Haabersti Linnaosa Üldplaneering Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected] Tellija: Tallinna Keskkonnaamet HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE Vastutav täitja: Toomas Ideon Juhatuse liige: Indrek Tamm Tallinn 2009 SISUKOKKUVÕTE Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette olulist elanike arvu kasvu Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites. Lisaks elamutele on kavas osa maad reserveerida ärimaaks ja ka segahoo- nestusega aladeks. Praegu on linnaosa põhimagistraalidel tipptundidel ummikud. Nende likvideerimiseks ja ka tuleviku nõudmiste rahuldamiseks nähakse üldplaneeringuga ette Rannamõisa tee rekonst- rueerimine ja mitmete eritasandiristmike väljaehitamist. Asumite tihendamise, uute elamualade loomise ja teede infrastruktuuri tõhustamisega kaas- nevad järgmised keskkonnamõjud ning probleemid: • rohekoridoride likvideerimise reaalne oht; praegu kulgeb üks rohekoridor üle Astan- gu, Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe poolsaarele (Õismäe raba); tei- ne ohustatav rohekoridor on Mustoja suudmeala, kuhu üldplaneeringu järgi kavanda- takse elamuala võib katkestada rohekoridori Kopli lahe rannaalal • surve suurenemine Harku järvele ja järvevee kvaliteedile; sadevee ja ka reostunud kuivendusvee juhtimine järve; oht puhke- ja supluskohale • müra ja välisõhusaaste suurenemine suurte magistraalide ääres • eritasandiristmikud ja liiklusmagistraalide rekonstrueerimine (laiendamine) toovad kaasa lühiajalise leevenduse liiklusummikute vältimiseks. Neid mõjusid on võimalik leevendada. Rohevõrgustiku saab teatud mööndustega asendada aedade ja puiesteedega. Kuid on vaja kaaluda olemasoleva rohevõrgustiku säilitamist, opti- maalse laiusega rohekoridoride kindlaksmääramist üldplaneeringu raames ja mitte jätta neid ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda. Eriti peab järgima rohekoridori säilimist As- tangu, Harku järve ja Pikaliiva ning ka Mustjõe asumi rannikualal. Üheks võimaluseks on arengualade pindala vähendamine. Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valg- alale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmi- sed: • asfaltpindadelt kogunevat sadevett tuleb puhastada • üheks võimaluseks on sade- ja kuivendusvee juhtimine Apametsa peakraavi • samal ajal vajab järv suuremas koguses vett; järve suubuvad ojade vee kvaliteet peab paranema; Harku oja kui suurima vooluhulgaga oja vees peab oluliselt vähendama fosfori sisaldust • tuua puhast vett kusagilt mujalt, on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikates. Võimalikud leevendused Harku järve puhul on järgmised: • rajada lodud, seda ka Astangu ja Mäeküla asumite alal • ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal • järve suubuvate ojade kaldad jätta looduslikku olekusse, mitte maha raiuda kaldal olevaid põõsaid ja puid, sest ka ojad on rohevõrgustiku elemendid • anda tehniline lahendus, et suhteliselt puhta veega Soone oja juhitaks järve. Harku järve veekvaliteedi parandamise võimaluseks on ka järvepõhjast muda väljavõtmine, kuid see on tehniliselt keeruline ja ka kulukas. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 2 Harku järve ja sinna suubuvate ojade ning väljavoolava Tiskre oja suhtes on tehtud pikema- ajalist seiret. On olemas piisav andmebaas, et koos Harku vallaga leida lahendus Harku järve kui olulise puhkemajandusliku veekogu vee kvaliteedi tõstmiseks. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus olukorra parandamiseks. Teiseks projekti eesmärgiks on sade- ja kuivendusvee lahendus Harku järve valgalas. Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise võimalused üldplaneeringu ning ka detail- planeeringute kontekstis on järgmised: • puhveralade rajamine ja/või säilitamine elamualade ning müraallikate vahel • müratõkete rajamine (barjäärid – vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali kat- vad, võivad olla ka läbipaistvad) • hoonete õige paigutus ja nende funktsioon; elamud segahoonestusalal äri ning muude hoonete taga liiklusmagistraalide suhtes • transpordiskeemide koostamine liikluse hajutamise eesmärgil ja otstarbekad liikluse kiiruse piirangud, liikluse rahustamise võimalused. Kavandatav rannapromenaad, mis teotseb nii kergliiklusteena kui ka üleujutuste vältimiseks vajaliku kaitsetammina, on osaliselt valmis Rocca al Mare piirkonnas. Tiskre asumis on sel- leks Roostiku tänav, mille kõrgus vajab tõstmist. Kopli lahe lõunasopis tuleb rannaprome- naad rajada nii, et see ei lõhuks roostiku terviklikkust. Rannakaitse rajatisi Haabersti linnaosa rannikualal ei tohi lahendada projektipõhiselt ega de- tailplaneeringute tasemel. Ekspertide arvamuse järgi peab rannikul ja meres toimuvaid prot- sesse põhjalikumalt uurima. Uuringute tulemused on aluseks vastava kontseptsiooni