M U in Susk a Itse 20 20 a a S Ta R a Amat

Pärand digimaailmas / Põnevad raidkivileiud digimaailmas Pärand Persoonilugu Kaur Alttoast / Mälestiste ligipääsetavus Alttoast / Mälestiste Kaur Persoonilugu Valga lõvipeadega maja / Anija mõisa aja lugu / Tauditõrje arhitektuur arhitektuur / Tauditõrje lugu aja mõisa / Anija maja lõvipeadega Valga Muinsuskaitse

MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2020

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2020 AUTORID Toimetajad Maris Mändel ja Riin Alatalu MUINSUSKAITSEAMET: peadirektor Siim Raie, ehituspärandi Keeletoimetaja Mari Klein nõunik-analüütik Laura Ingerpuu, arheoloogiapärandi valdkonna Kujundaja Tuuli Aule juht Ulla Kadakas, looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama, pärandihalduse osakonna juhataja Andres Kimber, kunstipärandi Väljaandjad Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise valdkonna juht Linda Lainvoo, ehituspärandi valdkonna juht Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia Anni Martin, ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu, kommuni- muinsuskaitse ja konserveerimise osakond katsiooniosakonna spetsialist Triin Reidla, Harjumaa nõunik Ly Renter, allveearheoloogia nõunik Maili Roio, Valgamaa nõunik Margis Sein, kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim, eri- Kolleegium Oliver Alver, Boris Dubovik, Hilkka Hiiop, Liina Jänes, tingimuste spetsialist Reesi Sild, vallasmälestiste ja muuseumi- Eero Kangor, Juhan Kilumets, Kais Matteus, Ilme Mäesalu, kogude inspektor Kadri Tael, arheoloogianõunik Martti Veldi Andro Mänd, Oliver Orro, Carolin Pihlap, Siim Raie, Anneli Randla, Helen Sooväli-Sepping ja Leele Välja TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET: eeslinnade peaspetsialist Diana Haapsal, vanalinna juhtivspetsialist Henry Kuningas, arheoloog Ragnar Nurk, muinsuskaitse peaspetsialist Oliver Orro ESIKAANEL Kuperjanovi 12, Valga. Foto Martin Siplane EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKOND: dotsent Riin Alatalu, professor TAGAKAANEL Hilkka Hiiop, tudeng Jüri-Martin Lepp, arhitektuuristuudio Muuga mõis filmis „Seltsimees laps”. Foto Priit Grepp ja juhataja Karola Mursu, dotsent Anneli Randla, nooremteadur Amrion OÜ Andres Uueni, doktorant Varje Õunapuu Padise klooster. Foto Elvo Jakobson Tartu mnt 80, Tallinn. Foto Märt Lillesiim TARTU ÜLIKOOL: arhiivinduse kaasprofessor Kurmo Konsa, Kurtna linnukasvatuse katsejaama pannoo restaureerimine. arheoloogia doktorant Kristiina Paavel Foto Grete Nilp KÕRGEM KUNSTIKOOL PALLAS: Riina Padar Nakkushaiged Taagepera tuberkuloosisanatooriumis TALLINNA ÜLIKOOL: arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse 1920. aastatel. Foto Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv vanemteadur Villu Kadakas, jätkusuutliku arengu prorektor Leesi külapood. Foto Ann Viirmaa Helen Sooväli-Sepping Restaureeritud Kalde talu katus. Foto Elo Lutsepp SA EVM KONSERVEERIMIS- JA DIGITEERIMISKESKUS KANUT: Arheoloogilised väljakaevamised Haapsalus Linda tänaval. maali, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja Foto Ivar Soopan Grete Nilp, konservaator Tea Šumanov

EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM: direktor Triin Ojari, kommunikatsioonijuht Epp Alatalu EESTI RAHVA MUUSEUM: teadusdirektor Pille Runnel SA HAAPSALU JA LÄÄNEMAA MUUSEUMID: sihtasutuse juhataja Anton Pärn TALLINNA LINNAMUUSEUM: koguhoidja Risto Paju SA VIRUMAA MUUSEUMID: sihtasutuse juhataja Viljar Vissel, Palmse mõisa direktor Janne Kallakmaa

KESKKONNAAMET: kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET: peaspetsialist Kaido-Allan Lainurm

ARHITEKTID: Margit Aule (KAOS Arhitektid OÜ), Mart Keskküla (Restor OÜ), Ove Oot (Apex Arhitektuuribüroo OÜ), Taavi Põlme, Jiří Tintěra (Valga vallavalitsus)

AJALOOLASED: Martin Jänes, Juhan Kilumets, Karin Kirtsi, Tiina-Mall Kreem, Mairo Rääsk, Tõnu Sepp, Robert Treufeldt, Leele Välja, Hannes Vinnal

60 70 54 51 46

68 62 52 72 44 55

64 66 seina- Rank-Soansi Anu linnud. ja Talitajanaised Katsejaamas Kurtna Linnukasvatuse pannoo Krohvialused saladused Tartus Lai 36 Tartus 36 Lai saladused Krohvialused Aasta leid: vasest talb Tallinnast Tallinnast talb Aasta leid: vasest tänavalt Betooni Haljala Püha Mauritiuse kiriku restaureerimine restaureerimine kiriku Püha Mauritiuse Haljala restaureerimistööd Pikihoone Maidla lillemaailm. Maalingud mõisahoone mõisahoone Maalingud lillemaailm. Maidla ruumides loodenurga Claudia Valge Claudia Hiiop, Hannes Vinnal Hilkka Riina Padar Eva Mölder Eva Isabel Aaso-Zahradnikova Sepp Tõnu Kunst projektist Nopped Ackermanni Christian Jüri Martin Hiiop, Tiina-Mall Kreem, Lepp, Hilkka Anneli Randla Õunapuu Hiiop, Varje Hilkka Šumanov Tea Ene Sarap Nilp Grete Arheoloogia ammendamatu? on arheoloogiapärand Kas Arheoloogiapärand, ja prognoosimine selle üldplaneeringud Martti Veldi Kimber, Andres Ulla Kadakas, Pärn Anton Kristiina Paavel Kirikud restaureerimistööde kiriku Kärdla võimalused luksuslikud(?) Kirtsi Karin Heidelberg Malle-Reet Kärdla kiriku kaks altarimaali altarimaali kaks kiriku Kärdla Tallinna vanalinna vanima puitmaja barokse barokse puitmaja vanima vanalinna Tallinna eesriie hiilguse Torniportaali konserveerimine konserveerimine Torniportaali Käsmu kiriku kroonlühtri taastamise lugu lugu taastamise kroonlühtri kiriku Käsmu Haapsalu Linda tänava keldrid mõtestavad keldrid mõtestavad tänava Linda Haapsalu ehituslugu linna Vanausuliste kolmikikooni restaureerimise lugu lugu restaureerimise kolmikikooni Vanausuliste Valjala kiriku apsiidi restaureerimistööd restaureerimistööd apsiidi kiriku Valjala 2018–2020 aastatel Nõva kiriku pabervitraažide kiriku Nõva konserveerimine 5 20 Sisukord 25 4 36

ja avalik ruum avalik ja 34 ¯ Harju KEK-i tehnotalituste hoone tehnotalituste KEK-i Harju 28 39 14 12 17 30 16 37 38

32 3 Anija mõisa aja lugu lugu aja mõisa Anija (Filmi)kaadrid otsustavad kõik kõik (Filmi)kaadrid otsustavad Tselluloosivabrikust meediatehaseks Tselluloosivabrikust Aegviidu raudteejaam 150 aastat hiljem aastat hiljem raudteejaam 150 Aegviidu Saku näitusepaviljoni taassünd taassünd Saku näitusepaviljoni memoriam: In Rakvere südalinna elavdamine elavdamine Rakvere südalinna raamistikus üldplaneeringu Komplekssed pärandi mõõdistamiseKomplekssed pärandi meetodid Kadunud maailma taasloomine „VR Toila 1938” 1938” Toila „VR taasloomine maailma Kadunud Modernistliku ruumi korrastamine: korrastamine: ruumi Modernistliku peahoone fuajee Tehnikaülikooli Tallinna Leele Välja Leele Anneli Randla Diana Haapsal, Margit Aule Diana Haapsal, Margit Orro Oliver Martin Jänes Sild Reesi Põlme Taavi Oot, Ove Janne Kallakmaa, Mart Keskküla, Ly Renter Ly Mart Keskküla, Janne Kallakmaa, Levald Andres Arhitektuur keskaja Narva ja Padise lähenemist – kaks restaureerimisele Välja Leele Andres Uueni Andres Rääsk Mairo Jaak Lõhmus Digipärand Digitaalse pärand maailma Konsa Kurmo Kaanelugu noorenduskuur kaunitari Valga Ribelus, Kristiina Sein, Jirķ Tintera, Margis Niitvägi Väino Tael, Kadri Pandeemiline sise Pandeemiline Siim Raie Viljar Vissel, Anni Martin, Küünarpuu, Kerttu Jürmann Mursu, Kermo Karola Kasarmust kohtuhooneks kohtuhooneks Kasarmust Aastast 2020 jääb meelde... meelde... jääb Aastast 2020 Rekonstrueerimine vanalinnas: Aia 10a vanalinnas: Rekonstrueerimine Nii roheline maja!? maja!? roheline Nii 117 121 119 135 132 126 124 i juhatuses i juhatuses ¯ 115 116 : Dmitri Bruns : Dmitri Bruns 110 128 136

117 114 116 134 131 111 130 129 Kaagjärve Veenus Kaagjärve Veenus Dendrokronoloogia tõendab: Pikk 43 hoone 43 hoone Pikk tõendab: Dendrokronoloogia aastal ehitati 1434. Tallinnas katus Eesti ühineb UNESCO veealuse veealuse UNESCO ühineb Eesti kaitse konventsiooniga kultuuripärandi Muinsuskaitse digiteekMuinsuskaitse Muuseum põleb! Esimene riiklik riiklik Esimene põleb! Muuseum lauaõppus päästmise kultuuriväärtuste Pärandivaderid koduõppel koduõppel Pärandivaderid Arhitektuurijooniste koopiad on hoidmist hoidmist koopiad on Arhitektuurijooniste väärt pärand Muinsuskaitseameti eripreemiad riiklikul eripreemiad riiklikul Muinsuskaitseameti konkursil teadustööde ehitusarheoloogi Viru ja maakirikud Harju all luubi Riin Alatalu Maris Mändel Tea Šumanov Tea Kroonika aastapreemiad 120 Muinsuskaitseameti tunnistati… Mälestiseks mälestis enam ei ole tall mõisa Vinni Siim Kersti Ingerpuu, Laura Robert Treufeldt Paulus, Ave Linda Lainvoo Elle Lepik Tael Kadri Maili Roio Tiina Sakermaa teadmine Uus vanalinnas Tallinna raidkivileide Põnevaid Paju Risto Alatalu Kadi Alar Läänelaid, Ain Pihl Martti Veldi Maris Veeremäe Villu Kadakas In memoriam In kivid...Need hallid igavad väärtuslik? olla saab tavaline Kas Muuseumikogude järelevalve järelevalve Muuseumikogude Ajalooliste krundipiiride kaardianalüüs kaardianalüüs krundipiiride Ajalooliste Lahemaa ja Alutaguse rahvuspargi rahvuspargi Alutaguse Lahemaa ja päevad militaarpärandi 2019.-2020. aastal ilmunud uued raamatud ilmunud aastal 2019.-2020. aastat ICOMOS Kolm Eesti skulptuurid on Isabel Aaso-Zahradnikova Aaso-Zahradnikova Isabel on skulptuurid Eesti kätes kindlates 82 109 90

tõllakuuris tõllakuuris ¯ 73 87 95 93 84 104 98 96 74 76 78 77 100

Mälestised ja ligipääsetavus – kas võimatu – kas võimatu ligipääsetavus ja Mälestised missioon? Rõõmuga kulutatud aeg maailmapärandi aeg maailmapärandi kulutatud Rõõmuga tutvustamiseks Suurtükilaev Lembit. Kahurikilbid mälestiste mälestiste Kahurikilbid Lembit. Suurtükilaev museaalidena ja Tallinna vanalinna koroonika vanalinna Tallinna Kliimaneutraalne muinsuskaitse – muinsuskaitse Kliimaneutraalne renessanss? kas kultuuripärandi Olümpiaehitused – Tallinna uus nägu uus – Tallinna Olümpiaehitused Liesi Puod – aastast 1908 1908 PuodLiesi – aastast Meister Rändmeister armastav Ajalugu Ragnar Nurk Ragnar Persoon kirikust. Tartu Jaani Mitte ainult Alttoaga muinsuskaitsest Kaur Triin Ojari Triin Elo Lutsepp Kangor Eero Tagasivaade katuseraha Muinsuskaitse Robert Treufeldt Henry Kuningas Helen Sooväli-Sepping, Pille Runnel Helen Sooväli-Sepping, Kaido-Allan Lainurm Kaido-Allan Müüdimurdja: muinsuskaitse eritingimuste eritingimuste muinsuskaitse Müüdimurdja: kord uus Maris Mändel Päevakaja Oliver Orro Oliver Talk Triin Kuidas nad seda vanasti tegid nad ehk seda vanasti Kuidas arhitektuur tauditõrje Teet Parve Teet Koroona Artur Talvik Epp Alatalu Riin Alatalu, Anu Nigesen Riin Alatalu, Kogukond tall koolimaja Unistuste A. Dmitrievi projekteeritud nr 73 maja anamnees 20 aastat Tallinna kirikurenessanssi kirikurenessanssi aastat Tallinna 20 Pruuni kulla ehituspärand ehituspärand kulla Pruuni

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 2 3 Foto Kadri Purje Kadri Foto Kui viiruspandeemia midagi õpetanud on, siis seda, Kui Üldplaneeringute protsessi veavad omavalitsused ja ja omavalitsused veavad protsessi Üldplaneeringute mida Ülesandeid, konsultatsioonifirmad. nende palgatud mida üldplaneering peab lahendama, ja teemasid, üks – kultuuripärand kolmkümmend on enam kui käsitlema, kogu juhul kultuuripärand Ja kõnealusel hulgas. teiste ja prognoosimine arheoloogia oma esinemisvormides: ehitatud määratlemisel, uuringud taristu ning arengualade vaimne sama olulisena ka aga ja selle korrashoid, pärand uued pii- omavalitsustele andis küll Haldusreform pärand. loomist. alles ootab identiteet uus kohalik aga rid ja kuju, – tingimusi aidata sellele kaasa Üldplaneeringus saab ka ette kohta jõulukuusele luua – isegi jaanitule platsile või - kogukonda tuleb astuda sisulisse dialoogi nähes. Selleks alt-üles. pärand kohalik määratleda koos dega, ainult esteetilisest Mitte oluline on kultuurmaastik. kui poolest, võimaluse aja veetmise vaba või vaatepunktist privileegina. vaba – piirangutest vabadusena ka vaid - ekraani on vaheldus paikadesse tähenduslikesse Tung kogemused ja vahendatud dele ja maskidele. Vahetud aastal uue tähenduskihi. said 2020.

Siim RaieSiim ja avalik ruum avalik ja ¯ Muinsuskaitsealade kaitsekordade ettevalmistamisel ettevalmistamisel kaitsekordade Muinsuskaitsealade - jõuliselt esile ava vaates pärandi aastal kerkis 2020. Kevadine eriolukord ja sügisene teine laine on andnud laine on andnud ja sügisene teine eriolukord Kevadine siiski üsna tava- oli tegemist vaates Muinsuskaitse Pandeemiline Pandeemiline sise inimestele aega korrastada isiklikke arhiive, aga ka tekitanud ka aga arhiive, isiklikke korrastada aega inimestele on märkimis- Sotsiaalmeedias palju pärandihuvilisi. juurde restaureerimise hoonete ajalooliste kasvanud väärselt – paludes kohalike dialoogi avatud väga oleme valinud - kinnisvaraarenda kogukondade, organiseerunud elanike, seda, kuidas seisukohti; esindajate ja omavalitsuste jate See protsess ja näevad. määratlevad nemad pärandit veel jätkuvad konsultatsioonid ja avatud alles kestab küll juba kindlalt öelda: võib ühte aga aastal, mitmel järgneval milles nad see keskkond, korda läheb väga inimestele – see on osa neist ja nende enesemääratlusest. elavad elamis- maastike Rebala ka aga linnasüdamete, Ajalooliste liku ruumi teema – ennekõike selle kultuuriväärtusliku selle kultuuriväärtusliku – ennekõike ruumi teema liku Muinsus- küsimused. kihistuse säilitamise ja arendamise olulises protsessis: puudutab see kahes kaitseametit ning 63 kohalikus kaitsekordade uute muinsuskaitsealade üldplaneeringute haldusreformijärgsete omavalitsuses kaudu. koostamise ja mõisakultuuri huviliste read. Igapäevaselt jagatakse jagatakse Igapäevaselt read. huviliste ja mõisakultuuri – uusi fotosid ka kui nii vanu nõuandeid, samuti vastastikku varasalvedest. asju isiklikest palju seni avaldamata Ootused on paljudele oluline. ja elukvaliteet väärsus selle ning ühisele toimetulekule ruumi kvaliteedile avaliku on kõrged. planeerimisega pärase aastaga – restaureerimis- ja konserveerimistööd ja konserveerimistööd – restaureerimis- aastaga pärase tempokalt eritingimusi küsiti Muinsuskaitse ei katkenud. lube töödeks. anti ettevalmistamisega, tööde ja tegeleti stabiilse aastaga. oli tegemist vaates arheoloogia Ka muuseumi- mõjutas viirus enim valdkonnas Kultuuripärandi osa külastajatest märkimisväärse mis kaotas sektorit, sammu edasi digitaal- suure samas tegi Kuid ja käibest. ja virtuaalsete külastusvõimaluste esitlusviiside sete arendamisel. Kroonviiruse üleilmne pandeemia kujundas ümber kogu ümber kogu üleilmne pandeemia kujundas Kroonviiruse – sundis pärandivaldkonda ja mõjutas ka aasta 2020. - kodukonto paljusid jääma siseruumidesse, isolatsiooni, inimesi loodusesse – hajuma lükkas risse ja samas lausa - ja selle mõjust päran Tauditõrjest ohutusse kaugusesse. vahel. dile tuleb juttu nendegi kaante i ¯ -

võitis nii võitis ajakirja Pööning esimene esimene Pööning ajakirja KAROLA MURSU, ajakirja Pööning toimetaja ajakirja Pööning MURSU, KAROLA VILJAR VISSEL, SA Virumaa Muuseumid juhataja Virumaa Muuseumid VISSEL, SA VILJAR . Viie aasta sisse on mahtunud kokku 24 ajakirja- kokku . Viie aasta sisse on mahtunud KERMO JÜRMANN, OÜ Säästvad Ehituslahendused Säästvad KERMO JÜRMANN, OÜ Richard Sagritsa Richard viidud põhjalik aastal läbi 2020 muu- oli siirdumine plaanis oluline sündmus Isiklikus säilitamine -keskuse ja Leesi külapoe 2020. aasta lõpus rõõmustas siinseid muinsus- aasta lõpus rõõmustas 2020. - osalesime restaureerimis kirikus Lalsi Püha Nikolause ja Viljandi, Rakvere Karksi, on meenutada töid Tore restaureeritud Suurim üllatus oli, et meie ettevõte oli väga silmi avav. silmi avav. oli väga digiteerimisprotsess kunstipärandi muuseumides, aga on paljudes loomingut Sagritsa joonistuste on õlimaalide, Muuseumid kogus SA Virumaa ja visandite ideekavandite huvitav ka hulgas ja akvarellide monograafiat. koostama on andnud idee hakata mis kogu, näha väljakutse On äärmiselt huvitav seumivaldkonda. seoseid ning nende kaitse museaali ja kunstimälestiste ühisosa. ilmus kui aastat sellest, sai viis novembris a 2020. kultuuripäranditeemalise number - ala professionaali koostööd ja põnevat numbrit, viljakat lugejatelt. tagasisidet innustavat ning rohkesti dega - küla innuka poolehoiu. Leesi suvekülaliste kui külaelanike aastat tegut juba sadakond säilitati eestvedamisel rahva senud pood. Omanik plaanis mitte ainult poe sulgeda, ainult poe sulgeda, senud pood. Omanik plaanis mitte et sada maja lammutada. On märkimisväärne, ka vaid samuti kohalike seesama külapood rajati aastat tagasi säilitamine initsiatiivil. Poe kalurite küla Leesi entusiastide, kadunud! ole kuhugi ei eluvaim näitab, et küla ICOMOS valimine Alatalu meelseid uudis eestlase Riin . ICOMOS on maa - . ICOMOS asepresidendiks piirkonna Euroopa ekspertorganisatsioon, muinsuskaitse mõjukam ilma kõige 153-st riigist. pärandieksperdid kuuluvad kuhu jäid restaureerimistööd meelde Aastast 2020 Hiiumaa isolatsiooni keset Varakevadel, pühakodades. kiviosa Ristija Johannese kiriku Kärdla ette võtsime ennast taastamise. Suutsime meeskonnaga fassaadide ning tunnustuseks enne tähtaega valmisid ületada, tööd avatseremoonial. paluti osalema kiriku Siiras krohvikoolituse. huvilistele ja korraldasime talgutel hingega kes MTÜ Vanaajamajale, tunnustus siinkohal veab. restaureerimist Lalsi kiriku ees, kes meistrite Austus kunagiste ordulinnuses. Toolse selliseid massiivseid nappide vahenditega kivi kivi haaval alati südame meistritel ehitasid, paneb kaasaja rajatisi põksuma. kiiremini aasta- nomineeriti Muinsuskaitse 7 Tallinnas hoone Kopli „Hästi taastatud maja muinsus- kategoorias preemiate et hingega tore, Oli kaitsevööndis”. või kaitsealal . tunnustati ning tööd märgati tehtud

valdkonna juht valdkonna . On olnud ka keerulisi keerulisi . On olnud ka KERTTU KÜÜNARPUU, OÜ Ajataju OÜ KERTTU KÜÜNARPUU,

ANNI MARTIN, Muinsuskaitseameti ehituspärandi ehituspärandi ANNI MARTIN, Muinsuskaitseameti . See on olnud meie praktikas üks põnevamaid põnevamaid üks . See on olnud meie praktikas

Ei tule eriti tihti ette, et akende-uste et akende-uste ette, Ei tule eriti tihti leidmine! Raha mõne põneva „avastan” kui Olen alati ülimalt põnevil, - teema üldplaneeringute aastal oli tihe suhtlus 2020. 2020. aasta oli esimene täisaasta, kui muinsuskaitse- oli esimene täisaasta, kui aasta 2020. restauraator leiab töö käigus vanu münte. See juhtus See juhtus münte. vanu käigus leiab töö restauraator seinaorva käärkambri kiriku Suure-Jaani aga meiega töötades. kapiga muud- mõis või maja – just sellise, mis pole mõni kuulus Arus leid aasta oli eelmise hoone. Minu moodi tuntud järgi näiteks valgmiku taastamine. valgmiku näiteks järgi väljakutseid, arvestades just uste füüsilist suurust, aja- füüsilist arvestades just uste väljakutseid, näituseks on meeldejäävaim maastikul Kunstipärandi Christian kajastatud mastaapne ja ülipõnevalt vormunud tänu imelistele , mis kulges teadusprojekt Ackermanni muuseumide ja läbi paljude kirikute, kunstiajaloolastele suutis see aas- hinnatuima kujuri arhiivide. Barokiajastu - ja tõsta ahvatlevamaks veelgi uuring teha taid väldanud palju uusi küsimusi. tas ka del. Haldusreformi tulemusena alustas üle 60 omavalit del. Haldusreformi amet koos halduspartneritega on ise välja andnud andnud välja ise on halduspartneritega amet koos muinsuskaitse eritingimusi on hästi lahenenud. kõik kuid juhtumeid, Rahandusministeeriumi suse üldplaneeringu koostamist. Ühingu ja Planeerijate Eesti osakonna, planeeringute - kul juhendmaterjal arutledes valmis omavalitsustega . tegemisel ruumiotsuste arvestamisest tuuripärandi taas- uste mõisa aastal lõpetasime Raikküla Eelmisel tamise fotode – vanade ja nn detektiivitööd loolist konteksti ja mahajäetuna seisab preestrimaja. Tühjana saare see hoone juba peaaegu 20 aastat, ometi on ta oma seisust. praegusest aimaks kui ajaloo poolest värvikam vend Jaan Poska elanud ka järgi eelduste Majas on kõigi esimene eestlasest preester. oli koguduse – tema Nikolai majas elanikke... ega Nüüd pole enam ei kogudust Ehituspärandi Ehituspärandi aasta. protsesside oli aasta 2020. koostamine. kaitsekordade muinsuskaitsealade oli fookus ja Paides Sillamäel, Kuressaares, Pärnus, Jõudsime Tartus, - muinsus ja koosolekud arutelud läbi viia avalikud Rebalas kaardistamiseks. väärtuste kaitsealade

jääb meelde... jääb Aastast 2020 Aastast 2020

4 5 Valga ühte silmapaistvamat hoonet tuntakse rahvasuus rahvasuus hoonet tuntakse silmapaistvamat ühte Valga serval majana. Südalinna toretsev paiknev lõvipeadega mõne arvatavasti aastal, hoone ehitati u 1910. juugendlik hambaarstile Valga järgi kavandi Riiast pärit arhitekti Julius Goertzile. Maja ja oli arstikabinet esimesel korrusel üüritud. See oli oli välja elas ta ise. Ülejäänud maja teisel veevarustus milles oli keskküte, kortermaja, esimene Valga dekoratiiv- liigirikas ka kuulus Hoone juurde ja vannitoad. pool ei olnud maja teine sajandi aed. 20. skulptuuridega linna häbi- sellest Valga armulik ja tasapisi kujunes vastu ostis. aastal ära selle 2016. omavalitsus plekk, kuni Procula OÜ Procula Margis Sein, Jirí Tintera, Kristiina Ribelus, Kadri Tael, Väino Niitvägi Kadri Tael, Väino Ribelus, Tintera, Kristiina Jirí Sein, Margis J. Kuperjanovi 12 on Valga linnasüdame dominant. linnasüdame dominant. Valga 12 on J. Kuperjanovi Martin Siplane Foto

1. Julius Kuperjanovi 12, Valga 12, Kuperjanovi Julius OÜ Maja Marksi projekt: ja eritingimused Uuringud, OÜ Restaureerimise Maalingute Viimistlusuuringud: OÜ Restauraator Tartu AS EVIKO, Ehitus: järelevalve: Muinsuskaitseline Valga Vallavalitsus Tellija: noorenduskuur Valga kaunitari kaunitari Valga 5 2 -

Vanem ja kaitsealune hoone eeldab üldjuhul suuremat hoone eeldab üldjuhul suuremat ja kaitsealune Vanem oma- päästa, on Valga osagi mälestistest Et vähemalt õnnestus maja on hea näide, kus lõvipeadega Valga KAHANEVA OMAVALITSUSE OMAVALITSUSE KAHANEVA VASTUTUS PÄRANDI HOIDMISEL sialistidele pakkuda ainulaadseid üürikortereid. sialistidele pakkuda Jiří Tintěra, Valga vallaarhitekt Valga Jiří Tintěra, all muinsuskaitse- aastast kaitse on 1995. kesklinn Valga arvmälestiste ületab kahte- asuvate alana, kesklinnas kui väiksem oluliselt on aga elanikkond Valga kümmet. ja Linnas on palju tühje maju aastat tagasi. kolmkümmend - kinnisvara madalaim. Madal väärtus on Eesti kinnisvara on keeruline Erasektoril arengut. valla hind mõjutab kogu korrastamine tasu majade ei ettevõtjatel sest investeerida, laenu tagatisel kinnisvara ei taha Valgas ja pangad ära linnaruumi hooned kahandavad olukorras anda. Halvas seda eriti kesklinnas. atraktiivsust, - keskmi olukord on mälestiste ja seetõttu investeeringut - kortermaja ka paraku ei investeerita Valgas sest halvem. või üürimiseks kortereid desse ja siin napib kvaliteetseid puudus ei võimalda korterite Elamisväärsete ostmiseks. - ja nii on tekki ettevõtjaid ega linna meelitada spetsialiste suletud ring. arendamisel nud Valga omandanud mitu nukras jooksul aastate viimaste valitsus hoonet, leidnud nendele uue funktsiooni seisus olevat ja osa neist restaureerinud. ning investeeringud omandas 2016. Omavalitsus täita mitu eesmärki. korraga tühjana seisnud mälestise ja restaureeris aastal pikalt - kaasrahas toetuse arendamise elamufondi selle Kredexi Linna munitsipaal-üürikortermajaks. esimeseks tusel valla linnaruumi on päästetud, mälestistest olulisematest üks saab spet maamärk ja omavalitsus taas atraktiivne tekkis 3

Uhke hoone oli enne restaureerimist väga viletsas väga hoone oli enne restaureerimist Uhke Kooskora Kristo Foto seisukorras. Martin Siplane Foto hooviküljele. Vaade Ehituse käigus restaureeriti hoone fassaadid koos koos hoone fassaadid restaureeriti Ehituse käigus

RESTAUREERIMISTÖÖD 2. 3 . 2019. aastal alustati hoone restaureerimisega Valga Valga aastal alustati hoone restaureerimisega 2019. ei olnud Hoone esialgsed põhiplaanid üürimajaks. valla lisamisega vaheseinte ajal oli uute säilinud. Nõukogude soov omaniku praeguse Ka korterit. hoonesse 16 rajatud Nüüd on nii esimesel palju kortereid. oli saada võimalikult kolmandal Katusealusel korterit. kuus korrusel teisel kui olnud osa ja kasutuseta varem ka ehitati välja korrusel rajati keldrikorrusele Hoone sai sinna viis korterit. kokku ruum panipaik ja tehniline saunaruumid, maja elanikele ruum. ühistegevuste korrusele ning kolmandale ja uuendati kommunikatsioonid dekoorielementidega, vari- olevad sissepääsu kohal Kahe katusekate. vahetati esi- suur ümaraken samuti rõdu, restaureeriti, katused Ennistati algu- esimesel korrusel. ning lai aken fassaadil - piirdeliistu koos siseuksed säilinud tahveldatud pärased mis viib siseuks, kujundusega ja tähelepanuväärse dega ümarerkerisse. all paiknevasse nurgatorni Margis Sein, Muinsuskaitseameti Valgamaa nõunik: Valgamaa Sein, Muinsuskaitseameti Margis

6 7 4 7 6 Valga linn pakub restaureeritud majas restaureeritud linn pakub Valga Martin Siplane Foto üürikortereid. unikaalseid Martin Siplane Foto rõduuks. Juugendlik maalingud. on restaureeritud Üürikorterites Martin Siplane Foto on näha algne välissein. korrust kolmandat Keset pärast korteriteks muudeti Katuseterrass Martin Siplane II maailmasõda. Foto

5 4. 5. 6. 7. 8

Puidust kassettlage imiteeriv laemaaling pärast parandusi parandusi laemaaling pärast imiteeriv Puidust kassettlage Kristiina Ribelus ning pigmendi kinnitamist. Foto Martin Siplane lagi. Foto Restaureeritud Muster esimesest viimistluskihist. Foto Kristiina Ribelus esimesest viimistluskihist. Foto Muster Viimistluskihtide stratigraafiat uurides selgus, stratigraafiat Viimistluskihtide

10. 8. 9. Lagesid iseloomustab lahendus, kus lae serva iseloomustab lahendus, kus ääristab Lagesid on erilised nurkades 20-sentimeetrinekuni ornament, Mõne ruumi lage rosett. ja lae keskel nurgaornamendid papjeemašee ehk pabermassist lae- on kaunistanud eristub üks säilinud. Ainukesena ka selline on üks rosett, maalitud ja imiteerib laemaaling, mis on peamiselt käsitsi Maalitud laelauad puidust kassettlage. kolmemõõtmelist enamik sellest on kuid on algselt olnud aaderdatud, on näha puidu süüd – ainult mõnes kohas hävinud mustrit. imiteerivat eelkirjeldatut esimest viimistluslahendust järgivad et kaks järjest lihtsa- koosneb viimistluskiht järgmine ning iga seejärel trafarettmustritest, geomeetrilistest matest perioodile Nõukogude ning lõpuks rullimustritest tapeetidest. omastest 9 10

Terve hoone tüüpiline ehitusaegne viimistluslahendus hoone tüüpiline ehitusaegne Terve MAALINGULEIDUDEST JA NENDEKONSERVEERIMISEST juhtimisel Maalingute Restaureerimise OÜ. 20. sajandi esi- 20. OÜ. Restaureerimise Maalingute juhtimisel üürikorterite korterelamu moodsa väga mese kümnendi on muljetavaldavad! tänaseni säilinud maalinguleiud laes. ka kui osaliselt, nii seintel siooni ulatuses või Valgas Kuperjanovi tänav 12 asuva maja välis- ja sise- maja välis- 12 asuva tänav Kuperjanovi Valgas Seinapinna ülemist äärt seinajaotus. on kolmeosaline taimornament, laiune juugendlik umbes 40 cm kaunistab joon- vertikaalsete jaotatud on tahvliteks seina keskosa kõrgune ning seina alumises osas on umbes 50 cm tega ruumil on paneeliosa. Igal tumedamat tooni kõrgem või trafarette Samu kirjeldatud lahendusest oma variatsioon. mustrikomposit terve kas mitmes toas, on kasutatud Kristiina Ribelus Milsaare aasta sügisel Kaisa viimistlust uuris 2018. kihistuses trafarett- eluruumist leiti mitmes igast Peaaegu - lage ka kui nii seinu lausaliselt maalinguid, mis on katnud mõju- Läti ja Leedu need tuntavate sid. Stiili poolest on omakorda võib versioone leidude lahjendatud tustega, üürimajades. Tartu kohata

8 9 -

Suurest maalinguleidude hulgast otsustati konserveerida konserveerida otsustati hulgast maalinguleidude Suurest ehk viies ruumis korruse maalinguid teise ja eksponeerida on säilitatud Ülejäänud maalingud korteris. kolmes kokku korral soovi tulevikus all nii, et neid saab uue viimistluse aasta 2020. maalingud konserveeris Viie ruumi avada. Tartu Ribeluse juhtimisel esimeses pooles Kristiina - eks järgi Konserveerimiskontseptsiooni OÜ. Restauraator suurte võimalikult poneeriti säilinud trafarettmaalinguid laeni mõni ulatub põrandast millest sondaažiavadena, seinajaotus. kolmeosaline on hästi jälgitav ning kust uue seinaviimist paremini sobituksid Et sondaažiavad järgi. originaalmaalingute toonid seinavärvi valiti lusega, ainult joonte piirduti ei tehtud, Mustrirekonstruktsioone mustri taastamisega. geomeetrilise ja ühe lihtsama - mahus kolme kogu ja konserveeriti avati Ainukesena laemaaling. imiteeriv puidust kassettlage mõõtmelist 14 15 11 12 13 Kalamotiiviga sondaažiava enne konserveerimist. enne konserveerimist. sondaažiava Kalamotiiviga Kristiina Ribelus Foto viimistluskihtide pealmiste pärast sondaažiava Kalamotiiviga Kristiina Ribelus eemaldamist. Foto osade hävinenud pärast sondaažiava Kalamotiiviga Kristiina Ribelus taastamist. Foto Kristiina Ribelus viimistluskihist. Foto teisest Muster Kristiina Ribelus viimistluskihist. Foto pärineb teisest Muster

11. 12. 13. 14. 15. - - Kõrgreljeefsed maskaroonid on valmistatud õhukesest õhukesest on valmistatud maskaroonid Kõrgreljeefsed kahjustus- on säilinud suuremate maskaroonid Kõik puudusid ja aja vormideformatsioonid Suuremad LÕVIMASKAROONIDERESTAUREERIMINE Kadri Tael, Väino Niitvägi Väino Tael, Kadri tsinkplekist neli lõvipeakujulist ehtivad Hoone fassaadi Restaureerimistööde unikaalsed. on Eestis maskarooni samuti 100-aastased enam kui kaunistused vajasid tõttu uuenduskuuri. väik joodetud kokku on tinajoodisega Kujud lehtmetallist. ritega. - pindmiseid vigas ja üksikuid – esines paar kuuliauku teta enamasti aga pruunikas, kohati tusi. Metallipinda kattis ja ilmastiku mis oli ehitustööde tumehall paatinakiht, sadevee heledamate, krohvitükkide, kaetud tagajärjel Osaliselt oli ja laikudega. tingitud nirede jooksukohtadest ja suuõõs ning punane keel algne värvkate: säilinud ka hambad ja silmavalged. valged likvidee- kohapeal oli võimalik vigastusi tekkinud jooksul võetud eelnevalt valmistati käigus rida. Konserveerimise - need ühtla mis kaeti paigad, vaskplekist šabloonide järgi abil asetati need pintsettide Seejärel selt tinajoodisega. kolme või kahe ja kuumutati avadele töödeldud eelnevalt sematest detailidest, mis on pressitud tõenäoliselt mal- tõenäoliselt pressitud detailidest, mis on sematest valmistamise viitavad Pressimisele vormile. mist valatud kaunistusi viisil tehtud Sarnasel voldid. tekkinud käigus on ümarplastilisi vorme tsinkplekist ei ole teada, Eestis - valumee need on valmistatud kuid Gildi fassaadilt, Kanuti nimetähist, ei õnnestunud leida valmistaja Kahjuks todil. ja kultuurilisi majanduslikke arvestadesaga tolleaegseid sajandil oli juba 19. tsingivalu (kus sidemeid Saksamaaga on Berliini meist arvata, et tegemist tasemel), võib kõrgel 16 17 18 Lõvipea konserveerimine. Foto Kadri Tael Kadri Foto konserveerimine. Lõvipea fassaadil. stukkdekoor Restaureeritud Martin Siplane Foto Restaureeritud stukkdekoor fassaadil. fassaadil. stukkdekoor Restaureeritud Martin Siplane Foto

17. 18. 16.

10 11 Lõvipead. Foto Martin Siplane Foto Lõvipead. 19.–20. 19

Töid tehti väga oskuslikult ja materjali respekteerides. respekteerides. ja materjali oskuslikult väga tehti Töid Võrdlemisi keeruliseks osutus nende puhastamine keeruliseks Võrdlemisi ja pesuvahendi puhastamist maskaroonide Pärast Konserveeritud lõvimaskaroonid on silmatorkavad on silmatorkavad lõvimaskaroonid Konserveeritud Algse juugendliku tänavamiljöös. aktsendid Kuperjanovi maja on saanud uue hingamise. fassaadidekooriga krohvilaikudest nii, et metallipinda kattev paatinakiht viga paatinakiht nii, et metallipinda kattev krohvilaikudest siluett: tuli taastada objektide algne Samuti ei saaks. pehme messinghar- ning harjamist destilleeritud veega mis mikrokristallvahaga, vahatamine kujude järgnes jaga edasi teel laseb metallipinnal loomulikul lakist erinevalt säi- pindadel otsustati patineeruda. Algselt koloreeritud lina- seda kergelt immutades litada originaalne värvkate, ja erksamaks tuhmunud toonid seega ning muutes õliga vastupidavamaks. ilmastikule muutis jootepinnad taustaga sarnaseks tumehalliks. sarnaseks taustaga muutis jootepinnad mis katsid need krohvipinnad, tuli eemaldada selleks osaliselt figuuride servi. - tina osasid liitev vormi kuna võimatuks, põletit osutus sulama. juures madala kuumuse juba väga joodis hakkas heledat iseloomulikku tinajoodisele et kaotada Selleks, lämmastikhappe lahust, mis 10% läikpinda, kasutati jootekolvi abil nii augu ümbrust kui ka augule asetatud asetatud augule ka kui ümbrust abil nii augu jootekolvi külge tuli eelnevalt paigatükkidele Väiksematele paika. abil mis sai hiljem jootekolvi sabad, vasktraadist joota gaasi- käigus töö kasutada Algne plaan joodetud. lahti 20

, võib tõdeda, et info on alati seotud on alati seotud et info tõdeda, , võib 2 3 KOMMUNIKATSIOON JA PÄRAND Tavapäraselt kirjeldatakse digimaailma ja pärandi seoseid digimaailma ja pärandi kirjeldatakse Tavapäraselt see olgu digiinfo, ju ka Ühelt poolt vajab mõõtmes. kahes tulemusena digiteerimise siis digitaalsena sündinud või Teisalt muulegi pärandile. säilitamist sarnaselt tekkinud, pärandi võimalusi erisuguseid digitehnoloogiad pakuvad Need on kasutamiseks. ja laiaulatuslikuks säilitamiseks selles artiklis üliolulised aspektid, kuid tahan kahtlemata muutusi, mida ja olemuslikumaid sügavamaid käsitleda toonud. on kaasa digitaalne kommunikatsioon määratlemise mõiste infomatsiooni siinkohal Laskumata keerukustesse kommunikatsiooniga. Mõni uurija defineeribki infot kui kui Mõni uurija defineeribki infot kommunikatsiooniga. midagi sellist, mis jääb kommunikatsiooniprotsessis muutumatuks.

Kurmo Konsa Kurmo Kõik see Kõik 1

Koos digitehnoloogiaga digitehnoloogiaga Koos olu- paradoksaalne tekib ühelt poolt võimaldab kord: säilitada tehnoloogia kui infot enam võrratult tekitab teisalt varem, kunagi ole ei et see info aga tunde, pidevalt vaid muutub püsiv, tõlgendajatele vastavalt kasutajatele. ja Digitehnoloogia areng on kutsunud esile suure muutuse esile suure kutsunud on areng Digitehnoloogia on Ühtpidi valdkondades. inimtegevuse peaaegu kõigis tasu unustada, samas ei kuid see muutus olnud ülikiire, pandi mulda juba peaaegu et seeme selle arenguks - are aastatel 1940.–1950. Nimelt hakkas 80 aastat tagasi. Macy formuleeriti mille põhiprintsiibid nema infoteooria, oli aastatel Tegemist käigus. Küberneetikakonverentside osa millest võtsid kokkusaamistega, toimunud 1946–1953 Elwood nagu Claude teadlased sellised maailmakuulsad Neumann, Warren John von Shannon, Norbert Wiener, vist liialdus öelda, et nende kokku- McCulloch. Pole saamiste käigus pandi põhilises osas alus meie täna- käigus saamiste defineeriti informatsiooni kuna sele maailmakäsitlusele, - millele tuginedes sai võima teooria, välja arendati mõiste, võrdlev ja infoprotsesside mõõtmine informatsiooni likuks masinates. ka kui nii elusorganismides käsitlus

maailma pärand maailma Digitaalse lõi aluse ühelt poolt digitaalse tehnoloogia arengule, arengule, lõi aluse ühelt poolt digitaalse tehnoloogia järgnevat kogu viisil ka mõjutas olemuslikul teisalt aga maailmakäsitlust.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 12 13

Fotod Kurmo Konsa Kurmo Fotod - väär sellise lähenemise korral loomine algab Pärandi Vt nt: Giovanni Sommaruga, „One or many concepts of information?”, information?”, of or many concepts „One Sommaruga, Giovanni Vt nt: Mark Burgin, Theory of Information:Fundamentality, Diversity and Theory Information:Fundamentality, Mark Burgin, of Einar Duenger Bøhn, God and abstract objects, (Cambridge: Cambridge Cambridge (Cambridge: objects, Bøhn, God and abstract Einar Duenger Vt nt Cornelius Holtorf, Anders Högberg. 2015. Contemporary 2015. Contemporary Anders Högberg. Holtorf, Cornelius Vt nt Macy Konverentsidest saab ülevaate järgmistest raamatutest: raamatutest: järgmistest saab ülevaate Macy Konverentsidest University Press, 2019), lk 35. 2019), University Press, Formal theories of information: from Shannon to semantic information information semantic Shannon to from information: theories of Formal Sommaruga. Giovanni ed. by information. of theory concepts and general 2009), lk 253–267. Verlag, Springer Berlin Heidelberg: Heritage and the Future. – The Palgrave Handbook of Contemporary Contemporary Handbook of – The Palgrave and the Future. Heritage Macmillan, lk 509–523. Palgrave Research. Heritage : World Scientific Publishing, 2010), Publishing, 2010), Scientific al: World London, et Jersey, Unification, (New lk 256. S. J. Heims, The Cybernetics Group. Cambridge: MIT Press, 1991 ja 1991 MIT Press, Cambridge: Group. S. J. Heims, The Cybernetics and London, became posthumans. Chicago we How N. K. Hayles, 1999. Press, Chicago The University of 3 4 5 1 2 loogia säilitada võrratult enam infot kui kunagi varem, varem, kunagi kui enam infot säilitada võrratult loogia vaid püsiv, ei ole tunde, et see info aga tekitab teisalt ja kasutajatele. tõlgendajatele vastavalt muutub pidevalt ning ja ajaloo Ilmsesti on see digitaalse tehnoloogia oluline pingeala. kultuuri laiemalt kogu ja mida tahame oluliseks ja ideede, mida peame tuste loomisel ei määratleta Pärandi edendada, määratlemisest. objekti, materiaalset mitte objekti, ka materiaalset mitte mis võrgustikke, sotsiaalseid millel on väärtused, vaid inimeste objekte ja väärtustega tähenduste ühendavad midagi pärand on ka Nii nagu minevik, ja ühiskondadega. ja loo- ümber kujundavad sellist, mida inimesed pidevalt sel ajahetkel rõhutab mis on käsitlusega, Tegemist vad. - objektid ja nähtu Konkreetsed pärandiloomet. toimuvat omased väärtused, pärandile on sed, milles avalduvad on põhirõhk Selles raamistikus tähtsusega. teisejärgulise prot kui struktuurilt pärandile sisult või pärandi kandunud inimene mille kaudu on aktiivne protsess, sessile. Pärand ümber maailma. tajub ja mõistab ning kujundab ühiskondliku infosüsteemi osaks. Koos digitehnoloogiaga digitehnoloogiaga Koos osaks. infosüsteemi ühiskondliku tehno- ühelt poolt võimaldab olukord: paradoksaalne tekib - -

- -

Kui Kui 4 Tulevikku on raske ette näha, küll on näha, küll ette on raske Tulevikku 5 Nii informatsioon kui ka minevik muutuvad üha oluli- muutuvad minevik ka kui Nii informatsioon Elusolendite, sealhulgas ka inimeste kõige olulisem kõige inimeste ka sealhulgas Elusolendite, MINU, SINU,MEIE PÄRAND seda poeetilisemalt väljendada, siis on info alati tulevikku alati tulevikku siis on info väljendada, seda poeetilisemalt üha eemale haaraks välja, sirutuks suunatud, see nagu Suures on samasugune nähtus. Pärand tulevikku. liikuvat anda soovist hoidmine motiveeritud osas on pärandi säilinut. Mineviku edasi minevikust põlvedele tulevastele täpselt, teadmata üles tulevikku, ehitatakse jäänustest milline see täpsemalt üldse ongi või seda tulevikku kas paradok isegi pärandi kutsuda olema saab. Seda võiks on teemal ja tuleviku pärandi arutelu Sügavamat siks. üsna vähevõitu. aga Ühiskondlikus infosüsteemis toimuvaks elementaarprot toimuvaks infosüsteemis Ühiskondlikus Kommunikat kommunikatsiooniakti. lugeda võib sessiks siooni on defineeritud kui sündmuste järjestust, mis viib järjestust, kui sündmuste defineeritud siooni on vastuvõtjale. infoallikalt ülekandeni informatsiooni semaks osaks meie kõikide elust. Info kättesaadavuse ja kättesaadavuse elust. Info meie kõikide osaks semaks inimeste ka kasvab suurenemisega võimaluste töötlemise loomisel. Meie maail- minevikukäsitluse neile sobiva roll tuuakse – nüüd lihtsalt kadunud kusagile mas pole tõde arusaamad. inimeste käsitlused, eri versioonid, tõe välja enamiku aga aeg eksisteerinud, on need ju kogu Tegelikult mingit levikut pole kunagi vaated ja seisukohad inimeste arutatud, pole neid ka need pole levinud, saanud. Kuna need pole saanud – ühesõnaga, käsitletud ega töödeldud olulisemaid meile kättesaa- luua. Üks seda võimalik aga Inimese- ehitamisel on pärand. tuleviku materjale davaid tulevikku tähendabki ennekõike pärandihaldus keskne loomist. Mingis mõttes ja tähenduste suunatud väärtuste tulevikku. minevikult perspektiivi pööramisega on tegu hoopiski midagi vaid ei ole midagi minevikust, Pärand ja kultuurilise on sotsiaalse suunatut. Tegemist tulevikku Ma arvan, kavandamisel. mis on alus tuleviku ressurssiga, olulisema funktsiooniga kõige on pärandi et tegemist võimalust. üleüldse. Pärandi haldamine on kaasaja sotsiaalsete ja ja sotsiaalsete haldamine on kaasaja üleüldse. Pärandi kasutades reinterpreteerimine, reaalsuste kultuuriliste Selle eesmärk on minevikutõlgendusi. valitud selleks on Seejuures tulevikuks. soovitavaks muutmine oleviku ühiskonna ka kui eri liike oluline pidada silmas nii pärandi ja teoreetilisi pärandihaldust eri tasandeid, praktilist Digitehnoloogiad inimesesarnased arvutiprogrammid. koosolemise peaaegu pideva juba praegu pakuvadki käsitlusi. Pärandilood peavad olema kui sümfoonia, sümfoonia, kui olema peavad Pärandilood käsitlusi. Inimese kui hakkamasaamine. eesmärk on keskkonnas kesk tähtsam on kõige olendi jaoks sotsiaalsema kõige ühenduses pidevas inimesed. Me tahame olla teised kond siis inimesed või olgu nendeks endasarnastega, teiste - peaaegu kõiki Millest on tingitud selline massiivne mõju on põhjus selles, Ilmselt valdkondades? des inimtegevuse uut tüüpi tekitanud on digitehnoloogia et ennekõike - inimkogu mis võimaldab kommunikatsioonikeskkonna, teket. kiiret kondade mis haarab kõiki osalisi kõikides maailmades. osalisi kõikides kõiki mis haarab

2 Kanoobi tekstuuriga 3D mudel. Peegelduva pinnaga, pinnaga, 3D mudel. Peegelduva tekstuuriga Kanoobi kanoop valmistatud oonüks-alabastrist osaliselt läbikumav Kanoobi Ajaloomuuseumi püsiekspositsioonis. asub Eesti punktide punktipilve mõõdistuse kõrgresolutsioonilise Andres mm. Ekraanitõmmis oli 0.159585 kaugus vaheline 2020 OÜ, Uueni, Archaeovision mõeldud printimiseks pinnamudel lihtsustatud Kanoobi punkti- hõrendatud ja oluliselt (ca 1M pinda) versioon on näha nii alabastrisse 000 punkti), kus (48 pilvemudel vormi täpse Just süvendi kuju. ka suurus kui süvendi tehtud spetsiaalset laserskannerit. sai kasutatud saavutamiseks 2020 OÜ, Uueni, Archaeovision Andres Ekraanitõmmis

1 1. 2. Archaeovision OÜ-l on lähiminevikus olnud palju projekte, olnud palju projekte, OÜ-l on lähiminevikus Archaeovision ja erisuguseid vahendeid kombineeritult rakendati kus näidet, erinevat 1 ja 2 on kaks Fotodel tehnoloogiaid. ja just laserskaneerimise kasutatud on efektiivselt kus kombinatsiooni. fotogramm-meetria

Andres Uueni Andres

Kultuuripärandi puhul on enim kasutusel terviku ja ja terviku puhul on enim kasutusel Kultuuripärandi annab võimaluse ja kättesaadavus areng Tehnoloogia mõõdistus- ja pildindus- Järjest olulisem on erisuguste kombinatsioon, kus on võimalik koguda suurel hulgal hulgal suurel koguda on võimalik kus kombinatsioon, värvi ja asetuse vormi, kuju, täppisandmeid artefakti lahendused värvi- on olemas tehnilised Lisaks kohta. Nüüdisaegne pärandi uurimine võimaldab näha artefakti artefakti näha uurimine võimaldab Nüüdisaegne pärandi - ja info sisse ja sellest läbi, uurida mõõdistus-, pildindus- ja visualiseerida abil kihistusi, tuvastada tehnoloogiate jms, mis pole muude objektide detaile, lõikeid uuritavate - dokumen on hädavajalik Sageli nii hõlbus. meetoditega inimesele ligipääsmatuid kohti, ka aga keerukaid, teerida Kõrgekvaliteediline objektide seisukorda. et kaardistada laiendab uurija uurimistöö digitaalne dokumenteerimis- see on rekonstruktsioonide andmestikku, vajalikku miseks teha alus, mis võimaldab lahenduste ja arhitektuursete laiemale ka kui nii uurijatele kättesaadavamaks artefakti avalikkusele. Enam- fotografeerimine. detailide kõrgresolutsiooniline joonestamiselt 2D-projekteerimiskeskkondades liikuda sellele Tänu töövoogudele. juba 3D-mudeleid toetavatele - ja kasuta esitamise, töötlemise on andmete arengule üha kiiremat Kuigi oluliselt tõusnud. efektiivsus tavuse 3D-laserskaneerimist lahenduse kriitiliseks tihti peetakse pole see ainus tööriist. osaks, levinud on fotogramm-meetria ja laserskaneerimise ja laserskaneerimise on fotogramm-meetria levinud (külg- pildindusuuringuteks ning teisteks uuringuteks jne). ja ultraviolettpildistamine, infrapuna- valgus-, võimaliku Parima integreerimine. omavaheline lahenduste mõõdis- on kultuuripärandi tulemuse saavutamiseks täiendavaid üksteist kombineerida tamisel soovitatav teatud ongi vähemasti lahendusi. Dokumenteerimistööd andmeid uurimisprojektid, ulatuses interdistsiplinaarsed 2D- ja täppismeetoditega, loodusteaduslike kogutakse võimaldavad Visualiseerimisviisid 3D-lahendustega. saadud andmeid uues ja töödelda spetsialistidel koguda mahus ja vormis.

mõõdistamise meetodid mõõdistamise Komplekssed pärandi Komplekssed pärandi

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 14 15 Lõige Tallinna toomkirikust. Mõõdistamisel kasutasime Mõõdistamisel kasutasime toomkirikust. Tallinna Lõige fotogramm- drooni ka laserskaneerimisega kombinatsioonis punkti. meetriat. Puhastatud punktipilv on üle 1,5 miljardi OÜ, Uueni, Archaeovision Andres Ekraanitõmmis 2020 DataCap OÜ, ja fotogramm-meetriline ja lihtsustatud Kombineeritud on näha erisugused andmete mudel, kus laserskaneeritud pinnamudel. ja tekstuuriga ehk traatmudel võrk- esitusviisid: 2019 OÜ, Uueni, Archaeovision Andres Ekraanitõmmis

4. 3. 4 3

). Nii punktipil- 1 võimaldab objekti dokumenteerida dokumenteerida objekti võimaldab meetria mõõdistus- põhinev on pildistamisel ¯ Kiire ja kvaliteetne mõõdistamine võimaldab väga kii- väga mõõdistamine võimaldab ja kvaliteetne Kiire - on uue töö juures analüüsi ja tõlgendamise Andmete Kaasaegsed laserskannerid võimaldavad lisaks objekti lisaks võimaldavad laserskannerid Kaasaegsed Kasutades algoritmide kombinatsioone saab eri tark kombinatsioone algoritmide Kasutades Kui museaalsete esemete fotogramm-meetrilisel fotogramm-meetrilisel esemete museaalsete Kui - ja morfoloo suurusest, materjalist artefakti Olenevalt 3D-infomudel annab tervikliku ülevaate objekti hetkeolukorrast. Sellist objekti hetkeolukorrast. ülevaate annab tervikliku 3D-infomudel ANDMETE KASUTATAVUS JA HALDUS varaga valmistada suure täpsusega 3D-mudelid, mille abil täpsusega suure valmistada varaga esitamist jne. andmete detaile, lihtsustada saab võrrelda Laserskaneerimine kiirelt, detailselt ja sõltuvalt seadmest ka suure täpsusega. täpsusega. suure seadmest ka sõltuvalt detailselt ja kiirelt, miljo- resolutsiooniga Mõõdistamise tulemus on kõrge - kolme koosnev üksikpunktidest koordineeritud nitest põhjal saab koostada Punktipilve punktipilv. mõõtmeline vajadusel pinnamudel või tekstuuriga 3D-mudeleid (nt infomudel lähteolukorra pärandi üldistav lähteolukorra mudelit saab kasutada projekteerimise alusmudelina nt alusmudelina nt projekteerimise mudelit saab kasutada lähteolukorra tehnosüsteemide infomaterjalina väljatöötamisel, renoveerimislahenduste lähteolu- võib vajadustele haldamisel. Vastavalt kinnisvara ja ka valikul detailsus/arengutasemetel erinevatel modelleerimist teostada korra lähteolukorra puhul kasutatakse Pärandi – LOD). Development of (Level Building Heritage terminit ingliskeelset mudeli puhul täpsustavalt Model (HBIM). Information 1 resti koguda palju andmeid, aga see eeldab ka võimekust võimekust see eeldab ka palju andmeid, aga koguda resti kasutamiseks, ja säilitada. Tulemuste andmeid töödelda andmehaldussüs- on vaja ja arhiveerimiseks leidmiseks andmeid. terabaite hulga salvestada mis võimaldab teemi, voo rakendamisel võimalik näha seda, mida reaalelus ei näha seda, mida reaalelus võimalik rakendamisel voo distantsilt. kõrvutada ja uurida objekte võimalik ole tihti eri nurkade alt on kõik võimalik talletatud, kui palju on palju on talletatud, kui võimalik alt on kõik eri nurkade seade- ebasobivatest ilmastikuoludest, mõõdistamisel nt andmemüra. tekkinud distantsist või test Suure täpsuse ja resolutsiooniga kombineeritud punkti- kombineeritud täpsuse ja resolutsiooniga Suure mida on 3D-mudelid on väärtuslik dokumentatsioon, pilve Oluline nüanss on andmete kasutada. paindlikult võimalik kas hulgas – muu n-ö puhtus ja andmete terviklikkus geomeetriale ja koordinaatpunktidele osaliselt talletada osaliselt talletada ja koordinaatpunktidele geomeetriale ja andmete dokumenteerimisel mis on pärandi värve, oluline. väga mõistmisel ning tõlgendamisel - mudelist on võima loodud lähteolukorra ka kui otse vest on töömahus. küsimus lik jooniseid ja lõikeid, koostada mudeldamisel peab kindlasti tähele panema sobilikku kindlasti tähele panema sobilikku mudeldamisel peab parima mõõdistamisel saab siis drooniga valgustust, pilvisusega. tulemuse ühtlase gilisest keerukusest on kõrgekvaliteediliseks 3D-mudeliks 3D-mudeliks on kõrgekvaliteediliseks gilisest keerukusest puhul 120 fotot, Nt kanoobi hulk fotosid. erinev väga vaja altariretaabli Notke asetseva kirikus Pühavaimu Tallinna objekti nagu Arhitektuurse 384 fotot. mudeldamiseks mõõdis- drooni ja fassaadide katuste toomkiriku Tallinna 888 fotot. omakorda tuseks värvide laserskaneerimisel. oluliselt täpsem kui esitus on Fotogramm tehnoloogia, mis võimaldab fotodelt informatsiooni informatsiooni fotodelt mis võimaldab tehnoloogia, mudeleid, mille luua kolmemõõtmelisi teel mõõtmise 3 1 2

prillidega Toila Oru Toila prillidega Mairo Foto pargis. Toila Oru lossi Toila Oru lossi saali Toila

Virtuaalreaalsuse

Meie loodud rakendus annab Toila Oru pargile kui kui Oru pargile annab Toila Meie loodud rakendus Rääsk 1. 3D-modelleering 2. 3D-modelleering 3. Rakenduse väljatöötamise käigus pöörasime väga suurt väga pöörasime käigus väljatöötamise Rakenduse olles Ajarännakul tähelepanu ajaloolisele autentsusele. vaated avanevad kust neljas vaatepunktis, viibib külastaja ning siseruumidest. Sise- Oru lossi eest ja kohalt pargist, söögitoa. ruumidest taastasime esimesena suure paremini külastajatel aidates uusi väljundeid, mälupaigale väärtust- ja tähendust ning esitleda pärandi mõista koha suunatud vaatega. uudse, tulevikku kaitset Blueray OÜ on Tartu Ülikooli hargettevõte, mille üks tegevusvaldkond tegevusvaldkond mille üks hargettevõte, Ülikooli OÜ on Tartu Blueray ajaloolistesse loomine hävinud rakenduste on virtuaalreaalsete keskkondadesse.

