Tallinna Autobussiliinide Skeem
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
A4 8Lk Veskimetsa-Mustjõe Selts Infokiri 2020
VVEESSKKIIMMEETTSSAA--MMUUSSTTJJÕÕEE SSEELLTTSS 2 0 2 0 | I N F O K I R I N R 4 TEIE KÄES ON VESKIMETSA-MUSTJÕE SELTSI JÄRJEKORDNE INFOKIRI, MILLEGA TOOME ASUMI ELANIKENI INFOT SELTSI TEGEMISTEST JA UUDISEID ASUMIS TOIMUVA KOHTA 2020. aasta juunis täitus Veskimetsa-Mustjõe Seltsil neli aastat aktiivset tegutsemist. Hea meel on tõdeda, et selts on endiselt tegus ja seltsi kuuluvad aktiivseid liikmeid, kellel on entusiasmi ja motivatsiooni asumis kogukonda kokku tuua ja seista meie naabruskonna elukeskkonna eest. Seltsi esindajad on aktiivselt suhelnud ametkondade ja linnavalitsusega asumi heakorra ja liiklusohutuse teemadel. Veskimetsa-Mustjõe Selts, nagu palju teisedki asumiseltsid, on kujunenud Tallinna linnaplaneerimisel ja juhtimise usaldusväärseks partneriks, kelle arvamust küsitakse ning kel on võimalus edastada kohalikke muresid, ootusi ja ettepanekuid ametkondadesse. Veskimetsa-Mustjõe Selts on korraldanud alates 2016. aastast kogukonnale suunatud ühisüritusi, millest on saanud juba traditsioon: Talvekohvikupäev, "Teeme ära" talgud, Puhvetipäev ja Külapäev. Käesolev aasta on olnud igatepidi eriline ja teistmoodi. Kuna sel aastal jäi talv ära, ilmaolud olid kesised ja ettearvamatud, siis olime sunnitud talvekohvikupäevast sel aastal loobuma. Ootasime talgupäeva, ent viirusega seotud kriisiperiood tegi plaanidesse muudatuse. Traditsiooniliselt juuni lõpus toimuv Puhvetipäev oli välja kuulutatud, ent kuna oli teadmata, millised on selle hetke võimalused rahvarohket üritust korraldada, võttis selts vastu otsuse Puhvetipäev korraldada -
Rainer Vakra Teie: 27.05.2020 Nr F1-11.3/389-1 Tallinna Linnavolikogu
Rainer Vakra Teie: 27.05.2020 nr F1-11.3/389-1 Tallinna Linnavolikogu Meie: 29.06.2020 nr LV-1/1489 - 3 Vastus arupärimisele „Rohealade läbimurretest“ Lugupeetud Rainer Vakra Vastan 27.05.2020 esitatud arupärimises toodud küsimustele alljärgnevalt: 1. Kas Transpordiamet või mõni teine linnaamet planeerib uuringuid võimalike Merimetsa ja Harku raba läbimurrete rajamise kohta? Kui ei, siis millal ja kelle poolt otsustati need uuringud peatada? Kui jah, siis miks neid uuringuid tehakse? 2. Kui palju lähevad sellised uuringud maksumaksjale maksma? Kuna volikogu esimehe sõnul on ehitamine/mitte ehitamine juba otsustatud, miks ei suunata uuringutele planeeritud raha näiteks kõnniteede ehitusse? 3. Milliseid rohealade läbimurdeid Tallinna linn hetkel planeerib ja kavatseb ellu viia? 4. Kas te saate kinnitada, et Merimetsa ja Harku raba rohealasid ei hakata lõhkuma magistraalteede ega mistahes teedega? 5. Kas Tallinn vaatab üle ja muudab kõik planeeringud, mis näevad ette Harku metsa äärde magistraal- või muud sõiduteed autodele? Konkreetselt Merimetsa ja Harku raba möödasõiduteid puudutavaid uuringuid ei ole alustatud ning neid ei ole kavas Tallinna linnal ka tellida. Mõlema linnaosa koostatavate üldplaneeringute keskkonnamõjude hindamise aruanded (KSH) on hinnanud möödasõiduteede kavandamised tugeva negatiivse mõjuga looduskeskkonnale. Seetõttu on nii Põhja-Tallinna kui ka Nõmme linnaosa üldplaneeringus möödasõiduteedest läbi roheala loobutud. Merimetsa möödasõidutee osas selgitame, et koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on piirkonnale esitatud uus tänavavõrgu lahendus, mis toetub Põhja-Tallinna liikuvusuuringus (2014) esitatud alternatiivile. Tegemist on uue linnaosa tähtsusega põhitänavaga, mis võimaldab täiendava ühenduse loomist Paldiski mnt-ga ning leevendab Sõle tn – Paldiski mnt ristmiku koormust ning lisaks parandab vajalikku juurdepääsu külgnevatele arengualadele (Hipodroomi, Seewaldi, Lääne-Tallinna Keskhaigla territoorium). -
Ober-Haus Real Estate Market Report 2019
REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future. -
Õismäe Tee 146-28 Haabersti Linnaosa Tallinn Eksperthinnang
