geological survey of Sweden, Swedish Radiation Protection Authority. http://www.taldent.ee/est/med/radoon/radoonikaart.pdf

Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2006. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ.

Kink, H., Hääl, M-L., 2006. Eesti Loodus 2006/2

Климат Tаллина, 1982. Ленинград

Liiklussagedus ja selle muutus Kakumäel Vabaõhumuuseumi tee, 2006. Ramboll

Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplaneeringu piirkonnas, 2008. AS Altakon

Soomere, T., Kask, A., Kask, J., 2006. Kakumäe poolsaare ranniku seisundist ja protsessidest. Andmete kaasajastamiseks vajalikud uuringud. TTÜ Küberneetika Instituut

Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart. Seletuskiri, 2007 Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland Oy

Tallinna sademevee väljalaskude seire, 2006. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006. SWECO

Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas, 2007. Tartu Ülikooli Arstitea- duskond

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 74