Mairo Rääsk Mairo

Jõuka Peterburi kaupmehe Grigori Jelissejevi rajatud rajatud Jelissejevi Grigori kaupmehe Peterburi Jõuka Külastajate huvi lossi kui pargi sümboli vastu oli seega oli seega sümboli vastu pargi huvi lossi kui Külastajate tutvuda võimalus eriliseks muudab 1938” Toila „VR Virtuaalreaalsuse (VR) rakenduse loomine: Blueray OÜ loomine: rakenduse (VR) Virtuaalreaalsuse Oru lossi lugu kannab endas Eesti 20. sajandi ajaloo sajandi ajaloo 20. endas Eesti Oru lossi lugu kannab mille ja selle pargist, Lossist mitmekihilisust ja keerukust. - ärimehed, kujun Eesti aastal riigivanemale kinkisid 1935. millele saatus ja olud paiku, dati riigi esinduslikumaid renoveeritud viivu püsida. Vastselt vaid andsid võimaluse maailmasõjas ning hiljem püüti seda Teises loss hävis mälust minema pühkida. Uus rahva võtetega erisuguste lõpus. aastate Oru parki 1980. saabus Toila hingamine pai- pargiala, on heakorrastatud jooksul Aastakümnete ning osaliselt taastatud ka infotahvlid valgustus, galdatud – Oru lossist – pole kroonijuveelist pargi kuid balustraadid, - on tõsta Oru lossi taastamise küsimus Toila enam jälgegi. - kordu viimase 30 aasta jooksul aruteludes tunud avalikes jõutud. esialgsest visioonist pole kaugemale kuid valt, Toila Oru park on Eesti mälumaastiku tähenduslikumaid tähenduslikumaid mälumaastiku Oru park on Eesti Toila aastas RMK andmetele Oru parki külastab Toila paiku. tuginedes 280 000 – 300 000 kauni paiga Peale inimest. - sümbol Oru pargi Toila huvi ka inimeste looduse lähtub väärtusest loost. ja selle traagilisest - infotehnoloogi nüüdisaegsete Soovisime rahuldamata. Oru lossi virtuaalselt taastada abil Toila lahenduste liste Oru loss ja selle Toila elustuks kus ning luua rakenduse, aasta juulikuus. aed 1938. keskkonnas nende kunagises objektidega ajalooliste Isikliku praegusega. pargikeskkonda endist ning võrrelda muutumist ajas keskkonna tunnetatakse kaudu kogemuse korral. alternatiivi võrreldava ühegi teise kui vahetumalt mida päris elus pole on uudne kogemus, Tulemuseks ja uuen- Lahenduse suurim tugevus saavutada. võimalik taasloomine samasse keskkonna on kadunud duslikkus plaanis majanduslikus asus. Ka see kunagi kus keskkonda, alternatiivi. ei ole sellele võrreldavat „VR Toila 1938” Toila „VR taasloomine Kadunud maailma maailma Kadunud

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 16 17 Carl Timoleon von Neffi ehitatud Muuga mõisa üks foto- üks mõisa Muuga Neffi ehitatud Carl Timoleon von II kingitud marmor- Aleksander detaile on keiser geenilisemaid „Seltsimees Laps”. filmis ka mis on leidnud oma koha trepp, ja Amrion OÜ. Priit Grepp Foto Üks asi kasvab välja teisest: filmirahva hulgas ringleb hulgas filmirahva teisest: välja asi kasvab Üks ühte ei ole veel et Eestis nentima, kahetsusega Peab

1. - aastal Tallin Nolan oli näinud 1993. et Christopher legend, Järvi-Laturi soomlase Ilkka filmi mustvalget nas vändatud - otsus teda kallutanud ja see olevat pimeduses” „Tallinn - demonstree pimeduses” „Tallinn Ka kasuks. tama Tallinna - rahvusraamatu – vastvalminud rib meie paearhitektuuri Vene vanade küll, tõsi selles filmis kihutatakse, ja ka kogu, juhul on see hea Igal Lasnamäe paemaastikul. kalluritega, järgmisi kunagi inspireerida võib film üks näide, kuidas filmitegijaid. üles ja maastikel meie linnades kogutud kokku kohta - ja episoode. Sellise „audiovisuaal kaadreid filmide võetud

Jaak Lõhmus Ligemalt võib iga huviline selle toetussüsteemi kohta kohta huviline selle toetussüsteemi iga võib Ligemalt Eestit kui filmivõttepaika on maailma filmiturgudel ja on maailma filmiturgudel filmivõttepaika kui Eestit maailmas, mille osa kogu film tuntum kõige Praegu . https://filmestonia.eu kodulehelt Film Estonia vaadata käinud Eestis aastatel on viimastel Selle tugimeetme abiga mitme muu riigi filmi- Läti ja veel Rootsi, Soome, Taani, -festivalidel tutvustatud ning reklaamitud juba umbes tutvustatud ning reklaamitud -festivalidel kodu- filmis on meie välismaises aastat. Kui kakskümmend jms, linnavaateid episoode, maastikke, maad näitavaid palju laiemas ringis, tutvustab rahvusvaheliselt see Eestit mobiilifotod. üksikturistide teha suudavad kui ajal turundatud viimasel on Eestimaad paremini Kõige mis abil, süsteemi nn cash rebate kulutagastuse, reaalse Väga Eestis. ka mõnda aega paljudes riikides, nüüd toimib mis filmigrupp, tähendab see, et välismaa lihtsustatult summa, saab teatud võtetele tehtavatele Eestis kulutab mingi osa fondilt Eesti vastavalt rahast siin kulutatud filmida. ja Eestit Eestis Neile on kasulik tagasi. Nolani on muidugi Christopher Tallinnas, tehti võtteid Eesti kino- ka filmitud ning mullu suvel aasta suvel 2019. Selles näeme kihu- „Tenet”. desse jõudnud ulmepõnevik maanteel, Pärnu Laagna teel, tamisi Lasnamäe kanalis, linnahalli ees Tallinna sündmused kulgevad Tõnismäel, pealinn on Eesti veel. Maarjamäel ja kus ja sees, Kumus, jäädvusta- ja silmahakkavalt äratuntavalt väga selles filmis – kuidas ent tippteoseid, pole see lavastaja tud. Võib-olla Kindlasti meelitavad öelda – meie saime oma osa kätte. filmigruppe teisigi episoodid veel nähtavad „Tenetis” tulema. Eestisse tulevikus Küllap paljud mäletavad veel aega, mil hakati rääkima Eesti Eesti rääkima mil hakati aega, veel paljud mäletavad Küllap - Esto to „Welcome turundamisest, nn maaturundusest. Tuli skandaalikesedki... kaasnenud ja sellega kampaania nia” tuleb Eestit oli ja on tänini õige: oli, põhimõte Oli, kuidas turundada. ka mitte tutvustada, miks maailmale pidevalt olla n-ö pildil. tahetakse Kui liikuvaid viinud ka kaasa Ja nad on kodumaale tegijad. Eestist. pilte otsustavad kõik... otsustavad (Filmi)kaadrid Muusikalis-tantsulised revüüfilmid, nagu Arvo- Kruuse revüüfilmid, Muusikalis-tantsulised käinud omal ajal siin filmimas unustada ka Ei maksa Eestis ja selle filmimisest „Stalkerist” Tarkovski Andrei - Roosi näib olevat võttepaik Peamine Tallinnast. eelsest Eesti Pätsu-aegset kus kohti, neid sest ega tänav, krantsi esitleda, ja visuaalselt mõjuvalt arhitektuuriliselt Vabariiki Tallinn sobib, aga palju olegi. Ulmefilmiks meil Tallinnas kas nii? napib, võttepaiku autentseid ajaloofilmiks - lavas Semjon Školnikovi või mendi „Don Juan Tallinnas” suurepäraselt näitavad Toomas”, Vana tatud „Varastati seiklusfilmid, Niisamuti nagu ajaloolised vanalinna. Tallinna ja Madis Ojamaa reliikvia” „Viimne Kromanovi Grigori - ka arhitektuuri muide anda võivad Need filmid „Verekivi”. - tungi mässajate reliikvia” „Viimse näiteks loolist lisainfot, on filmitud märtsipommitamisemine Pirita kloostrisse ajal – seal kirikus Niguliste ja tornita katuse veel põlenud, tollal ja oli küllaldaselt valgust loomulikku piisavalt tuli taevast tollal Tallinnfilmil paviljoni korralikku ruumi tegutsemiseks, polnudki. veel see Aga vennasvabariikidest”. filmigruppe „sõbralikest uurimismatk. juba omaette oleks mõeldud infotahvel midagi. Külastajatele vist igaüks teab filmimine et „Stalkeri” ei jäta kahtlustki, vallas Jõelähtme sündmusi oli viimase tuhande aasta tähtsamaid Jägalas pla- aastaks kultuuripealinna Ehkki Euroopa sealkandis... kvartali Stalkeri jäi Rotermanni klaasist maastur neeritud

”, mille põhisündmustik areneb mille põhisündmustik areneb ”, 2 2012. aastal Raul Vaiksoo koostatud Eesti võttepaikade kaarti oluliselt täiendada. saab tänase seisuga võttepaikade Eesti koostatud Vaiksoo 2012. aastal Raul Arvo Kruusemendi Paunvere-triloogias algab „Kevade” „Kevade” algab Arvo Kruusemendi Paunvere-triloogias halas- on Eestit sajandi sõjad ja pöörangud 20. Kuna lavastatud Paju aastal esilinastunud Margus 2020. Kui tuua ainult mõni näide, siis tõeliseks menufilmiks menufilmiks siis tõeliseks tuua ainult mõni näide, Kui

1939. aasta äreval suvel, loob üpriski usutava pildi sõja- loob üpriski usutava suvel, äreval aasta 1939. 2. kooliaasta kindla dateeringuga filmi avatiitrites 1895. aasta 1895. aasta avatiitrites filmi kindla dateeringuga kooliaasta ja romantilisi kujutab 1896. „Suvi” sügisel ja lõpeb kevadel maailmasõja enne Esimese sündmusi Paunveres koomilisi elu Vooremaal eestlaste näitab ning „Sügis” puhkemist - rahu esimestel Vabariigi lõppu, Eesti Vabadussõja pärast aastatel. ka aga ja Tallinna, Tartut tamatult laastanud, eriti näiteks maailmasõjas üsna maani maha, põletati ju Teises Võru - rekonstruee linnapiltide filmilinal ajalooliste siis on Eesti on selle ehkki moodne digitehnika raske, rimine parajalt aasta mõnekümne muutnud, võrreldes lihtsaks üllatavalt olnud võimalustega. eest kasutada „O spioonipõnevik 19. sajandi viimase veerandi sündmusi. sajandi viimase veerandi 19. mustikku 1870. aastatel, film „portreteerib” peamiselt peamiselt film „portreteerib” aastatel, 1870. mustikku panga” loomisega oleks viimane aeg tõsiselt tegelema tegelema aeg tõsiselt viimane oleks loomisega panga” olu- mõttes mitmes oleks filmipildikogu Niisugune hakata. ja eestimaalased ise et eestlased selleks, line. Esmajoones meie maa on olnud missugune ja mõtiskleda, näha saaksid aegu tagasi. või alles hiljuti alustab sünd- ja õigus” „Tõde Toomi osutunud Tanel

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 18 19 - Maailmasõdades kasutati vägede majutamiseks mõisahooneid majutamiseks vägede Maailmasõdades kasutati mõisa. paigutanud Vääna 2” on oma üksused „O üle Eesti. Anders Vaikla Karl Foto aastal, selle 1939. toimub 2” tegevus „O Spioonipõneviku kvartal, Roosikrantsi / Pärnu maantee sobis hästi filmimiseks Pätsi Konstantin 1935–1939 mis sai oma tänase näo aastatel Anders Vaikla Karl Foto käigus. aegse linnaarenduse Veel on Tallinnas filminud Vladimir Naumov ja Alek filminud Vladimir Naumov on Tallinnas Veel kinematograafia rahvusliku Eesti Lõpetuseks.

4. 3. käigus skulptuuriks vormistamata, on Tallinnas paaris on Tallinnas vormistamata, skulptuuriks käigus ära võttepaigad ulmefilmi Tarkovski Andrei siiski kohas Kultuurikatla korsten (nt ning huvilisele leitavad märgitud jm). juures Lembit Esmalt korral. kahel koguni Mosfilmist, sandr Alov ning kolm (1978) Uelenspiegelit” nimiosas „Thil Ulfsakiga maailmasõja päevist Teise aastat hiljem luurepõnevikku super- prantsuse ka kaasa muide milles tegi 43”, „Teheran staar Alain Delon. Artur filmiprodutsent juubeliaastal (2012) algatasid 100. maa- filmivõttepaikade Eesti Vaiksoo Raul ja arhitekt Talvik võttepaikades kaartide kuulsamates paigaldamise kondlike pooleli, jäi ilus plaan rahapuudusel Kahjuks Eesti. üle terve (ehkki minu teada kaardid tänini on võttepaikade veel aga vaadatavad-uuritavad veel ikka värvidega) juba luituvate Kolgakülas, Muhus, Sagadis, Palamusel, Taevaskojas, nüüd, Eesti tore oleks ja Mustlas. Vahest Järva-Jaanis teema (see on ju 2022) tulekul sünnipäeva filmi 110. täiendades kombatavate-katsutavate uuesti üles korjata, -tar- ning digividinate kõikmõeldavate kaartide süsteemi tähtis väga öeldes on meie filmipärand Pidulikult kustega. meie üksnes mälust. Mitte audiovisuaalset osa eestlaste filmid tehtud Eestis teiste ka vaid filmid, tehtud endi Eestis nutikas iga võib soovite, on oluline osa sellest, mida, kui uurida. ligemalt nutitelefonis uudishimulik oma isiklikus nagu või tähtsus, on mäluliselt otsustav Filmikaadritel kõik... otsustavad ammu öeldi: kaadrid kunagi 4 3 sobib, Tallinn Ulmefilmiks autentseid aga ajaloofilmiks kas nii? napib, võttepaiku 1 Ühel pool Padise keskaegne tsistertslaste klooster, klooster, tsistertslaste keskaegne Ühel pool Padise protsess. ka oli erinev kõrval stardipositsiooni Erineva EILSEST TULEV PADISE 2020. aasta oli keskaegsete objektide restaureerimises objektide restaureerimises aasta oli keskaegsete 2020. neist jõudsid vahefinišisse, kaks eriline aasta. Koguni väga sai. Peale avada uksed taas pidulikult avalikkusele kus palju sarnast pole. siin aga valmimisaja lähestikuse erinev. on õige lähtematerjal Ka utilitaarsetel ka kui nii militaarsetel jooksul mida aegade on meieni jõudnud märkimis- eesmärkidel kasutatud, Jäädes „suurtelt sõjateedelt” autentsena. väärselt aeg ja olmeõnnetused. seda vaid kahjustasid kõrvale, läbi alanud ja vaheaegadega aastatel Juba 1930. suuremaid vältisid restaureerimistööd sajandi kestnud 20. eemal vältis suurtest asulatest Asukoht edasisi varinguid. nõu- klooster Nii väljus liigset tähelepanu ja raha. aga perioodist restaureerimise perioodi agressiivse kogude valla. oli huvilistele üsna puutumatult, hoolimata sellest, et ohvriks II maailmasõjas suurte purustuste pool aga Teisel sajandi osas 20. Narva,langenud mis esindab suures ajal jõuti linnus Nõukogude linnuseehitamise traditsioone. ja idatiib jäid lõpeta- sisehoov kuid mahuliselt valmis, küll suletud. mata ning olid siiani külastajatele - juba aastaküm kestnud oli Padisel kõpitsemine Vaikne silmale loeta- neid ja muutused lähenemises on teravale rajatud nende kaitseks ja müüre Oli konserveeritud vad. ka kui nii ilmastikule valla kõik olid aga Avad katuseid. Kõik ja nii mõnigi müürijupp varisemisohtlik. uudistajatele said nüüd tööd tehtud jupikaupa jooksul need aastate välda- vähehaaval toel. Aastakümneid finaali eurorahade üllatavalt käigus tööde äsjaste tingisid ilmselt ka nud tööd lahendusi. vanamoodsaid aeg kogu oleme muinsuskaitseliselt Padisel Mart Keskküla: - kon ning püüdnud tegeleda olnud üsna konservatiivsed selle tegelen et Mul on olnud põhimõte, serveerimisega. ajani säilinud ja hoian mis on praeguse hoonekehandiga, vähe. võimalikult tuleks midagi uut, sekkuda ei tee seda, 1 2 Leele Välja

200 aastat tagasi oli Padise klooster kasutusel mõisa kasutusel klooster oli Padise 200 aastat tagasi väravatorni ja sajand hiljem varisenud Kirikut abihoonetena. 1827. Carl Ungern-Sternberg. rookatus. õlg- või kattis Ajaloomuuseum Eesti Foto oli algust, aastal, enne restaureerimistööde 1958. müürid. esimese korruse vaid järel Narva linnuse idatiivast Narva Muuseum Foto

1. 2. Narva linnus OÜ JRV Projekt: Arhitektuuribüroo OÜ Ehitus Scandec Ehitus: Tarvaprojekt OÜ järelevalve: Muinsuskaitseline Muuseum Narva SA Tellija: Padise klooster Ööbik Paul Kadakas, Villu Arheoloogilised uuringud: ASProjekt: Restor AS Tarrest Ehitus: SA Padise Klooster Tellija: restaureerimisele kaks lähenemist keskaja keskaja lähenemist kaks Padise ja Narva ja Padise –

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 20 21 3 Padise klooster. Kirikusaali majesteetlik ruumimõju pääseb ruumimõju majesteetlik Kirikusaali klooster. Padise Jakobson Elvo Foto lihtsusele. esile tänu selle askeetlikule jooksul pole aastate mõisapoolsed paraadvaated Padise on viimased restaureerimistööd palju muutunud. Ka Jakobson Elvo säilitanud nende maalilisuse. Foto

4. 3.

Padise suurimaks õnnestumiseks võib pidada vähest pidada vähest võib õnnestumiseks suurimaks Padise - põran paekivist Kui valikuid. teha tuleb konserveerides Ka ja on oma lihtsuses süvistatud valgustid dad ja neisse ele- suhtumise arhailisuses konservatiivse mõningases ja puittrepid ja robustsed siis massiivsed väljund, gantne linnuse Rakvere oma arhailisuses meenutavad -piirded mis stiililt imestama piirded, Eriti panevad teemaparki. moodi tulnud rõhtlattidega aastatel 1970. meenutavad on paigutatud metallpiirded Müüriavadesse piirdeaedu. üldpilti väljapeetumat saanuks siingi kuid valik, parem – materjal katusekatte ka tekitab Kõhklusi taotleda. domi- on tugevalt valtsplekk-katus ja korralik võimas maalilist ei näe enam vaadates Tornist neeriv element. tublit ainult plekimeistrite vaid nagu varem, varemeparki on selle objekti ajalooline katusekattematerjal See tööd. siin vastuolu ei ole Kas esmakordselt. peal tõenäoliselt mis ütleb, hartas põhimõttega, sõnastatud Veneetsia ja kui oletus algab lõpeb seal, kus et restaureerimine need olema arhi- peavad lisandused on hädavajalikud, nende ja kandma eristatavad kompositsioonis tektuurses üks loomise aja iseloomu? See on tänase muinsuskaitse mõnda pigem eeldanuks ja selle järgi aluspõhimõtteid üldmuljega samas tagasihoidlikuma aga tänapäevasemat, - küsi visata ka õhku katusekattematerjali. võib Intrigeerides – on ju kloostri varasematel rookatus mitte muse, et miks Valtspleki õlgkatust. või enamasti näha roog- kujutistel aspekt – ja ökoloogiline siiski ökonoomiline räägib kasuks ka ruumidesse – nii kirik kui säilinud autentsena sekkumist on säilitanud ja kapiitlisaal käärkamber külgnenud sellega - Ammu eemaldunud krohvi oma majesteetlikkuse. kogu meis- võlvimeistrite imetleda omaaegsete kihid lasevad hästi sobivad põrandad Paeplaatidest müüriladu. terlikku - valgus süvistatud põrandasse müüridega, sajandivanuste tus muudab 21. sajandi puudutuse vaevuaimatavaks. aastakümnete vältel väiksemaid ja suuremaid müüriosi ja suuremaid väiksemaid vältel aastakümnete materjali – nüüd teise oli just seda kasutatud katustades ümber- tehtu varem ka tähendanuks otsustamine kasuks tegemist. 4 7

Vaid 110 aastat hiljem Liivi sõja ajal klooster suleti. 1622. aastal aastal 1622. suleti. klooster ajal sõja Liivi hiljem aastat 110 Vaid PADISE KLOOSTER PADISE Padise kloostri kujunemise kohta on andmeid napilt. Arvatavasti Arvatavasti napilt. andmeid on kohta kujunemise kloostri Padise roidvõlvidega (kahetraveeline kabel olemas juba aastal 1305. oli on fragmendid raiddekoori ja seinatsoon alumine mille hoone, kuningalt Taani saadi aastal 1317. majandusüksus. väike ja säilinud) pooleliolev süüdati aastal 1343. rajamiseks. kloostri kivist luba andmed tegevusest Järgnevast käigus. ülestõusu Jüriöö ehitis piiskop Tallinna pühitses aastal 1448. et vaid, on teada puuduvad, kompleksist osa arvestatav ajaks selleks oli Ilmselt kiriku. kloostri pärandi keskaja meie ka kui tsistertslaste nii on Klooster valmis. kontekstis unikaalne. ja Rammile von Thomas selle II Adolf Gustav kuningas annetas sinna ja vahelagi ehitati Kirikusse eluhooneks. kujundati klooster peetud ei aastal 1766. tulekahju Pärast elukorrust. kaks rajati mõisahoone. uus kerkis kõrvale ja otstarbekaks aga taastamist varemetest, kloostri sealtsamast kive võeti tarbeks Ehituse mis jäid kasutusele võõrandamiseni majandusruumidena kuni konserveerimisega varemete ja uurimise Kloostri aastal. 1919. kaheksa- Peaaegu juhtimisel. Raami Villem aastal 1936. alustati ajaks mõneks konserveerimise võib hiljem aastat kümmend lugeda. lõpetatuks 6 5 Padise klooster. Siseruumides moodustavad moodustavad Siseruumides klooster. Padise ja uued põrandad ajaloolised müürid on valgustid süvistatud terviku, harmoonilise märkamatud. ruumis praktiliselt Jakobson Elvo Foto asemel varemepargi Varasema klooster. Padise imetleda plekimeistrite saab nüüd tornist Jakobson Elvo Foto tööd. suurepärast moodustab katendus Sisehoovi klooster. Padise lahenduse. tervikliku kloostrimüüridega Jakobson Elvo Foto

6. 7. 5.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 22 23 Narva linnuse sisehoovi ilmestav skulpturaalne betoonmaastik betoonmaastik skulpturaalne ilmestav Narva linnuse sisehoovi olevas panduse. Taustal ligipääsu tagava moodustab tegelikult nagu müüripinnale uudseid lähenemisi, müüris näeme avatäidetel püüa jätta ega mis jätab silluse vaadeldavaks asetatud klaasuks, ei tea, ilmet me tegelikult muljet millestki, mille varasemat petlikku üldse ei paistagi. Mõlemad raami kus täidetud ava, ning klaasiga esile tulla segamatult kihistustel on lahendused, mis vanematel Jakobson Elvo Foto lasevad. Vaade Narva linnusele kagust. Lõpuks said lõpuni valmis ja said lõpuni valmis Lõpuks Narva linnusele kagust. Vaade üles ehitatud lõuna- ja osas uuesti suures ka valla publikule Tuul Toomas läänetiib. Foto

8. 9. 8 Kui restaureerimisfilosoofia panna teljele, siis Narva teljele, ja panna restaureerimisfilosoofia Kui minevikku Ühel pool otsa. selle kahte piltlikustavad Padise tulevikku vastas ning selle käsitlusviis arhaiseeriv vaatav kihis- milles mineviku vaade, ja sajandeid sildav suunatud puudutu- moodsa disaini uue hingamise tused saavad – Padise kohta preemiate ütleb see midagi ka Küllap sega. möödunud kui kloostrit tunnustas Muinsuskaitseamet Narva mälestist, restaureeritud paremini aastal kõige jagamisel arhitektuuripreemiate Kultuurkapitali sai aga preemia. rekonstrueerimise 2 HOMSESSE VAATAV NARVA VAATAV HOMSESSE - Narva siseõu ning ida- ja lõunatiib, mis nõuko linnuse lõpetamata sise- alla said, aga katuse gude aja lõpul küll suletud olid, on nüüd lõpuks siiani publikule tõttu tööde ei II maailmasõda Pärast valla. ja avalikkusele valmis osas tegemist on suures seega järel, olnud neist just palju ja autentsusest „kunstiga” sajandi linnuse-ehitamise 20. Siiski suhtusid korrustel. alumistel vaid rääkida võime pieteeditundega, korrustesse hoone kõikidesse arhitektid eriti enam, on sekkumisi autentsust kus alumisel korrusel, minimalistlik uusi lisandeid läbib selge minimaalselt. Kõiki on must metall. mille ühisnimetajaks kontseptsioon, valgustid raamistused, ja uste akende Sellest on piirded, see arusaama, tekitab Vaatajas ja sisekujunduselemendid. - kopee ilma minevikku on uus ja tänapäevane see et kõik on selles suur ambitsioonita. Lisaks ja rekonstrueeriva riva hõngu, euroopalikku restaureerimise annus tänapäevase Traditsiooniline on imetlemas käidud. mida siiani piiri taga - õhustik muu sünge linnuse seintega müüriladu, paksude kaudu, lisandite disainiga elegantse helgeks ja kergeks tub seo- tervikuks ja toimivaks mis ruumid funktsionaalseks küll – jäi veel konverentsisaal – osa kavandatust Üks vad. seni kuidagi kahanda see ei kuid ootele, uue rahalaeva on nüüd suures neli tiiba Linnuse kõik terviklikkust. tehtu häid ideid kui ja ruumi on palju, rohkem osas kasutusel - muuseumifesti Sügiseti Narvas toimuva selle kasutuseks. Ja avaramad. senisest võimalused on nüüd aga jaoks vali tagasihoidlik ruumides olev ongi hea, et uutes võib-olla ei sega. head disaini väga ekspositsioon Kalle Vellevoog: Kõik lisanduv uus peab selgelt eristuma eristuma uus peab selgelt lisanduv Kõik Vellevoog: Kalle arhi- ja esindama tänapäevast kihistustest vanematest mis lisandub kõik, Teiseks, parimas mõttes. selle tektuuri ehituskehandit peab olema algset hoonele, ajaloolisele - tulevi Seda juhul, kui tagasipööratav. vajadusel rikkumata muutuma. põhimõtted restaureerimise peaksid kus 9

Narva linnuse esimesed restaureerimistööd tehti aastatel aastatel tehti restaureerimistööd esimesed linnuse Narva Seletuskiri Narva linnuse rekonstrueerimise võistlustöö juurde võistlustöö Seletuskiri Narva linnuse rekonstrueerimise Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis. Intervjuu Mart Keskkülaga. Mart Intervjuu valmis. Keskkülaga. on ajaloo uurimiseks klooster Padise NARVA LINNUS Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad 14. sajandi algusest. algusest. sajandi 14. pärinevad osad vanimad linnuse Praeguse peahoonest poolel esimesel sajandi 14. linnus koosnes Arvatavalt ringehitis, kujuga nelinurkse oli Peahoone eesõuest. kahest ja lisakaitse- linnuse teenis Põhjahoov torn. asus loodenurgas mille peavarjuks. elanikele puhul sõja oli läänehoov Suur funktsiooni. ordu Liivi Põhja-Eestiga kogu koos linnus läks aastal 1347. sõjalis- liikmete Ordu foogt. Narva elama hakkas Siin valdusesse. konvendi- ümberehitamist peahoone nõudis eluviis kloostriline ruumid: tähtsamad konvendihoone asusid Läänetiivas hooneks. (söögisaal), refektoorium ja (magamistuba) dormitoorium kabel. asus korrusel Teisel köök. ja eluruumid foogti põhjatiivas Tulirelvade ladudena. peamiselt tollal kasutati lõunatiiba ja Ida- kindlus- vajaduse kaasa tõi sajandil 14.–15. moderniseerimine ehitiste kaasajastamiseks. Läänehoovi loodenurka ehitati lisaks lisaks ehitati loodenurka Läänehoovi kaasajastamiseks. ehitiste - plat ehitati Põhjahoovi tänapäevani. säilinud on mis rondeel, asuv loodenurgas Konvendihoone kahuritele. vallid ja vormid tule- lisaehituse kahe kolmekorruseline, algul oli torn nelinurkne võimsamaid üks olles meetrini, 50 kõrgus selle kasvas musena Baltimaades. linnusetorne tugevasti linnus sai lahingutes aasta 1944. 1850. ja 1847 1846, - aas 1950. juba töid Narvas alustasid Restauraatorid kannatada. restaureerimistööde suuremate alanud aastal 1968. lõpus, tate laoti müüridest osa suur maht, sõjaeelne selle taastati käigus üles. uuesti Sirp 6.11.2020 1 2 10 11 Narva linnus. Vastrestaureeritud ruumide kõige silma- kõige ruumide NarvaVastrestaureeritud linnus. märkamatu ongi ruumid ise. Peaaegu eksponaat paistvam müüri servades esile tuua. aitab neid valguslahendus Jakobson Elvo Foto müüri- eri ajajärkude eristatavad Narva Valgusega linnus. öelda ei saa sama lahendus. Kahjuks pinnad on elegantne kohta. ja nende kommunikatsioonide projektorite Jakobson Elvo Foto ja valgustite treppide toob Narva fuajees linnus. Hoone esile. müürid eriti efektselt disain vanad elegantne Jakobson Elvo Foto vastupidi. Või

12 10. 11. 12.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 24 25

Vaade restaureeritud Anija mõisa peahoonele. restaureeritud Vaade Jakobson Elvo Foto

1. keskus, kus saab tutvuda Eesti mõisaajastuga ning saada ning saada saab tutvuda mõisaajastuga kus Eesti keskus, hoonete ajalooga ulatuva 15. sajandisse osa sündmustest. säilitatud ajaloo- on pieteeditundega restaureerimisel „Meelte ja kogemuste tee”. Anijal on nüüd põnev külastus- Anijal on nüüd põnev tee”. kogemuste ja „Meelte Söögitoas nähtavale. kihistusi ja jäetud need külastajale too pruunides sajandist pärit sumedates saab näha 19. Samuti mustrisse greifid. nides tapeeti, millel väänlevad salakäigust minevast läbi trepihalli kapist leiab söögitoa mis on Eesti tapeedi, imiteeriva marmorit hõrkroosat ees ning kapi haruldane tõeliselt leidude hulgas mõisate end ette astudes võid kuhu lohud põrandalaudadel, Anija mõisa Ainulaadsed on ka toatüdrukuna… kujutada ainsad figuraalsed need on tõenäoliselt stukid fassaadil, Anija mõisa välisarhitektuuris. Eesti mõisate reljeefid ja saab püsinäitusel „Mõisa aja lugu” elamuslikus külaline osa lugudest läbi 500 aasta. Püsi- vormis interaktiivses Juhan kunstiajaloolase katkeid näituselt leiab muu hulgas Anija mõisast, aadlikest romaanist faktipõhisest Maiste ja talupoegadest. -

Janne Kallakmaa, Mart Keskküla, Ly Renter Ly MartKeskküla, Kallakmaa, Janne Infragate Eesti AS See lause loob pildi, milline on Anija mõis 2020. aas- loob pildi, milline on Anija mõis 2020. See lause ...Hetkeks võis toetuda valgele pingile, lasta silmal lasta pingile, valgele toetuda võis ...Hetkeks tal, kuigi restaureerimata on veel nelja valge puidust sam nelja valge on veel restaureerimata tal, kuigi tulemusena avati aasta töö jpm. Mitme paviljon baga lõpus aidahoone ning 2019. härrastemaja, 23. augustil õpperada park ja inglise pargis prantsuse korrastati mõisa- valgete kogu nautida üle roosipõõsaste, libiseda siis ja siirduda panoraami poolt kujundatud hoonete selle ja tagaseina graniitkividest asuva pargi tagatipus puidust sambaga paviljonini, nelja valge mille ees asuva viiest paarist pärnadest oli istutatud allee. ette Anija Vald Anija Tellija: ideede ja tegevjuht autor mõisa Anija Kallakmaa: Janne kirjutatud sõnadega Juhan Maiste alustada Tahan näinud raamatust ilmavalgust 2020 1.novembril „Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg”: Kehra tee 8, Anija küla, Anija vald Anija küla, Anija tee 8, Kehra AS Agu EMS AS, Restor Uuringud: Esajas, Mari-Ann projekt 3D Saluvere, AS (Reet Projekt: Restor Keskküla) Mart konsultant OÜ Sulane Ehitus: järelevalve: Muinsuskaitseline Anija mõisa aja lugu aja mõisa Anija 3

Näitleja Andrus Vaarik on Anijat iseloomustanud kui iseloomustanud kui on Anijat Näitleja Andrus Vaarik Selline nagu poolik tegemine – teeme kõik tehnilised tehnilised kõik – teeme Selline nagu poolik tegemine on Anijal meie meelest õnnestunud paremini Kõige põrand kogu kus keldriga, tegelesime Esimest korda 10 ha suurune park. Alustati härrastemaja ja aida ja aida härrastemaja park. Alustati ha suurune ca 10 Mart Keskküla, projekti üks autor: üks projekti Mart Keskküla, luua Anija kaudu restaureerimise peaeesmärk oli Tellija mõisajastu külastuskeskus unikaalne mõisa kompleksi hoonet kolm kompleksist kuulub Vallale lugu”. „Mõisa aja ja teenijatemaja seisev ja varemetes tühjana korrastamisest, järge. veel ootab - oligi säili väljakutse Meie suurim mõis”. räämas „kaunilt tuli hiilgus. Lagunenud olekust tada maamõisa väsinud nõuded nii, tänapäeva täita kõik kuidas leida kesktee, et säiliks midagi sellest räämas olukorrast, ja samas ja samas olukorrast, räämas midagi sellest et säiliks esimesel ehitus- Juba tervik eri kihtidest. luua esteetiline nõupidamisel leppisime kokku, et kui ehitaja lahkub valmis valmis ehitaja lahkub et kui kokku, nõupidamisel leppisime siin siis tehti”? „mis küsivad, objektilt, siis kõik viimistleme, ongi ehitajale kõige ka ja siis natuke ära tööd suuri lõhkumisi ülesanne. Otsustasime vältida raskem nähtavale, jäid paljud kommunikatsioonid ja seetõttu originaalpindasid. Nii eksponeerida võimaldas see aga värvitud või jäid paljudes tubades alles kihid erinevatest käigus, töö ka aga pindadest. Projektis, kaetud tapeediga süvistada elektrikaableid võib täpsed piirid, kus määratleti ei tohi. ja kus sai säili- ja parkettpõrandaid laud- Eri ajastute põrandad. torude põrandaid avada tada tänu sellele, et ei olnud vaja kohad leidsime Nende jaoks vedamiseks. ja juhtmete siis äärmisel või kanalites sees olemas olevates seinte laud. üks ainult lahti äärest seina juhul võeti me Kui suurte plaatidega. ilusate mõisaaegsete oli kaetud ning uusi aluskihte üles võtma plaate hakanud oleksime puru- need plaadid kõik oleksid ja isolatsioone tegema, puutumata, nenud. Otsustasime riskida ja jätta põrand ning leppida majast eemale pinna- ja sadeveed juhtida 2 Peahoone interjööri vääristab Oldschool OÜ ajalooliste ahjude Oldschool OÜ ajalooliste vääristab interjööri Peahoone Jakobson Elvo Foto sajandi lõpu kahhelahi. 19. pärinev kogust endisest midagi ka eesmärk oli säilitada Restaureerimise kihistusi. erinevaid ja näidata hoone ajaloo olekust räämas Jakobson Elvo Foto

2. 3. Meie suurim väljakutse väljakutse suurim Meie maamõisa säilitada oligi hiilgus. väsinud

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 26 27 Keldrites loobuti mõttest teha tänapäevased põranda aluskihid põranda tänapäevased teha loobuti mõttest Keldrites paekiviplaadid. ja säilitati mõisaaegsed suured Jakobson Elvo Foto Hoones on säilinud eri ajastute laud- ja parkettpõrandad. ja parkettpõrandad. laud- Hoones on säilinud eri ajastute Jakobson Elvo Foto

4. 5. 4 5 jutustasid oma loo Anija peahoone ilu- omanike endiste staatusest MTÜ ning sotsiaalsest meelest, harjumustest suu läbi. Õpituba tegijate Kogu Tapeetide Ajalooliste Eesti tapeedileidudest ning sellele Eesti ettekandega, algas - tapeedi õpituba – puhastati ja avati praktiline järgnes aasta tapeet, mis 1880. avastati käigus kihistusi. Töötoa kild killu eemaldati, taastati ja mis avamiseks, haaval seina sai. kenasti 2020 23. augustiks

- traditsiooni ehitamises on pikkade Lubja kasutamine 22. novembril oli peahoone restaureerimine sealmaal, oli peahoone 22. novembril kui peahoones jõudis järg2. novembril, seinteni, - restaureeri akende üle-eestilisel 25. mail toimunud 12. aprillil 2019 istusid huvilised külmas pea- kütmata Aidahoones säilitati arhailine ilme ja maht nii väljas nii väljas arhailine ilme ja maht Aidahoones säilitati dega ning õigeid töövõtteid ja materjale kasutades alati alati kasutades ja materjale töövõtteid ning õigeid dega kindla peale minek. 14.- juunil oli salk õpipoisse töökin - krohvi dad käes, ämbris, lubikrohviga ja vuugiraud kellu ja Rebala omanikele oli mälestiste mise õpitoas. Koolitus oli Kermo Koolitaja majaomanikele. muinsuskaitseala et oli aeg töötoaks „Vana puitpõrand väärib säilitamist”. säilitamist”. väärib puitpõrand „Vana et oli aeg töötoaks ajaloo- andis ülevaate Muinsuskaitseametist Anita Jõgiste õpetas, Kase Kalle Restauraator puitpõrandatest. listest lahti puhastada, proteesida, puitpõrandaid vanu kuidas sobiv materjal, valida viimistleda, kuidas soojustada, võtta, kuivamispragudega. mida teha põrandaliistud, majades – sise- ajaloolistes „Tapeedid toimus töötuba: tapeedid mõisa materjal”. Anija viimistluse kõnekaim mise päeval, õpetas akende korrastamist Tallinna Ehitus- korrastamist Tallinna õpetas akende mise päeval, õppesuuna juhtõpetaja ja restaureerimise puidu kooli Heli - Allikas. kandelampi Sulane OÜ sättis aida suureks said osalejad Laupäevakult töökojaks. valgustatud dega aknad ja uued oskused. restaureeritud kaasa - Ehituslahendused. Mõisa karja Jürmann OÜ-st Säästvad on proovilapid krohvitud paekivist seinamüüride kastelli tänini õppepäeva meelde tuletamas. mõningate niiskuskahjustustega. Kütte- ja ventilatsiooni- Kütte- niiskuskahjustustega. mõningate Arturhoones, et õppida tundma küttekoldeid ja korstnaid. Ümar Oldschool OÜ-st andis ahjude ajaloost ülevaate õpetas, kuidas Juhan Räni ja väärtusest. Korstnapühkija puhastada küttekoldeid. Korstnaid küll ei puhastatud, kuid kõik üle. koos peahoone ahjud vaadati torude jaoks võeti lahti ainult meetrilaiune riba seina riba seina ainult meetrilaiune lahti võeti jaoks torude lahendati alla. Küte põranda paigutati torud ja ääres ja oli minimaalne kadu Põrandaplaatide radiaatoritega. ajas, materjalis Võideti paepõrand. säilis ilus autentne peaaegu viimistlemata moodustavad mis põrandad, tega ajaloost ja täna- sünteesi tervikliku seina- ja laepindadega päevast. nõunik Harjumaa Muinsuskaitseameti Renter, Ly ja aida restaureerimine oli erandlikAnija mõisa peahoone ja isetegijate kaasamisega.oma avatuse SA Anija Mõisa Haldus, Muinsuskaitseameti ja- OÜ koos ehitaja Sulane mille eesmärk oli õpetada vanas töötube, korraldati töös nende väärtusi viimistluskihte, eri aegade majas nägema on jaoks kelle inimestele, tööoskusi ja anda praktilisi - restauree oluline säilitada ajalooline ruum. Töötubades õpiti lubikrohviga riti aknaid, uuriti ahjusid ja korstnaid, seina- ja laemaalinguid ning restaureeriti avati krohvima, – hommikul käsikäes ja praktika teooria Ikka põrandaid. panna. Ei pääsetud külge sai ise käed loeng ning seejärel ka ehitustolmust ja -mürast. kui ka sees. Kontrastiks aga rajati sinna betoonist ja küt sinna betoonist rajati aga sees. Kontrastiks ka kui ja rahas! ja rahas! - Linnaväljakute ja linnasüdamete hulgas pakuti EV 100 pakuti hulgas ja linnasüdamete Linnaväljakute linna piirist vallas Rakvere valmis aastat varem Tosin eri- südalinnades tegeleda tuleb ajaloolistes Praegu väärtusi uuendamine vanalinna tänava Pika Rakvere Ruumistrateegia järjepidevust näitab arhitekt Tiit Kaljundi Tiit Kaljundi näitab arhitekt järjepidevust Ruumistrateegia enne üldplaneeringut kavandatud vahetult (1946–2008) ja kontseptsioon renoveerimise ja lauluväljaku vallimäe plaanis peale ehi- on sellega Laululavale arendusprojekt. Hamina linna Soome ainulaadne purikatus. tada Eestis - suurima purikatu Euroopa osaline katmine keskbastioni arvu ja oluliselt linna kultuurisündmuste toona tõstis sega külastatavust. 2015. aastal käigus ruum” „Hea avalik juubeliprogrammi Esimese tänavale. ajaloolisele Pikale lahendus Rakvere Süda ja Kai arhitektide tunnistati vääriliseks preemia Karisma (AB võistlustöö Parve Risto juurtega Rakvere arhitektid). – suurim kaubandushiid maakonna põhja pool veidi Juba enne arhitektuurivõistluse Põhjakeskus. Rakvere tõmmanud. äridest tühjaks tänava oli see Pika toimumist ajaloolise linna südames võime taandarengut Sarnast ja mujalgi. See kajastub Haapsalus, Valgas näha Pärnus, - külasta ääres piiril ringtee 2001. aastast Tartu alates ka suhtes. kesklinna ja Tartu Lõunakeskuse jaid meelitava suundumusi pole ruumiline Selliseid ärihuvidest kantud Seda eriti naaber- planeerimine suutnud tasakaalustada. vahel. omavalitsuste kasutamist hoonete ja eri ajal kultuuriväärtuslike suguste Arhitektuurivõist tagajärgedega. mõjutanud protsesside - ruumi ja vormilahendus vahelise hoonete leitud lustega nende tagada mitte kuid luua kasutusvõimalusi, saab tega hoonete väärtuslike Ruumi raamivate kasutust. tegelikku tulede süütajaid. pimedad aknad ootavad kasutusvõimalustega ja mitmesuguste esile tõstvaks on ruumi jala- on õnnestunud. Tänaval esindustänavaks eristatud, nende ruum on selgelt ja ratturitele, käijatele on kasutusele linnamööbli asukoht teisaldatava

Andres Levald Andres

Rakvere linna ruumilise arengu aluseks olev üldpla- olev aluseks linna ruumilise arengu Rakvere - et ehitades, kon alal seati tingimuseks, Vanalinna ning seda mitte suurelt ja toimetab mõtleb Rakvere Ruumi raamivate väärtuslike väärtuslike raamivate Ruumi hoonete pimedad aknad süütajaid. ootavad tulede neering kehtib 2009. aastast. Rakvere linnavalitsust ja linnavalitsust Rakvere aastast. 2009. neering kehtib planeeringu koostamisel toetas Järgi Raul linnaarhitekt Urban Mark mees- Ülar Mark ja arhitektibüroo arhitekt - peatus ning tuline tegutse mil majanduskasv Ajal, kond. - kavandami mõelda tuleviku oli aega rauges, mistempo toimimise ning kesklinna sele. Üldplaneeringu visiooniks väärtustamine ja sai kultuuripärandi aluseks oluliseks muutmine. elavaks arvestada tuleb nii ehi- serveerides ja restaureerides ja ajaloolist arhitektuurilist muinsuskaitseala ka tise kui vanalinna koostada on kavas väärtust. Jätkutegevusena üldplaneeringu kuna teemaplaneering, muinsuskaitseala piisava küsimusi muinsuskaitseala ei võimalda täpsusaste objektide arhitektuurse Avalike käsitleda. põhjalikkusega avalik korraldada tuleb vanalinnas lahenduse leidmiseks arhitektuurivõistlus. kutsutud või uuendusmeelne suh- on Rakvere ainult sõnades. Tuntud rabas ja julgusega ruumi. Modernsuse tumine avalikku tulemusena valminud 2004. aastal arhitektuurivõistluse tagasid tuntuse Üle-euroopalise uus keskväljak. Rakvere disainjõulupuud keskväljakul. linnale uuenduslikud valitsuse aastatepikkuse sihikindla tegevuse tulemus? sihikindla tegevuse aastatepikkuse valitsuse Muinsuskaitseameti 2020. aasta preemiate jagamisel sai jagamisel aasta preemiate 2020. Muinsuskaitseameti linn. Ajaloolises keskkonnas palju tähelepanu Rakvere suurt jõudsid kaks kategooriasse uusehitise paikneva uuendamine ning Vallimäe tänava ajaloolise Pika tööd: linna- on juhus või mitu nominenti Kas elluviimine. projekti raamistikus elavdamine üldplaneeringu üldplaneeringu elavdamine Rakvere südalinna Rakvere südalinna

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 28 29 1 4 3 2 „Rakvere üldplaneering suunab linna arengut õigele õigele üldplaneering suunab linna arengut „Rakvere Tegijal juhtub ka vigu. Nii juhtus ka siin, kus katendite katendite siin, kus ka vigu. Nii juhtus ka juhtub Tegijal Vallimäest on saanud ajaloolist kihistust väärtustav ja on saanud ajaloolist kihistust väärtustav Vallimäest Kohalik omavalitsus on tegelenud ka külgnevate külgnevate ka on tegelenud omavalitsus Kohalik Rakvere Pikk tänav. Foto Elvo Jakobson Elvo Foto Pikk tänav. Rakvere 1.–2. Jakobson Elvo Foto Vallimägi. Rakvere 3.–4. poole,” tõdeb Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna. Pärna. Angeelika linnaarhitekt Rakvere poole,” tõdeb väärtustamine lahutamatu osa on selle Kultuuripärandi üldpla- koostatavatele paljudele praegu ja annab eeskuju neeringutele. ebaõnnestunud valik tekitas probleemi nii lapsevankritega nii lapsevankritega probleemi tekitas ebaõnnestunud valik olu- Kõige inimesetele. liikumispuudega ka kui kulgejatele kõrvaldada. tahe vead lisem on tellija täiendustele avatud suurepärane maastikuarhitektuurne maastikuarhitektuurne suurepärane avatud täiendustele suurüritustele mahub avalikele kuhu vabaõhukompleks, mõeldamatud on varem Võimalikud üle 5000 külalise. - ja täiesti uued vaate vahel kohtade ühendused vallimäe sündmustele. kohad aladega. Vastavalt üldplaneeringu suunistele on linn üldplaneeringu suunistele Vastavalt aladega. jäänud olulise rääma erakätes omandanud ja korrastanud Mõtestamist ja vallimäge. ruumiosa, mis ühendab tänavat kujundus. trepi neid ühendava vajab kohandatav, valguslahendus atraktiivne. Tänavatasandi Tänavatasandi atraktiivne. valguslahendus kohandatav, lugudega Hoonete viidud. kokku on hoonetega kõrgus ei leitud asu- Kahjuks saab tutvuda kõnniteeplaatidelt. pink Tänav, tänavapuudele. algselt kavandatud kohta ja puu...

Depoo renoveerimine on tubli verstapost teekonnal, teekonnal, on tubli verstapost Depoo renoveerimine Juubeliaasta tähtsündmuseks Aegviidus tuleb pidada Aegviidus Juubeliaasta tähtsündmuseks kontrastne määrab Uuenenud depoohoone välisilme elamutel ja väiksematel abihoonetel paremad ajad alles ees. paremad abihoonetel ja väiksematel elamutel - kuu vallale söögikohana, hoone on saanud uue hingamise vaatab Veetorngi taastati noortekeskusena. luv jääkelder jaama- ka seisavad Loodetavasti tulevikku. lootusrikkalt karniisid, tugipiilarid ning avade kaarsillused. Müürikarpi, Müürikarpi, kaarsillused. tugipiilarid ning avade karniisid, masinahalli, on mahu- mis omal ajal ümbritses ühtainust ja valla ruumid tervisespordikeskuse korrusel tatud kolmel tarvis. on välismüüriga teeninduspunkti Uued vahelaed - tükel kaaraknad kõrged osaliselt, jättes siiski vaid seotud ja – info- ei täida maja täies pikkuses damata. Lisakorrused hoone. Aja- läbi kogu laenutussaal kõrgub spordivahendite vedur. stiliseeritud pilku loolise vihjena püüab saali keskel rullunud. Jaama- juba aastaid tasapisi lahti mis Aegviidus hävinud dekoori asendamist. Taastatud on uksi-aknaid; on uksi-aknaid; asendamist. Taastatud dekoori hävinud värvikuue. värske on saanud ja pagasiait peahoone, käimla tütrele Raudla jaamahoone Tõnis aastast kuulub 2016. - osutunud resto siin menukaks avas kes Purcellile, Piret ei ripu enam õhus, sama võib Jaamahoone tulevik rani. veetorni ja topeltpaagiga tellismüüride öelda ilmekate sisemust ja taastas aknad. torni remontis Raudla kohta. on seotud kes uued omanikud, veetorn Hiljuti sai ka arhitektuuribürooga. Kavakava seis- Tühjalt uuendatud depoohoone avamist. terviklikult juba pikemat rakendust hoonele otsiti nud lagunevale - mil too plaanid aastal 2007, võtsid Kindlama kuju aega. tasuta 50 aastaks sai maja raudteelt vald nane Aegviidu depoost tervise- projekt suurejooneline Valmis kasutada. kümme veel Möödus aga kujundamiseks. spordikeskuse sai jaatava EAS-ile esitatud rahataotlus aastat, enne kui Muutunud oludes tuli (nüüd juba Anija vallal) vastuse. siiski algset mis põhilises järgib projekt, täiendav tellida kontseptsiooni. seinapindu ilmes- kaetud värvilahendus, lubikrohviga kus ja viilu- elemendid: räästa- tellismüüri krohvimata tavad

Martin Jänes P.P. Ehitusjärelevalve OÜ OÜ P.P. Ehitusjärelevalve

OÜ Ehitus Vanalinna

Aegviidu jaama mitme ehitise saatuse võttis selle selle jaama mitme ehitise saatuse võttis Aegviidu kaitselise kaaluga töödest olgu nimetatud katusevahetust olgu nimetatud katusevahetust töödest kaaluga kaitselise - seinapalkide väljavahe taastamist, alumiste ja korstnate ja välisvoodri sekundaarse külje tamist, raudteepoolse aga palju väärtuslikku: fassaadide pitskaunistusi, karniisi karniisi pitskaunistusi, palju väärtuslikku: fassaadide aga ja paeplaatidest põrand, stukklaed, keraamiline ja rosetiga aknaid mitmest palju tahveluksi, rinnatisega, sisetrepp eritingi- muinsuskaitse 2004. aastal valmisid ajajärgust. muinsus- Seni tehtud hoone taastamiseks. mused ja projekt sajandi hakul oma südameasjaks Tõnis Raudla. Raudla Raudla Raudla. Tõnis oma südameasjaks sajandi hakul ning hiljem pea- omandas 2001. veetorni aastal jaama Kahekorruseline ja pagasiaidaga. välikäimla hoone koos armetus seisus. Alles oli oli toona puust vaksalihoone - Balti raud 21-st jaam, üks Aegviidu Juubeli osaline on ka liinile) aastatel (Paldiski–Tallinn–Narva–Gatšina teele - leiab sellel raud Aegviidust vaksalist. rajatud 1869–1870 mis säilinud vaksalikompleksi, terviklikumalt kõige teel tunnistaja. Kultuuri- jaamast liiklusajaloo silmapaistva teeb on arvatud jaama peahoone, depoo, veetorn mälestiseks pagasiait, väljakäik, elamut, kelder, kaks ja kaevumaja, ja pumbamaja. küttekuur Möödunud aastal täitus raudteel Eestis poolteist sajandit. poolteist Eestis Möödunud aastal täitus raudteel Muinsuskaitseline järelevalve: Muinsuskaitseline Tammemäe) (Urmas Vallavalitsus Anija Tellija: Vana Tallinn OÜ OÜ Tallinn Vana restaureerimiseks: jaamahoone Põhiprojekt Punger) (Ive Raudla Tõnis Tellija: depoo ümberehitamiseks: eritingimused Muinsuskaitse Ojari) (Triin OÜ Projekt R. Miguel (Nuno OÜ Projekt R. põhiprojekt: Tervisespordikeskuse Oliveira) Sousa de OÜ MiHo muudatusprojekt: Tervisespordikeskuse Sepp) (Kristina Ehitus: vald Anija alev, Aegviidu raudteejaam, Aegviidu restaureerimiseks: jaamahoone eritingimused Muinsuskaitse PantelejevAleksandr

150 aastat hiljem 150 Aegviidu raudteejaam Aegviidu

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 30 31 Depoohoone on osa Eesti kõige terviklikumalt säilinud raudteejaama kompleksist. Foto Elvo Jakobson Jakobson Elvo Foto kompleksist. säilinud raudteejaama terviklikumalt kõige Depoohoone on osa Eesti Jakobson Elvo säilitanud ajaloolise ilme. Foto Depoohoone on oma uues funktsioonis

1. 2. 1 2 -

1799. aastal anti Toome kindlustuste kindlustuste Toome aastal anti 1799. 1 Kohtuhooneks ümberehitamist alustati 1993. aastal. aastal. alustati 1993. ümberehitamist Kohtuhooneks hoonete 17 ja 19 Lossi Juba 2008. aastal kavandati hetkeks selleks detaile oli interjööris Algupäraseid ala koos sealsete hoonetega keiserliku seaduse alu- keiserliku hoonetega sealsete ala koos 1806–1808 Aastatel Ülikoolile. Tartu sel taasavatavale Krause J. W. lagunenud kasarmuhoone rekonstrueeriti kliini- kelpkatusega kõrge kahekorruseliseks järgi projekti kestnud sai hoone 1845–1847 välisilme Praeguse kuks. Et korrus. kolmas mil ehitati välja käigus, ehitustööde pidevalt hoones kliinik, tehti ajal tegutses nõukogude ka säilisid interjööris ümberehitusi, ja väiksemaid remonti väärtuslikud detailid. üksikud vaid - restaureerimis nagu viimaste oli põhjalik, kuid Remont just väga töö tehtud selgus, ei olnud toona käigus tööde ja kaared selgus, et dekoratiivsed Näiteks kvaliteetne. põrandapapist. olid tehtud ruumide karniisid ruumipuudust, kuid et leevendada ühendamist galeriiga, muut tõhusamaks ei läinud. Turvanõuete toona ehituseks turvasektsioonide hoonele vajalike ja riigikohtu miseks alustati hoone siiski laiendust. Taas vajas ehitamiseks 17 ja selle aastal. Lossi 2014. ettevalmistamisega tööde klaasjas maht, projekteeriti vahele 19 Lossi asuva taga elektri-seniajani oli hoone Kuna peasissepääs. toodi kuhu - kom ette nähti ventilatsioon, toimiv ja puudus küttel vajas interjöör põhjalik uuendamine. Ka munikatsioonide et olla olulisele institutsioonile kohaselt kaasajastamist, esinduslik. ja aken kaarjas olev kohal – mõni siseuste alles vähe Riigikohtu hoone ajalugu on pikk ja põnev. Pärast Pärast hoone ajalugu on pikk ja põnev. Riigikohtu alustamist Toomel ümberkujundamise muldkindlustuste asu- 17 praeguses Lossi poolel alustati 18. sajandi teisel ehitust, mis valmis kivist kasarmu ühekorruselise kohas Udo Tiirmaa on oletanud, et kasarmuhoone aastal. 1777. ja et hoone kontuure rootsiaegse ehitamisel on järgitud hoone vunda- keskaegse rajatud viimane oli omakorda võinuks järgi mendile, mis oma suuruse ja massiivsuse olla ait. keskajal Reesi Sild Reesi Infragate Eesti AS Eesti Infragate

Istungite saali valgustamiseks taasavati endise taasavati saali valgustamiseks Istungite Martin Siplane Foto katuseaken. operatsioonisaali

1. Lossi 17, Tartu 17, Lossi Sild) (Reesi OÜ Sport eritingimused: Muinsuskaitse Taru) (Tõnis OÜ Projekt: Arhitektuuriklubi AS Ehitus Tartu Ehitus: järelevalve: Muinsuskaitseline (Margus Türkson) (Margus

kohtuhooneks Kasarmust Kasarmust

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 32 33 3 4 5

2 Vaade koridorile. Foto Martin Siplane Foto koridorile. Vaade Restaureeriti hoone algne peatrepp. Foto Martin Siplane Foto hoone algne peatrepp. Restaureeriti projekti Krause sajandi alguse J. W. ehitati 19. 18. sajandi kasarm Martin Siplane Foto ümber kliinikuks. järgi mahutati kuhu klaasgaleriiga, hooned ühendati 17 ja 19 Lossi Martin Siplane lift. Foto ka Valminud lõpptulemusega jäid kõik osapooled rahule. osapooled rahule. jäid kõik lõpptulemusega Valminud Üheks keerulisemaks ülesandeks kujunes ventilatsiooni- kujunes ülesandeks keerulisemaks Üheks 14 välja kaevates Üllatusena tulid sadeveetrassi

Tiirmaa, Udo. Ehituslikke tähelepanekuid Riigikohtuhoone (endise (endise Riigikohtuhoone tähelepanekuid Tiirmaa, Udo. Ehituslikke kliiniku) piirkonnast Toomel. – Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitus- ja vanemast arheoloogiast – Tartu Toomel. piirkonnast kliiniku) Ülikooli Tartu 8. Tartu: toimetised kabineti arheoloogia Ülikooli loost. Tartu Lk 89–90. 1995. Kirjastuse trükikoda, 2. 3. 1 4. 5. Riigikohus sai esindusliku ja mugava töökeskkonna, ehi- töökeskkonna, ja mugava sai esindusliku Riigikohus uue visiitkaardi ja Toomemägi taja väärtusliku kogemuse nimistusse. hoonete restaureeritud inimese skeletid, mis on osa 16. sajandi lõpu katku või või sajandi lõpu katku mis on osa 16. inimese skeletid, Martin mis olid arheoloog Skeletid, näljahäda ühishauast. uuri- hästi säilinud, viidi edasiseks väga hinnangul Malve arheoloogiakabinetti. Ülikooli Tartu miseks peatrepp. Huvitava detailina oli osaliselt kinni ehitatult oli osaliselt kinni ehitatult detailina Huvitava peatrepp. toonase rajati mis katuseaken, aastate säilinud 1840. Katuseaken valgustamiseks. paremaks operatsioonisaali lage. saali taastati ja ehib nüüd kohtuistungite hoonesse nii, et see ei vanasse paigaldamine süsteemi liigselt silmatorkavaks, välisilmes ka ega interjööris jääks detaile ja säilitamisele kuuluvaid samas ei kahjustaks kuid - ja soklikor alla see ei mahtunud Katuse konstruktsioone. sead- otsustati Kompromissina rusel olid ruumid võlvitud. keldriruum. võlvitud üks ohverdada paigutamiseks mete - -

- ja kehtes detailplaneeringu koostamise Varasema säilinud kihistusi, see- järgisime Hoone liigendamisel koostöös järgisime Lisandunud hoonemahtudel - külg kinnistuga 10 hoonestusest on säilinud Aia Paekivist Kultuurikeskuse Vene praeguse tallihoone ja seljaga nev - aastal projektee 1912. A. Rosenbaumi poole insener F. kasutusel Kaubahoovina ritud laohoone (nn angaar). 2015. aastal hoonestus pakkus olnud perimetraalne - välja põneva ja meile projekteerijana omanikele uutele avatud seotud – luua nüüdisaegne linnaruumiga kutse tegemise toidu kus idee oli luua toidutänav, Tellija hoov. tutvustada hea võimaluse ruumid annaksid ja nautlemise paekivist Koos kompleksi. kaubahoovi vana ka külalistele arhitektuurse kogu moodustas hoov hoonemahtudega telje. kandva projekteerimise - projektee nõudsid esmased tõttu tausta tamise segase Koostöös lähenemist. paindlikku rimise sammud väga - komp tehti ja linnaarhitektidega naabrite muinsuskaitse, paremaks laohoonete nii säilinud sügavate romisse sisetänavale nende avamiseks võtmiseks, kasutusele ja kompositsioonis. vormis hoonemahtude uute ka kui Üleminekud sajandi II poolest pärit mahte. 20. ka juures kitsasse sisehoovi jätavad hooneosade eri kõrgustes avatud luua mitmetasandilist õhulisust ning võimaldavad mõjub ruumilise labürindina, kus kompleks ruumi. Kogu eri viisidel seotud. hoone osad ja tasandid on omavahel ja lõpetamata selja- kujundamata kultuurikeskuse Vene paiknenud nn hoovisügavuses ka tagune andis võimaluse pikendada ning ühtlasi täiendada pealeehitusega angaari hoone sügavusse. ka abil, tuues valguse sisetänava hoovi kõrval defineeritud pidepunkte selgelt muinsuskaitsega proportsioo avatäidete räästajooned, – sokkel, hoonetelt lisandused on tänapäevased nid. Neid interpreteerides detailides ning toovad ka kui nii materjalis loetavad paekivikihistusi. vanemaid esile õhulise ja kergena klaasjad- sammastik ja hoovipoolsed motiivid, Kaarjad ajaloolisele hooneosades viitavad uutes fassaadid avatud Ove Taavi Põlme Oot, Aleksandr Pantelejev Aleksandr Anteris OÜ (Jüri Türkei, Türkei, (Jüri OÜ Anteris

Muutuvate kaarte ja sammastikuga ühendati vana ja uut ühendati vana ja sammastikuga kaarte Muutuvate 2020 Tammeveski Kätlin labürindi-laadset hoonestust. Foto

1. Nostra OÜ OÜ Nostra Ehitus: Tool Jana Rõbtšenko, Monika Tellija: eraldati kinnistu Aia 10a valliäärne vanalinna Tallinna sajandi Gildi Aiast ning hoonestati 19. sajandil Kanuti 19. väga ümbritsesid tollal hoovi ulatuvat lõpus. Sügavale hooned – laod, tallid, meistrite funktsiooniga erineva hoonestatud kompleksiks Terviklikult elu- ja tööruumid. aastail tegutses see I maailmasõja alguses, 1920. kujunes klaasi ja kristalli rajatud Theodor Kaarmanni seal näiteks Aare. nimega töökoda lihvimise Sirli Oot) Sirli Maripuu, (Märt OÜ Projekt: Apex Arhitektuuribüroo Põlme Taavi ja Kits) Signe Oot, Ove Volt, Reet järelevalve: Muinsuskaitseline Aia 10a, Tallinn Aia 10a, Tallinn eritingimused:Muinsuskaitse

vanalinnas: Aia 10a vanalinnas: Rekonstrueerimine Rekonstrueerimine

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 34 35 2 5 3 4 -

Sisetänavat pikendati restaureeritud hoonete sisse. hoonete restaureeritud pikendati Sisetänavat Stogov Eduard Foto Kaubahoovi aeg, 1983. aasta välisviimistluse passi toimikust. passi toimikust. aasta välisviimistluse aeg, 1983. Kaubahoovi Kõll Olev Foto AB Apex Foto 2015. aastal. enne rekonstrueerimist Vahetult Oot Ove Foto uitajatele. vanalinnas avati hoov Sügav - vahe avar oli eesmärk luua võimalikult Sisehoovis mis selgusid kihistustele, varaseimatele Hoonete oli restaureerimine kompleksi Endise kaubahoovi

2. 3. 4. 5. ruum, kus hoonetes toimuv oleks nähtav ka tänavale. tänavale. ka nähtav oleks toimuv hoonetes ruum, kus sam- rütmiga vaba uushoonete terviklikuks Selle seovad klaasfassaad sammuga tasapinnal ja range mastik tänava sammastik kaaristutega Pööravate korrustel. ülemistel olla proovib kuid ruumilist sügavust, küll annab hoovile on hoone Olulisel kohal neutraalne. võimalikult seejuures eluga hoovi ja selle värvide ning kogu sees toimuv noorte leiti eksponeerimisvõimalus käigus, ehitustööde muinsuskait põlvkonna ning vanema ehitajate ja uljaste erilahendusi nõudev ja tehnilisi keerukas üldkokkuvõttes ehitus- ja mitmel põhjusel. Kogu ning seda protsess naaberhoonestuse pikendasid projekteerimisprotsessi eri ajastust tulenevad lähedus, säilinud hoonemahtude hoone vundamendi liitumised, muldkindlustusele rajatud - tehnoloogili ruumidest tulenevad ning kitsastest eripära sed väljakutsed. kaubahoovile, luues samal ajal mitmekesise põneva ja põneva luues samal ajal mitmekesise kaubahoovile, uue linnaruumi. täitmine. detailide hulgas Väärtuslike koostöös. selise järelevalve tellisvõlvid trepp, jäänud paemüürid, angaari on nähtavale ja puidust elemendid.

- -

Pärast tööstuse sulgemist peaaegu kolmkümmend peaaegu kolmkümmend sulgemist tööstuse Pärast - lõpul loodud kvartali terviklik restau aastate 2010. Uued lisandused lähtuvad ajaloolise tööstuskvartali ajaloolise tööstuskvartali Uued lisandused lähtuvad ja puidu fraktalist on kasutatud Meediamaja fassaadil muidu fooni rahuliku loob sisearhitektuur Lihtne rueerimise käigus ei pööratud tähelepanu hoonete arhi- hoonete tähelepanu ei pööratud rueerimise käigus - kadu Seetõttu stiili säilitamisele-taastamisele. tektuurse ja viilumotiivid liigendused juugendlikud sid fassaadidelt ümartorn. äärne maantee ning Tartu paberivabriku jäid hooned funktsioonita, aastat tagasi osaliselt büroodeks aastatel 2000. ruumid renoveeriti ja meelelahutusasutusteks. muut suletud tööstusala kunagise nägi ette reerimiskava Ajaloolise tselluloosivabriku olemasoleva hoonestuse hoonestuse olemasoleva tselluloosivabriku Ajaloolise paeklindile juugendstiili looduslikule projekteeris Jacques Rosenbaum. arhitekt baltisaksa viljelenud sai teises tööstuskvartal aastal valminud 1909.–1912. rekonst ning nõukogudeaegse maailmasõjas kannatada piiranud krunti Paberivabriku linnaruumiks. mise avatud hoone lammutamisega silikaattellisest nõukogudeaegse ning ruumiline-arhitektuurne tõke visuaalne likvideeriti ka vahel ja paberivabriku tervik ajaloolise tuletõrjehoone muutus tajutavaks. proportsioonidest Postimehe ja asetusest. Nn mahtude paeklindil ja looduslikul asukohal maja asub silmatorkaval vaated tasapinnalt korruse juba teise avanevad seetõttu esimest mahu kaks Kuuekorruselise kesklinnale. Tallinna ning siin hoonega on ühendatud vana korrust kõrget - toime sissepääs, stuudiod ja ajalehe Postimees asuvad ülejäänust eraldi, moodustavad tus. Neli ülemist korrust majaesise mahu, mis ulatub konsoolselt nihkes kergelt vaate mäest üles tulijale vabaks jättes kohale, väljaku linna- avatud ja luues lõunapäikesele juugendfassaadidele miinus- Hoonealuse parkimismaja kaks väljaku. vaatega sinna samuti klindi serval ja nii pääseb ka asuvad korrust on kitsas, mis tagab Ülemine hoonemaht loomulik valgus. asuvad maja sisemusse, kus pääsu ka päevavalguse välisperimeetris Korruste nõupidamis- ja puhkeruumid. põhimõttel. kontori avatud töökohad paiknevad mustrisse komponeeritud inspireeritud juugendesteetikast fassaadirütmile sinkjat klaasi ning graafilisele tooni kahte alumiinium- anodeeringuga annab ruumilisust naturaalse liist. puitribistik, palju katab Lage tööle. iseloomuga intensiivse ja ning töötsoonides haljast betooni on eksponeeritud - tooni tagasihoidlikes nõupidamisruumides on kasutatud – inimestega Ajakirjandus on alati seotud des vaipkatet. ruumide klaasseinad esitlevad selle meenutuseks isikuid. mõjukaid kujundanud kultuuriruumi Eesti 1 2 3 Diana Haapsal, Margit Aule Margit Haapsal, Diana

Fuajee paikneb vana ja uut hoonet siduvas galeriis. galeriis. ja uut hoonet siduvas paikneb vana Fuajee Ugandi Terje Foto Märt Lillesiim Fotod KINO maastikuarhitektid.

kujundanud Mängulise õueala on parkla katusele 2.–3. 1. Tartu mnt 80, Tallinn Tartu mnt 80, Aule, Margit Argus, (Margit Projekt: KAOS Arhitektid Teigar) Katariina Mets, Katri Adrikorn, Toomas maastikuarhitektid KINO projekt: Maastikuarhitektuuri Capital Fausto Tellija: meediatehaseks Tselluloosivabrikust Tselluloosivabrikust

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 36 37 Tallinna Polütehnilise Instituudi peahoone fuajee 1970. aastatel. aastatel. 1970. Instituudi peahoone fuajee Polütehnilise Tallinna TTÜ Muuseum Foto leidis samas ruumis uue ja see lett restaureeriti Garderoobi Martin Siplane Foto asukoha.