Eksperthinnang: 31 112014AR Hinnatav objekt: Korteriomand registriosa nr 7865401 Aadress: Õismäe tee 146 krt 28 Haabersti linnaosa Tallinn Eksperthinnangu tellija: Tallinna Linnavaraamet Turuväärtus: vastavalt arvutustele on hinnatava objekti turuvä ärtus väärtuse kuupäeval s.o 12.11.2014.a.: 36 600 EUR (kolmkümmend kuus tuhat kuussada eurot). Saadud tulemus ei sisalda käibemaksu. 1 RE Kinnisvara AS Eksperthinnang nr 31112014AR Andrei Rikk Tatari 64, Tallinn 10134 Õismäe tee 146 krt 28 +372 50 15 539 Tel: 66 88 666 Haabersti linnaosa [email protected] [email protected] Tallinn www.RE.ee SISUKORD 1. EKSPERTHINNANGU KOOSTAMISE ALUSED...................................................................................................... 3 2. EKSPERTHINNANGU KEHTIVUSE EELDUSED JA AVALIKUSTAMINE .............................................................. 4 3. KINNISTU ANDMED ................................................................................................................................................. 4 4. OBJEKTI KIRJELDUS .............................................................................................................................................. 5 4.1 Asukoht ............................................................................................................................................................. 5 4.2 Hoone kirjeldus ................................................................................................................................................. 5 4.3 Korteriomandite kirjeldus -
Haabersti Linnaosa Üldplaneering Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected] Tellija: Tallinna Keskkonnaamet HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE Vastutav täitja: Toomas Ideon Juhatuse liige: Indrek Tamm Tallinn 2009 SISUKOKKUVÕTE Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette olulist elanike arvu kasvu Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites. Lisaks elamutele on kavas osa maad reserveerida ärimaaks ja ka segahoo- nestusega aladeks. Praegu on linnaosa põhimagistraalidel tipptundidel ummikud. Nende likvideerimiseks ja ka tuleviku nõudmiste rahuldamiseks nähakse üldplaneeringuga ette Rannamõisa tee rekonst- rueerimine ja mitmete eritasandiristmike väljaehitamist. Asumite tihendamise, uute elamualade loomise ja teede infrastruktuuri tõhustamisega kaas- nevad järgmised keskkonnamõjud ning probleemid: • rohekoridoride likvideerimise reaalne oht; praegu kulgeb üks rohekoridor üle Astan- gu, Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe poolsaarele (Õismäe raba); tei- ne ohustatav rohekoridor on Mustoja suudmeala, kuhu üldplaneeringu järgi kavanda- takse elamuala võib katkestada rohekoridori Kopli lahe rannaalal • surve suurenemine Harku järvele ja järvevee kvaliteedile; sadevee ja ka reostunud kuivendusvee juhtimine järve; oht puhke- ja supluskohale • müra ja välisõhusaaste suurenemine suurte magistraalide ääres • eritasandiristmikud ja liiklusmagistraalide rekonstrueerimine (laiendamine) toovad kaasa lühiajalise leevenduse liiklusummikute vältimiseks. Neid mõjusid on võimalik leevendada. Rohevõrgustiku saab -
Ehituse Ja Arhitektuuri Instituut KALARANNA TÄNAVA ELUKAAR
Ehituse ja arhitektuuri instituut KALARANNA TÄNAVA ELUKAAR LIFE CYCLE OF KALARANNA STREET MAGISTRITÖÖ Üliõpilane: Mihhail Kravtšenko Üliõpilaskood: 153294 EAXM Juhendaja: Tiit Metsvahi Tallinn, 2017.a. AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Lõputöö alusel ei ole varem kutse- või teaduskraadi või inseneridiplomit taotletud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. “.......” .................... 201….. Autor: .............................. / allkiri / Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele “.......” .................... 201….. Juhendaja: .............................. / allkiri / Kaitsmisele lubatud “.......”