väljatöö- tamiseks ja seejärel aluseks rajatiste projekteerimisele ning ehitustöödele. Võib juhtuda, et rannakindlustuste rajamise kulutused on liialt suured ja neid ei saagi mõistli- ku raha ellu viia. Siis on alternatiiviks järgida looduslikke protsesse ja püüda leevendada ran- nikul toimuvaid protsesse maismaal toimuvate planeerimislahendustega. Võimaliku arengustsenaariumi väljaselgitamine võtab aega ja seepärast on esmaseks vahen- diks ranna ehituskeeluvööndi laiendamine. Haabersti linnaosa üldplaneering ei suuda lahendada kõiki probleeme ja olla sõltumatu naa- beraladest. Ühistranspordi arendamisel on paratamatu, et lahendused toimuvad koostöös Tal- linna muude linnaosade ja Haabersti linnaosa lähivaldadega. Probleemiks on üldplaneeringuga kavandatu ajagraafik. Kui tihendatakse Pikaliiva asumit, siis on vaja see teha kooskõlas Haabersti eritasandiristmiku ehitamisega. See tähendab koor- dineeritud tegevust ja õiget ajastamist kinnisvaraarenduse ning linna kaudu finantseeritud ehi- tiste rajamisega. Probleemiks on ka üldplaneeringuga kavandatu ulatus ja maht. Kui kavandatu viiakse ellu täies mahus, siis mitmed esitatud ettepanekud muutuvad kasututeks. Näiteks, kui Pikaliiva ja Haabersti asumis toimuvad arendustegevused vastavalt üldplaneeringule, siis pole mingit mõ- tet arutleda liiklusmagistraalide alla rajatavate loomatunnelite suhtes. Kavandatavad tegevused ei mõjuta kaitstavaid objekte. Üldplaneeringus on arvestatud Astan- Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 3 gu asumis valitseva kõrgendatud radooniga seotud terviseriskiga. Astangu veehaarde rajami- ne vajab täiendavat vaagimist, kuna Kambrium-Vendi põhjavees on kõrgendatud radionukliidide sisaldus. Üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on koostoimiv protsess. Mitmed üleskerkinud probleemid said lahenduse töö käigus. Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 4 SISUKORD 1 ÜLDPLANEERINGU ISELOOM JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ............................................................................................................................8 1.1 Sisu ja peamised eesmärgid..........................................................................................8 1.2 Seos muude planeerimisdokumentidega ....................................................................10 2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDUS.......................11 2.1 KSH objekt ja ulatus...................................................................................................11 2.2 KSH vajadus...............................................................................................................11 2.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldamine .......................11 2.4 Huvitatud osapooled...................................................................................................12 2.5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikustamine ...........................................12 3 HAABERSTI LINNAOSA KESKKOND........................................................................13 3.1 Üldist ..........................................................................................................................13 3.2 Asumid........................................................................................................................13 3.3 Rahvastik ja selle prognoos ........................................................................................15 3.4 Looduslik keskkond....................................................................................................16 3.4.1 Reljeef..................................................................................................................16 3.5 Geoloogilise ehituse põhijooned ................................................................................16 3.5.1 Aluspõhi...............................................................................................................16 3.5.2 Pinnakate..............................................................................................................16 3.5.3 Põhjavesi..............................................................................................................17 3.6 Radoon........................................................................................................................18 3.7 Meri ja rand ...............................................................................................................20 3.7.1 Geoloogiline kirjeldus..........................................................................................21 3.7.2 Merepõhja reljeef.................................................................................................21 3.7.3 Hüdrometeoroloogilised