1. 2. 1 2 Säilitati valgustid, lihviti ja siit-sealt plommiti hoone plommiti ja siit-sealt lihviti valgustid, Säilitati leti- Garderoobi omane terratsopõrand. ajastule rajamise ning paigu- tervemad valiti taguse osa terratsoplaatidest Nn esitluste põrandaks. tati need uue garderoobiosa täiesti sar- mis on eemalt vanaga uus terratso, alale valati restaureerimisel Põranda eristatav. aga nane, lähivaates ja paatina säilitamise originaalsubstantsi tasakaalu otsiti puhta ruumile omase lakoonilise, ning modernistlikule säili- ei ole kahjuks Algne istemööbel vahel. esteetilisuse enne remonti fuajees see, mis ära nud. Osaliselt kasutati on tulemus täna- uus. Kokkuvõttes oli, osaliselt telliti ja samas ajaloolise ruumi suhtes mõtestatud päevane, delikaatne.

Oliver Orro Oliver

Mõned Enn Põldroosi pannoo „Noorus” lähedusse pannoo „Noorus” Mõned Enn Põldroosi kuidagi otsituna, nagu algul võis karta, vaid üsna loomuli- karta, vaid nagu algul võis otsituna, kuidagi iseloomu. Hele puit ruumi horisontaalset rõhutades kuna, puitkilpidega. kasutatud variseinal garderoobi haakub jäävad seinaosad värviti varasema heleda tooni asemel heleda tooni seinaosad värviti varasema jäävad hele-tumeda tegemist oli varemgi fuajees Kuna tumedaks. Lahendus on veenev. ei tundunud see võõras. kontrastiga, Et invapandus. Lisati uus, õhulisema konstruktsiooniga sellisena enam ei suurt garderoobi letiga traditsioonilise Uus ümber kujundada. garderoobiosa otsustati vajatud, sellest fuajee variseinaga, eraldati selvegarderoob väike toimib ala, mis argipäevaselt poole jääb nn esitluste osana. Endise infopunkti puhkeruumi mõjuga intiimsema meene- väike asemele (mis oli hilisem lisand) projekteeriti Modernistlike 1960.–1970. aastate hoonete juures oli avar oli avar juures hoonete aastate 1960.–1970. Modernistlike TTÜ oluline ruumimulje looja. Nii ka peahoones fuajee Henno Sepmann, Olga Uno Tölpus, Mustamäel (arhitekt 1964–1971). Raudsepp, Loomet sisekujundus Kontšajeva, ümber idee fuajee tehnikaülikoolil aastal tekkis 2020. muudatused olid väikesed, soovitud Kuigi kujundada. arutelu, poolel üsna elava need muinsuskaitse tekitasid säilinud terviklikumalt ühe kõige on Eesti sest tegemist disainiga ning oma minimalistliku ruumiga modernistliku näha nii kont võis tundlik. Ette suhtes on see sekkumiste Mõnest tellija probleeme. tehnilisi ka kui septuaalseid klaasseina pika hoovipoolse näiteks esialgsest mõttest, eemaldamine, tuli juba algusfaasis akende sisemiste leidsime, et omaaegsete loobuda. Muinsuskaitsjatena näitajana tuleb need kindlasti võimaluste ehitustehniliste sise- ja välisruumi oleva, vahel akende säilitada (koos killustikuribaga). siduva mille letiga, lugu on garderoobi huvitavam pood. Kõige polnud nõus loobuma: säilitamisest muinsuskaitsjad see demonteeriti, abiga Mati Raali mööblikonservaator - fua keset uues asukohas, ja pandi taas kokku korrastati arvutigatööd korral soovi jeed. Nüüd saab selle ääres ja registreerimis- kasutada korral konverentside teha, Siinkirjutaja meelest ei mõju lahendus kohvilauana. Ehitajate Tallinn tee5, Kokk, Kaarin Palts, (Mari-Liis Kuubis Projekt Projekt: OÜ Eela Samblik) RemondimeesEhitus: OÜ Aarne Keldrima järelevalve: Muinsuskaitseline Tehnikaülikool Tallinna Tellija: Modernistliku ruumi korrastamine: korrastamine: ruumi Modernistliku peahoone fuajee Tehnikaülikooli Tallinna 1 2 - : väärtused. Aastaraamatu ilmumise ajaks väärtused.ajaks ilmumise versus Aastaraamatu Nii hoone eksterjöör kui ka interjöör olid säilinud erakordselt olid säilinud erakordselt interjöör ka kui Nii hoone eksterjöör Martin Siplane Fotod algupäraselt. Harju KEKi hoone välis- ja sisevaade jaanuaris 2020. jaanuaris 2020. ja sisevaade Harju KEKi hoone välis- 1.–2. Harju KEK-i tehnotalituste hoone Keila servas oli ajastu Keila hoone tehnotalituste Harju KEK-i uue sajandi muutunud oludes stiilne tunnismärk, mis projekteerimise ei leidnud. Vastukaaluks enam oma kohta konstruk Vene ajal moes olnud postmodernismile pigem hoonel oli õnne olla ideedest kantud tivismi värvikatest küttekulu üha kasvav kuni hetkedeni, viimaste kasutuses said. Kinnitust leidis saatuslikuks üürnikud ja vähenevad pole peatselt ka pole funktsiooni, – kui fakt ammu teada oma- kohaliku koostööd püüded teha hoonet. Omaniku ruumi- naabruses paikneva hoonet pakkudes valitsusega, Selle dialoogita. lõppesid kahjuks tarbeks, kooli kitsikuses hoonetest, siinsetest vähestest asemel, et säilitada üht ja mänginud linna mis on kirjutatud arhitektuuriajalukku ehitada uus maja. peeti õigemaks olulist rolli, arengus Excel saanud. on hoone juba kaduvikuks In memoriam In tehno- KEK-i Harju hoone talituste Ain Padrik ja Rein Tomingas, EKE Projekt EKE Tomingas, Rein ja Padrik Ain Arhitektid: Laur Rein Sisearhitekt: 1985 valmis 1979, Projekt hoone tunnistatud ehitiseks parimaks aasta aastal 1985. Leele Välja

Saku näitusepaviljon valmimisjärgselt. valmimisjärgselt. näitusepaviljon Saku Arhitektuurimuuseum Eesti Foto Heiki Pärdi Foto 2020. rekonstrueeritult näitusepaviljon Saku

1. 2. Juubelitammede tee 15, Saku tee 15, Juubelitammede OÜ Projekt: ROK-Projekt OÜ Ehitus Nordlin Ehitus: 1 2 Valve Pormeistri kavandatud legendaarne näitusepaviljon näitusepaviljon legendaarne kavandatud Pormeistri Valve - Aastaküm sündinud uuesti vallamajana. on alevikus Saku - kanna tulekahjudes seisnud ja korduvalt neid kasutuseta mis oma koopia, tada saanud hoone lammutati ja ehitati loomingut, sees Pormeistri hoolikalt järgib vormilt väliselt Detai- ruumid omavalitsusele. tänapäevased igati on aga originaalist mis koopiat mõne erinevuse, lides leiame ka kärata ilma suurema Vaikselt, eristada võimaldab. selgelt sama märgiline üldpildis objekt on tänase Saku rajatud ja viitab ühele võimalikule omaaegne näitusepaviljon kui hoonet märgilist kasutuskõlbmatut kuidas praktikale, transformeerida. tänapäeva taassünd näitusepaviljoni näitusepaviljoni Saku

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 38 39

- restauree fassaade 21 maja Salme OÜ Renovedur Kui Koostöös Tallinna LPA muinsuskaitse osakonnaga osakonnaga muinsuskaitse LPA Tallinna Koostöös värvilahendus, mis fassaadile valiti Kompromissina rima hakkas, selgus, et maja algne värvigamma selgus, et maja algne on olnud rima hakkas, hooldama - Pikast värvipassis erinev ettenähtust. sootuks - frag väikeste väga värvtusest oli esimene säilinud vaid õnarustes, liistudetagustes ja vahedes laudise mentidena tuulekastist räästa seina ulatuses see-eest kogu kuid intensiivne oli üllatav: Värvitoon soklipealse lauani. sinakasroheline. algne põhjal taastada fassaadi nende leidude otsustati kuid otsus, ja loogiline oli see lihtne Pealtnäha värvitoon. - frag väikeste Väga rida küsimusi. selle täitmisel tekkis ligikaudne all mikroskoobi võimalik põhjal on mentide sama toon see, kuidas kuid teha, kindlaks küll värvitoon Selle erinev. olla väga seinapinnal, võib mõjub suurel mitu näidisala, värviti maja hooviküljele kontrollimiseks tundus majaelanikele originaalilähedasem millest kõige ka küsimus kerkis Teiseks ja kole. toores ehmatavalt ajal olid nõukogude majade ansamblist. Kui tänava Salme maja saanud olude sunnil ühesuguse värvkatte, kolm kõik mida 21. põhjenda- sajandi alguse viimistluspassidega hakanud maja üks taheti, siis nüüd oleks matult korrata erinema. tugevalt liiga teistest tun- on kuid toonist, algsest sinakasrohelisest küll lähtub aastal heledam ja soojem. Nii sobitub 2019.–2020. duvalt ja majaelani- saanud hoone taas tänavafronti uue kuue üle. Iseküsimus, maja” „meie ilusa rohelise on uhked kud sellisel puhul kuidas või on see lahendus autentne kui määratleda. autentsust -

Anneli Randla Anneli Tallinna linna muinsuskaitse eestvõttel telliti 21. sa- telliti eestvõttel linna muinsuskaitse Tallinna jõuti eri ajal, esimesena Majade restaureerimiseni Salme 21, Tallinn 21, Salme RenovedurEhitus: OÜ Anneli Randla järelevalve: Muinsuskaitseline Foto Peeter Säre Peeter Foto luse passid, millega nähti ette fassaadidele uus värvi- fassaadidele ette nähti luse passid, millega jandi alguses kõigile hoonetele Salme tänaval välisviimist tänaval Salme hoonetele jandi alguses kõigile aastal jõudis järg 2013. 17. aastal Salme 2009. korrastati asendati täies ulatuses mille seinalaudis juurde, 19 Salme passi järgi ja maja värviti aasta välisviimistluse 2002. kahjuks käigus Tööde toonides. roosakates-pruunides neid ei dokumenteeritud). (või värviuuringuid ei tehtud Salme tänava „Kolm Õde” (17, 19, 21; projekteerinud 21; projekteerinud 19, (17, Õde” „Kolm tänava Salme identsed. esmapilgul olevat tunduvad 1931) Salemann, W. et nende fassaadikujundus selgub, aga Lähemal vaatlusel mida ehi- 17, on Salme edevam Kõige erinev. on üksjagu kalasabalaudisega vahevööd, mitu hammaskarniisi, vad - 21 fassaa ja 19 Salme ka on erinevusi kuid paneelid jmt, - remon omal ajal nn majavalitsuse didel. Majad pääsesid hästi säilinud. 21. küllaltki sajandi dist ning on seetõttu sest nende siiski üpris kulunud, olid fassaadid alguseks vahetult üle värvimine toimus korras viimane, kampaania aasta olümpiamänge. enne 1980. ja 21 täpselt ühesugune. Ei ole lahendus: majadele nr 19 tulemus- värviuuringute lähtuti seejuures kas päris selge, maitsest. arhitekti pigem või test Nii roheline maja!? maja!? roheline Nii - -

, kuidas planeeringus planeeringus , kuidas 3 - tege järel haldusreformi aastal toimunud 2015.–2017. Planeerimisel tuleb silmas pidada mälestiste asukohta asukohta Planeerimisel tuleb silmas pidada mälestiste PLANEERINGUD JA ARHEOLOOGIAMÄLESTISED HALDUSREFORM, UUTEHALDUSREFORM, ÜLD- VALDADE Parim viis maastikul arheoloogiliste muististe säilimiseks säilimiseks muististe arheoloogiliste viis maastikul Parim alla võtmine. ning riigi kaitse on nende kaardistamine eesmärk on viia teadmine kandmise kaardile Muististe eesmärk on muistis- ning kaitse avalikkuseni pärandist arvestamine. kavandamisel rajatiste või ehitiste uute tega konvent kaitse arheoloogiapärandi Nõukogu Euroopa ühinenud riigile ülesande ühildada sioon paneb igale nõuded, kindlustades ja arengukavade arheoloogia eri astme planeerimis- muu hulgas osavõtu arheoloogide kavades. uue üldplaneeringu 79 omavalitsusest leb enamik Eesti planeeritava tuleb silmas pidada ka kus koostamisega, Muinsuskaitseamet mõju kultuuripärandile. võimalikku juhendi omavalitsustele koostas Inimtegevuse mõju arheoloogiapärandi säilimisele ei ole mõju arheoloogiapärandi Inimtegevuse arheo- minevikust Mida kaugemast alahinnata. võimalik on teave jälg pärineb, seda katkendlikumalt loogiline mida oleks, põlvedel et meil ja tulevastel säilinud. Selleks, suu- mida paigad, arheoloogilised uurida, on olulised kõik säilinud info- peale kokku tunda. Nende kõigi dame ära pildi minevikust. kildudest saame selgema kultuuripärandit, sh arheoloogilist, käsitleda. käsitleda. sh arheoloogilist, kultuuripärandit, maakasutuse kavandatav ja ümbrust ning arutleda, kas ajaloolisi kihistusi: kultuurmaastiku austab juhtotstarve prügimäge; rajagem ärgem kõrvale kalme linnuse või mööda jne. mälestistest ja torud kaablid planeerime teed, säilimise üle, arutleda muististe tuleb planeerijatel Samuti ei nähta muudatusi ette senises maakasutuses isegi kui sest pikaajalise ja mets metsaks), (põld jääb põlluks mida konvent käigus, maatulundustegevuse intensiivse on arheoloogid on arheoloogid 2 Ulla Kadakas, Andres Kimber, Martti Veldi Kimber, Andres Kadakas, Ulla , kus 40 aasta järel , kus 1

Arheoloogidena teame tõesti, et Eesti kultuurmaastiku kultuurmaastiku et Eesti tõesti, teame Arheoloogidena SISSEJUHATUS Planeerimisel tuleb tuleb Planeerimisel mälestiste pidada silmas ning ümbrust ja asukohta kasarutleda, kavandatav juhtotstarve maakasutuse kultuurmaastiku austab kihistusi. ajaloolisi

ja üldplaneeringud selle prognoosimine Arheoloogiapärand, on ammendamatu? on Kas arheoloogiapärand - sarja kauaooda ajaloo” ilmus „Eesti aasta jõuluks 2020. tud esimene köide - avasta uurituse määr ei ole suur ja et palju on endiselt et see, mis on ini- teame, aga mata. Muinsuskaitsjatena ammendamatu – kiviaegseid maha jäänud, ei ole mestest linnuseid, rauaaja kalmeid, pronksiaegseid asulakohti, - Avas maa sees juurde. jms ei kasva kabelikohti keskaja varasemate võrreldes kuid muidu kiire, ei oleks tamisega äärmiselt võimekas ühiskond on praegune sajanditega on suured Meie käsutuses ümberkujundamisel. maastiku on aega inimestel Sadadel ja kuhjata. masinad, et kaevata ning noppida mööda põlde ja metsi käia metalliotsijaga jäänud inimestest möödunud aegade maa seest välja teadlasteni. kunagi esemeid – paljud neist ei jõua mitte üldkäsitlusena kokku võtnud seniste uuringute tulemused uuringute seniste võtnud kokku üldkäsitlusena esiajaloo järgnevad ka kui Nii eelnevad muinasaja vallas. juba andmestikust, arheoloogilisest kirjeldused lähtuvad uusi muistiseid avastades. või leitut ümber mõtestades eessõnas: „Muinasaja kohta raamatu Lang märgibki Valter all. endiselt mullakamara enamik peitub aga teabe käiva mis ja sisuliselt ammendamatu varasalv, See on rikkalik hoiab ja säilitab meie kirjutamata ajalugu.”

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 40 41

20% 1925–1940 3% 64% 1999–2020 1964–1992 KAITSE ALGUS 13% 1994–1998 Arheoloogiamälestiste riikliku kaitse alla võtmise alla võtmise kaitse riikliku Arheoloogiamälestiste algusaja jaotusdiagramm Arheoloogiatundlikud alad Kanepi vallas. vallas. Kanepi alad Arheoloogiatundlikud Aluskaart: Maa-amet 2020

2. 1. Inimtekkelisi või selge inimmõjuga kohti võib olla olla võib kohti inimmõjuga selge või Inimtekkelisi ÜLDPLANEERINGUD JA SENI KAITSMATA SENI JA ÜLDPLANEERINGUD ARHEOLOOGIAPÄRANDIPROGNOOSIMINE pärandile, mis ei ole veel jõudnud kaardile ja riigi kaitse ja riigi kaitse kaardile jõudnud mis ei ole veel pärandile, vastu võeti muinsuskaitseseadus alla. Esimene Eesti eel oli kaitse maailmasõja puhkemise aastal. Teise 1925. 6712 u 1500 muistist, sajand hiljem on Eestis alla võetud all on kaitse Arheoloogiapärand arheoloogiamälestist. (vt seisuga diagramm). aasta avastuste umbes 1998. leitud üle 1500 objekti, millele igal seda on küll Pärast muis- täpsustamist vajavat 50–100 aastal lisandub veel - vähe ning ressursside õigusruumi muutumise tist. Kuid muistis- aasta avastatud pole 95% viimase 20 suse tõttu ja omanikud ka ei tea jõudnud. Seetõttu registrisse test arvesse võtta. neid oma plaane koostades omavalitsused Juhendis oleme juhtinud tähelepanu ka arheoloogia- tähelepanu ka Juhendis oleme juhtinud on võimalik nende paiknemise tõenäosust kuid kõikjal, - prognoosi Siiani pole arheoloogiapärandi prognoosida. arheo- ilmnevad mistõttu tehtud, mist üldplaneeringutes Nii hävib käigus. väärtusedloogilised alles kaevetööde ehitus- seiskamine tööde suur osa kultuurkihist, sageli on Otstarbekas ning keeruline. kulukas on tellijale faasis riskide maanda- seotud arheoloogiapärandiga näha ette mine üldplaneeringus ja sealt edasi detailplaneerimisel. kavandamisel maastikumuudatuste ollakse Mida varem - pare teha on võimalus suurem seda teadlik, pärandist maid valikuid. Ehitise säilimiseks peab omanik seda hooldama, peab omanik seda hooldama, Ehitise säilimiseks arheoloogiamälestiste hooldamine ei ole säilitamiseks hooldamine ei ole säilitamiseks arheoloogiamälestiste - inimmõju, seda pare sest mida väiksem vajalik, otseselt - muistiseid või kasvanud Võssa mini väärtused püsivad. osata neis näha ega pidada risuhunnikuteks aga dakse maastikul Hooldamisega kodusid. kunagisi või kalmeid soodsamad tin- säilimiseks luuakse muistist esile tõstes ei pea hoidma täielikult gimused. Arheoloogiamälestisi - nädalas niitma, monokul kord ega puude ja põõsasteta põllumassiivides on just söödilappidena hoitud tuursetes säilitajad. mitmekesisuse loodusliku ja kultusekivid kalmed sioonis nimetatakse loomulikuks riskiks, pärand samuti samuti pärand riskiks, loomulikuks sioonis nimetatakse läbi, lükatakse (küntakse hävib kaudselt või otseselt hävivad tulemusena ja kuivendustööde väetiste kuhja; materjal). metallesemed ja orgaaniline Tüüpilise Eesti arheoloogilise arheoloogilise Eesti Tüüpilise kaudu kirjeldamise muistise keeruline kuivõrd ilmneb, tunda, ära neid olla võib veel suure siis sootuks roolist. ekskavaatori -

Arheoloogiatundlikud alad ja mälestised Räpinast läänes. alad ja mälestised Räpinast Arheoloogiatundlikud tänava- külade põhjal lisatud EKI Kohanimeraamatu Tekstina ning esmamainimise aasta. Aluskaart: nimekuju päevane Liivimaa erikaart 1839 Rücker ja pärimuspaikade ei ole näidatud Muististe Kaardil otsingu- ning hobiotsijate leiukohtade andmebaasis olevaid andmeid kohtade Kunagisi põllustruktuure on võimalik avastada avastada on võimalik põllustruktuure Kunagisi Tüüpilise Eesti arheoloogilise muistise kirjeldamise kirjeldamise muistise arheoloogilise Eesti Tüüpilise

KUIDAS MEPROGNOOSIME? 3. laibana maetud. Keskajal sai ristiusu vastu võtmisel võtmisel vastu sai ristiusu Keskajal maetud. laibana jäid püsima kuid matusekombestik, kristlik valdavaks surnuid ei - viidud kihelkonnakiri kõiki – külakalmistud kute juurde kalmistule. on oluline tähele panna Seetõttu sest künkaid, liivaseid läheduses olevaid külade vanade matmispaikadena. olla olnud kasutusel need võivad nüüdsetelt karja- ja heinamaadelt või isegi metsast: neist ja heinamaadelt või karja- nüüdsetelt ja põllukivihunnikute alla mattunud rohukamara kõnelevad on jälgi muudestki majandus- Maastikul väljad. -peenarde lubja ja -töötlusest, rauasulatusest näiteks tegevustest: põletusest, tõrvaajamisest, klaasitootmisest jms. klaasitootmisest põletusest, tõrvaajamisest, tunda, olla ära neid võib keeruline ilmneb, kuivõrd kaudu - Arheoloogia roolist. ekskavaatori suure siis veel sootuks tähele- juhtida soovime prognoosimisega alade tundlike arheo- eel on vajalik kaevetööde kus panu kohtadele, säilinud nõustamine, et niigi katkendlikult loogiaalane kannatada. käigus tööde saaks ei allikmaterjal ja on leiukohtade põhiline töövahend Prognoosimise arheoloogiakabinet Ülikooli mille Tartu info, uuringute andmebaasi. ja pärimuspaikade Muististe on koondanud andmebaasis on olevas juures registri Kultuurimälestiste mälestisi alla võetud juba kaitse tasandil nähtav avalikul Kirjandus- Eesti ka Andmebaasi jõuavad info. puudutav 2011. aas- ning alates teated muuseumi rahvaluulearhiivi riigile hobiotsijate koonduvad tast Muinsuskaitseametisse aitavad Maastikku teated. leidude ja leiukohtade üle antud -

Rauaajal tekkisid suuremad külad koos neid ümbrit koos külad suuremad tekkisid Rauaajal Inimese elupaikadega on alati tihedalt seotud ka ka on alati tihedalt seotud Inimese elupaikadega Kiviaja lõpul alguse saanud viljelusmajanduslikule Kiviaja lõpul alguse saanud viljelusmajanduslikule MIDAME PÜÜAMEPROGNOOSIDA? elulaadile mindi Eestis üle valdavalt pronksiaja jooksul jooksul pronksiaja üle valdavalt elulaadile mindi Eestis ja Pronksi- paikseks. muutus suhteliselt ja elanikkond hajus, üksik väga asustus oli arvatavasti rauaaja vanema puidust, rõhtpalkkonstruktsioonis. taluline, ehitised tehti jälgi, ei jätnud maapinda püsivaid Sellised rajatised – avastada raske samuti väga on neid elupaiku mistõttu savinõude põlenud kivipurd, vaid olla võivadki jälgedeks - asus toonasele viitavad killud, loomaluude tükid. Samas ja kindlat tüüpi kultusekivid tusele väikeselohulised kivikalmed. ja pinnasest ka Surnuid on nii põletatud kui (kääpad). matmispaigad. Matusekombestik on aastatuhandete on aastatuhandete Matusekombestik matmispaigad. on maetud palju muutunud: oma kodakondseid jooksul millest maahaudadesse, (siruli, kägaras) asendites eri maa luud säilivad jälgi ei jää, kuid maa peale püsivaid sees ka saadik on rajatud aastatuhandeid; pronksiajast kividest (kivikalmed) kalmeid: rajatistega maapealsete sevate põlispõldudega. Need külad on sageli kasutusel kasutusel on sageli Need külad põlispõldudega. sevate arheoloogiline tekkinud toona mistõttu tänapäevalgi, veel on hästi säilinud: pidevalt pole samuti kuigi kultuurkiht ehitatud uusi maju, talusüdame mahajätmisel see põlluks all olla siiski maapõues künnikihi võib jne. Samas küntud pinna- hoonepõhju, leeasemeid; kõikjal säilinud kunagisi aegade läinud esemeid, kurjade kaotsi visatud või ses ära ja uusaja jms. Keskaja eest maasse peidetud väärtvara mõisate arv ja asustus levis, suurenes rahvastiku jooksul pidid põldude laiendamine, mistõttu toimus arenedes looduslikult nihkuma nii mitmeski paigas talud ja külad aladele. ebasobilikemale Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peami- asustus koondus Kiviaja küttide-kalurite-korilaste aladel tuleb sellistel mistõttu kallastele, selt veekogude Aasta- avastamisega. elupaikade arvestada kunagiste - ran on maastik muutunud, kunagised jooksul tuhandete Peipsi (nt sisemaal, mõnes kohas sügaval nad on praegu alla. Kiviaja hoopis jäänud vee vastupidiselt rannikul) viitavad sest sageli tuntavad, ära asustusjäljed on raskesti kivikillud, cm suurused 1–5 vaid laagripaigale kunagisele katked. luutükid, savinõude - arheo üles initsiatiivi näidanud vald pole ükski Paraku ehkki üldplaneeringu tellimiseks, prognoosi loogiapärandi olemas- vaid välitöid, see aeganõudvaid puhul ei eelda Seda kaardianalüüsi. ja töötamist läbi andmestiku oleva ajaperioodide tunneb eri ekspert, kes peab tegema tööd - hinnata ja tõlgen allikakriitiliselt muistiseid ning oskab - ressursipuudu Vaatamata teateid. dada arhiivis leiduvaid nõuks võtnud arheoloogid sele on Muinsuskaitseameti üldplanee- valdadele kõigile ise teha kõrvalt muude tööde teha aastal jõudsime 2020. esmane prognoos. ringu jaoks aastal järgmisel kuid kaardistamise, seitsme valla vaid veel mida saame teha See on vähim, püüame rohkem. heaks. muististe kaitsmata

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 42 43 - maapiirkon sügaval: ei asu kuskil Arheoloogiapärand Eelmine üldkäsitlus – „Eesti esiajalugu” ilmus 1982. aastal, kuid käsikiri käsikiri aastal, kuid esiajalugu” ilmus 1982. – „Eesti üldkäsitlus Eelmine https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/ Autorid on Tartu Ülikooli arheoloogid Aivar Kriiska, Valter Lang, Valter Kriiska, Aivar arheoloogid Ülikooli on Tartu Autorid Arhitektuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitseamet_ 03.02.20.pdf Ain Mäesalu, Andres Tvauri ja Heiki Valk. Köite toimetaja V. Lang. V. toimetaja Köite ja Heiki Valk. Tvauri Ain Mäesalu, Andres 1 2 3 menetluses teataks nõu saamiseks Muinsuskaitseameti nõu saamiseks menetluses teataks poole pöörduda. Kokkuvõte säilinud, sest terviklikult kunagi Muistised pole mitte miski ongi oma olemuselt katkine: arheoloogiapärand edasi inimene otsustab kui siis, saab arheoloogiaks hiljem on neist mahajäetud asjadest aega minna. Palju ja arengut inimmõtte lugeda välja võimalik ja paikadest muutumist. äärmiselt enamasti kultuurkiht dades on arheoloogiline all. Üldjuhul pealmise kamarakihi ja asetseb kohe õhuke sest ja vastupidi, ei sega pärand igapäevaelu inimeste kui Samas sügavamale. künnikihist ei kaevata tavatöödes siis kaevandamist, või ehitustööd suuremat kavandatakse ja aastasadade jooksul maastik muutub pöördumatult Nüüd on mõistlik asjad ladestunud pinnasekihid hävivad. on niivõrd see on olnud, kas läbi mõelda: mis siin varem see, et on võimalik või plaani ümber, väärtuslik, et teeme - esmalt uurime ja siis ehitame. Üldplaneeringus pärandi märkides annamegi järelemõtlemiseks alasid ära rikkaid võimaluse. valmis juba 1975. aastal; autoriteks toonase Teaduste Akadeemia ajaloo Akadeemia Teaduste toonase aastal; autoriteks juba 1975. valmis ja Evald Lõugas Vello Jaanits, Silvia Laul, Lembit instituudi teadlased Tõnisson.

Prognoosalad ei ole väga täpsed, sest arheoloogiliselt täpsed, sest arheoloogiliselt ei ole väga Prognoosalad Kogu selle eripalgelise andmestiku koondame ühele koondame andmestiku selle eripalgelise Kogu 2020. aastal Muinsuskaitseameti tehtud arheoloogiatundlike arheoloogiatundlike tehtud aastal Muinsuskaitseameti 2020. Aluskaart: Maa-amet 2020 alade prognoosid.

1) planeeringus märkimine võimaldab edaspidi arheoloo- 1) planeeringus märkimine võimaldab arvestamist; aladega 2) planee- gilisi väärtusi sisaldavate hoida et üldistav, peab olema piisavalt ringus avaldatu rüüstamine. muististe alla võtmata riigi kaitse veel ära täpsusega kinnistute eesmärk ei ole seega Prognoosimise allikatele hinnangute arheoloogilistele andmine, vaid tuginedes märkimine, et projektide alade ära laiemate tundlike alade kandmisel üldplaneeringu joonisele tuleb üldplaneeringu joonisele tuleb alade kandmisel tundlike asja: vastuolulist määral teataval silmas pidada kahte sobilikel aladel on ka võimalike muististe hulk väiksem. hulk väiksem. muististe võimalike aladel on ka sobilikel juba olemasolevatele lisaks joonistub välja Keskmiselt Hobi- u 30–60 kohta. ala valla mälestistele arheoloogilist rääkimata tegevus, inimeste ja koduloohuviliste otsijate juurde, aastal infot igal toob uurimistööst, arheoloogide alasid lisandub potentsiaalseid arheoloogiliselt mistõttu veel. kahtlemata kaardile ning joonistame välja prognoosalad. Tõenäoliste Tõenäoliste prognoosalad. ning joonistame välja kaardile väga alade hulk on piirkonniti väärtuslike arheoloogiliselt ning ühelt poolt ülalkirjeldatud andmetest sõltudes erinev, või liigniisketel endist: kunagistel poolt maastikest teiselt mitte- tegutsemiseks või muul põhjusel inimesele elamiseks analüüsida ajaloolised ja praegused kaardid, viimastest viimastest kaardid, analüüsida ajaloolised ja praegused muu- tasandil üha inforikkamaks eriti Maa-ameti avalikul tulevad – nende abil kaardid reljeefvarjutusega tuvad ka ja jõesängid, aga rannajooned kunagised nähtavale sajandi 19. kalmed. põllusüsteemid, linnamäed, kunagised aerofotod aastate 1940.–1950. veel ning ka lõpu kaardid Väga maastikust. maaparanduseelsest teavet annavad Instituudi teadlaste Keele on Eesti allikas tänuväärne olulist teavet leidub kus kohanimeraamat, koostatud asustuse ajaloo kohta. 4.

Rüütli tänava äärest leitud kaevu maakividest leitud kaevu äärest Rüütli tänava Pärn Anton Foto palkidest salvele. toetus raketis

1. tänava poolsel küljel tüsedale ehitusprahi kihile, mille tüsedale ehitusprahi poolsel küljel tänava - kuu keldrile kahele eemaldamisel paljastusid omakorda mille meetrit kõrged, kaks lunud müürid. Müürid olid kuni kuni välisküljelt palklagi. Keldrikompleksi kunagi jäi kohale tõi vundamendi süvendamine jätkunud Rüütli tänavani arvult madalad maa- ja viienda poolkeldri päevavalgele lähedusest puhastati välja paekivimüürid. Selle vahetus vooderdisega täidetud raudkividest kivide ja pinnasega seinad ümarovaalsed laotud mille raudkividest kaev, nelja ühendatud alumises osas risttappidega toetusid nurga- ülemised Palkide salvrakkele. kõrgusele palgikorra põiki asetatud paeplaatidega, ühendused olid kaetud kiviraketise mille nüristamine lubas alustada ümarovaalse - väljapuhasta märkimist, et nii võlvkeldris ladumist. Väärib maakividest raketisega ka kui kaev tud betoonrõngastega – mõlema vee- kohe täitusid puhastamise järel kaev mõõdeti sügavuseks Kaevude sooned olid töökorras. ca 3,5 meetrit.

- -

Anton Pärn Anton

Linda tänava kinnistu eeluuringud algatati 2018. aastal kinnistu eeluuringud algatati Linda tänava välitööd arheoloogilised jätkunud aasta kevadel 2020. välja- all asunud võlvkeldri murukamara õhukese Kohe Teadaolevalt tunnistati Teise maailmasõja järgselt maailmasõja järgselt Teise tunnistati Teadaolevalt Haapsalu linnaplaanidel 18. sajandist pärinevatel - kinnistu taas hoonestada. Enne pro kavatsusega koos eesmärk uuringute algust toimunud oli jekteerimistööde varem lammutatud kivihoone vundament, selgitada välja ning keldris asukoht kirjeldatud hoonealuse võlvkeldri täideti eesmärgid olemasolu. Kõik (pumba)kaevu asuva arvestas ajaloolise võlv ning projekteerimistöö järgnenud ühes kaevamist pidid jälgima elamu vundamendisüvendi - väljakae Väiksemaid väljapuhastamisega. võlvkeldri vana mille üks kohal, endise Pime tänava vaid kavandati vamisi pilt lõi aga avanenud käigus lõik jäi uue hoone alla. Töö senised plaanid segamini! oli ühen- selgus, et kelder puhastamise esimesel päeval satuti Rüütli Järgnevalt võlvkeldriga. teisegi duses veel asus hoone Pime (likvideeriti 20. sajandi alguses), Linda sajandi asus hoone Pime (likvideeriti 20. ristumispunktis. Varasem tänava ja Rüütli Saksa) (end omanditülist kruntide aasta kinnistust pärineb 1637. teade seoses mainiti kinnistul Tüliga pärast. kaevu piiril asuva mis oli juures, värava Saksa asunud kivimaja asukohaga aastatel 1760. linnamüüri väravast. neljast keskaegse üks linna kolmest peeti siinsel kinnistul asunud maja üheks kinnisvarast. kallimast valikul. asendit uue elamu asukoha keldri uuritaval krundil asunud pika ajalooga ühekordne pool- ühekordne ajalooga krundil asunud pika uuritaval massiivne paekivihoone ja mantelkorstnaga kelpkatuse aastate ning maja lammutati 1950. kasutuskõlbmatuks alguses. likku kinnistut peaaegu kolmkümmend aastat tagasi. kinnistut peaaegu kolmkümmend likku alana tuntud kinnistu uushoonestamine tõi päevavalgele päevavalgele kinnistu uushoonestamine tõi alana tuntud mille avastamine keldrid, pinnasesse mattunud ruumikad Haapsalu kohta. linna varaasustuse lisas olulist teavet uurida tervik viimati võimalus linna uurimisloos avanes Enam kui 70 aastat Linda ja Rüütli tänavate ristmikul rohe- ristmikul aastat Linda ja Rüütli tänavate 70 Enam kui ehituslugu keldrid mõtestavad linna linna keldrid mõtestavad Haapsalu Linda tänava tänava Linda Haapsalu

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 44 45

Kivihoonetele kuulunud keldritest vanemad olid ehi- vanemad keldritest kuulunud Kivihoonetele kinnistu uurimine näitas Linda tänava Kokkuvõttes Hilisematest esemeleidudest väärib esiletoomist esiletoomist väärib esemeleidudest Hilisematest Pärn, A. 2014. Elamu interpreteerimisest Eesti varases linnaehituses. – varases Eesti Elamu interpreteerimisest A. 2014. Pärn, 1 haardest. ilmselt toimus võlvimine Keldrite sajandil. tatud 15. ja 16. ilmnes kindel seos Siinjuures sajandi lõpukümnenditel. 16. rajatud ja 15. sajandi keskpaiku „kivistumise” tänavajoone välja kujunes Linnamüüri ehitamisega linnamüüri vahel. eesmärgil – linna kaitseehituslikul hilisem Rüütli tänav müürini kinnistute seniste ära linna põhjaküljel lõigati tagaõued. ulatuvad sajandi viimasel veerandil. 13. linna dünaamilist arengut saamise kümnenditel Jääb mulje, et neil Haapsalu linnaks linnaala hoonestus põhjasuunas maksimaalse saavutas Selline ehitustegevuse välja. rannani ulatuse, küündides kümnenditele, ettevalmistavatele sai toetuda intensiivsus varasemad kinnistu alalt kogutud millele viitavad leiud. sajandi keskpaiga 13. kaldtee. Poolkeldri asukoht kinnistul asukoht Poolkeldri kaldtee. näitas, et selle üks mis on tänaseni kinnistupiiri, vastu oli laotud külgsein Pime ees asunud eeshoone jäi viiluga püsinud. Keldri alguses, sajandi likvideeriti 20. Pime tänav äärde. tänava siirdudes tuiksooni, Haapsalu vanimaid oli üks kuid linnuse esiselt sadamani. Kirde- poolest pärit kangaplomm sajandi teisest 14. Selline (Lo). Loode-Flandriast või (Aire) Prantsusmaalt infokild leid Haapsalu linna-alalt on kõnekas esmakordne ulatuslikust tekstiilikaubanduse keskaegse Euroopa Vana Tallinn 25 (29), lk 27–54. Tallinn Vana

- - - - -

Selle ehitusaeg Selle ehitusaeg 1 suurune ala, mille keskme moodus- suurune ala, mille keskme 2 Haapsalu Linda tänav 3 kinnistu üldvaade. Droonifoto Ivar Soopan Ivar Droonifoto 3 kinnistu üldvaade. Haapsalu Linda tänav

siooniliselt jäi sarnase poolkeldriga ruudukujulise põhi ruudukujulise siooniliselt jäi sarnase poolkeldriga puidust kivimaja ette kõrguse pooleteistkorruse plaaniga Puidust eeshoonest polnud hallitaoline sõrestikhoone. hilisem kivi- jäi võlvkeldriga midagi säilinud, selle kohale eeshoonest keldrisse oli vaid hoone. Säilinud laskuv seostub leidude põhjal 13. sajandi teise poolega. Tradit poolega. sajandi teise seostub leidude põhjal 13. Jääb mulje, et neil mulje, Jääb saamise linnaks Haapsalu saavutas linnaala kümnenditel põhjasuunas hoonestus ulatuse, maksimaalse välja. rannani küündides Kokku avati 360 m avati Kokku set kultuurkihti leidus vaid avatud keldrite põrandakihi all all põrandakihi keldrite avatud leidus vaid set kultuurkihti Vaatamata ääres. ning kinnistu servaalal, Rüütli tänava Selgus, et inforohke. väga leiumaterjal sellele oli varane välja püsiasustus kujunes asunud vanem kinnistu kohal Leidudest jooksul. sajandi viimase veerandi 13. valdavalt kat jooginõude arvukad importkeraamika olid põnevad tasid keldrid. Võlvkeldrite siseruumide väljapuhastamisel väljapuhastamisel siseruumide Võlvkeldrite tasid keldrid. sajandi leiumaterjali. Keskaeg 19.–20. saadi peaasjalikult määrangul Erki Russowi mis arheoloog ked, esindasid valdavalt Reinimaa (Siegburgi) ja Alamsaksimaa (Coppen- ja Alamsaksimaa (Siegburgi) Reinimaa valdavalt - puithoonestu Vanemale pottsepakeskusi. tuntud grave) tasanduskihid järgsed sele viitasid söesed, tulekahjude - ajaliselt vara üksikuid ka all. Leiti keldrimüüride hilisemate Vanema pärit nõukatkeid. sajandi keskpaigast semaid, 13. linnakodaniku teha kindlaks hoonetüübina oli võimalik millele liithoonet (aitelamu), elamuna tuntud kuulus säi poolkelder. müüridega linud madalate 2. Nordqvist, K., Herva, V.-P. 2013. Copper Use, Cultural Change Change Use, Cultural Copper 2013. K., Herva, V.-P. Nordqvist, Viidatud Ikäheimo, Nordqvist 2017 kaudu. Nordqvist Viidatud Ikäheimo, Ikäheimo, J., Nordqvist, K. 2017. Lost in Narration: Rediscovering Rediscovering in Narration: Lost K. 2017. J., Nordqvist, Ikäheimo, Huggert,Fennoscandia. – northern Early copper finds in A. 1996. Diskussioon Ikäheimo, Nordqvist 2017. Nordqvist Ikäheimo, Diskussioon Mõõdetud eseme pinnalt 29.06.20 Tartu Ülikooli arheoloogia laboris laboris arheoloogia Ülikooli Tartu 29.06.20 Mõõdetud eseme pinnalt the Suomussalmi Copper Adze. – Norwegian Archaeological Review, Review, – Norwegian Archaeological Adze. the Suomussalmi Copper 50 (1), lk 44–65. 1 2 3 4 5 6 Current Swedish Archaeology, 4, lk 69–82. Archaeology, Swedish Current Ragnar Saage poolt portatiivse röntgenfluorestsents-spektromeetriga poolt portatiivse Saage Ragnar röntgenfluorestsents-spektromeetriga III-SD. Tracer Bruker and Neolithization in North-Eastern Europe (c. 5500–1800 BC). – 5500–1800 (c. and Neolithization in North-Eastern Europe K., Herva, Nordqvist, (3), 401–432; 16 Archaeology, Journal of European J., Lahelma, A. 2012. Early copper use in Neolithic Ikäheimo, V.-P., Archaeology, Journal of – Estonian an overview. North-Eastern Europe: (1), lk 3–25. 16 Fotod Kristiina Paavel Fotod

Kristiina Paavel Kristiina talb ehk talb ehk 1 . Kaks viimast erinevad nii kuju nii kuju erinevad viimast . Kaks 4 . 6 , saab selle alusel ka Betooni tänava tänava Betooni , saab selle alusel ka . Betooni tänava talb on kõigist teistest teistest talb on kõigist tänava . Betooni 2 5

ja väike, alla 5 cm pikkune eksemplar Karjalast Karjalast eksemplar alla 5 cm pikkune ja väike, 3

Parim analoog Betooni tänava leiule pärineb Kirde- leiule tänava Betooni analoog Parim talva dateerida nooremasse kiviaega, 3. aastatuhandesse kiviaega, nooremasse dateerida talva Põhja-Rootsist ka viimistlemata talb on teada Üks eKr. Varrisest Zalavruga IV asulakohast Zalavruga Kogu Kirde-Euroopas üliharuldane vasest üliharuldane Kirde-Euroopas Kogu Betooni tänavalt Betooni vasest talb Tallinnast Tallinnast talb vasest Aasta leid: Soomest Suomussalmist. Olgugi et see on dateeritud on dateeritud Soomest Suomussalmist. Olgugi et see ligikaudselt vaid kirvetaoline ilma silmata raieriist leiti 2020. aasta algu- leiti 2020. kirvetaoline ilma silmata raieriist kühmuline Varasem 57. Betooni aadressilt ses Tallinnast tund- sajandil inimtegevusega paetasandik on 20.–21. asub kitsal metsastunud matuseni muudetud. Leiukoht pinnasest kokku vahel ja raudtee karjääri maaribal Väo ega on segatud leiukontekst otsene Kuigi teevallil. lükatud tolleaegsel paigaga seostamist konkreetse talva võimalda on et ümbruskonnast on märkimisväärne, maastikul, leide ja muisti- kiviaja ja pronksiaja hulk noorema teada sümmeetriline ja laienev, suunas kergelt on tera seid. Talb 283,9 g. cm, kaal on 9,6 Pikkus kaksikkumer. külgvaates määramatud känkrad määramatud - teh ka sümmeetrilisem ja näib märksa siin nimetatutest kiviaja See on näide noorema niliselt kõrgetasemelisem. - hõlmas ajavahe mis Kirde-Euroopas metallikasutusest, peamiselt Karjalas eKr ning lähtus 4000–2000 mikku leidub ehedat vaske. kus Äänisjärve kallastelt, asuva alalt on jäävalt ja Soome territooriumile Vabariigi Karjala - valda üle 180 neoliitilise vaskeseme: teada praeguseks või kamakad töötlemata teravikud, ehted, valt väikesed kui ka mõõtmete poolest nii Suomussalmi kui Betooni tal- Betooni kui poolest nii Suomussalmi mõõtmete ka kui päris kiviaja lõppu ning neid on oletamisi dateeritud vast pronksiaega või

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 46 47

- 3

ca 100 Tõenäoliselt on sel olnud niiskuse on sel olnud niiskuse Tõenäoliselt 2 4 Eripärane on ka see, et kandepiilaritel (sammastel) (sammastel) see, et kandepiilaritel on ka Eripärane - värvitud tagasihoidlik rist. Töö kavandati torni Kiriku pärnaniinest avastati kohalt lae alt oreli Kiriku Tellingute ja telkkatuse paigaldamine tervele hoonele, tervele paigaldamine ja telkkatuse Tellingute titaantsink- valiti materjaliks katusekatte uueks Kiriku kondenseerumist vähendav mõte, et kaitsta orelit, aga aga orelit, et kaitsta mõte, vähendav kondenseerumist Osa eesmärgiga. akustilise olid need seal ka võib-olla klaasi all. kirikus neist paneelidest eksponeeriti all oli puuritud. Rõdu alla puidu südamik välja oli ülevalt puurimine ei olnud õnnestu- paari sammast, kus näha ka tulnud. Ilmselt oli pealt välja nud ja puur oli samba külje ja sammastel puurimise eesmärk, et sambad ei praguneks aastat, seega loodetavasti tasub investeering ennast ära. tasub investeering loodetavasti aastat, seega - ilmselt sõja ajal vigas sai olemasolev, ettepanekul võtja ja 48 sentimeetrise pikkuse tada saanud 83 sentimeetri keevitatud, osast kokku malmrist kahest põiktalaga ja kullatud. restaureeritud punutud. olid kokku paneelid, mis pärnaniine ribadega Paneelide ots A. П.”. Ühel sellisel paneelil on kiri „N 116 tarve on teadmata. Plekk oli kallis, kuid tootja on andnud pleki elueaks on andnud pleki elueaks tootja kuid Plekk oli kallis, nagu seda tehti Kärdlas, on mujal riikides tavapärane, riikides tavapärane, on mujal Kärdlas, nagu seda tehti erandlik. Tellingute pigem tõttu ressursside meil piiratud mis ehitustöödega maha lisapingeid, võttis paigaldamine käivad. Mis kaasas paratamatult peamine, mälestis oli ka ei seganud ja töid kaitstud täielikult ajaks ehitustööde halb ilm. üsna Eestis hinna tõttu kõrge plekk, mis on materjali haruldane, seda on seni paigaldatud korral. kuuel vaid äravoolusüsteem ning krohviti välisseinad. Lisaks asendati Lisaks välisseinad. ning krohviti äravoolusüsteem ja eemaldati tunnistatud puitpõrandad avariiohtlikuks ja soojal aasta- kuival all olnud muld, mis oli ka põranda maalid altar ja kirikumööbel, Restaureeriti ajal täiesti märg. ja tänu paigaldatud orel ka on tehtud Korda ja valgustid. - hoida Hiiumaa sõp püsivalt saab kirikus põrandaküttele oli hoiul Kärdla mis varem klaverit, seltsile kuuluvat rade saalis. muusikakooli

Karin Kirtsi Karin OÜ P.P. Ehitusjärelevalve OÜ OÜ P.P. Ehitusjärelevalve 1 Kiriku restaureerimistööde rahastamist oodati aastaid. rahastamist restaureerimistööde Kiriku 2018. aastaks oli vajalik summa annetuste ja toetuste ja toetuste summa annetuste oli vajalik 2018. aastaks RESTAUREERIMISTÖÖD 1861– kirik on aastatel Püha Ristija Johannese Kärdla stiilne Askeetlikult kivikirik. 1863 ehitatud historitsistlik seas üks on tööliskirikute arhitektuurimälestis ja kaunis ainulaadsemaid. luksuslikud(?) võimalused luksuslikud(?) Kärdla 2, Posti Sova) (Elo OÜ Tallinn Vana eritingimused: Muinsuskaitse Tallinn Vana Viimistlusuuringud: restaureerimistööde OÜ Tallinn Projekt: Vana OÜ Rändmeister projekt: kellatorni ja Katuse järelevalve: Muinsuskaitseline Kärdla kiriku kiriku Kärdla Reiss) (Helmut Sihtasutus Kiriku Kärdla Tellija: Juba 2012. aasta uuringutest selgus vajadus vahetada vahetada selgus vajadus Juba 2012. aasta uuringutest - konstruktsioo halvenes aastatega viimaste katus, kiriku ka muutsid kriitilisemaks Olukorra kiiresti. nide seisukord olid mõle- Näiteks vead. ehitustehnilised tehtud varem läbi paindunud, mille põhjus oli vahepärlinid mad kiriku paigutatud ja hõredalt ristlõige nende ebapiisav eelkõige olid avanenud vajumisega pärlinite Koos toetuspunktid. palju teisigi üles lugeda Ridamisi võis sarikatapid. ka uuenduse, sellele paigaldati kirik läbis põhjaliku Kärdla rist, restaureeriti olev tornis kiriku kullati uus plekk-katus, ja pinnasevee lisati vihmaveetorud aknad ja uksed, kiriku abiga lõpuks koos ja ehitustööd kiriku renoveerimiseks renoveerimiseks kiriku ja ehitustööd koos lõpuks abiga läksid mahus alata. Tööd täies võisid kirik-kontserdisaaliks andis Suur rahasumma miljon eurot. enam kui maksma terviklikult. korrastamisele läheneda kiriku võimaluse rahastuse tuhande eurose paarkümne kuni Tavapärase, likvideeri- avariiohtude jätkuvalt kogudus tegeleks juures - paratama halveneks ja hoone üldisem seisukord misega aastaga. tult iga probleeme. 1

Kuigi ajaloolise kiriku viilutorni Kuigi ajaloolise viilutorni kiriku 5 Et originaalkonstruktsioone maksimaalselt säilitada, säilitada, maksimaalselt Et originaalkonstruktsioone Kiriku sisetingimusi mõjutas kindlasti topeltakende sisetingimusi mõjutas kindlasti topeltakende Kiriku - õhuline kivist viilu barokselt avar, eriliseks teeb Kiriku OOTAMATUD, OODATAVAD OLUKORRAD OOTAMATUD,OODATAVAD restaureerimine ei olnud prioriteetide seas, õnnestus ei olnud prioriteetide restaureerimine ilme, originaalseid sai värske Torn kenasti. see töö ka säilitades. Nüüd on algne torn kihistusi maksimaalselt sees ja seda on võimalik torni praeguse eksponeeritud uudistama minna. ei olnud kaugeltki et tegemist alguses oli selge, Kohe kaenlas, projekt saanud rahulikult, oleks kus objektiga, ajada ja öelda/jälgida, järge astuda, paberites kohale - prob hakkasid Loomulikult teevad. meistrid tööd kuidas oli n-ö lahkamislaual. „patsient” leemid ilmnema siis, kui osutus Avamisel nende kandevõimes. tuli veenduda oli arvatud. kui kehvemaks tunduvalt seisukord sarikate samuti erinev, oli nende seisukord tõttu Läbijooksude oli sarikaid käepärasega. lapitud kõige aja jooksul 160 ca 160 täpsemalt seda tööd ei ole. Kuidas pragusid tõesti kommenteerida. kahjuks keegi ei oska tehti, aastat tagasi altariruumis ja olid topeltaknad Varem paigaldamine. muutmisel lisati siseraamid köetavaks Kiriku käärkambris. lõpu- katusetööde Selle sai koos ülejäänud akendele. ka annetusele. isiklikule tänu Enn Kunila võtta ette faasiga toodetud kodumaal valdavalt kasutati sisetöödel Kiriku värvitud puhastati käsitsi lauad linaõlivärvi, varasemalt ning pintsliga. uued krundi- ja värvikihid tehti põhi- aastal ehitati ruudukujulise mille ümber 1929. torn, puidust kellatorn. plaaniga 2 Kärdla kirik, enne 1929. aastat. Foto Hiiumaa Muuseum aastat. Foto kirik, enne 1929. Kärdla renoveerimiseks* kiriku Kärdla Korjanduskast

. Siinkirjutaja esimene https://m.facebook.com/digiprint.ee * Foto ehitustööde kiriku Kärdla oli Hiiumaa Selveris, kirikuga kokkupuude viieeurone. mündid ja käkerdatud olid vasekarva korjanduskastis restaureerimistöödeni kiriku läbi mõte, et Mäletan, et peast käis ei osanud ma aimatagi, Toona ilmselt aastaid aega. jõudmine võtab ehitus- olen pealaest jalatallani kiriku paari aasta pärast et vaid kaasatud. töödesse 1. 2.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 48 49 Siinkohal ei taha kellelegi näpuga näidata, aga objektil aga näidata, näpuga ei taha kellelegi Siinkohal POISSLASTEKOOL JA RESTAUREERIMISÕPE Üllatavalt heas korras oli aga üleni paemüüritisse uputa- oli aga heas korras Üllatavalt läbisadamisest mõnes kohas tud müürlatt, millel oli vaid ja seenkahjustusi. tingitud mädanikku põhjalikult piisavalt ei ole eeltööd kui tunneb eriti teravalt, ka kui projekteerijate nii uurijate, võrdselt See käib tehtud. alles tõesti On üllatusi, mis selguvad kohta. ametkondade eeldab parandamine pisivigade isegi projekti objektil, aga lisa- tekitas Näiteks kooskõlastamist. osapooltega kõigi oli see, et paljud sõlmed tuli uuesti lahendada, ka pinget värvilahendusi, sest algupärane muuta avatäidete vaja Muuda- aruandes toodust. erines värviuuringute toon üldiselt kaasa eelarve suu- ka toovad tused projektis olulisim kallinemine sõnul tekkis Tiit Harjaku renemise. alt, sellist pleki roovituse avastamisega tõrvapappkatuse projekti säästeti näha. Samas ei osatud ette töömahtu vahetamata jäi välja arvelt, näiteks alade” „tumedate müürlatt. tegid ehitustöid Katuse tähelepanu juhtida? Millele veel - oli, et noor kummastav ehitajad. Veidi hakkajad noored korrale alguses mitmel korral mehi pidi ehitustööde ja suitsetamise roppuste kajavate üle pühakoja kutsuma 3 4 5 6 Tellingute ja telkkatuse paigaldamine paigaldamine ja telkkatuse Tellingute Tiit Harjak kirikule. Foto valtsimine. Titaantsinkpleki Harjak Tiit Foto paneelid. tulnud pärnaniine välja avamisel Katuse Kirtsi Karin Foto kiriku pärnaniine tahvel ja eksponeeritud Puhastatud Kirtsi Karin Foto kohal. kooriruumi

3. 4. 5. 6.

Hiiumaa jaoks oluline hoone sai korda ennekõike tänu ennekõike hoone sai korda oluline Hiiumaa jaoks http://www.hiiuleht.ee/ täiendatud kommentaar viitele: Tiit Harjaku http://www.hiiuleht.ee/2018/ põrgukuumuses, Mehed panid kirikukatust https://www.puhkaeestis.ee/et/kardla-kirik vahe- lahtivõtmisel katuste nägema on juhtunud kes kõigil, Palume Puidust torni rajamise põhjuseid on teadaolevalt kaks. Väidetavalt ehitati Väidetavalt kaks. põhjuseid on teadaolevalt rajamise Puidust torni LÕPETUSEKS 9 2020/06/tanutseremooniaga-taasavatakse-kardla-kirik/ - see ei pidanud ilmastikutingi kuna kaitseks, algse kivitorni puidust torn ehitamine seotud et ilmselt oli puittorni on teada, Teisalt vastu. mustele maailmasõja maha I võeti kell kiriku Kärdla annetatud uue kellaga. kirikule lõpul Tallinna aastate 1920. kinkis kirikule Uue kella ümber. ajal ning valati oli pärit kes Devid, omanik Richard Lõvi Kuld ja restorani võõrastemaja (Wikipedia) Kärdlast. kihina pärnaniinest katusekatet ja kel on teavet selle otstarbekuse kohta, kohta, selle otstarbekuse on teavet ja kel kihina pärnaniinest katusekatet aadressil kirjutada otse või poole toimetuse saamiseks kontakti pöörduda [email protected] 5 1 2 3 4 - tunnustust restau eraldi väärib lõpunoodina Positiivse esimees Tiit Harjak, juhatuse koguduse juhtinud reerimist saadud üldehituse erialal Tehnikaülikooli Tallinna kelle ja asja- ajal hädavajalikud olid ehitustööde teadmised olnud Harjak oli esindaja rollis tellija Ametlikult kohased. jäid tänu temale paljud apsakad täpne ja põhjalik, ning selline asja juures, et ta on hingega Oli näha, juhtumata. meeldiva ka ning tagas kiidusõnu väärib suhtumine koostöö. ning väärtuslikku hoolega vanasse paljude entusiastlike ajalooga tulemusena. Väärika töö inimeste suhtunud luues aktiivses kasutuses, kord ehitismälestis on taas kogukonnale. lisaväärtust täpsemat üle- ja restaureerimistööde käekäigust Kiriku https://xn--krdlakirik-q5a.ee/ lingilt: saab lugeda vaadet renoveerimine/ , 17. august, 2018 august, , 17. 08/57240/

7 8 Olulisem probleem on siiski oskustööjõu nappus. Kuigi Olulisem probleem nappus. Kuigi on siiski oskustööjõu siiski esi- kuid noormehed olid püüdlikud, teinud Töid Kiriku puittorni sees oleva viilutorni viilutorni sees oleva puittorni Kiriku Tiit Harjak Foto renoveerimine. avamist. pärast Katusekonstruktsioonid Tiit Harjak Foto kirik. Kärdla Restaureeritud Kirtsi Karin Foto

pärast. See, et ehitusobjektil hommikust õhtuni muusika muusika õhtuni See, et ehitusobjektil hommikust pärast. ei pea kirikus Loomulikult mürtsub, on ilmselt tavapärane. linna- tuli ka märkusi aga kuulama, ajal koraali ehitustööde alustama, siis restaureerimisalane kuskilt peavad noored pilguta, objektil ilma meistri karmi toimuda ei tohi algõpe objektidel, sest üksainuski muinsuskaitsealustel eriti veel ja ajaloolise hoone väärtuse kahanemise kaasa toob viga juhul mälestise hävinemise. halvemal seda ainult Kindlasti ei juhtu nes palju vigu ja lohakust. õppe puu- restaureerimise praktilise kvaliteetse Kärdlas, on tegijaid juba aastaid ja tugevaid Eestis dus kummitab on täienduskoolitus Kunstiakadeemia Eesti üha vähem. Nagu ei täida meistriõppe tühimikku. aga tänuväärne, on näidanud, jääb restaureeritavatel hoonetel ehitustööd ja uljad, noored asemele tulevad üha vähemaks, meistreid viimistlus on olulisem traditsioonidest. viisakas jaoks kelle peita end nii meisterlikult pealispinna all võib Viisaka asendamatu kipsikruvi – püsti seisavad tapp kui voolitud ajastust ja meistritest. mõlemad, mälestusmärgina elanikelt. Ehk tasub edaspidi mälestistel ehitustöölistele ehitustöölistele Ehk tasub edaspidi mälestistel elanikelt. mäles- et ja veenduda, on tegu selgitada, mis objektiga austusega. tisse suhtutakse 7. 8. 9.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 50 51 1 2 3 - Reet Heidelberg ¯ Malle Mallereet OÜ (maalirestauraatorid (maalirestauraatorid OÜ Mallereet Nüüd on mõlemad maalid restaureeritult kenasti kenasti Nüüd on mõlemad maalid restaureeritult Mõlemad maalid olid tugevalt mustunud, lõuendid Mõlemad maalid olid tugevalt Praeguse altarimaali autorit ei teata. Maali all on ei teata. altarimaali autorit Praeguse Kiriku interjöör maalidega. Foto Mait Heidelberg Foto maalidega. interjöör Kiriku Mait Heidelberg Foto Kuuliaugud. Vana altarimaal restaureeritult. Foto Mait Heidelberg Foto altarimaal restaureeritult. Vana

tagasi vastremonditud kirikus. kirikus. vastremonditud tagasi lõtvunud ja raamid korrast ära. Suuremal altarimaalil oli Suuremal ära. korrast ja raamid lõtvunud kuulid mille tekitanud alumises osas seitse kuuliauku, leidus ja rebendeid seina seest. Auke leiti altari tagant tumenenud ja väga mitu kihti veel maalil, lisaks teisel ka raamil Kuldornamendiga kattelakki. eemaldatavat raskesti pudene- ja palju detaile ära osas lahti suures oli dekoor olid lahti, puidust nurgaväljad nud. Ülemised õhukesest see, et on vahva juures Raami ja kaardunud. pragunenud käega” paigutatud „vaba elemendid on raamile dekoori on raamimeistrid sattus. Tavapäraselt parajasti ehk kuidas hästi korrektsed. oma töös nimetähed K. M., mis on samasugused nii eesti kui vene vene eesti kui nimetähed K. M., mis on samasugused nii kunst Peterburi näiteks vene, ka olla tegu võib Nii keeles. arvata, selle massiivne raamistus et maal ja Võib nikuga. on Maali mõõtmed Hiiumaal kohapeal. on tehtud tundub meetrit – ja seetõttu ligi kolm – kõrgus suured ei oleks et nii suurt alusraamiga lõuendit koos loogiline, võis kinnitustest Naelte transporditud. kohale kaugelt ja uuesti võetud lõuendit lahti et alusraamilt järeldada, ja on professionaalne käekiri kinnitatud ei ole. Kunstniku akadeemilises traditsioonilises kiiresti, maaling on tehtud lõpetamata jäänud, sest justkui on kohati stiilis. Töö alusmaa- vaid mõned on jäänud kaetuks riidevoldid Näod ja Kristuse figuur on samas täpsemalt linguga. maal terviklikult mõjub vaadates viimistletud. Kaugemalt ja elavalt. Malle-Reet Heidelberg ja Maris Klaas, raami dekoor Sirje Säär, Säär, Sirje dekoor raami Klaas, Maris ja Heidelberg Malle-Reet Vainküla) Tõnu puidutöö kogudus Kiriku Kärdla EELK Tellija: EnnRahastaja: Kunila maali: suuremõõtmelist kaks kaunistavad kirikut Kärdla minu lapsukesed altarimaal „Laske vana raamis kuldses altarimaal „Kristus (1856, J. Behse) ja praegune juurde” restau- taastamistöödega ristil” (1889). Seoses kiriku - ja rahasta algatusel aastal Enn Kunila möödunud reeriti maalid. misel ka Kärdla kiriku kiriku Kärdla kaksaltarimaali Restaureerimine: 1. 2. 3.

sadevee imbumine müüritisse ja seinte allosa läbi- imbumine müüritisse ja seinte sadevee hullem põhjaseinas, aga oli kõige mis vettimine, oli Seetõttu allääres. seinte oli kõigi koldeid üksikuid põhjaseinal põranda siseviimistlustöid teha võimatu 30–50tsoonis keskmiselt cm, pikihoone kirdenurgas põrandast; 80 cm kõrguseni kuni kruntimine- seinatsoonide ja piilarite liigniiskunud linaõli liimi või sajandil tugevat viimistlemine 19.–20. ja värvidega, mille eemaldamine pahtlite sisaldavate ei olnud võimalik; käsitsi tulemusel tekkinud läbijooksu katusekatte kunagise võlvi- pealispinna erosioon ja krohvi krohvikaod torni pikihoone lääneseina ehitatud kõrge vastu soklini võlvist vertikaalsed, tekkinud vajumisest müüritises läänepoolsete pikihoone rebendid ulatuvad joonel; aknaavade kondenseeru- veeauru tõttu ventilatsiooni puuduliku ulatuslik pinnale tekkinud ja võlvide misest seinte levik. ning rohevetika ja värvi „klaasistumine” krohvi Haljala kiriku pikihoones aastail 2019–2020 tehtud tööd tööd tehtud pikihoones aastail 2019–2020 Haljala kiriku 2018. aastal konserveerimisele kooriruumi olid jätk kiriku - 2018, lk 43). Kooriruu aastaraamat (vt Muinsuskaitse pikihoones kuid aluseks, võeti metoodika mis kasutatud järjekindlast puhul ei saa enam rääkida tööde tehtud mis pikihoone siseviimistluse Põhjusi, konserveerimisest. - erisugused meeto sundisid peale väga restaureerimisel did, oli mitu: – – – kandadel; – – interjööri ei saanud lahendada vaid Probleeme interjööri Tavapäraste viimistluse restaureerimisega. nüüdis- tuli kasutada kõrval vahendite restaureerimise ja meetodeid: tooteid aegsesse ehitusmaailma kuuluvaid müüritise liigniis- (Sakret), kuivsegu tsemendisisaldusega ja survepuhastus- (Remmers) tehnoloogia tõkestav kust metoodika. Eva Mölder Rändmeister OÜ, Vana Tallinn OÜ, OÜ, Tallinn Vana OÜ, Rändmeister

Vaade pikihoonele enne restaureerimist. Foto Peeter Säre Peeter Foto pikihoonele enne restaureerimist. Vaade

restaureerimistööd Pikihoone Pikihoone

kiriku restaureerimine Haljala Püha Mauritiuse Püha Mauritiuse Haljala Reno OÜ Vana Tallinn OÜ Tallinn Vana Tegevuskava: Restaureerimine: Rakvere mnt 1, Haljala Haljala Rakvere 1, mnt kogudus Mauritiuse Püha Haljala EELK Tellija:

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 52 53 2 3 4 -

Ulatuslikud restaureerimistööd Haljala kirikus said said Haljala kirikus restaureerimistööd Ulatuslikud Plaanitust suurema töömahu kõrvalt jäi napiks aeg, jäi napiks kõrvalt töömahu Plaanitust suurema Võlvide puhastamine tahmunud värvikihtidest. Foto Peeter Säre Peeter Foto puhastamine tahmunud värvikihtidest. Võlvide Leitud maalingufragment. Foto Eva Mölder Eva Foto maalingufragment. Leitud Säre Peeter Foto interjöörile. restaureeritud Vaade

teoks tänu mitme ametkonna ja eraisiku järjekindlale järjekindlale ja eraisiku tänu mitme ametkonna teoks Olgu need siin nimeliselt üles loetud: toetusele. rahalisele Kultuuriministeerium Vabariigi Eesti Muinsuskaitseamet Haljala Vallavalitsus Kultuuriministeerium Liitvabariigi Saksamaa Sihtkapital Balti Rüütelkondade Brevern von Perekond Dehn von Perekond Dellingshausen von Perekond Schubert. von Perekond Haljala valla ja koordineeris korraldas Finantseerimist koos Dellingshausen Thomas von vabahärra aukodanik Dellingshauseniga. von Verena abikaasa - fragmen pühendada. Leitud maalingutele mis oli võimalik - osaliselt väljapuhasta ja eksponeeriti did konserveeriti võidukaart säilinud ulatuses on eksponeeritud tuna. Kogu samuti samaaegne fragment, kvaadrimaalingu ääristava piilaritel. kvaadridekoor võidukaare puhastamine pealmistest, 1996. aastal aastal 1996. pealmistest, puhastamine võidukaare ja suitsust mustunud rikutud põlenguga elektrioreli värvikihtidest- paran pinna vigastuste ning puhastatud peamiselt toimus Puhastamine ja toneerimine. damine ja skalpelli proovides, tüüpe järele pahtlilabida käsitsi, töö ning ajakulukas Kannatlik terasharjadega. pehmete hallide plok ei jäänud ootuspärastele, lisaks kroonimata: võidukaarel kidena fragmentidele värvitud kvaadridekoori - ning halli- ja punasevär hilisemad) (1835 või ja piilaritel - serval (vara võlvikanna kirdenurgas fragmendile vilisele niši võidukaare leiti idaaknaava seim, enne 18. sajandit), - maalingu poolselt ja uusaegsete kesk- servalt seniste motiivistikuga eristuv teemantkvaadrite seast leidude tihedalt- eks (osaliselt läbijoonistatud maalingufragment see põhjal paikneb stratigraafia poneeritud). Värvikihtide järgnevas leitud kvaadridekoorile võlvikannalt kirdenurga värvikihis. Siiski – mahukaim töö oli seinte, võlvide, piilarite ja ja piilarite võlvide, seinte, oli töö – mahukaim Siiski 2. 3. 4.