....................201… . Kaitsmiskomisjoni esimees ............................................................................. / nimi ja allkiri / 2 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehituse ja arhitektuuri instituut MAGISTRITÖÖ ÜLESANNE Üliõpilase kood: 153294 EAXM Transpordiehituse õppesuuna üliõpilane: Mihhail Kravtšenko Lõputöö kood: EA 70LT Lõputöö juhendaja: Tiit Metsvahi 1. Lõputöö teema: Kalaranna tänava elukaar 2. Lõputöö teema kehtivusaeg: 30.06.2018. 3. Lähteandmed: 3.1. Tallinna üldplaneering ja piirkonna arengut mõjutavad planeerimisdokumendid ning arengukavad 3.2 Kalaranna tänava tehniline projekt 4. Lõputöö sisu (seletuskiri, graafiline osa): 4.1 Seletuskiri: Ajalooline ülevaade piirkonna arengust Ülevaade varasematest planeeringutest ja piirkonna edasine areng, mis määravad tänava funktsiooni. Ülevaade tee projekteerimise -
City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St. -
M U in Susk a Itse 20 20 a a S Ta R a Amat
Pärand digimaailmas / Põnevad raidkivileiud digimaailmas Pärand Persoonilugu Kaur Alttoast / Mälestiste ligipääsetavus Alttoast / Mälestiste Kaur Persoonilugu Valga lõvipeadega maja / Anija mõisa aja lugu / Tauditõrje arhitektuur arhitektuur / Tauditõrje lugu aja mõisa / Anija maja lõvipeadega Valga Muinsuskaitse MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2020 DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2020 AUTORID Toimetajad Maris Mändel ja Riin Alatalu MUINSUSKAITSEAMET: peadirektor Siim Raie, ehituspärandi Keeletoimetaja Mari Klein nõunik-analüütik Laura Ingerpuu, arheoloogiapärandi valdkonna Kujundaja Tuuli Aule juht Ulla Kadakas, looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama, pärandihalduse osakonna juhataja Andres Kimber, kunstipärandi Väljaandjad Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise valdkonna juht Linda Lainvoo, ehituspärandi valdkonna juht Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia Anni Martin, ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu, kommuni- muinsuskaitse ja konserveerimise osakond katsiooniosakonna spetsialist Triin Reidla, Harjumaa nõunik Ly Renter, allveearheoloogia nõunik Maili Roio, Valgamaa nõunik Margis Sein, kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim, eri- Kolleegium Oliver Alver, Boris Dubovik, Hilkka Hiiop, Liina Jänes, tingimuste spetsialist Reesi Sild, vallasmälestiste ja muuseumi- Eero Kangor, Juhan Kilumets, Kais Matteus, Ilme Mäesalu, kogude inspektor Kadri Tael, arheoloogianõunik Martti Veldi Andro Mänd, Oliver -
Rights of People with Intellectual Disabilities in Estonia
Rights of People with Intellectual Disabilities Access to Education and Employment Estonia MONITORING ACCESS TO EDUCATION AND EMPLOYMENT Table of Contents Acknowledgements ......................................................................... 5 Preface ............................................................................................ 9 Foreword ...................................................................................... 11 I. Executive Summary and Recommendations ........................... 13 1. Executive Summary ......................................................... 13 2. Recommendations ........................................................... 19 II. Country Overview and Background ....................................... 25 1. Legal and Administrative Framework ............................... 25 1.1 International standards and obligations ..................... 25 1.2 Domestic legislation .................................................. 27 2. General Situation of People with Intellectual Disabilities . 30 2.1 Definitions ................................................................ 30 2.2 Diagnosis of disability ............................................... 31 2.3 Guardianship ............................................................ 32 2.4 Statistical data ........................................................... 34 III. Access to Education ............................................................... 36 1. Legal and Administrative Framework ............................... 36 1.1 The right -