2 Konserveerimistööde jätkamine muutus aktuaalseks muutus aktuaalseks jätkamine Konserveerimistööde seisukord et portaali oli selge, aastaks avariiline 2020. paekivi puhastamisega algasid Konserveerimistööd lõppenud on tänaseks konserveerimistööd Portaali Haljala kiriku remonte ja uurimistöid käsitlevad materjalid (1956–1959). (1956–1959). materjalid käsitlevad ja uurimistöid remonte Haljala kiriku Haljala kiriku remonte ja uurimistöid käsitlevad materjalid (1956–1959). (1956–1959). materjalid käsitlevad ja uurimistöid remonte Haljala kiriku Lk 46 1 2 Lk 13 Haljala kiriku tornialuse lõunapoolse portaali- tornialuse konserveeri Haljala kiriku kunsti- kui aastal, 1959. esimene etapp sai alguse mistööde eemaldati raidkivi eestvedamisel ajaloolase Villem Raami aastal koostatud 1959. 5. novembril parandused. katvad on lõunaportaal jooksul kuu et kolme lugeda, aktist võime ja krohvikihtidest. valgendusest puhastatud sekundaarsest por- et väljapuhastatud komisjon, aktis otsustab Samas erialaspetsialisti abiga aastatel järgnevatel taalid vajavad ja osalist restaureerimist. konserveerimist alles 60 aastat hiljem. Tänu Haljala valla Tahmaküla ini- Tahmaküla Haljala valla alles 60 aastat hiljem. Tänu algas toetusele ja Muinsuskaitseameti annetustele meste - portaali oodatud konserveeri kaua seisukorras avariilises etapp. teine mistööde on põhjustatud originaal- kahjustused ulatuslikud ja raidkivi kattekihtide kaitsvate ning kõigi kvaliteedist kivi halvast - Ilmastikutingi aastal. ja värv) eemaldamisest 1959. (krohv kihistunud pragunenud, jäetud kivi mõjul oli kaitseta muste lagunemise pärast jätkuva Raidkivi kadudega. ja rohkete ning piirkond talumite seisukorras olid eriti avariilises kõrval. palestike sekundaarsete algsed mõikaprofiilid konsolideeriti raidkivi Seejärel ning samblikest. vetikatest kivi- Lokaalseks praod. vahelised ning täideti kivikihtide kunstkivi. lubjakivi imiteerivat kasutati parandustäiteks peale. täidiste kunstkivist lokaalselt tehti Toonimine tühjenenud täideti ka paekivi konserveerimist Peale järelevalve muinsuskaitselise tooniti vuugid. Erandlikult raidkivi tellis talumit toetav soovil koguduse ja kohaliku taastada. otsustati mitte profiile Hävinud sarnaseks. tutvustatud. sise- Portaali Haljala rahvale ning tulemusi ka 2021. aasta kevadel. jätkuvad konserveerimistööd külje 1 2 3 Isabel Aaso-Zahradnikova Isabel 4 1

detail. Fotod Aleš Zahradnik detail. Fotod eemaldamist. enne krohvi Seisukord Soovik Kalle Foto tulemusega. tutvub tööde Haljala rahvas Punane Margus Foto

konserveerimine Torniportaali 17. augustil 1959. aastal on Haljala püha Mauritiuse on Haljala püha Mauritiuse aastal 1959. augustil 17. kirjeldatud kuid puhastamata, välja veel torniportaal kiriku seisukorda tehnilist rasket on portaali võrdlemisi osad on purunenud paljud profileeringu et ning seda, imiteeritud. ja asjatundmatult krohviga Isabel Aaso-Zahradnikova Isabel Uuringud: ja Konserveerimine: Aaso-Zahradnikova Isabel Zahradnik Aleš Seisukord enne ja pärast konserveerimist, konserveerimist, enne ja pärast Seisukord 1.–2. 3. 4.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 54 55

Sokli seisukord oli nähtav ja arusaadav ilma oluliste ilma oluliste ja arusaadav oli nähtav Sokli seisukord Restaureerimistööde kavandamisel oli olulisemaks oli olulisemaks kavandamisel Restaureerimistööde tugevus Müüri konstruktiivne hea! on väga Tulemus Apsiid restaureeritult. Foto Peeter Säre Peeter Foto Apsiid restaureeritult. Säre Peeter Foto Apsiidi restaureerimistööd. Sepp Tõnu Foto Restaureerimistööd.

Valjala kiriku apsiid on juba mitu aastat restauraatorite apsiid on juba mitu aastat restauraatorite kiriku Valjala restaureeriti 2015–2017 Aastatel tähelepanu pälvinud. 2018– viiluga. idasein koos ja kooriruumi apsiidi katus ja sokli restaureerimisega. vundamendi tegeleti 2020 ja selle alusel loodi mõõdistati apsiidi maht käigus Projekti - restaureerimistöö kaasnesid 3D-mudel. Olude sunnil ka – kalmistu päästekaevamised arheoloogilised ka dega siiski! lahti vuugimört osa kiviplokke uurimistetagi: oli hävinud, vast süüdlaseks lagunenud. Suurimaks tükkideks või katusepinnalt sajandeid soklile pritsinud vihmavesi. Võis Võis sajandeid soklile pritsinud vihmavesi. katusepinnalt vundament. ei ole ka seisukorras eeldada, et paremas külg, tehniline müüritööde niivõrd mitte kohaks arutelu - muinsuskaitse seotud ja sellega müüri esteetika kuivõrd seinad on püsti- ka kui lised väärtused. Nii apsiidi sokkel tahutud ning sobitatud kivi- täpselt ja puhtalt tatud väga domineerivad plokkidest, mis on loonud müürimustri, kus selliste jooned. Kui ja vertikaalsed horisontaalsed rangelt vabakujulisi restaureerimisel müüride puhul kasutada olla, rahul saab küll parandusi, tehtud ja mördiga proteese kuid säilitatud”, on maksimaalselt et „ajalooline substants ehitusmeistri loodud müüri esteetika moondub keskaegse peituda. Seepärast võib taga maailmapilt, mis selle ja tema soklis liigselt kahjustunud apsiidi kiriku asendatigi Valjala kivide puhul suuremate Vaid uutega. kiviplokid tervikuna hori- seda rangelt nende purunenud osa, tehes proteesiti Ainult mördiga lõigetega. vertikaalsete ja/või sontaalsete vuugikahjustused. väiksemad kõige vaid parandati kannatada ilma et oleks on tagatud, ja ilmastikukindlus ja sokli müüri- saanud apsiidi müüride terviklik esteetika muster. 1. 2. 3. 1 2 3 Tõnu Sepp Tõnu Archaeovision OÜ Muinassepp OÜ (Tõnu Sepp) (Tõnu OÜ Muinassepp Vana Tallinn OÜ (Elo Sova) (Elo OÜ Tallinn Vana mudel: ¯ Rändmeister OÜ Rändmeister mõõdistus ja 3D ja mõõdistus ¯ ja Ragnar Saage Ragnar ja järelevalve: Muinsuskaitseline kogudus Martini Püha Valjala EELK Tellija: Rändmeister OÜ (Juhan Kilumets, Ain Pihl) Ain Kilumets, (Juhan OÜ Rändmeister Tegevuskava: Restaureerimine: 3D Apsiidi Valjala kiriku apsiidi restaureerimistööd restaureerimistööd apsiidi kiriku Valjala 2018–2020 aastatel eritingimused:Muinsuskaitse

Projekti põhjalikum tutvustus ilmus 2016. aasta aasta tutvustus põhjalikum ilmus 2016. Projekti keerd- korpuse kantsli pärit Vigala aastatest 1680. Iga kirik, kuhu uurijad ja neid assisteerinud Eesti Eesti uurijad ja neid assisteerinud kirik, kuhu Iga saabusid, tudengid nelja aasta jooksul Kunstiakadeemia ja Maksu- Koos uurimislaboriks. päevaks muutus mõneks läbi, et vaadata röntgeniga kujud valgustati Tolliametiga Tartu Koos nende sisse ja analüüsida meistri töövõtteid. loodus- Keskuse Keskkonnauuringute Eesti ja Ülikooli saada ette- et materjaliuuringud, tehti teadlastega baroksest alla peitunud värvikihtide hilisemate kujutust puiduspetsialistidega Ülikooli Tartu Koos värvierksusest. puidu liik; kasutatud valmistamiseks skulptuuride määrati mis skulptuurid, 3D-mudeldasid kõik pildindustehnoloogid - võrd ja detailseks nende lähivaatluseks andis võimaluse kunstipraktikaid see aitas kirjeldada ajaloolisi Kõik luseks. senisest kindla- loomingu kohta Ackermanni ning teha maid järeldusi. (lk 85), nüüd – neli aastat aastaraamatus” „Muinsuskaitse leiud. tuua mõned huvitavamad hiljem – on põhjust välja KANTSLI ALGNE KIRIKU VIGALAKARUSE JA VÄRVISÄRA leidu: algses mitu õnnelikku tuli välja käigus Uuringute Karuse ja putopea Vigala värvisäras säilinud keerdkolonett kantslilt. kiriku alu- trepirinnatise kantsli aasta Karuse ja 1697. kolonett olid ülevärvimise ajal jäänud maalri pintsli mine putopea ning säilitanud algse värvigamma. Need eest varjule sisustuselementide kiriku ettekujutuse detailid annavad võrdlusmaterjali ning suurepärase värvierksusest kunagisest polükroomia alla peidetud barokse ülemaalingukihtide uurimiseks. TALLINNA TOOMKIRIKU ALTARISEINA NAERATUS JOHANNESE aastal valminud 1696. peateose, Christian Ackermanni altariseina uurimis- ja konserveerimis- toomkiriku Tallinna et selle algne eksklusiivne kindlaks, tehti käigus tööde näod ning rüüd, ihukarva kullatud värv – skulptuuride

Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem, Jüri Martin Lepp, Anneli Randla Anneli Martin Lepp, Jüri Kreem, Tiina-Mall Hiiop, Hilkka

Karuse kantsli puto. Foto Peeter Säre Peeter Foto puto. kantsli Karuse

Ackermanni projektist Ackermanni Nopped Christian Eesti barokiajastu kõige kõige barokiajastu Eesti ande- ja skandaalsemale Christian kujurile kamale pühendatud Ackermannile (2016–2020) uurimisprojekt päädis suurejoonelise - muu Niguliste näitusega monograafiaga ning seumis loomingust. ja meistri elust - tule on kevadel aasta 2021. kõigis satelliitnäitused mas Christian leidub kus kirikutes, töökojale Ackermanni omistatud töid. 1.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 56 57 2 3 4

Tallinna toomkirik, evangelist Johannese pooleldi Johannese pooleldi evangelist toomkirik, Tallinna Säre Peeter puhastatud nägu. Foto välja Vigala kantsli keerdsammas. Foto Peeter Säre Peeter Foto keerdsammas. kantsli Vigala välja puhastatud on osaliselt algne polükroomia krutsifiks, Koeru figuraalmaalingud. evangelistide on avatud otstel ning ristipuu Säre Peeter Foto Olles veendunud originaalvärvide heas seisukorras, originaalvärvide heas seisukorras, Olles veendunud 2018. aastal, kui uurimisrühm esimest korda krutsi- uurimisrühm esimest korda 2018. aastal, kui

Ehkki altariseina hilisemad hilisemad altariseina Ehkki samuti on ülemaalingukihid ühe otsustati väärtuslikud, Johannese figuuri, evangelist poolelt avada: nägu osaliselt sajandi näolt eemaldati 19. tuli alt värvikiht, mille Ackermanni-aegne nähtavale polükroomia. 2. 3. 4. 2020. aasta kevadel, et sekundaarsed viimistluskihid viimistluskihid et sekundaarsed aasta kevadel, 2020. selle algsetes eksponeeritakse ja skulptuur eemaldatakse vähestest üks Kristusest Eesti värvides. Nii saab Koeru origi- vaadelda mida on võimalik barokkskulptuuridest, naaltoonides. otsustati koos koguduse ja Muinsuskaitseametiga ja Muinsuskaitseametiga koguduse koos otsustati fiksiga kokku puutus, kattis figuuri oletatavalt 19. sajandi kattis figuuri oletatavalt puutus, kokku fiksiga värvi- selgus, et valged ülemaaling. Peagi monokroomne säilinud algset barokk- peaaegu terviklikult kihid varjasid polükroomiat. värvilised dekoorielemendid – on hämmastavalt hästi hästi – on hämmastavalt värviliseddekoorielemendid (silmad, kulmud, detailides peenemates kõige säilinud ka altariseina hilisemad ülemaalingukihid Ehkki huuled jmt). evangelist figuuri, ühe on samuti väärtuslikud, otsustati poolelt näolt eemaldati avada: Johannese nägu osaliselt Ackermanni- mille alt tuli nähtavale sajandi värvikiht, 19. hallina tundus tõsise Johannes, kes aegne polükroomia. tegelaseks. näoga osutus naeratava ilmega, MAALINGUD BAROKSED KRUTSIFIKSI KOERU hilisesse loomingusse (u 1700) Christian Ackermanni kui on tunnismärk sellest, krutsifiks kiriku Koeru kuuluv draamat. barokset oma töödes meister kasutas oskuslikult ristil surevana Ackermann Kristus, keda kehaga Nõtke (barokk)skulptuuri Eesti vaieldamatult kuulub kujutas, paremikku. 9

- – Lisaks selgus kunstnikukäekirja võrdlusest, et Tallinna Tallinna et võrdlusest, selgus kunstnikukäekirja Lisaks - figuraalmaalin kujutavad tasemelised nelja evangelisti kvaliteedilt teostuse ka kui gud, mis nii ikonograafiliselt haruldased. väga kirikukunstis on luterlikus lõuendalusel maal „Püha kuuluv Linnamuuseumi kogusse maalin- otste ristipuu krutsifiksi Koeru ja õhtusöömaaeg” ei ole olnud võimalik Eestis töö. gud on sama kunstniku siduda kindla meistri nimega, barokkmaali peaaegu ühtegi ühelt (tund- teost on leida kaks tõenäoline vähem veelgi Ainuüksi seostada. ja neid omavahel matult) kunstnikult on oluline ja meie kokkuviimine töö kahe ühe autori leid. avardav kunstipilti barokset JUURU KIRIKU SISUSTUSE HILISEMAD VÄRVIKIHID loomingus omamoodi on Ackermanni Juuru kantsel värvimata. sajandil kirikusse sest see jõudis 17. erand, otsa. sai raha tellijal pragmaatiline: oli tõenäoliselt Põhjus värviti juba ära et kantsel teada, on küll Kirikukroonikast praegune, Juuru kantsli teeb huvitavaks 18. sajandil, kuid on balti- värvilahendus.1895. aastast pärinev Selle autor Kügelgen von pärit Sally kunstnikudünastiast saksa Kaarli peamiselt portreede ja Tallinna kunstiajaloos Eesti saanud nais- tuntuks apsiidi alumise osa maalidega kiriku on tasemega kunstilise peenelt ja kõrge Kuivõrd kunstnik. puit Ackermanni uue polükroomiaga katnud Kügelgen kahe on väärib imetlust. Eriti tähelepanuväärne figuurid, ehkki neid koostöö, ja Kügelgeni tippmeistri, Ackermanni sajandit. lahutab kaks - mono Artikli valge eemaldatud osaliselt ajaks kirjutamise maali- modelleerivalt peitis kahvatut kattevärv kroomne ja rohelist pruune juukseid niudevööd, tud ihu, hõbedast tulid Üllatuslikult okaskrooni. kaunistatud lüstertehnikas kõrge- välja tondodelt värvitud risti otste algselt mustaks 7 5 6 8 Juuru kantsli kannatusingel. Foto Peeter Säre Peeter Foto kannatusingel. Juuru kantsli

Koeru krutsifiksi neli evangelisti. Fotod Peeter Säre Peeter Fotod evangelisti. neli krutsifiksi Koeru 5.–8. 9.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 58 59 12 11 10

Foto Peeter Säre Peeter Foto Säre Peeter Foto Peetrus. suur ja väike altariseina ja kantsli Vigala Ristija Johannese käsi. küünarnukiga altariseina kahe Türi Säre Peeter Foto Tallinna Püha Vaimu kiriku tunnikella ehisraami Markus lõviga. lõviga. Markus ehisraami tunnikella kiriku Püha Vaimu Tallinna

TALLINNA PÜHA VAIMU KIRIKU KELLA EHISRAAM KIRIKU VAIMU PÜHA TALLINNA seostatud nimega Ackermanni tuntumaid tallinlastele Üks mis ehisraam, fassaadikella kiriku on Püha Vaimu töid seotud. nimega kindla autori arhiiviallikates pole siiski töökoja Ackermanni küll kinnitas lähivaatlus Ehisraami kunsti- andis õppetunni: barokiaegne kuid tööga, seotust meile meeldiks. kui sagedamini loome on kollektiivne - kõi võib kvaliteet teoste seotud meistri nimega Kuulsa mõne töö tehtud abiliste vaid piirduda võis meister kuda, numbrilaua kella kiriku Püha Vaimu viimistlemisega. koha olnud. Arhiivi- näib see just nii olevat puhul ehisraami allikatest teadaolevad tasud kinnitavad seda: kui keskmise keskmise seda: kui tasud kinnitavad teadaolevad allikatest meistrile 150 riigitaalrit, keskmise altariseina eest maksti altariseina eest ligi toomkiriku kuningliku eest 80, kantsli taalrit. 10 eest sai ta vaid kella kiriku siis Püha Vaimu 250, odavam sel ajal umbes 20, lehm maksis Võrdluseks: 20 riigitaalrit. mantel 2 ja eksklusiivsem kingapaar PEETRUS VÄIKE PEETRUS JA SUUR VIGALA KIRIKU töökojas on ainus kirik, mille tarvisVigala Ackermanni üheaegselt kantsel enam-vähem aastatel 1680. valmisid tule- tavast ikonograafilisest luterlikust ja altarisein. Kuna ja altariseinal, kantslil tegelasi osa kujutatud kordub nevalt apostel Peetruse, kõrvutada apostel siis on võimalik tööde töökoja avaldub Siingi ja Kristuse figuure. Pauluse poos ja tüpaaž, Peetruse näiteks Kuigi kvaliteet. kõikuv rüü nööpideni on äravahetamiseni detailid tukalokist võrreldavad. nikerdajaoskused sarnased, pole kujurite sell või ja mõni tema meister et kõrvuti töötasid Võimalik, tuli. välja õpipoiss, kohmakamalt mõnevõrra kuju kellel JOHANNESE RISTIJA KIRIKU TÜRI KÜÜNARNUKKI KOLM altariseinu, seotud nimega Ackermanni Nii nagu kõiki meistri surma korduvalt oma pärast kiriku Türi on ka muutunud üleliigseks ehitamisega seinale uue ehisviilu erinesid Kristuse käed Kuna kätega. Kristuse väiksemate ka kui Ristija Johannese omadest nii oma mõõtmeilt käsivarred asendilt, on viimane saanud endale järgulised küünarnukki. kolm ja kokku muudetud. Türil on ümberkujundamine toonud kaasa kaasa toonud on ümberkujundamine muudetud. Türil - program ikonograafilisest kuju Ackermanni-aegse kolme ümberpaigutamise. Algselt altari- ja kahe mist väljajätmise on kujud vooruste kaunistanud karniisi seina põhikorruse Linnamuuseumi. jõudnud Tallinna II maailmasõda) (pärast esialgu altariseina tõstetud Nende asemele on Türil seisnud inglid. kõrval Kristus Võitmatu tipus, tõenäoliselt kaduma läinud – peaaegu täielikult Tipufiguur ise on aga kujult. leiab Ristija Johannese käed peaaegu, sest tema seoses altari- on ilmselt parandatud Ristija Johannese kuju 10. 11. 12.

Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu Varje Hiiop, Hilkka

Anu Rank-Soans 1967. aastal pannood loomas. Foto Jüri Varus aastal pannood loomas. Foto 1967. Anu Rank-Soans - 229 keraa oli kadunud alguseks Restaureerimistööde Seinapannoo valmis 1967. aastal arhitekt Valve Valve aastal arhitekt 1967. Seinapannoo valmis

1. - alles hoitud tootmisülejää milist muna ning kunstniku osa puuduvatest asendada suurem oli võimalik kidega suurus ja tonaalsus varieeruv elementide detailidest. Kuna sadade asendus- kujunes määravad, jaoks kujundi olid töö - kasu tegemise, et uurida poole sajandi eest loodud töö selgus, Vestlusest tausta. ja tehnikate tatud materjalide 3600-stet pannoo on algselt koosnenud munakujulisest Kunstniku ja glasuuritud savielemendist. vormitud käsitsi mille inspiratsioon teos, eesmärk oli luua abstraheeritud munad ja suurusega eri toonides tuli hoone funktsioonist: talitajad), naisefiguuri (linnukasvatuse kaks moodustavad lindudest. kümnetest koosnevad omakorda kes Puru- puslemänguks. sobitamine lõbusaks detailide paika elemendid, mida ei olnud võimalik nenud ja puuduvad modelleeriti kipsist ja sobiv asendada originaalidega, võimalus Nii on publikul taastati pigmentidega. värvitoon loodud detailid. üles leida konservaatorite lähivaatlusel Pormeistri projekteeritud Kurtna keskusehoonesse. Teose Teose keskusehoonesse. Kurtna projekteeritud Pormeistri 26-aastane ning sellest sai vaid loomise ajal oli autor Kunstiinstituudis. Riiklikus Eesti lõputöö tema Anu Rank-Soansi, alguses intervjueeriti Tudengipraktika

Tuntud eesti keraamiku Anu Rank-Soansi stiilne moder- stiilne Anu Rank-Soansi eesti keraamiku Tuntud - Katse Linnukasvatuse endises Kurtna seinapannoo nistlik Kunstiteose välimuse. jaama peahoones sai hiljuti värske Kunstiakadeemia Eesti aasta novembris 2019. korrastasid tudengid osakonna ja konserveerimise muinsuskaitse Tiidori ja Taavi Õunapuu Hiiopi, Varje Hilkka juhendajate diletantliku eemaldati varasemad käigus all. Tööde käe - osa puuduva jäljed ning asendati suurem parandamise mis originaaldetailidega, elementidest keraamilistest test ise oli alles hoidnud. kunstnik Katsejaamas Kurtna Linnukasvatuse Linnukasvatuse Kurtna Anu Rank-Soansi seinapannoo seinapannoo Rank-Soansi Anu Talitajanaised ja linnud linnud ja Talitajanaised

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 60 61 5 3 4 2 Intervjuu Anu Rank-Soansiga. Foto Grete Nilp Grete Foto Anu Rank-Soansiga. Intervjuu Seinapannoo enne konserveerimist. Foto Siim Hiis Foto Seinapannoo enne konserveerimist. punasega. linnud markeeritud kujutatud Pannool Siim Hiis Graafika Siim Hiis Foto konserveerimist. Seinapannoo pärast

2. 3. 4. 5. Kuna elementide varieeruv elementide Kuna olid tonaalsus ja suurus jaoks määravad, töö kujundi sadade asendus- kujunes detailide paika sobitamine puslemänguks. lõbusaks

Vitraaži konserveeritud aknaruudud mõõtudega aknaruudud mõõtudega konserveeritud Vitraaži on paber kahjustunud Liimi- ja lakikihi vananedes Nõva kirikus nii terviklikult säilinud pabervitraaž nii terviklikult - kirikus on kül Nõva (lakitud) paber laltki haruldane, sest sellise töötlusega mille hävinemist kvaliteediga, on juba iseenesest kehva Vitraažakende päikesevalgus. ja otsene niiskus kiirendab konserveerimismetoodika paberi seisundi ja võimaliku ruutu. eemaldati aknast kaks väljatöötamiseks paber- eraldi kaheksast ca 200 × 200 mm koosnevad mida ümbritseb kollakas- rosetimotiivist, detailist: kesksest mida omakorda raam, lehemustriga reljeefse veidi valge paberid on Vitraaži värvilised bordüüriribad. ääristavad kahe soovitati, sageli kleebitud, nagu käsiraamatutes nii et paberite aknaklaasi külge, välimise klaasi vahele trükipool jääb ruumi poole. ning osa paberdetaile lõhenenud ja muutunud hapraks, Eriti habras hunnikusse. on pudenenud klaaside vahele

- Tea Šumanov Tea SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus digiteerimiskeskus ja EVMSA Konserveerimis-

Konserveeritud pabervitraaž uues klaaspaketis. pabervitraaž uues klaaspaketis. Konserveeritud Martin Siplane Foto

Kanut (Heige Peets, Maris Allik, Tea Šumanov, Aire Aksiim, Aksiim, Aire Šumanov, Tea Allik, Maris Peets, (Heige Kanut Sermat) Martin kogudus Olevi Püha Nõva EELK Tellija: Konserveerimine:

1. Nõva kirikus nii terviklikult terviklikult nii kirikus Nõva pabervitraaž säilinud on sest haruldane, küllaltki (lakitud) töötlusega sellise iseenesest juba on paber kvaliteediga,kehva mille niiskus kiirendab hävinemist päikesevalgus. otsene ja Kohaliku legendi järgi valmistas erksavärvilised vitraažid vitraažid erksavärvilised valmistas järgi legendi Kohaliku mõisa viimane omanik Josephine von sajandil Nõva 19. imiteerivad klaasmosaiike Luksuslikke Baggehufwudt. ka aga kodukaunistamises, pabervitraažid said tollal väga ehtimises hoonete ühiskondlike ja teiste kirikute - õhukes on värvilise litotrükiga Tegemist populaarseteks. pärast mis kaeti puidutselluloospaberil detailidest, test ja õlist koosneva vaigust klaasile liimimist ja kuivamist nimetatud materjali vitraažide on Nõva Varem lakikihiga. et paberi läbipaist – võimalik, pärgamendiks ka ekslikult on silmas peetud hoopis pärgament- – või vuse tõttu paber). poolläbipaistev veekindel paberit (eritöötlusega

konserveerimine Nõva kiriku pabervitraažide kiriku Nõva

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 62 63 5 3 4 2

Klaaside vahele pudenenud vitraažidetailid enne pudenenud vitraažidetailid Klaaside vahele Ots Grete Foto konserveerimist. Ots Grete Foto (kuivpuhastus). konserveerimine Pabervitraaži Vitraažide edaspidiseks säilitamiseks on vajalik eel- on vajalik säilitamiseks edaspidiseks Vitraažide Töö konserveeritavate paberkollaažidega andis paberkollaažidega konserveeritavate Töö Paberdetailid kuivpuhastati tolmust ja liimijääkidest tolmust kuivpuhastati Paberdetailid

2. Nilp Grete Foto raamist. Aknaruudu demonteerimine 3.–4. 5. kõige vältida otsest niiskuse (sademete) liikumist klaaside liikumist (sademete) niiskuse otsest vältida kõige paberi pehkimist ja hallitamist ning et vältida vahele, eest. päikesevalguse aknaid otsese kaitsta kinnitust varasematele hinnangutele, et kogu vitraaži vitraaži et kogu hinnangutele, kinnitust varasematele muudab äärmi- konserveerimise tervikliku kompositsiooni eemalda- aknaruutude raamist ainuüksi selt riskantseks paberdetailide fikseeritud klaaside vahele mine, rääkimata pehastunud ja kraklees võib liigutamisest. Selle käigus on osa kollaažidetaile pudeneda. Lisaks paber tolmuks nende mis teeks „liimunud”, klaasi vahele kahe tugevasti uuele paberile eemaldamise ja taustamise kahjudeta võimatuks. praktiliselt ning taustati loorpaberile. Irdumisohtlike paberite trüki- paberite loorpaberile. Irdumisohtlike ning taustati klaasid Katkised vesilahusega. pind liimistati Acronali Kollaaži klaasile liimiga. ja paber fikseeriti asendati uutega klaasi servadele ühendati paketiks alus- ja katteklaas kinnitatud alumiiniumteibiga. muutunud killunenud massiks, mida ei ole võimalik isegi isegi mida ei ole võimalik muutunud killunenud massiks, fikseerida. profülaktiliselt on valge lehemustriga paber, mille puhul on kiud väga mille puhul on kiud väga paber, lehemustriga on valge mitmevärviliste võrreldes lagunenud ja pinna lakikiht oli osaliselt õhem. Kollaažipaber märksa paberitega

Akantusornamendiga historitsistlik kaherealine kaherealine historitsistlik Akantusornamendiga 165 cm kõrgusel ja 130 cm laiusel raudkarkassiga cm laiusel raudkarkassiga ja 130 cm kõrgusel 165

TARTU ÜLIKOOLIS TEHTUD UURINGUD OLID ABIKS on kahjuks teadmata. Mandragora restauraatorite kätte kätte restauraatorite Mandragora teadmata. on kahjuks aasta sügisel. 2019. seisus kroonlühter jõudis avariilises kroonlühter tundus restauraatoritele kui uinuv kaunitar. uinuv kaunitar. kui tundus restauraatoritele kroonlühter värvi- tolmu-, paks kattis suursugust lühtrit Aimatavalt paigaldatud lühtrisse aastatel 1960. kiht. ning küünlavaha olid amortiseerunud.elektrijuhtmed mõeldud 42 küünlale paiknes 11 elektriküünalt. lühtril metall- koosneb sektsiooni. Tüvis on tüvis ja kuus lühtril metallkarkass. mille peale on kinnitatud traadist vardast, linane, ca 1 mm nöör, peenike, ümber on keeratud Traadi peal on Konstruktsiooni mis on immutatud linaõliga. papikiht, sellel omakorda õhuke kriidist ornamendi kiht. kriidist ornamendi kiht. õhuke sellel omakorda papikiht, metallist ja painutatud sektsioonid on valmistatud Lühtri kriidi seguga. ümbritsetud ornamentaalse Algul arvati, et küünlaalused ja piibud on tehtud kipsist, Algul arvati, ja piibud on tehtud et küünlaalused ilmnes, et ornamendid ja rasva- käigus uuringute ent on hoopis kriidi ja liimi segust ning piibud kriidi- taldrikud detailidel ja haaradel puidust. Kroonlühtri kaetud seguga siledapinnaline kullakiht tüüpi kullatist: kahte tuvastati tumedama ja veidi kulda, mis sisaldab ehtsat (kullaleht), uuringu põhjal Signe Vahuri mis on kullavärv. kiht, tooniga ja vaske vahel detaili kroonlehtede sisaldab kullaproov jäljendatud vaid kulda, ehtsat pole kasutatud tsinki. Seega - kasu imiteerimiseks on kulla sajandist alates 19. kullatist. võib Tegemist ja tsingi sulamist metallilehte. tatud vase pronksvärvi. ei saa ka Välistada pulbriga. olla ka

Ene SarapEne

Kroonlühter tuledes. Foto Elvo Jakobson Elvo tuledes. Foto Kroonlühter

SALAPÄRANE KROONLÜHTER 1. Tartu Ülikooli keemia instituut (Signe Vahur) (Signe instituut keemia Ülikooli Tartu Uuringud: OÜ Mandragora hargettevõte Ülikooli Restaureerimine: Tartu kogudus Käsmu EELK Tellija:

taastamise lugu taastamise Käsmu kiriku kroonlühtri kroonlühtri kiriku Käsmu Suulise pärimuse põhjal annetas kroonlühtri kirikule kirikule Suulise pärimuse põhjal annetas kroonlühtri talu peremees Tõnikse küla ehk Käsmu Jaska Kaskni purje- laevakapten, oli ka kes (1851–1902), Kaskni Jakob laevade ehitaja, Käsmu merekooli asutaja ning toetaja. asutaja ning toetaja. merekooli ehitaja, Käsmu laevade kinkis, kroonlühtri kirikule Kaskni Jakob miks teada, Pole suuremat esimest Käsmu aastal ehitas ta kaks 1890. kuid suurema luua eelduse kodukirikule mis võisid purjelaeva, ja meister koht valmistamise Lühtri annetuse tegemiseks.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 64 65 5 4 3 2

Kroonlühter on kaetud paksu värvi- ja küünlavaha kihiga. kihiga. värvi- ja küünlavaha paksu on kaetud Kroonlühter Ene Sarap Foto Lühter enne konserveerimist. Foto Ene Sarap Ene Foto enne konserveerimist. Lühter valmistamine. koopiate piipude ja rasvaküünalde Puuduvate Ene Sarap Foto Ene Sarap läbi. Foto tüvise seest paigaldati Peajuhe Klient soovis, et lühter töötaks elektriküünaldega. elektriküünaldega. töötaks et lühter soovis, Klient osadeks käib kroonlühter restaureeritud Kuna kirikuliste rõõmustab kroonlühter et kaunis Loodame, Lähemal uurimisel selgus, et küünlad olid lõpuni Lähemal uurimisel selgus, et küünlad

2. 3. 4. 5. Esteetilistel kaalutlustel kaalutlustel Esteetilistel paigutati peajuhe seest tüvise ülemisel Sektsioonide läbi. hargneb kinnituskohal isolatsiooniga kahekordse kuueks. juhe peenike KROONLÜHTRI RESTAUREERIMINE Kroonlühtrile elektrijuhtmete paigaldamine nii, et ohutus paigaldamine elektrijuhtmete Kroonlühtrile oli oma- märgatavad, poleks juhtmed aga tagatud, oleks paigutati peajuhe kaalutlustel Esteetilistel väljakutse. ette kinnituskohal tüvise seest läbi. Sektsioonide ülemisel juhe kuueks. peenike isolatsiooniga kahekordse hargneb ümber sekt vasktraadiga Juhe on kinnitatud peenikese transportimine, siis selle kodukirikusse nagu lego, lahti sujus ladusalt. ja paigaldamine monteerimine seal kokku ja hinge. südant - parandu suuremad sed osad modelleeriti kriidi seguga, detailid ja originaalkullatisega Säilinud kipsiga. sed tehti - puhastati ning säilitati. Muud osad värvitihaarad pronks on kohad restaureeritud Lühtri lakiga. värviga ja kaeti krunditud šellakkrundiga. pidid piipu. Esialgse plaani järgi sioonide ja läheb igasse aga käigus Töö koopiad. tulema kipsist küünalde lühtrile saa- oleks selgus, et LED-lampide pesade suuruse tõttu vaid õhukese, valmistada kipsist koopiaid nud küünalde kasutades need oleksid Kuna seinaga. 2 mm paksuse piipudesse paigaldada otsustati purunevad, kergesti imitatsioonid, mille sees on lambipesad. küünalde et Mandragora ilu on tõestuseks, kroonlühtri Tuledesäras metoodika ja väljatöötatud katsetused restauraatorite väärt. on ennast õigustanud – tulemus on seda vaeva põledes rohkemal või vähemal määral süüdanud puidust määral vähemal või põledes rohkemal kipsist asemele valmistati pesade Hävinenud küünlapesi. piibud ja Ülejäänud koopiat. 35 piibu ja 9 rasvataldriku defekt väiksemad Ornamendi restaureeriti. rasvataldrikud Kuna teadaolevalt ei ole Eestis sellist kroonlühtrit varem varem sellist kroonlühtrit ei ole Eestis teadaolevalt Kuna restauraatoritel Mandragora metoodika tuli restaureeritud, töötada. endal välja Kasel ja Evald Jaak Sarapil

2019. aastaks jõudiski ikoon tänu Muinsuskaitseameti tänu Muinsuskaitseameti ikoon jõudiski aastaks 2019. tavapärased, kuid siinsel juhul oli veel üks halb asjaolu – üks siinsel juhul oli veel kuid tavapärased, putukad. puitu kahjustavad tegutsesid sees ikoonide osa suure hävitanud olid puidukahjurid aastaks 2017. mis tähendas, et maalikihil puitpaneelidest, ikoonide olukord Avariiline aluspind, millele toetuda. puudus tugev kindlasti spetsialistide sekkumist. vajas - SA EVM Konser restaureerimistoetusele kunstimälestiste Esimese töölauale. Kanut ja digiteerimiskeskuse veerimis- juurde Lahe Marike konservaator asjana suunati ikoonid putukatõrjesse. Triptühhoni kunagist uhkust vähendasid nii küünalde nii küünalde vähendasid uhkust kunagist Triptühhoni tumenenud aja jooksul ka ja õlilampide põletused kui on ikoonidel kahjustused Eelnimetatud värnitsakiht. GreteNilp

Kolmikikoon enne restaureerimist. Foto Martin Siplane Foto enne restaureerimist. Kolmikikoon Ikoonidega kirjatud seinad on koguduse liikmete liikmete seinad on koguduse kirjatud Ikoonidega 1 . Pisike Mustvee linn üllatab pühakodade arvuga pühakodade linn üllatab – seal on Mustvee Pisike ka hulgas teiste kirikut, viis eri konfessiooni olemas lausa palvemajas suurimas vanausuliste oma. Eesti vanausuliste mille lahutamatu osa traditsioone, sees vanu au hoitakse aineline kultuuripärand. on rikkalik vahel. ja oleviku sillana mineviku kasutuses, igapäevases ainulaadne kontekstis Eesti seas asub palvemajas Teiste (kr k – deesis’t mis kujutab ehk triptühhon, kolmikikoon poole ning tema ikoon asub Jeesuse mille keskel palve), sajandi Jumalaema ja Ristija Johannes. 20. pöördununa - on paigutatud nikerda ikoon esimesse poolde dateeritud 21298) on (reg-nr Kunstimälestis tud kappraamistusse. ikoonikunstist. näide vanausuliste silmapaistev

restaureerimise lugu Vanausuliste kolmikikooni kolmikikooni Vanausuliste

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 66 67 2 3 Kindlasti ei olnud vähem oluline ka kappraamistus, mis kappraamistus, oluline ka Kindlasti ei olnud vähem ning probleemid suuri väljakutseid väga pakkus Töö nimbused, mis said metallikonservaator Helmut Välja Helmut Välja nimbused, mis said metallikonservaator algse sära. all tagasi käe puhastamisel paljastus – pinna tervikuks sidus ikoonid esiklaas puuduv said paika originaalspoon. Samuti kaunis - edaspidi pare ikoone mis hoiavad tagasein, ning kaitsev - keskkonnatingi ning kõikuvate küünlaleegi mini kuuma raamistuse pronksikarva ümbritseva eest. Ikoone muste ehis- allesolevate ning valmistati viimistlust värskendati kipsornamendid. puuduvad detailide järgi - Koos teadmisi. spetsialisti nelja valdkonna nõudsid lausa uue tagasi kolmikikoon erakordne tulemusel sai aga töö elus vanausuliste pikalt veel elu ning hoiab loodetavasti ainulaadset pärandit.

Kolmikikoon pärast restaureerimist. Foto Martin Siplane Foto restaureerimist. pärast Kolmikikoon Kolmikikooni tagaküljel on näha tehtud puiduasendused. Foto Martin Siplane puiduasendused. Foto on näha tehtud tagaküljel Kolmikikooni Saanud taas tugeva aluspinna, järgnes lahtiste lahtiste järgnes aluspinna, taas tugeva Saanud Järgnevalt oli vaja eemaldada putukatest kahjustunud kahjustunud eemaldada putukatest oli vaja Järgnevalt

värvitükkide kinnitamine algsetele kohtadele, mille järel mille järel kohtadele, värvitükkide kinnitamine algsetele kaeti Seejärel krunditi ning toneeriti. kohad kadudega metallist uhked ehtisid Ikoone kaitselakiga. ikoonid kõik 2 . 3. - polükroomiakonservaa alustasid töid putukatõrjet Pärast Viljar Talimaa. ja puidukonservaator Ingrid Pihelgas tor ka kui nii kuiv- pind puhastati ettevaatlikult Ikoonide eemaldati küünlarasva- mille käigus märgtöötlusega, kahjustunud, niivõrd puit. Osaliselt oli puit putukatest krundi- ja alles vaid pulbrina, jättes et pudises lausa puit säilitada ja vana oli võimalik kus värvikihi. Kohad, alad asendati uue Kahjustunud tehti. seda ka tugevdada, puiduga. pritsmed. Seejärel kinnitati lahtine värvi- ja krundikiht värvi- ja krundikiht kinnitati lahtine pritsmed. Seejärel tumenenud lakikiht. ning eemaldati ebaühtlane

Silmapaistvaim leid peitus I korruse kagunurga kagunurga leid peitus I korruse Silmapaistvaim horisontaal- pruunikas Maalingu üla- ja alaosa eraldab - vaatlu tehtud käigus 2018. aasta välisviimistlusuuringute kuid fragment, mõni trafarettmaalingu sel leiti interjööris ka sealhulgas ruumides paistis siseviimistlus, enamikus Seetõttu osas hävinud. suures olevat krohvikate, seinte avastused siseviimistlusuuringute olid aasta hiljem tehtud rikkalikud. üllatavalt laiale seinalaudisele otse avastati lääneseinal, kus ruumi on tegu Tõenäoliselt draperiimaaling. maalitud barokne veel järgnevad sest sellele viimistlusega, ehitusaegse mis on maalingukihti, kantud viis hilisemale seinakrohvile tapeedist. Hästi aasta makulatuuriga 1849. varasemad türkiis- draperiist roosakast säilinud maaling koosneb taustal seina ülaosas, mille all on rohekal sinisel taustal tammelehti. ja tumerohelisi pruune tammeoksi kujutatud - oranžikaspruu on esile toodud kangavolte draperii Roosa - varju ning tumepunaste aktsentidega nide ja erkoranžide - ookerkolla aga ripuvad alaosas ja külgedel Draperii dega. on samades Külgedele kardinajupid. äärtega sed punaste kardinate mida kasutati köied, maalitud ka toonides riputamiseks. kardinatuttide või toestamiseks - too lillakates-kollakates mis on dekoreeritud raamistus, taust Alaosas varieerub nides lasuurse marmoreeringuga. ümber türkiisrohelisest maalitud tammeokste filigraanselt all sooje- muutudes sujuvalt beežikasroheliseni, toonist kindel, aga Pole valgeks. ja seejärel roosakasbeežiks maks tamme- toon on tausta või oli kavatsuslik selline efekt kas - oksü linaõlivärnitsa näiteks ümber aja jooksul lehtede tumedamad Tammelehtede kolletunud. deerumise tõttu aktsendid eendu- leheroodude piirjooned ja helebeežid värviga. paksema tehnikas maalingupinnast impasto- vad ja säilivus lubab oletada, läige erisugune paksus, Värvide maalimisel on kasutatud et maalingu ja selle tausta olla maalitud mattide taust võib värvitüüpi. Näiteks mitut läikivama ning maalingud tehtud liimvärvidega või kaseiin- kaseiintemperaga. või munaõlitempera ja vastupidavama Claudia Valge Claudia

Otse seinalaudisele maalitud barokne draperiimaaling. draperiimaaling. maalitud barokne Otse seinalaudisele Valge Claudia Foto

1. Aadressil Uus 9 juba 1980. aastatest tühjana seisev tühjana seisev aastatest Uus 9 juba 1980. Aadressil vanemaid on üks rõhtpalkhoone punane barokne Rootsi - on ehitist datee Varem Tallinnas. säilinud puitmaju kogu krundiplaanide ja ajalooliste sajandi lõppu, kuid ritud 17. ehitusaeg tõenäolisem nimekirja põhjal jääb kinnistute 1730–1798. Hoone on ilmselt olnud aastavahemikku millele viitab tiivaks, kasutatavaks eraldi kaheks jagatud Hoolimata mantelkorsten. keskne poolitatud vaheseinaga ja mitmest vajumisprobleemidest seisukorrast, halvast ristvõlvkelder, põlengust on elamus säilinud keskpiilariga algsed talalaed, peatrepp, barokne kehand, mantelkorstna väärtuslikud tarindid ning paljud teised arvukad siseuksed ja detailid. hiilguse eesriie hiilguse vanima puitmaja barokse barokse puitmaja vanima Tallinna vanalinna vanalinna Tallinna

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 68 69 Maalingu allosas on kujutatud tammelehti. tammelehti. Maalingu allosas on kujutatud Valge Claudia Foto Roosat draperiid rõhutavad tumepunased rõhutavad draperiid Roosat Valge Claudia Foto varjud.

2. 3. 3 2

Barokse seinamaalinguga olid samaaegsed sarnastes olid samaaegsed sarnastes seinamaalinguga Barokse - kan hilisemad krohvile Hinnalised kihistused on ka Maaling on üsna ainulaadne, ainulaadne, üsna on Maaling talalae- barokseid kui sest plafoonmaale ja maalinguid Tallinna mitmes säilinud on puidule siis hoones, vanalinna seina- vanu niivõrd maalitud ja vanalinnas on maalinguid vähe säilinud üldse Eestis - mõisa sedagi üldiselt ning hoonetes nagu Loodi ja mitte linnakodanike Albu, elamutes. erkoranžis, türkiissinises ja hallikates toonides marmo- toonides türkiissinises ja hallikates erkoranžis, laetalade vahel talalaemaalingud, mis jätkusid reeringuga Tõenäoliselt on laudadel. profileeritud ääristavatel lage - nurga ka algsed talalaemaalingud minimaalselt säilinud üksik vaid avastati ruumist põhjapoolsemas saalis, kus ja erkoranžid hallikad ja teised tumehall lehemotiiv varaklassitsistlikest tud seinamaalingud, mis varieeruvad trafarettidest taimemotiividega ja marmoreeringutest ja võidupärjamotiividest lüüra- ning kõrgklassitsistlikest sajandi 19. trafarettideni. geomeetriliste varahistoritsistlike mitme ruumi seinu arvukad saati katsid keskpaigast tapeedimoe ülevaate põhjaliku tapeedikihid, mis annavad perioodil. muutumisest ligi sajandipikkusel maalinguid on vanalinnas ja Eestis üldse säilinud vähe üldse säilinud vähe ja Eestis on vanalinnas maalinguid ja Albu, Loodi nagu üldiselt mõisahoonetes ning sedagi oli draperiimotiiv Samas elamutes. linnakodanike mitte altari- näiteks on kasutatud seda levinud, barokiperioodil on draperiid kus kirikus, Nõo ja Kadrina foonina retaablite ja tamme- marmoreeringu Ka seintele. maalitud krohvitud dekoorivõtted. on ajastuomased motiivid okste/lehtede - on kombi motiive mainitud kuidas omapärane, On aga mõjudes suursugusust, kuid selgelt neeritud, taotledes vernakulaarsena. veidi ka tõttu tammeokste naturalistlike heal tase- on maaling siiski märkimisväärselt Teostuselt on ette konsolideerimist seinakrohvi irduva mel. Pärast - konservee maalingute lääneseinal avatud kõigi nähtud uurida barokse võiks Samuti rimine ja eksponeerimine. seina lõunaosas. jätkumist maalingu juba nähtavat fragmendid. Maaling on üsna ainulaadne, sest kui barokseid talalae- barokseid sest kui ainulaadne, on üsna Maaling mitmes Tallinna on säilinud ja plafoonmaale maalinguid seina- vanu niivõrd siis puidule maalitud hoones, vanalinna - Hoopis teises laadis on maalitud sama kihi juurde sama kihi juurde laadis on maalitud Hoopis teises mise ruumi tiibuste kohal. Esmalt tuli läänepoolsel uksel uksel Esmalt tuli läänepoolsel kohal. mise ruumi tiibuste kui rõõm, Suur oli naisepea profiilkujutis. päevavalgele suurtele krohvi- ilmus vaatamata kohal idapoolse ukse paariline. Vastupidiselt tema nähtavale kahjustustele vaid kelle soost andsid tunnistust peamiselt naisprofiilile, - kukla oli meesterahva juuksekiharad, langevad õlgadele mis joonista- pintslitõmbed, kuid hävinud, osa praktiliselt olid hästi loetavad. näoprofiili, sid välja ja akna ümber ning lambriijoone uste väänlana kuulunud See on teostatud lillornament. habras keerduv kohal kahtlemata kuid pintslitõmmetega, lohakavõitu kiirete et ühtlasi, jäljed tõendavad Pintslitöö osava käega. trafarettmustriga. maalingu, mitte on vabakäelise tegu ruumis suures medaljonidega järgib maalingukiht Teine nüüd on kuid ehisjoont, õiemustriga osas varasemat roosiväät. asemele astunud lopsakas õrnade õiekeste - ruudukujuli ristumisalad on kujundatud Maalinguvöö Vahetult suurte päevalilledena. paiknevate ses kassetis kihi maalingute ruumis on teise jäävas kõrvale vestibüüli asemel on ainult et roosi paiknemine olnud analoogiline, säilinud, maaling on paremini kus siin rukkilill. Kohtades, peenuse poolest, erakordse paistab see silma teostuse interjöörimaalinguga. kui tahvelmaali sarnanedes pigem Esimese maalingukihi kõige pilkupüüdvamaks osaks on osaks pilkupüüdvamaks Esimese maalingukihi kõige portreemedaljonid kesk raamistatud loorberivanikutega -

Hilkka Hiiop, Hannes Vinnal Hannes Hiiop, Hilkka

Vasakpoolne naiseprofiiliga supraport keskmises ruumis. supraport naiseprofiiliga Vasakpoolne eri ajastu maalingud. kahe on nähtavad Korraga Säre Peeter Foto Üksikud maalingufragmendid avastati Maidlas juba avastati maalingufragmendid Üksikud

2004. aastal, kuid uute uuringute ajal õnnestus oluliselt ajal õnnestus uuringute uute 2004. aastal, kuid situatsiooni, samuti stratigraafilist täpsustada maalingute Selgus, et kõigis nende ulatuvust, säilivust ja motiivistikku. peal teineteise vahetult on esindatud kaks ruumis kolmes eri ruumides ning et maalingutel maalingukihti paiknevat ajaperioo teatud vähemalt on ühisjooni, mis lubab rääkida 1. rikkalikust kujundusest varasematel sajanditel. varasematel kujundusest rikkalikust ansamblilisusest. ruumikujunduslikust dil eksisteerinud tiigile. Selline ruumiskeem oli üldjoontes säilinud kuni säilinud kuni oli üldjoontes tiigile. Selline ruumiskeem vajadusi arvesta- lastekodu mil anfilaad aastateni, 1980. väikesteks des kinni müüriti ning ruumid tükeldati Kunstiakadeemia Eesti aasta augustis 2020. kambriteks. välipraktika osakonna ja konserveerimise muinsuskaitse ruumide uut teavet uuringud andsid tehtud käigus - Maidla mõisahoone on oma ehitus jääv Juuru kihelkonda 18. sajandist pärineva loolises mitmekihilisuses erakordne. kolmest paremale jäi vestibüülist plaanilahenduse järgi ruumide jada, mida ühendas pidulik salongist koosnev ja pargile mis lõppes aknavaatega anfilaad, tiibustega loodenurga ruumides loodenurga Maalingud mõisahoone Maidla lillemaailm Maidla lillemaailm

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 70 71 5 6 3 4 - - 2 Esimese kihi lillornament keskmise ruumi aknapales. ruumi aknapales. keskmise Esimese kihi lillornament Säre Peeter Foto Säre Peeter ruumis. Fotod jäävas kihist. hilisemast nn roosimaalingu jooned pärinevad läbivad Säre Peeter Fotod Esimese portreemedaljonidega kihi ajaliseks raamis kihi ajaliseks Esimese portreemedaljonidega Omaette põnev küsimus on maalingute tegemise aja tegemise on maalingute küsimus põnev Omaette

2. kätt paremat kihi rukkilillemaalingud vestibüülist Teise 3.–4. supraportidel. horisontaalselt Maalinguid Portreemedaljonid 5.–6. tamiseks pakub häid võimalusi võrdlus sarnaste stiili- sarnaste võrdlus häid võimalusi pakub tamiseks taolised On ju mõisainterjöörides. teistes elementidega ühed medaljonid varaklassitsismi raamistatud vanikutega - ilmeka on selle kõige Eestis lemmiksisekujundusvõtted. need kõik ja Ääsmäe. Kuna Rägavere Saue, mad näited see ka lubaks aastatel, mõisahooned on ehitatud 1780. paigutada. samasse aega Maidla maalingud ligikaudu on see, et Maidlas pole eelnimetatutest Oluline erinevus on Maalingutena maalingutega. vaid stukitööga, tegu seni mõisaarhitektuuris sellised portreemedaljonid Eesti ainukordsed. teadaolevalt vähemalt ligikaudne määratlemine. Problemaatiline on Problemaatiline määratlemine. ligikaudne vähemalt nende puhul ehk lillemaalingud, kuna kiht onjust teine mõnevõrra andmestik stratigraafiline viimistluskihtide klassitsismi Esialgsel hinnangul võiksid vastuoluline. - ebatüüpili ning historitsismile lopsakad ehk liiga jaoks Balti lillemaalingud paigutuda kuhugi selt peenelt tehtud rukkilill, Kuigi 1830–1860. hilisbiidermeierisse, aastatesse hoo sisse tõelise kultuuriruumis sai saksa mille kultus hoopis hilisemale viidata ka võib aastatel, just 1870. valmimisajale. Ka anfilaadi lõpetanud ruumikas nurgasalongis on olnud olnud on nurgasalongis lõpetanud ruumikas anfilaadi Ka seal ei kuid kompositsioon, sarnane taimemotiividega täie kindlusega leitud fragmendid lubanud vähesed motii on tõenäolisemalt – kõige määrata botaaniliselt vistikku ja -tõrudega. siiski tammelehestiku tegu

Drapeeritud kangamotiiv hoovipoolse ruumi seina ülaosas. hoovipoolse kangamotiiv Drapeeritud Aavik Indrek Foto ruume. ühendab hoovipoolseid uks aaderdatud Barokne Aavik Indrek Foto Supraport tänavapoolses salongis. Kauni ja õrnatoonilise ja õrnatoonilise salongis. Kauni Supraport tänavapoolses Indrek Foto maalingukihti. kolm all on veel akantusmaalingu Riina Padar Foto arvutirekonstruktsioon. Suprapordi Lai 34 hoone ehitati 1886. aastal ning samal ajal Lai 34 hoone ehitati kuues kihistused tulid välja algupärased Krohvialused ruumide külgnevate saali ja sellega korruse Teise on alles ees ning huvitavad Hoone restaureerimine

4. 1. Aavik 2. 3. 2019. aasta sügisel uurisid Tartu Kõrgema Kunstikooli Kunstikooli Kõrgema aasta sügisel uurisid Tartu 2019. Heli Tuksami professor tudengid maaliosakonna Pallas Lai 34 ja 36 majade Tartus juhendamisel põhjalikult viimistlust. Viimase majaga. Lai 36 kaudu korruse ühendati see teise asus von Krundil kaugemale. märksa ajalugu ulatub aga kivimaja, mis kuulunud ühekordne Rennenkampfidele sai. Leskproua kannatada tõsiselt 1775. aasta tulekahjus ehitas ühekordse Rennenkampf Sophie von Caroline sellest Kas 1778–1786. elamu uuesti üles vahemikus mär- leitud kõige käigus uuringute perioodist on pärit ka ruumide viimistluskihid esimese korruse kimisväärsemad kuuluvad tõenäoliselt kuid kindlalt väita, on raske seintel, kahetiivalised lehemotiividega rokokoolike sellesse aega puusepp Adam olevat arvatakse mille meistriks siseuksed, uks. ühetiivaline aaderdatud ning samuti barokne Pauli, - olid säilinud tänava ruumis. Paremini esimese korruse ruumide maalingud, ja hoovipoolsete salongide poolsete leidsime ukselengidelt ruumi Kahe mida oli 2–4 kihti. pärineda 18. sajandist. mis võivad tapeedifragmendid, salon- tänavapoolses ka perioodi kuuluvad Varasemasse mis ruumi üle- maalingukihti, leitud kaks gis ahju kõrvalt säilinud hästi ei sobitu. Küllaltki kuidagi jäänud leidudega sajandi 19. pigem kuuluda kihistused võiksid krohvialused Knor- olid von mil hoone omanikeks algusesse ehk aega, maalinguleiud on pompeilikud ringud. Huvipakkuvamad ning lopsakad girlandid kangad, drapeeritud raamistused, läbimaalitud akantusmotiivid. ja meisterlikult hästi teada. on kunstiajaloolastele interjöörikujundus hilisem kui tõenäoliselt kuid rikkalik, on küll Dekoor seniajani arvatud. eksponeerida. leiud plaanitakse Krohvialused Krohvialused Tartus saladused 36 Lai Riina Padar Riina 1 2 3 4

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 72 73 4 3 2 1

Riin Alatalu, Anu Nigesen Anu Alatalu, Riin

Vaade koolile mõisa poolt. Foto Johan Huimerind mõisa poolt. Foto koolile Vaade Johan Huimerind Foto veranda. Taastatud Koridor on lahendatud klaasgaleriina. Foto Johan Huimerind Foto on lahendatud klaasgaleriina. Koridor Johan Huimerind klassiruum. Foto Katusekorruse Vanalinna Hariduskolleegium ja Miikaeli Ühendus Ühendus ja Miikaeli Hariduskolleegium Vanalinna prot mõisasüdame korrastamise Kohila Loodetavasti

1. 2. 3. 4. on vana ait-kuivati, mille vald on kohandanud raamatu- kohandanud on mille vald ait-kuivati, on vana ning valitsejamaja olev elamuna kasutusel koguks, ja annetus- heategevusmüükidel koguti raha vanemad, Hea- panusega. jõukohase sai aidata omale igaüks tena, koolimaja Nii kujunes õpilased. ka lõid kaasa korratalgutel ettevõtmine. liitev kogukonda ehitusest tõeline haridusele. ainult oma laste on alati mõelnud laiemalt kui et õppetöö ootuspärane, on ka koolis austavas Pärandit Pärandi- kaasa ning õpilased löövad toimub mälestistes ainult mitte Ajalooline hoone on liikumises. vaderite nende vanematele ka vaid haruldane õpikeskkond, lastele ühiskonnas. tähtsust pärandi väärtus, mis õpetab märkama Kui enamik Eesti mõisakoole tähistab tänavu 100. sünni- 100. tänavu tähistab mõisakoole enamik Eesti Kui aastal. 2013. loodi alles Mõisakool siis Kohila päeva, ruum alustas mõisa peahoones, mida eraomanik Kool kasvava võrra aasta klassi Iga restaureeris. ruumi haaval ääres Mõisa auringi väheks. jäi sellest aga jaoks kooli kurvalt lagunev teenijatemaja. Kool heitis silma väga heitis silma väga Kool teenijatemaja. kurvalt lagunev mitu aas- Läks olnud tall-tõllakuurile. seisukorras halvas Ühendus, kes et MTÜ Miikaeli uskus, vald tat, enne kui peab, kavatseb initsiatiivil loodud erakooli vanemate hoone koolimajaks puretud põlenud ja vammist tõesti hoone koolipidajale. ning soostus loovutama kohandada aastal – 2016. käima hooga suure kõik Sealt edasi läks eritingimused ja juba muinsuskaitse kooskõlastati moodne ja mälestises korrastatud aastal avati 2020. panustasid õpetajad ja lapse- juures ehitustööde ka kui edasiseks on inspiratsiooniallikas sess ei peatu, tehtu „Majad on tehtud unistajatele. julgetele teistele ning ka avamisel. koolimaja Järg Raul arhitekt lausus unistustest”, õdus koolimaja. Protsess ise oli tavatu – nii projektide – nii projektide ise oli tavatu Protsess õdus koolimaja. Ehitus: Lakorda OÜ Holding Ehitus: Kase Hannes järelevalve: Muinsuskaitseline / MTÜ Ühendus Vallavalitsus Miikaeli Kohila Tellija: Tööstuse 17, Kohila 17, Tööstuse Tanne, Joonas Järg, (Raul OÜ Arhitektid Projekt: Ühinenud Hamer) Priit Rajando, Ants Sild, Tiit AngelaProjektijuht: Kase Unistuste koolimaja koolimaja Unistuste tall-tõllakuuris 1

Epp Alatalu Epp

Maailmapärandi nimekirja kuuluv Struve kaar ühendab kaar Struve nimekirja kuuluv Maailmapärandi ostmise magnet oli viiekorruseline kodu Kaarele Võivere mõõtepunkt ja tuuleveski 2020. aasta augustis. aasta augustis. 2020. ja tuuleveski mõõtepunkt Võivere Harjo Liivika Foto

tutvustamiseks aeg maailmapärandi Rõõmuga kulutatud kulutatud Rõõmuga 2005. aasta suvel, suvel, aasta 2005. Struve– km pikkune 2822 kui meridiaanikaar Tenneri lisati, nimekirja UNESCO külalised kaolid esimesed taluhoovis. Väike-Maarja vallas Võivere tuuleveski juures on juba juures tuuleveski Võivere vallas Väike-Maarja juttu ajaloo ja teaduse aastat jahvatatud tosin enam kui valmis aasta suvel 2020. kaarest. geodeetilisest Struve nimekirja kantud maailmapärandi UNESCO püsiväljapanek Tenneri ja Carl Friedrich Wilhelm Struve Friedrich Georg maailmas on teaduspärand Oluline mõõtmisest. maakuju Eestis. kui tuntud isegi rohkem Musta mereni: riiki Põhja-Jäämerest kümmet tänapäeval - Valge Läti, Leedu, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Viiksaar, Harjo ja Kalev Liivika ja Ukraina. Moldova vene, mõõdistuspunkt, on panusta- on Võivere koduõuel kelle et hoida ja meelt, uudishimulikku ja aega nud oma vaba tutvustada . maailmapärandit Hollandi tüüpi tuulik, kus jahvatati vilja viimati kolm vilja viimati kolm jahvatati Hollandi tüüpi tuulik, kus nende õuele avastasid järel Alles koduostu tagasi. põlve sirelipõõsast, ja geodeedid sattunud teadusajaloolased Struve nimistusse kantud maailmapärandi et UNESCO on päriselt alles… märgis mõõtepunkti üks meridiaanikaare

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 74 75 2 3 4 on Võivere mõisa ainuke säilinud hoone, Simuna- mõisa ainuke on Võivere Eesti Geodeetide Ühing ja Väike-Maarja vallavalitsus korraldasid korraldasid vallavalitsus Geodeetide Ühing ja Väike-Maarja Eesti punkti Võivere eeltööd et teha talgupäeva, aastal Võiveres 2010. Harjo Liivika Foto tähistamiseks. Võivere veski pea tõsteti veskile taas 2013. aastal. taas 2013. veskile pea tõsteti veski Võivere Harjo Liivika Foto lugu näitus jahvatab paiknev korrusel kolmel tuuleveski Võivere on loodud ka tegevusnurk Omaette mõõtmisest. kaare Struve Harjo Liivika Foto lastele. MTÜ Võivere Tuuleveski ehk tuuliku pererahvas, pererahvas, ehk tuuliku Tuuleveski MTÜ Võivere Väiksest perekondlikust MTÜ-st on saanud aktiivne perekondlikust Väiksest Võivere teemaveskis tutvustatakse UNESCO maa- UNESCO tutvustatakse teemaveskis Võivere Sealtpeale on Võivere tuulikut, mida Friedrich Georg Georg mida Friedrich tuulikut, Sealtpeale on Võivere

2. 3. 4. Võivere baasjoone Simuna poolses otsas on juba aastast baasjoone Simuna poolses otsas Võivere head 1849 mälestusmärk, mille seadsid üles Struve Wrangell. ja Ferdinand Friedrich Lütke sõbrad Pandivere kogukond, Tartu Tähetorni ja Maa-ameti Tähetorni Tartu kogukond, Pandivere ja teevad on teinud vabatahtlikud inimesed ning kümned maailma muutnud mõõdistuse tutvusta- tööd mõõtmatut maailma- „UNESCO näiteks Mitu olulist projekti, miseks. ja pärandi on ühendanud teadmiste kohustab”, pärand Virumaa kooliõpilased. nimel ka Tuulik - on ilmselt parima ekspo tutvustaja,maailmapärandi tegu lahenduse siin saab interaktiivse kaarel, kogu sitsiooniga nimekirja maailmapärandi 34 UNESCO kõiki abil külastada punkte. kaare kantud ilmapärandi nimekirja kantud Struve geodeetilist kaart geodeetilist Struve nimekirja kantud ilmapärandi muutnud see maailma teadusajalugu ning seda, kuidas Just Simuna ja tuulikuga. ja Võivere Eesti on seotud töö - baasjoone kaar 4,5 kilomeetri pikkuse vahelise Võivere - toimu 1822–1827 aastatel lõppesid Eestis distamisega oli nii töö sajandi alguses tehtud 19. nud välimõõtmised. see GPS-i- täpne, et kui üle mõõdeti, saadi erinevu abil teame mõõtmisele kaare Tänu sentimeetrit. 1,4 vaid seks on mõõtmine on Maa, kaare lopergune suur ja kui kui arengut. oluliselt mõjutanud kartograafia Wilhelm Struve kasutas 200 aastat tagasi mõõtmistel mõõtmistel tagasi 200 aastat kasutas Wilhelm Struve üles ehitatud. varemetest hobi korras maamärgina, Harjo Liivika perenaine aga aasta, üle kümne On kulunud seda rõõmuga ja aega selleks kinnitas, et nad on võtnud tutvus maailmapärandi - taastamiseks, Tuuliku kulutanud. on kirjuta- mälestuse jäädvustamiseks ja Struve tamiseks ka on lõpuks ning nüüd üle 30 rahataotluse tud kaugelt paigas. ja väljapanek tuulik on korras tulemuseni jõutud – 2005. aasta suvel, kui 2822 km pikkune Struve–Tenneri Struve–Tenneri pikkune 2822 km kui aasta suvel, 2005. esimesed lisati, olid ka nimekirja UNESCO meridiaanikaar hobi kelle külalised, kauged „Kohe taluhoovis. külalised ütles objekte,” maailmapärandi UNESCO on külastada Harjo. Liivika töötav õpetajana Simuna koolis

Leesi poel on pikk ajalugu. 1907. aastal otsustasid aastal otsustasid poel on pikk ajalugu. 1907. Leesi et jõud ühendades on lugu tõestab, külapoe Leesi Liesi PuodLiesi – 1908 aastast - kogukonna lukustatud pani kodudesse koroonaaeg Nii moodustatigi perekonniti sügelema. käed liikmetel et osadeks, tundide kaupa päevad talgugrupid ja jagati - Sedasi kogu ei puutuks. kokku üksteisega seltskonnad talgutunde. Ühisus plaanis esialgu nes meeletul hulgal Tänu teha. remonti peale maja ostu ainult hädavajalikku - ja sponso liikmeskonnale kasvanud kiiresti talgulistele, juba esimese aastaga renoveeriti toetusele lahkele rite hakkasid ja maja poe osa. Poodi maja välisfassaad kogu võeti Järgmiseks noored. kogukonna pidama poolsaare - moodsad paki tulevad kuhu plaani taastada postkontor, automaadid. peab liikmed, et Juminda poolsaarel kaluriühistu Kolga Tarwitajate moodustati Leesi olema oma pood. Selleks oma külas pood Leesi aastal avas Ühisus ja juba 1908. - vaheaega Sellest ajast saati on ilma suuremate uksed. on see olnud olnud ja aastast 1914 pood Leesil dega ehitatud majas. spetsiaalselt poeks suuri asju! teha võimalik 2019. aasta sügisel kogunesid Juminda poolsaare ärevil ärevil Juminda poolsaare aasta sügisel kogunesid 2019. ainsa Poolsaare koosolekule. rahvamajja Leesi elanikud et sellest aja- ja õhus oli oht, poe maja oli müüki pandud suvila. Mida teha? saab hoopis kellegi loolisest poemajast ja koguda Ühisus Tarwitajate Leesi Otsustati moodustada see 41 000 et liikmemaksu, eurot talult 1000 liituvalt igalt - oli tõe osta. Edasine maja kogukonnale maksnud eurot üle 60 liikme, kogukond line imelugu: ühisusele tuli kiiresti poe- ja postimaja vabatahtlikult ostis kinnistu, remontis ise poodi pidama. Kurikuulus hakata ning otsustas Fotod Ann Viirmaa Fotod Artur Talvik

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 76 77

Välisfassaadi laudist on säilitatud nii palju kui võimalik. võimalik. nii palju kui on säilitatud laudist Välisfassaadi Tintse Egon Foto

Kokkuvõtteks võib öelda, et pikk projekteerimisprot võib Kokkuvõtteks 1. Taastatud vundamendi vundamendi Taastatud kiviosad majaelanike on toodud jõul pingutuse ühise sadamast. vanast Bekkeri Taastatud vundamendi kiviosad on majaelanike ühise pin- kiviosad on majaelanike vundamendi Taastatud Vundamendi sadamast. vanast Bekkeri gutuse jõul toodud ja järelevalve on omanike panekul ladumisel ja laudvoodri olude sunnil traditsioonilisi pingsa pilgu all kasutatud ja insenertehnilisi lahendusi. töövõtteid saanud tunnus- nüüdseks on majaelanikest järel otsuste hoidjad. tunnustamata pärandkultuuri tatud ja veel sess kahandas loomulikku inimlikku vastupanuvõimet, vastupanuvõimet, inimlikku loomulikku sess kahandas - maja renoveeri otsused õiged paika samas loksutas kuid alguses korterite aastate 1990. misel ja konserveerimisel. ehitamise tulemusel, hariduse ja elamiskõlbuliseks ehitus- mitteõigete ning võib-olla harituse saavutamisel

Teet Parve Teet , neis leiab saunu, meistrite töötube, töötube, meistrite , neis leiab saunu, 2 Tänaseks on korteritega liidetud ja osaliselt välja liidetud ja osaliselt välja on korteritega Tänaseks Eesti taasiseseisvumise esimese kümnendi alguses esimese kümnendi taasiseseisvumise Eesti Süsta 1 asetseb kõrvuti Vene Balti tehase haigla haigla Balti tehase Süsta 1 asetseb kõrvuti Vene Etteruttavalt tuleb mainida, et esimene suurem ja suurem tuleb mainida, et esimene Etteruttavalt Välisfassaadi laudist on säilitatud nii palju kui võimalik võimalik on säilitatud nii palju kui laudist Välisfassaadi Süsta 1, Tallinn 1, Süsta - on majesteetli korterid ja pööning. Kõik ehitatud kelder umbes 200 m kult - kindlad ja teo Otsustes erastati. Süsta 1 maja korterid alustasid maja renoveerimispaberite elanikud tahtelised ja aeglasi asjaajamises oli kiireid Kuna kooskõlastamisega. perioode, soodsaid ja ebameeldivaid aegu, majanduslikult majas on viis Kuna 2018. aastaks. saadi paberid korda maja pangalaenu argument oli see määrav korterit, saamisel. Hinnanguliselt pool sajandit tagasi vahetusid majade majade vahetusid Hinnanguliselt pool sajandit tagasi tooni. 3 sinakasrohelise ja Ketta värvid. Süsta 1 sai kollase Nüüd on algne värvilahendus linaõlivärvi õige - abil taas ja trepikodade välisvoodri tuleb lausuda tunud. Tänusõnu ekspertiisi läbiviijatele. värvi trafarettide ning õdede elamiseks mõeldud elumajaga (Ketta 3), mille 3), mille (Ketta mõeldud elumajaga õdede elamiseks tagasi. aastat lõpetati umbes kaheksa renoveerimine olulisem muudatus maja konstruktsioonis oli möödunud olulisem muudatus maja konstruktsioonis lammutati maja fassaadilt kui sajandi neljakümnendatel, - lõppenud maja renoveeri Praeguseks ja verandad. rõdud on selgunud, et lammutuse põhjustasid mise käigus algse ehituse konstruktsioonivead. Vene-Balti laevatehase vaieldamatult kõige haigema maja maja haigema kõige vaieldamatult laevatehase Vene-Balti Süsta 1) sünni- nüüdne 97, nr 73,(endine Kopli endine kuberneri tsaaririigi Vene kui 1915, lugu sattus aastasse Algselt maja eskiisprojektile. kirjutas alla asetäitja käsi hamba-, üldarst (pea-, ja kirurg) arstide elumajaks tehase ja tubade joonised maja vaated kahekordse projekteeritud säilinud. Neist oli nüüd palju abi rõdude, on saatuse tahtel tegemisel. jms jooniste korstnapitside ja uuendatud täpselt samasuguse profiiliga. Üle jäänud Üle jäänud ja uuendatud täpselt samasuguse profiiliga. näiteks väljundit, praktilist on otsitud laudisejuppidele ja endise tänavatel küla Professorite on neid kasutatud - ekspo fotode vanade tehases Kummitoodete Põhjala alt leiti tuuletõkkena Välislaudise neerimisel fotoraamina. - Riias õpin Sõrra Vassili linnaarhitekti kuulsa kasutatud eskiisi mehhanismidest, skeemi, kümme ajal tehtud gute jne. kaldakindlustustest isegi jõusaale ja kinoruume. * Kõik esitletud teesid ja faktid pärinevad allakirjutanu ajuarhiivist. pärinevad ja faktid esitletud teesid * Kõik A. Dmitrievi projekteeritud anamnees* 73 nr maja

Katku ja rõugete taandumise järel hakkasid aina enam hakkasid taandumise järel ja rõugete Katku 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul osati aina enam karta ja 20. sajandi lõpul 19. - teadaole Sadamatesse, välismaalt. sisse toomist tõbede ehitati nn ja Tallinnas, Paldiskis Pärnus, vähemasti valt – ja laevareisijad meremehed majad, kus merekarantiini olnud – pidid juhtumeid oli nakkushaiguste laeval eriti, kui nad maale lubati. enne kui aja eraldatuses olema teatud asutus Tallinnas aastail, oli säärane Hiljem, 1920.–1930. ära kasutati selleks kus lähistel, kai Katariina Paljassaares, - püstitatud kahekorru tsaariajal sõjasadama ehitajatele alguses aastate puitmaja. 1920. seline kasarmutaoline pidid jääma karantiini tulnud optandid Eestisse Venemaalt eraldi terved kohaldati selleks kus Petseris, Narvas või hooned. praeguse Ida-Tallinna keskhaigla hoonestuse kohal hoonestuse kohal keskhaigla Ida-Tallinna praeguse tänavas samas Ravi nagu ka Juhkentalis, ja järgnevalt Priihospidalis, olid krundil hiljem tegutsenud keskhaigla hoonestuse seas olulisel kohal. barakid nakkushaigete sajandi algul näida- 20. sajandi lõpul ja on 19. Tallinnas taga kalmistu Kalamaja ka tud kaartidel koolerabarakke või Mingit laadi nakkusbarakk kandis. tänava Tööstuse oli tsaariajal igas osakond haigla nakkushaigete kohaliku mõni otstarbeks selleks Mõnel pool kohaldati kreisilinnas. ilmnedes haiguspuhangute elumaja, suuremate vana olid Oma nakkusbarakid ruume juurde. üüriti eraomanikelt Mida ja sõjaväehaiglatel. Narva Kreenholmis) (nt tehase- teed. leviku said nakkuste aeg edasi, seda selgemaks Küllap sattus kesk- ja varauusajal linnades seekidesse ja varauusajal sattus kesk- Küllap puhul hulganisti. ja muude taudide katku nakkushaigeid Tallinnas Rõugemaja sajandil mainitud ka on 16. Allikates peamiselt küll tegelikult raviti ees, kus Rannavärava Suure Prantsuse (seda haigust nimetati algul süüfilisehaigeid toona eba- olid Süüfilise levikumehhanismid rõugeteks). see- küllap eemal, püüti hoida teistest ning haiged selged linnamüüri. Hoonete- paigutati asutus väljaspoole tõttu Jaani seegis maanteel Liivi sõjas. Tartu hävis kompleks teistestki on teada Leprosooriume elasid pidalitõbised. ning Liivimaa linnadest. Eesti- ja varauusaegse kesk- sarlakid, leetrid ja teised tüüfus, difteeria, koolera, levima sõjaväehospidalides 18. sajandil rajatud tõved. ohtlikud

1 2 Oliver Orro Oliver

Tõend selle kohta, et Venemaalt Eestisse opteerunud opteerunud Eestisse et Venemaalt selle kohta, Tõend kardeti Toona lahkuda. Narva karantiinist võib kodanik Narva Muuseum Foto tüüfust. ennekõike õhus värskes oluliseks peeti vanasti Tuberkuloosiravis aastail sanatooriumiks 1920. lamamist. härrasmehed Haiged Rahvusarhiivi Foto lossi rõdul. Taagepera kohaldatud

1. 2. Filmiarhiiv tauditõrje arhitektuur tauditõrje vanasti tegid ehk vanasti Kuidas nadseda Kuidas 20. sajandi keskpaigani) olid ohtlikud nakkushaigused nakkushaigused ohtlikud olid sajandi keskpaigani) 20. loomulik osa elust. Siiski on suuri epideemiaid kahjuks püütud ohjeldada ja maha suruda, juba alati kardetud, isoleerida ning ravida, piires võimaluse haigestunuid spetsiaalseid hooneid. ka ehitades selleks Selle artikli kirjutamise ajal möllab koroonaviirus täie hoo- Selle artikli kirjutamise ajal möllab koroonaviirus lõpeb. Meie jaoks ja millal see kas ei tea, veel keegi ga, kuni (veel vanasti ja ehmatavaga, uue millegi tegemist on

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 78 79

See klassitsistliku ilmega puitehitis oli Tartu Lina oli Tartu puitehitis ilmega See klassitsistliku hoone, ehitatud juba vanim nakkushaigla tänava Orro Oliver enne haigla asutamist. Foto tuberkuloosisanatoorium kavandatud Erich Jacoby moodne. väga valmides aastatel Kivimäel oli 1920. Linnamuuseum Tallinna Foto

4. 3. 3 4 Eesti Vabariigi iseseisvumise järel sai üheks kõige kõige sai üheks järel iseseisvumise Vabariigi Eesti maa lähistel. Nüüdseks on vanad, leprosooriumi-aegsed leprosooriumi-aegsed on vanad, Nüüdseks maa lähistel. ümber ehitatud, laokil ja seal enamjaolt täielikult majad aga probleemiks kujunes pidalitõbi ehk leepra Saaremaal, Saaremaal, ehk leepra pidalitõbi kujunes probleemiks aastal suurte metsade asutati 1903. varjupaik vastav kus seal, endises arstimajas, Nüüd tegutseb rüppe Audakule. paik mõtlemapanev keskus, Viidumäe looduskaitseala pidali- asuv kunagine metsas mäenõlval on selle lähistel - Ninasi lepro tegutses ääres surnuaed. Peipsi tõbiste endise postijaama osaliselt tänini soorium, mis kasutas all oli Muuli leprosoorium, külje säilinud hooneid. Tartu praeguses vundamenti jupike selle hoonest on alles vaid hoone leprosooriumi linnajaos. Alles on Tarvastu Veeriku vaimuhaiglana ka Viljandimaal, hiljem on seda kasutatud ja see- Viinaravilaks on seal erihooldekodu. ja praegugi kõige Eestis hiljem ka kohaldati vanadekoduks järel alles 1994) aastani (lõplik sulgemine 1977. koguni kauem, Märja- leprosoorium haigla, Kuuda pidalitõbiste tegutsenud lammutatud. sootuks lagunenud või Sellesse tuberkuloosiga. võitlus teemaks põletavamaks

Spetsiifiliseks nakkushaigla liigiks olid pidalitõbilad. olid pidalitõbilad. liigiks nakkushaigla Spetsiifiliseks Tallinnas hakati uut nakkushaiglat kavandama kavandama nakkushaiglat uut hakati Tallinnas See kole kroonilise kuluga haigus ei kuulu paraku ainult ainult paraku haigus ei kuulu kuluga kroonilise See kole oli vaid keskajast, jutustustesse või piibliraamatusse Magasini tänavale. Plaan kerkis üles juba 20. sajandi sajandi üles juba 20. kerkis Plaan tänavale. Magasini ehitust mitu lükati rahapuudusel ent aastatel, esimestel tegelema küsimusega hakati edasi. Tõsisemalt korda Algul Lender. mil linnapea oli Voldemar aastatel, 1910. suurema kavas piirkonda pargi tänava Kodu oli praeguse et seda ei suudeta sai selgeks, linnahaigla ehitamine. Kui juudi kalmistu vana esimese hooga otsustati teostada, See koosnes ehitada just nakkusosakond. taha valmis oli nii pesuladu, peahoonest, abihoonest, kus palatitega - (karantiini ning nn eraldusmajast surnukuur ka kui köök samas otseselt kes isikutele, hoonest) nakkuskahtlastele aas- aastal. 1916. 1914. valmis ei olnud. Kompleks haiged hooned olid puidust. kõik ravikorpus, üks tal lisandus veel maju enam alles ei ole. Osa hoonestust hä- Tsaariaegseid vis II maailmasõjas, osa lammutati alles 21. sajandi algul. avastatakse (üksikjuhte tavaline Eestiski sajandi 19.–20. sanatooriumid ja -haiglad hakkasid mujal maailmas, eriti eriti mujal maailmas, hakkasid ja -haiglad sanatooriumid sajandi vahetusel juba 19.–20. kerkima mägikuurortides, võitlus edenes siis Eestis varemgi, veel ja mõnel pool tsaariajal haigusega kulgeva ja pikaldaselt selle salakavala ehitatud hooneid selleks esimesi spetsiaalselt visalt. Üks Seltsi haigla Tal- Võitlemise Vastu Tiisikuse oli Eestimaa suur- hävinud), 1912, (valmis tänavas linnas Magdaleena 25 voodikohta. vaid oli aga kus puithoone, rõdudega te ja haigete tõrje nakkushaiguste hakati lõpul Tsaariaja ja Tartus ka kui nii Tallinnas tegelema tõsisemalt raviga uus, rajati ehitus. Tartus haiglate uute kerkis päevakorda kanti Karlova nakkushaigla linnahaiglast eraldiseisev ja vaeslastevarjupaiga endise vaestemaja Lina tänavale - ja vaeste vaestemaja olemasolevate krundile. Lisaks linnaarhitekt kerkis ümber kohaldamisele haigla hoonete uus 1910–1912 aastatel järgi Arved Eichhorni projekti ning kahest korpusest kesksest peahoone, mis koosnes eri- et saaks abil ühendatud paviljonist, galeriide sellega eriti ehitati isoleerida. Lisaks haigeid suguse nakkusega nn boksidehoone, väike raviks haigete nakkusega ohtliku sissepääsud. Eichhorn olid õuest eraldi palatitesse kus Euroopas käinud koguni enne haigla kavandamist olevat tutvumas, praktikaga parima ja nakkushaiglate reisimas Haiglat ümbritseva just Inglismaa näited. võeti eeskujuks maastikuaednik kuulus oli kaasatud kujundamisesse pargi kompleksis tegutses Riiast. Nakkuskliinik Kuphaldt Georg mõnd hoonet veel kasutati 21. sajandi alguseni, lõpuks läks selle sulgemist Pärast hooldushaigla funktsioonis. - vaidlus ning aastaid kestnud erakätesse hoonekogum on nüüdseks järel ja tulekahjude laguneda laskmiste te, ei jää, palju järele kuigi hoonetest et ajaloolistest selge, eksponeerida on siiski kavas väärtuslikumaid puitdetaile majade küljes. uute suuremaks Kõige haruharva). küll, tõsi tänapäevani, 19. sajandi lõpukümnendite ja 20. sajandi alguse pea- alguse sajandi ja 20. lõpukümnendite sajandi 19. tuberkuloosi- vägevad Kui hirmutis oli tuberkuloos. mine

5 II maailmasõja järel oli taas tuberkuloosi tõusuaeg, tõusuaeg, oli taas tuberkuloosi II maailmasõja järel kavand arhitekt Adolf Käsperilt. Haapsalus on 1939. aastal Haapsalus on 1939. Käsperilt. Adolf arhitekt kavand projekti, uue nakkusosakonna mainitud maakonnahaigla kuid kiviehitus”, millest pidi saama „kahekorruseline aastal arutleti uue nakkushaigla jäi seegi. 1938. valmimata viima- Pärnus, umbes samal ajal ka üle Rakveres, vajaduse rohkem kuid Siinmaa projekti, ses on mainitud isegi Olev asukohta, mitte (ka midagi teada pole sellest praegu näiteks valmis, siiski ka Üht-teist hoonet kavandati). kuhu hoone tsaariaegne naistevangla ehitati vana Valgas äärelinnas Tartu aastal ümber nakkushaiglaks. 1936. asutusena nn Seerumi huvitava mõisas tegutses Tähtvere - val vaktsiinide tegeleti instituut ehk Seerumi jaam, kus - korraldami ning vaktsineerimise mistamise ja uurimisega loomataude. ka haigusi kui see hõlmas nii inimeste sega, Nikolai asutus mõisa abihooneid, kuid Üldiselt kasutas uus ka 1938–1939 aastatel valmis järgi projekti Kusmini - (meieni jõudnud moonuta laboratooriumihoone eraldi esimene spetsiaalselt teadusasutuseks vist küll tuna), maja Eestis. kavandatud Tallinnas Lisaks surid paljud noored. ka ja paraku nakatusid ja juba enne sanatooriumile Nõmmel asunud vanale - ümber ehitatud tsaariaegsele inva sõda tiisikusehaiglaks uusi nüüd ka kerkis tänavas Uus-Tatari liidide kasarmule ehitisi. Neist seotud võitlemisega vastu tuberkuloosi - tuberkuloosihaig algselt laste aastatel suurimana 1950. just luutuberkuloosi, esines palju mõeldud (lastel laks lamama) ja aastaid voodis pidi kuid mille ravimiseks hoone vana kavandatud maja Nõmmel Jacoby mahukas

6 Audaku pidalitõbiste varjupaik meenutas varjupaik pidalitõbiste Audaku suurt talukompleksi. tavalist välisilmelt Muuseum Rahva Eesti Foto järel, valmimise tuberkuloosihaigla Kose on Hoone pooles. teises aastate 1960. kasutusel. seniajani algses funktsioonis Tervisemuuseum Eesti Foto Tänu elamistingimuste paranemisele muud ohtlikud muud ohtlikud paranemisele elamistingimuste Tänu

haigusessesse nakatumise ja suremise näitajad olid Eestis olid Eestis näitajad ja suremise haigusessesse nakatumise Tallinna halvimad. Kerkisid Euroopa aastail ühed 1920. täna- maja Magasini tuberkuloosiosakonna nakkushaigla - (Herbert ja tuberkuloosisanatoo vas Johanson, 1926) hiljem laiendatud). 1926, rium Nõmmel (Erich Jacoby, perioodi arhitektuuri tolle meie Mõlemad kuuluvad all. kaitse ehitismälestistena ja on ka hulka paremiku ja tiisikuse tuberkuloosihaiglateks kohaldati Mujal Eestis olemasolevaid pigem punktideks võitlemise vastu Haigla piirkonda. tänava Puiestee ka kui mõisasüdant Lisaks rajamata. sel kujul jäigi hoone II maailmasõja tõttu (ülikooli nakkushaigla laste Tartu aastast teada on 1936. maja funktsionalistliku nakkusosakonna) lastekliiniku 6. 5. päriselt need mõistagi taandusid, aga vähehaaval taudid mõeldi mitmes linnas uute aastatel 1930. ei kadunud. pa- vaid ehitamisest, mis enamasti küll nakkushaiglate juttu oli korduvalt keskpaigast kümnendi berile jäi. Alates Tippel), Voldemar (arh projektist uue nakkushaigla Tartu mainitud nii Karlova oli sealjuures asukohana kavandatava - Taage ka kujundati hooneid. Tuberkuloosisanatooriumiks Ennekõike alustas Taheval. loss, lastesanatoorium pera - Kons ka on seotud ennetamise ja raviga just tuberkuloosi (Paula Pirita-Kosel kompleks Vabaõhukooli Pätsi tantin see Ka 1935–1938). Bölau, Konstantin Delacherie-Ilves, kenasti tunnistatud ja nüüdseks hoonestu on mälestiseks restaureeritud. kalli selle ehitus lükati kuid aastaks, 1940. pidi valmima 460 000 (isegi kuni hinna pärast edasi ning krooni)

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 80 81 9 10 8 7

- -

Tuberkuloosivastane võitlus pidi 1920.–1930. aastatel sageli sageli aastatel pidi 1920.–1930. võitlus Tuberkuloosivastane Rahvusarhiivi Eesti oludes. Foto tagasihoidlikes toimuma nn Seerumi instituudi tegelenud ja vaktsineerimisega Vaktsiinide Eesti Foto aastatest. 1940. foto Tähtveres, hoone Tartus modernismi, üleliidulise Narva esindab nõukogude nakkushaigla I korrusel aastatest. 1970. foto variant, kohaldatud tüüpprojekti Narva Muuseum õuest. Foto otseuksega boks-palatid tuberkuloosisanatooriumi tühjana seisnud Taagepera Pikalt hiljuti hotelliks. rekonstrueeriti korpus funktsionalistlik Martin Siplane Foto Tuberkuloosiravi voodikohtade arvu ja vähenemise voodikohtade Tuberkuloosiravi 1960. aastate algul valmis Tallinnas Merimetsa haigla, Merimetsa Tallinnas algul valmis aastate 1960.

7. Filmiarhiiv 8. Tervisemuuseum 9. 10. teistegi haiguste taganemise tõttu on paljud endised on paljud tõttu taganemise haiguste teistegi mõni on lammutatud ja jäänud tühjaks, nakkushaiglad võetud. katusele uues funktsioonis mõni renoveerituna - nakkushaigus nimekirjades kajastub Kultuurimälestiste mis on eri perioodidel olnud nii teema, võitlemise tega koidab tuleb, et kunagi Loota siiski vähe. oluline, praegu nähtus saab „üks taas aeg, mil aktiivsest tauditõrjest paigad seotud meenutada sellega mida aitavad ajaloos”, teravalt parasjagu mis pole argielus kuid ja keskkonnad, aktuaalne. tegemist oli üleliidulise tüüplahenduse mugandusega. oli üleliidulise tüüplahenduse mugandusega. tegemist täis- nakkushaiglaks, Algselt oli see mõeldud just laste aastani Magasini jäi 1992. ravimine patsientide kasvanud Merimetsa üle. nende ravi ka ja alles siis toodi tänavale sajandi nakkushaiglatele 20. olid siingi veel I korrusel õuest. Suh- sai siseneda ka kuhu boksid, tüüpilised eraldi Narvas. sarnasena ehitati nakkushaigla Teistes teliselt maakonna nakkusosakondadega piirduti maakondades mis mõnel pool haigla juures, ajal rajooni-) (nõukogude oli rajoonikeskuses hoones. Igas omaette asusid küll - tuberkuloosi eraldiseisev ka veel aastateni 1980. kuni mõni kohaldati paljudel juhtudel aga milleks raviasutus, maja. Taageperra ehitatud otstarbeks muuks olemasolev, ei ehitatud. hiigelkorpust uut modernistlikku kavandatud ja uute vähemaks mõnevõrra jäi nakkusi kümnendiga Iga ei seetõttu vajadus, haiglaravi seoses kahanes ravimitega taasiseseisvumise poolel ja Eesti aja teisel ole nõukogude olnud. vajadust järele erihaiglate enam uute järel ravi- ja hooldusasutusteks. ja hooldusasutusteks. ravi- dispanseri peahoone. Taagepera sanatooriumile ehitati sanatooriumile peahoone. Taagepera dispanseri ravikorpus uus funktsionalistlik rõdudega uljaste kõrvale silmapaist Üks 1947). valmis Johannes Fuks, Kotli, (Alar ning tuberkuloosiravilateks teostamata jäi ka projekti likku aastatest 1960. hooneid. Alates olemasolevaid kohaldati tuberku- ja paljud varasemad kiiresti taandus tuberkuloos vaimuhaigete või alkohoolikute kohaldati loosiravilad naabruses, hiljem sai sellest ENSV vabariikliku tuberkuloosi- vabariikliku ENSV sai sellest hiljem naabruses, vamaid nõukogude ajal valminud hooneid on tuberkuloosi- hooneid on valminud ajal nõukogude vamaid muide seniajani tegutseb kus haigla Harjumaal Kosel, Siin tuberkuloosiosakond. regionaalhaigla Põhja-Eesti mis projekti, Kusmini Nikolai kujul lihtsustatud taaskasutati stalinist Mitu uhket sanatooriumile. Narva-Jõesuu valmis

ning hakati planeerima ning hakati 2 Toonaste plaanide kontekst oli plaanide kontekst Toonaste 3 Sealtkaudu on teema jõudnud ka 2019. aastal 2019. jõudnud ka on teema Sealtkaudu 1 Tallinna vanalinna kasutuse suunamise püüe suunamise püüe kasutuse vanalinna Tallinna Juba 1980. aastatel hakati aga muretsema vanalinna vanalinna muretsema aga hakati aastatel Juba 1980. Ajaloolise linna mitmekesine kasutus on väärtus, kasutus Ajaloolise linna mitmekesine kehtestatud Eesti muinsuskaitseseadusesse, mis räägib mis räägib muinsuskaitseseadusesse, Eesti kehtestatud ning sellest, mitmekesisusest” ja elukeskkonna „kultuuri- […] teevad üksused omavalitsuse et „riik ja kohaliku säilimist kultuuripärandi et toetada koostööd, omavahel hoidmist”. ja kasutuses loomise aega. muinsuskaitseala vähemalt ulatub tagasi kaitsetsooniks oli värskelt vanalinn kui aastatel, 1960. - ja rekonstruee selle regenereerimiseks tehti kuulutatud, uuriti plaane. Muu hulgas ambitsioonikaid väga rimiseks ajaloolist kasutust vanalinna ka - kohviku klubideks, võimalusi eelkõige nähti Vanalinnas hotellideks. muuseumideks, restoranideks, teks, võimalusi ning otsima pärast vähenemise elanikkonna - suurendami ja elanikkonna loomiseks eluruumide juurde „Elamisvõimaluste uuringus aastal koostatud 1986. seks. et nimetati tendentsi, vanalinnas” selgitamine Tallinna juba välja, vanalinnast elanikkonna asutused tõrjuvad pärand- leiab võimalusi muinsuskaitsedokumentides ning hooajalise reguleerimiseks kasutuse keskkonna liigturismi vältimiseks. hartas kui Washingtoni nii ICOMOS-i mida on rõhutatud - soovitu käsitlevas ajaloolist linnamaastikku UNESCO ka eesmärk on kontseptsiooni ses: „ajaloolise linnamaastiku linnaruumi parendada inimkeskkond, säilitada kvaliteetne selle dünaamilist ise- tõdedes kasutust, ja kestlikku loovat mitme- ja kasutuslikku loomu, ning edendada sotsiaalset kesisust.” hoonetele uusi kasutusi. hoonetele sõjajärgse aja kehvad elamistingimused ja ekstreemne elamistingimused ja ekstreemne aja kehvad sõjajärgse et vanalinn Järeldati, korterites. vanalinna ülerahvastatus tulevikus kaotab vanalinn ei sobi ning „Tallinna elamiseks - muutudes spetsiaal elamurajoonina, tähtsuse järk-järgult paikne- vanalinnas , milles elab vaid mikrorajooniks seks elanikkond” teenindav otseselt asutusi-ettevõtteid vaid

Triin Talk Triin

2020. aasta näitas turismile orienteeritud keskkonna keskkonna orienteeritud aasta näitas turismile 2020. Ehituspärandi kaitse on kaitse on Ehituspärandi üksikutelt liikunud sajandil 20.

koroonika tähtobjektidelt suuremate mitmekihilisuse ja keskkondade linnuste ja kaitsele: kirikute - aasta kõrval 1960–1970. asuti kaitsma terveidtel vanalinnu. - vaatamis liigume sajandil 21. kaitselt pärand- väärsuste mitmekesise keskkondade arengu kestliku ja kasutuse hoidmisele. Tallinna vanalinna vanalinna Tallinna - vana on kogu hooaeg jääb vahele, üks kui haavatavust: ei ole seni olnud Muinsuskaitsel linn väljasuremisohus. juttu kuigi sellise stsenaariumi vältimiseks, tööriistu Praktikas on pärandi kasutust väga raske suunata. suunata. raske väga kasutust on pärandi Praktikas – väljas käeulatusest ongi see muinsuskaitsjate Pigem inimest, ei saa ju minna keelama muinsuskaitseametnik - merevaigu esimese korruse kolib, oma majast välja kes lühiaja- korterid korruse annab ning teise poele rendile sellised nihked liselt turistidele üürib. Ometi muudavad tehes vanalinna, kogu olemuslikult kasutuses pärandi muuseumi- ülerahvastatud sellest turismi kõrghooajal sügistalvisel ajal inimtühja ning laadse keskkonna, 1 ja 2). (vtkummituslinna fotod ja Disneylandiks ülekoormatusest turistidega vanalinna et nii uues väita, muutumisest on olnud aastaid. Julgen Eesti muinsuskaitseseaduses kui ka rahvusvahelistes rahvusvahelistes ka kui muinsuskaitseseaduses Eesti

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 82 83 Vanalinn jõulueelsel ajal 6.12.2020. Foto Triin Talk Triin Foto jõulueelsel ajal 6.12.2020. Vanalinn Vanalinn turismi kõrghooajal 13.07.2019. Foto Triin Talk Triin Foto 13.07.2019. turismi kõrghooajal Vanalinn Talk Triin Foto pandeemia ajal 4.11.2019. Vanalinn

1. 2. 3. 2 3 1

. 6

5 2020. aasta lõpp näib igatahes lootustandev ning ning lootustandev aasta lõpp näib igatahes 2020. Nõukogude ajaga võrreldavaid tugevaid hoobasid tugevaid võrreldavaid ajaga Nõukogude Seni valminud vahearuanded on digitaalselt kättesaadavad Eesti Eesti on digitaalselt kättesaadavad vahearuanded Seni valminud Samas, lk 17 Samas, Vanalinn. Hoonestuse funktsionaalne struktuur. Kd XI. Hoonete XI. Hoonete Kd struktuur. Hoonestuse funktsionaalne Vanalinn. Vanalinn. Rekonstrueerimise ettepanekud. Kd XII. Vanalinna osatähtsus osatähtsus XII. Vanalinna Kd ettepanekud. Rekonstrueerimise Vanalinn. Vanalinn, kvartalid. Elamisvõimaluste selgitamine. Kd XIX. Kokkuvõte. XIX. Kokkuvõte. selgitamine. Kd kvartalid. Elamisvõimaluste Vanalinn, UNESCO, Ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus. Vastu võetud võetud Vastu soovitus. käsitlev Ajaloolist linnamaastikku UNESCO, linna üldises generaalplaanis. R. Zobel. 1968. ERA.T-76.1.946 1968. R. Zobel. linna üldises generaalplaanis. R. Vaiksoo, K. Renter, M. Männisalu. 1986. ERA.T-76.1.7437 M. Männisalu. 1986. K. Renter, R. Vaiksoo, 10.11.2011. 4 5 6 1 2 3 vanalinn ei paista sel aastal enam sugugi nii väljasurnud ei paista sel aastal enam sugugi nii väljasurnud vanalinn - Linn on jõuliselt asunud propa sügiseni. nagu kevadest jõulude veetmise muinasjutuliste kui vanalinna geerima - eripakku külastajaid meelitavad restoranipidajad paika, - ekskursiooni mistega ning turismifirmad eestikeelsete - peamiselt koha on vanalinn jõuluajaks Vähemalt dega. arendada Kuidas mitte-liiga-täis. meeldivalt inimesi likke ja aasta mitmekesise koroonakriisi pärast ka vanalinna nii on ruumi ja tegevusi kus keskkonnana, läbi elava kirjutan pikemalt kohalikele, ka kui väliskülastajatele vanalinna haldamine ja jätkusuutlik uuringus „Tallinna eksponeerimine” vanalinna kasutuse ja elanikkonna liikumiste suunamiseks suunamiseks liikumiste ja elanikkonna kasutuse vanalinna ei saa, eraomanduses kasutada tänapäeval loomulikult ja hoonestuse puhul on muutused palju dünaamilisemad mitme- ja kuidas huvidest. Kas omanike eelkõige lähtuvad kasutamise hoidmise ja pärandi elukeskkonna kesise huvides sisus- avalikes vanalinnas Tallinna põhimõtteid - kaa peaks mida on küsimus, hakata, tama ja rakendama kaitsekorra muinsuskaitseala vanalinna luma Tallinna koostamisel. ning arengukava . Samasuguse põhjalikkusega, nagu põhjalikkusega, . Samasuguse ebasoovitatavaks - espresso planeeriti hoonetesse aastatel 1960.–1970. kvartali- vanalinn aastatel 1980. ja klubiruume, võeti baare palju võimalikult hoonetesse et kavandada ette, kaupa eluruume. Kunstiakadeemia kodulehelt https://www.artun.ee/tallinna-vanalinna- kodulehelt Kunstiakadeemia jatkusuutlik-haldamine-ja-eksponeerimine/ funktsioonidest 18.–20. saj. H. Üprus, R. Zobel, M. Hermat. 1968. 1968. M. Hermat. H. Üprus, R. Zobel, saj. 18.–20. funktsioonidest ERA.T-76.1.875 Juba 1980. aastatel hakati aastatel 1980. Juba vanalinna aga muretsema pärast vähenemise elanikkonna elu- võimalusi otsima ning ja loomiseks juurde ruumide suurendamiseks. elanikkonna

- -

Kindlasti tuleb aga esitatud uuringute arvude esitatud uuringute Kindlasti tuleb aga planeerimise Ameti muinsuskaitse eritingimuste spetsialist eritingimuste planeerimise Ameti muinsuskaitse aasta tagusest ajast kümne ka kogemus kel Orro, Oliver nentis ametnikuna, eritingimusi kooskõlastava eraturu mak riik osa uuringute nüüd, kus nõutakse siiski, et pigem viimistlus- näiteks Tallinnas sumusest hüvitab, vähemalt ja julgemalt. rohkem võrreldes korraga uuringuid vana milleks arvestada et tööd, sellega, interpreteerimisel lugemine ei asenda siiski objekti läbitunnetamist, mis ei asenda siiski objekti läbitunnetamist, mis lugemine on nüüd puutudes. Siinkohal kokku vahetult sellega tekib uuringu tulemuste, tegijal: uuringute vastutus suurem - ja restaureerimisettepane järelduste nendest tulenevate olulisem. märksa sõnastamine on varasemast selge kute nõutakse? uuringuid täiendavaid palju Kui kõigist tegelesid ametnikud Muinsuskaitseameti taotlustest eritingimuste muinsuskaitse riigile laekunud uuringuid nõuti Täiendavaid aastal paarisajaga. 2020. ainult 20 objekti puhul, väljastamist enne eritingimuste (halduspart uuringud eritingimustega 34 objektil määrati Need arvud on esmapilgul on teadmata). statistika nerite ring- akadeemilistes ja tekitanud väikesed ehmatavalt uuringud nüüd ometi vajalikud et ega muret, kondades - selles küsi ei julge jää. Artikli autor tegemata mälestistel hinnangu sest adekvaatse võtta, muses kindlat seisukohta süüvida nii objektide olemusse kui vajalik andmisel oleks ka väljastatud eritingimuste sisusse – jäägu see edasiste Linna- Tallinna analüüside ülesandeks. põhjalikumate saab riigilt poole kulunud summa ulatuses hüvitist küsida summa ulatuses hüvitist küsida saab riigilt poole kulunud 1500 eurot). kui rohkem mitte (ent palju objekti sama ikka jõuab ametnik Kas varem? kui süveneda vähem objekti süvenemiseks aega Kindlasti on ametnikul spetsialistid Eritingimuste keskmiselt. oli erategijal kui läbi tutvumas ning vaatavad kohapeal objektiga käivad läbi- Uuringute materjalid. arhiivis leiduvad hoone kohta

Maris Mändel Maris Mändel

eritingimuste uus kord uus eritingimuste Müüdimurdja: muinsuskaitse muinsuskaitse Müüdimurdja: Üks suuremaid muudatusi, mida 2019. aasta mais jõus- muudatusi, mida 2019. suuremaid Üks oli tõi, kaasa endaga tunud uus muinsuskaitseseadus Senine praktika seonduv. eritingimustega muinsuskaitse nii: omanik leidis eraturult põhimõtteliselt nägi välja hoonet ja selle põhjalikult uuris (loodetavasti) kes tegija, väärtuslikudja detailid tarindid välja ehitusajalugu, tõi muinsuskaitse lähtuvad soovidest ning kirjutas omaniku selle või Muinsuskaitseameti eritingimused, mis seejärel väljastab järgi Uue korra halduspartneriga kooskõlastati. uus asi, eritingimused amet ise. Nagu iga muinsuskaitse küsimusi hulga tekitanud uus kord eritingimuste on ka uus kord Nüüd, kus vastasseisugi. ja omajagu skeptilist „sada päeva” ja sisseelamise aastat kehtib juba poolteist kuidas aeg lähemalt kaeda, möödas, on ehk paras selle kogu hakkama saab inimese kümne alla Kuidas spetsialisti? tegi mitukümmend varem mida tööga, muinsuskaitse riigile 323 taotlust aastal laekus 2020. tegeleb Muinsuskaitseametis saamiseks. eritingimuste ainult inimest. Kaks kolm eritingimustega muinsuskaitse Tallinnas. ka spetsialisti on tööl tegelevat eritingimustega - eritingimusi muinsuskaitse ja Narvas väljastavad Tartus Esmapilgul tundub, et tegu kõrvalt. muu töö ametnikud jõudlust mitme eest. Siin kel peab olema imeinimestega, nimelt tähendab muinsuskaitse „konks”, on siiski väike seda, et amet järgi korra uue väljastamine eritingimuste süsteem töötab. töötab. süsteem - koostami projekti suunised vaid nik annabki tõepoolest mida tuleb säilitada, millised muutused on lubatud seks: seisukorra tehnilise Ajalooline ülevaade, ja millised mitte. mis siiani detailide inventeerimine, kirjeldus ja väärtuslike lahutamatu osa oli, kausta eritingimuste muinsuskaitse ja need uuringutena määratletud on uue seaduse järgi ametnik muin- olemas olema enne, kui andmed peavad muinsuskaitse saab. Kui eritingimusi väljastada suskaitse tasuta, siis uurin- järgi saamine on uue korra eritingimuste siin ise tasuda, ehkki ka jätkuvalt eest tuleb omanikul gute

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 84 85 Pärnu mnt 492, Tallinn 492, mnt Pärnu Aia 12, Tallinn 51, Sindi mnt Pärnu

2020. aastal väljastati muinsuskaitse eritingimused muinsuskaitse aastal väljastati 2020. Nende seas on nii mälestistele. paljudele eriilmelistele hooneid ja rajatisi. tagasihoidlikumaid elamuid kui uhkemaid Muinsuskaitseamet Fotod 1. 2. 3. 3 2 1

Vana korra selge miinus oli asjaolu, et muinsuskaitse miinus oli asjaolu, et muinsuskaitse selge korra Vana ametnikul oma kooskõlastuse tempel alla lüüa, mistõttu alla lüüa, mistõttu tempel oma kooskõlastuse ametnikul mõjutamise teatav üldiselt läbi ei läinud, ent lausjama lugu, meenutas kurioosset oli alati õhus. Kolleeg võimalus eest õiglase töö koostajale eritingimuste tasus tellija kus dokumenti, ülipõhjalikku et ta valminud hinna klausliga, ja seda mingil juhul ametisse koos- ei näitaks kellelegi - saada mõnelt pealiskaud lootuses ei läheks, kõlastama - mis osad muinsusväärtused „koge töö, semalt tegijalt on erapoolikuse Uue korraga jätaks. märkamata mata” probleem lahendatud. eritingimusi küsitakse, on erinevad, nagu on seda ka ka on seda nagu on erinevad, küsitakse, eritingimusi Kui juba arhiivis leidub. kohta hulk, mis objekti materjali siis ei katusekatet, näiteks vahetada hoonel soovitakse nõuda. viimistlusuuringuid põhjust näiteks olegi üldjuhul olemas ajalooline puhul on varasemast hoonete Paljude ajaloo kohta ei ole põhjust eeldada, et hoone õiend ja kui uut ka ei ole vajadust saanud, on uusi andmeid teatavaks aja-, inim- ja See on oluline tellida. ajaloolist ülevaadet Usun, et kõik kokkuhoid. ressursi rahalise omaniku ka mõnda mäletavad tegijad eritingimuste endised eraturu ajaloolist üle- juba arhiivis olemasolevat kus kogemust, - arhii Tõsi, ringi kirjutatud. osas lihtsalt sai suures vaadet pelgalt on raske kvaliteeti ajaloolise ülevaate vist saadava on tänu digi- aastatel Viimastel hinnata. läbilugemisega saanud suur hulk aja- hüppele hõlpsalt kättesaadavaks mis varasemal ja fotod), kaardid (eeskätt loolist materjali mis lisab olla, ent läbi vaatamata võis koostajal ülevaate eritingimustega Neid allikaid olulist uut ajaloolist infot. kasutavad. osaliselt ka ametnikud tegelevad ikka on eritingimused muinsuskaitse Kas Kes taskust. tuli omaniku töötasu koostaja eritingimuste enamik tegi Loomulikult muusika. ka paraku tellib maksab, tööd omanikud, tegevusloa olid ka kõik kes eraettevõtjaid, tuli ju muinsuskaitse- lõpuks ning eks südametunnistusega piisavalt põhjalikud? Või vastupidi, äkki nüüd nüüd äkki vastupidi, Või põhjalikud? piisavalt keelataksekõik ära? ühtlustumine. on halduspraktika hea külg Uue korra - olid para eritingimused tulnud muinsuskaitse Eraturult väga tegijate Oli tublide tasemega. tamatult ebaühtlase - piiran karmimate olid kaugelt mis sageli töid, põhjalikke nõuda söandanud. ametnik ise ealeski oleks kui gutega, kas näha äärmiselt pealiskaudseid, jälle võis Teisalt siis selliseid, kuhu sulest tulnuid või tegija ebapädeva surve olid oma pitseri vajutanud. omaniku ajanappus või eritingimused on oma muinsuskaitse Ameti koostatud tasemelt ühtlasemad. ühelt bürokraatlikult Liigset sära ka kohti piinlikke lausa ent oodata ei maksa, dokumendilt vähese andmine on koondatud eritingimuste ei ole. Kui lisaboonusena tekib kätte, inimeste üsnahulga hea mõnel teisel olukordades mida analoogsetes ülevaade, lõppkokkuvõttes objektil on nõutud ja see võimaldab välja võib Ohukohana kohelda. võrdsemalt ka omanikke tuua stampide kinnistumise. 5 Üks hea soovitus omanikule: muinsuskaitse eritingi- muinsuskaitse omanikule: hea soovitus Üks muinsuskaitse ja praegune Uus muinsuskaitseseadus Kas omanikule ka uue korraga midagi paremaks paremaks midagi korraga ka uue omanikule Kas keegi enam kuulab? üldse arvamust tema Kas läks? kindlasti omanikest enamikule on toonud Uus kord - väljasta eritingimuste Muinsuskaitse kokkuhoiu. rahalise ümber- materjali leiduva arhiivis ja pelgalt mine on tasuta omanik ei pea. Ajas lisa maksma kirjutamise eest kellelegi mõnel juhul võib ja ei võida pigem võrreldes varasemaga kättesaamiseks eritingimuste prognoosida olla keeruline esmalt muinsuskaitse Ametnik väljastab aega. kuluvat omanik saab oma arva- eelnõu, mille kohta eritingimuste eritingimused kuu- saadakse ja üldjuhul must avaldada esitamist selgub, taotluse pärast aga Kui kätte. paariga need uuringuid, tuleb omanikul on täiendavaid et vaja aeg oluliselt saamise eritingimuste ja nii võib tellida lisaks venida. pikemaks silmas pidades. töid konkreetseid musi tasub taotleda - siis küsi vahetada, katusekatet vaid on soov kui Näiteks tervele juhuks n-ö igaks mitte dagi ainult selle tarbeks, keldrikorrust tahetakse paari aasta pärast hoonele. Kui tarbeks ehitada, saab taas uued, just selle töö välja mõeldud eritingimused tellida. muinsuskaitse Nii peaksid tahab olla kaasav. praktika varem Kui omanikuga. eritingimused sündima dialoogis justkui koostaja eritingimuste muinsuskaitse oli eraturu siis rollis, läbirääkija professionaalse kaitsva huve omanike - vahe toimub ja suhtlus kadunud nüüd on see lüli vahelt kel omanikud, positsiooni nõrgemasse tult. Siin jäävad vähem restaureerimisega hoonete muinsuskaitsealuste ette asju kohe kõiki ei oska võib-olla ja kes kogemust eritingimuste jääb muinsuskaitse Seega näha ja küsida. ainult hea bürokraat, olla mitte vastutus spetsialistele partner. nõustav ja teda mõtlev kaasa omanikuga ka vaid 4 Vanamõisa sild Vanamõisa mõisa viinavabrik Porkuni

4. 5. Usun, et kõik endised endised et kõik Usun, tegijad eritingimuste eraturu kogemust, mäletavad mõnda olemasolevat arhiivis juba kus suures sai ülevaadet ajaloolist kirjutatud. ringi lihtsalt osas

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 86 87

- Aeg-ajalt on kõlanud seisukohti, et kas mitte ei peaks ei peaks mitte et kas seisukohti, on kõlanud Aeg-ajalt mis sai Margareeta, on Paks eeskuju säravaim Üks lapsevanemad, vanurid, erivajadusega inimesed ja teised, inimesed ja teised, erivajadusega vanurid, lapsevanemad, igaüks vajavad kuid on osa samast ühiskonnast, kõik kes tähelepanu, et end turvaliselt tunda. erinevat mõnevõrra nagu kaasav on jõudnud selline mõiste Keelepruuki on juba algusest sihtgrupid disain, mis viitab, et erinevad lahenduste arhitektuursete sobivate peale olnud kaasatud - pare keskkonda kohandades protsessi, väljatöötamise osapooli arvesta- nõrgemaid Ühiskonna jaoks. kõigi maks mitte hoone kasutajad, kõik ruumidisainist võidavad vast ühel päeval inimesed. Loodetavasti ainult erivajadustega ja nõuete enam ligipääsetavusest mitte saamegi rääkida disainist ja selle tulemusel kaasavast vaid järgimisest, sündinud heast arhitektuurist. mida ei suudeta nendest hoonetest, ära teenused tooma Mõnikord mõistetav. viia. Täiesti vastavusse nõuetega hoone tulebki tunnistada, et madala ehituskvaliteediga rekonst on ammu ümber saanud ning tema eluiga kasulik enam seisukohalt tagamise rueerimine ei ole teenuse ligi- tühjaks et jätaks ette, me ei kujuta Aga jätkusuutlik. vanalinna välja muuseumid koliks või mõisakooli 70 kaudu ajaloolist vajab Mõni asi lihtsalt hoonetest. auväärsetest lahti paremini oskaksid meie järeltulijad et ka keskkonda, on vaja Seetõttu pärandit. oma esivanemate mõtestada lahendusi ajalooliste näha, et leida nutikaid pisut vaeva muutmisel. ligipääsetavaks hoonete olles läbinud aasta veebruaris, 2020. uuesti kasutusloa KOKO projekt: (arhitektuurne uuenduskuuri totaalse OÜ; Inphysica Technology OÜ; sisearhitektuur: Arhitektid on mõeldud juures OÜ). Juba sissepääsu ehitus: Acres spetsiaalsed juhtteed inimesele, keda nägemispuudega Kogu sõlmpunktide juurde. edasi olulisemate suunavad teenuste kujundamisel. Kui seni on lähtutud arhitektuuris arhitektuuris seni on lähtutud Kui kujundamisel. teenuste - täiskas keskmisest ja linnaruumi planeerimisel eelkõige pilt meie ümber hoopis on inimesest, siis tegelikult vanud meid lapsed, inimese asemel ümbritsevad kirjum: keskmise

Kaido-Allan Lainurm Kaido-Allan Õigupoolest oleme tunnistajateks ühele olulisele ühele olulisele Õigupoolest oleme tunnistajateks kas võimatu missioon? kas võimatu Mälestised ja ligipääsetavus – ligipääsetavus ja Mälestised Loodetavasti ühel päeval mitte rääkida saamegi enam nõuete ja ligipääsetavusest vaid kaasavast järgimisest, tulemusel selle ja disainist heast arhitektuurist. sündinud paradigma muutusele. See on vaikselt arenenud koos koos arenenud muutusele. See on vaikselt paradigma küpsusega ja ühiskondliku kujunemise väärtushoiakute ruumi ja avaliku senisest tugevamalt ning avaldunud 21. märtsil 2012. aastal ratifitseeris Riigikogu puuetega 21. puuetega märtsil Riigikogu 2012. aastal ratifitseeris mille artikkel 9 käsitleb konventsiooni, õiguste inimeste osalusriigi sealhulgas hoonetele, juurdepääsetavust miinimumnõuded ja kontrollida kehtestada kohustust ja kuulmis- nägemis- nende täitmist. Nõuded liikumis-, juba 2003. aastal. jõustusid Eestis ehitistes kasutatavates ja ettevõtlus- seda valdkonda 2018. aastast reguleerib määrus nr 28, mis seab tingimu- infotehnoloogiaministri suunatud avalikkusele osutatakse kus sed hoonetele, seas olema teiste peavad Ligipääsetavad teenuseid. sotsiaal- hooldekodud, lasteaiad, koolid, vallamajad, haiglad ja perearstikeskused, raamatukogud, keskused, ja teenindusasutused, muuseumid, kaubandus- kõik ka aga neist ja meelelahutusasutused. Paljud hotellid restoranid, muinsus- hoones või kaitsealuses paiknevad asutustest erandeid tegemata kõigile, Määrus kehtib kaitsealal. või nende omanikele tunnistatud hoonetele, mälestiseks võrdse tuleb lähtuda teenust, pakutakse Kui rentnikele. inimene peab – erivajadusega põhimõttest kohtlemise teine. iga ja tähelepanu kui head teenust saama samavõrd puudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üld- tagamiseks liikumisvõimaluste inimeste puudega

- - -

Kuigi müüritrepistikule on liikumispuudega on liikumispuudega müüritrepistikule Kuigi Võrdluseks asetame siia kõrvale veel teisegi ajaloolise teisegi veel asetame siia kõrvale Võrdluseks üksnes piirduda puhul ei tahaks Heade näidete ekspositsiooni kujundamisel on mõeldud sellele, kuidas sellele, kuidas mõeldud on kujundamisel ekspositsiooni pindade, edasi anda kombatavate informatsiooni võiks näituse- kohtab abil. Palju ja ruumiplaanide makettide kirja. Kuulmispuudega Braille ka kui reljeefset ruumis nii sisse- ka kasutusel silmusvõimenditele on lisaks inimesele on mis kahtlemata ekraanidel, tekstid loetud viipekeelsed Liikumis- muuseumimaastikul. kogu uuenduslik eeskuju liftile ja kahele lisaks elu teevad külastajate puudega mis on disainitud näitusevitriinid, mugavaks kaldteedele arvestades. vajadusi ja ratastoolikasutajate laste ka tunnet, hetkekski ei teki selle juures Ja mis peamine, kõige - vähe kasutusmugavust teiselt kelleltki oleks et sellega on tulnud siingi lahendada Loomulikult võetud. maks pärit sajandi algusest 16. mida probleeme, väiksemaid eeldada – puhul võikski muuseumi suurtükitorni rajatud viia nõue- ei õnnestunud kaldenurkasid kaldteede kõigi ümmarguse ning suurt ka vajas leidlikkust vastavaks tele mahamärki- käiguteede hoones taktiilsete põhiplaaniga sellele on Vaatamata inimestele. mine nägemispuudega muuta ekspositsioonist kogu suudetud üle 90 protsendi detailist ning igast ratastoolikasutajale kättesaadavaks kollektiiv Meremuuseumi ja Eesti on näha, et arhitektid suurt tööd. on hea tulemuse nimel teinud ja südamega rääkides ligipääsetavusest objekti, mida esmapilgul võiks mis seda tänu pidada, kuid juhtumiks lootusetuks lausa sa- ei ole. See on 13.–17. sugugi läbimõeldud lahendustele olnud Haapsalu piiskopi jandil kindlustusena kasutusel ja Lää- SA Haapsalu tegutseb tänasel päeval linnus, kus ja ehitustööd nemaa Muuseumid. Linnuse projekteerimis- läbi täieliku mil linnus tegi 2016–2019, jäid aastatesse OÜ OÜ, Arhitektid (KAOS Nii projekteerijad metamorfoosi. on saanud hak Restor) ehitaja (AS ka kui Tallinn) Vana - käi keldrilaadsetest Kunagistest omamoodi imega. kama on lahedalt näitusesaalid, kus on saanud avarad kudest väljuvad Isegi normi piirest liikumiseks. ruumi ratastooliga ei mõju heidutavalt, kitsad ukseavad ja kohati kaldteed on osanud muuta eri tasapindadel paik arhitektid kuna seda keskaegse kui hooneosad nii ligipääsetavaks, nevad Korruste- saavutada. hoone puhul üldse on võimalik lift ning muuseumist mugavaks teeb liikumise vahelise nutikat kasutada on võimalik pääsemiseks toomkirikusse on põrandasse mis puhkeasendis ratastoolitõstukit, peidetud. juhataja pääseda, siis muuseumi keeruline inimestel saanud. Hoones sõnul ei ole kipsis jalg siingi takistuseks invatualetti. nõuetekohast on kaks Toomemäe hoone Tartus, Riigikohtu muuseumidega. ajaloolises hoones paikneva serval on näide sellest, et ka muuta. Aas- saab paremaks riigiasutuse ligipääsetavust (projekt: käigus renoveerimise tehtud 2019–2020 tatel sai hoone Ehitus AS) OÜ; ehitus: Tartu Arhitektuuriklubi - ja sisevii välisfassaad ilme said hoone värske uue katuse, maja ühendati aatriumiga, kõrvuti asetsevat mistlus, kaks peasissepääsu liftid ning muudeti ka hoonesse paigaldati 1 2 3 Riigikohtu hoonesse ära paigutada invanõuetele vastava vastava paigutada invanõuetele hoonesse ära Riigikohtu funktsionaalseks kohtuhoonet lifti ning siduda kaks ohverdamata. välisilmet ilma esinduslikku tervikuks Lainurm Martin Siplane ja Kaido-Allan Fotod uksepakkude ajalooliste Haapsalu piiskopilinnuse improviseeritud ületamisel abistab ratastoolikasutajat Lainurm Kaido-Allan Foto kaldtee.