3. Green Urban Areas Incorporating Sustainable Land Use
3. Green urban areas incorporating Sustainable Land Use 3A. Present Situation Please complete the following table providing the most recent data that is available: Land use within the city (this will provide important background information on the character of the city and is not an evaluation criterion itself) Inner City Overall City Unit Year of data provided Public Green Area 8,7 24,6 Private Green Area* 19 28,3 Blue 0,1 7,3 Residential 25,5 23,2 Industrial/economic 0 8,9 2014 % Mixed 31,7 3,3 Brownfield 7,4 2,2 Other 7,6 2,2 Total 100 100 Year of data Inner city Overall city Unit provided Percentage of people living within 300 m of green urban 68,1 81,1 % 2014 areas >= 5000 m2 Percentage of people living within 300m of green urban 79,9 87,3 % 2014 areas of any size in inner city *Private green area includes mostly private gardens, that are not accessible to wider public, and other privately owned areas covered with vegetation. Describe the present situation in relation to green urban areas incorporating sustainable land use, including any relevant disadvantages or constraints resulting from historical, geographical and/or socio- economic factors which may have influenced this indicator area. Include information on the indicators mentioned below for both the inner city area and the overall city area: 1. New developments: relative proportion of greenfields, natural and semi-natural areas, and brownfield sites, where the construction of new buildings and/or commercial and industrial areas has taken place in the last 10 years; 2. -
Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku -
Co-Management and Space Appropriation of Informal Public Areas As a Model of Urban Green Infrastructure Development
ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Agricultural and Environmental Sciences Katariina Lepiku CO-MANAGEMENT AND SPACE APPROPRIATION OF INFORMAL PUBLIC AREAS AS A MODEL OF URBAN GREEN INFRASTRUCTURE DEVELOPMENT TÜHERMAASTIKE KASUTAMINE JA TÄHENDUSLIKKUS LINNA ROHEVÕRGUSTIKU ARENDAMISE SUUNISENA Master thesis Curriculum of Landscape Architecture Supervisors: Anna Wilczyńska, MSc Jekaterina Balicka, MSc Tartu 2020 Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Katariina Lepiku Specialty: Landscape Architecture Title: Co-management and space appropriation of informal public areas as a model of urban green infrastructure development Pages: 67 Figures: 66 Tables: 0 Appendixes: 1 Department: Chair of Landscape Architecture Field of research: Landscape design (T250) Supervisors: Anna Wilczyńska, Jekaterina Balicka Place and date: Tartu 2020 Urbanization has placed a lot of pressure on formal greenspaces to fulfill all the needs of the residents. In recent years, researchers have started to look towards informal greenspaces for potential solutions. In Estonia, there is not much research done about informal greenspaces and there is also a lack of design ideas for these spaces. This thesis aimed to find out what is distinctive for informal greenspaces in Northern Tallinn, what type of informal greenspaces can be found in Northern Tallinn, and what kind of evidence of use and co-management by users can be found from informal greenspaces in Northern Tallinn. To find the answers to these questions, twenty-eight case study sites in Northern Tallinn were analyzed through map analysis and field study. This provided sufficient information to answer all the research questions. The results of this thesis might provide beneficial information for the municipality of Northern Tallinn and landscape architects and planners to come up with solutions and strategies for these spaces that would meet the needs of the residents.