Sisehoovi rajatud kaasaegne sissepääs võimaldas sissepääs võimaldas kaasaegne rajatud Sisehoovi 1.–2. 3.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 88 89 7 6 5 4

Haapsalu toomkirikusse pääsemiseks on muuseumi- pääsemiseks Haapsalu toomkirikusse väljasõitvat põrandast kasutada võimalik külastajal Lainurm Kaido-Allan Foto invatõstukit. lahenduse lifti leidliku pakkus Linnuse mantelkorsten Lainurm Kaido-Allan Foto paigutamiseks. ja on loomulik osa tänapäevasest juhtrajad Taktiilsed Paksus mida kohtame muuseumikultuurist, kaasavast Lainurm Kaido-Allan Foto Margareetas. aitavad Margareetas Paksus korruseplaanid Kombitavad kogu ülevaate inimesel saada kiire nägemispuudega planeerida. teadlikumalt ruumipaigutusest, et oma liikumist Lainurm Kaido-Allan Foto Ajaloolise hoone renoveerimisel tuleb enim tähele- Ajaloolise hoone renoveerimisel

4. 5. 6. 7. on põrandasse peidetud. põrandasse on muuseumist toomkirikusse muuseumist võimalik on pääsemiseks - ratastooli kasutada nutikat puhkeasendis mis tõstukit, Korrustevahelise liikumise liikumise Korrustevahelise lift ning teeb mugavaks - pro ja käsipuude kaldteede treppide, uute panu pöörata sest nende puhul on eksimise jekteerimislahendustele, otsingutel asukoha Liftile sobiva suurem. kõige tõenäosus saab lifti peita hoone Mõnikord välja. tuleb mõelda kastist sümbolväärtusega hoonete kuid tagumisele fassaadile, leida Sellisel juhul on vaja puhul pole see alati võimalik. hoone sees. Haapsalu piiskopi- paigutusvõimalusi nutikaid ei Karta mantelkorstnas. linnuse liftile leiti sobiv koht - tee ligipääsetavuse suhtub kes Muinsuskaitseametit, tohi - kompromisslahen masse positiivselt ning aitab nutikate ja arhitektile osas on omanikule, Nõuete vaagimisel. duste Ameti Järelevalve ja Tehnilise Tarbijakaitse ehitajale abiks juhised ja tagamise ligipääsetavuse leitavad kodulehelt tasub tekkimisel Kahtluste ankeet. põhjalik enesekontrolli poole. omavalitsuse kohaliku pöörduda abi saamiseks asukohta. Vastupidiselt kardetule ei pisenda uus õhuline ei kardetule Vastupidiselt asukohta. - lisab pieteedi vaid aatrium hoone arhitektuuriväärtust, ja hubasust, ühenda- funktsionaalsust tundest kantud ajaloolist Kuigi tänapäevaga. oskuslikult des mineviku hoonesisesed tuntavalt kihistust tuli säilitada, paranesid näide, et hoone on ilmekas Riigikohtu liikumisvõimalused. pikalt otsida ametkondadega, vaielda on vaja mõnikord tulemus saab seeläbi parem. kuid kompromisse, -

Hoonete taaskasutus ja uuskasutus on Euroopas on Euroopas ja uuskasutus taaskasutus Hoonete „Puhtama ringmajanduse tegevuskava Euroopa mis hoonete ühe vaatenurga, veel välja Tooksime - kon kultuuripärandi kliimapoliitikast Euroopa Rääkides See on majandus- jõuame sõnani „ringmajandus”. tekstis, jätkusuutliku mudel, mis seab esiplaanile ressursside püüavad strateegiad Ringmajanduslikud kasutuse. juba pikendades uut tooret, vähe võimalikult kasutada - ning vähenda kasutamist materjalide võetud kasutusele elutsüklit tarbimist. Toodete ja energia des materjalide toodeteks nende uuteks näiteks pikendada püütakse ja taastuvate ning pikaealisust toetades muutmise abil või et keskkonnamõju kasutamist, materjalide biolagunevate vältel. elutsüklite kõigi toote väike võimalikult oleks ja funkt jagu. Uue välimuse olnud juba dekaadi fookuses mille häid siooni on saanud mahajäetud tööstushooned, Siiski ei ole harvad uudised ajaloo- Eestis. on ka näiteid nende asemele et rajada lammutamisest, hoonete liste hoonete eesmärgistab rohelepe uus hoone. Euroopa ainult uue, ei saa mõõta Energiatõhusust ringkasutuse. Hoone seisukohast. hoone energiakasutuse valmiva mõõdetakse elukaart talletamise seisukohast süsiniku paljusid planeerimisest lammutamiseni. Arvestatakse läbi aja, hinnates kasutusi erinevat näiteks komponente, etapi kulutõhusust. iga seejuures on nimel” kohaselt Euroopa ja konkurentsivõimelise ringmajandusel mõõde ning kultuuri- oluline kultuuriline kultuurilised, põimuvad milles ressursina, nähakse pärandit tagasisides aspektid. Eesti ja majanduslikud keskkondlikud arengu et kestliku viidatakse, ringmajanduse tegevuskavale rohkem oluline toetada tegevuskavas oleks seisukohast - kultuuri sisendina neid majandusharusid, mis kasutavad taas- ja ehituspärandi Soodustades olemasoleva pärandit. ehiti- näiteks pärand, ning tuua olemasolev uuskasutust uuesti käibesse. kaudu sed, uue funktsiooni jäänud. on pisut perifeerseks debatis energiatõhustamise puhul kõige hoonete avalik-õiguslike peetakse Praegu

- -

Helen Sooväli-Sepping, Pille Runnel Pille Sooväli-Sepping, Helen

renessanss? kaitse – kas kultuuripärandi kaitse – kas kultuuripärandi Kliimaneutraalne muinsus- Kliimaneutraalne mõõta ainult uue, valmiva valmiva uue, mõõta ainult hooneenergiakasutuse seisukohast. Energiatõhusust ei saa Energiatõhusust - ning kuluefektiivsu funktsionaalsusel rangelt Tänapäeva ja avalikule arhitektuurile ootus ühiskondlik sel põhinev kas ja küsima: kergitama kulme ruumile paneb tahtmatult ja kliimaneutraalsusest kultuuripärandist materiaalsest ja jälle oleme linnaruumis ning Ikka rääkida? saab koos mis maha lammuta- hoonetele, tunnistajateks maastikul on, et 1/3 Eesti Paradoksaalne maha jäetakse. või takse seisu- avariilises või on hävimisohus ehituspärandist või aukudesse tekkinud ajal näeme, kuidas Samal korras. suu- maadele ehitatakse jäävatele linnasüdamest välja lähtuvad ja soovidest nõuetest ning tänapäeva remad tabeli- ettekandeid hooned. Seminarist seminari kuuleme et uut hoonet ehitada arvutustest, mis näitavad, põhistest Meil puudub analüüs, kui teha. korda vana kui on odavam kasutada ehitamise asemel ära hoonete uute palju saaks levima hakanud on Eestis hooneid. Vaikselt olemasolevaid hoone säilitamisel on oluline positiivne arusaam, et vana olla arutleme, milline võiks Järgnevalt keskkonnamõju. poliitilises raamistikus. Liidu Euroopa tulevik ehituspärandi meet Artikli tulenevad kirjutamise ajal ei ole roheleppest leid kajastust veel poliitikas ehituspärandi med Euroopa ja Biesboek Fatorić komponenti. kliimapoliitika pärandi uurimuses välja, põhinevas Hollandi näitel toovad (2020) kohanemise on kliimamuutusega kaitsel et kultuuripärandi tähelepanu. põhjendamatult vähe pööratud poliitikale nud. Samuti ei ole siiani Eestis selgelt teadvustatud ehitus- teadvustatud selgelt ei ole siiani Eestis nud. Samuti Nii on see ka teistes Euroopa riikides. Euroopa teistes Nii on see ka

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 90 91 -

Kohtla-Järvel ehitati uus uhke gümnaasium, samas laguneb seal ehitati uus uhke Kohtla-Järvel Eesti üks valminud järgi Soansi projekti aastal Anton 1938. Martin Siplane Foto koolimaju. uhkemaid

1. Uuringud on näidanud, näidanud, on Uuringud etajaloolised hooned tekitavad sajandist 18.–19. katsealustel positiivsemaid sajandi 20. kui emotsioone hooned. Ursula Von der Leyen on visioneerinud roheleppe käigus käigus on visioneerinud roheleppe der Leyen Ursula Von on Selle keskmesse Euroopale. uue kultuuriprogrammi ka peaks mis Euroopas, laine kogu renoveerimise tõstetud maa- eestvedajaks Liidu ringmajanduse Euroopa tõstma et ringmajandus- Leyen, der von rõhutab ilmas. Samas ei ole suunatud ainult juurutamine ehitistele printsiipide kultuuri Euroopa on ka majandusele. See või keskkonnale paralleelselt algatanud Komisjon Nii ongi Euroopa projekt. mille kolm Bauhaus, European uue initsiatiivi The New Need märk ja „kestlik”. „ilus” on „koos”, märksõna läbivat omavahel kolm ehitatud keskkonnas sõnad ühendavad ja innovatsiooni tihedalt põimunud mõõdet: sotsiaalse ka toetab See arengu. ning kestliku sidususe, esteetika mis orientatsioonist, strateegilisest Euroopa kümnest ühte tervise ja heaolu suurendamisele on suunatud kodanike

. Selles juhitakse tähelepanu, tähelepanu, . Selles juhitakse 2 Uutele hoonetele projekteeritud energiatõhusate energiatõhusate projekteeritud hoonetele Uutele insener-tehniliste lahenduste kõrval on kliimasõbralikud on kliimasõbralikud kõrval lahenduste insener-tehniliste strateegia Liidu pikaajaline hooned. Euroopa vanad ka ula- hoonete kaasa 2018) toob Komisjon 2050 (Euroopa president Komisjoni nõude. Euroopa renoveerimise tusliku - kultuurikeskus-spordikes raamatukogu-algkool, keskus, Sedalaadi anonüümset institutsiooni- jne. lasteaed kus, väikelinnadesse meie ka kerkivad hooned hõngu kandvad - abil. Need hästi häälesta Liidu toetusmeetmete Euroopa hoo- puust-klaasist tud sundventilatsioonisüsteemidega - progres arhitektuuriga oma minimalistliku ned mõjuvad suunatult. ja tulevikku funktsionaalselt siivselt, linnalikult, ja planeerijad on viidanud, et arhitektid, teadlased Norra disainile arhitektuursele lisaks võiksid kinnisvaraarendajad inimeses sellele, milline ruumiline disain tekitab mõelda ka mõjutab meie õnne- keskkond heaolu. Meid ümbritsev Uurin- elukvaliteeti. ning kõrgemat rahulolu tunnet, eluga sajandist 18.–19. gud on näidanud, et ajaloolised hooned kui positiivsemaid emotsioone katsealustel tekitavad sajandi hooned. 20. on aastakümneid lõhutud maha väiksemaid ajaloolisi ajaloolisi lõhutud maha väiksemaid on aastakümneid suur asemele on ehitatud üks hooneid ja mitme hoone kaubandus- hoone, olgu selleks üledimensioneeritud kuidas nii suurtes kui ka väiksemates Rootsi linnades linnades Rootsi väiksemates ka nii suurtes kui kuidas tähtsamaks väärtuseks kuluefektiivsust pakkuvaid insener- pakkuvaid kuluefektiivsust väärtuseks tähtsamaks tehnilisi lahendusi. Kuid kas oleme endalt küsinud, kuhu kuhu oleme endalt küsinud, kas Kuid lahendusi. tehnilisi väikeseskaalaline hoonete tänapäevaste on kadunud ilmus Rootsis aasta lõpus 2020. mõõde? esteetiline Rootsi ilu vastu. „Sõda kõlab tõlkes mille pealkiri raamat, reportaaž” kolestamise on materiaalse pärandi valdkonnal nii suur valdkonnal pärandi on materiaalse 3 Lõpetuseks võime küsida, milline oleks ehituspärandi ehituspärandi oleks milline küsida, võime Lõpetuseks Eesti mõisahoonetest on säilinud need, millele on leitud kasutus. need, millele on leitud kasutus. on säilinud mõisahoonetest Eesti kool. mõisas tegutsenud on 300 Viimase saja aasta jooksul Martin Siplane Maidla mõisas. Foto Maidla kool

Kullberg, F. 2020. Kriget mot skönheten. Ett reprortage om förfulningen om förfulningen Ett reprortage skönheten. mot Kriget 2020. F. Kullberg, Foster, Gillian 2019. Circular economy strategies for adaptive reuse of of reuse adaptive for economy strategies Circular Gillian 2019. Foster, Fatorić, S. & Biesbroek, R. 2020. Adapting cultural heritage to climate climate to heritage cultural Adapting R. 2020. S. & Biesbroek, Fatorić, cultural heritage buildings to reduce environmental impacts. Resources, impacts. Resources, environmental reduce buildings to heritage cultural https://www.sciencedirect.com/ (2020). 152 Conservation and Recycling, science/article/pii/S0921344919304136. potentsiaal kui ka väljakutse olla aktiivne kliimapoliitika aktiivne kliimapoliitika olla väljakutse ka kui potentsiaal kujundaja. - ja hoone väär renoveerimise kui väärtus Eestis, praegu talletaja süsiniku vaid rahaühikus, mitte tust ei hinnataks ehita- liigub riiklik et lähiaastatel loota, Tuleb ja sidujana? lähtuva ringmajandusprintsiipidest poliitika tud keskkonna arvutamisesüsinikujalajälje ning siis on ehitus- suunas näi- sellest võidab väärtus. Kuidas teine hoopis pärandil - kliimapolii jõuavad Kuidas maa-arhitektuur? Eesti teks omanikeni? meetmed ehituspärandi kohanemise tikaga saada juba vastuseid küsimustele nendele Loodame lähiaastatel. change impacts in the Netherlands: barriers, interdependencies, and impacts in the Netherlands: barriers, interdependencies, change them. Climatic Change volume 162, 301–320. overcoming for strategies 1 2 3 vahendeid materiaalse kultuuripärandi keskkonnapanuse keskkonnapanuse kultuuripärandi materiaalse vahendeid hindamiseks, av Sverige. Stockholm: Timbro. Stockholm: Sverige. av 2. -

- strateegia kliimatõhususe Niisiis ei ole kultuuripärand tes tähelepanuta jäänud, kuid rohkem võiks esile tõstmist esile tõstmist võiks rohkem tähelepanuta jäänud, kuid tes kliimaeesmärkide kui valdkond kultuuripärandi leida mitte - tarbija rol keskkonnateadliku hoolsa ja – näiteks järgija uusi energiasäästlikke või tõhustades lis küttesüsteeme hoidmine pärandi materiaalse –, vaid pirne paigaldades Ehitiste aktiivne osalus kliimaeesmärkide saavutamisel. kui ehitisest endast ulatub kasu eluea pikendamise kasuliku jätkusuut piirkonna panustades kogu kaugemale, märksa ning ebavõrdsuse vähendamisele. Käivitamisel olevate olevate Käivitamisel vähendamisele. ning ebavõrdsuse - rakenda roheleppe ja Euroopa Bauhausi European New renoveerimislaine Euroopa instrumendi mise strateegilise - too on riskidena välja äsjalõppenud konsultatsioonides suunatud kestlikkusele ei pööra dud, et esialgsel kujul kultuuripärandile Euroopa tähelepanu plaan siiski piisavalt hoo- et ajalooliste ning on oht, kaitsele, ja ehituspärandi - tulevi ei rakendata suurendamisel energiatõhususe nete meetmeid. toetavaid pärandit enam piisavalt kus pikendamise kasu ulatub kasu ulatub pikendamise märksa endast ehitisest kogu panustades kaugemale, jätkusuutlikusse piirkonna arengusse. ja napib teadmisi et otsustajatel Aga arengusse. likusse Ehitiste kasuliku eluea eluea kasuliku Ehitiste

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 92 93 - -

1 2 PÕLEVKIVITÖÖSTUSE JÄLJED Viimase saja aasta jooksul on põlevkivitööstus ehitanud on põlevkivitööstus Viimase saja aasta jooksul ja konstruk arhitektuurse otstarbe, erineva arvukalt väga Juba hooneid ja rajatisi. tiivse lahenduse ning suurusega siinkohal (arvestamata ja karjääre kaevandusi ainuüksi olnud on Eestis kaevandusi) 1991. aastat rajatud pärast kuulusid juurde ja karjääride kaevanduste Paljude 19. - sorteerimishoone/rikas ka peale administratiivhoone eraldamine oli põlevkivi mille otstarbeks tusvabrikud, hulk muid abihooneid. Õlitehaseid paekivist, ning terve Kivi Sillamäe, Kohtla-Järve, olnud neli: Kohtla, on Eestis Kiviõli on alles ning töötavad õli, neist tänavapäevaks paikneb maailma Ida-Virumaal õlitehas. ja Kohtla-Järve ehitatud jaoks esimene spetsiaalselt põlevkivikütte Püssi jõujaam ja maailma suurimad põlevkiviküttel avalik - Henry Kuningas Vaade Viru kaevanduse kompleksile 2013. aastal. 2013. kompleksile Viru kaevanduse Vaade Henry Kuningas Foto mälestuskivi. meenutab nüüd vaid Viru kaevandust Henry Kuningas Foto Käsitledes Eesti põlevkivitööstuse pärandit, väärib väärib pärandit, põlevkivitööstuse Eesti Käsitledes Viimase kümnendi jooksul on üha kirglikumalt peetud on üha kirglikumalt jooksul Viimase kümnendi

Pruuni kulla ehituspärand ehituspärand kulla Pruuni 1. 2. märkimist, et põlevkivitööstus ei ole kusagil mujal maa- ei ole kusagil märkimist, et põlevkivitööstus mõjutanud ja suunanud olulisel määral ilmas sedavõrd See on ainus tööstussektor, Eestis. kui arengut ühiskonna on viimase seitsme- et Eesti mille puhul saame tõdeda, olnud maailma suurim põlevkivi aasta jooksul kümne fakt, tarbija. Seda illustreerib ka ja ühtlasi töötleja tootja, maailmas 47 miljonit tonni aastal kaevandati et 1980. Selles Eestis. 31 miljonit tonni millest koguni põlevkivi, suurriik. tööstuse arvestuses on Eesti avalikku debatti Eesti põlevkivitööstuse keerulise täna- keerulise põlevkivitööstuse debatti Eesti avalikku ja homse üle. Ida-Virumaad riskantsema ja veelgi päeva Liidu Euroopa ärevaks muudab selle suurimat tööstusharu on põlevkivi teisalt tulevik, ebaselge kaasnev roheleppega niigi järjepidevalt aastatest 1980. alates kaevandamine vähenenud. jalikult muutnud nii Ida-Virumaa loodust kui ka rahvastikku. rahvastikku. ka loodust kui muutnud nii Ida-Virumaa jalikult ja aineline kultuuripärand immateriaalne Põlevkivitööstuse ja kunstist ulatudes kujutavast on äärmiselt mitmekesine, oskuste spetsiifiliste kogutud kirjandusest sajandi jooksul elektri- karjääridest mastaapsetest ja rakendusteaduseni, Siinne artikkel folkloorini. jaamadeni ja tööstusasulatest see-eest olulise ühe kitsa, kuid polemiseerib lühidalt vaid - kaevan täpsemalt põlevkivi valdkonna, põlevkivitööstuse teemal. ehituspärandi seotud damise ja töötlemisega Eesti põlevkivi ehk kukersiit, mida on hellitavalt kutsutud kutsutud mida on hellitavalt ehk kukersiit, põlevkivi Eesti olulisem maavara. on meie kõige kullaks, pruuniks ka looduses, kultuuris, nii Eesti vaod Põlevkivitööstuse sügavad, kahtlemata on rahvastikus ka majanduses kui on jätnud Kukersiit ja vastuolulised. traumaatilised kohati põh on põlevkivi pitseri meie (kultuuri)mällu; kustumatu

Eesti ainus kaitse- Eesti 2 See loetelu ei ole paraku ammendav. ei ole paraku See loetelu 1 Riikliku kaitse all on Eestis vaid üks põlevkivitööstuse põlevkivitööstuse üks vaid all on Eestis kaitse Riikliku Eelpool on lühidalt markeeritud põlevkivitööstuse põlevkivitööstuse on lühidalt markeeritud Eelpool Kirde-Eesti määranud mis on suuresti Tööstuspärand, administratiiv- lisaks oli Sompa kaevanduses aasta seisuga 1993. Eva Laarmann koostas juba 2004. aastal Muinsuskaitseameti tellimusel tellimusel juba 2004. aastal Muinsuskaitseameti Laarmann koostas Eva QUOVADIS? Kiviõli õlitehase hoonete kaitse alla võtmise ettepanekud, mh säilitada nii ettepanekud, alla võtmise kaitse hoonete Kiviõli õlitehase hoonestus. Seni ei ole õlitehase õlitehase rajatud aastatel 1950. kui 1930. alla võetud. hoonet kaitse ühtegi territooriumil soojuselektrijaam, 2016. aastal Balti SEJ vanemad plokid. SEJ vanemad Balti aastal 2016. soojuselektrijaam, peahooned, ja Sompa kaevanduse on Kukruse Varemeis lipulaevas, ühes põlevkivitööstuse Eesti Püssi elektrijaam. lammutatud üle aastast 2009. alates on Kiviõli õlitehases sh ehitatud tööstushoone, aastatel 1930.–1950. kümne bensiini- ajalooline pärinev aastatest 2018. aastal 1930. vabrik. 1 2 hoone – 1948. aastal NSVL-i söetööstuse ministeeriumi ministeeriumi söetööstuse aastal NSVL-i hoone – 1948. - valmi järgi tüüpprojekti Giprošaht projekteerimisinstituudi mis eristub administratiivhoone, nud Sompa kaevanduse maakividest efektsete peahoonetest kaevanduste teistest üksnes alla võeti kaitse Kuivõrd poolest. välismüüride kaevandamise lammutati pärast administratiivhoone, müümist hoonete aastal ja kaevanduse lõpetamist 2000. hooned. teised kaevanduse erakätesse alune põlevkivitööstuse hoone on aga praegu vare, millest vare, praegu hoone on aga alune põlevkivitööstuse välisseinad. on säilinud vaid siin on ka kuid probleemid, seotud ehituspärandiga positiivne noodid. Silmapaistvalt mõned mažoorsed - täpsemalt selle rikastus kaevandusse, on Kohtla erand rajatud järgi AB projekti 2015. aastal KAOS vabrikusse aastal valminud 1956. Lisaks Kaevandusmuuseum. Eesti maa- tutvuda ka võimalik on külastajatel rikastusvabrikule mis muudab muuseumi külastamise aluse kaevandusega, tööd tänuväärset Samavõrd elamuseks. meeldejäävaks ajaloo tutvustamisel ja säilitamisel teeb põlevkivitööstuse põlevkivimuuseum. Kohtla-Järve olulisema tööstusharu ühe kõige mil Eesti Nüüdseks, sada aastat ja maa pealt on möödas enam kui rajamisest üha enam valdkonna peagi kadumas või on juba kadunud - jõudnud viimane aeg selle kee ajaloolisi ehitisi, on kätte uurimiseks põhjalikumaks ehituspärandi rulise ja huvitava säilitami- ja -rajatiste tööstushoonete ning olulisemate - inventee põhjalikku põlevkivitööstus Esmalt vajab seks. üheks oleks See töö rimist ja ehitusloo väljaselgitamist. ettepanekute säilitamise ja kaitse juba võimalike aluseks ainult arhitektuuriajaloolisel mis ei põhineks koostamisel, põlev- arvesse ka samaväärsena võtaks vaid vaatevinklil, tahke. majandus- ja sotsiaalajalooliseid kivitööstuse seda. väärib viimase saja aasta jooksul, arengut hoonele 20 hoonet (Vabariigi Valitsuse määrus „Riigi omandusse jääva määrus „Riigi omandusse jääva Valitsuse hoonele 20 hoonet (Vabariigi 6, 61) I 1994, RT nr 410, nimekiri” 28.12.1993 vara 5 3 4

Aidu karjääri rikastusvabrik (tänaseks lammutatud). (tänaseks rikastusvabrik Aidu karjääri Henry Kuningas Foto 2012. aastal. Hoone osa Balti soojuselektrijaama vanem Henry Kuningas Foto lammutati 2016. aastal. peahoone 2020. Sompa kaevanduse Kaitsealune Henry Kuningas Foto

ELEEGIA Seetõttu võib kergesti tekkida tunne, et põlevkivitööstuse tunne, et põlevkivitööstuse tekkida kergesti võib Seetõttu Viimase ei saa niipea otsa. ehituspärand mitmekesine oluline muu- siiski toimunud on aasta jooksul kahekümne lam- aastal 2014. näited: järgnevad tus, mida ilmestavad - sh peahoone ja rikas hoonestus, mutati Viru kaevanduse hoonestus, sh pea- Aidu karjääri aastal 2013. tusvabrik, aastal Kiviõli kaevanduse 2020. hoone ja rikastusvabrik, hoonestus, kaevanduse aastal Ahtme peahoone, 2002. aastal kaevandus 2000. sh peahoone ja rikastusvabrik, 2012. aas- nr 4 hoonestus, sh peahoone ja rikastusvabrik, aastal Ahtme 2014. nr 2 hoonestus, tal kaevandus töötavad, Balti ja Eesti elektrijaamad. Kui mitte arvestada mitte elektrijaamad. Kui Balti ja Eesti töötavad, - jaama, on vanema lastud uut Auvere 2015. aastal käiku soojuselektrijaamadest veel töötavatest põlevkivil test jaamad. Kokkuvõtvalt Balti ja Eesti Kohtla-Järve, töös ja õlitehaste karjääride, et kaevanduste, saab tõdeda, on ehitatud sadu hooneid väikestest jõujaamade tarbeks kompleksideni. hiigelsuurte kuuridest 3. 4. 5.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 94 95

1 2 3 Lembitu 75 mm pardakahuri kilp tehnikamälestisena Naissaare Naissaare kilp tehnikamälestisena 75 mm pardakahuri Lembitu Robert Treufeldt Foto rannal. 75 mm kilp, ülal aga 120 mm peakahuri All on Lembitu angaaris. ja millesse kilp, mis on pandud tundmatule alusele pardakahuri Martin Siplane suurtükk. ebakohane on paigaldatud Foto Teine 75 mm kahuri kilp asub senini Naissaarel ja asub senini Naissaarel kilp kahuri 75 mm Teine nimetada õigesti tuleks Naissaarel Tehnikamälestis

1. suurtükkide vesilennukite Meremuuseumi ekspositsioon Eesti 2.–3. külge on poogitud tundmatu päritoluga 152 mm Canet’ mm Canet’ 152 päritoluga tundmatu poogitud on külge et sellepärast, osasid. Tundmatu maasuurtükiväe kahuri kahureid polnud selliseid maarindel Tallinna tsaariaegsel seega – pärit on need samuti mitte sõjaväel ja Eesti kihistusest. sõjaväe Nõukogude mingist hilisemast oma esialgsest (javedeleb hilisemast Nõukogude- ka üksikuna Kilp kannab eemal rannal. aegsest) asukohast ilma küll nr 2659 nime, registris edasi tehnikamälestis 2012. aastal kilp toodi 120 mm kahuri koordinaatideta. museaal kui see on väljas kus samuti meremuuseumisse, nime all. Lembitu tõesti sedakorda Aj mr, nr MM 13631 tehnikamälestiste ammuräägitud teostub aga Kui ümber. museaalideks, ja osa neist tunnistatakse inventeerimine hoopis õigenimelise koht õige selle kahurikilbi oleks museaalina meremuuseumis. Ka muuseumi teisele väikese väikese muuseumi teisele Ka museaalina meremuuseumis. nimi. Vesilennu- Lembitu anda tagasi kilbile tuleks kahuri kite angaari suurte ruumivõimaluste juures võiks siis siis võiks juures suurte ruumivõimaluste angaari kite suurtükilaev näha ka Lembitule allveelaev lisaks tulevikus kooslusena. säilinud osi tervikliku Lembitu

Robert Treufeldt Kaks säilinud 75 mm Canet’-süsteemi pardakahurit pardakahurit säilinud 75 mm Canet’-süsteemi Kaks Laevaosasid ja -relvastust säilis mereväe ladudes, säilis mereväe ja -relvastust Laevaosasid kahuriavasse Museaali on üritatud taastada (osadesse Eesti värskes mereväes nimetati laev Lembituks, Lembituks, nimetati laev mereväes värskes Eesti mida nõukogude kahurikilpi, jäi ainult kolm Saarele koos kilpidega asetati Naissaare 5. rannikupatarei eel- 5. rannikupatarei asetati Naissaare kilpidega koos asemele mm Canet’ kahuri ühe 152 Selle patarei kaitseks. säilinud 120 mm peakahur. aastal Lembitu 1935. paigaldati ühte kahurikilpi kasutati legendi järgi 1928. aastal isegi 1928. järgi legendi kasutati kahurikilpi ühte - (ehitis Suurupis. Selle juhtimishoones rannikupatareis 9. kahurikilp, betoonivalatud on küll mälestis nr 8866 osa) see on pärit mingilt muult laevakahurilt. kuid 120 mm ja ühest Lembitu mm kahurist 152 Äravõetud Suur Tõll. nimega kilbist ehitati nüüd raudteekahur kahuri see kadus relvastust, sõjaväe Nii nagu enamik Eesti siis või Kas avarustesse. Venemaa 1941. aastal kuskile muud Lembitu ka Naissaarelt millalgi hiljem kadusid ning selle teraslappe) on keevitatud sälkudesse lõigatud korrastati relvastust ja tehti ruttu sõidukõlbulikuks. Soome ruttu sõidukõlbulikuks. ja tehti relvastust korrastati 120 mm ahtri- ajal märtsislahe jääsoleku viidi laeva 1919 kagurindele. Vabadussõja isegi raudteekahurina kahur oli ning Lembit tagastati Soome lahelt jää minnes kahur osavõtu suurema sõjast kõige mereväe edaspidi Eesti ja relvastust sõda ehitati laeva Pärast laev. ja tulejõuga pardakahuritelt eemaldati tagumistelt muu hulgas ümber, - üldise koomale jäämise ja sõjaväe vanaks kilbid. Laeva aastal. 1927. lammutati Lembit tõttu tõmbamise lähikaitse põhjaosa õhutõrjeraketibaasi aja lõpul kasutati 1997. kilpi kuulutati 75 mm kahuri Kaks kaponiiridena. „6” nimega nr 2659 ametliku aastal tehnikamälestiseks neist 2008. aastal viidi üks Canet’ suurtüki soomustorn”. nii Aj mr). Miks (museaal nr MM 13632 meremuuseumi on angaaris museaalina vesilennukite ka mälestise kui mm), on (= 152 nimetatud hoopis 6-tolliseks kahurikilpi teadmata. Meremuuseumi vesilennukite angaaris näidataval kuulsal kuulsal näidataval angaaris vesilennukite Meremuuseumi nime- teenekas mereväes oli Eesti Lembitul allveelaev suurtükid selle laeva (kõik eellane – suurtükilaev Lembit Vene aastal ja kandis 1908. valmis Laev olid kahurid). Esime- ‘kobras’). nime Bobr (tõlkes mereväes keiserlikus - tagane Läänemerel venelaste ses maailmasõjas jäi laev mereväe keiserliku aasta algul Soome. Saksa des 1918. - siit aasta lõpul tagane kuid ta Tallinna, sõjasaagina toodi maha. des jäeti rüüstatu ja sõidukõlbmatuna – nii 120- 75-millimeetrised. kahurid ka kui Suurtükilaev Kahurikilbid Lembit. ja mälestiste museaalidena - Esimest korda avanes meede 2019. aasta jaanuari meede 2019. avanes Esimest korda aasta esimesse, st 2019. Hoolimata kiirusest laekus majaomanike sai jätkatud aasta jooksul 2019. Terve Hindamisel võetakse küll arvesse, kas hoone on arvel hoone arvesse, kas küll Hindamisel võetakse vahetatakse samaväärsete või algupäraste ehk piirkonnale ehk piirkonnale algupäraste või samaväärsete vahetatakse vastu. ja ehitusperioodile iseloomulike – taotluste, tunnistama, et üsna ootamatult lõpus. Peab näda- jäi napilt kolm esitamiseks hinnapakkumise sh kahe keskus maaarhitektuuri Vabaõhumuuseumi lat. Ehkki Eesti hulga üle Eesti appi ja korraldas tuli Muinsuskaitseametile ootamatumalt omajagu. Kõige oli segadust teabepäevi, ajaga lühikese tuli väga kel tabaski see katusemeistreid, millest enamik suurtele töödele, hinnapakkumisi koostada sõnul laekus Meistrite realiseeruma. ei pidanud kunagi peetud kõrval kohvitassi praamil koguni lähteandmeid kirjutatult. salvrätile vestluses Esinda- avaldust. vastavat tingimustele 143 taotlusvooru Eesti. eluhooned üle kogu erinevad väga tud olid tõesti et ligi pool neist – 69 – olid rehemajad. Mainimist väärib, maja- pärle. Enamasti oskasid oli tõelisi hulgas Hoonete ning kirjeldada hetkeolukorda põhjalikult väga omanikud ka oli aga Kahjuks ja soove. oma lähemaid eesmärke ka lihtsalt et proovitakse oli näha, kus hulk taotlusi, terve hooneil, mis olid juba taastada katust õnne. Sooviti olgu siis saavutamaks uuenduskuuri, läbinud põhjaliku anda vanale soovist lihtsalt või energiaklassi tõhusamat - traditsiooni et vaid majale nüüdisaegsem ilme. On selge, väljanägemisega lisamine tänapäevase katuse lise ilmega - seatud küla eesmärgiks hoonele ei aita säilitada toetuse taotlusi Oli aga hõngu ja omapära. traditsioonide maastiku katus. olemasolev hoidiski püsti vaid mida hoonetele, ka taotlusvooru aasta alguse avatud ja 2020. teavitamisega läbimõeldud. mis olid rohkem taotlust, 92 vaid laekus Taot hinnapakkumised. ja tellitud pilte oli tehtud Varakult - tege järgnevaid ka luse esitajad kirjeldasid põhjalikumalt parendamisel. kompleksi vusi kogu see ei ole aga asub mõnes rahvuspargis, mälestisena või

võib võib 2

Elo Lutsepp Elo , siis, tuginedes , siis, tuginedes 1

Kunagise Kultuuriministeeriumi arengukava „Maa- arengukava Kultuuriministeeriumi Kunagise Katused said prioriteediks seetõttu, et vettpidava et vettpidava seetõttu, said prioriteediks Katused

katuseraha Muinsuskaitse Muinsuskaitse 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetele, 2011. aasta rahva arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. 2007–2010” ja -maastik. Uurimine arhitektuur hinnata, et vähem kui kolmandik enne 1945. aastat ehita- enne 1945. kolmandik kui hinnata, et vähem registris Kultuurimälestiste on säilinud. tud taluelamutest paarsada muud objekti, veel on arvel 49 taluelamut, lisaks „taluarhitektuur”. märksõnaga seostada mida võime tunnistamine ei ole muidugi ainus viis midagi Mälestiseks on sootuks selgub, et juhtunud ning sageli hoida ja kaitsta oma- heaperemehelik on ikkagi kaitse Parim vastupidine. jääb väheks. üksi heast tahtest nik, aga Juba vähemalt 15 aastat on aktiivselt arutatud, kuidas 15 aastat on aktiivselt arutatud, kuidas Juba vähemalt oma ja põlist talu- säilitada meie efektiivsem kõige oleks me üldse ehituspärandist Millisest hulgast arhitektuuri. aasta põllumajandusloenduse andme- 1939. Kui räägime? 000 talu 140 ligikaudu oli Eestis tel kande- ja jäigastavad konstruktsioonid, kui materjalid materjalid kui konstruktsioonid, ja jäigastavad kande- abil taastatakse abil taastatakse toetuse säilitamise Taluarhitektuuri aastat ehitatud taluelamu enne 1940. asendatakse või sealhulgas katusekonstruktsioonid, ja vajadusel katusekate katuse olemasolu on esimene samm hoone säilimisel ning katuse - kasuta katusekattematerjalide samuti on traditsiooniliste hõngu traditsioonide misel suur mõju meie külamaastikul - hoidmisel. Ajalooliselt on meie traditsioonili ja omapära suurte muutunud väga maamärgiks sim taluelamu kohati on katused Just nende hoonete rehemaja. mõõtmetega olukorras. halvemas kõige sageli üks ülesanne oli välja töötada meetmed taluarhitektuuri meetmed taluarhitektuuri töötada ülesanne oli välja üks - et rahas Oli algusest peale selge, taastamise toetuseks. seisukoht, koguni öelda, et valitses ei leita, võib tust selleks - toe riiklikult parendamist kinnisvara oleva et eraomandis ja jää murduma lõpuks hakkas Õnneks tada ei kavatsetagi. - leidis 2018. aastal eelarvest vahen Kultuuriministeerium pii- võimaluste nelja aasta jooksul did, et pilootprojektina taastamist. katuste taluelamute ajalooliste toetada res

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 96 97 Laasu talu rehemaja Muhumaal (2020. aasta taotlusvoorust). aasta taotlusvoorust). Muhumaal (2020. Laasu talu rehemaja Saar Kalmer Foto aasta taotlusvoorust). Harjumaal (2019. Otsa talu rehemaja foto Hoone omaniku

1. 2. 2 1 Majaomanikud on tööde tööde on Majaomanikud huvitavaid teinud käigus või pööningul oma avastusi tundma huvi enam hakanud meistrite või omanike endiste vastu.

- Jääme kõik lootma, et pilootprojektist et pilootprojektist lootma, Jääme kõik 4 2018. aastal otsustas Kultuuriministeerium ellu kut Kultuuriministeerium 2018. aastal otsustas Majaomanikud on tööde käigus teinud huvitavaid huvitavaid teinud käigus on tööde Majaomanikud - kesku nii maaarhitektuuri head tagasisidet et On tore, Toetusesaajate hulgas on olnud ka loobujaid. Mõlemal on olnud ka hulgas Toetusesaajate kasvaks välja aastast aastasse jätkuv meede ja et toetuse meede ja et toetuse aastast aastasse jätkuv välja kasvaks erinevatesse võimalikult ikka ja saajaid jaguks taotlejaid moodustab kulust osakaal Toetuse üle Eesti. paikadesse palju- mootor käivitav on kindlasti 50% aga kuni vaid küll majaomanikele teistele tõuke dele. Ja ehk annab see ka on nakkav. oma majale uus elu anda. Hea eeskuju vanale 1 Eelkokkuvõtteid 1939. aasta põllumajandusloenduse andmeist. 1939. 1 Eelkokkuvõtteid Riigi Statistika Agricole de 1939. du Recensement Données Préliminaires 1939 Tallinn, Keskbüroo, 2 https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2011__eluruumid/ RL0202 – ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. 2007–2010. 3 Maa-arhitektuur 2008, lk 13–48. Hiljem I. Tallinn, Toimetised Vabaõhumuuseumi Eesti https://evm.ee/ 2012. aasta lõpuni. Vt. ka: tegevusi arengukava pikendati uploads/files/maa_arh_arengukava2012.pdf 4 https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/taluarhitektuuri-toetus?fbclid=I wAR2jsaEP0TntlhjW0U1Pij-XdIHBw_hla109I_tMQvvxzq2VYg0gFg0MPbY inimesed on hakanud mööda sõites peatuma ja majast peatuma ja majast mööda sõites inimesed on hakanud uhkust. majaomaniku veidi seegi kergita Eks pilti tegema. tõesti saadud! Ja see vastab on hakkama Ilusa asjaga uutega, fotosid vanu lisatud taotlusele Võrreldes tõele. rõõmustav. väga on pilt ikka avastusi oma pööningul või hakanud enam huvi tundma enam huvi tundma hakanud oma pööningul või avastusi on mainitud, et Ka vastu. meistrite või omanike endiste sele kui ka Muinsuskaitseametile on jaganud nii need, kes kes nii need, on jaganud Muinsuskaitseametile ka sele kui sellest ilma kes mitmed majaomanikud, ka kui said toetust, ette pikalt selliseid töid kavanda hea peremees jäid. Eks tegemist, vajavad tööd aga ei vea, siis n-ö loteriis ja kui kõik maininud, et kuna Mõni on isegi need ikkagi. tehakse teha. asi ära vaja läbi mõeldud, oligi lihtsalt sai põhjalikult jõukohane. kõigile see aga pole Paraku Nüüd on käes suda esialgu nelja-aastase pilootprojekti. toetusaasta. kolmas - järg pingereas võimaluse See andis aastal oli neid kaks. majandusolu- aasta keerulisest 2020. Hoolimata mistele. alla. katuse viia majad seekord suudeti ka korrast, hulka neli mälestist ja üks Matsalu rahvuspargis asuv rahvuspargis Matsalu ja üks neli mälestist hulka maja 19 toetus eraldati taotlusvoorust hoone. Mõlemast - on võrd omanikel et kõigil nii näeme, taastamiseks, katuse on hea meel täheldada, Komisjoniliikmena sed võimalused. saanud elumajadest on kas katuse et üsna suur osa uue aastaringselt. kasutusele võtta kavas või juba võetud - toe aastal ei saanud 2019. Näiteks tähtsusega. määrava - rahvus kolmele jagus toetusi aga küll mälestis, tust ükski sattus toetusesaajate aastal hoonele. 2020. asuvale pargis

3 kirikute restaureerimine. Kõige Kõige restaureerimine. kirikute 2 ja Kopli Nikolai ja Kopli 1 Ka spordisaaliks ümber ehitatud Siimeoni ja Hanna ümber ehitatud Siimeoni ja Hanna spordisaaliks Ka seoses traagilise ette võeti tööd kiriku Püha Vaimu TAASSÜNDINUD KIRIKUD VANALINNA KIRIKUTE RESTAUREERIMINE suurem töö oli Kaasani kiriku ning selle maalingute ja ja ning selle maalingute kiriku oli Kaasani töö suurem restaureerimine. interjööri seinamaalidega Üks muljetavaldavamaid „taassünde” oli Nõmme oli Nõmme „taassünde” muljetavaldavamaid Üks restaureerimine palvela Lunastaja koguduse Saksa sai kirikus aastal valminud aastal. 1932. 2005.–2007. aastat. Sõja järel kümmekond vaid tegutseda kogudus Saksa kirik laona Nõmme ning hoonet kasutas rüüstati, puu- aastal ehitati kooli 1957.–1958. Tööstuskombinaat. raud- ümber – valati hoone põhjalikult jaoks töökoja betoonist vahelagi ja aastal 1994. kuju. muudeti akende seltsile, kes kiriku tegutsenud hoone Saksamaal tagastati 2003. aastal selle loovutas Nõmme Rahukogudusele. taastamis- kiriku Algselt Robert Natuse projekteeritud välisannetuste Kirik sai ka Tomps. Fredi koostas projekti on Pastoraat ja pingistiku. oreli uue altari, kantsli, abiga seni restaureerimata. taas pühakojana. tänu restaureerimisele kirik tegutseb 1752– aastatel õigeusukogudusele mereväelaste Vene ja aastal. Kellatorn 1755 ehitatud puitkirik suleti 1963. spordisaalina. lammutati ning hoonet kasutati nelitise torn ja taas- kirik Siimeoni kogudusele aastal tagastati 2002. aastal toimusid 2017. sõjaeelsel kujul. tati 2008. aastaks oli hakanud ääres magistraali sest suure taas tööd, kirikus pudenema. puidust seintelt krohv - aastal ning kirikurenes 2000. alustati töid Toomkirikus ja fassaade katuseid restaureeriti käigus sansi programmi vapp-epitaafi sajakonna ning lõpetati 15 aastat kestnud - väikse aastast on tehtud 2016. Alates konserveerimine. käivad Praegu lühtrid. kõik sh restaureeritud maid töid, suuremahulisi ette mõõdistused, et valmistada restaureerimistöid. aastast on 1998. Alates aastal. 2002. tornipõlenguga maalingud, peaaegu vääride kiriku konserveeritud ning seina- ja kroonlühtrid. maalid ja epitaafid kõik toetati kokku 16 kogudust ligi kolme miljoni euroga. miljoni euroga. ligi kolme kogudust 16 kokku toetati palvela, Lõpetatiperioodil alustatud Vanausuliste eelneval Peeteli EeroKangor

Kaasani kiriku nelitisetorni seinamaalid ja laemaalingud. seinamaalid nelitisetorni kiriku Kaasani Martin Siplane, 2020 Foto 2016. aastal õnnestus Tallinna Linnaplaneerimise Linnaplaneerimise Tallinna aastal õnnestus 2016.

kirikurenessanssi 20 aastat Tallinna aastat Tallinna 20

1. kiriku- linnavalitsus 2001. Tallinna aastal algatas püha- toetamiseks koguduste programmi renessansi Amet Kultuuriväärtuste Tallinna restaureerimisel. kodade kaitse arhitektuuripärandi Euroopa põhjendas programmi kohustusi võimu avaliku rõhutab mis konventsiooniga, eest säilitamisel. Mälestise korrashoiu arhitektuuripärandi kuulusid kirikuhooned omanik – paljud Tallinna vastutab Esialgu plaaniti viie aasta seisukorras. linnale ja olid halvas Tegelikult 22 kirikut. restaureerida ja 80 miljoni krooniga aas- 2010. kuni projekt saja miljoni kroonine kokku jätkus Kümne halvenedes. tani, mil see peatati majandusolukorra - kiriku jõuti taastada mitu ümberehitatud aasta jooksul Restaureeriti anda. tagasi hoonet ja need kogudustele ja Keerukaid ning interjööre. ja torne katuseid fassaade, maalide ikonostaaside, altarite, tehti töid aeganõudvaid jms taastamisel. - prog kirikurenessansi osakonnal Ameti muinsuskaitse aastal mahus taastada. 2016.–2020. väiksemas ramm

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 98 99 4 5 2 3

ja Nikolai ja Nikolai 4 ning Vanausuliste palvela ikono- palvela ning Vanausuliste 5 Viimastel aastatel on keskendutud rohkem rohkem on keskendutud aastatel Viimastel 7 konserveerimine. 6 Saksa Lunastaja kiriku palvela ja pastoraat, 2008. ja pastoraat, palvela Lunastaja kiriku Saksa Kangor Eero Foto Peeteli kiriku tornikiivri taastamine. Tõstukikorvis Boris Dubovik Boris Dubovik taastamine. Tõstukikorvis tornikiivri kiriku Peeteli Linnaplaneerimise Amet Tallinna 2006. Foto ja Mati Sinisaar. aastal. 2017. restaureerimist pärast interjöör kiriku Nõmme Rahu Martin Siplane Foto interjöör. kiriku Imetegija Nikolai Kopli ajakiri Pööning Foto Kirikutes asuvate kunstimälestiste konserveerimis- kunstimälestiste asuvate Kirikutes Täielikult on suurematest kirikutest restaureeritud restaureeritud kirikutest on suurematest Täielikult Oleviste kiriku restaureerimist alustati 2001. alustati aastal restaureerimist kiriku Oleviste

Malle-Reet Heidelberg. Tallinna Kibuvitsa tänava vanausuliste palvela palvela vanausuliste Kibuvitsa tänava Tallinna Heidelberg. Malle-Reet Maria Lillepruun. Tallinna Issanda Muutmise peakiriku ikonostaasi ikonostaasi Muutmise peakiriku Issanda Maria Lillepruun. Tallinna Eero Kangor. Aleksandr Wladovsky Gesamtkunstwerk ehk ühendkunsti- Gesamtkunstwerk Wladovsky Aleksandr Kangor. Eero Eero Kangor. Kaasani kiriku maalingute restaureerimine. Muinsuskaitse Muinsuskaitse restaureerimine. maalingute kiriku Kaasani Kangor. Eero Orest Kormašov. Kummardus Nikolai Kormašovile. Nikolai kiriku kiriku Nikolai Kormašovile. Nikolai Kummardus Kormašov. Orest Anti välja mitmesuguseid trükiseid, nt Tallinna kirikud. Ajalugu ja kirikud. Tallinna trükiseid, nt mitmesuguseid välja Anti Eero Kangor. Peeteli kiriku restaureerimine. Muinsuskaitse aastaraamat aastaraamat Muinsuskaitse restaureerimine. kiriku Peeteli Kangor. Eero KIRIKURENESSANSS ENNE JA NÜÜD aastaraamat 2019, lk 84–85. 2019, aastaraamat ikonostaas. Muinsuskaitse aastaraamat 2012, lk 46–50. aastaraamat Muinsuskaitse ikonostaas. ajalugu ja konserveerimine. Muinsuskaitse aastaraamat 2010, lk 66–68. 2010, aastaraamat Muinsuskaitse ajalugu ja konserveerimine. 2018, lk 32–33. 2. 3. 7 4. 5. 3 4 5 6 1 2 vaid Jaani kirik (2005–2010), kus võeti kasutusele ka keldri- ka kasutusele võeti kus Jaani kirik (2005–2010), vaid ruumid. mainimist Issandamuutmise väärivad töödest 2019. aastal alustati taas Bernt Notke peaaltari uurimist uurimist peaaltari Notke Bernt alustati taas aastal 2019. ja osa piki- torni 2009 jõuti restaureerida ning aastaks alles sai jätkata Töödega katused. ning hoone fassaade torni, on restaureeritud aastatel 2018. aastal. Viimastel ligi 40 lühtrit. ka korrastatud aga fassaaditöid, jätkatud raidakendel avariilistel tööd kavas on aastatel Järgnevatel - kogu konserveerimine. Oleviste kenotaafi ja Hans Pawelsi miljoni juba üle kahe toetust dus on saanud programmist kestab restaureerimine kiriku suurima Tallinna kuid euro, aastakümneid. ilmselt veel ja konserveerimist. ja konserveerimist. restaureerimine (2009 ja 2011), Pildipiibel Püha Vaimu kiriku vääridel vääridel kiriku (2009 ja 2011), Pildipiibel Püha Vaimu restaureerimine (2005) jms. ikonostaas ja selle restaureerimine. Muinsuskaitse aastaraamat 2015, 2015, aastaraamat Muinsuskaitse ja selle restaureerimine. ikonostaas lk 58–60. staaside Kirikurenessansi esimeses etapis korraldas Tallinna Kultuuri- Tallinna esimeses etapis korraldas Kirikurenessansi väärtuste Amet kirikutes mitmesuguseid kultuurisündmusi mitmesuguseid kultuurisündmusi Amet kirikutes väärtuste tutvus- laiemaks ja kunstiteoste kirikute ning leiti võimalusi tamiseks. praktilistele restaureerimis- ja konserveerimistöödele ning ja konserveerimistöödele restaureerimis- praktilistele väärib Kindlasti leitud. veel aega pole enesereflektsiooniks analüüsi põhjalikumat programm kirikurenessansi Tallinna ning publikatsiooni. teos – Kopli Püha Nikolause kirik. Pööning, 2020, lk 54−58. 2020, kirik. Pööning, Püha Nikolause – Kopli teos Imetegija kirikute Imetegija -

- Kavadest leiab lisaks teada-tuntud teada-tuntud leiab lisaks Kavadest 2 Isegi põgus pilt rikkalikult säilinud arhiivimaterjalidele säilinud arhiivimaterjalidele pilt rikkalikult Isegi põgus olümpiaobjektidele ka hulk lõpuks teostamata jäänud teostamata hulk lõpuks olümpiaobjektidele ka maanteest, asju, mille mastaap ulatus Narva-Tallinn-Ikla ning parklatest alla rajatavatest väljaku Viru ja Vabaduse ning Maarjamäe kunstigalerii Harju tänava Pirita trolliliinist - palju Tal mõelda, kui Kui ehitusjärguni. memoriaali teise purje- uhkele erakordselt sai – lisaks juurde linn tegelikult lennujaama, teletorni, peapostkontori, spordikeskusele Olümpia, uuenenud hoone, linnahalli, hotelli reisisadama teeninduskeskuse kino, rannahoone, koos Pirita keskuse jooneline ehitusprogramm. Tõepoolest, kui 1974. aastal 1974. kui Tõepoolest, jooneline ehitusprogramm. - mängude toimu olümpiakomitee rahvusvaheline valis juba ettevalmistused olid Tallinnas Moskva, miskohaks purje- ning korraldatud Pirita planeering valminud tehtud: Mainitud läänelikkus arhitektuurivõistlus. spordikeskuse oli kesklinn alguse Tallinna aastate oli siiski tinglik, 1970. sõjapurustusi oli jõutud lappida üksikute auklik, väga veel - ning ainsa moodsa hoonena kõr elamutega stalinistike Kuue 1972). Viru (valmis hotell linna säravvalge gus keset muuta ja Pirita kesklinn Tallinna tuli vähemalt aastaga - häbi siia tuua. Tagasivaa poleks et välismaalasi selliseks, üles- suurejooneline oli ka öelda, et suurehitus võib tavalt nt -projekt, pokazuhha sõnaga ehk toonase vuntsimise mida turistidele näidata või kohtadele, eeskätt keskenduti taristu Piritale silma jäid, samuti tehnoloogilise mis teel rekonst vanalinna Tallinna kaasajastamisele. kiirkorras laiendus, hoonestus, Pirita tee rueerimine, Narva maantee teletorn või Paljassaares uus kanalisatsioonikollektor üleöö mõned näited tulek on vaid ja värvitelevisiooni moderniseerunud argikeskkonnast. - seoses koos olümpiaga kinnitab, et plaanid olid tohutud, hoone ja ehitusobjekti tati põhjendused umbes viiekümne kohta. vajalikkuse Moskvas langetatud otsus valida regati korraldamise korraldamise regati valida otsus langetatud Moskvas kuvandist, läänelikkuse Eesti oli kantud Tallinn, kohaks pingutused linnajuhtide millele lisandusid ülipüüdlike suure teostada suutlikkuses Tallinna keskvõimu veenda

Triin Ojari Triin

Paralleel nüüdisaegse eurorahade tulvaga võib võib tulvaga nüüdisaegse eurorahade Paralleel 1

Vastuvõtt Tallinna Raekojas Rahvusvahelise Olümpiakomitee Olümpiakomitee Rahvusvahelise Raekojas Tallinna Vastuvõtt (paremal) Kallion Linnapea Ivar esimehe visiidi puhul, 1974. Tallinna Foto tutvustamas uue lennujaamahoone maketti.

1. Linnaarhiiv

Tallinna uus nägu uus Tallinna Olümpiaehitused – Olümpiaehitused - toimu olümpiamängude purjeregati aasta Moskva 1980. enim Tallinna peetud üheks on õigusega mist Tallinnas Sisuliselt mõjutanud sündmuseks. arhitektuuri sõjajärgset hoo- olulisemad ühiskondlikud aastate 1970. ehitati kõik olümpia tähe ja infrastruktuuriobjektid ned, tehnorajatised trüki- serveeriti toonases valmistumist all. Mängudeks Dmitri kirjutajaid oli linnaarhitekt sõnas – agaramaid ja mis oli pikalt näidisprojekti, suurejoonelist Bruns – kui meie linna ainult planeeritud, mis rikastas ette põhjalikult hoonetega, täitvate südamed uhkusega linlaste vajalike, - üleliidulisest raha mille ehitust sai pealegi rahastada kotist. mõjuda kohatuna, aga eesmärk oli sama – anda süst eesmärk oli sama – anda süst aga mõjuda kohatuna, korras. kiirendatud arendamiseks ruumilise keskkonna et olümpiamängud on osa rahvusvahelisest kahtlust, Pole nüü- enda näitamiseks vahend jaoks ja Moskva poliitikast ning muid ressursse riigina, raha disaegse ja arenenud aasta lõpus arvata, et 1973. ei loetud. Võib selle juures

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 100 101 2 3 Narva maanteest pidi olümpia ajal saama peatänav ning selle äärde valmis kõige rohkem uusi hooneid. Kaupluste ja äriruumidega ja äriruumidega hooneid. Kaupluste uusi rohkem kõige valmis ning selle äärde ajal saama peatänav pidi olümpia Narva maanteest Arhitektuurimuuseum / Eesti Erik Prozes Foto 1982. Madalik, valmis Paul Arhitekt neist. oli üks 19/21 Narva mnt korterelamu Kaubahall vanalinnas Aia tänaval oli esimene moodne selvekauplus kesklinnas. Arhitekt Eva Hirvesoo, valmis 1979. Hirvesoo, valmis Eva Arhitekt kesklinnas. oli esimene moodne selvekauplus Aia tänaval vanalinnas Kaubahall Arhitektuurimuuseum Eesti Foto

2. 3.

Ehkki Tallinna olulisemad olümpiaehitused on hästi Ehkki Tallinna Olümpiaehitised Tallinnas, koostaja H. Saarmann, Tallinn, 1977. 1977. Tallinn, H. Saarmann, koostaja Olümpiaehitised Tallinnas, Vt nt Ivar Kallion. Kodulinn Tallinn. Tallinn, 1978; Dmitri Bruns. 1978; Tallinn, Tallinn. Kodulinn Kallion. Ivar Vt nt Tallinn valmistub olümpiaks. Tallinn, 1979. Tallinn, olümpiaks. valmistub Tallinn 1 2 Linnahall ja olümpiakeskus on ka arhitektuurselt kõige kõige arhitektuurselt on ka Linnahall ja olümpiakeskus teosed, võtvad ajastu väärtusisilmapaistvamad, kokku ängi postsovetlikku taandada pelgalt mida ei maksaks kassafilmis. Hollywoodi monstroossuseks kujutavaks pole nende täpsemat ja suur osa neist alles, teada kuigivõrd tähendust veel saamislugu ja linnaehituslikku digigiidideks, nii populaarseteks oleks uuritud. Materjali akadeemiliseks või raamatuks ka kui turismiväljaanneteks linnahalli katusel või kaldapealsel Pirita tee uurimuseks. aeg erakordne jalutades tasub tänulik olla, et toonane tüki linnale, suure vaated andis meile uued merepoolsed - tundus kõi Korraks ning ajaloolise võimaluse. kesklinna on võimalik. gile, et kõik ja ebamõistlikult suurte abiruumidega. Kaitse all olemine all olemine Kaitse suurte abiruumidega. ja ebamõistlikult - tege korda on päästnud maja kindlast lammutamisest, lähemale jõudvat. ei näi kahjuks mise plaanid aga nii 1972. aastal Saksamaal Kielis kui 1976. aastal Kanadas Kanadas aastal 1976. kui Kielis aastal Saksamaal nii 1972. ja regatihoonega, sadama laienduse piirduti Kingstonis olümpia- betoon-brutalistlik ajastu vaimus ka Kieli rajati - funktsio oli kõik ideeks olümpiakeskuse Tallinna küla. hoonena liita ning tervikliku ühele teljele naalsed osised ühisomandi – lahendus, mis sobis sotsialistliku kujundada - era tükeldatud kapitalistliku aga ei tööta tingimustes, jahtklubiga hotelli ammu kadunud omandi ajal. Nii ongi linna ühe sümbolhoone samas ühendanud väligaleriid, terviklik on mahuline lahendus staatuses kompleksi olüm- on hoone potentsiaal Kahjuks alles ja hästi jälgitav. - täiesti kasu turistide sihtmärgina jahtivate piaarhitektuuri selle mono- vastupidi, on tamata. Linnahalli traagikaks fuajeede koos kontserdisaal hiiglaslik funktsionaalsus: TLA 1457.1.348

Mis olümpiaehitustest tänaseks on saanud ning mida on tänaseks Mis olümpiaehitustest ja telefonijaamaga, lisaks kümned uued või uuendatud uuendatud või uued kümned lisaks ja telefonijaamaga, –, siis tun- mitu muuseumi otsa ja -koolid, spordibaasid linn, mis pidi varjama oli suisa uus dub, et ehitamisel ruumilise keskkonna vajaliku toimimiseks moodsa elu linna nihe toimus Märkimisväärne mahajäämust. drastilist hilis- nägema seda hakati tajumisel, elukeskkonna kui modernse vaatemängulise ja meelelahutusliku areenina, areenina, ja meelelahutusliku modernse vaatemängulise teadlikult olümpia ajal esimest korda hakati näiteks ruumi linnadisainile ja avaliku tähelepanu pöörama - kavanda ehitusprogrammi Toonast teisiti? teha võinuks endi jaoks. linlaste on vaja et kõike korduvalt, des rõhutati ei jäänud, hoone peale üritust tühjaks ükski Tõepoolest, ja uus aeg ning ruumiprogrammid, aastad tulid 1990. kuni - süstee kinni makstud ja kontrollitud mis sobisid riiklikult suju- Kõige Eestile. turumajanduslikule mile, ei kõlvanud infrastruktuursed ühildusid uue aja nõudmistega vamalt tõsi televisioonimast, või nagu uued maanteed rajatised, tarbe- telefonikeskjaama on muutnud areng tehnoloogia poogiti elamutiib ning sellest sai Pirital kortermaja, tuks Digitaalsed Pirita rannahoonele. ka külge kombel veidral suurejoonelise muutsid ebavajalikuks suhtlusvahendid aastal sai 2013. peapostkontorist kesklinnas, postitempli - Maa pealt on pühitud reisi triviaalne kaubanduskeskus. samal aastal olümpiaga mis teenindas sadama terminal, Ots, ümber Georg laeva alustanud legendaarset tööd - fas vähemalt majade või on ehitatud lennujaam. Uute tänavaruumi, saadidega on täiendatud Narva maantee peaaegu Viru väljak-Kadriorg täideti lõigul olümpiaks kus - probleemse Kõige augud. puumajadega või tühjad kõik säilitamise aspektist on osutunud mahult suurimad maks mõlemad hooned: linnahall ja Pirita purjespordikeskus, all. Purje- muinsuskaitse ka on ainsana olümpiapärandist - olümpiarega uhkema kõige näol on tegu spordikeskuse maailma mastaabis, näiteks ka ehitatud kompleksiga tiks kujundamisele. kujundamisele.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 102 103 Olümpia Purjespordikeskus hõlmab endas tervet väikest linnakut. Vaade hotellile, esiplaanil hotelli jahtklubiga jahtklubiga esiplaanil hotelli hotellile, Vaade linnakut. väikest hõlmab endas tervet Olümpia Purjespordikeskus Jänes, Henno Sepmann, Peep Looveer, Avo-Himm on lammutatud. Arhitektid mis tänaseks ühendanud galeriid, Arhitektuurimuuseum Eesti Foto 1980. valmis 1975, jt. Projekt Raid Ants Suure ehitusliku muutuse tegi läbi Pirita. Pirita kaubandus- ja teeninduskeskus. Arhitekt Hindrek Piiber, valmis 1980. valmis Piiber, Hindrek Arhitekt ja teeninduskeskus. läbi Pirita. Pirita kaubandus- muutuse tegi ehitusliku Suure Arhitektuurimuuseum Eesti Foto ja ilma tugipostideta allkorrusel. suuremana esialgu veelgi kavandati ääres Viru väljaku otse Uus peapostkontor Arhitektuurimuuseum Eesti Foto 1980. valmis ja Mati Raigna, Karp Raine Arhitektid

4. 5. 6. 5 6

- Praegu küll intervjueerija rollis, olen Kaur Alttoaga Alttoaga olen Kaur rollis, intervjueerija küll Praegu muinsuskait milles keskendume jaoks, Selle vestluse mina Tallinnas. mina Tallinnas. peateKeda õpetajateksoma kunstiajaloolasena seos restaureerimisega? Teie alguse sai kuidas ning viimane tudeng Vaga Voldemar Ülikoolis Ma olin Tartu üldise kunstiajaloo sai korraliku käest Tema ja juhendatav. Villem Raam. õpetaja on olnud ikka põhja. Minu tegelik - kon ja sain temaga otsisin kui kursusel, Olin siis teisel Akadeemia Robert Teaduste oli Kyra takti – vahendajaks - on kumma Takkajärgi osakonnast. Baltika raamatukogu ta minusuguse nolgi – polnud isegi korralikku line, kuidas oli Toona alla võttis. näidata – oma tiiva ette kursusetööd asutus, (VRV) ainukene Restaureerimisvalitsus Vabariiklik – see uurimisega ajaloolise arhitektuuri sai tegeleda kus nii, asjad kokku langesid Kuidagi meeskonnatöö. on ikka just VRV Tartusse lõpetamise ajal tehti et minu ülikooli soojalt mind väga oli soovitanud ja Villem Raam osakond aasta 1971. konserveerimisele. Viljandi linnusevaremete nii, et seisin välja nägigi minu esimene tööpäev suvel hakata näitama, kust ja pidin keskel Viljandis varemete Kaur Alttoa (snd 1947) on Eesti keskaja ehituspärandi ehituspärandi keskaja on Eesti (snd 1947) Alttoa Kaur õppejõud. Aastail hinnatud uurija ja legendaarne muinsuskaitse vabariikliku Alttoa töötas 1971–1990 aastani 2014. aastast kuni 1988. Alates üksustes. Tartu aas- 1995. Kaitses kunstiajalugu. Ülikoolis õpetas ta Tartu saj 15. saj – 16. arhitektuur „Lõuna-Eesti tal magistritöö Rahvuskomitee Eesti on olnud ICOMOS-i Alttoa I poolel”. ja kogumike on paljude raamatute asutaja ja esimees. Ta üksikartiklitest. arvukatest rääkimata kaasautor, või autor hiljem eri objektide ka puutunud nii tudengina kui kokku ja jälle olen saanud imetleda Ikka seotult. ja kirjatöödega kuid sarkastilisi, ka kohati ja vaimukaid, elutarku tema loogikat. ning raudset tähelepanekuid alati tabavaid aasta lõpus 2020. kohtusime sele ja restaureerimisele, ja Tartus Kaur videosilla vahendusel: ajale omaselt Zoomi

Ragnar Nurk Ragnar -

Kaur Alttoa 2017. Foto Eve Alttoa Eve Foto 2017. Alttoa Kaur preemiaga. Teda usutles usutles preemiaga. Teda nimelise Agne Trummali muinsuskaitsja noore Tallinna preemia pälvinud Nurk. Ragnar linnaarheoloog tunnustati 2020. aastal aastal 2020. tunnustati Muinsuskaitseameti elutöö

Kunstiajaloolast Kaur Alttoad Kaur Kunstiajaloolast muinsuskaitsest Kaur Alttoaga Alttoaga Kaur Tartu Jaani kirikust kirikust Tartu Jaani Mitte ainult 1.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 104 105 - -

! See oli meile tõeline kool. kool. ! See oli meile tõeline objektide poolest. Nii sai tehtud ettepanek moodustada ettepanek objektide poolest. Nii sai tehtud küll – tollal kaitsetsoon ajaloolise linnakeskuse Valga seda mitte-keskaega piirides. Kokkuvõttes: üsna väikestes inven kalmistu Vana-Jaani Tartu palju kuni väga oli ikka välja. teerimiseni võib-olla on üllatusi suuremaid üks jaoks Minu talu kaPõhja-Tammsaare olete olnud see, etTe autoritest. üks restaureerimislahenduse oli põnev objekt. Teema See oligi minu esimene valminud taastamine talukompleksi Kogu proovida. ja mõtlesin - ette ministeeriumi oli metsamajanduse ja looduskaitse Muu teha. tööd roppu seoses tuli ikka Sellega võtmine. puudutav meie talurahvaarhitektuuri sai kogu hulgas väga seoses tuli Selle objektiga kirjandus läbi töötatud. isegi tööjuhendi, koostasin – näiteks asju teha erinevaid ehitada roigasaeda. kuidas Restaureerimis- Vabariikliku palun Meenutage algusaegu. Tartuosakonna valitsuse olnud eel- restaureerimistegevus oli kogu Lõuna-Eestis Olev siin üksnes töötas Varem sporaadiline. väga nevalt nullist. alustasime kõik tegemisega osakonna Tartu Prints. siin nii Elsbet meenutaksin – uhke meie grupp oli ikka Aga oleme Udo Tiirmaaga Arhitekt Niina Raidi. ka kui Parekit palju samadel ja väga ligi 20 aastat ühes ruumis töötanud keegi midagi ei jõua… keegi restaureerimisel just tegemist ilmselt oli Palju objektidega? olevate millel oli olid töös, mis tuli objektidega, Jah, tegeleda hinnetega polnud ja tükitöö kuupalka Püsivat tellimus. said uurida Probleemteemasid teenida. tuli oma palk välja ei kuulunud. inimesed ja mina nende hulka üksikud väga mind muuga spets, ärge Ei olnud nii, et ma olen keskaja Äsja olid moo- jätkus. teemasid põnevaid Aga tülitage. ja järgnenud linnade kaitsetsoonid dustatud ajalooliste angažeeritud tõsiselt detailplaneerimises olin ma väga Ervin-Juhan koos tehtud ära sai suur töö kus Viljandiga, huvi, võimalusel Helmi Üprus tundis igal Aga Sedmaniga. Ja tema teha. noorpõlvelinnaga tema mida on kavas oli palju õppida. Millalgi hiljem tuli selline soovitustest midagi ei teadnud ma varem millest ülesanne, et Valgas, neli või söökla, tahetakse ja kohaliku peale raudteejaama äärmiselt osutus aga Valga alla võtta. viis hoonet kaitse üksik- ka kui loogika nii oma linnaehitusliku põnevaks Seal arutati väga erinevas staadiumis projekte ja seda ja seda projekte staadiumis erinevas väga Seal arutati ühele tund aega – näiteks põhjalikkusega suure tehti haruldus. Sõnaõigus polnud mingi kulutada projektile majas igaüks kuid liikmetel, ainult nõukogu oli muidugi varblaseparv olime nagu seal Vahel tulla kuulama. võis mida arvab kuulda, asjast Helmi Üprus, ümber! Nii võisime etc Mai Lumiste Villem Raam, ekspert juures jah on Muinsuskaitseameti Tänapäeval tuleb läbi vaadata ühe seansiga kui aga nõukogu, arutada seal sisuliselt siis ega projekti, kümmekond -

Riia toomkiriku hoovis 1971. Foto Villem Raam Foto 1971. hoovis Riia toomkiriku Ma olen viimane inimene inimene Ma olen viimane aega taga igatsema, nõukogude restaureerimis- aga tollasel mõned olid institutsioonil plussid. olulised väga 2. - tiku tehti seda restaureerimist Vahemärkusena: kaevama. läänemüür saigi endale ja kõrge rahadest kasumi vabriku puidu- tegema tikutoose hakati peale. Siis aga katuse nii sai kahjum, ja kasumist spooni asemel kartongist ei jõutud. toona selle asjaga et kaugemale tuua tollase välja oskate head halba Mida või kohta? restaureerimissüsteemi ja muinsuskaitse- igatsema, taga aega Ma olen viimane inimene nõukogude olid mõned väga restaureerimisinstitutsioonil tollasel aga suur asutus, suhteliselt see oli olulised plussid. Esiteks: skeem. õpipoiss-sell-meister klassikaline toimis kus Algajale anti aega töösse sisse elada. Keegi ei arvanud, sisse elada. Keegi töösse aega anti Algajale suutma midagi suurt kohe produt et noor inimene peaks suurus- mingi väiksema ma kardan, seerida. Tänapäeval, mida ma seda endale lubada ei saa. Teine, büroo järgu restaureerimisnõukogud. nutan, on toonased taga tõesti 3 4

Kas Viljandi Jaani kiriku – endise frantsisklaste frantsisklaste – endise kiriku Jaani Viljandi Kas ka seoses sattusite – juurde kloostrikiriku ordu peate Kas taastatud. teine ja varemetena osalt õigeks? neidlahendusi on olnud Toomkirik võrrelda. ei saa kuidagiviisi Neid kahte ning mõeldamatu on seda üles neli sajandit varemetes Seal konserveeritud. on varemed ehitada. Praeguseks see oleks kuid asju, mida ma ei pea õigeks, ka on tehtud aastani. 1944. jutt. Jaani kirik oli hoone kuni juba pikem taastamine on kiriku kas olen vaielnud, Printsiga Olev et ajalooline tellismüüristik on selge, õigustatud. Igatahes objektidel. Mäletan, et mulle oli omamoodi kummaline kummaline objektidel. Mäletan, et mulle oli omamoodi arhi- võivad erinevalt kuivõrd avastada, Jaani kirikus Tartu näha. ja sama objekti ühte ja arhitektuuriajaloolane tekt restaureerimisalast spetsiifiliselt polnud tollal Kellelgi meile suur avastamine üks oli see töö ja nii ettevalmistust kõigile. Teie kaks väga olulist objekti on olnud Tartus olnud objekti on olulist väga kaks Teie restaureerimiskavadega? katus kui mööbliladu, aga Muidugi. See oli olnud kaua - kavan võimalus ja tekkis välja lagunes, siis nad kolisid Mul oli seal hästi meeldiv kontserdisaal. dada kirikust oli abiruumide Põhiline Merle Kinksiga. arhitekt koostöö endise kõrvale kiriku surve Suur oli rajada problemaatika. õnnestus säilitada Lõpuks uus maht. kohale klausuuri läbi peaportaali liikumisskeem ja ajalooliselt loogiline tipust alla paigutada lisaruumid maa alla. Muide, torni panna ja seepärast pudenenud risti ei lubatud tagasi kukk. on seal praegu säilitatud on Esimene kirik. Jaani ja toomkirik

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 106 107 4 Küll tahaks veel meenutada toomkiriku kooriosas kooriosas meenutada toomkiriku veel tahaks Küll säilib kõige paremini katuse all. Ma ise olen maksimaalselt ise olen maksimaalselt all. Ma katuse paremini säilib kõige põhinevaid loogikal isegi ka ja fantaasial püüdnud vältida on õigustatud siis, kui Tagasitegemine rekonstruktsioone. nii sai üles ehitatud täpsed lähteandmed: väga on ikka on olnud kiriku kaklusi pikemaid minu Üks põhja-kõrgsein. kuid siia võlve, kavandas Aluve Kalvi teemadel. kesklöövi saigi polnud. Lõpuks kohta kuju andmeid võlvide piisavaid toretsev) pisut liiga võib-olla (kuigi neutraalne tehtud siis kuna puitlagi. Mis puutub terrakotaskulptuuridesse, puudu- meetodid konserveerimise nende ilmastikukindla ja originaale paigutatud koopiad on välisfassaadidele vad, sees. saab vaadata Toonane muuseumiks. restaureerimist raamatukogu asuva kus fantastiline, oli tõesti restauraatoritega Poola koostöö Siin ei olnud nii, sai lahendatud. tulnud probleem ette iga nagu põhimõttel, kätte” „võtmed objekt neile teha et anti sisu- Udo Tiirmaaga olime koos vaid Tallinnas, oli reeglina mõni tund objektil asju arutamas. päev liselt iga maakirikute seotud paljude väga olnud Olete tuua? välja neist mõnda sooviksite Kas uurimisega. aastal. mis põles 1958. kirikut, Halliste Meenutaksin ei väärtus- tollal arhitektuuri sajandi historitsistlikku 19. all. Kohaliku kaitse tatud ning kirik polnud isegi kohaliku Libeki idee oli see taastada klubi- Ago sovhoosidirektori Udo arhitekt ka kuulusid meeskonda Projekti hooneks. Mul õnnestus seal välja Keskküla. Tiirmaa ja insener Tõnu alusmüüristik, mida keegi kiriku keskaegse terve kaevata üles ajal otsiti revolutsiooni polnud eeldanud. Laulva viidi ellu, projekt seiskunud ja vahepeal sama meeskond ainult et nüüd taastati hoone juba kirikuna. Kaur Alttoa (keskel) tegutses koos Lauri Vahtre, Heiki Valgu, Heiki Valgu, Vahtre, Lauri koos tegutses (keskel) Alttoa Kaur rühmituses üliõpilaste Mart ja teistega Mart Laari, Kalmu haudu kultuuritegelaste näiteks korrastati Koos Noor-Tartu. erakogu Alttoa Kaur aastal. Foto 1979. kalmistul Vana-Jaani ja toimetaja kirjastuse Iskusstvo Pauli, Toomas Koos Mihail Šurakov Foto 1974. Valjalas Lilian Hansariga Knapas Marja-Terttu Foto 1989. Jaani kirikus „Ma ei saa olla hästi riides, riides, hästi ei saa olla „Ma seda te märkasite.” kuna võiks Arvan, et see printsiip ka restaureerimisel. kehtida 3. 4. 5. 6 7 Tudengid ja Pariisi Notre-Dame 2001. Foto Eve Alttoa Eve 2001. Foto Notre-Dame ja Pariisi Tudengid Meriga Lennart II ja president Margrethe kuninganna Taani Koos Erik Peinar 2001. kirikus Foto Kaarma 6. 7. Mis on praegu on kirjutamisel? Mis avaldada Tahaksin arhitektuuriajaloole. Keskendun artiklite kogumik. üks plaanis on ka ühe raamatu, veel ma ega artikliteemat. Aga on ligi kümmekond Mõttes ilmselt ei jõua. seda kõike Kas midagi on uurimises ka kvalitatiivselt ka kvalitatiivselt uurimises on midagi Kas läinud? paremaks palju uusi asju niivõrd Siin on viimase poolsajandi jooksul artikli. kirjutama terve peaks lisandunud, et vastamiseks - kultuur asja – suhtumist ainult ühte meenutaksin Praegu ja arhitektuuriuurijad olid arheoloogid aega Kaua kihti. huvitas ainult aeg kuni täiesti eri paatides. Arheolooge müürid neile ja keskaegsed muistse vabadusvõitluseni viskasid arhitektuuriuurijad ei läinud. Seevastu suurt korda müüride ümbert kuidas pinnase minema ja vaatasid, - kultuur Ise olen selliselt keskaja vastas. kivi on teise üks tuli kes Jaan Tamm, tõi Pöörde hävitanud. tohutult kihti seal arheo- ja hakkas restaureerimisse aastatel 1970. peeti juba mida varsti rakendama, meetodit loogilist arheoloogiat tänapäeval Samas enesestmõistetavaks. on vahel aga kõrgemale, ka ühtlasi vaadata tuleks tehes minna ei tohi. ja müüride kallale kaevamiseks luba üksnes tegutsedes tänapäeval Villem Raam kas ma ei tea, Siiralt, sest see on teha, saanud üldse oma sondaaže olekski lõhkumine. ju viimistluskihtide Keskaegsete linnuste puhul on aegade jooksul aegade on jooksul puhul linnuste Keskaegsete moes Praegu tunduvad lähenemisi. erinevaid olnud eristuvad uued lisandused. olevat kontrastselt hetkeseisu? hinnata Kuidas Praegusttõsiasi: saadab kurb restaureerimistegevust eurorahale, on Lootus napp. on väga raha muinsuskaitse - huvi ja külasta avalik eelduseks siis on esimeseks kuid enamasti kavandatakse Selle saavutamiseks kasv. tavuse tähendab see kord Nii mõnigi objektile lisaatraktsioone. meri- et näiteks ma ei tea, disniländistamist. Looduskaitses hoidmise eeldusena nõutaks elupaiga lendorava või kotka tegemistest aastate Viimaste kasvu. külastatavuse ühtlasi ja muldkindlustuste eeslinnuste Kuressaare esile tõstaksin lin- samuti Vastseliina Sepa juhtimisel, Tõnu korrastamist lahendust Juhan Kilumetsa poolt (muust nuse kirdetorni samuti Mart on Padisel ei räägiks). seal hiljem tehtust arvan, et lahendus. Jätkuvalt diskreetne väga Keskkülal - tagasihoidli olema võimalikult lisandid peavad uued kõik siin Suurbritannia dändit Meenutaksin ja märkamatud. kud Temale Brummelit (1778–1840). George ja moediktaatorit talle komplimendi teeb keegi on omistatud stseen, kus „Ma ei saa olla kõlab: Ja vastus pärast. heade rõivaste Arvan, printsiip et see seda märkasite.” te hästi riides, kuna restaureerimisel. ka kehtida võiks

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 108 109

Järjest rohkem saame aru, et vähemalt meie tööpõllul, meie tööpõllul, saame aru, et vähemalt Järjest rohkem Foto Peeter Säre Peeter Foto tähtsamaks. südamelähedasem kõige olnud on Milline aegade? Miks? objekt läbi sest neid armastusi on ei oska, Siin ainsuses rääkida mitme- ka vaimustab mis Pöide, palju. Lapsepõlvekirik osa selle On olnud suur õnn võtta sajandal kohtumisel. tundunud taastami- peaaegu lootusetuna hiiglase kunagi diplomile on andnud lisaks Hanila, mis sest. Õpingutekirik kellelegi kirik on kunagi et iga ja lootust, tööd huvitavat mis ei ammendu toom, Tallinna Igapäevakirik vajalik. tähendab puh- töö kus Nõva, Sanatooriumkirik kunagi. keskaegseid uhkemaid Risti – üks Lemmikinterjöör kust. ja maalingute paraadi oma võlvkaarte sakraalinterjööre kirik kui Viimasel minutil pääsenud Naissaare saluudiga. kauneim maailmale. Kodumaa ühele kadunud monument Järjest enam Haljala kirik. Ja nii edasi. linnus Vastseliina. Rändmeistri tehtut, vaid sageli mäletatakse ka meistrite meistrite ka mäletatakse sageli vaid tehtut, Rändmeistri on arvata, et kogemus ei tohi mingil juhul nimesid. Kuid – õppimissoovi poolvend vastik ülim, sest staažil on kadumine. aeg nõuab juures, maakirikute kogudustega kahanevate n-ö roostevabu läbi mõeldud ja võimalikult tehniliselt tundmine ja muud põhimõtete lahendusi. Muinsuskaitse ajalootunnetuse humanitaarsed on olulised, aga aspektid ma järjest inseneri sõna pean oleva kursis ja uuega

Eesti pühakojad on heades kätes. Rändmeister OÜ, OÜ, Rändmeister on heades kätes. pühakojad Eesti tunnus parima restauraatori sel aastal Muinsuskaitseameti restaureerimisel kirikute on Eesti tuse pälvinud meeskond, iseloomustab Nende käekirja tegijad. ja hinnatud tuntud kiirguv töödest ja tehtud pühendumine, põhjalikkus kolm küsis Toimetus vastu. hoonete armastus vanade ja hingelt ettevõtte juhatajalt, Rändmeistri küsimust Juhan Kilumetsalt. eestvedajalt konserveerimise juurde? jõudsid Kuidas objekt? esimene oli Mis müürsepa ja poolel töötasin teisel aastate 1980. Wunibald. Just sealt EELK firmas muu hulgas krohvijana, ajal Samal kirikutega. esimesed kokkupuuted pärinevad Alttoale tänu Kaur kunstiajalugu, Ülikoolis õppisin Tartu stuudiumi lõpetasin juurde, arhitektuuri jõudsin vanema keskaegse ehitusloost Saare-Lääne Hanila kiriku tööga praktiline aastal kohtusid 1992. taustal. sakraalarhitektuuri ameti- ja diplom ning minust sai üpris omapärane kogemus Esimesed mees – arhitektuuriajaloolane-töödejuhataja. aastatel juhendasin Toomkirikus objektid olid Toompeal. esi- mis oli üks restaureerimist, fassaadide 1992–1993 - EELK Konsistoo töid. tehtud lubjaga mesi suuri Saaremaa - plats 3) restaureeri (Kiriku riumi hoone ehk piiskopimaja pean Piiskopimaja olin töödejuhataja. misel (1992–1994) sain sealt häid lisaks õnnestumiseks, siiani päris ilusaks kontrollisid ja finantseerisid töid ja väärt elukooli: kolleege - pärit inimesele tähendas korra mis nõukaajast sakslased, suurim õnn oli võimalus nende aastate Kuid pööret. likku koos Ja mis eriti oluline, käia suhelda Villem Raamiga. juba 80-aastane tollal mees oma kus objektidel, temaga just nagu poole nooremaks sattununa elementi tõelisse mu elu- hakkaski väljasõitudel muutus. Nendel ühistel saama. kokku lõplikult mosaiik kutsevaliku oluline? konserveerimistöös Rändmeistrile on Mis tegemisel? ja kavandamisel tööde lähtute Millest ainult tundmisest. Ja mitte objekti ajaloo Asjad algavad – pisut vaid korrusel, n-ö asjameeste kõrgel-kaugel vana kui teadma, koristaja ka liialdades – ideaalis peaks Ajalooarmastus on Rändmeistris ta töötab. tolmuga Ajalugu armastav armastav Ajalugu Rändmeister peaaegu kohustuslik, sellest saab alguse oskus asju asju sellest saab alguse oskus peaaegu kohustuslik, ja sinu oleva vahel tunnetada sinu käte kõrvutada, võime võimalus, väärtust. Nii väheneb materjali sõltuva otsustest järelevalve kiirem kõige sest ka tehakse, et ajaloole liiga Ja mis on tehtud. tegu siis, kui jõuab enamasti kohale on ise vastutust, kannab tegija oluline: kogenud veel ainult kui mitte ei tunta meistrimärk. Meie töid oma töö

Tegusa igapäevatöö kõrvalt muuseumis ja vaba- kõrvalt igapäevatöö Tegusa meeldib talle hoopis skulptuuri- rohkem kõige Ent eksponeerida On suur väljakutse näitusi kujundada. küljest neid lõid – igast nii, nagu kujurid skulptuure tuua juba mainitud võibki näitena Ilmeka vaadeldavana. skulptuuridega, habraste Männiku Maire tööd pikaajalist Aleš Zahradnikiga. abikaasa kolleegist koos mida tehti seisus skulptuure halvas isegi väga kuidas tõestati, Tööga - tulemusel kõneta töö päästa. Aeganõudva võimalik on kriitilisemat kõige sid ka kipsist monumendid lõpuks näitusekülastajat. on Isabel õpetanud peaaegu kakskümmend kutselisena innustas tudengeid kus Kunstiakadeemias, aastat Eesti Võib objekte. kolmemõõtmelisi objektiks lõputöö valima - skulptuu et just tänu Isabelile on tänapäevane vist väita, õppimine Eestis konserveerimise ride ja kivimaterjalide ise hästi Mõistes tasemel üldse võimalik. akadeemilisel õpetas ta meidki inspireerida, võimet uuringute põhjalike või detaile, nagu tööriista- nähtavaid vaevu märkama võtteid. tehnilisi autori analüüsima jäljed, või polükroomia see, kui paremini õppejõudu kirjeldab ehk kõige kui Teda mul et kuidas ohkavat, kaastudengeid kuulsin palju kordi praktik Olles tugev vedanud. juhendajaga lõputöö on ikka õpetaja. julgustav spetsialist, on ta ka ja oma valdkonna ja toetav lähenemine süsteemne kinnitada, et tema Võin maailmas isegi end akadeemilises olek annab südikust tudengile. ebakindlamalt tundvale kõige Isabel Prahas. Foto erakogust Foto Isabel Prahas.

- - -

Tiina Sakermaa Tiina

Pärast aastaid kestnud õpinguid skulptuurimaal õpinguid skulptuurimaal aastaid kestnud Pärast Tema kunstihuvi on pärit juba lapsepõlvest, mil isa mil isa on pärit juba lapsepõlvest, kunstihuvi Tema ei õpetatud, restaureerimist sel ajal veel Eestis Kuna Võib vist väita, et just tänu tänu väita, vist et just Võib tänapäevane on Isabelile kivimaterjalide ja skulptuuride konserveerimise õppimine tasemel akadeemilisel Eestis võimalik. üldse tulevat. kui EKM-is pidi esimese tööna alustama Nikolai Tomski kui Tomski alustama Nikolai tööna EKM-is pidi esimese Kuid konserveerimisega. kinganina Stalini kipskoopia ei paista puudust erialast kogemust, pikaajalist Isabeli koolis. koolis. polü- ja eri materjalist sai restaureeritud kus Tšehhis, suur, küll oli nördimus skulptuure, monokroomseid täpselt ei ole olemas kahte õnneks konservaatorite tema objekti. Nii leidub ka või tööd sarnase iseloomuga Hans nagu näiteks nimekirjas eriilmelisi projekte, tööde ja Maarjamäe skulptuuride Ackermanni kenotaafi, Pawelsi - skulptuu fassaadi Jaani kiriku memoriaali uuringud, Tartu skulptuurinäituste arvukate valmistamine, ride koopiate vajatakse kus jms. Väljakutsetest, ettevalmistamine serveerimise stuudio nii Eesti Kunstimuuseumis kui ka ka kui Kunstimuuseumis serveerimise stuudio nii Eesti restaureerimis Kunstiakadeemia asutatud Eesti värskelt Esimene silmast silma kohtumine mõne keerulise objek mõne keerulise kohtumine Esimene silmast silma Aaso-Zahradnikova kindlates kätes kindlates Aaso-Zahradnikova teda vennaga mööda Tartu kunstinäitusi vedas, lubadu- vedas, kunstinäitusi Tartu mööda vennaga teda osta. hiljem marke margikogujatele kirglikele neile kui sega üle uute rõõm näituse nägemise kaalus Üsna pea aga markide ostusoovi. viisidki Juhuse tahtel leida välismaalt. tuli sobiv kõrgkool kunstide Praha aastaks põnevaks õpingud ta kuueks ühe akadeemiliselt oli vajadus Nähtavasti akadeemiasse. sest suur, Eestis järele haritud skulptuurikonservaatori mitme eksperti tervitati verivärsket naastes kodumaale sisse seada skulptuuride kon Tuli väljakutsega. huvitava Isabel on skulptuurid Eesti silmad endiselt paneb Isabel Aaso-Zahradnikoval tiga ja aasta konserveerimis- aastat väldanud Kümme särama. skulptuuride Männiku pärjatud Maire auhinnaga töö konserveerimine läbinisti näide sellest, kui üks on vaid skulptuuridele läbinisti on Isabel Aaso-Zahradnikova kui pühendunud.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 110 111

mantelkorstna mantelkorstna Sama aastaarvu Sama 2 Järgnevalt vaadelgem lähemalt aga kaht Tallinna hilis- Tallinna kaht lähemalt aga vaadelgem Järgnevalt ja -sillustega raidpiitade sambaga, Lai 11 leiti kahe Oleviste leiu muudab aga veelgi olulisemaks see, et por- olulisemaks veelgi leiu muudab aga Oleviste kive jäljed. Kuna polükroomia taaliosadel on säilinud ka nõnda, et kunagise paranduseks müüri kasutatud on aga neid kõiki siis kahjuks varju, portaali jäävad välisküljed ja välja uurida ei saanud. Osaliselt puhastati põhjalikult Sellel on väliskülg. ühe detaili kunagine jäeti nähtavale tun- järgi punasest ja mustast värvist. Värvide märgid Turg Vana olla sarnane Tallinnas dub, et viimistlus võis portaaliga – gooti punamusta ornamendiga 6 paikneva algne kus vanalinnas, portaaliga Tallinna gooti ainukese osaliselt säilinud. värviline hästi, kuigi on üsnagi kujundus siseruumides, et portaal Oletada võib, paiknes Oleviste muidugi värvijälgede säilimise. See oleks mis seletaks Täiesti kirikusisustusest. vihje siinsest sest annaks huvitav, ei saa, et portaalidetailid mujalt kui välistada pärinevad Möödajalutajale on need tänase portaali kirikust. Oleviste restaureerimist, eeskoja seinas nüüd, pärast kõrval jäetud. nähtavale leidu, tänu millele seotud elamuarhitektuuriga keskaegse kunagise ühe tervikkomplekti sai juurde siinne vanalinn ning ühe diele raidkive ehk dörnse elutoa paest piilari – mõlemad leiud olid peitunud hilisemate Pikk 51 – alla. Esimene paikneb Lai 11 ja teine kihistuste tänavatel. olulisimatel vanalinna ning siseportaali aken sillus. dörnse sajandist pärinev 16. paiknevad Esiteks seigas. seisneb kahes erakordsus Leiu on neil säilinud polü- in situ ja teiseks akna raiddetailid puhastatud siseportaali Seinast välja frag- kroomiajäljed. W, T. nimetähed on ka Portaalil mendil on aastaarv 1547. kinnisturaamatu Wibbekingile, kes Tönnies mis viitavad oli sel ajal hoone omanik. andmetel ja peremärgi leiame ka aknasammastelt. Siit leitud täpne aknasammastelt. leiame ka ja peremärgi dateerida mujalt leitud detaile paremini aitab ka dateering detailid ja nimetähtedega daatumite – taolised täpsete all kõne nii täidavad unistus, sest on muuseumitöötaja Risto Paju Risto

Nii on varemetest korjatud portaalikivid korjatud saanud Nii on varemetest 1 Tallinna vanalinnas Tallinna Põnevaid raidkivileide raidkivileide Põnevaid - vana Tallinna oli aasta 2020. paekivist raiddetailide linnale poolestleidude ja erakordne keskaegset siinset seda just pidades. silmas arhitektuuri et tunduda, võib vahel Kuigi läbi põhjalikult juba on linn aeg- ikkagi tuleb uuritud, teateidajalt suurematest leidudest, väiksematest või edaspidi saab põhjal mille Tallinna uurida täpsemalt arhitektuuri. keskaegset Esimesena mainitagu Oleviste kiriku lõunaeeskoja sei- lõunaeeskoja kiriku Esimesena mainitagu Oleviste portaali detaile, millel on keskaegse alt leitud nast, krohvi lihtsalt on kasutatud jäljed. Kive polükroomia säilinud ka mis vajas on, et ainus hooneosa, sest teada müüritäitena, aasta suurpõlengut 1820. lammutamist (pärast täielikku ja uuesti ülesehita- ajal – R. P.) taastamistööde toimunud avanenud kirikaeda lõunapoolne, kunagisse mist, oli kiriku eeskoda. müürikivideks. Huvitav on, et pärast tulekahju tehtud Carl tehtud tulekahju on, et pärast Huvitav müürikivideks. seepiajoonistusel paistab Maarja Ungern-Sternbergi von portaali- maas gooti detail. Lõuna kirikaias kõrval kabeli osaliselt, vaid näha kahjuks on pildi tagaplaanil eeskoda detail või see pildil olev see on siiski sealsamas. Kust kuid ei ole, Võimatu sattusid ei ole teada. detailid kirikuhoovi portaalist. pildil olevast leitud tükid pärinevad et tänavu

Seega võib ehk öelda, et Tallinna vanalinn „sai” vanalinn et Tallinna ehk öelda, võib Seega 3 Pärineb see aastast 1543 ja selle pilti võib näha see aastast 1543 ja selle pilti võib Pärineb 4 Teine leid tuli välja Pikk 51 asuvast praegusest praegusest Pikk 51 asuvast leid tuli välja Teine pilti leiu olulisusest, tuleb öelda,Et saada selgemalt all’antica all’antica sajandile on omased 17. hilisemale, Kui ’s, mis praegu jääb naaber- mis praegu ’s, dörnse et sama maja kunagises selle uue leiu näol „juurde” ühe 16. sajandi interjööri. ühe 16. selle uue leiu näol „juurde” mis mahub ära korterist, hubasest I korruse väikesest ja ruumi jääb veel ’sse diele kaupmeheelamu keskaegse maja sügavusse aknast ulatub tänavaäärsest ülegi. Korter diele-aken, tüüpiline raidpiitadega suur, oli aken (algselt piidakivid), kunagisse seinast leitud nagu tunnistavad tänapäeval ei tehta Mantelkorstnas mantelkorstnasse. nüüd paikneb selles magamistuba, enam süüa, vaid aga kesklinnas ehk ka magajale müürid tagavad mille paksud mantelkorstna õigemini või ja hea une. Selle toa, vaikuse - nüüdse vahe kohast, ootuspärasest igati seega nurgast, mantel- välja käigus seina seest, tuli viimase remondi et piilar on Siingi on oluline, raidpiilar. toetanud korstnat on säilinud ka tüvesele Lisaks terviklik ja algsel kohal. - piilaritüve 8-kandilisi Selliseid lihtsaid, baas ja kapiteel. siinse leiu ent linnamuuseumi raidkivikogus, seid on ka olla seda tüüpi võisid näha, millised olid või põhjal võib - mantel Pikk 51 on säilinud ka baas ja kapiteel. piilarite piilari küljes. puitservkorstna sepiskonksud ja kaunistatud paledega paekivist raiutud asub ka korterisse, aken. elamuna, nagu ta elamuna, nagu ta maja sellise diele-dörnse kujutleda sest raske, nägi, ei ole väga välja aastatel sajandi 40. 16. - kuju reljeef lk 141. Värviline Ajaloo II köites Kunsti Eesti sellele, et tab puud ja linde ning viitab oma toretsusega olema omas ajas algne mööbel pidi selles toas ilmselt ka olla aknapalest võib Mantelkorsten taotlev. luksust ja hilisemad vaheseinad ära Unustada varasem. ka olevad aknasambad ja siseportaal tulevikus ka täpse ja siseportaal aknasambad ka olevad tulevikus rolli. võrdlusmaterjali tüvega keerdus sajandi Tallinnale siis 16. aknasambad, ja täpsemad siinsedki. Konserveerimistööd piilarid, nagu olid selle artikli kirjutamise ajal veel polükroomiauuringud esmavaat põgusa siin vaid piirdugem pooleli ja seetõttu lusega. Leiu olulisuse mõistmiseks, tuleb öelda, et kui tuleb öelda, et kui olulisuse mõistmiseks, Leiu lusega. põhjal polükroomialeidude sajandi aknasammaste 17. siis tuttav, ehk paremini on meile selle aja värvirohkus värvijälgi sambafragmentide või sajandi sammaste 16. üsna ka on säilinud kividetailid uuritud ja sageli on vähem leid meil pärast aitab tänavune Seega kulunud. puhtaks kesk kujutada ette paremini lõppu tulevikus uuringute sisustuse värvilisust ja seeläbi ka aegse kaupmehemaja seik, et keerdsamba Huvi äratab luksustaotlust. näiteks looduslik ilu, mida me täna- Pae on jälgi kullatisest! küljes isegi luksuseks kohati armastame ja interjööris päeval püüti Ikka väärt eksponeerimist. peame, ei olnud toona kivi hinnati muuta. Paljast seda värvidega säravamaks ei Tallinnas ilus, sellist aga see oli silmapaistvalt siis, kui oli por- kivimiks väärtuslikumaks kõige leidunud. Üheks maalituna, näha üksnes tallinlased võisid mida aga füür, Maarja altari Mustpeade vennaskonna Tallinna näiteks retaablil. 3 1 2 Portaalidetailid Oleviste kiriku seinas. kiriku Oleviste Portaalidetailid Meeli Küttim Foto kiriku portaalidetailil Oleviste Polükroomiajäljed Meeli Küttim seinas. Foto Ungern-Sternberg Johann Emanuel von Karl Ajaloomuuseumi Eesti Seepia varemed. kiriku Oleviste 1. 2. 3. kogust

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 112 113 4 5 6

Dörnse aken Lai 11. Foto Martin Siplane Lai 11. Foto Dörnse aken Martin Siplane Siseportaal Lai 11. Foto Meeli Küttim piilar Pikk 51. Foto Mantelkorstna Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tallinna vanalinn, mis vanalinn, öelda, et Tallinna võib Kokkuvõtvalt Krista Kodres, Kaunistatud elamu. Aken – vaatamiseks maja külalistele. maja külalistele. – vaatamiseks elamu. Aken Kaunistatud Krista Kodres, Leo Tiik, Väljavõtteid Tallinna vanematest kinnisturaamatutest. Tallinna Tallinna kinnisturaamatutest. vanematest Tallinna Tiik, Väljavõtteid Leo Kerttu Palginõmm, Brugge Püha Lucia legendi meistri Maarja altari Püha Lucia legendi Brugge Palginõmm, Kerttu Ants Hein, „Esialgses vormis, ilma olulisema inetamise ja muutmiseta…” Hein, „Esialgses vormis, Ants retaabel ja asjade võim. Asjade võim. Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2019, 2019, Tallinn, Kunstimuuseum, Eesti Asjade võim. ja asjade võim. retaabel lk 70–71 Eesti Kunsti Ajalugu II, Tallinn 2005, lk 141 Ajalugu II, Tallinn Kunsti Eesti Tallinna Oleviste kiriku taastamine pärast 1820. aasta tulekahju. Vana Vana aasta tulekahju. 1820. taastamine pärast kiriku Oleviste Tallinna 2015, lk 78 Tallinn, Linnaarhiiv, Tallinna Juhan Kreem, 26(30), Toim Tallinn 4. 5. 6. sisaldab endas kõiki keskajast kuni tänapäevani moes moes tänapäevani kuni keskajast sisaldab endas kõiki - „keskaeg aastal mõnevõrra sai 2020. olnud kunstistiile, on siseruumides ning leidu paiknevad kaks ja kui semaks”, leid on kiriku siis Oleviste ligipääsetavad, raskesti seetõttu tasub Nende ees seistes möödujatele. kõigile vaadeldav paikneb, selja taha, sest seal, üle tänava, ka siiski vaadata - huvitava üks Tallinna osaliselt säilinud, vaid küll kahjuks maid elumajaportaale, roos. ehib mille arhivolti piidakivid. Seega võib mantelkorstna leidu kommenteerida leidu kommenteerida mantelkorstna võib piidakivid. Seega on, sinna tuleb juurde. – kus kõnekäänuga lõpetuseks 2 3 4 1 mäe paest gooti peaportaal ning osaliselt ka akende peaportaal akende mäe paest gooti ning osaliselt ka majal on lisaks üldkujule (terav otsaviil on siiski baroki- otsaviil (terav üldkujule majal on lisaks ajal katusekelbaga asendatud) säilinud ka tallinlik Lasna- asendatud) säilinud ka ajal katusekelbaga vanalinna kinnistuomanike loendid 14. sajandist kuni II maailmasõjani. sajandist kuni loendid 14. kinnistuomanike vanalinna 1966–1970; Tartu linnamuuseumi raamatukogus, Tallinna koopia Käsikirja lk 36 Raamat sai teoks tänu vendade Carl ja Johannes tänu vendade sai teoks Raamat sajandi esimese sajandi lõpu ja 20. on 19. Tegemist eesti- taluperes suures Luckinid sündisid ja kasvasid oli ligi sajand hiljem õnne pääseda abi- Tiit Merenil vaid mõelge ei olnud odav, töö Luckinite Vendade välja- pikantse imeilusa ja samas aastal ilmunud 2020. ja koostaja autor raamatu „Kaagjärvenägemisega Veenus” Tiit Meren. kirurg kogemusega rahvusvahelise on karmi kujundust raamatu sisuga muinsuskaitselise Auväärse ühest Aktifoto tõttu. nimetada kaanefoto pikantseks võib on Kaagjärve ometi kuidas küsimuse, maanaisest tõstatab söandanud on neid veel, raamatus maanaised, sest kandi poseerida ihualasti. - järgla enam tänu sellele, et nende veel Luckini elutööle, sed mõistsid okupatsiooni ja peita enam kaitsta ajal kiivalt kodutalu ja hõbeželatiin-klaasnegatiivi 400 fotot kui katusealuses. maa- imelise pildi Eesti mis loovad fotodega, veerandi linnades Eesti oli foto Sel ajajärgul Valgamaal. elust rahva sai lubada pere jõukam vähegi Iga juba üsnagi levinud. sisus- uhkelt pildistamise ajaks tehti mis endale perepilti, Maal inimestest. rõivais oma parimais tatud fotoateljees juhtus, ka külla piltnik kuhugi et ilmaime. Kui vaat oli foto siis oli see suursündmus. ainult mitte Nad jäädvustasid Kaagjärvel. läti segaalal ja ümbrus- sündmusi oma pere igasuguseid inimesi, vaid pulmi ja matuseid. ja koolilapsi, kooli külaelus: konna - on püüdnud luua pidu fotograaf Piltidel on näha, kuidas jätnud mõne märkamata aga tausta, isegi uhket likku, samas praegu jääma pidanuks, mis pildilt välja argieseme, piltnikega olid oma küla on. Inimesed infokilluks toredaks söakus külanaiste on jäänud salapäraseks harjunud, küll lehe- Veenust Kaagjärve vaadake poseerida aktina. Aga - parku luupekseni maanaine, jalad – kaunis 12–13 küljel lubas, paljajalu. ilm vähegi kui käis, nud, sest temagi olupilt! on kõnekas see Ka Luckini isa Johannes ja onu Carl ema Heljo Kase kaasa eluolu piltide kõrval kandi Kaagjärve juurde. fotopärandi - Tansaa Carl Luckini pildid Aafrikast ka hulgas on pärandi misjonärina aastaid tegutses. ta Saksa niast, kus jne. kinnititele plaatidele, paberile, ilmutitele, fototehnikale, pildi külaelust. väärtus, on aga mis loob kõneka Fotokogu korrastamise, suurt väärib tunnustust fotode Tiit Meren toonase elu tuvastamise, neil olevate inimeste kirjelda- vaevaks eest. Võtke loo kokkukirjutamise mise ja toreda maaelu pildi Eesti köitva ootamatult – saate lugeda nägijaks. Kadi Alatalu Kadi

Naine toolil - poos justkui mõnel kuulsal aktimaalil. mõnel kuulsal - poos justkui Naine toolil HS erakogu, Foto u 1910–1920. Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, esisel neiud Mäemõisa peasissekäigu vallalised Kaagjärve 1920–1925. muruplatsil. Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, HS erakogu, Foto 1. 2.

Veenus Kaagjärve

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 114 115 1 2 3

Alar Läänelaid, Ain Pihl Ain Läänelaid, Alar Das Dachwerk auf Kirchen im deutschen im deutschen Kirchen auf Das Dachwerk Binding, G. Seega kannab Tallinnas Pikk 43 A-hoone katust Pikk 43 A-hoone katust Tallinnas kannab Seega tasandis paiknevad diagonaalsidemed. Joonised Restor AS Joonised Restor diagonaalsidemed. tasandis paiknevad Postidel aastal ehitatud katusetarind. Pikk 43 A-hoone 1434. puurproovide dendrokronoloogiliste neist võetud ja tugedel Alar Läänelaid numbrid. Foto Tüpoloogiliselt kuulub Pikk 43 katusetarind väga väga Pikk 43 katusetarind kuulub Tüpoloogiliselt tänini ligi 600 aastat tagasi Saksa eeskujul ehitatud ehitatud eeskujul Saksa tänini ligi 600 aastat tagasi kandmik. Sprachraum. Vom Mittelalter bis zum 18. Jahrhundert Mittelalter Vom Sprachraum. sellised katused Saksamaal levisid järgi (München 1991) - 15. sajandini. Nimetatud raa sajandi II poolest kuni 13. on ka Iseloomulikud matust leiab üsna sarnaseid näiteid. (joon toed tasapinnas paiknevad sarikapaaride 3B), mille – ka ulatuses varieeruda katuse arvja paigutus võivad välja. ei näe ühtemoodi sarikapaarid kõik Pikk 43 katuse Katuse pikilõige ja lõige. Pikilõikel on näha ripp-postide Pikilõikel ja lõige. pikilõige Katuse 1.–2. 3. selgelt ripp-postide ja nende tasapinnas paiknevate dia- ripp-postide ja nende tasapinnas paiknevate selgelt - (joon Välja hulka. gonaalsidemetega tarindusviiside 3A) ande võib olla keskaegne. Esimesed puurproovid oletuse oletuse Esimesed puurproovid olla keskaegne. võib kandmikust abil võeti dendrokronoloogia kontrollimiseks dateering aastal selgus juba 2005. aastal ning 2007. kande katuse Pikk 43 Tallinna kerkis kord Taas 1433. aastal. Uued 2020. küsimus vanuse konstruktsiooni ripp-postidest, tugedest, II tasapinnalt võeti puurproovid ning ühest laetalast (joondiagonaalidest 1). Proovide ja dateeriti, sünkroniseeriti mõõdeti, aastarõngalaiused männikronoloogiaid. Euroopa võrdlusridadena kasutades sar- rida osutus veenvalt aastarõngalaiuste Keskmistatud (joon männikronoloogiaga Eesti naseks 2), selle dendro- ehituspuidu tarvitamise Toore tuli AD 1433. dateeringuks ajaks Selleks aastal. 1434. tehtud katusetarind on eeldusel (dendrodateering raekoda oli linnas juba olemas uhke ehitamiseni kloostri abtissimaja Mihkli Tallinna kuid 1402), 1448). 15 aastat (dendrodateering jäi veel Ajalooliste katusekonstruktsioonide asjatundjad on asjatundjad on katusekonstruktsioonide Ajalooliste oletanud, et Pikk 43 A-hoone katusekandmik varemgi Dendrokronoloogia tõendab: Pikk 43 Pikk tõendab: Dendrokronoloogia aastal ehitati 1434. Tallinnas katus hoone

Maris Veeremäe siseviimistlus- kirikute nii keskaegsete Siit leiab teavet erialased moodustavad kogudest Olulise osa digiteegi ning andmebaas on avalik täienev pidevalt Digiteegi dokumentatsiooni seotud pärandobjektidega Lisaks Muinsuskaitse Muinsuskaitse digiteek Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse digiteek on on digiteek muinsuskaitse Kunstiakadeemia Eesti andmepank, osakonna ja konserveerimise muinsuskaitse tegevuste eriilmeliste väga osakonna leiab infot kust eriala aruanded, ja uurimistööde konserveerimis- kohta: - olulisemad õppematerja intervjuud, ekspertidega tehtud fotokroonika. lid ning sündmuste kunsti- konserveerimise, mõisamaalingute uuringute, perioodi nõukogude näiteks ka kui inventeerimise kogude säilitamise ning ja militaarkunstipärandi monumentaal- ja haldamise eksponeerimise jätkusuutliku vanalinna kohta. ning arhitektuuri magistri- ja doktoritööd bakalaureuse-, täiendkoolituse ja restaureerimise konserveerimise lõputööd. seda esmajoones kasutavad kuid kõigile, kättesaadav muinsuskaitsjad, EKA tudengid ja õppejõud, töövahendina mäles- töötajad, muuseumide ja restaureerimiskeskuste inimesed. Enami- seotud jt valdkonnaga omanikud tiste ning neid juurdepääs vaba on tagatud materjalidest kule omamata. saab alla laadida ilma kasutajakontot oluline kultuuri- digiteek talletamisele on süsteemsele tutvustaja tegevuste seotud ja selle säilitamisega pärandi laiemale üldsusele. ja teadvustaja

Martti Veldi

Kaardianalüüsi kandev idee on allikmaterjalile tugi- idee on allikmaterjalile kandev Kaardianalüüsi sajandist 17. pärinevad katastrikaardid vanemad Kõige Pärnu muinsuskaitseala kruntide ajaline dünaamika praeguses linnaruumis. Joonis Muinsuskaitseamet linnaruumis. praeguses ajaline dünaamika kruntide muinsuskaitseala Pärnu muinsuskaitseala kui terviku kontekstis – kas ja mis ja mis – kas kontekstis terviku kui muinsuskaitseala nedes välja selgitada kruntide piiride dünaamika läbi aja piiride dünaamika selgitada kruntide nedes välja ajalooliste on tuvastatav mil määral kindlaks, ning teha hinnata, millisest Analüüsi alusel saab tekkeaeg. kruntide suur on eri ajaperioodidest kui ajastust krundid pärinevad, on krundistruktuur kus säilinud krundistruktuuri osakaal, Edasi samast perioodist pärit hoonetega. säilinud koos säilinud väärtusi alusel hinnata saab selle teadmise - mis on plaaniliselt doku katastrid, vanemad kõige ja ka on meieni säilinud sellest ajast. Muidugi võib menteeritud, pole selle kohta kuid olla, et midagi on juba keskajast, enam muinsuskait Kõige tõestusmaterjali. piisavat lihtsalt analüüsi. Valminud on Tartu, Pärnu, Kuressaare ning ning Kuressaare Pärnu, on Tartu, analüüsi. Valminud kätte- avalikkusele mis tehakse kaardid, vanalinnade Paide ajaloolisi on võimalik kus online-platvormil, ka saadavaks lülitada. perioodile sisse ja välja vastavalt kaardikihte tulevastele krundistruktuur kaitset vana ulatuses vajab pärandamiseks. põlvedele – sajandi lõpust 19. pärineb krunte seliselt väärtustatavaid Aastal 2020 alustas Muinsuskaitseamet vanalinnade vanalinnade alustas Muinsuskaitseamet Aastal 2020 krundipiiride kaardi- ajalooliste muinsuskaitsealade kaardianalüüs krundipiiride krundipiiride kruntide sajandi algusest. Suurimad muutused 20. poolel, pärast sajandi teisel 20. struktuuris on toimunud II maailmasõda. Ajalooliste

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 116 117

Ehitusarheoloogia kui uurimissuund on erinevalt uurimissuund on erinevalt kui Ehitusarheoloogia Viru ja maakirikud Harju all luubi ehitusarheoloogi Villu Kadakas annab ülevaate Seitsme artikli doktoritöö alusel valminud alasest uuri- ehitusarheoloogia maakirikute Põhja-Eesti uurimisseisust. Hästi teatakse ja praegusest mistööst - väliuurin korraldatud Villem Raami aastatel 1950.–1980. kaevamistel 21. sajandil on arheoloogilistel ka gud, kuid hulk avastusi. tehtud ehitus- esmajoones varjatud keskendunud kunstiajaloost elementide ja fragmenteerunud otsimisele elementide Eesmärgiks rekonstrueerimisele. terviku alusel kunagise ja laiemasse tõlgendada on selliseid ehituselemente on vahetute omapäraks asetada. Metoodiliseks konteksti - põhilise informatsioonialli kasutamine vaatlusandmete kirjali- kuna on see sunnitud meetod, Ühest küljest kana. puhul peaaegu puuduvad. keskaja ja pildilised allikad kud sunnib see uurijat sarnaselt kriminalistikaga küljest Teisest tihti mis pakub asitõenditele, konkreetsetele keskenduma lünklike paratamatult tulemuse kui hoopis teistsuguse põhjal tehtud juhtumite sarnaste või allikate kirjalike alusel. üldistuste

Sandra Lisbeth Heinlo „Eesti barokiajastu meistri barokiajastu Heinlo „Eesti Lisbeth Sandra materjaliuuringud” artefaktide Christian Ackermanni ja Ülikool) (Tartu ja teraviljade kaun- „Iru linnamäe Sammler Sandra Ülikool). (Tartu isotoopanalüüsid” koopiatüüpide „Arhitektuurijooniste Šumanov Tea mäluasutustes Eesti ja säilitamine identifitseerimine Linnaarhiivi, Viljandi Muuseumi Tallinna Rahvusarhiivi, Kunsti- (Eesti ja Virumaa Muuseumide näitel” seltside jätku- tegelevate Helene Jõe „Pärandiga näitel” Haapsalu ja Paide Rakvere, suutlikkus ja Kunstiakadeemia) (Eesti muuseumite analüüs Eesti Prikk „Ärimudelite Birgit Ülikool). (Tartu näitel” arendamise külastuskeskkonna sajandi 20. Eesti Maris Mändel „Tehiskivimaterjalid ja väärtustamine” Kasutuslugu arhitektuuris. ja Kunstiakadeemia) (Eesti „Harju- ja Virumaa maakirikute Villu Kadakas ja ruumi uurimine. Ehituslik kujunemine arheoloogiline Ülikool). (Tallinna hoone alumises tsoonis” kasutus teadustööde konkursil eripreemiad riiklikul eripreemiad riiklikul Muinsuskaitseameti - tunnustati: Magistritöödest - akadeemia), - - tunnustati: Doktoritöödest - - Šumanov ja Tea Villu Kadakas teevad Alljärgnevalt räägib Maris Mändeli doktoritööst kokkuvõtte. oma tööst tagakaanelugu. 2020. aastal anti Eesti Teadusagentuuri üliõpilaste teadus- üliõpilaste Teadusagentuuri Eesti aastal anti 2020. hulk Muinsus- rekordiline välja konkursil riiklikul tööde eripreemiaid. kaitseameti tunnustati: Bakalaureusetöödest - - -

Foto Villu Kadakas Foto Haljala kirikust leitud oletatava leitud oletatava Haljala kirikust varasema pikihoone vundament. Lammutatud varasema kiriku detaile tasub otsida ka ka detaile tasub otsida kiriku Lammutatud varasema on artiklid ja analüütiline kokkuvõte Doktoritöö

2. võis olla kivist eelkäija, mis lammutati juba keskajal. Selle mis lammutati juba keskajal. eelkäija, olla kivist võis hiliskesk mõne teise ka et alusel on tõenäoline, avastuse aegse (15.–16. sajandi I pool) kirikuhoone alt võiks ilmuda alt võiks sajandi I pool) kirikuhoone aegse (15.–16. kivihoone jäänused. väiksema mõnevõrra varasema, välja Virumaa mitme suure on aktuaalne eelkõige See võimalus puhul. kodakiriku on osa Hal- müüritisest – näiteks kiriku hiliskeskaegse detaile tõenäoliselt piilarite kaheksakandiliste jala kiriku mingist varasemast st pärinevad kasutuses, sekundaarses uues ehitises oma taaskasutust ehitisest. Raiddetailide eriti geomeet teha, kindlaks on raske algses funktsioonis - puhul. Nende dateeri ja kapiteelide piilarite rilise kujuga - põhjal, on kee ainult nende vormi mine ilma kontekstita, keskaegse tulemusi. Eesti anda ekslikke ruline ning võib ulatuslikku uurijad ei ole raidkivide varasemad arhitektuuri ehituslikuks üldjuhul pidanud arvestatavaks taaskasutust maade kogemusele Euroopa paljude kuid lahenduseks, arhitektuuris vanemas Eesti oletada, et ka tuginedes võib tuvastamine raidkivide kasutuses osutub sekundaarses tegemisel. kindlaks vanuse hoonete võtmeküsimuseks kokkuvõtetega), (eestikeelsete inglise keeles koostatud Humanitaarteaduste Ülikooli sarja Tallinna avaldatud saab lähemalt sellega kuid köitena, Dissertatsioonid 60. www.digar.ee/viewer/et/ veebilehel: tutvuda ka nlib-digar:440723 -

- - - Haljala kiriku uuringute plaan. uuringute kiriku Haljala Kadakas Villu Skeem I: kooriruum, 1 – ehitusetapp II: käärkamber, 2 – ehitusetapp III: pikihoone, 3 – ehitusetapp IV: läänetorn, 4 – ehitusetapp lisandid, 5 – varauusaegsed pikihoone seinte 6 – varasema jäänused ja rekonstruktsioon, vundamendid, 7 – kõrvalaltarite 9 – leitud 8 – hauakambrid, postide vundamendid ja ulatuse orelivääri varasema – praeguse 10 rekonstruktsioon, aasta – 1957. postid, 11 vääri aasta šurfid, šurfid,1987. 12 – – matus puitkirstus, 13 – piilarid ja nende vunda- 14 ulatus. mentide Harju ja Viru keskaegsete kirikuhoonete suur variat kirikuhoonete Harju ja Viru keskaegsete põhjal saab aasta väliuuringute Viimase paarikümne 1. järel vaadata, kas ja kuivõrd tulemused sobivad kirjalike kirjalike tulemused sobivad ja kuivõrd kas vaadata, järel peetud seni õigeks või järelduste põhjal tehtud allikate - ja ukse N-ö alumises tsoonis – põranda üldistustega. tulemused ehitusarheoloogia – avalduvad kõrgusel avade maa- järeldusi teha ning võimaldavad ilmekamalt kõige Haljala Kose, Risti, Lüganuse, Jõelähtme, – Jõhvi, juhtumi alusel vaatlesin väliuuringu toimunud ja Juuru kirikus ja ruumi kujunemine mitmesuguseid teemasid: üldistavalt eri ajal ehitatud osade eristamise kriteeriumid, kasutus, (piki- eri hooneosadeks põhiplaani tüübid, hoone jaotus järjekord, jne), ehitusosade rajamise hoone, kooriruum põrandad, piilarid, ehitusosad (kõrvalaltarid, interjööri suletud külgportaalide leidmise võimalused, hauakastid), on Põhja- jne. Sealhulgas kohta andmed ehitusprotsessi kesk nt puhul palju uusi uurimisküsimusi, kirikute Eesti Seetõttu on ehitusarheoloogidele omane suhtumine lasta omane suhtumine on ehitusarheoloogidele Seetõttu see ning alles „rääkida” endil kõigepealt ehitusjäänustel erinevaid seni üldtunnustatud seisukohtadest ka teha kujunemise ehitusliku kirikuhoonete konkreetsete järeldusi samuti üksikküsimuste järjekorra), (hoone osade rajamise ehk laiemat huvi kirikuhoone pakub hulgast Nende kohta. puhul tugineb pea- keskaja Eestis mis probleem, vanuse allikatele, kirjalikele aegu alati hoone analüüsile, mitte palju- viimase ajani on erinevalt mida pole säilinud. Kuni puhul oletatud, maakirikute maadest Eesti dest Euroopa sajandil lammutatud 19. ka säilinud kui et nii tänapäevani esimesed kivi- hooned olid oma asukohas keskaegsed väli- toimunud Haljala kirikus ehitised. Mõni aasta tagasi kirikuhoonel 15. sajandist pärineval uuring osutas, et ka - inter keskaegsete peamiste kujunemise, ehitusliku kiriku kohta. ja ruumi kasutuse jöörielementide - võimal säilivus) vanus, erinevus, (plaanitüübi sioonirikkus Seitsme üksik uurimisküsimusi. laia hulka dab käsitleda raidkivide, kasutuses sekundaarses vaheseinte, aegsete - alusel pikihoone sotsiaaltopograa esemelise leiumaterjali väärisüsteemide ja pingistike varauusaegsete fia uurimine, tuvastamine. jälgede

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 118 119 1 2 3 Näide diasotüübist. Viljandi Muuseum Näide diasotüübist. Näide tsüanotüübist. Rahvusarhiiv Näide tsüanotüübist. joonisest. valmistatud Näide raudgallusprotsessiga Viljandi Muuseum

1. 2. 3. Et koopiate valmistamisel on kasutatud fotoprotsesse, fotoprotsesse, on kasutatud valmistamisel Et koopiate Hüpoteesina kontrollisin, kas senised säilitustingimu- kas kontrollisin, Hüpoteesina Kogudes leidub arvukalt kopeerprotsessidega leidub arvukalt kopeerprotsessidega Kogudes võiks nende säilitamisel võtta eeskujuks fotodele sobivad sobivad fotodele eeskujuks võtta nende säilitamisel võiks on sõltuvalt pidada, et koopiad tingimused. Silmas tuleks - valgu tundlikud määral vähemal või suuremal protsessist Ehitusjooniste ja aluselisele keskkonnale. sele, niiskusele tähtsam kõige säilitamises on hetkel eri koopiatüüpide - doku füüsiliste ja kaasajastamine hoiuümbriste järjepidev Koopiatüüpide kasutamine. asemel digikoopiate mentide on uurimistöö säilitamiseks teadlikumaks edaspidiseks koopia- arhitektuurijooniste plaanis koostada jätkuna tüüpide identifitseerimisatlas. sed ja eri koopiatüüpide vahetult koos hoiustamine on koos vahetult sed ja eri koopiatüüpide reageerimise kemikaalide kasutatud kopeerprotsessides See oletus kinni- kahjustusi. põhjustanud kujutistele tõttu kahjustusi oli tööjoonistustele tust ei leidnud. Peamiselt happelisest papist kokkupuude pikaaegne tekitanud tumenenud oli kujutis mille tagajärjel säilitusmappidega, ümbrised olid Vanad loetavaks. ja muutunud halvemini volditud, sobimatud. Kokku mõõtmetele jooniste ka kohati muutunud ja puhuti hapraks murdejoontega tugevate ja digiteerida konserveerimata jooniseid on keeruline kasutada. uurimisruumis uurijatel valmistatud jooniseid. Näiteks Viljandi Muuseumis, millega Muuseumis, millega Viljandi jooniseid. Näiteks valmistatud ülestähen- saab statistiliste põhjalikumalt, tutvusin kõige et umbes 40% arhitektuurijoonistest põhjal väita, duste enam levinud Kõige teel. kopeerimise on valmistatud raudgallusprotsess on tsüanotüüpia, kopeerprotsessid ja diasotüüpia. Arhitektuurijooniste koopiad Arhitektuurijooniste väärt hoidmist on pärand Šumanov Tea mäluasutuse kogude uurisin nelja Eesti Magistritöös sajandi esimese poole sajandi lõpu ja 20. põhjal 19. on kasutatud mille valmistamiseks arhitektuurijooniseid, on Mäluasutused kopeerimisprotsesse. fotograafilisi - säilivuse ja konserveerimis ebakindlad nende materjalide välja ning -tingimuste eksponeerimissobivuse vajaduse, eesmärk oli saada Töö on vähe. selgitamisel, sest infot muuseumides ja arhiivides leiduvatest Eesti ülevaade - problee seotud nende säilitamisega koopiatüüpidest, nende paremaks teha ja arutleda, mida saaks mistikust säilitamiseks.

, kes on , kes Nominendid olid Kaitseliit, Reegi Reegi Nominendid olid Kaitseliit, Teised nominendid olid uuringute nominendid olid uuringute Teised Nominendid olid Rõuge muinastalu mees- Nominendid olid Rõuge Vabaduse 4 elumaja 12. Nominendid olid Kopli , - stukikon Andrus Raie, . Nominendid olid plekksepp Aasta parim uurija – Christian Ackermanni Ackermanni – Christian Aastauurija parim mees OÜ - Rändmeister on restauraator Parim heale tunnustust avaldas Muinsuskaitseamet Kaur kunstiajaloolane pälvis Elutööpreemia muinsuskaitsja noore nimelise Agne Trummali Hästi restaureeritud mälestise kategooria restaureeritud mälestise Hästi - laureaa restaureeritud kunstimälestiste Hästi või muinsuskaitsealal taastatud hoone „Hästi ajaloolises kategooriasLaureaat „Uusehitis olulist kaks Aasta kategoorialaureaadid leiu on „Lõvipea- 12 Kuperjanovi Aasta on tegu laureaat MTÜtutvustaja on laureaat Võivere Pärandi MTÜsai Leesi laureaadiks Pärandihoidja maja, Tõnis Raudla ning Kudjape kalmistuvahid Marika Marika kalmistuvahid ning Kudjape Raudla maja, Tõnis Pors. Jürisson ja Vilve uurimismeeskond. Reppo Monika Männik, arheoloogiaspetsialist Kati tegija Ojari ja Epp Lankots. Triin ning arhitektuuriajaloolased kond Isabel ja skulptuurikonservaator Niitvägi Väino servaator Aaso-Zahradnikova. koostööpartnerile Maksu- ja Tolliametile uurimisse. oluliselt panustanud kunstipärandi Alttoa. ameti Linnaplaneerimise preemia Tallinna pälvis Nurk. arheoloog Ragnar osakonna muinsuskaitse - aasta aasta oktoobris 2020. jagas Muinsuskaitseamet kandidaate Preemiate kategoorias. kümnes preemiaid üleskutsega, avaliku ka kui nii Muinsuskaitseametist koguti oli näha, et nominentide Rõõm 86 ettepanekut. kokku inimesi. hoolivaid nii palju kultuuripärandist jõudis sekka , nominendid Narva linnus, klooster Padise on laureaat jaama depoo ja Aegviidu mõisa tall-tõllakuur, Kohila Anija mõis. pabervitraažid. kiriku Nõva valiti Nominendid diks ja ikoon- kroonlühter kiriku ennistatud Käsmu olid kaunilt ja Ristija Kristus Kõigevalitseja „Jumalaema, triptühhon Johannes”. kategooriakoolimaja on kaitsevööndis” laureaat Võrus Tallinnas. 7 kortermaja ja Kopli Kuressaares Nominendid olid tänav. Rakvere Pikk on keskkonnas” 30 elumaja Esplanaadi vallimägi, Rakvere keskväljak, Elva Tallinnas. 80 büroohoone mnt ja Tartu Pärnus ajaloolis-kunstiline on Aasta avastus kandidaati. aasta ning „Kaagjärve Veenus” trükisena fotokogu jäid Nominentideks talb. vasest leid on arheoloogiline Haapsalus ja Koeru Linda 3 keldrid Sillamäe kalmistuleid, maalingud. krutsifiksi Nominendid olid Kristjan restaureerimine. maja” dega ja ajaloo uurimisele arheoloogia Saaremaa toetus Rahu restaureerimine. Margareeta ning Paksu tuuleveski. Sõjamuuseumi Carl-Dag Lige, arhitektuuriajaloolane kond, ja ajaloo-virtuaal- nr 7 „Wabadus” Soomusrong projekt OÜ. Blueray pakkuv rännakuid Tarwitajate Ühisus. Triin Reidla Triin 1 2 5 3 4

Muinsuskaitseameti aastapreemiate tunnustus- aastapreemiate Muinsuskaitseameti Urb Aron üritus. Foto Jakobson Elvo Foto keskväljak. Elva Jakobson Elvo Foto 12, Võru. Vabaduse Jakobson Elvo Foto Kuressaare. 4, Kopli Jakobson Elvo Foto kroonlühter. Käsmu

2. 3. 4. 5. 1. aastapreemiad Muinsuskaitseameti

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 120 121

Rosma ristimets aastal 2019. Foto Anu Lepp Foto ristimets aastal 2019. Rosma

1. 2020. aastal lisandus viis uut ehitismälestist, millest 2020. ettepanek riikliku kaitse alla võtta. Praeguseks on neist on neist Praeguseks alla võtta. kaitse riikliku ettepanek mõnd tunnistatud 24 ehitist. Enamik on küll mälestiseks - need peegel kuid hooned, kandvad funktsiooni avalikku on nii Head näited sajandi ehituskunsti. hästi terve davad aastal ehitatud esimene mälestis, 1939. kõige programmi hetkel ka kui 2014), (mälestis alates autobussijaam Loksa aastal 1993. mälestise staatust kandev, noorema kõige (mälestis alates Rahvusraamatukogu Eesti valminud, 2018). valik. uurimisprojekti sajandi arhitektuuri neli olid 20. paberivabriku asuv Kohila Raplamaal alla võeti Kaitse on selles , mis eluhoone ja koduna, elamu direktori kõrge näide. Kahekorruseline erandlik nimekirjas pigem hoone esindab funktsionalismimõjulist viilkatusega aastate ning on 1930. arhitektuuristiili traditsionalistlikku on kujundatud näide. Hoone ilmekas puitarhitektuuri interjööridetaili. ja säilinud erakordselt terviklikult – säilinud on algne – säilinud on algne terviklikult ja säilinud erakordselt ja mitu algupärast plaanilahendus väliskujundus, maht, - -

Kersti Siim, Laura Ingerpuu, Pikne Kama, Ilme Mäesalu, Martti Mäesalu, Veldi Ilme Kama, Pikne Ingerpuu, Laura Siim, Kersti - matusetee teha kombega . Ristimetsad on seotud Inventeerimise tulemusena valisid eksperdid välja välja eksperdid tulemusena valisid Inventeerimise tunnistati… Mälestiseks Mälestiseks UUSMÄLESTISTE – LIIK AJALOOLINELOODUSLIK PÜHAPAIK LÄHIAJALOO PÄRAND – 20. SAJANDI EHITISED LÄHIAJALOO20. – PÄRAND 114 kõige tähelepanuväärivamat objekti, mille kohta tehti tehti objekti, mille kohta tähelepanuväärivamat kõige 114 2019. aastast alates eristati esimest korda mälestise liik eristati esimest korda aastast alates 2019. ajalooline looduslik pühapaik. Selle liigi mälestisena võeti - val Harjumaal Saue objekti. alla kaks aastal kaitse 2020. esitati ohvrikoht asuv Hiieotsa lähistel las Laitse küla - inven pühapaikade looduslike alla Nissi kihelkonna kaitse milles on hiiekividest kivikülv, kese tuuri põhjal. Pühapaiga Suurkivi. Mälestiseks on inimesest kõrgem silmapaistvaim risti asuv Rosma külas Rosma Põlvamaal tunnistati ka mets palju laie- äärsele Kunagi puule mälestusrist. tee konnal ainult Kagu-Eestis on säilinud tänaseks tava malt levinud aasta ning paljud ristimetsad on viimase kolmekümne risti- säilinud Veel hävinud. täielikult osaliselt või jooksul menet prioriteet, on Muinsuskaitseameti metsade kaitse keskuse asunud Sakala kesklinnas lammutati Tallinnas - tähelepanu lähiajaloo väär hoone. Et suunata rohkem eesmärk – seati üsna lennukas arhitektuurile, tuslikule Siiski sajandi ehituspärand. 20. Eesti kogu inventeerida Põhjalikum alustada esialgse inventeerimisega. otsustati nende objektide üksnes uuring kavandati (sh arhiivitöö) potentsiaali. kultuurimälestise nähakse milles kohta, 2020. aastal lisandus kultuurimälestiste nimekirja 15 uut aastal lisandus kultuurimälestiste 2020. peaaegu kõik mälestist. Möödunud aasta oli eriline – mitme objekti ühe või said aasta jooksul liigid mälestiste lisandus nii ajaloo-, arheoloo- Objekte rikkamaks. võrra ajaloolise loodusliku ka kui ja ehitismälestiste gia-, kunsti- liiki. pühapaiga uuritud ei ole piisavalt sajandi ehituspärand See, et 20. aastal, kui 2007. selgeks sai kaitset, riikliku ning vajab lus käib 14 ristimetsa kaitse alla võtmiseks. alla võtmiseks. ristimetsa kaitse 14 lus käib 2

20. sajandi projektile lisandus kümmekond aastat lisandus kümmekond sajandi projektile 20. VEELUUSI MÄLESTISI – ERIILMELINE AJALUGU MAA PEAL, MAA ALL VEES JA - tüübi, realiseeri nii tellimuse peavoolust ehitustegevuse poolest. kvaliteedi ka kui mise võimaluste lähiajaloo ehitised uuring, mis tõi hiljem militaarpärandi n-ö uue lainena uuesti pildile. Osalt oli militaarobjekte inventeerimises sajandi arhitektuuripärandi juba 20. tunnistamise ettepanekuteni mälestiseks kuid kajastatud, mälestiste potentsiaalsete Töö jõudsid neist vähesed. ehitisi, mis hulk teisigi on veel kuid jätkub, nimekirjadega tunnistati eelmisel aastal Näiteks kaitset. riikliku väärivad eelmise sajandi esimeses pooles ehitatud, mälestiseks talu jäänud, Simmu välja sajandi projektist 20. kuid paiku aastate 1900. on komplekteeritud . Veski vesiveski aastal Simmu mis on 1932. püstitatud hollandi tuulikust, Sarnane ehitatud vesiveskiks. ja ümber talusse üle toodud teadaolevalt on Eestis vesiveskiks tuulikust ümberehitus ainukordne. arvati möödunud aastal kolm hulka Ajaloomälestiste kalmistu Vana objekti. 1773. aastal asutatud Viljandi ajaloolisi ja esinduslikemaid väärtuslikemaid üks on Eesti kunstiväärtu- esile kõrge tõuseb matmisalasid. Kalmistu on poolest ning kalmistule rohkuse hauarajatiste sega olulisi haridus-, aja- ja kultuuriloos maetud palju Eesti on Lisaks ja riigitegelasi. majandus-, teadus- kultuuri-, Vabadussõjas sajandi ajaloo tunnismärgid: 20. kalmistul II maailmasõjas mälestussambaga, matmispaik hukkunute - Viljandi Garni ning kalmistu sõjaväelaste Saksa hukkunud endas kannab Narvasoni kalmistu. kalmistu vangilaagri poliitilis- II maailmasõjale järgnenud mälestust Eestis aga ning neis hukkunud repressioonidest sündmustest, test peeti kinni vastaspoole Narva vangilaagris inimestest. viibinud NSV territooriumil ja vastase teeninud vägedes muuhulgas oli laager 1949–1953 Aastatel Liidu kodanikke. 3

peahoone. Foto Martin Arhitektuurimuuseum Siplane / Eesti peahoone. Foto aastal 2018. elamu direktori paberivabriku Kohila Niit Reelika Foto Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi puhkekompleksi Valgeranna Nõukogu Ministrite Endise ENSV

3. maastikul mis moodustavad sena säilinud ehitistega, tervikuna Puhkekompleks ansambli. ja nauditava tervikliku näide, mis mitme- on nomenklatuurse eluviisi ilmekas ehituspraktika perioodi arusaama nõukogude kesistab on ka painutamisest. Tegemist ja reeglite võimalustest tolleaegsed ei kehtinud kus hoonetüpoloogiaga, erandliku -juhised ning mis eristub ehitusnormid ega tavapärased Möödunud aastal lisandusid mälestiste nimekirja nimekirja Möödunud aastal lisandusid mälestiste 2. Ministrite ENSV endise asuvad linna äärealal Pärnu veel peahoone, puhkekompleksi Valgeranna Nõukogu Valgeranna saun-puhkemaja. ja kino-mängudemaja puhul on tegemist esindushoonete puhkekompleksi osas autent ja suures kõrgetasemeliste arhitektuurselt

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 122 123 7 5 6 4 -

. rannalauter - hüdro Jägala alla koos kaitse võeti Saaremaal Tammuna külas asuv asuv külas Tammuna Saaremaal tee kalmistu paikneva külas Loosi Võrumaal Väärikasse mälestise staatusesse jõudsid ka neli jõudsid ka mälestise staatusesse Väärikasse installatsioon nimekirja lisandus installatsioon Kunstimälestiste Simmu talu vesiveski aastal 2018. Foto Triin Talk Triin aastal 2018. Foto Simmu talu vesiveski Maris Mändel Foto trammi-objekt”. Installatsioon „Tallinna Maili Roio Foto külas. Tammuna Saaremaal Rannalauter Endise ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkekompleksi puhkekompleksi Valgeranna Nõukogu Ministrite Endise ENSV Siim Kersti Foto saun-puhkemaja.

koosnev kivireast 15 - kivi- rauaaegsete ja asula Kaks arheoloogiaobjekti. kompleksi põllujäänuste muistsete ning kohtade Jägalas Harjumaal - elu ja kultuu avaliku Eesti hulgale suurele vahepeatuseks enne ohvritele ning sundkollektiviseerimise ritegelastele - vangilaagri Liidu ida-alade Nõukogude nende saatmist teadaolevalt on Eestis kalmistu Narva vangilaagri tesse. arvati Lisaks poliitvangid. Eesti on maetud kuhu ainuke, ajaloomälestiseks on tunnustatud . Tegemist trammi-objekt” „Tallinna sajandi viimase 20. teosega, Kurismaa Kaarel kunstniku, näitega. ilmeka monumentaalkunsti väliruumi kümnendi eriaeg- laiendamisega, elektrijaama paisu kaitsevööndi on nüüd säilimist toetav mälestistel ning -ilmelistel setel on piirkond jõe ülemjooksu Jägala terviklik keskkond. – sealsete eriline leiuainese poolest väga arheoloogilise kasutusaeg ja põllujäänuste asulakohtade muistsete viikingiajani (u 6500 eKr – kuni ulatub mesoliitikumist ja kultuurilist teaduslikku kõrget pKr) ning kannab 1050 väärtust. vad eriliseks eriaegsed matused ning nendega kaasnev kaasnev eriaegsed matused ning nendega eriliseks vad peamiselt mis koosneb leiumaterjal, arheoloogiline rikkalik on esindatud kalmistul Loosi ja ehtekatketest. müntidest põletusmatused nii hilismuinasaegsed paganlikud ristiusu ja varauusaegsed kesk- ka sajand) kui (11.–12. Saarnakõrve laibamatused. Harjumaal järgivad tavasid maantee Tallinna-Tartu avastati külakalmistu asuv külas mulla- kui 2018. aasta suvel, käigus ümberehitustööde inimluud. Arheoloogilistel tulid päevavalgele käigus tööde kasutusel oli kalmistu saadud leidude põhjal uuringutel juhuleiuna sajandil, kuid peamiselt 15.–17. matmispaigana et järeldada, põhjal on võimalik saadud hoburaudsõle sajandil). Õnneks juba muinasaja lõpus (13. rajati kalmistu puutumata ning teetöödest jäi suur osa kalmistust matusekihte oli võimalik terviklikult säilitada. terviklikult oli võimalik matusekihte 4. 5. 6. 7.

Kaitse lõpetamise pikaleveninud protsess ei tulenenud protsess lõpetamise pikaleveninud Kaitse mälestiseks olemise lõpetamist uuesti kaaluda. Amet hindas olemise lõpetamist uuesti kaaluda. mälestiseks - ja jõudis järel kriteeriumitele mälestiste hoone vastavust eeldusele. kaitse riikliku dusele, et Vinni mõisa tall ei vasta olnud üksikehitisena sellest, et Vinni mõisa tall oleks aga - lõpetamist tuleb pikaaja et selle kaitse erakordne, niivõrd kelpkatusega kõrge Algupäraselt ja vaagida. liselt kaaluda kuulunud rajatisse neljast kastellilaadsesse tall oli küll sajandile tüüpilise siiski 19. kuid hoonest silmapaistvaim, talli- tunnustega mõisa abihoone. Sarnaste arhitektuuriga Suurem teisigi. veel hulgas hooneid on ehitismälestiste mälestiseks osa neist, nagu Vinni mõisa tallgi, tunnistati alla võtmine kaitse mil mõisaarhitektuuri aastatel, 1990. paljud tähelepanu all. Sel perioodil läksid oli kõrgendatud mis- valdusse, omanike hooned uute mõisakompleksi alla eraldiseisva ehitis kaitse iga võtta oli otstarbekas tõttu mälestisena.

Laura Ingerpuu, Kersti Siim Kersti Ingerpuu, Laura

Vinni mõisa tall 1965. aastal. Foto Veljo Ranniku Veljo aastal. Foto Vinni mõisa tall 1965. Aastad möödusid ning sõidutee ääres paiknevad hool- paiknevad Aastad ääres ning sõidutee möödusid Põlengu järgselt koostatud eksperdihinnangus leiti, leiti, eksperdihinnangus koostatud järgselt Põlengu

ei ole enam mälestis enam ei ole Vinni mõisa tall tall mõisa Vinni 1. damata ja avariilises seisukorras talli varemed muutusid talli varemed seisukorras damata ja avariilises pöördumist kolmandat omaniku Pärast ohtlikuks. liiklejatele Vinni mõisa talli Muinsuskaitseamet aastal otsustas 2019. et tall on õnnetuse tagajärjel suures osas hävinud ja ja osas hävinud suures et tall on õnnetuse tagajärjel Siiski ei toetanud hoone mälestise tunnused on kadunud. ka ega lõpetamist ei 2013. kaitse Nõukogu Muinsuskaitse ei ole pii- halb seisukord leiti, et ainuüksi 2015. aastal, kuna nimekirjast kustutamiseks. hoone mälestiste argument sav Üheksa aastat pärast esimest ettepanekut Vinni mõisa esimest ettepanekut aastat pärast Üheksa - jõustus kul nimekirjast kustutada, tall kultuurimälestiste lõpetamiseks. kaitse tallihoone riikliku tuuriministri käskkiri hoomata oli võimalik enne 2011. aasta tulekahju veel Kui hoonegrupi kastellilaadset Vinni mõisa kihistusse kuuluva Vinni alevikus avaneb aastatel siis viimastel arhitektuuri, hoonevaremetele. üsna nukratele vaade Sõpruse tänavalt

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 124 125

kogude aegse kolhoosiehitistega, see on loonud oma- aegse kolhoosiehitistega, kogude edasi Vinni aja- kihilise hoonestuse, mis kannab pärase mõju- otsust veninud pikale Nõukogu lugu. Muinsuskaitse - hoolimatu suhtu ja omavalitsuse kinnistu omaniku tas ka aasta üheksa õnnetuses, kuid küll mine – mälestis hävis vanemasse alevi võtta midagi ette ei kavatsetudki jooksul hoidmiseks Kohamälu kaitseks. pärandi kihistusse kuuluva taastama. Huvitavaid ei pea alati hooneid nende algkujul on palju, Vinnile markeerimiseks kohamälu eeskujusid üsna tüüpilistest kus Kukeloss, Tamsalu lähimana näiteks pakkuv ja palju võimalusi loodi väärikas varemetest maamärk. Miks Muinsuskaitse Nõukogu varasematel kordadel ei kordadel varasematel Nõukogu Muinsuskaitse Miks kaitse lõpetamist? riikliku talli mõisa Vinni toetanud esimees Nõukogu Riin Alatalu, Muinsuskaitse mälestise nime- seisukorras halvas väga Mälestise, ka alati põhjalikku ja vajab on erandlik kirjast kustutamine mõisatalli, neist kümme- 116 all on kaitse Eestis kaalumist. Karja- seisukorras. ja paljud halvas on varemetes kond nüüd siis üks all kuus, oli kaitse komplekse kastellilaadseid palju. Hoone- liiga jaoks talli ei ole Eesti Sadakond vähem. on ilmekus, tüübi arvukus, selle arhitektuurne nii nagu ka olulisem on hoone väärtus oma näitaja. Kõige üks vaid Vinni ja keskkonnaga. ajaloo seos kohaliku asukohas, mõisa hooned on läbisegi nõu- kus alev, on omapärane

Mälestiste nimekirjas leidub ehitisi, mille riikliku kaitse kaitse nimekirjas leidub ehitisi, mille riikliku Mälestiste Vinni mõisa tall 2020. aastal. Foto Mirjam Abel aastal. Foto Vinni mõisa tall 2020.

eeldus on kaheldav ning mille hindamine seisab veel ees. ning mille hindamine seisab veel eeldus on kaheldav eel- kaitse riikliku sellele, et tallihoone ei vasta Vaatamata ei tähenda see, et mõistes, dusele muinsuskaitseseaduse kadunud. oleks tähtsus kohalik selle varemete hoone või mäluobjekt, Vinni aleviku mõisa tall on jätkuvalt Vinni Ka identiteedi ja kohaliku kogukonna ja kujundab mis kannab on nii ühist mälu ning mille säilitamine ja taaskasutamine kätes. kogukonna kohaliku ka kui omaniku Mõisate puhul on läbi aegade väärtustatud eelkõige väärtustatud puhul on läbi aegade eelkõige Mõisate ja sel- objekti ümbritsev iga kus terviklikkust, kompleksi - tähelepanu all. Ette on samuti pärandmaastik seotud lega säilitada Vinni tulenes soovist talli kaitset panek jätkata ajalooline hoonestuskihistus ning mõju- mõisa alevikus Hoonete mälestise müürid konserveerima. tada omanikku ajal ehi- on nõukogude mõisa tall kuulub, ansambel, kuhu mõisasüdames paiknevatest teistest tatud elumajadega kompleksi ning selle tajumine tervikliku eraldatud ehitistest jooksul näitas aeg, et aastate Lisaks osana ei ole lihtne. ei paranenud. olukord talli vareme 2.

Alutaguse rahvuspargis on 20. sajandi militaarpärandit sajandi militaarpärandit on 20. Alutaguse rahvuspargis Ainulaadsemaid Alutaguse militaarseid väärtusi on parkide militaarpärand üldiselt ei ole muinsuskaitse all. üldiselt ei ole muinsuskaitse parkide militaarpärand erakordsel lausa aga aastatest 1940. aastakümnest, igast ja Vabadussõja Siin leidub I maailmasõja Vene hulgal. ning II maailmasõja aegseid Vabariigi jälgi, Eesti Eesti ja sõjavangilaagreid sõjaväeraudteid, kaitseehitisi, Saksa - keskmaa ja Nõukogude pärandit Holokausti sõjatööstust, mälestisi. arendamise rakettide II maailmasõja aegsed rabamaastikes rohkearvulised sellega seotud kompleksidele ja kogukondadele Hara lahe Hara ja kogukondadele kompleksidele seotud sellega II maailmasõja keskenduti Alutaguse rahvuspargis ääres. - objektide teadvusta sõjaliste ja maastikuliste rasketehnika Rahvus- probleemidele. mise, säilitamise ja eksponeerimise Ave Paulus, Robert Treufeldt Paulus, Ave

Saksa sõjavägi rajas aastatel 1943–1944 Narva jõe äärse Pantriliini (suurim militaarkompleks läbi aegade, mille osi on olnud Eesti pinnal) mille osi on olnud Eesti läbi aegade, (suurim militaarkompleks Narva jõe äärse Pantriliini 1943–1944 aastatel rajas sõjavägi Saksa aastal. 1944. Kivinõmmel augustis on raudteejaam umbes 125 km. Fotol kogupikkusega Alutagusele väliraudtee varustamiseks Mehis Helme kogu üldiselt hästi säilinud. Foto on praegu Raudteetammid Pärand võib olla hiiglaslik ehitistekompleks maa peal olla hiiglaslik ehitistekompleks võib Pärand

päevad rahvuspargi militaarpärandi militaarpärandi rahvuspargi Lahemaa ja Alutaguse Alutaguse ja Lahemaa

1. Eesti vanimat ja noorimat rahvusparki ühendab väga ühendab väga ja noorimat rahvusparki vanimat Eesti Militaarpärandis sajandi militaarpärand. 20. mitmekesine siin- ja sealpool esemed, ehitised ja maastikud, põimuvad ja eesriiet asunud kogukonnad raudset või rindejoont mälestused. lood ja valusad vastuolulised mäluruum, tihti päevadele militaarpärandi toimunud aasta suvel 2020. Alutagusel ja Lahemaal hulk inimesi, et arutada kogunes seotut. hoidmisega pärandi unikaalse asuva ressursse, nõuda üüratuid säilitamine võib all, mille ja vee - ras maastikust sadama puhul, või nagu Lahemaa Hara in situ on problemaatiline, ese, mille eksistents irduv kelt puhul. Lahemaal keskenduti nagu Alutaguse rasketehnika sõja perioodi Suurpea mereväebaasile, külma hiiglaslikule

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 126 127

on 20. sajandi militaar- sajandi 20. on aastakümnest, igast pärandit aga lausa aastatest 1940. hulgal. erakordsel Alutaguse rahvuspargis Alutaguse 3 4 2 MTÜ Sõja-ajalooline Klubi Otsing liikmed Igor Sedunov ja Sedunov MTÜ Sõja-ajalooline Klubi Otsing liikmed Igor Nõukogude Žilo Alutaguse metsades puussekasvanud Aleksei arvatavasti hukkus Lennuk rusude juures. sööstpommitaja Pe-2 Tuul Toomas aastal. Foto 1944. Hara lahel teenis kümmekond aastat tuukrina Aleksandr Zaitsev, Zaitsev, aastat tuukrina Aleksandr kümmekond lahel teenis Hara elektrijaama betoonstendi on mitu fotot kogust isiklikust kelle enda pildi põhjal oma tuukritööst. Zaitsev püsinäitusel. Siin räägib Tuul Toomas Foto EKA muinsuskaitse restaureerisid käigus päevade Militaarkunsti Hiiopi juhendamisel mereväelase Hilkka tudengid professor Tuul Toomas sadamas. Foto portree Hara Lahemaa ja Alutaguse militaarpärandi päevadest päevadest Lahemaa ja Alutaguse militaarpärandi Baasis olid veel Suurpea kasarmulinnak ja elamis- Suurpea kasarmulinnak Baasis olid veel Hara lahe põhjas ja rannikul olid stendid, milles uuriti olid stendid, lahe põhjas ja rannikul Hara Lahemaa militaarpärandi kõige pompoossem kooslus kooslus pompoossem kõige Lahemaa militaarpärandi

2. 3. 4. võtsid osa pärandieksperdid ja pärandiseltsid, kohalike kohalike ja pärandiseltsid, osa pärandieksperdid võtsid inimesed, üliõpilased ja loome- ja sõjaväelinnakute külade sõja- ja endised Nõukogude inimesed, kaitseväelased ja venekeelsed eesti- ja ametnikud, teadlased väelased, et säilinu koos, Tõdeti omaksed... hukkunute kogukonnad, uus- eksponeerimist, säilitamist, teadvustamist, väärib Militaarpärandi ja ühiseid jõupingutusi selleks. kasutust, 30 videoloengut kasutamiseks kokku valmis päevadest on materjalid Õppepäeva õppevahendina. ka nii mälu- kui digiteegis. muinsuskaitse Kunstiakadeemia Eesti leitavad linnak peredega mereväelastele. Väike kasarmulinnak oli kasarmulinnak Väike mereväelastele. linnak peredega linnak Virve külas. ning sadam ja tehniline külas Hara ka palju just nen- räägiti päevadel Lahemaa militaarpärandi eluolust. kohalike elavate ja piirkondades des linnakutes betoon- Suured välju. füüsikalisi laevade ja parandati nüüd rannikumerre, Virve küla ja elektrijaam rajati stendid olid ühen- sadamana. Stendid seda ala Hara arendatakse instituudiga, nn Pärispea „ajuga”, datud baasi teadustöö olid liikumiseks Laevade rannikul. ning mõõtepunktidega ülemine neist oli 2 km kaugusel külas, Lohja sihimärgid on olnud 250-meetrised Suurimad laevad rannikust. aastas ja Frunze, Kirov raketiristlejad tuumajõul töötavad laevaga. baasis 15–20 tegeleti on kahtlemata Nõukogude mereväe Suurpea baas. Hara Suurpea baas. Hara mereväe Nõukogude on kahtlemata on eeltöid ja katsebaasi uurimis- lahe ümbruses asuva aastal üle lahe 1955. toodi aastast, osa ehitisi 1946. teada 1993. Suurpea suleti mereväebaasist. Porkkala suletavast - inimesi viidi Vene seadmeid ja aga aastal – ehitised jäid, Viiburi lähistel. uude uurimis- ja katsebaasi maa mereväe hästisäilinud rasketehnika ja hukkunute säilmed. Igor säilmed. Igor hukkunute ja rasketehnika hästisäilinud näitas mili- Klubi Otsing MTÜ-st Sõja-ajalooline Sedunov uppu- käigus lahingute aasta 1944. päevadel taarpärandi las- Eesti Mätasjärvest leitud kunagist nud rasketehnikat: mille tanki T-34/76E, Nõukogude kuulunud kurkorpusele Kõrgesoost all trofeetankiks, said Sinimägede sakslased uppu- Peenjärve ning Konsu pärit 76-mm jalaväekahurit säilitamise ja Arutati nende kaitse, nud ründelennukit Il-2. seonduvat. eksponeerimisega

- paran selgus, et oluliselt saaks Õppuse tulemusena Stsenaariumipõhine õppimine on efektiivne tööriist, tööriist, Stsenaariumipõhine õppimine on efektiivne ja tuvastada neis võimalikud puudujäägid. Et parandada parandada puudujäägid. Et neis võimalikud ja tuvastada toimetulekuks, kriisidega valmisolekut mäluasutuste Politsei- (Päästeamet, eri ametkondade teada on vaja ja muuseumi Muinsuskaitseamet) ja Piirivalveamet, Muuseumid) operatsioonilisi (SA Haapsalu ja Läänemaa standardprotseduure. - siseseid protse dada ja täiustada nii organisatsioonide mis oluline tööriist, Üks koostööd. osapoolte ka kui duure saada esmast päästjatel aitab sündmusele reageerivatel kultuuriväärtuste hoone ja selles peituvate olulist infot et muu tuleb veenduda, on operatiivkaart. Seega kohta, - esitatud. Kätte seumil on operatiivkaart päästeametile muuseumitöötajate olema vastutavate peavad saadavad - infor olukorrast kiiresti võimalik et neid oleks kontaktid, esimesena sündmus- vajadusel meerida, ning nad saaksid pole ka juhendada. Vähetähtis isikuid jõudvaid kohale eest olemasolu muuseumis – vee esmapäästevahendite ka aga esmased kuivatusvahendid, võimekus, katmise - ja evakueeri läbimõeldud lahendused dokumenteerimiseks tegutsemis- paigas oluline on, et oleks Erakordselt miseks. juhend, kuidas ja millele kriisiolukorras esmajärjekorras esmajärjekorras ja millele kriisiolukorras juhend, kuidas tähelepanu pööratakse. ja teadmisi uusi vajalikke osapooltele kõigile mis pakub jätkab mehhanisme. Seega aitab täiustada olemasolevaid nii laia- korraldamist lauaõppuste Muinsuskaitseamet ühele üks ka tasandil kui vahelisel asutuste haardelisel riiklik Järgmine töötades. ja valdajatega omanike pärandi 2021. mais toimub päästmise lauaõppus kultuuriväärtuste

- Linda Lainvoo Linda

- vastastiku võimalust ja pakkuda koostööd Et toetada - ja organisatsioo isikud kokku toodi Õppuse käigus Lauaõppuse staap Muinsuskaitseametis. Foto Madle Lippus Foto staap Muinsuskaitseametis. Lauaõppuse - olemasolu ja kätte teabe vajaliku päästmiseks pärandi - tea esmareageerijad oli, kas küsimus Keskne saadavust. suudab juhendada muuseum ning kas käituda kuidas vad, oleks kultuuripärandile viisil, et kahju päästjaid kohapeal selgitada, oli oluline välja Selle kõrval väike. võimalikult kriisi- reageerida võimekus milline on Muinsuskaitseameti muuseumi kultuuriväärtuste situatsioonis ning toetada - korral ja esmase päästekonserveerimise evakuatsiooni olemas- testida võimalus polnud ka damisel. Väheoluline kommunikatsioonikanaleid ametkondadevahelisi olevaid sioonis operatiivselt reageerida, samuti kontrollida kultuuri- samuti kontrollida reageerida, sioonis operatiivselt seks õppimiseks, korraldas Muinsuskaitseamet 29. mail 29. Muinsuskaitseamet korraldas õppimiseks, seks päästmise kultuuriväärtuste esimese riikliku Eesti 2020 seotud Koroonaviirusega „Muuseum põleb!”. lauaõppuse õppus virtuaalruumis, toimus st osalejad tõttu piirangute lahendades tule- üle Eesti, paiknesid kõikjal ja vaatlejad - turvalisuse vähen ja riskide parandamine Kultuuripärandi ülesanne- põhilistest damine on osa Muinsuskaitseameti - ametkon teiste sujuv koostöö kohal on tähtsal Siin test. ja Piirivalveamet Politsei- või nagu Päästeamet dadega ja omanikega. valdajate ning pärandi kultuuriväärtuste päästmise lauaõppus päästmise kultuuriväärtuste lahendama sellist olukorda olukorras reaalses ka nid, kes tulla toime valmisolekut oli parandada Eesmärk asuksid. ja kriisiga ohustava säilimist tõsiselt kultuuriväärtuste kriisisituat milline on muuseumi võimekus selgitada välja, Muuseum põleb! Esimenepõleb! Muuseum riiklik oli Haap- õnnetuse stsenaariumi, mille toimumiskohaks vana Haapsalu salu ja Läänemaa muuseumide filiaal raekoda.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 128 129 Elle Lepik Elle -

Akendest koorus välja põnevaid lugusid, mis äratasid lugusid, mis äratasid põnevaid välja koorus Akendest Koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri maa-arhitektuuri Vabaõhumuuseumi Eesti Koostöös Saaremaal on sirgumas pühendunud arhitektuuriajaloolane – pühendunud arhitektuuriajaloolane on sirgumas Saaremaal Ühisgümnaasiumi 3.a klassist inventeeris Saaremaa Vesberg Uku akent! kaheksa Kuressaares ellu laste vahetus ümbruses olevate igapäevaste majade igapäevaste ümbruses olevate vahetus ellu laste Õpilased said olustiku. elulood ja möödunud aegade - koge ning praktilise ettekujutuse esmase ja eakohase said ettevõt Usutavasti tööst. muse muinsuskaitsjate - välja kooliõpilaste kodu kevadel kuulutasime keskusega - peegel talgud „Mida aken koha akende inventeerimise – iga viisime läbi kontaktivabalt dab?”. Inventeerimist seejärel üksi, inventeerimisretkel kodukohas õpilane käis uurimistööks. ühtseks materjal kogutud liideti õpilaste ja video- töölehed õppijale koostasime iseseisvale Abiks kooli üheksa osales kokku õpetused. Inventeerimistalgutel Lääne-Virumaalt, Jõgevamaalt, Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Muinsuskaitse- ja Saaremaalt. Raplamaalt Põlvamaalt, ja kujunemist ehituslikku tutvustasid kodukandi eksperdid videoklipi või veebitunni tagasisidet töödele andsid laste kaudu. inventeerimisega Akende vanemad. laste misest osa ka edaspidi. ka õpilastega jätkame Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvakultuuri Keskus Rahvakultuuri Eesti Muinsuskaitseamet, Toetajad: aastaks 2020. oli ettenägelikult Kultuuriministeerium tähistamise, COVID- aasta digikultuuri kuulutanud välja maailma elukorraldus kogu toetus pandeemiast tulenevalt puutumata ainiti virtuaalsele kokku näost näkku mitu kuud mis tegeleb algatus, Pärandivaderite kommunikatsioonile. ja teavitustööga ja noorte seas muinsuskaitselise laste vahetut kultuuripärandiga kohaliku suunab kooliõpilasi „digitaalselt”. talguid tutvust sobitama, pidas sel aastal ka Pärandivaderid Pärandivaderid koduõppel pärandivaderid.ee Veebileht: Alatalu Riin ja (MTÜ Estlander) Eestvedajad: Lepik Elle maa-arhitektuuri Koostööpartnerid: Vabaõhumuuseumi Eesti keskus, Muinsuskaitseamet

Mitmel muuseumil puudusid või vajasid uuendamist vajasid või Mitmel muuseumil puudusid vähene ka ilmnes kitsaskohana käigus Järelevalve oma Mitmel muuseumil puudus täpne ülevaade museaalide hool- olid põhjalikud Muuseumides, kus on üldiselt muuseumid ja nende ekspositsioonid Eesti Muuseumiseaduse järgi peavad muuseumid esitama muuseumid peavad järgi Muuseumiseaduse muuseuminõukogule kogumispõhimõtted muuseumi - avalikus need kodulehel seejärel ja saamiseks seisukoha olemasolevast ülevaadet sisaldab tama. Kogumispoliitika ana- säilitustingimuste ja selle kasvu muuseumikogust, täiendamisel ning kogude valikukriteeriume lüüsi, selgeid käigus Järelevalve muuseumidega. arvestamist teiste ei olnud esitanud oma kogumis- selgus, et muuseumid nõukogule. põhimõtteid Muuseumi- põhimõtted. korralduse muuseumikogu ka ohu- järjepideval oluline koht on väga korralduses kogu jõustus 2018. aastal Lisaks planeeringul ja riskianalüüsil. tuleb kultuuri- siseministri määrus, mille kohaselt kultuuriväärtused, asuvad kus ja hoonetele, mälestistele See operatiivkaart ja edastada Päästeametile. koostada vastutavate hädaolukorras koordineerib dokument vajalik tegevust. inimeste mis MuIS on töövahend, kasutamine. MuIS-i võimaluste ja saada terviklik ülevaade aitab muuseumil korrastada töökorraldus ja korrektsem efektiivsem tagada kogust, hävimisohus näiteks võib jpm. Museaalide digiteerimine koht. olla ainuõige talletamiseks museaali igakülgseks muuseumitöötajatele andmed on tulevikus MuIS-i kantud mille põhjal saab oluline allikas, väga ja uuele põlvkonnale koostamiseks sisulist analüüsi kogumispõhimõtete teha eseme- saab nii hea ülevaate Lisaks ja kaasajastamiseks. on kogutud. gruppidest, mis muuseumi(de)sse ning ei olnud rahuldavad säilitustingimused vara kogust, tingimusi. Ruumi- ei olnud vajalikke tutvumiseks kogudega paigu- või museaale tööruumides hoitakse puuduse tõttu tur- esemete pole tagatud pindadele, kus ajutistele tatakse esemeid, mis eeldavad säilimine. Eri materjalist ega valisus samas hoidlas. koos erisuguseid hoiutingimusi, hoitakse Ülikooli Tartu nagu näiteks damis- ja kasutamisjuhendid, - oli eksponeeri Kirjanduskeskus, muuseumid ja Tallinna läbi mõeldud ja museaalid kõnetavad mine palju paremini olid ka ja eeskujulikud põhjalikud ringi. Väga laiemat inimeste nende muuseumide museaalide hooldamis- ja kasutamis- esil ja museaalid täiesti teadlikult juhendid. Nii on ülikooli ruumides. ja avalikes kabinettides töötajate ka kasutuses liigub museaaliga liikuva valdusesse eri kasutajate Selliste, peavarahoidja Muuseumi üld- ja hooldusinfo. tema kaasas üle vaatamas. neid ka regulaarselt käib pühendunud. Usun, et heal tasemel ning töötajad väga aitavad ja ettepanekud kokkuvõtted edastatud järelevalve - haldusele ning pare tõhusamale muuseumide veel kaasa samuti ameti ja muuseumide vahel, male infovahetusele tutvusta väärtuste - muinsuskaitseliste muuseumihoonete misele. -

1 2 Kadri Tael

Tammsaare majamuuseumi valgusküllane veranda Kadriorus. Kadriorus. veranda majamuuseumi valgusküllane Tammsaare Tael Kadri Foto muuseumi Ülikooli Tartu paikneva toomkirikus Tartu ja kultuurivara museaalid, ülikooli sisustavad konverentsisaali kasutuses. mis on igapäevases kunstimälestised, Tael Kadri Foto Enamik muuseumidest, milles seni järelevalvet on teh Enamik muuseumidest, milles seni järelevalvet Muinsuskaitseameti üks ülesanne on järelevalve ülesanne on järelevalve üks Muinsuskaitseameti

1. 2. on liitunud muuseumide infosüsteemiga MuIS. on liitunud muuseumide infosüsteemiga - keskus ajaloolistes või kultuurimälestistes tud, paiknevad ja ekspositsiooni- töö- hoidlatele, mis seab piirangud tes, ja eksponeerimist ruumidele. Muuseumid on kogumist Väärtuslikule ja ruumisäästlikult. lahendanud oskuslikult muuseumid siiski enam võiksid lisaks muuseumikogule ja selle asukoha endil, avades hoonetel lasta rääkida tagamaid. keskkonna komisjon tutvunud 12 muuseumi muuseumikoguga, mis mis tutvunud 12 muuseumi muuseumikoguga, komisjon muuseumivaldkonda ja seetõttu on põhjust anda väike on põhjust anda väike ja seetõttu muuseumivaldkonda tööülesannetest. uutest ülevaade üle, et aidata muuseumidel korralduse muuseumikogude on aastaga planeerida. Pooleteise tõhusamalt tööd Muuseumikogud on oluline osa Eesti kultuuripärandist. kultuuripärandist. on oluline osa Eesti Muuseumikogud ka Muinsuskaitseamet 1. kureerib 2019 maist Alates järelevalve Muuseumikogude Muuseumikogude

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 130 131

1 2 vahemiku eluolu, mobiilsust ja rahvusvahelist suhtlust. suhtlust. ja rahvusvahelist eluolu, mobiilsust vahemiku kaitsta hoida ja vastutus lasub meist Igaühel pärandit. veealust unikaalset - endast unikaal maastik kujutab veealune Läänemere mis on keskkonda, ja kultuuriajaloolist set ökoloogilist meresõiduajaloost ja rikkalikust pikast kombinatsioon on rannikumeres Eesti ja headest säilimistingimustest. alla on kaitse Laevavrakid tuhandeid laevu. hukkunud mille arheoloogiline arheoloogiamälestistena, võetud koosnedes tagajärjel, laevahuku on tekkinud kultuurkiht alast, lastist osadest, nende alla jäävast ja jäänustest laeva maismaa arheo- Erinevalt esemetest. seotud ning vrakiga lasti koos uppunud laevad kujutavad loogiamälestistest lühikese ühe kindla, suhteliselt endast tavaliselt ja sisuga moodustab muistist. Seetõttu tekkinud vältel ajavahemiku harukordse kuuluvaga sinna juurde kõige koos laevavrakk aja- konkreetse uurida väga mis võimaldab ajakapsli, - - Maili Roio Maili

Naissaare lähedal paiknev purjelaeva vrakk on oma hukukohas on oma hukukohas vrakk purjelaeva lähedal paiknev Naissaare Hyttinen / 3D-mudelist Kari lebanud ligi 400 aastat. Ortofoto 2015 Oy / Muinsuskaitseamet SubZone kild viitab mitme tuhande aastase asustuse Kammkeraamika Maili Roio järves. Foto alla jäämisele Peipsi vee 2001. aastal oli rahvus- vastuvõtmine Konventsiooni Veealused muistised toovad endaga kaasa haldamise, kaasa endaga muistised toovad Veealused

1. 2. rikkumine eesmärgiga müüa vraki osasid. müüa vraki eesmärgiga rikkumine vahelise üldsuse reageering viimase 20 aasta tähelepanu- üldsuse reageering vahelise Need edu- tehnoloogias. süvamere arengutele väärsetele kultuuri- ja muu veealuse sammud muutsid laevavrakid inimese haavatavaks kergesti esimest korda pärandi maailmas oli kasvanud Kogu tõttu. sekkumise otsese - laevahuku või asulakohtade ehitiste, veealuste vrakkide, teel, ja süvendamise traalimise näiteks rikkumine kohtade sukeldumine ehitistele ja veealustele samuti vrakkidele lammutamine või vrakkide ning kultuuriväärtuslike kaitsmise ja säilimise probleemid, mida ei saa lahendada mida ei saa lahendada ja säilimise probleemid, kaitsmise mis vajavad vaid maismaastrateegiatega, olemasolevate suur osa veealusest paikneb lahendusi. Näiteks iseseisvaid jurisdiktsiooni ja rannikuriikide väljaspool kultuuripärandist alati riigi mälestised maismaal asuvad samas kui kontrolli, et Eesti ongi tähelepanuväärne, Seetõttu territooriumil. - kultuuri veealuse UNESCO heaks kiitis oktoobris valitsus ühinemise.liitu Teekond konventsiooniga kaitse pärandi miseni algas jubaSelle tagasi. aastat rohkem kui kümme täiendatud muinsuskaitseseadust on ainuüksi aja jooksul Ühinemine rahvus- sätetega. asjakohaste korda kaks koostööd, sele kindlama aluse ja edendab rahvusvahelist mainet. mereriigi kui Eesti samuti kasvatab Veealune pärand on oluline osa Eesti kui mereäärse ning mereäärse kui on oluline osa Eesti pärand Veealune riigi ajaloost. ja allikatega laugaste järvede, jõgede, rohkete endas veesõidukite peidavad veed äärmiselt rikkad Eesti sadama- ja matmispaiku, asulakohti jäänuseid, uppunud ja palju muud. sõjalisi kindlustusi, ohverduskohti rajatisi, Eesti ühineb UNESCO UNESCO ühineb Eesti kaitse kultuuripärandi veealuse konventsiooniga vahelise lepingugakait annabkultuuripärandi veealuse Rohke pildi- ja kaardimaterjaliga teos on teos pildi- ja kaardimaterjaliga Rohke peaaegu korraga esimene, mis käsitleb ajaloo- alale jäävate Eesti tänapäeva kõigi ja mõnel arengut linnade kujunemist, liste Esimese hääbumist keskajast juhul ka leiab Tallinna, maailmasõjani. Raamatust Viljandi, Rakvere, Narva, Pärnu, Tartu, Haapsalu, Valga, Kuressaare, Võru, ja Lihula Narva-Jõesuu Paldiski, Paide, arengulood. Komendant. E. August I. Kahniga Louis aastat arhitekt 18 ja Tiit Masso Carl-Dag Lige Toimetajad - Arhitektuuri Eesti In Nomine OÜ, Väljaandjad Betooniühing muuseum ja Eesti Louis pärast kirjutas August Komendant aastal silma- surma 1974. ootamatut Kahni - mis valgus memuaarid; raamatu, paistvad tagamaad koostöö suurmehe tab kahe osas. suhete isiklike ka aga erialaste, insenerid pole enamasti väga Kuivõrd usinad kirjamehed, siis on Komendandi seda väärtuslikum lugemisvara raamat huvitatutele. ehituskultuurist kõigile Eesti linnaehituse ajalugu linnaehituse Eesti Tamla, Toomas Lilian Hansar, Autorid Ragnar Tiina Kala, Villu Kadakas, Alttoa, Kaur Pärn Anton Orro, Nurk, Oliver Kunstiakadeemia Eesti Väljaandja - Esmakordne ülevaade Eesti puhkearhitek Eesti ülevaade Esmakordne Suvila. Puhkamine ja arhitektuur arhitektuur ja Puhkamine Suvila. sajandil 20. Eestis Ojari ja Triin Epp Lankots Koostajad Arhitektuurimuuseum Eesti Väljaandja hoone- laialt levinud tuurist keskendub nõu- tüüpidele, mis muutsid puhkamise asu- kättesaadavaks: inimestele kogude ja jahibaasid, kalastus- puhkebaasid, tuste individuaalsuvilad. laagrid ning loomulikult põimusid kuidas Ehitised peegeldavad ruumi, reeglitest ja isikliku piirid avaliku enesemääratluse, kinnipidamise ja vaba heaolu vahel. ja materiaalse kasinuse Sisearhitekt Aulo Padar Aulo Sisearhitekt Sille Pihlak Jagodin, Karen Koostajad Arhitektuurimuuseum Eesti Väljaandja Eesti kuuluvad interjöörid Aulo Padari need on väärtus- kullafondi, arhitektuuri üksikute ka ruumide kui nii terviklike likud on rikkalikult Raamatus elementidena. ja originaaljoo- fotosid valmimisjärgseid mitme niseid, samuti on dokumenteeritud tänast seisukorda. interjööri märgilise

Ülevaade 1941. aasta suvesõja sünd- 1941. aasta suvesõja Ülevaade maailmasõja järgsest ja Teise mustest kirjeldavad Autorid metsavendlusest. end metsas varjanud aastatel 1940.–1950. punkri- igapäevaelu, ja naiste meeste maas- välitööd jms. Põhjalikud arhitektuuri ajaloo Eesti hea ülevaate annavad tikul jälgedest. ainelistest olulise nähtuse Metsavennad. ArheoloogidMetsavennad. ja jälgedel ajaloolased metsavendade Kiudsoo, Mauri Kaasik, Peeter Autorid Martin Kurik. Üllar Herem, Kuusk, Pearu Imeline Ajalugu Väljaandja 2019. aastal tähistas Tallinn 800 aasta tähistas Tallinn aastal 2019. möödumist siinse ala ilmumisest ajaloo- puhul tähtpäeva Ümmarguse areenile. iganädalaselt ilmus ajalehes Postimees Lood aegadest. lühilugusid linna tekke - raama kaunistatud maitsekalt avaldati tuna, mis annab huvilisele hea sissevaate olmekultuuri. sajandi linlase 13. Lood ja leiud Tallinna algusest Lood Tallinna leiud ja Erki Russow Autor kirjastus Stilus Väljaandja

ilmunud uued raamatud ilmunud 2019.–2020. aastal aastal 2019.–2020.

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 132 133 Christian Ackermanni isiku ja loomingu isiku Christian Ackermanni - Tallin rootsiaegses saab sissevaate näitel elanud- ja Põhja-Eestis nas, Toompeal ellu ja mõttemaailma. inimeste liikunud detailselt Ackermanni käsitletakse Teoses tolle laiemalt ka aga elu ja loometegevust, - kunsti suhteid, aja kunstnike-käsitööliste jmt. praktikaid Eesti talu. Uuem taluarhitektuur 1850–1950 taluarhitektuur Uuem talu. Eesti Tammerraamat Väljaandja Heiki Pärdi. Autor arengute oluliste keskendub Raamat elus ja arhitektuuris. talurahva ajale Eesti talude on põhjalik ülevaade Raamatus peatükid Eraldi õuedest ja õuehoonetest. on pühendatud Muhumaale ja Palmse taludele. mõisavalla Tallinna Ackermann. Christian andekas ja ülbe Pheidias, Kröönström, Triin Tiina-Mall Kreem, Autorid Hiiop ja Anneli Hilkka Isabel Aaso-Zahradnikova, Kunstiakadeemia, Eesti Väljaandjad Randla. Linnaarhiiv Tallinna Väikese linna suured mustrid. Raamat Raamat mustrid. suured linna Väikese interjööridest ajaloolistest Paide Kristiina Ribelus, Viljar Klandorf, Karen Autorid Renoveerimise MTÜ Säästva Vissel. Väljaandja Ühendus Paide Infokeskuse tutvustab raamat ühe Ambitsioonikas - koduinter eluolu ja võluvaid väikelinna tapeediaabits – ning on ühtlasi jööre interjööride ajalooliste abivahend uurimisel ja taastamisel. Oli sul asja ka? Ühe kirgliku vanavarakoguja vanavarakoguja ka? asja Ühe kirgliku sul Oli pikkuselt poole sajandi meenutusi kogumistöölt Tammerraamat Väljaandja Heinz Valk. Autor mööda Eesti kogumisretked Heinz Valgu - dra ka kui talusid on pikitud nii lustlike isiksuste, värvikate juhtumitega, maatiliste saatusega. ja külade talude vanade Eesti Ajaloomuuseumisse kogutud nõu- kogutud Ajaloomuuseumisse Eesti - väliekspo monumentide kogudeaegsete tutvustab Maarjamäe sitsiooni kataloog paarikümmet eksponeeritud lossi pargis - monumentaalskulp nõukogudeaegset on üles ehitatud näitusele tuuri. Kataloog saatu- nende isikute sarnaselt, lähtudes on püstitatud. skulptuurid sest, kellele Monumendid ja võim ja inglise keeles vene Eesti, Rita Valge Jaak Valge, Tamm, Marek Autorid: Ajaloomuuseum SA Eesti Väljaandja Tallinna ajalugu I, II, III, IV III, I, II, ajalugu Tallinna Toomas toimetaja Tiina Kala, Peatoimetaja Tamla Linnaarhiiv Tallinna Väljaandja ajaloo üldkäsitlus Tallinna Neljaköiteline ajast kuni hõlmab perioodi vanimast linna- saab ülevaate aastani. Lugeja 2019. linnaruumi alates elu eri valdkondadest ja õiguskorrast rahvastikust kujunemisest, Teksti aja veetmiseni. olme ja vaba kuni illustratsioonid. rikkalikud täiendavad Narva. Daatšast paleeni Paulus Karin Madis Tuuder, Autorid Narva Muuseum Väljaandja ka aga ja ajaloosõpradele, Arhitektuuri- - tundma õppida soovi paremini kodukanti pakub suunatud raamat kohalikele vatele käsitlust ja lugupidavat tasakaalustatud ja sõdade aastasadu eri ideoloogiate olnud Narvast ja Jaanilinnast. tallermaaks - demonstree Liigset nostalgiat vältides pakub Narva kuidas kant autorid, rivad nihestusi paralleelreaalsusi, lausa kohati on juba ja salasoppe, mis mujal Eestis kadumas. - lugu mõisakul Anijast on suurem Raamat - põimi kokku on Maiste Juhan Eestis. tuurist nud sidusa loo ajaloost ehk see on faktidel ja aadli vahel. talurahva romaan põhinev Anija mõisa ajalugu. Aadel talupoeg ja ajalugu. mõisa Anija Juhan Maiste Autor SA Anija Mõisa Haldus Väljaandja Sajandat aastapäeva tähistavate mõisa- tähistavate aastapäeva Sajandat on ilmunud juba tutvustamiseks koolide - Mõisad on ammen viis erilist töövihikut. ja nii jagub damatud inspiratsiooniallikad nuputamist arhitektuuri, vihikusse igasse eluolu, parkide jms kohta. Mõisakoolide töövihikud: töövihikud: Mõisakoolide Puurmani Illuka, Vodja, Laupa, Vääna, Saarso ja Tiia Pällo Gled-Airiin Autorid OÜ Regio Väljaandja

Et rahvusvaheline kogemus on põnev ja mina ja mina on põnev kogemus Et rahvusvaheline ICOMOS on suuresti vabatahtlikul tööl põhinev põhinev tööl vabatahtlikul suuresti on ICOMOS on alati mitmekihiline – koostöö Rahvusvaheline tundub vahel, tegutsedes valdkonnas Pärandikaitse - on lõpmatult lai ja palju on teema valdkond Pärandi Rahvusvaheline mälestiste ja pärandpaikade nõukogu nõukogu ja pärandpaikade mälestiste Rahvusvaheline and Monuments of Council (International ICOMOS muinsus- suurim ja mõjuvõimsam ) on maailma Sites kuulub kuhu organisatsioon, ühendav eksperte kaitse üle 10 000 liikmeid 32. on praegu 151 riigist. Eestis liikme - komi maailmapärandi UNESCO kolmest on üks ICOMOS mis paneb organisatsioonile nõuandjast, ametlikust tee vastutuse. suure loomult uudishimulik, olen 2008. aastast alates üsnagi üsnagi olen 2008. aastast alates loomult uudishimulik, aastal valiti 2017. töös. aktiivselt osalenud ICOMOS-i 21-liikmelisse organisatsiooni mind esimese eestlasena esindavaks Euroopat aasta lõpul aga juhatusse, 2020. asepresidendiks. kultuuri- sellisena oluline rahvusvahelise ühendus, aga on aida- kandideerimine diplomaatia osa. Juba ainuüksi väärtusi muinsuskaitselisi kanda kaardile nud Eestit omamoodi jätk on ka ICOMOS-is maana. Töö hindava 2009– maailmapärandikomitees UNESCO tööle Eesti 2013. ja kogemusi. kontakte olen saanud ja vahendanud Maa- koolitust. mitu rahvusvahelist on toimunud Eestis nii erinevusi õpetab aktsepteerima ilmaorganisatsioon et harjuma sellega, asjaajamisprotsessis, ka kui tavades teoks igast on rõõm seda suurem Aga aega. võtab kõik saanud ettepanekust. ja õnnes- rõõmu kui ja hädaldamist on rohkem et muret - prob kodused on sundinud vaatama tumisi. Üleilmne töö milles saame olla On mitu teemat, pildis. leeme suures eeslinnade kaitse ajalooliste Näiteks eeskujuks. teistele kaitse, poole arhitektuuri sajandi teise miljööaladena, 20. tegelemine. pärandiga sh okupatsiooni militaarpärandi ülesanne on olla ajast ees ja ma arvan, Muinsuskaitse nii Nõukogude Eestis töö et meie juba aastatepikkune - tõlgendami pärandi baltisaksa ka aegse kui okupatsiooni näha suurt hetkedel pilti. sel aitab kriitilistel ei leiagi. Üha sid, mille puhul oma riigis kaasamõtlejat leida annab võimaluse ICOMOS noorenev ja ka laienev maailmast. kõikjalt kolleege Riin Alatalu Riin

Eesti ICOMOS-i liikmed Ave Paulus, Riin Alatalu ja Laura Ingerpuu Ingerpuu Riin Alatalu ja Laura Paulus, Ave liikmed ICOMOS-i Eesti projekteeritud aasta peaassambleel Delhis Joseph Steini 2017. Jana Jakobsone Foto India Habitat Centre’is.

ICOMOS-i juhatuses ICOMOS-i Kolm aastat Kolm

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA 134 135

1 2 Tallinna peaarhitekt Dmitri Bruns. peaarhitekt Tallinna Muuseum Rahva Eesti Foto generaalplaani Dmitri Bruns Tallinna Eesti tutvustamas. Foto Linna hierarhias oli Brunsil tõenäoliselt tugevam tugevam oli Brunsil tõenäoliselt Linna hierarhias

1. 2. Arhitektuurimuuseum vanemates linnajagudes, eriti kõdurajoonideks tituleeritud tituleeritud linnajagudes, eriti kõdurajoonideks vanemates alternatiivide ka (aga kultus Paneelelamute puitasumites. Keldri- esmalt kadu kuulutas puudumine) ja Olümpia hotell Bruns ruumiga mille tulemusel tekkinud piirkonnale, mäe olnud. Ometi on sealgi näha kompromisside ei ise rahul arenduse kirik jäi ju alles. Keldrimäe sest Kaasani kunsti, nii meile säästis tõenäoliselt ümber sündinud poleemika puitasumi. mõnegi teise on tihti kes linnaarhitektidel, tänapäevastel positsioon kui - vaiel Dmitri Bruns oli taandatud/taandunud ametnikeks. isegi poliitilise survega keda damatult oma ametis isiksus, kindlasti arvamust ei pisenda. Brunsi võeti ametnikuks on kaalukas. linna arhitektina Tallinna jälg ja tema tõsiselt silmas pidades meenutades ja eeskuju Tänutundes ja Madis Tuuder Paaver Riin Alatalu, Toomas

Üsna hõlbus on arhitekti tööd hinnata selle järgi, hinnata selle järgi, tööd Üsna hõlbus on arhitekti 1960.–1970. aastate areng Tallinnas tugines suurtel Tallinnas areng aastate 1960.–1970. üli- õigus oli Tallinnale korraldamise Olümpiaregati enesekriitiline. ka olla nii kriitiline kui Bruns oskas Ta on tagantjärele tunnistanud oma veaks otsuse lubada otsuse tunnistanud oma veaks on tagantjärele Ta olid nii lähedale. Keerulisemad vanalinnale Viru hotell rekonstrueerimisega ja taristu lood linna elamufondi meeskonnaprojektidel, mille tulemus sõltus igaühe panu- mille tulemus sõltus igaühe meeskonnaprojektidel, - diplomaatili ametkondadega sest. Brunsil oli eriline oskus massiehituse läbi saada. Nõukoguliku selt ja tulemuslikult väärtusi ja ta muinsuskaitselisi toetas kõrgperioodil tihedas kätte see võideti linna arendada, oluline võimalus otsus julge Tallinna ning selles mängis rolli konkurentsis kasuks Tallinna otsus enne, kui veel alustada eeltöödega kindlasti Bruns (ning linna juhtkond) Ja siin võttis tehti. uusi hooneid, mis kõik ehitati kümneid riski. Tallinna suure ka arendati kuid kasutuses, linnahall), on praegugi (v.a välja kujul ehitati praegusel ehitust. Toona infrastruktuuri ehituse lugu Pirita tee Pirita keskus. ja kujundati Pirita tee Merre linnaarhitektina. näide Brunsi rollist on kõnekas betoonmüüri kõrge nägid normid ette laiendatud teel omal võttis Bruns aga ei lööks. ehitamise, et lained teele müürist loobumise ehk normide vastutuse algatusel on meile merevaade et lummav eest, mõistes rikkumise tähtsam. Tallinna linnaarhitekti Dmitri Brunsi ametiaega aastatel aastatel Brunsi ametiaega Dmitri linnaarhitekti Tallinna olulisemad vist kõige sajandi 20. jäid Tallinna 1960–1980 moodusta- muinsuskaitseala vanalinna Tallinna pöörded: magala- ka aastal, aga 1980. ja olümpiaregatt mine 1966. Bruns jätkas Ametist taandumise järel ehitus. rajoonide kirju- tutvustajana. Ta arhitektuuri eeskätt kuid arhitektina, tänuväärselt ja andis pidas ettekandeid tas mitu raamatut, perioodi arhitek- nõukogude intervjuusid palju mahlakaid köögipoolest. tuurimaastiku säilitamist. oma näo Tallinna on tajuda suurt tööd raskem ehitatud. Märksa mis valmis Võib ehitamata jääks. selle nimel, et sobimatud rajatised nii ta pidi laveerima ei olnud lihtne, arvata, et Brunsi töö võisid ta käed vahel, ootuste võimuladviku ka normide kui sõjaväe Nõukogude Bruns vaidles seotud. olla väga vahel riik riigis. Brunsi mis mõlemad olid omaette ja raudteega, sadama kesklinna oli kindlasti nn Novotallinski töövõit laiendusena ehitamata jätmine – algselt Vanasadama oleks Muugale, kerkis mis lõpuks mõeldud kaubasadam, põhjapoolse ala, alates Narva maanteest kogu hõivanud Selle asemel õnnestus mere Russalkani. kuni Kalamajast pääs mereni. inimestele linnahall ning tagada rajada äärde In memoriam: In 2020 III – 21. I 1929 11. Dmitri Bruns -

Käsitletud materjalidest vast kõige põnevam, ent ent põnevam, kõige vast materjalidest Käsitletud nõukogudeaegsete Tallinna harilikumad Isegi kõige nelja kivimaterjali esitatu ei ole pelgalt Doktoritöös Lähemal vaatlusel selgub, et selgub, vaatlusel Lähemal kivimaterjale uusi sajandi 20. ei saa ühe vitsaga lüüa. materjal veel,Enamgi sama eri kümnenditel sajandi võib sootuks erineva olla väärtusega. ja tähenduse tuurse lahenduse ehe ja lahutamatu osa, kui ka hoolikalt hoolikalt ka tuurse ja lahutamatu osa, kui lahenduse ehe sisselaotud sätitud ehismüürikirjad ja punasest tellisest poolt ehk mündi teist pigem mustrid, mis peegeldavad ehituskunsti. rahvalikku toonast ehitus- Eesti killuke teadvustatud vähem kõige samas ka olid 1920.– kuldajaks Nende ajaloos on betoonkivid. müüritelliseid, oli nii harilikke mil saadaval aastad, 1930. pinnaga klombitud looduskivi meenutava õõnesplokke, seinakive S-, kujuga U-, M- ja mitmesuguse muu ehiskive, gaasbetoonkive, eri mõõtudes ladumiseks, õõnesseinte - Tootmis fassaadikive... pinnaga ja siidise erilise lihvitud sellest ajast säilinud ja vähesed mahud ei olnud suured loo oma- ilmeka edasi annavad eri tüüpi betoonkivid aegsest ehitusinnovatsioonist. - renoveerimiskasu paneelmajade seinapaneelid, mis veel puutumata, ei ole lähemal pilgul päris ühetaolised ja kast nii paneelmajade algusaas- kõneleda teadjale mõistavad ebaõnnestunud ka kui otsingutest tehnoloogilistest tate harjatud viimistlusega juurutada siinses tootmises katsest paneele. sajandi möödunud lugu Eesti see on ühtlasi kasutuslugu, käsitöömahukas ja selle muutumisest, kus ehituskultuurist - asendus samm-sammult industriali ja ehitusviis tootmis- tundma igaüks, Lugu, mida peaks seeritud ehitusega. tegeleb. sajandi ehituspärandiga 20. kes puhasvuugil laotud silikaatkivi on ajastuomase arhitek silikaatkivi laotud puhasvuugil

Maris Mändel

Lähemal vaatlusel selgub, et 20. sajandi uusi kivi- sajandi selgub, et 20. Lähemal vaatlusel väärtuslik? Kas tavaline saab olla olla saab tavaline Kas Need igavad hallid kivid...Need hallid igavad Eesti möödunud sajandi arhitektuuripilti on tugevalt on tugevalt möödunud sajandi arhitektuuripilti Eesti Nõukogude- ja silikaatkivimaterjalid. betoon- kujundanud need veel mõjuvad tõttu masskasutuse aegse üksluise - ja väärtusetuna ning restaureerimi tänagi tüütult tavalise seda kihistust üsna kergekäeliselt sel eemaldatakse („Ah, mingi mõttetu nõukaaja rämps!”). Doktoritöös Doktoritöös rämps!”). nõukaaja („Ah, mingi mõttetu sajandi arhitektuuris. 20. Eesti „Tehiskivimaterjalid - luubi alla just iga võtsin ja väärtustamine” Kasutuslugu neid põhjust ja millal oleks hallid kivid, et uurida, kas vad tunda selle väärtust mõista, on vaja hoida. Et materjali ülevaate põhjaliku Nii annabki doktoritöö kasutuslugu. suurplokkide ja silikaltsiidist silikaattelliste, betoonkivide, selle pakkudes suurpaneelide kasutusloost, raudbetoonist dekodeerimiseks. väärtuste lähtealused ka põhjal ühtlasi sama lüüa. Enamgi veel, ei saa ühe vitsaga materjale erineva olla sootuks sajandi eri kümnenditel võib materjal sei- kolhoosilauda tähenduse ja väärtusega. Silikaattellis puhasvuugil ent tingimata säilitamist, tõesti nas ei vaja kus funkvillal, aastate 1930. fassaad silikaatkivist laotud moodsat ja edumeelset meele- omaniku see manifesteerib laadi, on väärtus omaette. Ka nõukogudeaegne silikaat- nõukogudeaegne Ka laadi, on väärtus omaette. olla hoidmist väärt, see kätkeb kui sein võib tellistest ei ole liht mitte ideed, arhitektuurset endas taotluslikku Siia sundvalik. tingitud salt ajastu nappidest võimalustest kus tippteosed, modernismi nii nõukogude alla kuuluvad

136 MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2020 AUTORID Toimetajad Maris Mändel ja Riin Alatalu MUINSUSKAITSEAMET: peadirektor Siim Raie, ehituspärandi Keeletoimetaja Mari Klein nõunik-analüütik Laura Ingerpuu, arheoloogiapärandi valdkonna Kujundaja Tuuli Aule juht Ulla Kadakas, looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama, pärandihalduse osakonna juhataja Andres Kimber, kunstipärandi Väljaandjad Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise valdkonna juht Linda Lainvoo, ehituspärandi valdkonna juht Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia Anni Martin, ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu, kommuni- muinsuskaitse ja konserveerimise osakond katsiooniosakonna spetsialist Triin Reidla, Harjumaa nõunik Ly Renter, allveearheoloogia nõunik Maili Roio, Valgamaa nõunik Margis Sein, kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim, eri- Kolleegium Oliver Alver, Boris Dubovik, Hilkka Hiiop, Liina Jänes, tingimuste spetsialist Reesi Sild, vallasmälestiste ja muuseumi- Eero Kangor, Juhan Kilumets, Kais Matteus, Ilme Mäesalu, kogude inspektor Kadri Tael, arheoloogianõunik Martti Veldi Andro Mänd, Oliver Orro, Carolin Pihlap, Siim Raie, Anneli Randla, Helen Sooväli-Sepping ja Leele Välja TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET: eeslinnade peaspetsialist Diana Haapsal, vanalinna juhtivspetsialist Henry Kuningas, arheoloog Ragnar Nurk, muinsuskaitse peaspetsialist Oliver Orro ESIKAANEL Kuperjanovi 12, Valga. Foto Martin Siplane EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKOND: dotsent Riin Alatalu, professor TAGAKAANEL Hilkka Hiiop, tudeng Jüri-Martin Lepp, arhitektuuristuudio Muuga mõis filmis „Seltsimees laps”. Foto Priit Grepp ja juhataja Karola Mursu, dotsent Anneli Randla, nooremteadur Amrion OÜ Andres Uueni, doktorant Varje Õunapuu Padise klooster. Foto Elvo Jakobson Tartu mnt 80, Tallinn. Foto Märt Lillesiim TARTU ÜLIKOOL: arhiivinduse kaasprofessor Kurmo Konsa, Kurtna linnukasvatuse katsejaama pannoo restaureerimine. arheoloogia doktorant Kristiina Paavel Foto Grete Nilp KÕRGEM KUNSTIKOOL PALLAS: Riina Padar Nakkushaiged Taagepera tuberkuloosisanatooriumis TALLINNA ÜLIKOOL: arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse 1920. aastatel. Foto Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv vanemteadur Villu Kadakas, jätkusuutliku arengu prorektor Leesi külapood. Foto Ann Viirmaa Helen Sooväli-Sepping Restaureeritud Kalde talu katus. Foto Elo Lutsepp SA EVM KONSERVEERIMIS- JA DIGITEERIMISKESKUS KANUT: Arheoloogilised väljakaevamised Haapsalus Linda tänaval. maali, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja Foto Ivar Soopan Grete Nilp, konservaator Tea Šumanov

KESKKONNAAMET: kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET: peaspetsialist Kaido-Allan Lainurm

ARHITEKTID: Margit Aule (KAOS Arhitektid OÜ), Mart Keskküla (Restor OÜ), Ove Oot (Apex Arhitektuuribüroo OÜ), Taavi Põlme, Jiří Tintěra (Valga vallavalitsus)

AJALOOLASED: Martin Jänes, Juhan Kilumets, Karin Kirtsi, Tiina-Mall Kreem, Mairo Rääsk, Tõnu Sepp, Robert Treufeldt, Leele Välja, Hannes Vinnal

KONSERVAATORID: Isabel Aaso-Zahradnikova, Malle-Reet Heidelberg, Kermo Jürmann, Kerttu Küünarpuu, Maris Mändel, Eva Mölder, Väino Niitvägi, Kristiina Ribelus, Tiina Sakermaa, Autoriõigused Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ene Sarap, Claudia Valge Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2021 AJAKIRJANIKUD: Kadi Alatalu, Jaak Lõhmus ÕPETAJAD: MTÜ Estlander pärandivaderite projektijuht Elle Lepik, Trükkinud AS Pakett Kohila mõisakooli direktor Anu Nigesen ISSN 2228-2033 PÄRANDIOMANIKUD: Teet Parve, Artur Talvik Pärand digimaailmas / Põnevad raidkivileiud digimaailmas Pärand Persoonilugu Kaur Alttoast / Mälestiste ligipääsetavus Alttoast / Mälestiste Kaur Persoonilugu Valga lõvipeadega maja / Anija mõisa aja lugu / Tauditõrje arhitektuur arhitektuur / Tauditõrje lugu aja mõisa / Anija maja lõvipeadega Valga Muinsuskaitse

MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2020

DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA