MIKOFF SKULPTUURID

SCULPTURES

1 Trükis saadab näitust „Mikoff. Skulptuurid.” Kunstimuuseumis 9. VI 2016–18. IX 2016

The book accompanies the exhibition Mikoff. in the Tartu Art Museum 9. VI 2016–18. IX 2016 MIKOFF Näituse meeskond / Exhibition’s team

Kuraator / Curator Gregor Taul SKULPTUURID Kujundus / Design Arthur Arula, Edith Karlson

Koordinaator / Co-ordinator Heiti Kulmar

Kommunikatsioon / Communication Sten Ojavee

Haridus / Education Kristel Sibul

Tartu Kunstimuuseumi direktor / Director of Tartu Art Museum Rael Artel

Kataloogi meeskond / Catalogue’s team

Tekstid / Texts Rael Artel, Vladimir Frolov, Gregor Taul, Reet Varblane

Koostaja / Compiler Gregor Taul

Toimetajad / Editors Gregor Taul, Vappu Thurlow

Graafline disain / Graphic designer Jaan Evart

Fotograafd / Photographers Hedi Jaansoo, Elise Kasak

Keeletoimetaja / Language editor Pilleriin Torim SCULPTURES Tõlge / Translation Mariland Group, Scriba

Fotod / Photographs Hedi Jaansoo (35, 36, 39, 50, 52, 54, 55, 56, 60, 61, 64, 88, 104, 139 vasakul / left, 140 paremal / right, 141 vasakul / left, keskel / centre, 142, 143 üleval / above, 145, 146 all / below, 156 üleval / above, 164, 165 vasakul / left, paremal / right, 166 üleval / above, vasakul / left, 167, 170 üleval / above, vasakul / left, 171, 172, 173, 174, 176, 177 üleval / above, 178, 186, 187 üleval / above, 189, 190 üleval / above), Elise Kasak (38, 40, 41, 45, 48, 58, 100, 101, 102, 106, 141 paremal / right, 175, 179 vasakul / left), Eesti Kunstimuuseum (42, 43, 44, 47, 87, 97, 99, 103, 105, 111, 139 paremal / right, 143 vasakul / left), Eesti Filmiarhiiv / Estonian Film Archives (85, 215 all vasakul / below left, paremal / right, 216 üleval vasakul / above left, 217 keskel / centre, üleval paremal / above right, 218), Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum / Estonian Theatre and Music Museum (51, 53), Eesti Ajaloomuuseum / (91), Tartu Ülikooli Kunstimuuseum / University of Tartu Art Museum (138), Eesti Arhitektuurimuuseum / Museum of Estonian Architecture (187 all / below), Emil Urbeli arhitektuuribüroo / Emil Urbel Architects (191), Urmas Luik (180, 181), Maanus Masin (179 paremal / right), Valmar Voolaid (183), Mare Hunt (157 vasakul / left), Jukko Nooni (165 all / below), kõik ülejäänud Mare Mikoff kogust / all others from the collection of Mare Mikoff.

Trükk / Print Tallinna Raamatutrükikoda / Book Printers

Tiraaž / Print-run 700

Täname / We wish to thank Eesti Kultuurkapital / Cultural Endowment of , Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia, Tallinna Kunstihoone / Tallinn Art Hall, Eesti Kunstnike Liit / Estonian Artists’ Association Kaanel / On the cover Mare Mikoff Mannekeeni pea 2 / Mannequin head 2 1992–1994 © Tartmus 2016 Alumiinium / Aluminium ISBN 978-9949-9766-5-2 Tartu Kunstimuuseum / Tartu Art Museum

2 3 Contents Sisukord

11 Foreword 9 Eessõna

23 Mikoff has Always Tried to Break out of the Shell 15 Mikoff on ikka kestast välja kippunud Reet Varblane Reet Varblane

33 Portraits 33 Portreed

73 Mare Mikoff: Realism Re-coded 65 Mare Mikoff: rekodeeritud realism Vladimir Frolov Vladimir Frolov

81 Figures 81 Figuurid

121 Material Public History of 113 Skulptuuri avalik asjalik ajalugu Gregor Taul Gregor Taul

129 Poor Art Materials 129 Vaesed materjalid

137 Figurines 137 Pisiplastika

147 Installations 147 Installatsioonid

161 Public Sculptures 161 Avalikud skulptuurid

185 Design Proposals 185 Kavandid

203 The E-correspondence of Gregor Taul and Mare Mikoff 193 Gregor Tauli ja Mare Mikoffi e-kirjavahetus from 26. XII 2015 to 21. I 2016 perioodil 26. XII 2015–21. I 2016

219 Biography 219 Biograafia

222 Exhibitions and Selected Bibliography 220 Näitused ja valitud bibliograafia

225 List of Works 225 Tööde nimekiri

4 5 Mare Mikoff koos oma teosega „Mare” Tartu Kunstimuuseumi isikunäitusel „Mare Mikoff skulptuurid” 1996. aastal. Mare Mikoff together with her work Mare at her personal exhibition Mare Mikoff’s Sculptures in the Tartu Art Museum in 1996.

6 7 Saateks

Juba paar aastat on Tartu Kunstimuuseumi fassaadi lahutamatuks osaks Mare Mikoff skulptuurigrupp „Maanaised”. See teos tervitab igapäevaselt nii linnaelanikku kui ka meid külastavat turisti, kutsub enda kõrvale jalga puhkama ja koos pilti tegema. Sel suvel aga seisavad „Maanaised” hoone ees osana suuremast näitusest „Mikoff. Skulptuurid” – nende selja taga avaneb kunst- niku loometee läbi viie aastakümne. „Maanaised” on omamoodi märgiline töö, kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi ning mängib realistliku vormi ja ühiskonnakriitilise sisuga, sobides seetõttu suurepäraselt näituse „Mikoff. Skulptuurid” avateoseks.

Tartu Kunstimuuseumil on suur heameel ja au jätkata oma näituse- programmis legendaarsete ja lugupeetud naiskunstnike loomingu põhjalikku tutvustamist. Tänavu oleme oma tähelepanu suuna- nud Eesti ühele südikaimale ja säravaimale naisskulptorile, alati erksale Mare Mikoffle ning tema kaudu ühtlasi skulptuurile ja monumentaalkunstile avalikus ruumis. Sel suvel on publikul era- kordne võimalus ette võtta üks suur jalutuskäik ja saada põhjalik ülevaade Mikoff töödest ja tegemistest – kulgeda läbi tema loomingulise kujunemise, kohtuda ta teele sattunud kolleegide ja ühiskonnaelu tegelastega, saada osa kunstniku mõttemaa ilmast ja esteetilistest tõekspidamistest.

Mare Mikoff tuli Eesti skulptuuri 1970. aastate algupoolel ning on aktiivselt kohal tänaseni. Ta asus kohe tegema suuri, pigem realistliku vormiplastikaga monumentaalseid töid. Küllap on linnaruumi avatud meeltega kasutavad kodanikud tuttavad produktiivse kunstniku „Hämarikuga” Tallinnas Viru keskuse juures, „Paul Keresega” Pärnus, „100 000 tartlase monumendi” ja „Maanaistega” Tartus Emajõe kaldal. Lisaks kuulub Mikoff loomingusse hulganisti portreid ning erinevast materjalist instal- latsioone. Mikoff on alati ajaga kaasas käinud, tema tööd on omamoodi reaktsioonid ümbritsevale kunsti- ja sotsiaalsele reaalsusele ning nendes on üksjagu omalaadset huumorit. Palun leidke see üles ja kihistage kaasa!

8 9 Mikoff. Skulptuurid „Mikoff. Skulptuurid” on valminud kahe fantastilise kunsti- Foreword professionaali – kunstnik Mare Mikoff ja kunstiteadlase Gregor Tauli koostöös. Suur aitäh kunstnikule avamast oma arhiive ning jagamast oma teoseid ja tegemisi noorema generatsiooniga! Aitäh kaasa mõtlemast ja tegutsemast! Suured tänud Gregor For a few years now, Mare Mikoff’s sculpture Country Women has Taulile, kes pühendas aasta oma tihedast elust selle näituse been an inseparable part of the facade of the Tartu Art Museum. kureerimisele ja kataloogi koostamisele! Aitäh kõigile, kes tegid The sculpture greets both city-dwellers and tourists every day, kujundustööd nii näitusele kui ka kataloogile, aitäh Edith inviting them to sit down and take photos. This summer, Country Karlson, Artur Arula ja Jaan Evart. Suured tänud Vladimir Women is displayed in front of the building as a part of a larger Frolovile ja Reet Varblasele, kes panustasid tekstidega ning exhibition leading the way to the artist’s creative journey through Hedi Jaansoole, kes fotografeeris kunstniku kataloogi. Kõiki fve decades. In a way, Country Women is a representative work, neid inimesi koordineeris ja projekti hoidis koos meie skulptuuri- belonging to the artist’s early creative period. It plays with realis- kogu hoidja Heiti Kulmar. Aitäh kõigile, kes selle suurepärase tic form and socially critical content, therefore being the perfect näituse ja trükise valmimisse panustasid! Samuti soovin Tartmusi opening piece for the exhibition Mikoff. Sculptures. nimel tänada kõiki kunsti- ja mäluasutusi ning nende esindajaid, kes jagasid meiega oma skulptuuri- ja fotokogu. Aitäh Eesti Tartu Art Museum is glad and honoured to continue its exhibi- Kultuurkapitalile meie töid ja tegemisi rahastamast. tion programme with thorough introductions of the creations of legendary and renowned female artists. This year, we have set our Põnevat jalutuskäiku teile Mare Mikoff maailmas! sights on one of the most courageous and bright female sculptors in Estonia – the always lively Mare Mikoff, and through her also on sculpture and monumental art in the public space. This summer, Rael Artel the audience has an exceptional possibility of taking one long walk and getting a thorough overview of Mikoff ’s works – to go through her creative development, meet the colleagues and public persons she crossed paths with, get a taste of the artist’s way of thinking and aesthetic principles.

Mare Mikoff entered Estonian sculpture at the beginning of the 1970s and is still actively present. She started off with large, monumental pieces with relatively realistic form-plastics. Most Estonian residents have seen a piece by Mikoff. Perceptive citizens using the city space probably know the productive artist’s Dusk by the Viru Centre in Tallinn, Paul Keres in Pärnu, and 100,000th Citizen of Tartu and Country Women by the River Emajõgi in Tartu. In addition, Mikoff’s works include many portraits and installations made of different materials. Mikoff has always moved with the times and her works are a kind of reaction to the surrounding art and social reality, tinged with quite a lot of unique humour. Please fnd it and have a giggle! Mikoff. Sculptures was born from the cooperation of two fantastic

10 Eessõna 11 Mikoff Sculptures art professionals – the artist Mare Mikoff and the art historian Gregor Taul. We thank the artist for opening her archives and sharing her works with the younger generation! Thank you for thinking along and participating! Many thanks also go to Gregor Taul for dedicating a year of his busy life to curate this exhibition and compile the catalogue! Thanks to everyone participating in designing both the exhibition and the catalogue, thanks to Edith Karlson, Artur Arula and Jaan Evart. Great thanks go to Vladimir Frolov and Reet Varblane for contributing with their texts and to Hedi Jaansoo for photographing the artist’s catalogue. All these people were coordinated and the project managed by the administrator of our sculpture collection, Heiti Kulmar. Thanks to everyone who contributed to the completion of this excellent exhibition and print materials! In the name of Tartmus, I also wish to thank all art and heritage institutions involved and their representatives for sharing their sculpture and photo collections. Thanks to Cultural Endowment Estonia for funding our work.

Have a thrilling walk in Mare Mikoff’s world!

Rael Artel

12 Foreword 13 Mikoff on ikka kestast välja kippunud Reet Varblane

Mare Mikoff on üks neist Eesti kunstnikest, kes probleeme puudutavate installatiivsete lavastusteni – on meie kunstiväljal tegutsenud 1970. aastate algusest on olnud kunstniku vastus kunsti ja elu muutustele.1 peale ja püsinud siiani aktiivse ja erksana. Enamgi Selline võiks olla Mare Mikoff lühitutvustus. veel: Mikoffst ei saa mööda vaadata, iga tema Esile on toodud tema kunsti oluline karakteristika, näitus või avaliku ruumi teos on tekitanud väikese aga kuna tema looming on piisavalt mitmetahuline, intriigi, tavaliselt positiivses mõttes; tema heterogeenne, siis jääb selline kokkuvõte liiga üksik teoseid on sageli kasutatud hiljem mitmes pindmiseks. Johannes Saar on Mikofft isegi katkes- kuraatoriprojektis. tuse võtmes vaadanud, pidades silmas 1990. aastate Mare Mikoff sai korraliku akadeemilise skulp- keskpaiga paradigmamuutust meie kunstis laiemas torihariduse ning vaatamata sellele, et tõsimeelne mõttes, aga enamgi veel Mikoff enda loomingu realistlik kujutamisviis jäi talle juba 1970. aastate loogikat: „Siitpeale on tema looming väljakutse heale keskpaiku kitsaks, köidavad teda siiani skulptuuri maitsele. Ta riskib kõigega – lameduse, vormituse, klassikalised väärtused: vorm, modelleerimine, odavuse, ülepakkumise, literatuursuse ja kohatusega – traditsioonilised materjalid (pronks, alumiinium, ning saavutab skulptorite hulgas ainulaadse posit- dolomiit, marmor, graniit, šamott). 1990. aastatest siooni. Keegi ei lähe nii kaugele kui tema, keegi ei peale on tema kunsti tulnud skulptuuri mõttes võta nii palju korraga ette. […] Tegemist oleks nagu ebatavalisi materjale nagu tekstiil, papp, paber harakiriga, iseendast loobumisega au säilitamise jne, ning tema teostest tuleb rääkida järjest enam nimel. Kui skulptuur endisel kujul enam võimalik installatsioonivõtmes, siduda neid eksponeerimis- pole, siis ärgu olgu teda üldse, näivad Mikoff viima- paiga ja -kontekstiga. sed teosed ütlevat.”2 1990. aastate keskpaiga teoseid Mare Mikoff loomingu keskmes on ikka olnud ehk siis tüdrukute seeriat („Tristan ja Isolde”, „Mare”, inimene, kas siis portree või fguurina, tinglikult võib tema lähenemist nimetada realistlikuks. Kuid tema realism – vaimukatest ja teravatest karakteer- 1 R. Varblane, seinatekst Mare Mikoff Eesti Rahvusraamatukogu isikunäitusele 2014. aastal. setest portreedest ja eksistentsiaalseid seisundeid 2 J. Saar, Mare Mikof. – Eesti kunstnikud 2. Toim J. Saar. Tallinn: tõlgendavatest objektidest sootsiumi päevakajalisi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2000, lk 86.

14 15 Mikoff. Skulptuurid „Vinüül I–III”), nagu Saar on neid nimetanud, on ta ülejäänud kunsti kontekstiga ja hoolimatus õpinguis vähesuse tõttu. Rahva tahe ja maitse oli kinni möö- alguse teosed („Torso kätega”, 1971; „Ema ja laps”, määratlenud lausa „dekadentsina”. Johannes Saare omandatud akademismi vastu. Võime etteruttavalt dunud ajas. […] Modernistlik skulptuur arendatakse 1972; „Sõrmed”, 1972) võib edukalt paigutada Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kogumikku „Eesti märkida, et kogu Mikoff skulptorikarjääri ilmestab Eestis välja alles 1960. aastatel eelkõige soovi tõttu 1950. aastatel ennast ammendanud eneseküllase, ise- kunstnikud II” kirjutatud essee on huvitav käsitlus: põgenemine akademismi eest ja samas soovimatus jätkata iseseisvuse ajal pooleli jäänud teed.”7 endale ja protsessile pühendunud modernismi alla. seal osutatakse Mare Mikoff loomingu mitmele sellest lõplikult lahti öelda.”5 Rosalind Krauss on 1979. aastal ajakirjas Ehk siis sellesse pinnasesse, mille oli ette valmistanud tähtsale momendile, millest varem on üle libisetud Publikuga rahu tegemisele on juba kaks October avaldatud ning hiljem mitmes väljaandes tollaste vanade skulptorite, nagu Anton Starkopf, või vähemalt ei ole nii selgelt välja öeldud. Kuid aasta kümmet varem osutanud ka Tiina Pikamäe: taasavaldamist leidnud, nüüdseks lausa kresto- Enn Roosi jt põlvkond, ja mida otsustavalt olid sel- Saar on elegantselt nüansid ja skulptori loomingu kunstivaataja sai vaadata nii-öelda vanamoodi maatilises käsitluses „Sculpture in the Expanded leks ajaks juba muutnud uued tulijad – Olav Männi, sisemise loogika piisava tähelepanuta jätnud. (loe: tuttavat, kodustatud) skulptuuri uue pilguga.6 Field” ehk „Skulptuur laiendatud väljal” vaadanud Edgar Viies, Ülo Õun, Riho Kuld. Eespool toodu põhjal saab Mikoff kunsti tollast, modernismist välja kasvanud skulptuuri Ka läbi aegade palju tähelepanu saanud Eespool toodud mitteammendavas lühitutvustuses paigutada realismi teljele, täpsustustega nii välistamise abil: skulptuur on midagi, mis seisab „Maanaised” (kipsis 1974. aastal, pronksi valatud kordub mõiste „realism” kas otseselt või paindlikuma akademismi, dekadentsi, aga ka popkunsti ja mingi hoone ees, aga ei ole hoone, või on asetatud 1979. aastal) sobitub modernismi edasiarenduse alla, variandina (nagu „realistlik lähenemine”) ehk siis hüperrealismi. maastikule, aga ei ole maastiku osa ka siis, kui on kuigi selle puhul tuleb rääkida pigem topelteitusest: illusiooni ja selle kaudu ka tegelikkusega suhte loo- otseses suhtes maastikuga. Skulptuur on välistamise ehkki Mare Mikoff on näilisest naasnud skulptuuri misena. Lisaks sellise lähenemise tulemuse veenvust 1970. aastate algul, kui Mare Mikoff Eesti kunsti kombinatsioon. Õigemini alustas Krauss klassikalise kommemoratiivse representatsiooni juurde, on ta tagavad võtted nagu modelleerimisoskus, proport- tuli (ta lõpetas kunstiakadeemia ehk tollase nimega (akadeemilise) skulptuuri sisemise loogika ehk eiranud üheti mõistetavat sümboolset väljendusviisi siooni- ja ruumitunne. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1971. aastal), kommemoratiivse representatsiooni lõhkumise ning „Maanaiste” lugu- ja tähendus sõltub paindli- Realismi kõrvale ilmuvad Mare Mikoff 1980. oli sotsialistliku realismi truualamliku järgimise ja kirjeldamist modernistliku skulptuuriga: modernist- kult eksponeerimispaigast, esitamisviisist ning -ajast aastate kunsti retseptsioonis ka selle täpsustavad sellega kaasnenud padurealismi aeg möödas. Ka lik skulptuur on funktsionaalselt kohatu ja paljuski ehk siis vastuvõtjast. Ka ei ole kunstnik seda teost määratlused, nagu mõjutused popkunstist või skulptorite vanem põlvkond, kes oli oma hariduse ennast peegeldav, olemuslikult liikuv ja sõltumatu, pealkirjastanud mitte niivõrd skulptuuripaarikust hüperrealismist. Nende all ei mõeldud (ega saa- saanud peamiselt 1930. aastatel kas Tartus Pallases pühendatud iseendale, oma materjalile ja protsessile. tingitult, kuivõrd näitusest „Inimene ja põld”, kus dudki mõelda) tarbimisühiskonna kriitikat või vähe- või Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis, oli samm- Modernistlik skulptuur on eneseküllaselt puhas, see oli esimest korda väljas.9 Kujutatud naistel – malt iroonilist suhtumist, pigem jäi see vormilise sammult naasnud katkestatud ideaalide juurde, kuid selle võimalused ehk siis kohast ja ajast iseäranis teksapükstes, napis topis ja tollal väga sarnasuse otsimiseks, kuigi Mikoff 1970. aastate nende käe alt tulnud uus põlvkond aga kasutas tingituse eitamine ei ole piiritud ning olid lääne moodsates platvormkingades noorel naisel – pole skulptuurides nähti oma aja vaimu väljendust ehk neid ideaale oma stardiplatvormina, et selle pinnalt kultuuris 1950. aastatel ennast ammendanud. midagi tegemist ei tolleaegses ametlikus kunstis siis „tänapäevast sisu ja tähendust”3. Tollases nende eitamise kaudu luua juba midagi uut. 1960. 1970. aastate (uus) skulptuur ehk laienenud väli levinud kepsaka traktoristineiu ega ka vanamoodsa nõukogulikus tegelikkuses ei olnud just palju ühist aastatel kunstiväljale tulnud skulptorite põlvkond on loodud modernist liku skulptuuri välistatud provintsitütarlapse kuvandiga. Ka vana naine, kuigi moodsa linnaliku keskkonnaga, seega võiks nii ei olnud isatapjad, nende eitus ei olnud pööratud vastandite hulga problematiseerimise abil. 1970. põllega ja paljajalu, on selles kontekstis pigem teise Mikoff tolleaegsete skulptuuride ajavaimu kui ka mitte niivõrd oma õpetajate loomingu ja ideaalide, aastate skulptuur ei ole enam kahe tingimuse (ehk (või isegi kolmanda) põlvkonna (ja selle kuvandi retseptsiooni vaadata pigem „anonüümse suurlinna vaid kohustusliku õpetamisviisi vastu. Juta Kivimäe sümboolselt aja ja koha kohaloleku) privilegeeritud esindaja) kui spetsiiflise maaelu ja -naise sümbol. kultuuri”4 soovunelma, ettekujutise, illusioonina. oli 2014. aastal Kumus eksponeeritud 1960. ja ühenduslüli, kuigi ka modernistlik skulptuur ei Mikoff puhul ei olegi tähtis, kas kujutatud naised Popkunsti ja hüperrealismi puhul tuleb aga niikuinii 1970. aastate skulptuuri näituse pealkirjastanud esindanud enam kumbagi neist. Skulptuur on pigem elavad maal või linnas, nad on urbanistliku elulaadi rääkida realismi edasiarendustest või teisisõnu modernismina („Meie modernism. Eesti skulptuur välja enda tingitud kategooria välja perifeerias, kus märk. Nii võiks kujutatud naiste suhete üle arutada lahtiütlemisest realismile järgnenud ja seda eitanud 1960.–1970. aastatel”) ning iseloomustas tolleaegset ta enam mitte millegagi ei meenuta varasemat ajast vanaema ja lapselapse ning teineteise mõistmise ja modernismist ehk kunstiteose täielikust iseseisvumi- skulptuuri eelkõige 1920. ja 1930. aastate vajaka- ja kohast tingitud skulptuuri. Sellest sõltuvalt on toetamise võtmes (noorema käsi on toetavalt vanema sest, iseendaga piirdumisest ning naasmisest kuhugi, jäämise, pooliku modernismi lõpetamisprojektina. skulptuuri võimalused täiesti teisiti struktureeritud. õlal). Ning see võti toimib ka praegu, enam kui kuhu vähemalt tollases nõukogude ühiskonnas ei Sirbi intervjuus on ta öelnud: „Kuigi Eesti kunstis Teisiti struktureerituse tõttu saab (ja ka tuleb) nelikümmend aastat hiljem, mil „Maanaiste” kuju olnud veel jõutud ja mis tuli seetõttu välja mõelda. oli 1920. ja 1930. aastatel läbi elatud lääne kunsti nii-öelda uuele skulptuurile täiesti teisiti läheneda. on eksponeeritud Tartus Raekoja platsil kunstimuu- Johannes Saar ei ole oma Mikoff käsitlusse arengutega suhestunud modernismiperiood, andis Või kui kasutada Rosalind Kraussi väljendust, siis seumi Viltuse maja ees. toonud sisse mitte ainult nüüdisaegsuse (olgu tunda professionaalse kunstikultuuri noorus, teistsuguseks lähenemiseks on „luba olemas”8. või soovunelmana) illusiooni, vaid ka sajandeid esimese maailmasõja järgne majanduslik piiratus ja Rosalind Kraussi kirjeldus käib eelkõige instal-

Euroopa kunstikaanoni määranud mõiste – akade- ka Eesti geopoliitilise positsiooni eripära. Venemaa latiivsete objektide ja maakunsti kohta, meie 1970. 7 R. Varblane, Eesti skulptuuri viimane kuldaeg. Intervjuu Juta mismi. Ta kirjutab: „Seitsmekümnendate algus oli hõlma all oli arenenud noor rahvuskultuur, vaid aastate kunstis võiksid selle alla sobituda Jüri Okase Kivimäega. – Sirp, 17. X 2014. Eesti kunstis hüperrealismi aeg. Peamiselt avaldus vähesed selle esindajad olid viibinud avangardsete performatiivsed ettevõtmised ja nende dokumentat- 8 R. Krauss, Sculpture in the Expanded Field. – Postmodern Culture. Toim H. Foster. London: Pluto Press, 1989, lk 35–37. see maalis, kuid erandlikult suutis Mikoff selle kunstinähtuste keskmes. Ja kes oligi, pidi kodumaale sioon. Aga kuna Kraussi käsitlus on avaldatud 9 1974. aasta noorte kunstnike tööde näitus „Inimene ja põld” ka skulptuuri tuua. 1974. aastast pärit fguraalne naasnuna õige pea pettuma mõistmise ja võimaluste mitmes just omal ajal tähenduslikuks kujunenud on ideaalne näide tollaste nomenklatuursete teemanäituste kompositsioon „Maanaised”, mis neli aastat hiljem postmodernismi kogumikus, siis on õigus seda raken- läbikukkumisest. Piisavalt avarate teemade alla sai sobiva pealkirja korral paigutada kõikvõimalikke teoseid. Seal olid ka esimest ka pronksi jõudis, on teostatud natuuri jälgivas dada ka avaramalt postmodernistliku skulptuuri korda väljas Kaarel Kurismaa autoportreeline murumütsi ja laadis, mis rahuldas ametlikku realisminõuet ja 3 T. Pikamäe, Mare Mikof skulptuurid. – Sirp ja Vasar, 18. I 1980. kohta. päikeseprillidega värvitud kipsfguur ja mitmed teised nüüdseks 4 T. Pikamäe, Teeb täiesti realistlikku skulptuuri. – Sirp, 2. VIII 1991. kunstimuuseumide kogusse kuuluvad teosed. Ka tollases sobis ühtaegu ka hüperrealismi lainesse. Juba selles 5 J. Saar, Mare Mikof, lk 86. Esmapilgul ei näi Mare Mikoffl selle kõigega retseptsioonis heideti noortele kunstnikele ette, et nad ei tea töös avaldus Mikoff kalduvus töötada unisoonis 6 T. Pikamäe, Mare Mikof skulptuurid. just palju tegemist olevat. Tema 1970. aastate ega tahagi teada midagi tegelikust maaelust.

16 Reet Varblane Mikoff on ikka kestast välja kippunud 17 Mikoff. Skulptuurid „Maanaiste” esimeseks mõistmistingimuseks selles külluses „suveräänset postmodernistlikku Enamiku Mikoff teoste mitmeti tõlgendatavus arendada, lisada detaile, muuta malbet poosi. Kuid on narratiiv, praegusel juhul kahe urbanistliku julgustükki meie muidu üldiselt päramodernist- on antud vastuvõtja kätte ning see oleneb vastuvõtja Mare Mikoff poleks tema ise, kui ta jätaks asja elulaadiga naise lugu. Me võime siia juurde konst- likus kunstipildis”10 ning vaatab seda omaette kultuurilisest avatusest, haritusest, aga paljuski niisama. 2014. aastal valmis tal teine „Hämarik”, rueerida igasuguseid narratiive. Näiteks vaadata kultuurinähtusena, kuuluvana „tristaniitide ka kontekstist, kuhu teos on parajasti asetatud. mis ilmus vaataja ette esimest korda Tallinna vanemat naist kui elutarkuse ja kannatuse, kuid ka esteetilisse salavaimkonda”. Klassikalise kultuuri Mitmetesse teostesse on aga kunstnik ise program- Linnagaleriis klassikalise paarikuna „Koiduga” sisemise tugevuse ja andeksandmise sümbolit, kes kummardaja Priimägi vastandab Mikoff meerinud enigma. Kõige ilmsemalt tuleb see esile väljapanekus „Post-aja skulptuurid „Koit” (1978) jagab seda tarkust uue põlvkonnaga. Või näha siin roman tikajulgust ja rafneeritust Eesti esimesele teatud kujundite, nagu kott, karp, kast, kordumise ja „Hämarik” (2014)”, mõni kuu hiljem aga põlvkondade vastandamist, kuid mitte riot girl’i, feministlikule kunstinäitusele „Est.Fem-ile” kui juures. Mikoff karp või kast ei ole omaette või ka üksinda Eesti rahvusraamatukogus, sootuks teises vaid empaatilise, mõista püüdva (lapse)lapse risukunstile. inimese või looma kujutisega sümbioosis esitatud koosluses väljapanekus „Kestast välja”. Uus võtmes. Või metatasandil pastišina, võttes aluseks 2003.–2005. aastatel valminud nii-öelda elu- minimalistlik geomeetriline kujund, mis tähistab „Hämarik” on nüüdisaegne karjäärinaine, üle- mõne kirjandus- või kunstiteose. Miks mitte tantsu keerutavate naisefguuridega on skulptor kas pelgalt iseennast või lisab fguurile geomeetri- elu suurune, riides nagu edukale kontoriinimesele eht postmodernistlikult iroonilises võtmes, kui aga astunud veel sammu edasi. Ta ei ole neid fguure lise algkujundi ideaalsuse hõngu, olgu siis vastan- kohane. Mõnes mõttes „Maanaiste” tütarlapse pidada silmas näiteks noore Vladimir Uljanovi ja pealkirjastanud ei olemuslikus ega kultuurilises duse või kõrvutuse abil. Mikoff on esitanud neid edasiarendus. Meelis Oidsalu on teda järgmiselt tema ema kaksikkujutist, kus poeg lubab emale mõttes tähendusrikkalt, ta on jätnud neile modellide kujundeid varjavana, kaitsvana – nagu oleks kastis iseloomustanud: „Alumiiniumist „Hämarik” (2014) õnnelikku tulevikku ning tsaari atentaadis osale- tavalised eestipärased naisenimed, nagu Ene, Reet, midagi sees. Vastuvõtja teave piiratakse ainult on ilmselt Viru keskuse katusel alasti poseerimisest nud vanema venna teest lahti ütlemist. Ehk just Anu, Krista ja Maile. Kuigi fguuride näod on teadmisega, et seal on midagi, aga tema uudishimu tüdinud või šovinistlikest soorollest emantsipee- sedalaadi narratiivi, nagu võib kohata 1980. aastate modellidelt otse kipsjäljendina võetud ehk teostatud jäetakse kas täielikult rahuldamata või kui viida- runud või siis piisavalt feimi ja sulli kogunud, et Komari ja Melamidi postmodernistlikes maalides. surimaskitehnikas, ei saa neid fguure võtta port- takse millelegi, siis on see nii ebamäärane, et täit tõde võida endale lubada siniseid kingi, pükskostüümi Kraussi kasutatud väljametafoor toimib aga reeliste kujutistena, eelkõige just selle tehnika tõttu. ei ole võimalik teada saada. Või, kui vastuvõtja ja ärinaiselikku kehahoiakut.”13 Rahvusraamatu- Mikoff 1990. aastate teise poole ja hilisemate Surimask ehk siis surnu näolt võetud kipsjäljend tunneb kunstniku loomingut, siis jääb tal kripeldama, kogus moodustas „Hämarik” mõttelise dialoogi kujude (objektide, installatsioonide) puhul igati. tähistab midagi muutumatut, see on päriselt olemas et tema ettekujutus ei saa olla tõene. auto portreelise „Marega” ning see lisas mõlemale Nende puhul, mida Johannes Saar on määratlenud olnu lõplik jälg. Viie naisefguuri mõte, vähemalt Mare Mikoff kunstnikupositsiooni, eelkõige kujutisele enesekindlust, aga vürtsitas ka irooniaga. dekadentsina – loobumisena heast maitsest, esimesel (ja siiani ainukesel) näitusel „Homo grandis 1990. aastate keskpaigast praeguse ajani välja, võib riskimisena lameduse, vormituse, odavuse, üle- natu”11, kus neid koos eksponeeriti, oli sümbolisee- mõnes mõttes võrrelda 19. sajandi romantiliste Kui modernistliku skulptuuri tähenduse ja rolli, pakkumise, literatuursuse ja kohatusega. Mikoff rida keskealise (ja pisut vanemagi) naise elurõõmu vastuliikumistega, nagu prerafaeliidid Inglismaal sellest väljakasvamise, postmodernistliku hoiaku kootud põlvpükstes tarmukas autoportree „Mare” ja -jõudu. Surimaskitehnikas tardunud näod, neile ja natsareenlased Saksamaal. Nemadki pärinesid (lausa travestiani välja)14 raamistikus on Mare (1995, alumiinium, tekstiil) või keskaegse legendi vastanduvad ülimalt ekspressiivsed käed ja lehvivad akademistlikust keskkonnast ja astusid selle vastu Mikoff kunsti varem käsitletud, siis on siiani jäe- üsna vägivaldne, vaat et ülbe interpretatsioon värvilised seelikud aga seostuvad vägisi (iseäranis, välja, nemadki ei asunud murdma mitte niivõrd tud kõrvale üks tema kunstituleku ajaga seonduv „Tristan ja Isolde” (1995, pronks, tekstiil) või kui puudub „Homo grandis natu” suunav, piiritlev vormi, kujutise väljanägemist, vaid teose sõnumit. ja usutavasti teda mõjutanud aspekt. 1970. aastad igasugusest kontekstist lahti rebitud ja just seetõttu kontekst) rituaalse lavastusega, millel ei ole midagi Kuid see võrdlus peab paika ainult ühes aspektis. ei olnud Eesti kunstis mitte ainult suurte moder- ise oma konteksti loov „Ta kuuleb … Ta näeb.” tegemist ei nüüdisaja Euroopa vananemise ega Prerafaelliidid ja natsareenlased olid tõsimeelsed nistide ja neist välja kasvanud kontseptualistliku (2002) või kummardus teisele kunstnikule „Hom- nüüdisaegsete eakamate inimeste kestva elurõõmuga. moralistid (või vähemalt pakkusid ennast oma loo- lähenemisega meeskunstnike aeg. 1970. aastatel mikusöök Rachel Whitereadile” (2002) või naiste Mare Mikoff loomingu kontekstis toimib see mingus sellisena välja). Mare Mikoffl ei ole mora- hakati rohkem kui kunagi varem kõnelema noorte seeria „Ene” (2003–2004), „Reet” (2004), „Anu” pigem Tristani ja Isolde loo ehk siis kultuuriliselt lismiga mingit pistmist (või vähemalt ei lase ta sellel naiskunstnike plejaadist, seda eelkõige graafkas (2004), „Krista” (2004) ja „Maile” (2005) sobitu- väärtustatud mütoloogia kontekstis. Meie kultuuris välja paista), teda ei huvita ka selged vastandused. ja skulptuuris. Lausa selleni välja, et kogu tollast vad väljametafoori, aga iseäranis paiknemisse välja tegusad naised paigutuvad Mare Mikoff lavastuses Ta ei vastanda, ta pigem sõnastab ikka ja jälle kunsti süüdistati pehmuses, isegi feminiseerumises. perifeerias. Küll aga ühe väga olulise eristusega: pigem Vana-Kreeka kultuuri ja meenutavad helle- ümber nagu mängur, kes ei ava oma kaarte kunagi 1960. lõpul ja 1970. aastate algul lõpetasid ERKI Mare Mikoff teosed (installatsioonid) ei ole öelnud nismi ajastu naisekujutist, kes pole enam jäägitult lõpuni. Kuid nii 19. sajandi vastuhakkajad kui mitmed 1970. ja 1980. aastatel silma paistnud lahti skulptuuri kui sellise väljanägemisest: kõik kammitsetud selgesse ilu- ja väärikusekaanonisse, ka Mikoff suunduvad oma kunstiotsingutes lääne naisskulptorid, näiteks Ellen Kolk (1967), Aime see, mida ta loob, meenutab skulptuuri kui millegi kellele on lubatud väike ebakõla, kuid kes pole kunstiajaloo väljal perifeeriasse, kas siis ajaloolises Kuulbusch (1969), Tamara Ditman, Mare Mikoff, illusiooni, see on isegi nagu kommemoratiivse veel nii palju emantsipeerunud, et sellest ebakõlast või kõrvalnähtuste segamise mõttes. Elin Tober (1971), Hille Palm (1972) ja Anu Põder representatsioon, kuigi pole üheselt selge, mille oma tugevus teha. Aga see ebakõla toimib ka Mare Mikoff loomingus on selles otsingus üks (1976). illusioon see on ja mida see meenutab, millisest nii-öelda vastuvõtja oma narratiivi konstrueerimise erand: 2004. aastal Viru keskuse kõrvale asetatud Mare Mikoff ei ole naiselikkuse võtmes kultuurilisest ajast ja ruumist on need tingitud. kultuurilise päästikuna. „Hämariku” kuju. „Hämarik” on tellimustöö ning kunagi vaadatud, ta on alati nii-öelda kõrvalseisja Semiootilise segaduse juures ei olegi enam seatud ülesandes on kunstnik pidanud lähtuma olnud, kuigi tema loomingus on naisekujutis, ka tähtis, et algimpulss ehk Tristani ja Isolde traagi- skulptor August Weizenbergi (üks väheseid Eesti line armastuslugu kuulub varasesse keskaega ja 10 L. Priimägi, Vaimsed salaliidud. Mare Mikof „Tristan ja Isolde” akademiste) teosest, igas mõttes akademistlikust kultuurinähtusena. – Sirp, 8. IX 1995. kunstniku tavatu pidulikkus, uhkete materjalide 11 Reet Varblase kureeritud vanadust ja vananemist vaadelnud naisekäsitlusest. See on üks väheseid kordi, kui 12 Margaret Tali kritiseerib teravalt järjekordse naisakti, klassikalise virvarr, vonklev ja ohjeldamatu metallmass näitus „Homo grandis natu” oli kõigepealt väljas Tallinna Mikoff ei ole koodi murdnud. Seekord ajab ta šovinistliku naisekujutise ilmumist meie avalikku ruumi. M. Tali. Kunstihoones 2005. aasta aprillis ja mais, järgmisel aastal oli 12 Monument feminismi puudumisele. – Eesti Ekspress, 8. XII 2015. seostuvad pigem baroki kui viimase kollektiivse näitus koos Moskva kunstnike täiendusega väljas Moskva vastuvõtja segadusse just koodi rahule jätmisega. 13 M. Oidsalu, Värava taga on päike. – Sirp, 28. XI 2014. tundepuhanguga. Linnar Priimägi on näinud Riikliku Humanitaarülikooli muuseumis. Vastuvõtja võib esitatut oma ettekujutuses edasi 14 J. Saar, Mare Mikof, lk 86.

18 Reet Varblane Mikoff on ikka kestast välja kippunud 19 Mikoff. Skulptuurid klassikalisel viisil nagu ema ja laps („Ema ja laps”, nüansid on need, mis on pannud Lennart Meri ajaloolise tegelase (ja antitegelase) kujutamisega, 1972; „Maria lapsega”, 1992), lapsed („100 000. portree puhul veidi sarkastiliselt tõdema: „Mare tähendusvälja laiendamisega, vaid on pannud tartlane”, 1977; „ purskkaev”, 1980), noor Mikoff Lennartil Kadriorus sarvi peas ei ole.”18 küsimärgi alla monumendi kui igavikulise märgi naine kui hoolitseja („Nõmme ema”, 1998) täiesti Vabaplastika kõrval on Mare Mikoff üks meie kontseptsiooni.19 Iga kooslus asetab rõhupunktid olemas. Nii-öelda naiste seltskonnast välja jätmist tuntumaid avaliku ruumi objektide, monumentide ümber, loob uued dialoogid ja opositsioonid, välistab ei ole tinginud mitte temaatika ega kasutatud loojaid. Ta on teinud mitmeid austusavaldusi konk- midagi, et tuua välja varem tagaplaanile jäänu. motiivistik, vaid viis, kuidas kunstnik on neist reetsetele inimestele, nende hulgas on Paul Kerese Nii ei saa 21. sajandi Mare Mikoff (ega ka kujundi loonud. Oma osa on siin olnud Mikoff (1996) ja Jüri Vilmsi (2005) monument Pärnus või ühegi teise tõsiselt võetava nüüdiskunstniku) puhul enda kuvandil. Tema ea- ja saatusekaaslastest Karl Menningu (2006) ja Jaan Poska (2010) monu- kõrvale jätta lavastajakätt. Jaan Elken rõhutab (Ellen Kolk, Aime Kuulbusch, Hille Palm) on ment Tartus ning Lennart Meri bareljeef (2009) Mikoff 2011. aasta arhitektuurimuuseumi välja- räägitud „rasket ehk siis meeste tööd tegeva väikese Tallinna lennujaamas. Meie suurt ajalugu kirjuta- paneku „Linna skulptuur” puhul: „Näitus on vaataja hapra naise” võtmes. Mikoffl on aga olnud pigem nud (ja sinna sisse kirjutatud) suurmeeste monu- suhtes karm, samas näitab kunstniku kontsep- isepäise ja -teadliku tommy girl’i imago. Temagi on mendid jätkavad väljapaistvate meeste portreede tuaalne valik jätta „kõik välja”, et Mikoff kuulub tunnistanud, et olla naisskulptor ei ole alati kõige rida, tegemist on vaid sihtotstarbelise ülesandega: rahvusvahelisse klassi. Selle asemel, et ruum täis lihtsam, aga kui füüsiline jõud ei käi üle, siis tuleb kollektiivse, arhitektidega koostöös kindlasse ruumi toppida, on ta sildistanud näituseruumi väljast- olla nutikas15 ehk murda skulptuuritegemise koodi. tehtud kommemoratiivse representatsiooniga. poolt, siseruumi käsitlenud aga sarkofaagi sise- Kunstniku eneseteadlikkus väljendub ka perekonna- Mikoff loomingu arengut, kui mõelda fguu- musena, omamoodi ajakapsli või hauakambrina.”20 nime kirjutusviisi muutmises (2000. aastast hakkas rilt installatsioonile liikumisele ja iseäranis kui Mare Mikoff lavastajakirg lõi välja ka tema ta kunstnikunimena kasutama Mikof asemel tegemist on olnud naisekujutisega, võib iseloomus- viimasel isikunäitusel rahvusraamatukogus. Ta ei Mikoff) – see on kontseptuaalne enesekehtestamise tada lahtimurdmise (loe: ümbersõnastamise) teena. piirdunud vaid näitustele mõeldud fuajee parem- samm, et meesskulptorite karmis maailmas pildil Kummardused suurmeestele sinna alla üldjuhul poolse osaga, vaid allutas endale kogu alumise kor- püsida: „mick off” kui vastus levinud väljendile ei kuulu, kuid väikeste eranditega, nagu Mikoff ruse fuajee. Nii hakkasid väljapanekuvälised detailid „fuck off”.16 puhul ikka. Näiteks Poska kujutis ei ole esitatud (kohviautomaat, pakendite kogumiskoht, kell, eenduva, vaid sissepoole pööratud taanduva barel- punased disaintoolid) toimima portreede (fguuride) Mare Mikofft ei ole põhjust ka otseselt feministli- jeefna, mis toob Tartu rahu võtmekuju ja Eesti galerii osistena, väljaspoolse maailma märkidena. kuks kunstnikuks pidada, kuigi tema ebamugavalt iseseisvuse ajaloo võtmedokumendi tänapäeva ning Galerii kohvikupoolses otsas seisnud installatsiooni mõjuvalt, tõlgendustele avatud installatiivsetes annab sellele märksa laiema tõlgendusvälja. „Litsilõks” (2007) esmane tähendus (kunstnik tegi teostes, iseäranis naiste kujutistes ja eriti siis, kui Ükskõik kui avaralt Poskat ka tõlgendada, need Tallinna Kunstihoone prosti tutsiooni käsitleva need on asetatud vastavasse konteksti, on alati monumenti kui sellist ei ole Mare Mikoff selle (ega näituse „Kehaturg” tarbeks kliendimetafoorina) oli midagi, mis ei räägi mitte ainult naisest, vaid ka enamiku teiste suurkujude) mälestusmärkide teisenenud: galerii klassikalise ülesehituse ja naab- praegusest maailmast laiemalt (iseteadliku) naise puhul küsimärgi alla pannud. Ent monument kui ruse (väärikad keskaegsed karüatiidid laua jalgadena vaatepunktist. selline on teda sügavalt huvitanud. Sihtotstarbe- installatsioonis „Laud”) tõttu hakkasid need Installatiivsete teoste, kultuuriliste arusaamade, lisest kohustusest vabana on ta mitmel korral toimima pigem mitmetähendusliku renessansliku stereotüüpide ümbersõnastamiste kõrval või senise puudutanud monumendi, ka antimonumendi teemat mõistujutu kui sotsiaalse kriitikana. retseptsiooni paistel on Mare Mikoff loomingus (kõige ilmsemalt „Ausammaste” näitusel Tallinna Rahvusraamatukogus oli väljas ka 2013. aasta lausa esimesel kohal portreed, peaaegu eranditult Kunstihoone galeriis 2008. aastal, aga ka Kondase lõpul loodud bareljeef „Kestast välja”, seljaga vaa- meie kultuuri ja ka poliitilises elus tuntud tegelaste keskuses Viljandis 2012. aastal väljapanekus taja poole pööratud veidi kühmus pikajuukselise portreed.17 Need on pea alati väga karakteersete „Maria, Hermann ja post”). Neis väljapanekutes mehe kujutis. Kestast välja astuva, eemalduva mehe meeste portreed. Eesti presidentidega tipnevat ei ole ta mänginud mitte ainult ühe või teise maailm on horisontaalse joone ehk silmapiiriga esinduslikku portreeparaadi võiks iseloomustada jagatud kaheks – maaks ja taevaks ehk siis millekski, klassikalise psühholoogilise portree võtmes, kui kuhu ta kuulub ja kus on tema maailm, ja millekski,

Mikoff ei oleks ka siia juba 1980. aastate keskpai- 15 A. Seppet, Naisskulptor eelistab loomingus olla realist. – Tartu mis seda ümbritseb, aga jääb väljapoole. Ja kuhu gast sisse toonud segavat detaili. Kui modelli nägu Postimees, 28. VIII 2013. ta on teel. Just nagu Mikoff. ja peahoiak ehk siis tõsine sünteesiv lähenemine 16 „Tegelikult oli meie suguvõsa nimi vanasti Mikoff, võtsin selle tagasi oma kunstnikunimeks,” on ta ise põhjendanud. H. Arusoo. 19 Mare Mikoff on ise öelnud: „Monumendi mõiste puhul, eriti toob esile midagi, mis on iseloomulik just sellele Mare Mikoff sünnipäeval lehvivad Eesti lipud. – Õhtuleht, mälestusmärgi mõttes, läheb asi tõsisemaks ja vastutus (väljapaistvale) inimesele, siis tavapäraselt sellise 21. VIII 2001. suuremaks. Juhtub, et installatsioon kui selline ei sobi ning et esitusviisi juurde kuuluva klassikalise postamendi 17 „Ühe erandiga on kõik minu tehtud portreed meestest. Olin kunagi fguur peab käima asja juurde. Olen arvamusel, et ka monument, pähe võtnud, et naisi ei portreteeri, sest nende pretensioonikust tean kui vaja, võib olla hoopis ajutine nähtus. Võime lähtuda asendamine koonuse- või trapetsikujulise traat- omast käest. Arvasin, et mehed ei võta üldjuhul skulptuuri tegemist klassikalistest kaanonitest, nagu see on olnud aastasadu, või moodustisega või mõne kummastava pisidetaili nii tõsiselt. Ja rumalus oleks nüüd seda põhimõtet muuta,” on neid eirata ja mõelda välja uusi reegleid.” Vt R. Varblane. Vorm Mikoff öelnud intervjuus Ahti Seppetile. on kolmedimensioonilise kunsti pärisosa. – Sirp, 2. IX 2011. lisamine, toob siiagi vimka sisse. Portreede juures 18 [Autor märkimata], Teated elust. Mare Mikoff Lennartil 20 J. Elken, Mikoff kolmainsus arhitektuurimuuseumis. – Sirp, jääb Mikoff üldiselt pieteeditundeliseks, kuid just Kadrioru roosiaias sarvi peas ei ole. – Eesti Ekspress, 15. VI 2006. 2. IX 2011.

20 Reet Varblane Mikoff on ikka kestast välja kippunud 21 Mikoff. Skulptuurid Mikoff has Always Tried to Break out of the Shell Reet Varblane

Mare Mikoff is one of those Estonian artists who touch upon topical problems of social groups – has been active in our art scene since the beginning has been her response to changes in art and life.1 of the 1970s and remained active and lively until Highlighting the important characteristics of today. Furthermore, it is impossible to look past her art could serve as a brief introduction to Mare Mikoff, as her every exhibition or public work of Mikoff, but as her creations are suffciently multi- art has caused a bit of an intrigue, usually a positive faceted and heterogeneous, such a summary re- one, and her individual works have later often been mains too shallow. Johannes Saar has even viewed used in various curator projects. Mikoff in the context of disruption, considering the Mare Mikoff received an academic education mid-1990s paradigm shift in our art on a broader as a sculptor and despite the fact that the earnest scale, but even more so the logic of Mikoff’s own realistic style of depiction became too narrow for creation: ‘From here on, her art is a challenge to her already in the middle of the 1970s, she is still good taste. She risks with everything – plainness, captivated by the classic values of sculpture: form, formlessness, cheapness, exaggeration, literariness modelling, traditional materials (bronze, aluminium, and inappropriateness – and gains a unique posi- dolomite, marble, granite, fre clay). Since the 1990s, tion among sculptors. No one goes as far as her, no her art has featured materials unusual for sculpture – one takes on as much at once. […] It is like hara- textile, cardboard, paper and so on, and her work kiri, surrendering oneself in the name of preserv- must increasingly be discussed from the perspective ing one’s honour. Mikoff’s latest works seem to say of installations, linking them to the location and that if sculpture is no longer possible in its previous context of display. form, then let there be no sculpture at all.’2 Saar has Mare Mikoff’s creations have always focused even described the mid-1990s works, or the girls’ on the human being, either as a portrait or a fgure, and her approach may conditionally be described as realistic. But the artist’s realism – from witty, 1 R. Varblane. Wall texts for Mare Mikoff’s personal exhibition at the National Library in 2014. sharp and characteristic portraits and objects that 2 J. Saar. ‘Mare Mikoff,’ Eesti kunstnikud II. Ed. J. Saar. Kaasaegse interpret existential states to installative works that Kunsti Eesti Keskus, Tallinn 2000, p. 86.

22 23 Mikoff Sculptures series, as he has called them (Tristan and Iseult, which was also made in bronze four years later, was newspaper Sirp: ‘Although Estonian art did in the one can (and should) approach the so-called ‘new Mare, Vinyl I–III), as decadence. Johannes Saar’s created in a naturalistic style which satisfed the of- 1920s and 1930s live through a period of modern- sculpture’ differently. Or, if we use Rosalind Krauss’ essay written for the compilation Estonian Artists fcial realism requirement and also fell into the wave ism related to the developments in Western art, the expression, one has thereby gained ‘permission’ for II published by the Centre for Contemporary Arts, of hyperrealism. That early work already showed youth of the professional art culture, the post-WWI a different approach.8 Estonia, presents an interesting approach: it points Mikoff’s tendency to work in unison with the rest economic limitations and the specifcs of Estonia’s Above all, Rosalind Krauss’ description per- to various signifcant moments in Mare Mikoff’s of the art context and to disregard the academism geopolitical position were discernible. A young tains to installative objects and landscape art, and art, which have previously been disregarded or not obtained in her studies. Getting ahead of ourselves, national culture had evolved under Russia’s support, in our art of the 1970s this could include Jüri Okas’ quite clearly articulated. But Saar has elegantly left we can note that Mikoff’s entire sculptor’s career and only a few of its representatives had been in the performances and their documentation. But as the nuances and the internal logic of the sculptor’s is characterised by an attempt to escape academism midst of the avant-garde art phenomena. And even Krauss’ approach has been published in several creations without suffcient attention. and, at the same time, an unwillingness to fnally those who had, were soon after returning to their postmodernist compilations which became iconic let it go.’5 homeland destined to be disappointed due to the at that time, we have the right to also apply it more The inadequately brief description provided above Twenty years ago, Tiina Pikamäe also referred lack of understanding and possibilities. The public broadly to postmodernist sculpture. contains a repetition of the term ‘realism’ either to making peace with the audience: the viewers could will and taste were stuck in the past. […] Modernist At frst glance, Mare Mikoff does not seem directly or as a more fexible version, ‘realistic look at ‘old-fashioned’ (i.e. familiar, domesticated) sculpture was fully developed in Estonia only in to have a lot to do with all this. Her works from the approach’, meaning the creation of an illusion and sculpture from a new viewpoint.6 the 1960s, primarily driven by the wish to continue early 1970s (Torso with Hands, 1971, Mother and thereby a relationship with reality. Additionally, Based on the abovementioned, Mikoff’s art can the path that was left unfnished during the frst Child, 1972, Fingers, 1972) may be successfully techniques which ensure the believability of the be placed on the axis of realism, with specifcations Republic.’7 placed under modernism, which was self-suffcient, result of such an approach, like modelling skills concerning academism and decadence, as well as Rosalind Krauss has in her by now almost dedicated to itself and its process and exhausted and a sense of proportion and space. pop art and hyperrealism. chrestomathic article ‘Sculpture in the Expanded in the 1950s. That is to say, into the soil which was Besides realism, the reception of Mare Mikoff’s Field’, published in 1979 in the magazine October initially prepared by the generation of older sculp- art in the 1980s includes specifying defnitions, such By the beginning of the 1970s, when Mare Mikoff and later in various other publications, looked at tors like Anton Starkopf, Enn Roos and others and as the infuence of pop art or hyperrealism. These came to Estonian art (she graduated from the the sculpture of the time which had outgrown mod- which had by that time been decisively changed did not mean (and could not have meant) criticism Academy of Arts – then the Estonian State Institute ernism, by way of exclusion: sculpture is something by newcomers like Olav Männi, Edgar Viies, Ülo or at least an ironic attitude towards the consumer of Art – in 1971), the time of servile observance of that is on or in front of a building that is not the Õun and Riho Kuld. society, but rather constituted a search for form- socialist realism and the resulting absolute realism building, or something that has been placed on The Country Women (plaster 1974, cast in based similarity, although Mare Mikoff’s sculptures was past. The older generation of sculptors, who a landscape, but is not part of that landscape, even bronze in 1979), which has earned a lot of attention of the 1970s were seen as an expression of the spirit had obtained their education mainly in the 1930s if it is directly related to the landscape. Sculpture throughout time, also falls under the extension of of the time, or of ‘contemporary substance and either at Pallas in Tartu or the State School of Arts is a combination of exclusion. To be more precise, modernism, but in this case we have to talk about meaning’3. The then Soviet reality did not have and Crafts in Tallinn, had also gradually returned Krauss used modernist sculpture to begin describing the double negative: although Mare Mikoff has much in common with the modern urban environ- to their disrupted ideals, and the new generation the dismantling of the inner logic or commemora- seemingly returned to the commemorative represen- ment, and thus the spirit of the time, as well as the trained by them used those ideals as their starting tive representation of classic (academic) sculpture: tation of sculpture, she has ignored the unambigu- reception of Mikoff’s sculptures, could be viewed platform, to create something new on its basis by modernist sculpture is functionally inappropriate ous symbolic method of expression and the story more as a dream, an idea or an illusion of an denying those ideals. The generation of sculptors and largely self-refective, nomadic and independent and meaning of the Country Women fexibly depends ‘anonymous big city culture’4. In the case of pop art who entered the art scene in the 1960s were not by nature, dedicated to itself, its material and pro- on the location of display and the method and time and hyperrealism, we inevitably have to talk about patricides and their denial was not so much aimed cess. Modernist sculpture is self-suffciently pure, of presentation, or the receiver. Furthermore, the extensions of realism or, in other words, about a at the creations and ideals of their teachers, but but its possibilities or denial of its conditionality of artist has named the artwork not so much on the disclaimer from modernism which came after and rather at the mandatory method of teaching. Juta place and time are not unlimited and had exhausted basis of the depicted pair of women, but on the denied realism, or about a work of art gaining Kivimäe titled the 2014 exhibition of the 1960s themselves in the Western culture in the 1950s. The basis of the exhibition Human and Field where it was complete independence and self-suffciency and and 1970s sculpture at Kumu as modernism (Our (new) sculpture of the 1970s, or the expanded feld, frst exhibited.9 The depicted women, particularly returning to a place which in the Soviet society had Modernism. Estonian Sculpture in the 1960s and was generated by problematising the set of exclud- not yet been reached and which therefore had to 1970s) and characterised the sculpture of that period ed opposites between which the modernist sculp- be invented. primarily through the shortcomings of the 1920s ture is suspended. The sculpture of the 1970s is 7 R. Varblane. ‘Eesti skulptuuri viimane kuldaeg,’ Interview with In his discussion of Mikoff, Johannes Saar and 1930s, as a project of completing the unfnished no longer the privileged middle term between two Juta Kivimäe. Sirp, 17. X 2014. has introduced not only the illusion of contempo- modernism. She has said in an interview to the things (or, symbolically, the presence of time and 8 R. Krauss, ‘Sculpture in the Expanded Field,’ Postmodern Culture, Ed. H. Foster. London: Pluto Press, 1989, pp. 35–37. raneity (even if as a wishful dream), but also aca- place), and modernist sculpture also no longer rep- 9 The exhibition of young artists in 1974 titled Man and the Field demism, a term that for centuries defned the canon resented either of them. Rather, sculpture is only one is a perfect example of the failure of the nomenclated exhibitions of European art. He writes: ‘The beginning of the term caused by a feld on the periphery of the feld of the time. Wide topics could hold all kinds of works, provided 3 T. Pikamäe. ‘Mare Mikof skulptuurid,’ Sirp ja Vasar, 18. I 1980. they had suitable titles. The exhibition was the frst presentation 1970s was a time of hyperrealism in Estonian art. 4 T. Pikamäe. ‘Teeb täiesti realistlikku skulptuuri,’ Sirp, 2. VIII where it by no means any longer resembles the earlier of Kaarel Kurismaa’s self-portrait plaster fgure with a cap and It mainly manifested in , but Mikoff ex- 1991. sculpture, conditional on time and place. Due to that, sunglasses, and several other works now in the collections of art 5 J. Saar. ‘Mare Mikof,’ Eesti kunstnikud II. Ed. J. Saar. Kaasaegse museums. The reception back then chastised the young artist for ceptionally managed to introduce it to sculpture as Kunsti Eesti Keskus, Tallinn 2000, p. 86. the possibilities of sculpture are structured entirely not knowing anything and not wanting to know anything of the well. The 1974 fgural composition Country Women, 6 T. Pikamäe. ‘Mare Mikof skulptuurid,’ Sirp ja Vasar, 18. I 1980. differently. And thanks to the different structure, actual life in the country.

24 Reet Varblane Mikoff has Always Tried to Break out of the Shell 25 Mikoff Sculptures the young woman in jeans, a scanty top and the then Sees (2002) which was torn free of any context and grandis natu, where they were also displayed rebelled against it, and they also started breaking extremely popular platform shoes does not have therefore created its own, a bow to another artist in together, was to symbolise the vitality and joy away from the message of artwork, not so much anything in common with the eager tractorist girl Breakfast for Rachel Whiteread, and the women’s of life of middle-aged (and even a bit older) the form and the appearance of the depiction. But or even the image of an old-fashioned province girl. series completed in 2003–2005, comprising Ene women.11 Faces frozen in the death mask technique, this comparison only holds in one aspect. The Pre- The older woman, albeit in an apron and barefoot, is (2001–2004), Reet (2004), Anu (2004), Krista (2004) counterposed by extremely expressive hands and Raphaelites and Nazarenes were earnest moralists also in this context rather a representative of another and Maile (2005) ft into the feld metaphor, and wafting colourful skirts, inevitably (particularly (or at least proposed themselves as such in their (or even third) generation than a specifc symbol of particularly into the periphery of the feld. However, when the guiding and defning context of Homo work). Mare Mikoff does not have anything to do rural life and the country woman. In Mikoff’s case, there is an important distinction: Mare Mikoff’s grandis natu is not present) associate with a ritual with moralism (or at least she does not let it show) it is unimportant whether the depicted women live works (installations) have not renounced the performance which has nothing to do with the and she is not interested in clear counterposes. in the country or in the city – they are a symbol of appearance of sculpture as such: everything she currently ageing Europe or the lasting joy of life She does not counterpose, but rather reformulates urban lifestyle. Thus, the relationship between these creates resembles sculpture as an illusion of some- of today’s elderly. In the perspective of Mare again and again, like a player who never shows all women could be discussed in the context of a grand- thing, even as a commemorative representation, Mikoff’s creations, it works rather in the con- her cards. But in their quests for art, both the 19th mother and grandchild, and mutual understanding although it is not unambiguously clear, of what text of the story of Tristan and Iseult, or in the century rebels and Mikoff head out towards the and support (the younger woman’s hand rests sup- the illusion is and what it resembles, or of which context of culturally valued mythology. In Mare periphery of the feld of Western art history, either portively on the shoulder of the older woman). And cultural time and space it is derived from. Mikoff’s production, active women in our culture in a historical sense or in the meaning of mixing that context also works now, more than forty years In the midst of that semiotic confusion, it is tend to be placed in the Ancient Greek culture side-effects. later, when the statue of the Country Women stands no longer important that the original impulse or and resemble the Hellenistic females, who are Mare Mikoff’s art includes an exception in that in front of the Leaning House of the Art Museum the tragic love story of Tristan and Iseult belongs no longer utterly hobbled in the canon of pure quest: the statue of Dusk placed next to the Viru on Tartu Town Hall Square. to the Middle Ages, and the artist’s unusual fes- beauty and dignity, who are allowed a little dis- Centre in 2004. Dusk is a commissioned piece of The primary condition of understanding the tiveness, the furry of fancy materials, the twisting cord, but are not yet emancipated enough to turn art and according to the assignment, the artist had Country Women is the narrative, which in this case and rampant mass of metal associate with baroque the discord into a strength. But the discord also to base it on a work of August Weizenberg – one is the story of two women with an urban lifestyle. rather as the last collective emotional outburst. works as a cultural trigger for constructing the of the few (if not the only) academic artists of Onto that, we can construct all sorts of other nar- In that abundance, Linnar Priimägi has seen ‘an receiver’s own narrative. Estonia – which presented in every aspect an aca- ratives. For instance, to see the older woman as a independently postmodernist boldness in our The ambivalence of most of Mare Mikoff’s demic approach to women. This is one of the few symbol of wisdom and suffering, as well as inner generally butt-modernist art scene’10 and looks at works has been handed to the receiver and depends times when Mikoff did not break the code. This strength and forgiveness, who shares that wisdom it as a separate cultural phenomenon that belongs on the cultural openness and eruditeness, but largely time, she confuses the receiver precisely by leaving with the new generation. Or to see this as a confron- to the ‘aesthetic secret spirithood of the Tristan- also on the context into which the work of art the code alone.12 The receiver can develop the depic- tation of generations, but not in the context of a ites’. Priimägi, a worshipper of classical culture, has been placed. Into several works, however, the tion further only in imagination, adding details, riot girl, but rather an empathic (grand)child who counterposes Mikoff’s bold romanticism and artist herself has programmed an enigma. This is altering the meek pose. However, Mare Mikoff is trying to understand. Or as a pastiche on a meta- refned quality with our frst Estonian feminist art manifested most clearly in the repetition of certain would not be herself if she left it at that. In 2014, level, basing it on a work of art or literature. And exhibition Est.Fem which he considers trash art. shapes, like bags, boxes and crates. Presented by she completed another Dusk, which frst appeared why not in a truly postmodernist ironic context, The sculptor has, however, taken a step even itself or in symbiosis with a human or animal fgure, in front of the viewers at the Tallinn City Gallery, thinking, for instance, of the double fgure of young further with the female fgures twirling in the Mikoff’s box or crate is not a minimalist geometric classically paired with Dawn in the exposition Post- Vladimir Ulyanov and his mother, where the son is ‘dance of life’, completed in 2003–2005. She has shape which merely represents itself or adds a touch era Sculptures Dawn (1978) and Dusk (2014), and promising his mother a happy future and renounc- not assigned substantively or culturally mean- of the perfection of the geometric archetype to a few months later at the Estonian National Library, ing the path of his older brother, who took part in ingful titles to those fgures, but has given them the fgure, either by counterpose or juxtaposition. with entirely different associations in the exposition the assassination of the tsar. Perhaps a narrative like ordinary Estonian women’s names like Ene, Reet, Mikoff has presented these shapes as something Out of the Shell. The new Dusk is a modern career the ones we can encounter on the 1980s postmod- Anu, Krista and Maile. ofAlthough the faces of that hides and protects, as something that contains. woman, larger than life, dressed as is ftting for an ernist of Komar and Melamid. the fgures have been taken directly from models Information to the receiver is limited to the knowl- offce employee. In a sense, she is a further develop- The feld metaphor used by Krauss, however, as plaster casts, i.e. in the death mask technique, edge that there is something there, but the receiver’s ment of the girl from the Country Women. Meelis works perfectly well in the case of Mikoff’s sculp- the fgures cannot be construed as portrait depic- curiosity is left either completely unsatisfed or Oidsalu has described it as follows: ‘The aluminum tures (objects, installations) from the second half tions. Particularly due to that technique. A death teased with a reference so vague that the full truth Dusk (2014) is apparently tired of posing naked on of the 1990s and later, i.e. in the case of those that mask or a plaster cast taken from the face of may not be uncovered. Or, if the receiver is familiar Johannes Saar has defned as decadence – renounce- a deceased signifes something unchangeable, a with the artist’s work, they are left with a nagging ment of good taste, risking with plainness, formless- fnal mark of something that actually existed. feeling that what they imagine cannot be true. 11 The exhibition Homo grandis natu on old-age and growing old ness, cheapness, exaggeration, literary manners and The idea of the fve female fgures at least at the Mare Mikoff’s position as an artist, particu- curated by Reet Varblane was frstly exhibited at the Tallinn Art inappropriateness. Mikoff’s energetic self-portrait frst (and until now the only) exhibition Homo larly from the middle of the 1990s until today, can Hall in April and May 2005, in the next year, the exhibition was shown, along with additions by artists from at the Mare in knitted breeches (1995, aluminum, textile), in a sense be compared to the Romantic counter- museum of the Russian State University for the Humanities. the rather violent and even arrogant interpretation movements of the 19th century, like the Pre-Rapha- 12 Margaret Tali strongly criticises another female nude, the appearance of a chauvinist depiction of a female in our public of a Medieval legend in Tristan and Iseult (1995, 10 L. Priimägi. ‘Vaimsed salaliidud. Mare Mikof ‘Tristan ja elites in England or Nazarenes in Germany. They space. M. Tali, ‘Monument feminismi puudumisele’, Eesti bronze, textile), the exposition She Hears… She Isolde’ kultuurinähtusena,’ Sirp, 8. IX 1995. also originated from an academic background and Ekspress, 8. XII 2015.

26 Reet Varblane Mikoff has Always Tried to Break out of the Shell 27 Mikoff Sculptures the roof of the Viru Centre, or emancipated from Mikof as her artist name) as a conceptual step of specifc persons, such as the Paul Keres (1996) and Mare Mikoff’s passion for directing also sprouted chauvinist gender roles, or gathered enough fame self-assertion in order to remain visible in the harsh Jüri Vilms (2005) monument in Pärnu, or the Karl at her last personal exhibitions at the national library. and money in order to be able to afford a pair of world of male sculptors: ‘mick off’ as a response to Menning (2006) and Jaan Poska (2010) monument She did not limit herself to the right-hand side of the blue shoes, a trouser suit and a business woman’s the common phrase ‘fuck off’.16 in Tartu, the Lennart Meri bas-relief at the Tallinn lobby meant for exhibitions, but conquered the whole posture.’13 At the National Library, Dusk formed At the same time, there is no reason to consider airport. The monuments of great men who wrote ground-foor lobby. And so the details outside of the a mental dialogue with the self-portrait Mare, and Mare Mikoff as an explicitly feminist artist, although our great history (and are written into it) continue exhibition (coffee vending machine, package recycling the dialogue added confdence to both works, while her installative works which have an uncomfortable the line of portraits of remarkable men, which is point, clock, red design chairs) began functioning as also seasoning them with irony. effect and are open to interpretation, particularly only a purposeful task to create a commemorative parts of the gallery of portraits (fgures), as symbols in the depiction of women and especially in a certain representation in a specifc room in the course of of the outside world. The initial meaning of the While the art of Mare Mikoff has been previously context, always contain something that does not collective cooperation with architects. installation Tramp Trap (2007) located on the cafe approached in the framework of the meaning and speak merely of women, but of the world today from The development of Mikoff’s creations from side of the gallery changed (the artist had made these role of modernist sculpture, of outgrowing modern- a broader viewpoint of a (self-confdent) woman. fgures to installations and particularly with regard for the Body Market exhibition on prostitution at the ist culture, of the postmodernist attitude (even up In the light of installative works, cultural to the female shape, may be characterised as a path Tallinn Art Hall as a metaphor of customers) and to travesty),14 little attention has been paid to one conceptions, re-formulation of stereotypes or the of breaking free (read: rewording). This characteri- due to the classical construction of the gallery and its aspect that is related to her entry into art and, I reception so far, the frst place in Mare Mikoff’s cre- sation usually does not include tributes paid to great neighbours (dignifed medieval caryatids as table legs believe, has infuenced her. In Estonian art, the 1970s ations belongs to portraits and, almost without an men, apart from a few exceptions, as is usual with in the installation Table) began to appear more like were not just an era of great modernists and the exception, portraits of our well-known cultural and Mikoff. For example, the representation of Poska a polysemantic renaissance riddle than social critique. resulting conceptual male artists. In the 1970s, there political fgures.17 And almost without an exception, is not presented as a prominent, but as a reversed, The national library also hosted the Out of the was more talk than ever of a pleiad of young female these are portraits of men of distinctive character. withdrawn bas-relief, which brings the key docu- Shell bas-relief created at the end of 2013 – it is a artists, particularly in graphics and sculpture, even The representative parade of portraits crowned by ment of the Tartu Peace Treaty and the history of fgure of a little hunched long-haired man with his to the point that the art of the period was accused Estonian presidents could be described in the con- Estonian independence into today’s world and gives back to the viewer. The world of the man who is of softness, of becoming feminised. At the end of text of classical psychological portraits, if Mikoff it a much wider feld of interpretation. stepping out of the shell and walking away, is divided the 1960s and the beginning of the 1970s, various had not introduced a confusing component in the No matter how broadly we interpret Poska, in two with a horizontal line – the earth and the female sculptors who stood out in the 1970s and mid-1980s here as well. If the model’s face and Mare Mikoff has not questioned the monument sky, i.e. somewhere where he belongs and which is 1980s graduated from the Art Institute: Ellen Kolk head posture, or the serious synthesising approach itself (as she also has not done so in the case of most his world, and something that surrounds him, but (1967), Aime Kuulbusch (1969), Tamara Ditma, highlights something that is characteristic of that other great fgures). Being freed from the purpose- remains outside. And where he is going. As is Mikoff. Mare Mikoff, Elin Tober (1971), Hille Palm (1972) (remarkable) person, then replacing the classical ful obligations, she has, however, touched upon the and Anu Põder (1976). column used in such ways of presentation with a themes of monuments and also anti-monuments on Mare Mikoff has never been viewed in the con- cone or trapeze-shaped wire formation or adding several occasions (the most obvious example is the text of femininity, she has always been a bystander, some other peculiar small detail creates a little Statues exhibition at the Tallinn Art Hall gallery although her art does include female fgures, also cleverness. With portraits, Mikoff generally retains in 2008, but also the Maria, Hermann and a Post in the classical sense like mother and child (Mother a sense of reverence, but it is the nuances which have exhibition at the Kondas Centre in Viljandi in 2012). and Child, 1972, Maria with Child, 1992), children made us state somewhat sarcastically about the por- In these exhibitions, she has not only played with (100,000th Citizen of Tartu, 1977, Pirita Fountain, trait of Lennart Meri: ‘Mare Mikoff’s Lennart does depicting one or another historic hero (or antihero), 1980), a young woman as a care-giver (Mother of not have horns in Palace.’18 expanding the feld of meanings, but has also ques- Nõmme, 1998). Leaving her out of the crowd of Aside from free plastics, Mare Mikoff is one tioned the concept of a monument as an internal women, so to speak, has not been caused by the of our most well-known creators of public space mark19. Every composition redefnes the focus points, topics or the motifs used, but the way in which the objects and monuments. She has paid tribute to creates new dialogues and oppositions and excludes artist has turned them into a symbol. Mikoff’s own something, in order to bring out what had been left image has played a part here. Her peers like Ellen on the background earlier. Kolk, Aime Kuulbusch and Hille Palm have been 13 M. Oidsalu. ‘Värava taga on päike,’ Sirp, 28. XI 2014. And so, in the case of the 21st century Mare 14 Characterised by Johannes Saar. J. Saar, ‘Mare Mikof,’ p. 86. discussed in the context of ‘small delicate women 15 A. Seppet. Naisskulptor eelistab loomingus olla realist. – Tartu Mikoff (or any other respectable modern artist), doing hard work, i.e. men’s work’. Mikoff’s image, Postimees, 28. VIII 2013 we cannot leave out the directive approach. In con- however, has rather been that of a stubborn and 16 ‘Actually our family used to bear the name Mikoff. I took it back nection to Mikoff’s Urban Sculptures exhibition in as my pseudonym,’ she has explained herself. H. Arusoo. ‘Mare 19 Mare Mikoff has herself said, ‘In the case of a monument, self-confdent tomboy. She has, indeed, admitted Mikoffi sünnipäeval lehvivad Eesti lipud,’ Õhtuleht, 2. VIII 2001. 2011, Jaan Elken emphasises that ‘The exhibition is especially if it is a memorial, it gets more serious and the that it is not always the easiest to be a female sculp- 17 ‘With one exception, all my portraits are of men. I had once rough on the viewer, however the artist’s conceptual responsibly is greater. It may happen that installations as such tor, but if physical strength does not suffce, one decided that I will not make portraits of women as I know from decision to ‘leave everything out’ shows that Mikoff do not ft and there has to be a fgure. I think that a monument, first-hand, how pretentious they can be. I figured that men would if necessary, may be a temporary object. We can be guided by 15 has to be clever and break the code of sculpture- generally not take making a sculpture so seriously. And it would belongs to the international class. Instead of stuffng classical canons, as has been done for centuries, or ignore them making. The tomboy-image has made us view the be foolish to change this principle now,’ Mikoff said to Ahti Seppet the room, she has placed signs on the exterior of the and come up with new rules.’ See R. Varblane. ‘Vorm on in an interview. kolmedimensioonilise kunsti pärisosa,’ Sirp, 2. IX 2011. artist changing the way she writes her surname 18 [Author not noted]. ‘Teated elust. Mare Mikoff Lennartil show space, but treated the interior as the interior of 20 J. Elken. ‘Mikoff kolmainsus arhitektuurimuuseumis,’ Sirp, (from 2000, she started using Mikoff instead of Kadrioru roosiaias sarvi peas ei ole,’ Eesti Ekspress, 15. VI 2006. a sarcophagus, a kind of a time capsule or tomb.’20 2. IX 2011.

28 Reet Varblane Mikoff has Always Tried to Break out of the Shell 29 Mikoff Sculptures Mare Mikoff isikunäitus „Skulptuurid” Tartu Kunstimuuseumi Vallikraavi tänava näitusemajas 1979. aastal. Exhibition view of Mare Mikoff’s solo exhibition Sculptures at Tartu Art Museum in 1979.

30 31 Portreed

Portraits

32 33 Rein. 1970. Plastik, metall Tallinna Kunstihoone

Rein. 1970. Plastic, metal Tallinn Art Hall

34 Portreed Portraits 35 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Viia. 1970. Kips Lembit Ulfsaki portree. 1972. Plastik Autori omand Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Viia. 1970. Plaster Lembit Ulfsak’s portrait. 1972. Plastic Collection of the artist Estonian Theatre and Music Museum

36 Portreed Portraits 37 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Uno Ringi portree. 1973. Pronks Belevicius. 1973. Šamott Tartu Kunstimuuseum Erakogu

Uno Ring’s portrait. 1973. Bronze Belevicius. 1973. Grog Tartu Art Museum Private collection

38 Portreed Portraits 39 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Naabri portree. 1974. Plastik Lembit Remmelga portree. 1975. Pronks Tartu Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum

Portrait of a Neighbour. 1974. Plastic Lembit Remmelgas’ portrait. 1975. Bronze Tartu Art Museum Tartu Art Museum

40 Portreed Portraits 41 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Juhan-Kaspar Jürna portree. 1975. Pronks Jaak Olepi portree. 1976. Pronks Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum

Juhan-Kaspar Jürna’s portrait. 1975. Bronze Jaak Olep’s portrait. 1976. Bronze Art Museum of Estonia Art Museum of Estonia

42 Portreed Portraits 43 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Gustav Naani portree. 1977. Pronks Eduard Tinni portree. 1977. Pronks Eesti Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum

Gustav Naan’s portrait. 1977. Bronze Eduard Tinn’s portrait. 1977. Bronze Art Museum of Estonia Tartu Art Museum

44 Portreed Portraits 45 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Peeter Volkonski portree. 1979–1980. Marmor Muusa. 1980. Pronks Tallinna Kunstihoone Eesti Kunstimuuseum

Peeter Volkonski’s portrait. 1979–1980. Marble Muse. 1980. Bronze Tallinn Art Hall Art Museum of Estonia

46 Portreed Portraits 47 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Oskar Käisi portree. 1980. Pronks Arnold Seppo portree. 1981. Pronks Tartu Kunstimuuseum Asukoht teadmata

Oskar Käis’ portrait. 1980. Bronze Arnold Seppo’s portrait. 1981. Bronze Tartu Art Museum Location unknown

48 Portreed Portraits 49 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Jaak Kangilaski portree. 1981. Pronks Peeter Lilje portree. 1983. Pronks Tallinna Kunstihoone Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Jaak Kangilaski’s portrait. 1981. Bronze Peeter Lilje’s portrait. 1983. Bronze Tallinn Art Hall Estonian Museum of Theatre and Music

50 Portreed Portraits 51 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Ilmar Torni portree. 1984. Pronks Tõnu Kaljuste portree. 1986. Pronks / kips Tallinna Kunstihoone Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum / erakogu

Ilmar Torn’s portrait. 1984. Bronze Tõnu Kaljuste’s portrait. 1986. Bronze / plaster Tallinn Art Hall Estonian Theatre and Music Museum / private collection

52 Portreed Portraits 53 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Jaak Soansi portree. 1986–1987. Marmor, pronks Harry Liivranna portree. 1988–1989. Alumiinium, värv Autori omand Tallinna Kunstihoone

Jaak Soans’ portrait. 1986–1987. Marble, bronze Harry Liivrand’s portrait. 1988–1989. Aluminium, paint Collection of the artist Tallinn Art Hall

54 Portreed Portraits 55 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Vilen Künnapu portree. 1989. Pronks Ernst Jaaksoni portree. 1993–1994. Pronks, graniit Tallinna Kunstihoone Vabariigi Presidendi Kantselei, Tallinn

Vilen Künnapuu’s portrait. 1989. Bronze Ernst Jaakson’s portrait. 1993–1994. Bronze, granite Tallinn Art Hall Offce of the President of the Republic, Tallinn

56 Portreed Portraits 57 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Mannekeeni pea 1. 1992–1994. Alumiinium, värv Mannekeeni pea 2. 1992–1994. Alumiinium, värv Autori omand Tartu Kunstimuuseum

Mannequin head 1. 1992–1994. Aluminium, colour Mannequin head 2. 1992–1994. Aluminium, colour Collection of the artist Tartu Art Museum

58 Portreed Portraits 59 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Kotipoisid. 2007. Installatsioon (plastik, tekstiil, kips, betoon) Rahvusraamatukogu, Tallinn

Bag Boys. 2007. Installation (plastic, textile, plaster, concrete) National Library, Tallinn

60 Portreed Portraits 61 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Lennart Meri portree. 2000. Pronks Arnold Rüütli portree. 2008. Pronks Erakogu Erakogu

Lennart Meri’s portrait. 2000. Bronze Arnold Rüütel’s portrait. 2008. Bronze Private collection Private collection

62 Portreed Portraits 63 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Mare Mikoff: rekodeeritud realism Vladimir Frolov

Mis on realism? Kui kunstimaastikule ilmus abstraktsionism, muutus realismi mõiste veelgi keerulisemaks; selle Üks Mare Mikoff sõpradest on öelnud, et Mikoff üldiseks tähenduseks said nüüd „traditsiooniline” nimetab ennast realistiks.1 Kunstis tähendab rea- ja „fguratiivne”. Sõltuvalt ajast ja kohast pöörati lism kõige laiemas mõttes seda, et kunstnik tegeleb 20. sajandil rõhku realismi erinevatele aspektidele nähtava maailma reprodutseerimisega ning tege- (näiteks selle naturalistlikud, sotsiaalsed ja mimee- mist on mimeetilise traditsiooni järgijaga. Kunsti- tilised aspektid). Näiteks levis 1930. ja 1940. aastate ajalugu algab koopamaalingutega, mis imiteerisid Itaalias ja Saksamaal fašistliku antimodernismi loodust, kuid samal ajal oli tegemist ka iselaadi nimeline nähtus; samal ajal viljeleti Stalini juhitavas tegevusega, mida tuleb eristada sünkreetilisest Nõukogude Liidus „proletariaarset” realismi, rituaalidel põhinevast kultuurist. Klassikalisel mis liikumisena oli suunatud siiski akadeemilisele antiigiperioodil peeti kunstiteost millekski, traditsioonile. Pärast teist maailmasõda muutus mis taasesitab asju kõige naturalistlikumal moel realismi olemus märkimis väärselt, kuigi mõiste jäi (tuletage meelde Zeuxise ja Parrhasiuse vaidlust, samaks. 1970. aastatel tekkis läänes popkunsti ja mille võitis viimane oma vägagi realistliku maaliga postmodernistliku liikumise osana hüperrealism, eesriidest). Realismi mõiste pärineb ladinakeelsest mis leidis oma koha happening’ide kultuuris. Teatud sõnast res („asi”), mille põhjal võib väita, et realism mõttes oli tegemist naasmisega klassikalise antiigi on kunstistiil, mis keskendub esemete reaalsusele. püüdluse juurde, kus kujutis peab olema kujutatavast 19. sajandi teine pool tõi aga kaasa realismi asjast eristamatu. Võib isegi öelda, et hüperrealism on emantsipeerumise ning realism polnud enam modernismi žest, mis püüdis abstraktseks muuta mitte kunstiteose omadus, vaid üks suundadest akade- ainult objektitut, vaid ka fguratiivset ainestikku.2 mismi ja romantismi kõrval. Samuti omandas 19. sajandi teisel poolel realism kultuuris teise olulise tähendusvarjundi: enam polnud tähtis looduse 1 A. Jakovlev, Mikof. – Raduga, 1992, nr 10, lk 44. Toomas Hendrik Ilvese portree. 2011. Pronks jäljendamine, vaid sotsiaalsete tegevuste „tõetruu” 2 Vt allpool nõukogude kriitikat hüperrealismile kui modernistlikule Vabariigi Presidendi Kantselei, Tallinn kujutamine – ideoloogilises mõttes. voolule.

Toomas Hendrik Ilves’ portrait. 2011. Bronze Offce of the President of the Republic, Tallinn

64 Portreed Portraits 65 Mikoff. Skulptuurid Samal ajal selgus, et abstraktsel kunstil selle abso- toimus kodanliku režiimi egiidi all. Kui võimule väitel mängisid samal ajal kunstimaastikul jätkuvalt Üks nendest ismidest oli hüperrealism, mis on Mare lutiseerivas materiaalsuses on samuti olemas oma pääses proletariaat, muutus rahvusliku kultuuri tähtsat rolli need, keda ta nimetas vanadeks meist- Mikoff kunstilisele programmile kõige lähedasem. teatud tüüpi reaalsus. 20. sajandi teise poole tuntud loosung proletaarseks ja algas rahvuste konsolidee- riteks: Picasso, Matisse, Léger, Chagall ja nii edasi. Sarnaselt paljude oma kaasaegsetega töötas Mikoff minimalistlik skulptor Tony Smith ei rääkinud rumine nõukogude võimu egiidi all. Kes ei mõista Nende kunst „toimib uues olukorras kogemuslik- muidugi alguses ekspressionismi raames, mida kõige ilmaasjata oma püüdlusest luua vorme, mille ainus nende kahe olukorra fundamentaalset erinevust, kuse ja kunstitraditsiooni valvurina, mis äratati ellu tugevamalt seostatakse sotsrealismiga skulptuuris – ja peamine omadus oli nende olemasolu.3 See oli ei mõista kunagi ei leninismi ega rahvusliku kunsti […] pärast sõja hävitustööd”.8 Kuid „vanakesed” ei tegu oli ekspressionismiga, mis oli fguratiivne, kuid samuti radikaalne (või „tautoloogiline”, kui kasutada küsimuse olemust.”6 Stalini dialektilisest arutlusest mänginud enam olulist rolli, sest Polevoi arvates toi- samal ajal ei väljendanud mitte vaid subjekti, aga G. Didi-Hubermani terminit) realism. järeldub, et üks ja sama rahvuslik kultuur või kul- mus peamine võitlus kahe eespool mainitud suuna ka materjali reaalsust (näiteks tema tööd „Kaspar” tuurivorm võib, sõltuvalt poliitilisest olukorrast, olla vahel, kuna need on üksteise vastu poleemiliselt ja „Kurbus” (1973)). Seda tüüpi lähenemist (kus Tänapäeval oleme asunud tegema veel üht pööret nii sotsialistlik kui midagi muud; siit on võimalik häälestunud. Kui varem arvati, et ainult nõukogude inimfguurile anti lahutamatu ja dramaatiliselt rõhu- tagasi realismi suunas.4 Näiteks Venemaal pööra- loogiliselt järeldada, et sotsialism on lõplik – millele ideoloogiaaparaat jälgis kadedalt kapitalistlike tatud seos tihti jämedakoelise ja töötlemata kiviga, takse järjest rohkem tähelepanu traditsioonilisele, muidugi keegi tol ajal ei julgenud tähelepanu juhtida. riikide juhte, siis tänapäeval on abstraktsionismi millest ta on tehtud) kasutasid Mikoff kaasaegsed rõhutatakse vastandumist lääne liikumistele; kui Selles mõttes sobib antud doktriin hästi Max taustalugu hästi teada: „Miks CIA neid toetas? Sest Nõukogude Liidus ulatuslikult (V. Tsigal, J. Soans, viimast ei tembeldata parasjagu väikekodalikuks, Dvořáki kunsti kujunemise ratsionaalse käsitlusega. propagandasõjas Nõukogude Liidu vastu sai seda A. Portjanko, A. Kibalnikov ja paljud teised). siis nähakse seda ikkagi negatiivses valguses. Kõik Dvořák üritab luua seost ideoloogilise sisu ja vormi kunstiliikumist kasutada loovuse, intellektuaalse Ometi ei kulunud kaua, kuni Mikoff valis teise tee – ülalmainitud pöörded, mis puudutasid vormi ja vahel, mis peegeldab sisu (vaimulugu).7 Sotsrealism vabaduse ja USA kultuurilise võimu tõestusena. hüperrealismi. tähendust, moodustavad ülemaailmse kunstiajaloo oli kahtlemata poliitiline, mitte kunstiline konst- Kommunistliku ideoloogia hullusärki seotud vene tee; see tee koosneb paljude üksikute kunstnike ruktsioon. Pole kahtlustki, et Stalini jaoks oli see kunst ei suutnud sellega võistelda.”9 Sotsialistlik hüperrealism jäetud jälgedest. Ennast realistiks nimetades võib vahend teostada oma võimu üle mitmerahvuselise kunstnik väljendada ülimalt individuaalset meetodit, territooriumi pärast teise maailmasõja võitmist ja Väide, et abstraktse ja fguratiivse kunsti vaheline Nagu varem öeldud, oli hüperrealismi doktriin kuid samal ajal on tal alati mingi suhe juba olemas- uute riikide liitmist Nõukogude Liiduga. Stalini vastandus põhineb ainult poliitilisel konfiktil, on otseselt seotud sellega, kuidas Nõukogude Liidu oleva „realismiga”. lahkumine areenilt ei tähendanud, et tema töö- aga ilmselge lihtsustamine. Tõenäoliselt oleks õigem territooriume hallati: kõik kunstiteosed pidid olema vahendit enam ei kasutatud. Traditsioonile pööra- väita, et seda või teist kunstisuunda toetas teatud „vormilt rahvuslikud, sisult sotsialistlikud”. Kui Mare Mikoff tõusis Nõukogude Liidu kunstimaas- tud rõhk asendus aga uuendusliku mudeliga, mis poliitiline jõud ja seda kasutati vahendina külma rahva kunstieliit tunnistas ühe või teise modernist- tikule ajal, mil ametlik ja ainus võimalik stiil kogu hõlmas suunda tulevikule. Nagu selgus, oli suunatus sõja vastuseisus. Samuti võib poliitiline tähendus liku voolu enda omaks, siis nõukogude süsteem liidus oli sotsrealism – stiil, mis põhines suuresti tulevikule seotud läänemaailma saavutustega, olla kunstnike endi tegevusel, kuid mitte sellisel suutis seda tunnustada: olgu vorm milline tahes, 19. sajandi realismil ja keskendus sotsiaalsusele. Kui millele tuli järele jõuda ja millest mööda minna. määral, nagu süsteem seda väitis. Abstraktsionis- peamine oli see, et sisu oleks sotsialistlik. Selline aga vanal realismil oli selgelt kriitiline lähenemine miga tegelevad modernistid võisid pooldada mark- kokkuleppesüsteem omandas eriti selge kuju Eestis ning seda ei viljeletud ametliku doktriinina, siis selle 1980. aastate keskel kirjeldas kõrge positsiooniga sismi, samal ajal võis vastupidiselt sotsialistliku pärast 1966. aasta „kunstirevolutsiooni”, mille nõukogude järglane sündis siia ilma poleemilisena nõukogude kunstiteoreetik Vadim Polevoi teise kunsti pooldaja saada dissidendiks (nagu neid tulemusena said kohalikud loa töötada ilma stiililise (võrreldes lääne ja varanõukogude avangardkunstiga) maailmasõja järgse bipolaarse mudeli kujunemist Nõukogude Liidus nimetati) ja kasutada realistlikku tsensuurita. Pakti oluline osa oli see, et kunstnikud ja ometi stiililt absoluutsena: „Lääne kunsti lillede maailma kunstis, eristades kahte peamist vastan- kujutamist eskapistlike ideede väljendamiseks, pidid üleliidulistele näitustele vastuvõetavaid töid juured lähevad sügavale […], pikalt ja tõsiselt on duvat lähenemist: neorealism ja abstraktsionism. soovides varjatult elustada kommunismieelseid saatma. Kui vaadata Mikoff töid, siis on väga tulnud viljapõllul võidelda raiheina vastu, mis takis- Esimene iseloomustab suurel määral Varssavi tähendusi. Mingil määral pidi ametlik süsteem selgelt näha ennekõike temaatiline printsiip: „Eest- tab tervisliku nõukogude kunsti arengut. Viimase Lepingu Organisatsiooni riike, samas kui viimane järeleandmisi tegema ja põrandaaluste voolude lanna” (1983), „Maanaine” (1983–1984), „Tüdruk enam kui 20 aasta jooksul on suurem osa kunsti- on kapitalistlikule maailmale omane nähtus. Polevoi olemasolu lubama. See on üks põhjustest, miks maalt” (1984) – tööd, mida näidati Moskvas ja mille ajaloolasi ja -kriitikuid ignoreerinud suurepärast polnud sotsrealismi algsest ajaloolisest vormist omandas seejärel Tretjakovi galerii, on ennekõike realistlikku kunstitraditsiooni meie rahvuslikus enam kasu olukorras, kus suur hulk riike liikus sotsiaalsed tüübid, mis kajastavad liiduvabariigi kunstis […], on võtnud põlgliku ja omavolitseva Nõukogude Liidu mõjusfääri ja vaja oli universaal- struktuuri vastavalt põhimõttele, et lihtsad eestlased 3 G. Didi-Huberman, To, chto my vidim. To, chto smotrit na nas. suhtumise vene kunsti ausse ja uhkusesse, peredviž- St Peterburg: Nauka, 2001, lk 182. set kunstisüsteemi, mis pidi nii suure territooriu- on sõbraliku nõukogude rahvaste perekonna liikmed. nikute („rändajate”) töödesse…”5 4 Vt: L. Šakirova, Rossiya. Realizm, XXI vek: Katalog võstavki miga toime tulema. Realism oli sunnitud endasse Kindlasti ei saanud sellistel näitustel näidatud tööd v gosudarstvennom russkom muzee. Katalog. St Peterburg: Russkii Muzei, 2015, lk 6–15; vt ka järgnevat kriitilist vastest haarama mitmeid modernistlikke voolusid, kutsudes olla vormiliselt nii väljakutsuvad ja eksperimen- Sotsrealismi looja Stalin on selle kohta nii öelnud: näitusele: A. Tolstova, Realism kak konsensus. – Kommersant ennast samal ajal jätkuvalt sotsialistlikuks. Enim taalsed nagu ainult Eestis näidatud tööd. Üldiselt „Sisult proletaarne ja vormilt rahvuslik: selline on Weekend, 20. XI 2015. puudutas see protsess arhitektuuri: nõnda sai alguse aga oli selline toimimimisviis tõhus ja eksisteeris 5 NSVL Ministrite Nõukogu otsus Kunstide Akadeemia üldinimlik kultuur, mille suunas sotsialism liigub. ümberkorraldamise kohta aastal 1947. Tsitaat pärineb hruštšovka – eeltoodetud elementidest viiekorruse- Proletaarne kultuur ei tühista meie rahvuslikku http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/Article/Boim_ line elamutüüp, mida püstitati tööstuslikes mahtudes kultuuri, vaid pigem annab sellele sisu. Ning ka vastu- Kitch.php. Nikita Hruštšovi ajal –, nn arhitektuuriline Malevitši 8 V. Polevoi, Iz istorii zarubežnogo iskusstva poslevoennõh let. 6 J. Stalin, Ida rahvaste ülikooli poliitilistest eesmärkidest. 18. mail Neorealism i abstraktzionism seredinõ 1940–1950-h godov. – 10 pidi, rahvuslik kultuur ei tühista proletaarset kul- 1925 kommunistliku ida rahvaste tööliste ülikooli tudengite aktusel must ruut paljundatuna. Kuid monumentaal- Sovetskoe iskusstvoznanie 1986, nr 20. tuuri, vaid annab sellele vormi. Rahvusliku kunsti peetud kõne. Tsitaat pärineb: http://www.nlobooks.ru/node/1124# kunsti, maali ja skulptuuri vallas selline abstraktsio- 9 Vt nt F. Stonor Saunders, Modern Art was CIA 'weapon'. – sthash.Fi7iOVkn.dpuf. Independent, 22. X 1995. loosung oli kodanlik loosung senikaua, kuni võimul 7 Vt: M. Dvorák, Istorija iskusstva kak istorija dukha. St Peterburg: nistlik liikumine puudus. Pigem juhtus see, et süsteem 10 Vt A. Levtšuk, V. Frolov, Architecture of the Zero Structure. – olid kodanlased ja rahvuste konsolideerumine Akademitšeskii proekt, 2001. lubas sotsrealismi keelde tungida mitmetel ismidel. Project Baltia 2009, nr. 2 (7), lk 24–30.

66 Vladimir Frolov Mare Mikoff: rekodeeritud realism 67 Mikoff. Skulptuurid edukalt kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni.11 maalides, kes oli elu jäädvustamise meister ja üht- Leningradis, kuid oli seevastu kõrges hinnas Eesti suund kunstis iseenesest ei kadunud, kuid sellest Järgnev on näide tüüpilisest kompromissil põhine- lasi igapäevase reaalsuse „võõristaja”. Igapäevase Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis ja samuti sai üks komponent kujutiste ja meetodite segus, vast sotsrealistlikust kunstist: „Tõelise partei ja reaalsuse teema oli aken, läbi mille sai Mare Mikoff Moskvas. milles ideoloogiline kriitika ülepea puudus. Kunst- rahva kunstina peegeldab Nõukogude Eesti kunst hüperrealismi sotsialismi territooriumile importida nikke lummas süsteemi lagunemise protsess. Paljud üha sügavamalt nõukogude rahva elu, olles samal ning kas ongi olemas midagi rohkem sotsialistlikku Hüperrealism ei leidnud kohta mitte ainult nõu- Venemaa kunstnikud (ning ka paljud Eesti kunst- ajal äratuntavalt rahvuslikus vormis […] Nõuko- kui tavainimeste argipäev? kogude skulptuuris, vaid ka massikunstis – kinos. nikud, näiteks Leonhard Lapin) huvitusid sureva gude Eesti kunst on kasvanud üles, rikastades Siinkohal tuleks meenutada Wertherit, robotit nõukogude perioodi märkidest (sots art). Mikoff ennast kogu mitmerahvuselise nõukogude kunsti Nõukogude Liitu jõudes hinnati hüperrealism flmist „Külalised tulevikust” (1984, põhineb Kir seevastu huvitus pigem kaotatud terviku osade kogemusega.”12 ümber, kuid sellele anti ka rahvuslik vorm. Vaielda- Bulõtševi romaanil „Alissa: Sada aastat edasi”). plastilisusest: tema kunstiteostes võivad alus, pea ja matult avaldasid Mikoffle mõju ka Eesti kohalikud Nagu ühele hüperrealistlikule tegelasele kohane, riided olla täiesti lahutatud, eksisteerides omaette. Nõukogude Liidu lõpuperioodidel tänavatel valitsev monumendid; teiste hulgas eriti gooti skulptuur, meenutab robot inimest ainult pinnapealselt, tal on Seesugused kunstiteosed tekkisid kunstimaastikule reaalsus moderniseerus aga halastamatult ning milles pöörati erilist rõhku ainelisusele ja pinna läikiv ja ilus kest, kuid sisemus koosneb surnud ja 1980. aastatel, kui õhku täitis tunne, et poliitiline seda ei olnud enam võimalik kujutada tüüpiliste naturaalsusele.14 Siinkohal peaksime meelde tule- mehaanilisest ainesest. Kas Werther üldse erineb hiiglane hakkab kaduma. Sellised on näiteks „Vilen 19. sajandi karakteritega. See lõi pinnase foto- tama Tallinna Pühavaimu kiriku altari skulptuure ellu ärganud skulptuurist? On tähenduslik, et Wert- Künnapu portree” (1989), tema sari „Koonused” realismi või hüperrealismi tekkeks Nõukogude Liidus. (1483) ja nende just gootikale omast riidevoltide heri välimus võeti täielikult üle Itaalia flmist „La 1980. aastate lõpust, tema lõbusad sabadega tege- Kuna sama liikumine esines ka kapitalistlikes riikides, tõlgendust; pole kahtlustki, et see on Mikoff Guerra dei Robot” (1978), kuid selle kujutise taga lased „Raamatukogu rotid” (1992–1993) ja lõpuks leidis see nähtus tulist kriitikat. Ent levinud raa- hüperrealismi üks tähtsamaid inspiratsiooniallikaid, olev sisu oli nüüd risti vastupidine: kui prototüüp ka tema 2002. aasta installatsioon istuvatest kuju- matud lääne kunstist, mis sisaldasid tugevaid argu- samas keskendub tema hüperrealism suurimal on kuri, hingetu ja rumal sõdur (mida leidub Itaalia dest, kel on kastidest pead, „Ta kuuleb … Ta näeb.”. mente paljude nähtuste kui allakäiva kapitalismi määral modernsusele. flmides palju), siis nõukogude flmi Wertherile on Samasse kategooriasse kuulub Mikoff installat- vastu, said parimateks visuaalse info allikateks selle antud arutlemisvõime ja huumorimeel ning tema sioon „Laudlinaga kaetud kolemajad” (2010), kus kohta, mis toimus teisel pool eesriiet. Uurigem lähe- Hoolimata antiiksetest juurtest seisnes hüperrealismi traagiline ennast ohverdav surm on kantud Goethe riie ühel poolel katab hoonete mudeleid, justkui malt, mida kriitikud väitsid. Raamatu „Modernizm. roll nõukogude kultuuris ennekõike tuleviku kuju- samanimelise kangelase vaimust. heites ajaudu peale majadele, mis on tõenäoliselt Analiz i kritika osnovnykh naprvleniy” („Moder- tamises. Näituse „Venemaa. Realism. 21. sajand” kitšid ja maitsetud vormid minevikust. Sellistes nism. Peamiste voolude analüüs ja kriitika”) kataloogi artiklis toob Ljubov Šakirova välja, et kui Seega on jällegi tegu juhtumiga, kus laenatud kapi- töödes kasutab Mikoff realism abstraktse kunsti peatükis „Hüperrealism” kirjeldab V. Krjutškova 1970. ja 1980. aastate noored kunstnikud (Mikoff talistlikule vormile on antud sotsialistlik sisu ning elemente, kombineerides kahte näiliselt vastanduvat liikumiste rühma (uusrealism, radikaalne realism, põlvkond) hakkasid tegema fotodega sarnaseid see on Nõukogude Liidus seadustatud ja saanud reaalsust. hüperrealism, fotorealism, terava fookusega realism, maale, soovisid nad peegeldada „oma põlvkonna positiivse tõlgenduse; teisisõnu on tähendus pea külm realism) ning toob õiglaselt välja nende ühised elustiili, moodi ja tavasid”.15 Teisisõnu oli tegemist peale pööratud. Ei saa väita, et poliitilised muudatused oleksid juured nähtuse juures, mis on „tänu maailma kuns- trendika ja progressiivse stiiliga, mis aitas kaasa uute Mare Mikoff loometööle suurt mõju avaldanud. tilise teadmise eitamisele palju lähemal abstraktsio- esteetiliste (ja eetiliste) väärtuste vastuvõtmisele. Samasugune süsteemne vormi rekodeerimise prot- Pigem on näha mitme kunstilise teema arengut, mis nismile kui realismile”.13 Hüperrealismi süüdistati Ljubov Šakirova väidet illustreerib kõige paremini sess toimus skulptuuri valdkonnas: hüperrealistlikke ise loomustab kogu ta loomingut. Need teemad on selles, et see „ei peegeldanud reaalsust, vaid taaslõi Mikoff skulptuur „Ehmataja” (1979), mis kujutab tehnikaid, mis iseloomustavad ka Mare Mikoff hüperrealistlik kujutiste tõlgendus, ilmne teatraal- selle illusoorsel ja mehaanilisel viisil”. Ja kui maali värvilist keraamikakuju (hipi), kes kannab ajastule (vt tema „Jaak Soansi portree”, 1986–1987), ei sus, huvi materjalide vastu ning skulptuuri teatud puhul viib selline tulemus lähedale fotograafale, siis tüüpilisi rohelisi pükse ja suure patsifsmi märgiga vaadeldud enam ideoloogiliselt vaenulikena. Teatud elementide elustamine. Tema töid mõjutab aga skulptuuri puhul manne keenidele või nukkudele särki. Šakirova sõnul ei juurdunud hüperrealism mõttes täitsid need teist olulist rolli, nimelt täitsid eriline „ajastu vaim” ning muudatused kaasnevad (John de Andrea, Jenny Howarth, William Stuart). nišši kujutatud „õige” sotsialistliku reaalsuse ja selle vaimu muutumisega (nagu kirjeldas Dvořák). läänest saabuvate mittesüstemaatiliste, kuid kõrval- Selles mõttes ei saa Mikoff panna samasse leeri Selgus, et kui hüperrealism Nõukogude Liitu jõudis, damatute mõjudega reaalsuse vahel.16 moder nistidega, kelle eesmärk oli soodustada ajaloo oli seda võimalik erinevalt hinnata. Olles päritolult 11 Kui vaadata seda tüüpi süsteemi (normeering keskel, eksperimendid vaimu kuju nemist ja arenemist (Hegel); korrektsem äärtel) tänapäeva kunstimaailma funktsioonide esindamise kapitalistlik, sai see vorm nüüd sotsialistliku sisu, vaatepunktist, siis selgub, et süsteemid on sarnased – kui välja Tulevik minevikus oleks väita, et sarnaselt meediumiga annab ta edasi n-ö soojenes üles, ja sai heakskiidu (loomulikult arvata tõsiasi, et rahvusvahelistel näitustel näidatakse üliradikaalseid või peegeldab suundumisi, mis on õhus juba olemas. ja formalistlikke projekte, samas kui realismil ja traditsioonil mõistest „hüperrealism” loobuti). See stiilimuudatus põhinevad projektid on marginaliseerunud. Kui Nõukogude Liit lagunes, tabas okupeeritud ei olnud ainult retooriline, vaid väga tõeline. Kui 12 A. Künnap, Š. Jassmann, Võstavka estonskogo izobrazitelnogo iskusstva. territooriume hüperrealistlik tulevik – vastandina Aeg ja ruum vaadata Mare Mikoff töid, siis ei saa neid nimetada Katalog. Tallinn: Kunst, 1956, lk 14. helgele tulevikule. Ainus reaalne aeg oli olevik. 13 V. Krjutškova, Giperrealism. – Modernizm. Analiz i kritika külmadeks või ebainimlikeks. Asjata ei ole Mikoff osnovnõkh napravlenii. Toim V. Vanslova, M. Sokolova. Moskva: Francis Fukuyama kuulutas „ajaloo lõppu” (tema Kunagi oli skulptuur kas osa arhitektuuriansamblist öelnud, et teda kõige rohkem mõjutanud lääne Iskusstvo 1987, lk 285. samanimeline raamat avaldati aastal 1992, aasta või moodustas enda ümber omaette ruumi, kuid hüperrealist oli ameeriklane George Segal. Segali 14 Vt Max Dvorák, Idealiszm i naturalizm v gotitšeskoi skulpture i pärast Nõukogude Liidu lagunemist). Nagu aga živopisi. – M. Dvorák, Istorija iskusstva kak istorija dukha, tööd jäävad kaugele skulptuuridest, mis keskendu- 51–134. Antud artikkel avaldati esimest korda Nõukogude Liidus Kir Bulõtševi jutustuses, mängisid uues sotsiaalses vad vaid pealispinna näitamisele – sisuta objekti- 1930. aastatel, (kahjuks lühendatud kujul). Saksa keeles ilmus see korralduses oma osa ka tumedad jõud (piraadid). 16 Hiljem, töötades vast iseseisvunud Eestis, ei loobunud Mikoff esimest korda 1924. aastal. hüperrealistlikust meetodist, vaid kasutas seda veelgi intensiivsemalt, dest; tema töödes on märgata püüdlust peegeldada 15 L. Šakirova, Rossija. Realizm, XXI vek: Katalog võstavki v „Külalised tulevikust” (tegelikult külalised välis- nagu võime näha tema hiljutisest skulptuurist „Hämarik 2” (2014), igapäevaelu – elu, mida võib leida Edward Hopperi Gosudarstvennom Russkom muzee. Katalog lk 6. maalt) said tavaliseks nähtuseks. Hüperrealistlik milles võib märgata sarnasust androgüünse kangelase Wertheriga.

68 Vladimir Frolov Mare Mikoff: rekodeeritud realism 69 Mikoff. Skulptuurid tänapäeval on sellest saanud kõikjale ulatuva avaliku ruumi funktsioon; tuleb märkida, et sellele on allutatud ka arhitektuur ise. Skulptuur sarnaneb ajutise lavadekoratsiooni või mannekeeniga, sotsiaal- seid tegevusi dünaamiliselt saates ja tähistades. Saades osaks igapäevasest reaalsusest ja tavaelust, on skulptuur hakanud kaotama oma tähendust kunstimaailma osana, mis järgib Duchampi, hüper- realismi vanaisa algatatud üldisemat liikumist. Ent samamoodi nagu võib moodsa kunsti muuseumis ringi jalutades keskpäraste tööde vahel kohata midagi, mis on tõeliselt väärtuslik, võib ka linna- ruumis sattuda töödele, millel on sügavust ja elegantsi.

Mikoff mitmefguurilised linnaruumi komposit- sioonid – näiteks „Stuupa I” (1983–1984) ja Viru hotelli kõrval olev „Hämarik” (2004) loovad erilise ja vaatajalähedase ruumi, mis on viimasest siiski täiesti eraldi. Siin oleks paslik meenutada Hegeli ideed, et skulptuur kuulus algselt templikunsti, millest siis järk-järgult ja sarnaselt teiste kunstidega ilmaliku staatuse omandas. „Skulptuur, erinevalt keeriselisest kirest, mis heidab kogu oma jõu ühte momenti, kirjeldab oma vaikses sõnatuses tugevat neutraalsust, mis lukustab endasse rahulikult kõik jõud […] Me näeme skulptuuri ehtsates kujutistes vaikset sügavikku, mis sisaldab kõigi võimalike jõudude realisatsiooni.”17

Taolist „kõigi jõudude endasse lukustamist” on tõesti võimalik tajuda Mikoff töödes, mis kannavad meie ajastu igavikku (või kohta, mida Boris Groys nimetab „arhiiviks”). Mikoff ei eemalda ennast oma töödest, nagu teeb Tony Smith, kes soovis oma objektidelt kogu sisu kõrvaldada ja alles jätta ainult olemasolu. Seetõttu on Mikoff realismil autorlus, tegu on realismiga, mis otsib kunsti tõde ja püüdleb meile antud ainsa reaalsuse poole, st aja kogemise poole. Ja kui tulevik lõpuks saabub, jäävad Mikoff skulptuurid paigale, samas kui muud kunstiteosed – loendamatud vormid ja maskid – kaovad sama- moodi, nagu kaovad piraadid teoses „Külalised tulevikust” pärast Aja instituudi töötaja Polina saabumist, või mähkuvad uttu nagu Mikoff enda töö „Laudlinaga kaetud kolemajad”.

17 Tsiteering pärineb M. Zolotonosov, Bronzovõi vek. St Peterburg: Novõi Mir Iskusstva 2005, lk 33.

70 Vladimir Frolov Mare Mikoff: rekodeeritud realism 71 Mare Mikoff: Realism Re-coded Vladimir Frolov

What is Realism? When abstractionism appeared on the scene, realism again became a more complex concept; its overall According to one of her friends, Mare Mikoff calls meaning was now ‘traditional’ and ‘fgurative’. In herself a realist.1 A realist in art is, in the most the 20th century, the emphasis was placed on differ- everyday sense of this word, an artist who is ent aspects of realism (e.g. its naturalist, social, and engaged in reproducing images of the visible world, mimetic aspects), depending on the time and place. a follower of the mimetic tradition. The history For instance, in and Germany in the 1930s of art begins with cave frescoes – an imitation of and 1940s one could speak of the phenomenon of nature, but also a particular type of activity, which fascist antimodernism, while in the USSR under may be distinguished from syncretic ritual culture. Stalin there was ‘proletarian’ realism, a movement In ancient classical times, a work of art was consid- which was nevertheless oriented on academic tradi- ered to be that which reproduces objects in the most tions. After WWII, realism underwent a signifcant naturalistic way (think of the argument between change of character, although the concept remained the artists Zeuxis and Parrhasius regarding the cur- the same. In the 1970s in the West, hyperrealism tain covering the latter’s painting). The term ‘real- emerged as a part of pop art and the postmodern- ism’ derives from the Latin word res (‘thing’), which ist movement, taking its place right at the front of is to say that realism is art that is focused on the the happening culture. This was in a sense a return reality of objects. However, the second half of the to the ancient classical striving to make depiction 19th century brought an emancipation of realism; indistinguishable from the thing depicted. We might realism ceased to be a quality of art, becoming one say that hyperrealism was a modernist gesture, of a series of tendencies such as academicism and which strove to abstractify not merely objectless, romanticism. In the second half of the 19th century, but also fgurative subject-matter.2 realism in culture took on another important shade of meaning: now what was important was not imi- 1 A. Yakovlev. ‘Mikoff,’ Raduga, 1992, No. 10, p. 44. tation of nature, but ‘truthful’ refection of social 2 See below on the Soviet critique of hyperrealism as a tendency in activity – in an ideological sense. Modernism.

72 73 Mikoff Sculptures At the same time, abstract art, in absolutizing mate- not cancel out proletarian culture, but rather gives In the middle of the 1980s, the high-standing Soviet needed to operate with such extensive territories – riality, likewise turned out to be not without a real- it its form. The slogan of national culture was a art theoretician Vadim Polevoy described the for- was no longer of any use. Realism was forced to ity of its own. It is not for nothing that Tony Smith, bourgeois slogan for as long as the bourgeoisie mation of a bipolar model in world art after World absorb various Modernist tendencies, while at the the well-known minimalist sculptor of the second were in power, and the consolidation of nations War II, distinguishing two principal conficting same time continuing to call itself socialist. To the half of the 20th century, spoke of his own striving occurred under the aegis of the bourgeois regime. movements: neorealism and abstractionism. The greatest extent, this process concerned architecture: to create forms, the only and principal quality of The slogan of national culture became a proletarian former naturally characterizes to a large extent the this was how the khrushchevka [a type of prefabri- which was their very presence.3 This was likewise a slogan when the proletariat came to power, and the Warsaw Pact countries, while the latter is a phenom- cated fve-storey residential building which was built radical (or ‘tautological’, to use the word employed consolidation of nations occurred under the aegis enon of the capitalist world. At the same time, an on an industrial scale under Nikita Khrushchev], by Didi-Huberman) realism. of Soviet rule. He who has failed to understand the important role on the art scene, thought Polevoy, a kind of multiplied ‘architectural zero structure’ à fundamental difference between these two situations continues to be played by those whom he called ‘old la Malevich, came into existence.10 However, in the Today, we are undergoing yet another twist in the will never understand either Leninism or the essence masters’ – Picasso, Matisse, Léger, Chagall, and so realm of monumental art, painting, and sculpture return to realism.4 In Russia, for instance, impor- of the national question.’6 It follows from Stalin’s on. Their art ‘serves in the new situation as a guard- there was no such abstractionist movement. Rather, tance is increasingly being attached to ‘traditional- dialectical reasoning that one and the same national ian of experience and of the artistic tradition which what happened was that the system allowed the ity’; the emphasis is on opposition to ‘Western’ culture (form) may be both socialist and something was revived after […] the destruction of the war.’8 language of socialist realism to be penetrated by a movements, and if the latter are not branded as different, depending on the political situation. This However, the ‘oldies’ no longer play any signifcant collection of various ‘isms’. ‘bourgeois’, then they are still seen in a negative logically implies that socialism is fnite – something role; according to Polevoy, the main battle is light. All the above peripeteias involving form and to which, of course, no one at that moment dared between the frst two tendencies; the two are polemi- One of these ‘isms’ was hyperrealism, which has meaning constitute the route along which the global draw attention. In a sense, this doctrine makes a cally pitched against one another. Previously, it was proved the closest to Mare Mikoff’s artistic pro- history of art is moving; this route consists of tracks good ft with Max Dvořák’s rationalistic under- thought that only the Soviet ideological machine gramme. Of course, at the beginning of her career, made by a large number of individual artistic fates. standing of the transformation of art. Dvořák tries kept such a jealous eye on the leaders of capitalist as in the case of most of her coevals, Mikoff worked In saying ‘I am a realist’, the artist may express a to establish a link between ideological content and countries; however, today the political back-story in a kind of ‘Expressionist’ style which is most certain utterly individual method, and yet he or she the form, which refects this content (‘history of to abstractionism is well known: ‘Why did the frmly associated with socialist realism in sculp- will always have a relation to a particular already the spirit’).7 Socialist realism was undoubtedly a CIA support them? Because in the propaganda war ture – an Expressionism which is fgurative, but at existing ‘realism’. political, not an artistic construct. There can be no with the , this new artistic movement the same time expresses the reality not just of the doubt that for Stalin it was an instrument to be used could be held up as proof of the creativity, the subject, but also of the material (examples are her Mare Mikoff arrived on the art scene of the USSR in asserting his authority over the multi-national intellectual freedom, and the cultural power of Kaspar and Sorrow (1973)). This kind of approach at a time when the offcial and only possible style in territory, following the victory in WWII and the the US. Russian art, strapped into the communist (where the human fgure is given in inextricable the entire state was socialist realism, a style, which annexation of new countries to the USSR. Stalin’s ideological straitjacket, could not compete.’9 and emphatically dramatic interaction with the had inherited a great deal from 19th century realism, departure from the scene did not mean that his substance of the often coarse, unworked stone with its emphasis on sociality. However, if the instrument was no longer used. However, the accent However, to see the opposition between abstract from which it has been carved) was extensively old realism had a clearly critical tendency and was placed upon ‘tradition’ was replaced with an innova- and fgurative art as nothing more than political used by Mikoff’s colleagues at the time in the USSR not practised as the only offcial doctrine, its Soviet tive model involving orientation on the future. This confict would be a clear oversimplifcation. It is (V. Tsigal, J. Soans, A. Portyanko, A. Kibalnikov, offspring came into the world as a polemically future turned out to be related to the attainments probably more correct to say that this or that ten- and many others). However, it was not long before pointed (compared with Western and early-Soviet of the Western world, attainments, which had to be dency in art was supported by a particular political Mikoff switched to a different path – the path of avant-garde art) and yet complete style: ‘The fowers ‘caught up with and overtaken’. force and was used as an instrument of opposition hyperrealism. of Western art put down deep roots […] It has been in the Cold War. The activities of the artists them- necessary to fght long and hard against all these rye selves could also have a political meaning, but Socialist Hyperrealism grasses, which are obstructing the development of 3 G. Didi-Huberman, To, chto my vidim. To, chto smotrit na nas, not at all the meaning ascribed to it by the system. healthy Soviet art. The great majority of art histori- St Petersburg, Nauka, 2001, p. 182. Modernists engaged in abstractionism might well As said above, the doctrine of hyperrealism proved 4 See: L. Shakirova, Rossiya. Realizm, XXI vek: Katalog vystavki v ans and critics over the course of more than 20 years Gosudarstvennom Russkom muzee. Katalog. St Petersburg, sympathize with Marxism, while adherents of to be directly related to the question of how the have ignored the wonderful realistic traditions in Russkiy muzei, 2015, pp. 6–15; see also the following critical socialist art, on the contrary, might well become territories of the USSR were governed: all works response to this exhibition: A. Tolstova, ‘Realizm kak konsensus’, national art […] have taken a contemptuous and high- Kommersant Weekend, 20. XI 2015, (http://www.kommersant.ru/ ‘dissidents’, as they were termed in the USSR, and of art were supposed to be ‘national in form and handed attitude to the pride and glory of Russian art, doc/2851468). might use realist images as an expression of escapist socialist in content’. If the national art elite recog- the work of the peredvizhniki [‘Itinerants’]…’5 5 The Resolution of the Council of Ministers of the USSR regarding ideas – as an attempt to surreptitiously revive pre- nized this or that Modernist trend as its own, then the Transformation of the Academy of Arts in 1947. Cited from http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/Article/Boim_ communist meanings. To lesser or greater extent, This is what Stalin, its ‘author’, had to say of social- Kitch.php the offcial system was compelled to make conces- ist realism: ‘Proletarian in content and national in 6 I. Stalin, On the Political Objectives of the University of the sions and to permit the existence of underground 8 V. Polevoy, ‘Iz istoriy zarubeznogo iskusstva poslevoennyh let. Peoples of the East. Speech given to an assembly of students of the Neorealizm i abstraktzionizm serediny 1940–1950-h godov,’ form: that is the universal human culture towards Communist University of the Workers of the East, 18. V 1925. movements. This is one of the reasons why, when Sovetskoe iskusstvoznanie, 1986, No. 20. which socialism is moving. Proletarian culture does Cited from: http://www.nlobooks.ru/node/1124#sthash.Fi7iOVkn. a large number of countries moved into the Soviet 9 F. Stonor Saunders, ‘Modern Art was CIA 'Weapon',’ Independent, dpuf 22. X 1995. not cancel out national culture, but rather gives it 7 See: Dvořák, M, Istoriya iskusstva kak istoriya dukha, St Petersburg: sphere of infuence, socialist realism in its initial, 10 See: A. Levchuk, V. Frolov, ‘The Architecture of the Zero Structure’, its content. And, vice versa, national culture does Akademicheskiy proekt, 2001. historicist form – as a universal art system which Project Baltia, 2009, No. 2 (7), pp. 24–30.

74 Vladimir Frolov Mare Mikoff: Realism Re-coded 75 Mikoff Sculptures the Soviet system proved capable of accepting it: let (‘new realism’, ‘radical realism’, ‘hyperrealism’, of surfaces.14 Here, we may remember the altar So again, we have an instance where a borrowed the form be of whatever kind; the main thing was ‘photorealism’, ‘sharp-focused realism’, ‘cold real- sculpture in the Church of the Holy Spirit in Tallinn ‘capitalist’ form, after acquiring socialist content, that the content should be socialist. It was precisely ism’), justly pointing to their shared party roots, (1483), with its distinctive Gothic interpretation of is legitimized in the USSR and given a positive such a system of agreement which took shape in a as of a phenomenon which is ‘much closer to the folds in clothing; all this was one of the impor- interpretation; this turns upside down, so to speak, particularly clear form in Estonia following the ‘art abstractionism with its rejection of artistic knowl- tant sources of inspiration for Mikoff’s hyperreal- its signifcance. revolution’ of 1966, as a result of which local artists edge of the world than to realism.’13 Hyperrealism ism, a hyperrealism which is, it would seem, focused in effect received permission to work without being is accused of aiming ‘not to refect reality, but to to the highest degree on modernity. The same process of systemic re-coding of form subject to total stylistic censorship. An important reproduce it in an illusory and mechanistic fash- occurred in the art of sculpture, too: the hyperrealist aspect of this ‘pact’ was the need to send accept- ion.’ And if painting in such a case comes close to However, in spite of its ancient roots, hyperrealism’s techniques, which are characteristic of Mare Mikoff able works to union-wide exhibitions. If we look at photography, then sculpture closely resembles man- role in the system of Soviet culture nevertheless (see her Portrait of Jaak Soans, 1986–1987), were the work of Mikoff, we can very clearly see, above nequins or dolls (John de Andrea, Jenny Howarth, consisted of representing the future. In an article no longer viewed as ideologically hostile. In a sense, all, a thematic principle: Estonian Woman (1983), William Stuart). for the catalogue of the exhibition Russia. Realism. they played another important role, flling the niche Peasant Woman (1983–1984), Village Girl (1984), 21st Century, Lyubov Shakirova points out that in between the ‘correct’ socialist reality given in repre- works which were shown in Moscow and were then It turned out that when hyperrealism entered the making their own paintings similar to photographs, sentations and the real world with its ineliminable acquired by the Tretyakov Gallery, are, above all, Soviet Union, it could be evaluated differently. Cap- the young artists of the 1970s and 1980s (Mikoff’s non-systemic elements coming from the West.16 social types which represent the structure of the italist in origin, this form now acquired a socialist generation) wanted to refect ‘the lifestyle, fashion, state in accordance with the principle of including content, ‘warmed up’, and won approval (naturally, and customs of their generation’.15 In other words, The Future in the Past simple Estonians in the amicable family of Soviet the term ‘hyperrealism’ was dropped). And this this was a trendy and therefore progressive style, peoples. Undoubtedly, the formal aspect of the transformation of style was not just rhetorical, but which contributed to the affrmawtion of new aes- When the USSR fell apart, a ‘hyperrealist’ as opposed works included in such exhibitions could not be as very real. If we look at the works by Mare Mikoff, thetic (and ethical) values. Lyubov Shakirova’s thesis to a ‘bright’ future befell the territory, which it had daring and experimental as the formal aspect of they cannot be called cold or inhuman. It is not for is best illustrated by Mikoff’s sculpture Frightener occupied. The only reality of the time was the pres- works shown only in Estonia. However, in general, nothing that the Western hyperrealist who had the (1979), a character (a hippy) made from painted ent: Francis Fukuyama declared the ‘end of history’ the given pattern of interaction proved entirely biggest infuence on Mikoff, as she herself has said, ceramics and wearing the kind of green trousers (his book with the same title was published in 1992, effective and existed successfully up until the was the American George Segal. Segal’s works keep which were typical of the age and a bandanna with a year after the collapse of the Soviet Union). Nev- moment when the USSR fell apart.11 Here is a typi- their distance from sculptures which are engaged in a large pacifst sign. And if, according to Shakirova, ertheless, as in ’s tale, a part in the new cal example of socialist realist art criticism based on showing only their surface – objects without content; hyperrealism never became properly established in social order was played by dark forces (‘pirates’). compromise: ‘Being truly the art of the Party and in them, we see a striving to refect everyday life – a Leningrad, in the Estonian Soviet Socialist Repub- The ‘guests from the future’ (in actual fact, guests of the people, Estonian Soviet art refects the life of life of the kind which can be found in the paintings lic, and likewise in Moscow, on the other hand, it from abroad) became everyday characters. The the Soviet people with increasing depth, while doing of Edward Hopper, the master of recording life – was in great demand. hyperrealist tendency in art did not itself disappear; so in a distinctive national form […] Estonian Soviet but also to ‘defamiliarize’ everyday reality. The it turned out to be one of the components of art has grown up, enriching itself with the experi- theme of everyday reality was the ‘window’ through Hyperrealism found a place, of course, not just in an overall cocktail of images and methods in which ence of the whole of multinational Soviet art.’12 which Mare Mikoff was able to import hyperrealism Soviet sculpture, but also in mass art – in cinema. ideological criticism is altogether absent. Artists into socialist territory; is there anything more Here we might recall Werther, the robot in the flm were fascinated by the process of the system’s However, the street reality of the Soviet Union in socialist than the ordinary life of ordinary people? Guest from the Future (1984; based on Kir Buly- disintegration. Many Russian artists (and a number its fnal stages was itself subject to unrelenting mod- chev’s novel Alice: Girl from the Future). Appro- of Estonian artists as well – Leonhard Lapin, for ernization and could no longer be depicted using Upon entering the USSR, hyperrealism was re-eval- priately for a hyperrealist character, the robot only instance) were interested in the signs of the dying typical characters of the 19th century. This is what uated, but it also came to be linked with ‘national superfcially resembles a person; it has a glossy Soviet age (sotsart). Mikoff, on the other hand, was created room for the emergence of photorealism or form’. Undoubtedly, Mikoff was also infuenced and beautiful exterior and an interior consisting focused more on the very plasticism of the parts hyperrealism in the USSR. As a movement, which by local monuments in Estonia – and especially of a dead and mechanistic substance. Is Werther of the lost whole: in her art, the base, head, and existed in capitalist countries, this phenomenon by Gothic sculpture, in which particular importance really any different from a statue come to life? drapery may all be separated, becoming objects came up against vehement criticism in the Soviet was placed on a special materiality and naturalness It is characteristic that Werther’s ‘exterior’ image Union. Of course, for many people books about was taken in its entirety from the Italian flm Western art with their ferce arguments against the La Guerra dei Robot (1978), but the ‘content’ of 14 See M. Dvořák, ‘Idealiszm i naturalizm v gotitcheskoi skulpture various practices of ‘decaying capitalism’ were the 11 If we look at this kind of system (‘the norm in the centre, experiments this image was now diametrically opposite: if the i zhivopisi,’ – M. Dvořák, Istoriya iskusstva kak istoriya dukha, on the periphery’) from the point of view of how today’s global pp. 51–134. The article was published for the frst time in best source of visual information about what was system of representation of art functions, then it appears that prototype is a wicked, soulless, dumb soldier (of the USSR in the 1930s (admittedly, in an abridged version, the going on on the other side of the curtain. Neverthe- these systems are similar – except for the fact that ultra-radical which there are a great many in Italian cinema), original was published in Germany in 1924). less, let us listen to what the criticism was saying. and formalist projects are shown in international exhibitions while the Werther of the Soviet flm is endowed with 15 L. Shakirova, Rossiya. Realizm, XXI vek: Katalog vystavki v realist and traditionalist projects are marginalized. Gosudarstvennom Russkom muzee, Katalog p. 6. In a chapter entitled ‘Hyperrealism’ in her book 12 A. Künnap, Š. Jassmann, Vystavka estonskogo izobrazitelnogo a refective capacity and a sense of humour, and 16 Later, when she was working in newly independent Estonia, Mikoff Modernizm. Analiz i kritika osnovnykh naprvleniy iskusstva. Katalog. Tallinn: Kunst, 1956, p. 14. his death, which is full of self-sacrifce, is tragic – did not forsake the hyperrealist method, but exploited it still more 13 V. Krjutchkova, Giperrealism. – Modernizm. Analiz i kritika intensively, as we can see from her recent sculpture Dusk 2 (2014), [Modernism. Analysis and Criticism of Main Trends], osnovnykh napravleniy. Eds. V. Vanslova, M. Sokolova. Moscow: completely in the spirit of Goethe’s hero of the in which we may see a resemblance to the androgynous hero V. Kryuchkova writes of a group of movements Iskusstvo 1987, p. 285. same name. Werther.

76 Vladimir Frolov Mare Mikoff: Realism Re-coded 77 Mikoff Sculptures with an existence all of their own. Such works of of contemporary art something, which is of true art appeared on the scene in the 1980s, when the air worth, so in the urban space you may also come was thick with the feeling that the political giant across works that possess depth and elegance. was about to disappear. Such are her Portrait of Vilen Künnapu (1989), her series of cones from the Mikoff’s street compositions with multiple fgures – end of the 1980s, her amusing tailed characters such for instance, Stupa I (1983–1984), and her sculpture as Library Rats (1992–1993), and, fnally, her 2002 Dawn next to the Viru Hotel (2004) – create installation with sitting fgures with cubic ‘heads’ a special space which is close to the viewer’s space, She Hears … She Sees. In the same category is her but still absolutely separate from the latter. Here it installation Ugly Buildings Concealed with Cloth is appropriate to recall Hegel’s idea that sculpture (2010), where the drapery on one side conceals the initially belonged among the swarm of temple arts, models of buildings, as if throwing the shroud of from which it subsequently, like other arts, emerged time over what are probably kitsch and tasteless into a secular condition: ‘Sculpture, unlike turbulent structures from the past. In such works Mikoff’s passion, which throws itself with all its force at a ‘realism’ uses elements of abstract art, combining single moment, depicts in its quiet wordlessness what are apparently two opposite realities. a strong neutrality, which calmly locks all forces on itself […] We see in authentic images of sculpture It cannot be said that political changes had a seri- a tranquil depth which contains the possibility of ous effect on the creative work of Mare Mikoff. the realization of all forces.’17 Rather, we see the development of a number of artistic themes, which are characteristic of all her This kind of ‘locking all forces on itself’ is indeed work. Such themes are: hyperrealist interpretation felt in Mikoff’s works, which transmit an impression of images; an unmistakable theatricality; an inter- of our time into eternity (or that space which Boris est in materials and texture; and the endowing of Groys calls ‘the archive’). Mikoff does not remove particular elements of the sculpture with vitality. herself from her works in the manner of Tony However, her work is affected by a distinctive ‘spirit Smith, who wanted to eliminate all content from of the time’ or zeitgeist and changes in accordance his objects, leaving only a certain ‘presence’. For with the transformation of this spirit (as described this reason, her realism is authorial, a realism which by Dvořák). In this respect Mikoff cannot be put seeks the truth of art and strives for the only real- in the same camp as the Modernists, whose objec- ity which is given to us, the experiencing of time. tive was to facilitate the formation and development And when the Future fnally really arrives, Mikoff’s of the spirit of history (Hegel); it would be more sculptures will remain in place, while other works of correct to say that she, like a medium, transmits – art, on the other hand – the numerous forms/masks – or refects – tendencies which exist in the air. will disappear, as happened with the pirates in Visi- tors from the Future, following the arrival of Polina, Space and Time the employee of the Institute of Time, or covered with a shroud, like the Ugly Buildings in Mikoff’s Sculpture was once a part of the architectural own work. ensemble or itself formed a space around itself, but today it has become a function of the current, all-penetrating public setting to which, it should be noted, architecture itself is subordinate. Sculp- ture has come to resemble a temporary stage set, a mannequin – a dynamic escort and marker of social action. Becoming a part of daily reality, of ordinary life, sculpture has begun to lose its sense of belonging to the world of art, following the gen- eral movement initiated by Duchamp, the grand- father of hyperrealism. However, just as, when wandering through a museum of modern art, you may meet, among the numerous mediocre works 17 Zolotonosov, M., Bronzovy vek., St Petersburg, 2005, p. 33

78 Vladimir Frolov Mare Mikoff: Realism Re-coded 79 Figuurid

Figures

80 81 Torso kätega. 1971. Plastik Autori omand

Torso with Hands. 1971. Plastic Collection of the artist

82 Figuurid Figures 83 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Ema ja laps. 1972. Kips Istuja. 1972. Dolomiit Asukoht teadmata Asukoht teadmata

Mother and Child. 1972. Plaster Sitter. 1972. Dolomite Location unknown Location unknown

84 Figuurid Figures 85 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Kaspar. 1973. Kips Sõbranne. 1974. Šamott, puit Autori omand Eesti Kunstimuuseum

Kaspar. 1973. Plaster Girlfriend. 1974. Grog, wood Collection of the artist Art Museum of Estonia

86 Figuurid Figures 87 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Istuv torso. 1975. Kips Mari ja Jüri. 1976. Pronks Tallinna Kunstihoone Tretjakovi galerii, Moskva; 2. variant Tallinna Raekoda (1994, alumiinium)

Sitting Torso. 1975. Plaster Mari and Jüri. 1976. Bronze Tallinn Art Hall Tretyakov Gallery, Moscow; 2nd issue (1994, aluminum)

88 Figuurid Figures 89 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Funktsionalist (autoportree). 1976. Pronks Klaasipuhuja. 1977. Pronks Asukoht teadmata Eesti Ajaloomuuseum

Functionalist (self-portrait). 1976. Bronze Glass Blower. 1977. Bronze Location unknown Estonian History Museum

90 Figuurid Figures 91 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Meesakt. 1978 kips, 1979 pronks Ehmataja. 1979. Šamott, värv Autori omand Tallinna Kunstihoone

Male nude. 1978 plaster, 1979 bronze Startler. 1979. Grog, colour Collection of the artist Tallinn Art Hall

92 Figuurid Figures 93 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Tädi Miina. 1982. Kips Kolleegid. 1982. Pronks Erakogu Tretjakovi galerii, Moskva

Aunt Miina. 1982. Plaster Colleagues. 1982. Bronze Private collection Tretyakov Gallery, Moscow

94 Figuurid Figures 95 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Eestlanna. 1983. Pronks Maanaine. 1983–1984. Pronks Tretjakovi galerii, Moskva Tretjakovi galerii, Moskva ja Eesti Kunstimuuseum

Estonian Woman. 1983. Bronze Country Woman. 1983–1984. Bronze Tretyakov Gallery, Moscow Tretyakov gallery, Moscow and Art Museum of Estonia

96 Figuurid Figures 97 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Stuupa 1. 1983–1984. Šamott, puit Laud. 1984. Pronks, šamott Autori omand Eesti Kunstimuuseum

Stupa 1. 1983–1984. Grog, wood Table. 1984. Bronze, grog Collection of the artist Art Museum of Estonia

98 Figuurid Figures 99 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Tšelovek – mirotvorets – skulptor (Inimene – maailma looja – skulptor) Edasi. 1987. Pronks 1985. Pronks. Tartu Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum

Chelovek – Mirotvorets – Sculptor (Human – Creator of the World – Sculptor) Forward. 1987. Bronze 1985. Bronze. Tartu Art Museum Tartu Art Museum

100 Figuurid Figures 101 Mikoff. Skulptuurid Sculptures # 82. 1989. Pronks, marmor, raud # 83. 1990. Pronks, marmor, raud Tartu Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum

# 82. 1989. Bronze, marble, iron # 83. 1990. Bronze, marble, iron Tartu Art Museum Art Museum of Estonia

102 Figuurid Figures 103 Mikoff. Skulptuurid Sculptures # 84 (Kass). 1990. Pronks Haigutav autoportree. 1990–1991. Malm, värv Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum

# 84 (Cat). 1990. Bronze Yawning Self-portrait. 1990–1991. Cast, iron Tallinn City Council Art Museum of Estonia

104 Figuurid Figures 105 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Mare. 1995. Alumiinium, tekstiil, värv Tallinna kilutüdruk. 1997. Pronks Tartu Kunstimuuseum Erakogu

Mare. 1995. Aluminium, textile, colour Tallinn Sprat-girl. 1997. Bronze Tartu Art Museum Private collection

106 Figuurid Figures 107 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Kestast välja. 2013. Alumiinium Karjatüdruk. 2015. Alumiinium, värv Erakogu Autori omand

Out of the Shell. 2013. Aluminium Sheperd Girl. 2015. Aluminium, colour Private collection Collection of the artist

108 Figuurid Figures 109 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Kümne skulptori näitus Tallinna Kunstihoones 1992. aastal. Mare Mikoff ja Terje Ojaver. Ten Sculptors group exhibition in Tallinn Art Hall in 1992. Mare Mikoff and Terje Ojaver.

110 111 Skulptuuri avalik asjalik ajalugu Gregor Taul

Skulptuur on objekt, mille tunnusteks on raskus- füüsilise kehaga, vaid laotub üle ruumi, milles vaa- jõud, ruum, keha ja vorm.1 Skulptuurikunstil on taja teda kogeb. Ruumitunnetust rõhutab omakorda oma ajalugu, mis kõneleb sellest, kuidas inimesed kinesteetiline, ajaline kogemus. on maailma mõistmiseks ja mõtestamiseks asju kasutanud. Skulptuuris paljastub inimeste asjalik Modernistliku lääne skulptuuri kui sõltumatu natuur. näituse- ja ateljeekunsti sünd leidis aset sada aastat tagasi. Umbes sama vanaks peetakse professionaal- Skulptuuri kogemisel rakendub eriline meeleseisund – set eesti skulptuuri. Enne seda, kui Auguste Rodin skulpturaalne kujutlusvõime.2 Nimelt: saamaks oli otsustanud oma hiliskarjääris (1900–1917) lahti osa kolmemõõtmelisest teosest, tuleb sellele esiteks öelda mastaapsetest riiklikest tellimustest, mida ring peale teha, kuid siiski ei ole võimalik skulp- hakkas edasi arendama vabaloomingu raames, tuuri „ühe korraga” näha, sest alati jääb mingi osa elasid Euroopa skulptorid tavaliselt tellimusest telli- temast varjatuks, teise külje alt võib teos olla täiesti museni. Rodini iseseisvumine kunstnikuna, mis sai teistsugune. Kuna on võimatu öelda, kust skulptuur teoks arhitektuurile allutatud skulptuurist loobu- algab või lõppeb, on välistatud ka ainuõige vaate- misega, lõi pretsedendi, mis sai eeskujuks paljudele punkt. See-eest on vaataja võimuses kujutleda seda sel ajal Pariisi saabunud välismaa kujuritele.3 Eesti mitmetahulisena, skulpturaalsena. Õigupoolest on skulptoritest kolis sinna esimesena Jaan Koort, elades skulpturaalne kujutlusvõime skulptuuri tajumise seal ajavahemikul 1905–1915. Just temasugused ainuvõimalik viis. Kuigi raidkunsti ja plastikat kirjeldatakse tavaliselt taktiilsuse ja massi kaudu, ei tohi galeriis või muuseumis teoseid puudutada. 1 Sellist defnitsiooni on eelistanud Leedsis asuva skulptuuri Seetõttu toetub vaataja veelgi enam skulpturaalsele uurimisele pühendunud Henry Moore’i Instituudi teadurid. Vt nt L. Le Feuvre, Foreword. – Sarah Lucas. Ordinary Things. kujutlusvõimele, manades oma silme ette ruumilise Toim L. Le Feuvre. Leeds: Henry Moore Institute, lk 6. pildi, mille juurde kuuluvad ka raskus, tekstuur jms. 2 A. Potts, The Sculptural Imagination. Figurative, Modernist, Minimalist. New Haven, London: Yale University Press, 2000. Kuna skulptuuri kogemine on seotud vaataja paik- 3 P. Curtis, Sculpture 1900–1945. Oxford: Oxford University Press, nemisega ruumis, ei piirdu skulptuuri tähendusväli 1999, lk 66–70.

112 113 Mikoff. Skulptuurid uustulnukad aitasid kaasa suveräänse skulptuuri nukke nagu Metsik, mille kohta pärinevad vara- mis võiks olla kollektiivse mälu jäädvustamisel Ehkki kõik monumendid pole sõjapidamisele kaelakandmisele, sest nende võimalused võõras seimad kirjalikud teated 17. sajandi lõpust. Tegemist vastupidavam kui sõna kivisse uuristamine? pühendatud, seostatakse neid kahte tavaliselt oma- linnas tellimusi saada olid ahtad, samas polnud neil oli talve hakul meisterdatava õlenukuga, mis viidi vahel. Selle seose tingisid esimese maailmasõja järel võimalik kaugtöö korras kodumaa tellijatele skulp- kevadtalvel teiba otsa aetuna rahvahulga ja suure Kui Eesti esimeste kirikute ehitajad ja kaunistajad püstitatud sajad tuhanded anonüümse vormiga tuure teha. Tehti näitustele ja endale, kui hästi läks, melu saatel metsa (nii pidid metsa jääma ka olid peamiselt võõrsilt tulnud meistrid, siis 16. sajandi sõjamonumendid üle maailma. Kuna maetavaid oli siis keegi ostis ka. õnnetused ja haigused). Kreutzwald nimetas neid keskpaigaks olid eestlased Tallinna ja Pärnu kivi- korraga palju ning mälestada tuli ka tundmatuks Metsiku-pidusid lausa bakhanaalideks.10 Setude seppade tsunftis ülekaalus.13 Arhiividokumentides jäänud sõdureid, osutusid tüüpkalmistud ja -mäles- Sada aastat on skulptuuri ametliku ajaloo, kolme- viljakusenukk Peko kuulus tervele külale. Selle esinevad need meistrid eesnimedega, märgitud on tusmärgid vältimatuks.18 Leinavad inimesed linnas saja tuhande aasta kõrval tühine aeg, kuhu mahub kinnituseks veetis ta iga uue aasta ise talus. Pekot töömahud ja hinnad, kuid mida keegi tegi, ei ole ja maal vajasid kombekohaseid mälestusmärke, vaevalt neli-viis põlvkonda kujureid.4 Briti kunsti- hoiti riidesse mähitult viljasalves, kust ta võeti välja enamasti teada. Igal juhul raius keegi neist meestest mille ees oma kurbust väljendada. Ehkki samal ajal ajaloolane James Hall on kritiseerinud põhimõtet, vaid pidustuste ajal. Kodukeskne oli ka mujal Eestis esimesed siinsed linnaruumi paigutatud kollektiiv- lõid Pariisi koolkonna skulptorid avangardse et renessansist alates on lääne kunstiajaloolastel tuntud koduhaldjas Tõnn, kelle kultus säilis sed mälestusmärgid, sest on teada, et 1560. aastatel vormiga arhitektoone, ei leidnud need rahvahulkade olnud tavaks eri stiilidest esile tõsta vaid üht skulp- 20. sajandi alguseni. Tõnni kaitse all oli kari ja püstitati Tallinna kolm avalikku monumenti Vene- poolt mõistmist ega kasutamist.19 torit, tekitades nimekirju nagu Ghiberti, Donatello, seda nukku hoiti peidetuna mõnes varjatud nurgas Liivimaa sõjas langenuile.14 Üks neist asub praegu- Michelangelo, Bernini, Canova, mistõttu skulptuuri- või pööningul.11 seni Marta tänaval. Tegemist on kõrgel soklil asuva Prantsusmaal püstitati ajavahemikul 1920–1925 lugu mõjub maalikunsti oma kõrval kummaliselt paekivist ristiga, mis on pühendatud Tallinna koda- enam kui 30 000 esimesele maailmasõjale pühenda- monoteistlikult.5 Sinul tohib ainult üks skulptor Need on vaid üksikud ürgsed mustrid üüratust nikule ning oma aja ühele tuntumale kaupmehele ja tud monumenti (15 tükki päevas), millest enam kui olla! Eesti skulptuuri (šovinistlik) genealoogia võiks materjalist, mille teadvustamata kohalolu eesti ka kurikuulsale salakaubavedajale Blasius Hochg- pooled olid traditsioonilised mälestuskivid, neile olla umbes selline: August Weizenberg, Amandus skulptuuris võiks edasi uurida. Viimase sajandi revele, kelle tapsid sealsamas 1560. aastal Vene-Liivi järgnesid tundmatu sõduri fguuriga kujud.20 Suur- Adamson, Anton Starkopf, Juhan Raudsepp, jooksul on eesti skulptuuris domineerinud avaliku sõja ajal Ivan Julma sõdurid.15 britannias, kus vallakeskustesse püstitati langenute Enn Roos, Jaak Soans, Tauno Kangro, Johnson & monumendi roll, mis sarnaselt arhitektuuriga mälestuseks 16 463 mälestusmärki, domineerisid Johnson, Jass Kaselaan.6 Aga õnneks ei ole, sest väljendab võimusuhteid.12 Õigupoolest on lääne Komme katta pühakoja põrandasse paigutatud haud lihtsad ristiga monumendid.21 Mälestusmärkide see on palju rikkam, isegi lõbusalt „polüteistlik”. skulptuur olnud juba uusaja algusest rohkem reljeefselt kujundatud kiviplaadiga jõudis Eestisse kõrval toodeti tehasetööna tuhandete kaupa lakoo- võimu kandjate teenistuses kui näiteks maalikunst, koos 13. sajandi kivikirikutega. Selliseid hauaplaate nilise kujundusega tüüphauakive, millega täideti Eesti skulptuuriloo alguses seisab tundmatu ürgaja kirjandus või muusika. Eriti ilmekalt on valitseva leidus Eestis laialdaselt, ainuüksi Niguliste kiriku sõjaväekalmistuid üle Euroopa. „Skulptureerimata” autor, kes nikerdas oma kätega valmis vanima ideoloogia esindamine avaldunud raidkunstis, sest inventariraamatus loeti neid 1765. aastal kokku 195.16 kivimassi ning napi kujundusega ristide üleküllus inimfguuri, mis meie aladelt leitud on. Pärnu jõest Tänapäeval eksponeeritakse neid sageli püstiselt, skulptuurikunstile tol hetkel kõige paremat mõju ei välja toodud 10 cm kõrgune sarveoksast valmista- tuntumad paiknevad Tallinnas Katariina käigus, avaldanud. Ühelt poolt jättis see professionaalsed tud stiliseeritud kujuke kujutab tõenäoliselt naist 4 Germain Bazini klassikalise skulptuuriajaloo kõige varasem kuhu on välja pandud Püha Katariina kirikust pärit kujurid lihtsalt tööta, teiselt poolt lõid ühekülgsed ning on dateeritud keskmisesse kiviaega, seega umbes reproduktsioon kujutab u 300 000 aasta vanust kahe otsaga hauaplaate. Pärast reformatsiooni muutus haua- monumendid kriitilise fooni tervele kunstistiilile.22 9600–4900 eKr. Kuju otstarve pole teada, kuid käsikirvest Saint-Germain-en-Laye’ Arheoloogiamuuseumi plaatide jt kiriklike kunstiteoste ikonograafline sisu: kogust. G. Bazin, The History of World Sculpture. Greenwich: analoogiate põhjal on püütud seda seostada esi- New York Graphic Society, 1968, lk 88. Kristuse kui lunastuse võtmekuju kõrval tõusis esile vanemate kultusega.7 Samast ajajärgust pärineb 5 J. Hall, The World as Sculpture. The Changing Status of kirjutatud sõna kui usu allikas, mistõttu on luterlik 13 R. Kangropool, K. Kodres, Linn kui tellija 16.–17. sajandil. Sculpture from the Renaissance to the Present Day. London: Kunsti tootvad institutsioonid ja käsitööharud. Tallinna näide. – Narva jõe äärest leitud poolemeetrine siksakkidega Pimlico, 2000, lk 2. memoriaalkunst pakkunud uurijatele huvi kui huma- Eesti kunsti ajalugu 2. 1520–1770. Peatoim Krista Kodres. Tallinn: rästikufguur, mille kohta arheoloogid arvavad, et 6 Disainer ja teoreetik Aleksander Jakovlev on eesti skulptuuri nismi ja reformatsiooni aadete kandja ja peegeldaja.17 Kultuurileht, 2005, lk 31. see võis algselt olla posti otsa riputatud.8 iseloomustanud ühemõtteliselt: „Üldiselt iseloomustab eesti Mil määral on luterlik vaim eesti skulptuuris edasi 14 K. Kodres, P. Ehasalu, J. Kuuskemaa, Memoriaalkunst. – skulptuuri lihtsavõitu atleetlik professionaalsus.” Ilmselt viitab ta Eesti kunsti ajalugu 2. 1520–1770. Peatoim K. Kodres. Tallinn: sellele, et Eesti ei kuulu skulptuurimaade hulka, mistõttu sünnib elanud? Kas sõna on domineerinud pildi üle? Kultuurileht, 2005, lk 383. Kui keskmisest neoliitikumist on säilinud mitmeid kujukunst üksikute ennastohverdavate „skulptor-maratonijooksjate” 15 E. Kangor, Blasius Hochgreve monument. – Kultuurimälestiste huviäratavaid kujukesi, siis järgnevatest aastatuhan- käe all. Euroopa skulptuuri- ja mitteskulptuurimaade vaheline Kognitiivteadlasest kunstnik Erkki Luuk on monu- register 2015. http://register.muinas.ee/public.php?menuID= tinglik piir jookseb sealt, kus lõpevad Euroopa viinamarjaistandused monument&action=view&id=2201 (vaadatud 10. V 2016). detest, mis hõlmasid neoliitikumi (u 3200–1800 eKr), (Lõuna-Inglismaa, Edela-Saksamaa). Kohati kattub see eraldusjoon mente nimetanud pejoratiivselt „monukateks”, mis 16 K. Kodres, P. Ehasalu, J. Kuuskemaa, Memoriaalkunst, lk 384. pronksiaega (u 1800–500 eKr) ja rauaaega (u 500 katolike ja luterlike alade piiriga. Kujumaad jäävad lõuna poole, kõlab nagu „molu”, „moondumine”, „mölakas”. 17 K. Kodres, P. Ehasalu, J. Kuuskemaa, Memoriaalkunst, lk 383. vana Lutheruse poolt ümber õpetatud aladel imedesse ega 18 K. Hallas-Murula, Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid. eKr–1200 pKr), ei ole säärastest leidudest mingeid kultuslikesse kujudesse ei usuta. Ehkki praegu ei kuulu Eesti Monumentide kriitika tuleneb ilmselt nende dekla- Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008, lk 23. jälgi. On küll leitud kirveid, nuge jm tarbe esemeid, skulptuurimaade hulka, on ta seda ajalooliselt pikalt olnud ratiivsest karakterist, nad tahaksid justkui vägisi 19 Eestis pakkusid 1920. aastate alguses Vabadussõja monumentide kuid üldises plaanis oli usukombestikus toimunud (katoliku kiriku memoriaalkunst, Rootsi ja Vene monarhia vaatajale selgitada, kuidas asjad tegelikult on. Tellija kavanditena kubistlikke arhitektoone välja Henrik Olvi ja Juhan kujulembus). Raudsepp. K. Hallas-Murula, Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja oluline pööre, mis ei soosinud ornamentikat ega 7 T. Jonuks, Eesti muinasusund. Doktoritöö. Tartu Ülikooli ajaloo ja võib küll soovida, et monument kannaks mõne aja- monumendid, lk 18. fguure.9 See aga ei välista, et nende pikkade aastat- arheoloogia instituut. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2009, lk 88. loolise sündmuse tähendust, kuid tegelikult on see 20 P. Curtis, Sculpture 1900–1945. Oxford: Oxford University Press, uhandete jooksul ei oleks siin kujukesi, nukke, 8 T. Jonuks, Eesti muinasusund, lk 89. vaid üks sellele viitavatest märkidest. Kuna kultuur on 1999, lk 26. 9 T. Jonuks, Eesti muinasusund, lk 136. 21 P. Curtis, Sculpture 1900–1945, lk 26. hernehirmutisi vms meisterdatud. 10 T. Toomet, Maagilise väega nukud. Tallinn: Hea Lugu, lk 128–129. info vahetamise ja talletamise keeruline mehhanism, 22 Hiljem, 1960. aastatel osutus tüdimus monumentide vastu 11 T. Toomet, Maagilise väega nukud, lk 137. siis pole imekspandav, miks muutuvad just monu- viljastavaks pinnaseks (neo)avangardse skulptuuri (abstraktsionism, 12 Monumendiks nimetatav skulptuur on rangelt võttes mälestusmärk, minimalism, installatsioon) läbilöömisel. Monumentalistika Hilisemast ajast on „polüteistliku” skulptuuriloo mis meenutab konkreetset ajaloolist isikut või sündmust, mis on mendid kui ideoloogilised infotahvlid kultuurisõdade „solkis” lääne kunstipubliku jaoks lõplikult ära nii natside kui rekonstrueerimisel oluline ära mainida tõrjemaagilisi monumendi asukohaga seotud. objektiks. nõukogude võimu propagandistlik skulptuur.

114 Gregor Taul Skulptuuri avalik asjalik ajalugu 115 Mikoff. Skulptuurid Eesti-aegsed vabadussõja mälestussambad (tavaliselt Matti Varik, Riho Kuld, arhitekt Allan Murdmaa) Praeguses Eesti Vabariigis kehtib alates 2011. aas- mälestusmärk (skulptor Villu Jaanisoo, arhitekt rist või sõdurifguur graniitsamba otsas) olid suurelt või Tallinna Maarjamäe memoriaalansambli tast kunstiteoste tellimise seadus – selle alusel peab Jorma Mukala, 1996), Charles Leroux’ mälestusmärk osalt niisama ilmetud kui nende Euroopa „ameti- (1965–1975, arhitekt Allan Murdmaa) puhul võis vähemalt üks protsent riigi raha eest ehitatava või (skulptor Mati Karimin, arhitekt Tiit Trummal, vennad”.23 Johannes Saar on argumenteerinud, et tavalise inimese jaoks kõrgmodernism rahvusliku renoveeritava hoone maksumusest minema kunsti 1989) ja soomuslaeva Russalka hukkunute mälestus- kunstiajalugu ei pruugi olla kõige adekvaatsem alltekstina tabamata jääda, siis sellest, et siinsed soetamiseks.29 Riigihanke seadusest tulenevalt on sammas (skulptor Amandus Adamson, 1902).32 kirjelduskeel nende mõistmiseks ja – hindamiseks: tsentraalsed monumendid erinesid oma vaoshoituse konkursid anonüümsed, võitja valib välja eksperti- „Kui küsime endalt, miks meie vabadusmonumen- poolest ülejäänud nõukogudemaast, pidi küll igaüks dest koosnev komisjon. Paraku näitab praktika, et Russalka oli üks esimesi modernseid monumente did näevad välja just sellised, nagu nad näevad, siis aru saama. ärksamad ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnikud Eestis, mille eeskujud pärinesid Peterburi-sarnastest vastamine peaks algama teadvustamisest, et nende neist osa ei võta. Kunstnikud ei ole motiveeritud suurlinnadest. Selle traditsiooni üksluisust püüdsid kontseptuaalsed juured asuvad folklooris, mitte Kultuuri järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse kohalt on esitama ideekavandit otsustusprotsessi: sel kujul 2011. aastal elustada kunstnik Margus Tamm ja modernismis. Ning see peaks ajendama laiemat ülioluline, et nõukogude ajal tegutsenud skulptorid tähendab see juba ette kompromisside tegemist. arhitekt Argo Peever, kes pakkusid linnainstallat- sotsiaalkultuurilist, kultuuriantropoloogilist ja miks ja arhitektid, aga ka kultuuriministeeriumi amet- sioonide festivali Lift11 konkursile idee, mis viinuks mitte ka etnograaflist analüüsi. Ühesõnaga siin ei nikud, kolhooside jt asutuste juhid, kes rahastasid Teine põhjus, miks avalikud kunstiteosed kipuvad huvilised mööda koridori pronksist ingli palge ette.33 aita ka võrdlused teiste Euroopa monumentidega, monumentide püstitamist, oskasid kõrgemalt tulnud kujunema dekoratiivseteks ja ettevaatlikeks, on Mõistetavalt ei andnud linnavalitsus kavatsuse reali- vaid peaksime pöörama tähelepanu rahvaloole.”24 suuniseid „tõlkevea” piirides omasse keelde ümber struktuurset laadi ning puudutab arusaama seerimiseks luba. See tõi välja ametnike hirmud, mis Nagu teada, valmisid toona siiski ka Edgar Johan panna. Topeltkodeerimise kõrgpilotaaži esindab avalikkus(t)est: tellijal võib tekkida kujutlus, et takistavad kunstiteoste installeerimist linnaruumis: Kuusiku ja Jaan Koorti maitsekad mausoleumid arhitekt Ülo Stööri ja skulptor Renaldo Veeberi kuna mängus on avalik raha, peab tulemus olema vorm ei tohi elektoraati ärritada.34 „Lohutusau- ja mälestusmärgid, mis olid hästi tuttavad parimate mitmemõtteline 1969. aasta mälestusmärk „Sakala- kogu avalikkusele. Kuid millisele täpsemalt? Kui hinnana” esitlesid Tamm ja Peever oma hilisemal sarnaste saavutustega mujal Euroopas ning maa kaitsjatele 1217–1223”, mille püstitamine avalikkust mõistetakse nii, et arvestada tuleb kõiki näitusel Hop galeriis tervet näitusesaali hõivanud esindasid nii abtraktset kujundimängu kui sügavat nõukogude okupatsiooni tingimustes väliseestlastele arvamusi, norme ja seadusi, siis välistatakse juba installatsiooni, kus vaataja sai kohtuda… iseendaga. sümboliloomet. uskumatuna tundus.27 eos julge kunsti sünd.30 Suures plaanis on problee- See oli ideaalilähedane kunstiteos ja skulpturaalse miks niisiis see, et tihti kulutatakse palju energiat kujutlusvõime maiuspala, kuid kahjuks mitte avalikus Tookord püstitati monumente suure uhkustundega – Ilmselt tagas mitme nõukogudeaegse avaliku kunsti - kunstiliste küsimuste üle vaidlemisele, kuigi teemaks ruumis. oli see ju eestlaste jaoks esimene võimalus omal maal teose õnnestumise see, et sel ajal kultuuriministee- peaks olema hoopis avalikkus, mis ei ole ega saagi peremehena käituda. Suur osa eestlastest näeb riumi all tegutsenud monumentaal- ja dekoratiiv- olla täpselt määratletud. Mille alusel usuvad inime- Palju kindlamalt ei saa end tunda needki teosed, monumentide küsimust tänapäevalgi sarnases val- kunsti komisjon esitas tippkunstnikele otsetellimusi, sed tänini idealistlikke konstruktsioone, nagu seda millele on juba ammu antud luba linnaruumi guses. Kui Anton Hansen Tammsaarele veel eluajal, kusjuures mõnikord tehti ettepanek juba enne pro- on ühiskond või demokraatia? ilmuda. 2015. aasta kevadel lammutati Tallinnas 1936. aastal, kodukohas Albul mälestussammas jekteerimise algust, luues nii võimaluse kunstniku ja rahandusministeeriumi, algselt Eesti NSV Riikliku püstitati, saatis kirjanik kohaletulnud 2000 inime- arhitekti koostööks.28 Õnnestunud avalike skulptuuride puhul räägitakse Plaanikomitee arvutuskeskuse hoone (arhitekt Ülo sele Narva-Jõesuust telegrammi: „Kõigile, kes kahte sorti lähenemisest: ühed teosed on sellised, Ilves, 1978), mille dolomiitreljeef – Eesti esimese kokku tulnud tõe ja õiguse pärast, saadab südam- mille autor on „mööda vaadanud” ette antud suure abstraktse kunstiteose – kavandas Edgar likke tervitusi Tammsaare.”25 Kirjaniku skeptiline kontekstist ning loonud võimsa ideega täiesti uue suhtumine iseenda monumenti osutab sellele, et tol 23 M. Strauss, A. Krillo, J. Pihlak, R. Viljat, Vabadussõja mälestus- tähendusega ruumi, teised (ja valdav enamik) on märgid. I osa. Keila: M. Strauss, 2002; M. Strauss, A. Krillo, 29 Kunstiteoste tellimise seadus. Riigi Teataja I, 23. III 2015, lk 112. ajal tajuti mitmel pool Euroopas: on kahtlane, kui J. Pihlak, R. Viljat, Vabadussõja mälestusmärgid. II osa. Keila: need, kus kunstnikul on korda läinud suhestuda https://www.riigiteataja.ee/akt/KTTS (vaadatud 10. V 2016). (teatavate suurriikide) monumentalistika ei tegele M. Strauss, 2005. eriti nüansirikkalt ümbritseva keskkonnaga. Avaliku 30 Võlgnen selle mõttekäigu Karin Hallas-Murulale, kes oma artikli enam mineviku jäädvustamisega, vaid oleviku 24 J. Saar, Kerkivad monumendid. – Eesti kunsti ajalugu 5. 1940–1991. skulptuuri „kohatundlikkusega” seoses on Poola 1930. aastate fassaadiplastikast lõpetab sõnadega: „Iga sellel I osa. Peatoim J. Kangilaski. Tallinn: SA Kultuurileht, 2013, lk 390. teemal vähegi teoretiseerida üritav kirjutaja põrkub ühiskonna heroiseerimisega. Monumentide puhul on igatahes 25 Tammsaare loomingu väärtustamise kõrval oli ausamba eesmärgiks kunstiteadlane Sergiusz Michalski kirjutanud, et enda olemusliku keerukusega: kuidas näiteks piiritleda, mis või põhiküsimus selles, millised on ideaalid, mille nimel Eesti raamatu 400. aasta sünnipäeva tähistamine. Vt [Autor skulptuur hõivab ruumi, suunates ümber vaatajate kes on see avalikkus, kelle kunstihuvisid avaliku raha kasutamisel neid püstitatakse. märkimata] Ülevaade – Postimees, 31. VIII 1936, lk 3. liikumist, kuid olles samal ajal ka ise liigutatav. järgida tuleks; kuidas mõõta kunsti kommunikeerumist publikuga 26 J. Kivimäe, Modernistlik monumentaalskulptuur. – Eesti kunsti linnaruumis jne.” K. Hallas-Murula, Eesti 1930. aastate ajalugu. 1940–1991. I osa. Peatoim J. Kangilaski. Tallinn: See surub ennast peale ja laseb ka keskkonnal end fassaadiplastika ja nn protsendiseaduse diskussioonid. Kunsti- Rafneeritud kunstikeelt esindavad alates 1960. SA Kultuurileht, 2013, lk 377; J. Kivimäe, Laguuniskulptuur: kujundada, riskides seetõttu läbikukkumisega kahel teaduslikke uurimusi 2012, kd 21 (1–2), lk 103. kriitiline pop, romantiline sümbolism, hüperrealism ja sürrealism 31 S. Michalski, Public Monuments: Art in Political Bondage 1870– aastatest loodud Nõukogude Eesti monumendid, 1980. aastate eesti skulptuuris. – Kadunud kaheksakümnendad. rindel: võib olla kas liiga pealetükkiv (Richard 1997. London: Reaktion Books, 1998, lk 112. mis olgugi et esindades võõrast poliitilist ideoloo- Probleemid, teemad ja tähendused 1980. aastate eesti kunstis. Serra) või liiga passiivne („tuvide maandumis- 32 Fenomenoloogiline lähenemine linnale on subjektiivne ja sisaldab giat, olid välja kasvanud kõrgetasemelise moder- Koost S. Helme. Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2010, plats”). Michalski viitab, et on olemas ka ideaalne oma ohte, sest võib tekitada konfikte pragmaatiliste seisukohtadega, lk 124. nagu juhtus Mare Mikoff „Hämarikuga”. Vt [autorita], Hämarik. – nismi klassikast ning asetuvad tänu sellele ilusti 27 Ausamba ehituslugu avab Stöör oma mälestusteraamatu kesktee, „skulptuuri utoopia”, millest annab märku Epifanio 2005, 1 versus M. Tali, Monument feminismi puudumisele. – kunstiajaloo kirjutamise kaanonisse.26 Skulptorid kolmandas köites: Ü. Stöör, Ühe arhitekti mälestused. Kolmas mõiste genius loci, kohavaim. See võib kehastuda Eesti Ekspress, 2. XII 2005. ja arhitektid tahtsid siis siiralt parandada elukesk- köide 1967–1977. Peaarhitekt. Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 236–247. mõnes kujus, mis kuulub lahutamatult antud koha 33 Vt Lift11. Üksteist suvist hetke. Linnainstallatsioonide festivali 28 Vt J. Matvei, Kui kunsti üle otsustasid professionaalid. – Sirp, Lift11 kataloog. Koost M. Aule. Tallinn: Kaos Arhitektid, 2012. 31 konna kvaliteeti, tekitades nihestusi üksluisesse 2. IX 2011 ja G. Taul, Avalikkus ja monumentaalmaal. – juurde, väljendades paiga sisemist olemust. Näiteks 34 Kuigi linnavalitsuse ametlik põhjendus puudutas tehnilist poolt, nõukogude linnaruumi. Lisaks oli nende programm Konspekteeritud ruum. Tõnis Saadoja laemaal Teater No99s. on Tõnis Vint mõtestanud Tallinna laheäärset kartis linn mitteametliku versiooni järgi ärritada Tallinna Eestimonumentaalmaal 1879–2012. Koost A. Astrova, E. Epner, venekeelseid elanikke, kellele see on südamelähedane monument. kahemõtteliselt lokaalpoliitiline. Kui Saaremaal P. Kuimet, I. Sirkel, G. Taul. Tallinn: Lugemik, Teater No99, 2012, kohavaimu nekrofilse energia võidukäigu kaudu, Vt [Autor märkimata], Russalka näoni ulatuv trepp veel ei valmi. – asuva monumendi (1967, skulptorid lk 34–45. kus surmakaare moodustavad parvlaeva Estonia Eesti Päevaleht, 27. VIII 2011.

116 Gregor Taul Skulptuuri avalik asjalik ajalugu 117 Mikoff. Skulptuurid Viies.35 Leningradis (Peterburis) õppinuna tundis nende kohalolu kõrvaline. Murrangut pole toonud Viies hästi juugendarhitektuuri kunstide sünteesi ka taasiseseisvumine, millest võiks järeldada, et ning mõistis selle printsiipe Tallinnas suurejoone- nonfguratiivne plastika jääb siinsetele inimestele liselt rakendada. Viiese pannoo muutis kogu maja veel mõneks ajaks võõraks nähtuseks. skulptuurisarnaseks, selliseks, nagu põhimõtteliselt ongi skulptuur Vilen Künnapu ja Ain Padriku Minimalistlik skulptuur on Eesti avalikus ruumis projekteeritud Tigutorn (2008) Tartus. Künnapu pea olematu. Ainsad näited pärinevad uuemast ajast on öelnud, et ta käsitleb maju skulptuurina.36 ja need on igati õnnestunud: Estonia mälestusmärk ning heliskulptuur Cromatico Tallinna Lauluväljakul Tigutorn on väärikaks vasteks on Le Corbusier’ (skulptor Lukas Kühne, arhitekt Rosario Nuin). maailmakuulsale Ronchamp’i kabelile (1954), Viimane valmis Tallinna Euroopa kultuuripealinna millele autor lähenes sõna otseses mõttes skulpto rina: sündmuste raames 2011. aastal. Öeldakse, et mini- nimelt lõi vanameister aastatel 1944–1964 koos malistlik kunst eeldab hedonismi. Viimase sajandi Lõuna-Prantsusmaa autsaiderist puunikerdaja jooksul pole siinkandis privaatseteks elunaudingu- Joseph Savinaga kahasse kümneid abstraktseid teks ülemäära võimalusi olnud. Paljud skulptorid skulptuure, mis näitustel ja müügisalongides esinesid on tegelenud avalike, monumentaalsete teemadega, Le Corbusier-Savina nime all.37 Skulptuur ei ole selmet juurelda kujukunsti eelajaloo üle või pühen- nende majade puhul metafoor, vaid nad ongi korraga duda selle kultuslikele võimalustele. Eesti skulptuur nii majad kui skulptuurid.38 on ennekõike avalik ja asjalik.

Tulles tagasi Viiese pannoo juurde, väärib märkimist, et ta oligi pea ainus eesti skulptor, kes nõu kogude perioodil nonfguratiivset linnakunsti viljeles. Tema „Pegasus” Tallinna Kirjanike maja kohvikus (1964) oli esimene omataoliste seas. 1960. aastatel valmisid veel Pirita Lillepaviljoni haljasala konstruktivistlik „Kompositsioon” (1964) ning Tallinna 21. keskkooli võimla välisseinale kinnitatud abstraheeritud kujutisega tsemendist pannoo „Võimlejad” (1969, hävinud). Ajastutruudeks näideteks olid veel Riho Kulla stiilne keevitatud rauast abstraktne taies „Lin- nud” (1966, asukoht teadmata) ning Lenini (praegu Rävala) puiesteele Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu ette paigutatud teadus- ja tehnika- revolutsioonist inspireeritud Henriete Tugi-Nuus- bergi poolabstraktne „Tuum” (1967).39 Hilisematest postmodernistlikest lahendustest tõusevad esile Leonhard Lapini ja Sirje Runge arhitektoon Kirovi- nimelise kalurikolhoosi keskuses Viimsis (1976– 35 L. Lapin, Barbaarsus Tallinna kesklinnas. – Sirp, 15. V 2015. 1979) ning Leonhard Lapini arhitektoon Pärnu 36 „Käsitlen pea igat maja, mida projekteerin, skulptuurina. „Kuldse kodu” elamute ees (1976). Apogeeks kuju- Täpsemalt öeldes on maja minu jaoks energiat kiirgav instrument ja seepärast peavad selle osad nii sees kui väljas olema terviklikult nes Karmin-Trummali Charles Leroux’ mälestus- komponeeritud. Midagi sellist ootan tavaliselt ka linnaskulptuurilt,” märk Tallinnas Pirital (1989). Palju rohkem neid ei on Künnapu öelnud. V. Künnapu, Märka sõltuvust. – Sirp, tehtud ja need, mis olid, asusid enamasti Tallinnas. 13. XII 2012. 37 C. Green, Le Corbusier-Savina. Ineffable Monsters: Sculpture with and against „Architecture”. – Henry Moore Institute. Essays Kui läänes ja mõningates idabloki maades on abs- on Sculpture 2001, 32. traktsionismi peetud 20. sajandi kolmanda veerandi 38 Ääremärkusena: võib juhtuda, et terve linn osutub skulptuuriks, nagu on läinud Tallinnaga, mille kesklinna arendamine ei tulene linnaskulptuuride Weltsprache’ks, siis selles osas niivõrd selle sisemistest vajadustest, vaid sellest, kuidas vaataja kujundati Eesti linnasid sootuks teistsuguse kultuuri- selle panoraamvaadet kogeb. Vt nt Tallinna idee. Koost ja toim A. Alver, V. Kaasik, I. Rünkla. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia geograaflise malli järgi. Abstraktsed skulptuurid arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond, 2010, lk 22. esinesid küll näitustel, kuid avalikus ruumis oli 39 J. Kivimäe, Modernistlik monumentaalskulptuur, lk 378.

118 Gregor Taul Skulptuuri avalik asjalik ajalugu 119 Material Public History of Sculpture Gregor Taul

A sculpture is an object characterised by gravity, is not limited to the physical body, but spreads space, body and form.1 The art of sculpture has its across the room in which the viewer is experiencing own history which is concerned with how people it. The spatial perception is in turn emphasised by have used objects in order to understand and give a kinaesthetic, temporal experience. meaning to the world. Sculpture reveals the material nature of people. The coming of age of Modernist sculpture as an independent exhibition and studio art took place a A special state of mind applies to experiencing hundred years ago. Estonian professional sculpture is sculpture – sculptural imagination.2 Namely, to considered to be about the same age. Before Auguste experience a three-dimensional work, one must frst Rodin decided to renounce major state orders during circle it. It is impossible to see the sculpture ‘all at his late career (1900–1917) and continued to develop once’, as a part of it will always remain hidden since his work independently, European sculptors mainly the sculpture could look quite different from another lived from order to order. Rodin’s independence as angle. As it is impossible to say where a sculpture an artist, which was gained by giving up sculpture begins or ends, the existence of the only true point as ruled by architecture, created a precedent, which of view is excluded. Instead, the viewer can imagine served as a role model for many foreign sculptors the sculpture as multi-faceted, sculptural. By all who arrived in at the time.3 The frst Estonian rights, sculptural imagination is the only possible way to perceive sculpture. Although sculpture and plastic art are usually described through tactility and mass, 1 Such a defnition has in various publications been preferred by works must not be touched at galleries or museums. the researchers of the Henry Moore Institute in Leeds, a centre That forces the viewer to rely increasingly on their for the study of sculpture. See e.g. L. Le Feuvre, ‘Foreword,’ Sarah Lucas. Ordinary Things. Ed. L. Le Feuvre. Leeds: Henry Moore sculptural imagination, visualising a spatial image Institute, p. 6. together with its weight, texture, etc. Since expe- 2 A. Potts, The Sculptural Imagination. Figurative, Modernist, Minimalist. New Haven, London: Yale University Press, 2000. riencing sculpture is related to the location of the 3 P. Curtis, Sculpture 1900–1945. Oxford: Oxford University Press, viewer in the room, the semantic feld of sculpture 1999, pp. 66–70.

120 121 Mikoff Sculptures sculptor to move there was Jaan Koort, who lived ornaments or fgures.9 This does not mean that no sculpture. All in all, during the past 100 years Esto- which in Estonian sounds like ‘molu’, ‘moondu- there from 1905 to 1915. Newcomers like him were fgurines, dolls or scarecrows were made here during nian sculpture has been dominated by the public mine’, ‘mölakas’, respectively meaning ‘face’, the ones who helped sovereign sculpture to raise its these millennia. monument, which similarly to architecture expresses ‘transformation’, ‘douchebag’. The criticism of head as their options for receiving orders in a new city power relations.12 In fact, Western sculpture, unlike monuments probably derives from their declarative were scarce, while they could not make sculptures for From the later periods, to reconstruct the ‘polytheis- the art of painting, literature or music, has histori- nature – as if they would like to forcibly explain to customers back home from a distance. They worked tic’ history of sculpture, it is important to note dolls cally been more in the service of rulers, therefore the viewer how things actually are. The person who for exhibitions and for themselves – if they were with repelling magic powers such as Metsik (The Wild primarily representing the dominant ideology. The commissions a monument may want it to carry the lucky, some pieces were bought. One), about which the earliest written information latter is particularly well expressed in statuary sculp- meaning of a historical event, but in reality it is just originates from the end of the 17th century. It was a ture, for what could be more resilient for perpetuat- one of the signifers referring to it. As culture is, A hundred years is an insignifcant amount of time straw doll made at the beginning of winter, which was ing one’s power than etching words in stone? above all, a complicated mechanism for exchanging in comparison to the three hundred thousand years taken to the forest before spring, accompanied by a and storing information, it is no wonder that monu- of the offcial history of sculpture.4 A century can crowd of people and much noise (this way accidents While the frst churches were built and decorated ments as ideological information plaques become barely hold four or fve generations of sculptors. and illnesses would stay in the forest). The doctor and mainly by craftsmen from abroad, by the middle of the objects of cultural wars. British art historian, James Hall, has criticised the author Fr. R. Kreutzwald even referred to these par- the 16th century, Estonians made up the majority principle of highlighting only one single sculptor to ties surrounding the Metsik doll as bacchanals.10 The in the stone masons’ guilds of Tallinn and Pärnu.13 Although not all monuments are dedicated to represent a specifc style, a tendency prevalent since Seto fertility doll Peko belonged to the whole village. Archive documents name these craftsmen by their warfare, these two are usually associated with each the Renaissance among, Western art historians In confrmation of that, it spent each year at a new frst names, listing their work volumes and prices, other. The association has been caused by the hun- and leading to lists with names such as Ghiberti, farmhouse. Peko was kept wrapped in a cloth in the but mostly their exact works are not known. In any dreds of thousands of war monuments of anony- Donatello, Michelangelo, Bernini, Canova etc. This grain storage facility and was only taken out during case, some of these men sculpted the frst collective mous form erected all over the word after World is why the history of sculpture seems oddly mono- celebrations. The spirit that was known elsewhere in memorials to be placed in the urban space, because it War I. As many bodies had to be buried at once and theistic in comparison to painting. 5 You may have Estonia, Tõnn, whose cult was maintained until the is known that three public monuments were erected unknown soldiers also had to be commemorated, only one sculptor! The (chauvinistic) genealogy of beginning of the 20th century, was also home-centred. in Tallinn in the 1560s to those fallen in the Livonian standard cemeteries and monuments became inevi- Estonian sculpture could be something like this: Tõnn protected the herd and was embodied in a doll War. 14 One of the monuments still stands on Marta table.18 Grieving people in cities and in the country August Weizenberg, Amandus Adamson, Anton kept hidden in a secret corner or in the attic.11 Street. It is a limestone cross on a high base, dedicated needed conventional monuments where to express Starkopf, Juhan Raudsepp, Enn Roos, Jaak Soans, to the Tallinn citizen Blasius Hochgreve, one of the their sorrow. The sculptors of the Paris School were Tauno Kangro, Johnson & Johnson, Jass Kaselaan.6 These are only a few ancient patterns of the immense most well-known merchants and notorious smugglers at the same time creating architectonics of avant- Luckily, however, this is not the case, as it is much amounts of unrecognized material in Estonian of his day, who was killed there by the soldiers of garde form, but those were not understood or taken richer, even joyfully polytheistic. Ivan the Terrible in 1560 during the Livonian War.15 into use by the public.19

The Estonian history of sculpture begins with an 4 The earliest reproduction in Germain Bazin’s classical history of The custom of covering tombs in the foor of a In , more than 30,000 World War I monuments unknown ancient author, who made by hand the sculpture depicts a double-ended hand-axe, which is about 300,000 church with carved stone slabs reached Estonia were erected in 1920–1925 (15 a day). Over half of years old, from the collection of the Saint-Germain-en-Laye th oldest human fgure found on Estonian territory. Museum of Archaeology. G. Bazin, The History of World Sculpture, together with the stone churches of the 13 century. those were traditional memorial stones, followed by The 10 cm stylised fgurine made of a horn branch Greenwich: New York Graphic Society, 1968, p 88. There were many such tombstones in Estonia; the statues of an unknown soldier.20 In Great Britain, 5 J. Hall, The World as Sculpture. The Changing Status of Sculpture was found from the Pärnu River and probably from the Renaissance to the Present Day. London: Pimlico, 2000, p. 2. inventory list of St. Nicholas’ Church alone listed a where 16,463 war memorials were erected at parish depicts a woman. It originates from the Mesolithic 6 Designer and theoretic Aleksander Jakovlev has characterised our total of 195 tombstones in 1765.16 Today, the slabs era, about 9600–4900 BC. The purpose of the fgu- sculpture quite unambiguously: ‘Generally, Estonian sculpture is are often displayed upright, with the most well- characterised by simplistic athletic professionalism.’ This probably rine is not known, but on the basis of analogues, known ones, the tombstones from St. Catherine’s 13 R. Kangropool, K. Kodres, ‘Linn kui tellija 16.–17. sajandil. refers to the fact that Estonia is not among the countries of sculpture. Kunsti tootvad institutsioonid ja käsitööharud. Tallinna näide,’ 7 it has been associated with the cult of ancestors. In Europe, the contingent border between the countries where Church, being displayed in Catherine’s Passage in Eesti kunsti ajalugu 2. 1520–1770. Ed. K. Kodres. Tallinn: There exists a half-metre viper fgurine with zigzag sculpture prevails and where it does not, runs along the border of Tallinn. After the Reformation, there was a change Kultuurileht, 2005, p. 31. vineyards (Southern England, Eastern Germany). At some points, 14 K. Kodres, P. Ehasalu, J. Kuuskemaa, ‘Memoriaalkunst,’ Eesti patterns from the same time period. It was found this overlaps with the border between the Catholic and Lutheran in the iconographical content of tombstones and kunsti ajalugu 2. 1520–1770. Ed. Krista Kodres. Tallinn: by the Narva River and archaeologists think that it regions. The countries of sculpture are in the south, while the other ecclesiastical works of art: besides Christ as Kultuurileht, 2005, p. 383. 8 countries retaught by Martin Luther do not believe in miracles nor 15 E. Kangor, Blasius Hochgrewe monument. –National Register could have originally been suspended from a post. cult fgures. Although at the moment Estonia is not among the the key to redemption, the written word as a source of Cultural Monuments 2015. http://register.muinas.ee/public.php? countries of sculpture, it has been one historically (memorial art of of faith emerged. Lutheran memorial art has there- menuID=monument&action=view&id=2201 (accessed 10. X 2016). While several interesting fgurines have been pre- the Catholic church, love for statues of the Swedish and Russian fore been of interest to researchers as an embodi- 16 K. Kodres, P. Ehasalu, J. Kuuskemaa, Memoriaalkunst, p. 384. monarchy). 17 K. Kodres, P. Ehasalu, J. Kuuskemaa, Memoriaalkunst, p. 383. served from the Mesolithic era, the next millennia, 7 T. Jonuks, Eesti muinasusund, Doctoral dissertation, Institute of ment and refection of the ideals of humanism and 18 K. Hallas-Murula, Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid, including the Neolithic (about 3200–1800 BC), History and Archaeology of the University of Tartu, 2009, p. 88. the Reformation.17 To what extent has the Lutheran Tallinn: Museum of Estonian Architecture, 2008, p. 23. Bronze Age (about 1800–500 BC) and Iron Age 8 T. Jonuks, Eesti muinasusund, p. 89. spirit survived in Estonian sculpture? Has word 19 In Estonia, at the beginning of the 1920s, cubist architectural 9 T. Jonuks, Eesti muinasusund, p. 136. designs for the monuments for the Estonian War of Independence (about 500 BC–1200 AD) offered no such fnd- 10 T. Toomet, Maagilise väega nukud, Tallinn: Hea Lugu, pp. 128–129. dominated over image one might ask? were suggested by Henrik Olvi and Juhan Raudsepp. See: K. Hallas- ings. Axes, knives and other such items have been 11 T. Toomet, Maagilise väega nukud, Tallinn: Hea Lugu, p. 137. Murula, Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid, Tallinn: 12 A sculpture that is classifed as a monument is, strictly speaking, Museum of Estonian Architecture, 2008, p. 18. found, but in general, there had been a signifcant a memorial denoting a specifc historical person or event which is Cognitive scientist and artist Erkki Luuk has 20 P. Curtis, Sculpture 1900–1945. Oxford: Oxford University Press, change in religious customs, which did not favour linked to the location of the monument. pejoratively referred to monuments as ‘monukas’, 1999, p. 26.

122 Gregor Taul Material Public History of Sculpture 123 Mikoff Sculptures centres, simple cross monuments were dominated.21 monuments, the main question should always be – that came from above into their own language. The in fnding a particularly nuanced relationship with Besides monuments, thousands of factory-made what are the ideals for which they are raised? highest level of double coding is represented by the the surroundings. With regard to the site-speci- standard gravestones of laconic design were produced, ambiguous 1969 monument ‘To the defenders of fcity of public sculpture, the Polish art historian and used in military cemeteries all over Europe. The Soviet Estonian monuments created between Sakala County 1217–1223’ by architect Ülo Stöör Sergiusz Michalski has written that a sculpture It is clear that the plethora of non-sculpted stone the 1960s and 1980s refect a more refned and sculptor Renaldo Veeber, the erection of which occupies space by redirecting the viewers’ move- mass and crosses of minimal design did not have the language of art. Although representing a foreign in the midst of the Soviet occupation seemed unbe- ment, but also by being movable itself. It imposes best impact on the art of sculpture at that time. On political ideology, those monuments derived lievable to Estonians in exile. 27 itself and lets the surroundings impact itself, the one hand, it simply left professional sculptors from classic high-level modernism26 and therefore thereby risking failure on two frontiers: it may without work, and on the other hand, the uniform beautifully fall into the canon of writing art The successful creation of various public works of either be too imposing (Richard Serra) or too pas- monuments created a critical backdrop for the entire history. Sculptors and architects sincerely strove art during the Soviet era was probably ensured by sive (‘a landing for doves’). Michalski refers to an branch of the visual arts.22 to improve the quality of the living environment, the fact that the Ministry of Culture’s Committee ideal middle ground, a ‘sculptural utopia’, which creating dislocations in the monotonous Soviet of Monumental and Decorative Art placed orders is marked by the genius loci, the spirit of the place. The Estonian War of Independence monuments urban spaces. Furthermore, their programme directly with the top artists, whereas proposals It may be embodied in a statue, which becomes erected during the years of the frst Republic were ambiguously addressed local politics. While the were sometimes made even before the design phase, an inseparable part of the place by expressing the largely as bland as their European counterparts hidden national meaning of the high modernism which created an opportunity for cooperation place’s inner nature.31 Tõnis Vint, for instance, (usually a cross or a fgure of a soldier on a granite characteristic of the Tehumardi Monument in between the artist and the architect. 28 has interpreted the genius loci of the Tallinn coast pillar).23 Moreover, Johannes Saar has argued that (1967, sculptors Matti Varik, Riho through the triumph of necrophilic energy, where art history may not be the most adequate means of Kuld, architect Allan Murdmaa) or the Maarja- In 2011 Estonia applied the so-called ‘percentage the Monument to the Victims of the Estonia Ferry description for understanding and assessing them: mäe Memorial Complex in Tallinn (1965–1975, law’.29 According to this act, at least one percent of Disaster (sculptor Villu Jaanisoo, architect Jorma ‘If we ask ourselves, why our monuments to freedom architect Allan Murdmaa) may have gone unno- the cost of any building built or renovated with state Mukala, 1996), the Monument to Charles Leroux look like they do, we should begin our answer from ticed for a layperson, the fact that the restraint fnancing must be allocated to visual art. Pursuant (sculptor Mati Karmin, architect Tiit Trummal, the acknowledgement that their conceptual roots are of the central monuments here differed from the to the Art Procurement Act, contests are anonymous 1989) and the Russalka Memorial to the victims embedded in folklore and not Modernism. And that rest of the Soviet Union must have been clear to and the winner is selected by a committee of experts. of warship Rusalka (Amandus Adamson, 1902) should prompt a broader socio-cultural, cultural- everyone. Unfortunately, practice has shown that more aware form an arch of death.32 anthropological and, why not, ethnographic analysis. and internationally appreciated artists do not take In a word, comparisons with other European monu- With regard to the consistency and sustainability part in such contests. Artists are not motivated The Russalka Memorial is one of the frst modern ments are of no help here – we should turn our atten- of culture, it was of utmost importance that the to submit a conceptual design in a decision-making monuments in Estonia, the examples for which tion to folklore.’24 However, we should not forget the sculptors and architects who worked during the process which by defnition entails compromises. tasteful mausoleums and monuments of Edgar Johan Soviet era, as well as the offcials of the Ministry Kuusik and Jaan Koort that were also created at the of Culture and the heads of collective farms and Another reason for why public works of art tend 27 Stöör speaks of the story of building the memorial in the third time and were closely associated with other similar other institutions who fnanced the erection of the to be decorative and tentative is of structural kind volume of his memoires, Ülo Stöör, Ühe Arhitekti Mälestused. Kolmas osa 1967–1977. Peaarhitekt. Tartu: Ilmamaa, 2015, creations elsewhere in Europe, representing both monuments were able to ‘mistranslate’ the orders and is related to the understanding of the public: pp. 236–247. abstract fgurativeness and deep symbol creation. the client may feel that as public money is at stake, 28 See Jutta Matvei, Kui kunsti üle otsustasid professionaalid. – Sirp, 2. IX 2011 and Gregor Taul, Avalikkus ja monumentaalmaal. – the result must be intended for the entire public. Konspekteeritud ruum. Tõnis Saadoja laemaal Teater No99s. Let us also not forget the sense of pride with which 21 P. Curtis, Sculpture 1900–1945. Oxford: Oxford University Press, But which public, to be more specifc? If the public Eesti monumentaalmaal 1879–2012. Eds A. Astrova, E. Epner, these monuments were raised – for Estonians, this 1999, p. 26. is interpreted as taking into account every opinion, P. Kuimet, I. Sirkel, G. Taul. Tallinn: Lugemik, Teater No99, 2012, pp. 34–45. was the frst chance to be the masters on their own 22 Later, in the 1960s, boredom towards monuments became a standard and law, the birth of art is excluded to fertile soil for the break-through of (neo-)avant-garde sculpture 29 Commissioning of Artworks Act. State Gazette I, 23. III 2015, 30 land. Even today, many Estonians see the issue of (abstractionism, minimalism, installation). For the Western art start with. Broadly speaking, the problem often p. 112. https://www.riigiteataja.ee/en/eli/517062015013/consolide monuments in a similar light. However, Anton viewer, monuments were completely spoiled by the propagandistic stems from the fact that a lot of energy is spent on (accessed 10. V 2016) sculptures of both the Nazi and the Soviet power. 30 I owe this thought to Karin Hallas-Murula, who ended her article Hansen Tammsaare was clearly disturbed when a 23 M. Strauss, A. Krillo, J. Pihlak, R. Viljat, Vabadussõja disputing artistic issues, while the discussion should on the façade plastics of the 1930s with the following words: memorial was erected to him at his home village, mälestusmärgid. I osa. Keila: M. Strauss, 2002; M. Strauss, instead be about the defnition of the public which ‘Every writer who attempts to theorize this matter, collides with A. Krillo, J. Pihlak, R. Viljat, Vabadussõja mälestusmärgid. the substantial intricacy od the society itself: for example, how Albu, in 1936, when he was still alive. The writer, II osa. Keila: M. Strauss, 2005. has not been and cannot be precisely defned. On to defne, who or what is this public, whose art interest should who at the time was on holiday in Narva-Jõesuu, 24 J. Saar, ‘Kerkivad monumendid,’ Eesti kunsti ajalugu 5. 1940–1991. what basis do people still believe in idealistic con- be considered when using public funds; how to measure did not make an appearance, but set a telegram to I osa. Ed. Jaak Kangilaski. Tallinn: SA Kultuurileht, 2013, p. 390. structs like society or democracy? the communication of art in an urban space with public, etc.’ 25 Aside from recognising Tammsaare’s work, the purpose of the K. Hallas-Murula, Discussions on the 1930s Estonian façade the 2000 people present: ‘To everyone who have monument was to celebrate the 400th birthday of Estonian books. plastics and so-called percentage law. Kunstiteaduslikke uurimusi gathered for truth and justice, Tammsaare sends his See [Author not noted] ‘Ülevaade,’ Postimees, 31 VIII 1936, p. 3. Two approaches are mentioned with regard to 2012, vol. 21 (1–2), p. 103. regards.’25 The writer’s sceptic attitude towards his 26 J. Kivimäe, ‘Modernistlik monumentaalskulptuur,’ Eesti kunsti successful public sculptures: in the case of some 31 S. Michalski, Public Monuments: Art in Political Bondage 1870– ajalugu. 1940–1991. I osa. Ed. J. Kangilaski. Tallinn: SA 1997. London: Reaktion Books, 1998, p. 112. own monument implies what was felt across Europe: Kultuurileht, 2013, p. 377; J. Kivimäe, ‘Laguuniskulptuur: works, the authors have ‘overlooked’ the prescribed 32 Phenomenological approach to the city is subjective and has its it is suspicious if the monuments (of certain large kriitiline pop, romantiline sümbolism, hüperrealism ja sürrealism context and created a powerful idea that com- downfalls, as it may create conficts with pragmatic standpoints, 1980. aastate eesti skulptuuris,’ Kadunud kaheksakümnendad. as happened with Mare Mikkoff’s Dusk. See [Author not noted], countries) are no longer involved with recording the Probleemid, teemad ja tähendused 1980. aastate eesti kunstis. pletely redefnes a location, while in the case of Hämarik. – Epifanio 2005, 1 versus M. Tali, Monument feminismi past, but with heroising the present. In the case of Ed. Sirje Helme, p. 124. others (the majority), the artists have succeeded puudumisele. – Eesti Ekspress, 2. XII 2005.

124 Gregor Taul Material Public History of Sculpture 125 Mikoff Sculptures stood in big cities like St. Petersburg. The artist With regard to the mural by Viies, it is worth noting cultural-geographical model. Abstract sculptures Margus Tamm and architect Argo Peever that he was almost the only sculptor interested in were presented at exhibitions, but they were not of attempted to brighten up that tedious tradition non-fgurative urban art during the Soviet period. importance in the public space. The restoration of in 2011, by submitting an idea to a contest held His Pegasus at the café of the Tallinn Writers’ independence has not brought a breakthrough, and in the course of the urban installations festival House (1964) was the frst of its kind. The 1960s a conclusion could be made that non-fgurative Lift11.33 According to their idea, the audience saw the completion of the constructivist Composi- plastics will remain a strange phenomenon for the would be taken along a corridor to stand in front tion (1964) at the green area of the Pirita Lillepavil- locals for a while. of a bronze angel. Understandably, the city gov- jon, and the abstract cement mural Gymnasts on the ernment did not grant permission to the idea. This exterior wall of the gym of the Tallinn 21st Second- Minimalist sculpture is almost non-existent in the highlighted the fears of the public servants, which ary School (1969, destroyed). Examples true to public space in Estonia. The only examples are of obstruct the installation of works of art in urban the era were also Riho Kuld’s stylish welded iron more recent periods and these have been very suc- spaces: the form must not irritate the electorate.34 abstract piece Birds (1966, location unknown) and cessful: the Estonia Memorial and sound sculpture As a ‘consolation prize’, at a later exhibition at Henriete Tugi-Nuusberg’s semi-abstract Core (1967) Cromatico on the Tallinn Song Festival Grounds the Hop Gallery, Tamm and Peever presented an located on the Lenin (now Rävala) Street, in front (sculptor Lukas Kühne, architect Rosario Nuin). installation which covered the entire exhibition of the library of the Estonian Academy of Sci- The latter was completed within the course of the hall and in which the viewers could meet … them- ences.39 Of later post-modern solutions, Leonhard Tallinn – Cultural Capital of Europe events in 2011. selves. A near ideal work of art and a delicacy of Lapin’s and Sirje Runge’s architectural piece at the It is said that Minimalist art requires hedonism. sculptural imagination, but unfortunately not in Centre of the Kirov Fishermen Collective in Viimsi During the last century there have not been too the public space. (1976–1979) and Leonhard Lapin’s architectural many options for private self-indulgence in Esto- piece in the front of the ‘Kuldne kodu’ buildings in nia. Most sculptors have engaged in public and The level of security is not much higher for works Pärnu (1976) should be noted. The apogee was the monumental issues, rather than dealing with the of art that have been granted permission to stand Karmin-Trummal Memorial for Charles Leroux at prehistory of sculpture or committing to its cult in the urban space a long time ago. In spring 2015, Pirita in Tallinn (1989). There were not many others possibilities. Estonian sculpture is above all public we saw the demolition of the building of the Min- and those made were mostly located in Tallinn. and material. istry of Finance (originally the building of the Planning Committee Computation Centre) in Tal- While in the West and some Eastern European linn (architect Ülo Ilves, 1978), the dolomite relief countries, abstractionism has been considered façade of which – the frst large Estonian abstract the Weltsprache of urban sculpture of the third piece of art – was designed by Edgar Viies.35 Hav- quarter of the 20th century, Estonian cities ing studied in Leningrad (St. Petersburg), Viies was were designed based on a completely different familiar with the synthesis of arts in architecture and was able to superbly apply the principles in Tallinn. The mural by Viies turned the 33 Lift11. Üksteist suvist hetke. Linnainstallatsioonide festivali Lift11 kataloog. Ed. Margit Aule. Tallinn: Kaos Arhitektid, 2012. entire house into a sort of a sculpture. Similarly the 34 Although the offcial justifcation of the city government touched so-called Snail Tower designed by Vilen Künnapu upon the technical side, according to the unoffcial version, the and Ain Padrik (2008) in Tartu is, in principle, a city was afraid to displease the Russian-speaking residents of Tallinn, who hold the monument dear. See [Author not noted], sculpture. Künnapu has, indeed, said that he treats ‘Russalka näoni ulatuv trepp veel ei valmi,’ Eesti Päevaleht, houses as sculptures.36 27. VIII 2011. 35 L. Lapin, ‘Barbaarsus Tallinna kesklinnas,’ Sirp, 15. V 2015. 36 Vilen Künnapu has said: ‘I treat nearly every building I design as Snail Tower is a dignifed counterpart to the Le a sculpture. To be more precise, for me a building is an instrument Corbusier’s chapel of Notre Dame du Haut radiating energy, and therefore, all its parts both inside and outside have to be composed as a whole. I also expect something like this in Ronchamp (1954), which the author from urban sculptures.’ Vilen Künnapu, ‘Märka sõltuvust,’ Sirp, approached literally as a sculptor: namely, from 13. XII 2012. 1944 to 1964, the grand master and Joseph Savina, 37 C. Green, ‘Le Corbusier-Savina. Ineffable Monsters: Sculpture with and against ‘Architecture’,’ Henry Moore Institute. Essays an outsider wood carver from southern France, on Sculpture 2001, p. 32. created tens of abstract sculptures which were 38 Remark: it may happen that the whole city turns out to be a presented at exhibitions and sales boutiques under sculpture, as has happened to Tallinn, since the development of the city centre does not depend so much on its internal needs, as 37 the name of Le Corbusier-Savina. Sculpture on how the viewer experiences its panorama. See e.g. Tallinna was not a metaphor in the case of those houses – Idee, Eds. A. Alver, V. Kaasik, I. Rünkla. Tallinn: Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of they are, indeed, at the same time both houses Arts, 2010, p. 22. and sculptures.38 39 J. Kivimäe, Modernistlik monumentaalskulptuur, p. 378.

126 Gregor Taul Material Public History of Sculpture 127 Mikoff Sculptures Vaesed materjalid

Poor Art Materials

128 129 Revolutsiooni kott. 1991. Paber Autori omand

Bag of Revolution. 1991. Paper Collection of the artist

130 Vaesed materjalid Poor Art Materials 131 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Draakoni munad. 1992. Installatsioon (raud, kips, paber) Tulnukas 1 ja 2. 1993. Kips, värv Autori omand Autori omand

Dragon’s Eggs. 1992. Installation (iron, plaster, paper) Alien 1 and 2. 1993. Plaster, paint Collection of the artist Collection of the artist

132 Vaesed materjalid Poor Art Materials 133 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Tüdruk A. 1995. Tekstiil, plastik Tüdruk B. 1995. Tekstiil, plastik Loom 1. 1995–1996. Paber Autori omand Autori omand Hävinud

Girl A. 1995. Textile, plastic Girl B. 1995. Textile, plastic Animal 1. 1995–1996. Paper Collection of the artist Collection of the artist Destroyed

134 Vaesed materjalid Poor Art Materials 135 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Pisiplastika

Figurines

Lill. 1996. Metall, tekstiil, värv Stuupa 2. 1991–1992. Installatsioon (paber, vask, nöör, värv) Mürk. 1995. Klaas, tekstiil, nöör Erakogu Autori omand Hävinud

Flower. 1996. Metal, textile, colour Stupa 2. 1991–1992. Installation (paper, copper, string, colour) Poison. 1995. Glass, textile, rope Private collection Collection of the artist Destroyed

136 Vaesed materjalid Poor Art Materials 137 Aadam ja Eeva. 1972. Plastik, kips, värv Valvur. 1976. Marmor Istuv fguur. 1977. Šamott, värv Tartu Ülikooli Kunstimuuseum Tallinna Kunstihoone Eesti Kunstimuuseum

Adam and Eve. 1972. Plastic, plaster, paint Guard. 1976. Marble Sitting Figure. 1977. Grog, colour University of Tartu Art Museum Tallinn Art Hall Art Museum of Estonia

138 Pisiplastika Figurines 139 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Osvald. 1978. Šamott, värv Hüppaja. 1978. Kips, värv Lind. 1986. Šamott, värv M–16. 1988. Šamott, värv Vennike. 1986. Šamott, värv Autori omand Autori omand Tallinna Kunstihoone Tallinna Kunstihoone Tartu Kunstimuuseum

Osvald. 1978. Grog, paint Jumper. 1978. Plaster, colour Bird. 1986. Grog, paint M–16. 1988. Grog, paint Little Brother. 1986. Grog, paint Collection of the artist Collection of the artist Tallinn Art Hall Tallinn Art Hall Tartu Art Museum

140 Pisiplastika Figurines 141 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Natüürmort sinimustvalge. 1988. Kips, plastik, värv Koonus # 1. 1988–1989. Graniit, pronks, värv Koonus # 2. 1989. Pronks, värv Koonus # 3. 1989. Pronks, värv Koonus # 4. 1989. Pronks, värv Autori omand Tallinna Kunstihoone Tallinna Kunstihoone Eesti Kunstimuuseum Erakogu

Still Life in Blue-Black-White. 1988. Plaster, plastic, paint Cone # 1. 1988–1989. Granite, bronze, paint Cone # 2. 1989. Bronze, paint Cone # 3. 1989. Bronze, paint Cone # 4. 1989. Bronze, paint Collection of the artist Tallinn Art Hall Tallinn Art Hall Art Museum of Estonia Private collection

142 Pisiplastika Figurines 143 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Rotikuningas. 1989. Kips, nöör, värv Hiirekuningas. 1989. Pronks Saar. 1992. Marmor, metall Kütt. 1987. Pronks, värv Väike kleit. 1997. Alumiinium, värv Erakogu Erakogu Autori omand Autori omand Autori omand

Rat King. 1989. Plaster, string, paint Mouse King. 1989. Bronze Island. 1992. Marble, metal Hunter. 1987. Bronze, colour Little Dress. 1997. Aluminium, colour Private collection Private collection Collection of the artist Collection of the artist Collection of the artist

144 Pisiplastika Figurines 145 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Installatsioonid

Installations

Kahekesi kodus. 1999. Klaas, metall Hommikusöök Rachel Whitereadile. 2002. Installatsioon (kips, metall) Autori omand Autori omand

Two at Home. 1999. Glass, metal Breakfast for Rachel Whiteread. 2002. Installation (plaster, metal) Collection of the artist Collection of the artist

146 Pisiplastika Figurines 147 Kuldne ja hõbedane raamat. 1994 Installatsioon (tekstiil, raamatud) Autori omand

Golden and Silver Book. 1994. Installation (textile, books) Collection of the artist

148 Installatsioonid Installations 149 Mikoff. Skulptuurid Sculptures 10X. 1994. Installatsioon (puit, värv) Kes need on? 1997. Installatsioon (puit, tekstiil, kips) Hävinud Autori omand

10X. 1994. Installation (wood, colour) Who are these? 1997. Installation (wood, textile, plaster) Destroyed Collection of the artist

150 Installatsioonid Installations 151 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Valge-sinine-punane Hermann Simmile. 2010. Installatsioon Maria Siberimaal. 2011. Installatsioon (pleksiklaas, puit, tekstiil, kips) Europe röövimine. 2011. Installatsioon (plastik, metall) (tekstiil, kips, metall, plastik). Autori omand Autori omand Autori omand

White-blue-red for Hermann Simm. 2010. Installation Maria at Siberia. 2011. Installation (plexiglass, wood, textile, plaster) The Abduction of Europa. 2011. Installation (plastic, metal) (textile, plaster, metal, plastic). Collection of the artist Collection of the artist Collection of the artist

152 Installatsioonid Installations 153 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Rakvere linnuse projekt. 2001. Installatsioon (41 värvitud metallist detaili Ta kuuleb … Ta näeb. 2002. Installatsioon (puit, kips, Rakvere linnuse seintel). Hävinud tekstiil, plastik, papp, tromboon). Autori omand

Rakvere Castle design. 2001. Installation (41 coloured metal details She Hears … She Sees. 2002. Installation (wood, plaster, on the walls of Rakvere Castle). Destroyed textile, plastic, cardboard, trombone). Collection of the artist

154 Installatsioonid Installations 155 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Ene. 2003–2004. Installatsioon (tekstiil, metall, puit, kips) Reet. 2004 Anu. 2004 Krista. 2004 Maile. 2005 Okkaline Mikoff. 2005. Installatsioon (plastik) Autori omand Autori omand

Ene. 2003–2004. Installation (textile, metal, wood, plaster) Reet. 2004 Anu. 2004 Krista. 2004 Maile. 2005 Thorny Mikoff. 2005. Installation (plastic) Collection of the artist Collection of the artist

156 Installatsioonid Installations 157 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Kotipoisid. 2007. Installatsioon (plastik, tekstiil, kips, betoon) Ausambad. 2008. Installatsioon (tekstiil, plastik, kips, metall) Rahvusraamatukogu, Tallinn Autori omand

Bag Boys. 2007. Installation (plastic, textile, plaster, concrete) Monuments. 2008. Installation (textile, plastic, plaster, metal) National Library, Tallinn Collection of the artist

158 Installatsioonid Installations 159 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Avalikud skulptuurid

Public Sculptures

Laudlinaga kaetud kolemajad. 2010. Installatsioon (tekstiil, papp, puit) Autori omand

Ugly Buildings Covered in Tablecloth. 2010. Installation (textile, cardboard, wood). Collection of the artist

160 Installatsioonid Installations 161 Kurbus. 1973. Dolomiit Nimetu. 1974. Dolomiit Asukoht teadmata Asukoht teadmata

Sadness. 1973. Dolomite Nameless. 1974. Dolomite Location unknown Location unknown

162 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 163 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Maria lapsega. 1992. Tsement, värv Paul Johanseni portree. 1992–1993. Pronks, dolomiit Lõvi. 2012. Pronks, betoon Rotary klubi mälestustahvel. 2010. Graniit Lühikese jala väravatorn, Tallinn Tallinna Linnaarhiiv Hiiu Lõvi Park, Tallinn Kanutiaia Noortemaja, Tallinn

Maria with Child. 1992. Cement, paint Paul Johansen’s portrait. 1992–1993. Bronze, dolomite Lion. 2012. Bronze, concrete Rotary Club memorial board. 2010. Granite Short Leg gate tower, Tallinn Tallinn City Archives Hiiu Lion’s Park, Tallinn Kanutiaia Youth House, Tallinn

164 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 165 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Raamatukogu rotid. 1992–1993. Pronks, graniit Rahvusraamatukogu, Tallinn

Library Rats. 1992–1993. Bronze, granite National Library, Tallinn

166 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 167 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Hämarik. 2004. Pronks Hämarik 2. 2014. Alumiinium, värv Viru kaubanduskeskus, Tallinn Rahvusraamatukogu, Tallinn

Dusk. 2004. Bronze Dusk 2. 2014. Aluminium, colour Viru Shopping Centre, Tallinn National Library, Tallinn

168 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 169 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Johan Laidoneri portree. 1994. Pronks, graniit Ernst Jaaksoni portree. 1993–1994. Pronks, graniit Lennart Meri portree. 2006. Pronks Laidoneri villa, Tallinn Vabariigi Presidendi Kantselei, Tallinn Vabariigi Presidendi Kantselei, Tallinn

Johan Laidoner’s portrait. 1994. Bronze, granite Ernst Jaakson’s portrait. 1993–1994. Bronze, granite Lennart Meri’s portrait. 2006. Bronze Laidoner’s villa, Tallinn Offce of the President of the Republic, Tallinn Offce of the President of the Republic, Tallinn

170 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 171 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Poisid vihmavarjuga. 1982–1984. Pronks, graniit Nõmme Ema purskkaev. 1998. Pronks Kanuti aed, Tallinn Nõmme Ema park, Tallinn

Boys with an Umbrella. 1982–1984. Bronze, granite Nõmme Mother’s Fountain. 1998. Bronze Kanuti Garden, Tallinn Nõmme Mothers’ Park, Tallinn

172 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 173 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Lennart Meri bareljeef. 2009. Alumiinium Jaan Poska mälestusmärk. 2010. Alumiinium Tallinna Lennujaam Herbert Masingu kool, Tartu

Lennart Meri’s bas-relief. 2009. Aluminium Jaan Poska’s memorial. 2010. Aluminium Herbert Masing School, Tartu

174 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 175 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Maanaised. Kips 1974, pronks 1979 100 000. tartlane. 1977. Graniit, pronks Tartu Kunstimuuseum Emajõe kallas, Tartu

Country Women. Plaster 1974, bronze 1979 100 000th resident of Tartu. 1977. Granite, bronze Tartu Art Museum Embankment of Emajõgi, Tartu

176 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 177 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Karl Menningu fguur. 2006. Pronks Oskar Rütli mälestustahvel. 2007. Pronks Balthasar von Campenhauseni bareljeef. 1995. Pronks Vanemuise teater, Tartu Küütri 1, Tartu Turu 2,

Karl Menning’s fgure. 2006. Bronze Oskar Rütli’s memorial board. 2007. Bronze Balthasar von Campenhausen’s bas-relief. 1995. Bronze Vanemuine Theatre, Tartu Küütri 1, Tartu Turu Street 2, Kuressaare

178 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 179 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Paul Kerese monument. 1996. Pronks, graniit Theodor Pooli büst. 2008. Pronks Jüri Vilmsi büst. 2005. Pronks Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Kuninga Tänava põhikool, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu

Paul Keres’ monument. 1996. Bronze, granite Theodor Pool’s portrait statue. 2008. Bronze Jüri Vilms’ portrait statue. 2005. Bronze Kuninga Street Basic School, Pärnu Kuninga Street Basic School, Pärnu Kuninga Street Basic School, Pärnu

180 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 181 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Stefan Bathory mälestustahvel. 2002. Pronks hauamonument. 1974. Graniit Kesk tänav, Valga Püha kiriku aed, Saaremaa

Stefan Bathory’s memorial board. 2002. Bronze Pihtla grave monument. 1974. Granite Kesk Street, Valga Püha Church’s churchyard, Saaremaa

182 Avalikud skulptuurid Public Sculptures 183 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Kavandid

Design Proposals

184 185 Tammsaare monumendi kavand. 1976. Kips, paber Jaan Tõnissoni monumendi kavand. 1997. Kips monumendi kavand. 1976. Kips, puit Autori omand Autori omand Autori omand (makett), Eesti Arhitektuurimuuseum (kavandid)

Design for the Tammsaare monument. 1976. Plaster, paper Design for the monument of Jaan Tõnisson. 1997. Plaster Design for the Kudjape monument. 1976. Plaster, wood Collection of the artist Collection of the artist Collection of the artist (model), Estonian Museum of Architecture (designs)

186 Kavandid Design Proposals 187 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Kärdla mälestusmärgi kavand. 1984 Jüri Jaaksoni monumendi kavand Pärnusse. 2008. Kips Vaas (purskkaevu kavand). 1990. Pronks Autori omand Autori omand Erakogu

Kärdla memorial design. 1984 Design for the Jüri Jaakson monument in Pärnu. 2008. Plaster Vase (fountain design). 1990. Bronze Collection of the artist Collection of the artist Private collection

188 Kavandid Design Proposals 189 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Pärnu purskkaevu kavand. 1988 Tartu Rahu monumendi kavand. 2008. Kips Autori omand Hävinud

Design for the Pärnu fountain. 1988 Design for the Tartu Peace Treaty monument. 2008. Plaster Collection of the artist Destroyed

190 Kavandid Design Proposals 191 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Gregor Tauli ja Mare Mikoffi e-kirjavahetus perioodil 26. XII 2015–21. I 2016

GREGOR TAUL sellesse haiglasse toodi haavatuid. Pilt olevat olnud Mikof on perenimi, mida Eestis tihti ei kohta, kuigi masendav. Mõtlen mõnikord, kui tähtis on inimese erinevatele kohtadele viitavaid hof-e on meie nimedes ilmaletuleku moment ja ümbritsevate inimeste küll ja veel. Kust Sinu nimi pärineb? meeleolu; et ega emal kerge polnud. Siis olid mõned MARE MIKOFF aastad rahulikku beebipõlve. Mäletan vist märtsi- Meie nime on kirjutatud väga erineval moel. Näiteks pommitamise suurt tuld ja ühte inimest seismas minu õe nimi oli koolis Mikhof, mina olin paar klassi selle ees. Sel ööl pagesime Tallinnast nagu paljud eespool Mikof. Õpetajaid see vist ei seganud, ka vane- teisedki. Kuid sõjajärgsest linnast mäletan järk- maid mitte. 19. sajandil, mil meie isapoolsed vanemad järgult juba rohkem väga imelikke asju, mida täis- Kesk-Euroopast siia tulid, olid nad Mikkofd, hiljem kasvanud ei tahtnud uskuda. Võib-olla märkasingi ka v- ja w-lõpuga jne. Erineva kirjapildiga on seda teisi asju kui suured inimesed. nime siiski Eestis veel. Väiksena elasime ühega nendest samas majas. Kui küsisin, kas see miilitsaonu on GREGOR meie sugulane, ütles isa, et sama palju kui Mikojan Õppisid Tallinna 20. keskkoolis, nüüdses ühis- (Moskva Kompartei keskkomiteest). Ema vanematega gümnaasiumis, kust aastate jooksul on sirgunud on teistsugused lood. Kokkuvõttes oleme ikka mitmed kultuuritegelased nagu Inge Teder, Maimu eestlased, kes on isa poolt slaavlased. Berg, Mati Talvik, Fred Jüssi. Sinu näituse kujun- daja Edith Karlson ka. Kuidas see endise Lutheri GREGOR tehase alade ja Uue Maailma vahele jääv koolimaja Sündisid 1941. aasta augustis, paar kuud pärast ja koolielu Sind kujundas? juuniküüditamist ja mõned päevad enne seda, MARE kui sakslased Tallinna jõudsid, ühesõnaga sõjaajal. Olin täiesti keskpärane õpilane, kellele selles koolis Kas Sul on sõjast mälestusi? mitte miski ei meeldinud. Eriti lõpu poole. Võib- MARE olla ainult koolimaja ise. Hiljem selguski, et Eugen Urho Kaleva Kekkose mälestustahvli kavand Tallinna sadamasse. 2010 Jah, nagu ema meile jutustas, sündisin ma Sakala Habermanni projekt (isa ütles), aga maja sai sõja Autori omand sünnitusmajas, kui tänavatel käis sõda, ja ka ajal otsemürsu. Aastad läksid, kuid nägin veel

Design for the Urho Kaleva Kekkonen memorial board at the Tallinn Harbor. 2010 Collection of the artist

192 Kavandid Design Proposals 193 Mikoff. Skulptuurid kaua õudusunenägusid, mis olid seotud eksamitega. venelasi lollitav oli see näitus kindlasti. Kultuuri- Selliseid kunsti suhtes üldharivaid, mis olid küll juba kooliaegne kogemus. Nimelt restaureerisime Halba oli rohkem kui head. paviljonis oli suur Ameerika nüüdisaegse kunsti venekeelsed (vene keelde tõlgitud), aga sellega Tallinna Toomkiriku vapp-epitaafe, olles enne näitus. Võimas. Meil peaks olema alles kataloog. polnud ju probleemi. Ju ta arvas, et nii on vajalik. stažeerinud Ermitaažis. Samal ajal tegin oma töid GREGOR Kõige intrigeerivam minu jaoks selles paviljonis oli Keegi ei nõudnud skulptuuriõpetajalt lisaks teooria ateljees, mis oli endine Peeter Urbla, enne seda Mis Sind kunsti juurde tõi ja mis selle juures aga ketiga seina külge kinnitatud Boris Pasternaki osa. Mul oli tunne, et õppejõud võtab mind tõsiselt, veel Rein Tammiku ateljee; kunagine würze-pood hoidnud on? Kas kunst on Sinu jaoks mingil määral „Doctor Zhivago”, kapsaks lehitsetud. Sellest püüdsin olla korralik ja kokkulepitud ajaks raamatud maanteel. Mul on korter alati olnud ka eesmärgipärane (olgu siis eetiline, iluloov vms) absurdist on praegusel ajal vist raske aru saada. läbi lugeda. Selline õppimine oli vist küll erandlik, (olen ju tallinlane), vahel jätsin ta lihtsalt maha ja tegevus? Muidugi oli mul eesmärk õppida ja olla keset kuid tõhus. Ega teised skulptuuriõppejõud poleks elasin ateljees. Kunstnikuelu algas kohe, ja kuidagi MARE suure linna saginat, millest Eestis puudust tundsin. sedasorti juhendamisega ilmselt hakkama saanud. sujuvalt. Algus ulatub nagu ikka kooliaega, mil hakkasin Kontserdid, näitused, moeetendused jne. Lisaks Tema püüdlikkus jäigi meelde. kunstile mõtlema. Ilmselt suunati nii koolist kui venelaste enda Suur Teater ja sel ajal Taganka Õppisin ühel ajal Tõnis Vindiga, kelle tähtsust GREGOR kodust. Aga üksvahe oli kunst mulle tagavara- teater. Peale selle veel antikvariaadid ja suured ja mõju pole võimalik üle hinnata. Et ma nõukogude perioodil õieti elanud pole, eesmärk ja tegelesin peamiselt mittekunstiga. raamatukogud, mis ei koosnenud ainult marksistli- mõjuvad mõned sotsialismiaja aspektid mulle para- Peab ütlema, et kunagi olen isegi idealistlikult kust kirjandusest. GREGOR tamatult nostalgilistena, kohati isegi kuldajana. arvanud, et kunstiga võiks näiteks inimsuhteid Oli aeg, mil esinejad kogu maailmast trügisid Samas oled ANKist ja SOUPist, mille aktiivne Kummitama on jäänud ka mõned aastaarvud, mis parandada või midagi hullu ära hoida. Aga kui sinna. Venemaa oli eksootika. Aga kui paljud neist tegevusaeg Sinu õpingute aega jäi, kõnelnud üpris tunduvad mulle eriti olulised, ehkki need on päris üldse, siis see toimiks ainult heaoluühiskonnas. sisse lasti? Lugesin nüüd hiljem George Segali reserveeritult, põhjendades seda sellega (kui ma ei kindlasti suvalised. Näiteks 1979: ilmus Mati Undi Kunst on luksus. Vaevalt said näljased linnainimesed Peterburi näituse kataloogist, et juba eluajal tahtis eksi), et vähemalt Sinu vaatepunktist ei olnud nad „Sügisball”, kinno jõudis „„Hukkunud Alpinisti” blokaadi ajal nautida Šostakovitši Leningradi ta väga teha oma näitust Nõukogude Liidus, kuid suures plaanis kuigivõrd originaalsed, vaid vahen- hotell”, Tartus alustati muusikapäevadega, koostati sümfooniat. Ma ei usu. Mida ärevam on elu, seda millegipärast ei õnnestunud. dasid seda, mis väliskirjandusest silma jäi. Balti apell, samas olid siin Nõukogude väed; kusagil vähemtähtsaks peetakse kunsti. Mõnikord, kui MARE mujal sai peaministriks Margaret Thatcher. Noored miski ei sega, märkan äkki, et teengi nagu iseendale, GREGOR Kas ma ikka oleksin tohtinud niimoodi öelda. Olen kunstiteadlased on viimastel aastatel omistanud püüeldes ainult ülima professionaalsuse poole. Moskvas Sind paraku ülikooli ei võetud, tulid loomult patrioot ja suhtun kõigesse, mida omad tähelepanu 1966. aastale, mil toimusid epohhiloovad Realistina mõistan ka selle tegevuse mõttetust. tagasi Eestisse ja astusid ERKIsse skulptuuri on teinud, austusega. Samas äratundmisrõõm ei noortenäitused Tallinnas ja Tartus. Äsja valgustasid Tark looja (aga skulptorid üldjuhul sellesse kate- õppima. Paar aastat hiljem jätsid skulptuuri pooleli peaks olema kunsti puhul peamine kriteerium. Kuid Anders Härm ja Hanno Soans EKKMi näitusel gooriasse ei kuulu) tahab kindlasti, et teised teda ja hakkasid Tartus sootuks ajalugu õppima, kuniks tahes-tahtmata oli (on) see joon meie kunstil (seega 1995. aastat. Kuidas Sina neid aastaid mäletad? mõistaks. Vähemalt need publikust, kes talle pöördusid tagasi ERKIsse. Mil määral Sa sellel ka minu omal) olemas. Mõnusam oleks ju nautida MARE meeldivad, sest on potentsiaalsed ostjad. episoodilisel Tartu perioodil sealse kunstieluga midagi uut ja omapärast, huvitavat. Kui jälle Taustale mõeldes, 1966. aastal käis ameeriklaste Mingit maailmaparanduslikku eesmärki ma kokku puutusid? arvestada ajaga, mil elasime ja millised meid valit- sõda Vietnamis, mis häiris noori nii USAs kui endale seadnud ei ole, sest pole ka selle saavuta- MARE sesid, siis võis selline käitumine olla edumeelne. Euroopas. Uue põlvkonna tõekspidamised väljen- miseks võimeline. Ilu loomine on huvitav idee. See Tartu Ülikooli tegin sisseastumiseksamid, kui olin Ametlikult ei osatud ega ka tahetud originaalsust dusid hipinduses ja üliõpilasrahutustes. Kuid võiks olla hea vahend mõne mitteilusa ja hoiatava juba kaks aastat ERKIs skulptuuri õppinud. Tahtsin hinnata, õigemini oli see keelatud. Suur Nõukogude reaktsioonina läksid moodi venelased, maoistid jne. mõtte realiseerimiseks. Ilus on ju lihtne, selge, puhas astuda õigusteaduskonda, kuid mind „pandi” Liit oli plagieerimise impeerium. Visarid, ANK, Aga samas läänes ju ei teatud, mis siin ja Hiinas ja korras vorm, mis võib olla kasutatav ka kurja ajalugu õppima. Arvan, et minus ei nähtud küllal- SOUP kindlasti püüdsid publikut piiri taga toimu- toimus. Erinevatel põhjustel olime meie siin üldse kujutamisel. Samuti kontrastiks destruktiivsusele. dast potentsiaali juristina. Anti ka mõista, et oma vaga kurssi viia. Meie kunstimaailmas olid nad rohkem kõigega kursis. Selle mõju väljendus kind- Ilu ilu pärast võib mõjuda mõttetusena, kui tegija perekondliku tausta tõttu ma igale poole ei sobi. võtnud kanda ühiskondlikult raske osa. Vaja oli lasti ka kultuuris, näiteks mõnede erksamate peade võimed on keskpärased. Selline variant on kahjuks Aasta oli 1964. Elu hakkas siinkandis jälle karmi- keskenduda terade eraldamisele sõkaldest. Seega loomingus, kas või Ü. Sooster ja E. Põldroos, kes elus üldlevinud. Küll ei tahaks, et mu tegevust peaks maks muutuma. Untsu läinud sisseastumise tõttu müts maha nende ideoloogiliste juhtide ees. ÜTÜ noortenäitusi organiseerisid. Olin sel ajal üliõpilane keegi ebaeetiliseks. olin muutunud araks ja ettevaatlikuks, kehvaks oli minu arvates ERKIs oluline. ERKIs. suhtlejaks. Tahan öelda, et ajalugu ei olnud minu 1979 oli Tallinnas üks sagimise aasta, järg- GREGOR enda valik. Sel ajal polnud mul mingit huvi ei kunsti- GREGOR misel oli juba Moskva olümpiamängude Tallinna Keskkoolipingist kippusid Moskvasse ülikooli? ajaloo ega kunsti tegemise vastu. Kaljo Põllust ja Lõpetasid kunstiinstituudi 1971. aastal, mis edasi regatt. Mulle on see meelde jäänud kui üks vasti- Mis see oli, mis Sind kõikidest võimalikest linnadest kunstikabinetist sain teada takkajärele. sai? Kas vabakutseliseks hakkamine sujus loomuli- kumaid aegu. Moskva oli paika pannud Karl kõige suuremasse tõmbas? kult (korter, ateljee, tellimused jne)? Vaino, kes lisaks direktiividele tegi siin isetegevust. MARE GREGOR MARE Mulle tundus nii. Kehtis ka vanasõna, et seltsis Just see, et Moskva oli kõikidest võimalikest linna- Mõned õppejõud või kaastudengid, kes erilist mõju Lõpetasin ERKI skulptori-pedagoogina. Aga on segasem. Linnaruumis tehti küll ühte kui teist dest kõige suurem. Nagu vanasti öeldi, et „linnaõhk avaldasid? õpetajaks ei kavatsenudki minna. Arvasin, et ma vajalikku ära. Eesti arhitektide ja disaineritega teeb vabaks” – oli vist nii? Oma esimese tõelise MARE ei sobi. Lasksin suunata ennast restaureerimisse. arvestati väga. Taheti kultuurset läänelikku muljet kunstielamuse saingi nimelt Moskvas. Kus veel! Mõne õppejõuga meil vedas. Näiteks skulptor Olav Kuid mitte kauaks, sest läksin riidu. Algul kartsin jätta. Tundus, et seda suurt ettevõtmist juhtis See oli 1959. aastal Sokolniki pargis toimunud Männi püüdis teha kõik, et me õppetegevus oleks vabakutseliseks hakata: et jään nälga. Restauraa- otse Moskva KGB. Meie omade valvsus võis olla Ameerika rahvuslikul näitusel. Kõikehaarav ja ka mõtestatud. Ta tõi kooli oma isiklikke raamatuid. toriks võeti mind hea meelega vastu, sest mul oli suunatud kõrvale, ka pugemisele.

194 Gregor Taul, Mare Mikoff Intervjuu 195 Mikoff. Skulptuurid Üldiselt vaevles Nõukogude Liit seestpoolt etendajatega võrreldes on skulptuur igavikulisem protsendikunsti oma, ei mäleta. Sellega võis olla eestlasi. Peab nentima, et mul oli klubis käimise juba tõsises vaesuses ja oli väljastpoolt autoriteedi- kunst, aga teistel aladel on võimalusi hoopis vähem. seotud kultuuriministeeriumi kunsti osakond, mille aeg üpris pikk (umbes 20 aastat). Käisime tihti seal kriisis. Sellises olukorras on valed otsused kerged juht oli praegu eakas, aga terane Jutta Matvei. Tema lõunat söömas, sest köök oli üle keskmise. Joomi- tulema. Kultuuriga on mõnikord nii, et mida GREGOR mälestusi ja teadmisi võiks proovida talletada. Tean, seks pidi ikka põhjus olema. Sõprade või külalistega halvem, seda parem. Sel ajal läksid paljud kultuuri- Mitmed toonased tudengid on esile tõstnud 1969. et ta kirjutab sel teemal raamatut. Mingil määral kohtumiseks sobis klubi suurepäraselt. Aga olid ka inimesed Nõukogude Liidust ära. Oli ka neid, kes ei aasta „Loomingu Raamatukogu” sarjas avaldatud tegeles „sünteesimisega” ka ehituskomitee, aga see stammkunded ja nemad veetsid seal vististi kogu saanud ega tahtnudki milleski aru saada. Ja kümme Norbert Wieneri teost „Küberneetika ja ühiskond”, oli rohkem udu. oma aja. Aegade muutumist elasid kindlasti kõige aastat hiljem tulid muutused neile üllatusena. millele kirjutas eessõna Gustav Naan, keda Sa raskemalt üle needsamad püsikliendid. Miks valisid A. Härm ja H. Soans just selle hiljem, 1977. aastal portreteerisid. Kas mäletad GREGOR Vabakutselistega on alati ühtemoodi. Raha aasta, on raske aru saada. Võib-olla nende endi elus selle lugemist ja milline oli Sinu suhtumine 1976. aastal võtsite koos Vilen Künnapuga osa on nii palju, kui palju viitsid tööd teha. Me olime oli 1995. aasta kuidagi meenutamisväärne. Et sel küberneetikasse? kahest skulptuurikonkursist (Anton Hansen Tamm- sellega juba harjunud. Ja kui vabakutselised on ka aastal ei toimunudki midagi erilist, selgus ka näitusel. MARE saare monument ja Kudjape monument). Millised vabameelsed, siis riigikorrast kuigi palju ei olene. Ka kataloogi vaadates. Kõik vajalik oli Sorose tahtel Raske on täpselt nii kauget aega meenutada. Arvan, olid need ühised ideed, mis teid koostööd tegema Välja arvatud see, et piirid avanesid. juba käima läinud ja liikus rahulikult edasi. et lugesin seda N. Wieneri raamatut, sest olin ajendasid? Minu tööst „Haigutav autoportree” nii palju, üldiselt väga uudishimulik. Minu jaoks võis küber- MARE et igavust tekitas tõsiasi: võimalusi oli Eestis kõvasti GREGOR neetika olla üks hoomamatu võlusõna, mis oli Initsiatiiv oli Künnapu-poolne. Arvasime, et on rohkem kui tahtmist, ja nagu võis arvata, oli ka 1960. aastate lõpus eksponeeriti tudengite eksperi- salateenistuse töötajate ja teiste asjasse pühenda- aeg hakata püstitama nüüdisaegseid monumente. virisemist. Meie kunstiringkonnas algas hoopis mentaalnäitustel assamblaaže ja muid ruumilisi tute tegevuse aluseks. Postmodernistlikke, mis haakuks 10 arhitekti grupi endiste varadega parseldamine. Aga protestihääli objekte, mis rajasid tee skulptuuri vabanemisele Seoses G. Naaniga veel niipalju, et umbes loominguga. Rohkem oli see protest nõukoguliku polnud kuulda. Põhjuseks võis olla ka totaalne korra- nii oma klassikalisest (mälestav, idealiseeriv) kui ka samal ajal eessõnaga raamatule „Küberneetika massehituse vastu. Villu jaoks oli arhitektuur lagedus, mida mõni kavalpea püüdis ära kasutada. modernistlikust (eneseküllane objekt) „taagast” – ja ühiskond” ilmus tema artikkel „Vaim ja võim” ka kunst, kuid konkursi tingimustes peeti fguuri vähemalt loetud avangardistide silmis. Loomingus. Need kaks tõid talle koos kindlasti peaaegu alati monumendi paratamatuks osaks. GREGOR 1978. aastal avaldas Ameerika kunstikriitik positiivset kuulsust. Naan oli vastuoluline ja tark. No mida teha! Sa oled pärast 1991. aastat kahel korral oma teos- Rosalind Krauss essee „Skulptuur avardatud väljal”, Aga algusaegadel ka kahjulik. tega Peterburis esinenud: esimesel korral oli tegemist milles kirjeldas muutusi, mis olid lääne post- GREGOR Tallinna kunstikogu ülevaatega, teisel korral isiku- modernses ja installatiivses skulptuuris viimaste GREGOR Nüüdseks on ilmunud üksjagu käsitlusi nii kuns- näitusega Kunstnike Liidu näitusesaalides. Liidu dekaadide jooksul aset leidnud. Sellest tekstist sai Mille alusel nõukogude ajal portreteeritavate vali- tides kui humanitaarteadustes, mis püüavad lahti lagunemise järel on kultuurikontaktid Peterburi ja uue skulptuuri jaoks omamoodi lipukiri, mida mine üldse käis? mõtestada iseseisvumisega kaasnenud murrangut. teiste Vene linnadega kokku kuivanud. Ma kuulsin, noored installatsioonikunstnikud siiani aabitsana MARE Mihkel Muti „Kooparahvas läheb ajalukku” et Sa jäid näitusega rahule, sest ruumid olid avarad loevad. Krauss kõneleb ühtlasi sellest, kuidas skulp- Saan rääkida, kuidas mul käis: nagu praegugi. Olen jutustab ehk mõneti liialdatud loo nõukaajal tublisti ja korraldus sümpaatne. Kas jõudsid veel näitusi tuuri laiutamine üle näitusesaali aitas skulptorit palju portreteerinud ja üldjuhul ise otsustanud, elanud kunstirahvast, kel olid nii riiklikud telli- näha? Kuivõrd oluline see linn Sinu jaoks nõuko- „vabastada”. keda. Kuna enamik on olnud kultuuritegelased, mused, ateljee, hiigeltiraažis luulekogud kui rahva gude ajal oli? Kas Sind on „vana kooli” skulptuur karjääri siis kultuuriministeerium tavaliselt ostis portree ära. poolehoid (ainuüksi Kuku klubis joomisest piisas MARE jooksul piiranud või meenub ehk mõni ohoo-efekt, Kuni ükskord öeldi, et nii jätkata ei saa, kui ma ei vabadusvõitleja oreooli saavutamiseks). Mitmed Kutse isikunäituseks sain esimese näituse ajal. kus tundsid, et installatsiooniga töötamine avardab tee ühte portreed inimesest, keda nemad pakuvad. neist sattusid iseseisvuse taastamise järel kriitilisse Muidugi mulle väga meeldis teha oma näitust sõna kuidagi oluliselt Sinu tööpõldu? See oli Põlva rajooni eesrindlane O. Käis. Selgus, olukorda, kus eelmisest elust ei olnud midagi alles otseses mõttes Peterburi kesklinnas. Majas, mis MARE et muheda olemisega ja reljeefse näoga mees. jäänud. Ilmselt ei „pääsenud” ka Sina tol ajal Kuku on ise tähtis ja ka ümbritsetud kuulsate hoonetega. Kahjuks ma ei mäleta hästi Eesti kunsti esimesi Mul vedas. Ülejäänute puhul on toimunud, nagu külastamisest? Muutuste keerises valmis Sul Näitused läksid hästi. Huvitav oli üle tüki aja assamblaaže ega ka nonfguraalset skulptuuri. 1960. olen ise tahtnud. Sellist asja ei tohiks dikteerida, tohutult massiivne malmist „Haigutav autoportree”, Peterburis olla. Aga meid poldud veel unustatud. aastate lõpul oli skulptoritel küll üks „eksperi- sest modelli valik on osa tööst. mille järgi võiks arvata, et see kõik ei olnud kuigi Jõudsime teistelegi näitustele ja kontsertidele, mis mentaalnäitus” (nad nimetasid seda nii) kokku- üllatav? olid endiselt maailmaklass. Sattusime ajale, kui keevitatud töödest, mis mahuks kuidagimoodi GREGOR MARE linna mukiti üles, sest oli tulemas Peterburi juubel installatiivsuse alla. Meie esimene tähelepanu- Ent tulles portreede juurest avalike skulptuuride Kuku klubi oli nõukogude ajal üks väga imelik ja Putin andis selleks oma parima. väärsem tegija Kaarel Kurismaa alustas vist 1970. juurde, siis mil määral oli Sinu tegevuse taustaks koht, kuhu sai sisse ainult kultuurirahvas ja ainult Nõukogude ajal oli see meile tähtis, kuna asus aastate algul. Aga võib-olla ka varem? Kogu kunstide sünteesi loosung? liikmekaardiga, või siis kellegi külalisena. Kuku lähedal ja minu (ning mitte ainult minu) arvates Vene- ruumi hõivamisega tegelesid siin kõigepealt oma MARE loodi inglise klubi eeskujul, see tähendas, et tõeliselt maal kõige rohkem linna moodi. Kuid sealse praeguse „Ruumi ja vormi” näitustega siiski sisearhitektid. Mäletan kunstide sünteesi teemat, praktikas oli kinnisena. Rohkem selliseid teadaolevalt ei olnud kunstieluga, pean tunnistama, ma kursis ei ole. Olen lugenud Rosalind Kraussi teksti ainult see meie jaoks täiesti iseenesestmõistetav. Uutele ja Kuku klubi oli Tallinna eripära. Tahes-tahtmata tsiteeritult. Püüan arvesse võtta, et ka kõige avaramal hoonetele lisandus sisekujundus koos kunstiga, olime nagu omade seltskond. Väga purjus liikme GREGOR väljal tulevad ikkagi piirid ette ja et minu vahendid on mis valmistati või valiti välja spetsiaalselt selle pani šveitser takso peale. Liikus nii eestiaegseid Olid buumiaegses Tallinnas linnakunstnik. Mis väga tinglikud. Lohutada võin end sellega, et näiteks koha jaoks. Kas oli mingi seadus nagu praegune härrasmehi kui ka võrdlemisi labaseid Venemaa- ajendas Sind loobuma vabakutselise elust ning

196 Gregor Taul, Mare Mikoff Intervjuu 197 Mikoff. Skulptuurid vastu võtma päevatööd sellises võrdlemisi närvilises just, ma tean täpselt, mis võiks olla sellele kohale endasse. Teisalt pole skulptuur teema, mille pärast inimlik/saatanlik olemus, on olnud kunstniku keskkonnas, nagu on linnavalitsus? Kas Sul jätkus parim lahendus? peaks kurjaks minema. Umbes kümne aastaga meelisteema.” Staažika portretistina ei jää Sul aega ka millegagi sisuliselt tegeleda või oli see algu- MARE muutuvad skulptuurid linnaruumis „nähtamatuks”, vist üle muud kui nõustuda? Inimeste vaatlemisel, sest peale n-ö pidev tulekustutamine? Kas Sa nüüd Olen konkurssidest vähe osa võtnud. Arvan, et neile ei pöörata enam tähelepanu. „lahti muukimisel” ja teose näol kokku traagel- üldse enam mäletad, kes tollal võimul oli? kunsti tellimiseks pole see üldse hea võimalus. damisel on Sul olnud endastmõistetavalt lõputult MARE Väikses Eestis on selline moodus ressursi raiska- GREGOR inspiratsiooniallikaid. Kas söandaksid mõne Jah, 1998–2002. Olen vist parandamatu seikleja. mine. Loominguline osa võiks olla parimal juhul Visuaalkunstis kerkivad ikka ja jälle esile kaks „leeri”: „inimhinge avaja” nimeliselt välja tuua? Isiklikult Arvasin, et elu võib seal ainult huvitavamaks minna. kinnise konkursiga. Võib-olla isegi tundub, et esimene on avangardi- ja revolutsioonimeelsete päralt, jätkates: millist rolli on Sinu jaoks mänginud Läkski. Selle nimel olin valmis ka tööd rabama. mõni koht lausa vajab kunsti, kutsub tegema. Aga teised usuvad see-eest kestlikku ja pööreteta ajalugu. inimsuhted? Oli välja kuulutatud konkurss, mille võitsin. Mind mõistlikum on loobuda. Meil on vähe tegijaid ja Uurides lähemalt mõnda kunstiajaloolist sündmust, MARE ajendas uudishimu – mis teha, kui see omadus on pakkumisi on küllaldaselt. Andku tellimused otse kunstnikku või tänapäevase kriitiku kirjutist, näeme, Kas see lause käis ikka minu kohta? Aga selles üliarenenud! Tööd oli palju ka ametijuhendi järgi, kätte. Nii oleks tulemuslikum. et pilt on siiski kirjum: üks ei välista teist. Ent nii kui pole ka midagi halba. Portreteerimisel on oluline kuid krahmasin endale veel juurde, mida poleks hakkame üht või teist positsioneerima (olgu teemaks tungida inimese olemusse sügavamale kui muidu. pidanud tegema. Ikka silmaringi laiendamiseks. GREGOR kas või mõni žurnaal, kunstiakadeemia osakond Seetõttu on portree tegemine ka aeganõudev. Nägin ja kogesin uskumatuid olukordi, seda kõike Sinu viimase aja teostest on ilmselt kõige enam tähe- vms), on äärmused jälle mängus. Kuhu asetub sellel Näos peegeldub palju, kuid mitte kõik. Vana lause, ma ei kahetse. Sain palju targemaks, selles mõttes lepanu pälvinud Viru keskuse „Hämarik”, mida on skaalal Sinu kultuuritarbimine, aga ka Su looming? et vorm on sisu peegeldus, kehtib siin täiega. Kogu oli see töö väga kasulik. nahutatud nii kapitalismikriitilisest aspektist (Hanno MARE inimese olemus on vormidena nähtav. Jah, aga Minu ajal olid linnapeadeks Ivi Eenmaa, Soans), feministlikust vaatepunktist (Margaret Tali) Võib-olla olen kriitiliselt konservatiivne. Olen olnud süvenemiseks peab jätkuma aega. Peeter Lepp, Jüri Mõis. kui ka tänapäeval kriitikute suus harvaesinevast ju restauraator, mis tähendab mittelõhkuja ja Võib-olla oleme kõik duaalselt kahepooluse- esteetilisest vaatepunktist (Karin Hallas-Murula). -mässaja. Kuid raske on olla rahumeelne, vaadata lised ja tegemist on vastanditega. Ühte poolt pole GREGOR Positiivse poole pealt on kultuuriajakirjas Epifanio pealt, kuidas viltu kisub. Samas, kainelt võttes on teiseta. Oleneb ainult, kuidas on proportsiooni- Olid üks vabadussõja võidusamba konkursi (2007) seda kirjeldanud Viru keskuse arhitekt Vilen asju või olukordi, mis väärivad säilitamist. Või mis dega – mida on rohkem, mida vähem. Üdini halbu žürii liikmetest, kelle arvamusega ei arvestatud. Hiljem Künnapu, öeldes, et tegemist on Weizenbergi ja on õiged juba sellepärast, et on vanad ja ikka veel inimesi pole vist olemas. käsitlesid seda teemat oma efektses isikunäituses Mikoff geniaalse ühisteadvuse loodud jumalanna- alles. Muidugi olen nüüdisaegse kunsti tarbija, kuid Olen kujutanud isiksusi ja portreteerides olen „Ausambad” (Tallinna Kunstihoone galerii, 2008). kujutisega, mis energeetiliselt tasakaalustab kogu valikuliselt. Kui näen või kuulen mingit pseudo- nende tõelisele olemusele päris lähedale jõudnud. Kuidas Sa neile sündmustele nüüd tagasi vaatad? ansambli tugeva meesenergiaga elementi. uut, lööb minus välja noorusaegne „rebell”. Ma ei Selline lähenemine võib muutuda hasardiks. MARE Kui me Sinuga selle teose fotografeerimisest talu mõnda asja. Et siinse suhtes objektiivne olla, Mul leidub neid minu jaoks olulisi inimesi, Olin üks nendest žüriiliikmetest, kes olid võidu- kõnelesime, siis soovitasid, et seda tuleks pildistada peab minema distantsilt vaatama. Akadeemiate neid „inimhinge avajaid”, kuid nagu ikka, mõnda vastu. Rahvale ei põhjendatud isegi, miks alt, kuna nii tekib teatav spiraalse liikumise efekt. osakonnad vajavad kindlasti aeg-ajalt muutmist. kõige tähtsamat on raske esile tuua. Inimsuhted vabaduse monumendist sai vabadussõja võidusammas. Viimasest võiks järeldada, et Sinu jaoks on see See on paratamatus. Aga selle peavad ära tegema pere, partnerite, sõprade, kolleegidega on mänginud Nime muudeti just enne viimast konkurssi. Võib-olla ennekõike vormispetsiifline küsimus nagu ikka? nooremad, vanade peale ei tasu lootma jääda. mu jaoks väga olulist rolli. Ilma nendeta oleksin argusest, mis on väga aaviksoolik ja millega võib MARE Raske on piirduda ainult meie ilusa väikse kodumaa ümmargune null. kõik tuksi keerata. Veel elusolevatele vabadusvõitle- Sul on õigus, minu jaoks on esmane vormiküsimus, kultuuri tarbimisega. jatele tehti sellega ära. Siis järjekindel ühe kavandi sest muidu poleks millestki rääkida. GREGOR läbi surumine. Tundus, et see oli mingite diletan- Tähelepanu on „Hämarik” pälvinud oma GREGOR Ja Sinu õde? tide ettekujutus monumendist ja tudengitelt telliti suuruse pärast, samuti ambitsioonika koha tõttu. Kui nüüd klassikalisele dualismile veel kord sõna- MARE vormistus. Või ma eksin? Spetsialistide arvamust ei Arvan, et reaktsioon on sellisel juhul loomulik. Aga õigus anda, siis: kas oled pigem modernist või Minu õde Maie Mikof-Liivik on klaasikunstnik. võetud kuulda ei žüriis, kus olime vähemuses, ega mida teha ülitundlike inimestega, kel on juba välja postmodernist? Ta on minu kriitik number üks. ka tagant järele, kui nõuti uut konkurssi. Teise koha kujunenud, kuid kas just realistlikud tõekspida- MARE töö oli mõnede ülemuste jaoks liiga avangardne nagu mised? Miks peaks üks iseteadev ja loomulik tüdruk Kui on valida nende kahe vahel, siis ERKIt lõpetades GREGOR ka eelmise konkursi võidutöö mõned aastad varem. sümboliseerima esmajoones just kapitalismi? Kas sattusin aega, mil modernismiga polnud enam midagi Oled Sa päevikupidaja ja/või visandiraamatu Avalik kriitika oli kõva, aga sama palju oli selle polnud mitte nii, et närviliselt allegoorilist võrdlust peale hakata. Elu ise ja mõtlemine olid muutunud kasutaja? Kas visandad näiteks oma skulptuurid kavandi kaitsjaid. Mõned isamaalised ja vanemad otsiv Hanno Soans, kes vajas tähelepanu, oli ise mitmekesisemaks ja huvitamaks. Modernistlikud või näitused enne paberile? inimesed arvasid, et kui nüüd ei tehta, siis jääb hoopis pigem kapitalismi ohver? Mulle on meelde jäänud, vormivõtted ajasid haigutama. Võib-olla Sa siiski MARE ära. Teatud bossidel on ühine joon tegemist teha et Margaret Tali kriitika oli pealkirjas küll femi- tahaksid mind modernismi paigutada? Ega siin oma Pean päevikut juba ammusest ajast. Aga visandi- šarlatanide ja soolapuhujatega. Nii sai valmis mingi nistlik, kuid lugedes tekkis tunne, et ta peaks ennast tahtmisest suurt midagi ei olene, seda küll. Aga pigem raamatut mul pole. Kirjutan oma skulptuuriideed praak – rist, mis vajab pidevat remonti. selles perspektiivis rohkem harima. Teda oli raske oleksin ikkagi post …, post …, post … üles. Võib-olla jätan upsaka mulje, kui ütlen, tõsiselt võtta. Tõelist kriitikat, mida iga looja vajab, et ma ei joonistagi. Skulptuurseid kavandeid teen GREGOR ma vist ei kohanud. Aga Villul oli õigus, vaja oli GREGOR teiste jaoks, näiteks tellijale. Suuremate näituste Kas on olnud selliseid avaliku ruumi kunstiteoste tasakaalustavat energeetilist elementi. See „juma- Teenekas kujurikriitik Juta Kivimäe on Sinu puhul oleks vist ikka paberil plaani vaja. Rohkem konkursse, mis on Sind sedavõrd erutanud, et jah, lanna” oli kui piksevarras, mis püüdis osa kriitikat kohta öelnud: „Inimene, eelkõige tema vastandlik, küll teiste jaoks.

198 Gregor Taul, Mare Mikoff Intervjuu 199 Mikoff. Skulptuurid GREGOR Priimägi: „Pilt ja sõna moodustavad umbes sama- Loomingu kohta on raske midagi öelda. Kaasaeg- mõnus kõike korraga näha! Mark Quinn Londoni Kuidas Sa tunned end situatsioonis, kus pead teistele suguses suhtes paari, nagu on Mare Mikoff ning sete naiste, Louise Nevelsoni, Barbara Hepworthi, White Cube’is ja ka Veneetsias. Ron Muecki suur kirjutama teoste ja näituste pealkirjad, seinatekstid Aleksander Jakovlev ise: nad toetavad teineteist, samuti tema sõbra ja soosija Jacob Epsteini looming kükitaja Veneetsia biennaalil, ka Salzburgi näitus. jms? Kuna nimetasid 1980. aastatel oma teoseid ka teineteisega alati nõus olemata, aga ka mitte kunagi oli juba midagi muud. Seltskondlikuks eluks oli Väga, väga paljud. Sensation ja Apocalypse Royal järjekorranumbritega (#83, #84, viidates sellele, tülli sattumata. See on huvitav juhus, kus kaks eri tema looming sobivam. Ostjad-tellijad pidid tema Academy of Artsis, mis olid ju väga suurelt osalt mitmenda teosega Sinu karjääris tegemist oli), võiks helistikku nii sundimatult kokku kõlavad.” Palun skulptuure paremini mõistma. Ma ei tea, kas üldse skulptuurinäitused. Veneetsia biennaalidel olen järeldada, et ülemäära tähtsaks Sa pealkirju ei pea? Sinu kommentaari. on püütud Dorat paika panna, tema loomingut käinud 1991. aastast. Üks kord ka Vene ajal. Kõikjal See-eest Su näituste pressiteated, mis on üldiselt MARE tõsiselt analüüsitud. Ka nüüd tagantjärele. Lahter- domineerib skulptuur. On ju nii? Ja siis veel Suur- tihedad ja põgusad, tunduvad mulle olevat soliidselt Kui inimestele meeldib see kataloog, siis võiks küll dades sobiksid tema skulptuurid realistliku moder- britannia paviljon viimasel biennaalil! koostatud. arvata, et klappisime. Me oleme head sõbrad ka nismi alla, mis vohas meil siin veel päris kaua. MARE praegu. Kuid Dora oli meister omas laadis võrreldes paljude GREGOR Olen arvanud, et teoste nimetused peavad olema siinsetega. Arvan, et tähtis on see, kuidas ta tegi, Hakkame lõpetama. Uuriksin veel selle kohta, minimaalsed. Nad peavad sisaldama ainult lühi- GREGOR mitte see, kuidas ta sobitus oma avangardistlikku et Sinu loomingus kohtame materjale nagu kivi, informatsiooni. Selleks, et meenutada hiljem, millest Mis Sind inimesena rõõmustab ja skulptorina edasi keskkonda kriitikute pilgu läbi. metall, keraamika ja plastmass, kuid mitte puitu. jutt käib. Pealegi olen märganud, et ma ei oska oma töötama kannustab? Olgu selleks siis tänuavaldused Samas on puit olnud just portreede puhul Eesti töid nimetada. Numbrid panin nimetuste asemel tänaval või teeneliseks kunstnikuks nimetamine GREGOR sajandialguse skulptuuris märgiline materjal. selleks, et meenutada valmimise aega. Need tööd 1986. aastal koos Andres Toltsi, Silvi Liiva ja Maret Tahaksid ehk veel mõne (unustatud) skulptori esile MARE olid nagu verstapostid, millegi uue algus. Kukega. Huvitav, millega võiks teeneliseks kunst- tõsta? On Sul endal mõni mälust kadunud teos, mis Puit on minu arust liiga pehme ja ajab pindu! Ma Tahan jah oma tekstid ise kirjutada. Teised ei nikuks nimetamine tänapäeval korreleeruda? tuleks taas päevavalgele tuua? ei tea, mida Sina isiklikult puidust arvad. Võib-olla tea ju, miks ma töö teinud olen. On tulnud ka häbi MARE MARE Sulle need sajandialguse puupead sümpatiseerivad. tunda kiiruga kokku kirjutatud tekstide pärast. Loomulikult mulle väga meeldib, kui mind kiide- Adolfo Wildt (1868–1931) on minu lemmik. Kui ma Mulle tundub, et see pole õige materjal skulptuuri Sageli on teksti siiski vaja. takse. See tekitab sellise naiselikult mõnusa ja esimest korda 2000. aastal tema töid päriselt jaoks. Peale pehmuse ta praguneb, vettib, põleb, edasiviiva tunde. Kiitma peab minu arvates mõni näitusesaalis nägin, oli mul hea meel, et polnud vaja ka ei lase ta väga detailseks ja täpseks minna. GREGOR arusaaja tüüp või arvestatav asutus. Sain koos nende pettuda. Poliitilistel põhjustel oli ta päris kaua unus- Omadustelt läheb puit ikkagi efemeersete mater- Ja on ka olemas tekstid, mis kirjutatud Sinu teoste nimetatud kunstnikega teeneliseks kunstnikuks. tatud. Kuid 2015. ja 2016. aastal on suured välja- jalide alla. Eesti kujurite meelismaterjal võis ta olla kohta. Millised kriitikud on olnud Su loomingu Mis ei tähendanud suurt midagi. Rahvakunstnik oli panekud Milanos ja mujalgi. odavuse tõttu. Võtad aiast puu maha ju tasuta ja kõige avaramad lahtimõtestajad? Kas meenub mõni juba kraad kangem, sellega kaasnesid vist ka mingid Aga millised enda tööd, see selgub näitusel. kohe nikerdama (ei, vabandust, vahepeal peab eriliselt võpatama panev lugemine? hüved. Tunnustuse vastu vist ei tohiks kellelgi Ehk saab mõnda viga parandada? kuivatama). Miks Dora Gordine pole puitskulp- MARE midagi olla. Külmaks võiks see jätta ainult juhul, tuure teinud, kuigi oma laadilt oli ta väga sarnane Väga raske on sellele küsimusele vastata, see kui sa oled viimane saaja oma ringkonnast. Siis GREGOR meie omadega (suure üldistusega portreed ja aktid)? tähendab, et ma peaksin minema isiklikuks. Meid, vist on küll ükspuha? Kas tänapäeval üldse sellist Näitust ette valmistades oled mind ja muuseumi- Kokkuvõtteks: puit oli kergema vastupanu tee! nii tegijaid kui ka kriitikuid, on vähe ja me hoiame üleriiklikku aunimetust on? Kunstnike Liidus on töötajaid korduvalt „hirmutanud”, öeldes, et igasse kokku. On ju nii? Ja mina olen ju ettevaatlik!? omad auliikmed, see nimetus antakse vanakestele. ruumi tuleb üks või kaks tööd, kuna ruumid on nii GREGOR On ikka olnud mõni kriitiline arvamus, mis, nagu väikesed. Sellega seoses meenub Jaapanis asuv Jah, ilmselt on mu arvamus puidust nostalgiline. ütlesid, võpatama paneb. Et kas heas või halvas GREGOR Kanno muuseum, kus üks kollektsionäär lasi arhi- Mille suhtes Sina nostalgiat tunned? mõttes sai pihta. Mulle meeldib professionaalne Kõneldes kolleegidest, siis osalesid Peeter Urbla tekt Hitoshi Abel projekteerida muuseumihoone MARE teravus. Ootamatused on vajalikud. Mõni kriitika produtseeritud dokumentaalflmi loomise juures, spetsiaalselt kaheksa skulptuuri eksponeerimiseks – Tunnen nostalgiat Eesti metsade järele, paari on väga suure väärtusega, teine ei lähe üldse korda. mis jutustas Eestis sirgunud, kuid Pariisis-Londonis kaheksas ruumis. Ole hea ja nimeta viimase aja aastakümnega on hävitatud uhked kuusikud ja Tähtis on see, kes selle välja ütles. Kooliajal mulle tuntuks saanud skulptor Dora Gordine’ist (1895– meeldejäävamaid skulptuurinäituseid. männikud, lähevad ka kaasikud. Meie maa on meeldis lugeda, kuidas Herbert Read kirjutas oma 1991). Tundub, et teis on paljugi sarnast. Esiteks MARE kaetud võsa ja raiesmikega. lemmikskulptoritest. Väga õpetlik oli. suur usk ja usaldus oma erialasse. Dora, kes põhi- Ma arvan ka, et see Jaapani muuseum võib olla mõttelise otsusega endale lapsi ei muretsenud, väitis küllaltki täiuslik. Ma usaldan japse, isegi kõike seda GREGOR GREGOR kõhkluseta, et tema skulptuurid ongi tema lapsed, nägemata. Skulptuuride eksponeerimise omapära Ja lõpetuseks mõni põhimõte, millest Sa kunagi ei Sinu näitustest on minu arust kirjutatud suure- lastes neil enda eest kõnelda. on see, et nad peavad ju olema võimalikult hästi tagane? päraseid arvustusi, esimestena tooksin esile Jaan MARE vaadeldavad igast küljest. MARE Elkeni, Meelis Oidsalu, Mari Vallikivi tekstid. Dora oli nähtus isiksusena. Kõhklemiseks ta vististi Nii järsku on raske öelda, mis mulle kõige Loodan, et reeturit minust ei saa. Täiesti omaette žanri moodustavad Sinu kunagise aega ei raisanud, vastasel juhul poleks looming rohkem on meeldinud. Kui üle aastakümnete avati elukaaslase Aleksander Jakovlevi tekstid, mis koos majade ehitamisega nii suurearvuline. Ilma Berliini Neues Museum, siis mulle tundus, et tegemist väärivad kohta Eesti kunstikriitika kullafondis. enesekindluseta on võimatu skulptuuri teha. Selles on tuhast tõusnud fööniksiga. Mulle meeldis seal Sinu 1998. aastal ilmunud kataloogi, mille Jakovlev väikses naises oli mingi ürgne jõud, mis ületas temast kõik. Euroopalik ülim täpsus! NY Guggenheimis oli kirjutas ja kujundas, arvustuses sedastab Linnar nooremate meeste oma, kellest ta ka kauem elas. kogu muuseumit täitev Maurizio Cattelani näitus:

200 Gregor Taul, Mare Mikoff Intervjuu 201 Mikoff. Skulptuurid The E-correspondence of Gregor Taul and Mare Mikoff from 26. XII 2015 to 21. I 2016

GREGOR TAUL Germans reached Tallinn, i.e. during the war. Mikof is a surname not often encountered in Do you have any memories of the war? Estonia, although we do have plenty of ‘hofs’ in MARE our names that refer to various places. Where does Yes, as my mother told us, I was born at the Sakala your name come from? Maternity Hospital while there was fghting on the MARE MIKOFF streets and the wounded were also brought to that Our name has been written in many different ways. hospital. She said it was a dismal sight. I sometimes For instance, my sister’s name at school was Mikhof, think of the importance of the moment of a per- while I was a couple of grades higher and a Mikof. son’s birth, and of the importance of the mood of I guess it didn’t bother the teachers, or our parents. the people around it; it can’t have been easy for my In the 19th century, when our paternal predecessors mother. That was followed by a few years of peace- came here from Central Europe, they were Mikkofs, ful babyhood. I think I remember the big fre of later also ending in v and w and so on. The name the March bombings and a person standing in front does, however, occur in Estonia, although spelt of it. On that night, we fed Tallinn just like many differently. When I was small, we lived in the same others. However, I remember increasingly more house with one person of that name. When I asked of the post-war town, very weird things which the whether the militiaman was a relative of ours, my adults found unbelievable. Perhaps I did notice father said that ‘as much as Mikoyan’ (from the different things than grown-ups. Central Committee of the Moscow Communist Party). Things are different with my mother’s GREGOR parents. In conclusion, we are Estonians who are You studied at the Tallinn 20th Secondary School, Slavs on their father’s side. now the Tallinn Comprehensive Upper Secondary School, which over the years has given us various GREGOR cultural fgures, like Inge Teder, Maimu Berg, Mati You were born in August 1941, two months after Talvik, Fred Jüssi as well as the designer of your the June deportation and a few days before the exhibition, Edith Karlson. How did school life and

202 203 Mikoff Sculptures that schoolhouse between the Luther Factory and GREGOR entrance attempt had made me shy and wary, socially diffcult role to play in our art world. The the Uus Maailm District infuence you? After secondary school, you went to Moscow to bad at communicating with people. I just want to wheat had to be separated from the chaff. In that MARE university? What was it that attracted you to the emphasise that history was not my own choice. regard, I do respect their ideological leaders. I think I was an entirely mediocre student who didn’t like largest of all the possible cities? At that time, I wasn’t in the least interested in art the Students’ Scientifc Society was important at anything in that school. Particularly towards the MARE history or creating art. I only learnt of Kaljo Põllu the Art Institute. end. Perhaps just the schoolhouse itself. And it did Exactly the fact that Moscow was the largest of all and the art cabinet afterwards. later turn out that Eugen Habermann had designed the possible cities. Like they used to say, ‘City air GREGOR it (my father told me), but the house got a direct will make you free’ – was that how it goes? Indeed, GREGOR You graduated from the Art Institute in 1971 – what shell hit during the war. Years went by, but I still Moscow was where I had my frst true art experi- Any teachers or fellow students who had a special happened after that? Did becoming a freelancer go had nightmares about exams for a long time. The ence. Where else! It was at the American National infuence on you? smoothly (apartment, studio, orders, etc.)? bad outweighed the good. Exhibition that took place in Sokolniki Park in MARE MARE 1959. The exhibition was certainly comprehensive We were lucky with some teachers. For instance, I graduated from the Art Institute as a sculptor/ GREGOR and fooled the Russians. There was a large-scale sculptor Olav Männi tried to do everything to give teacher. But I never intended to work as a teacher, What brought you to art and what has kept you exhibition of contemporary American art at the meaning to our studies. He brought his own per- I thought I wasn’t suitable. I let myself be assigned there? Is art, to a certain extent, a purposeful activ- Culture Pavilion. Powerful. We should still have sonal books to school. General art education books, to restoration, but not for long, because I fell out. ity for you (be it ethical, creating beauty or other the catalogue. However, the most intriguing thing which were in Russian (translated into Russian), At frst, I was afraid of becoming a freelancer – I such)? for me in that pavilion was Boris Pasternak’s but that wasn’t a problem. I guess he thought it nec- feared I would starve. I was happily admitted as a MARE Doctor Zhivago, chained to a wall, worn out by essary. Nobody demanded theory from a sculpture restorer, for I already had practical experience from It started, of course, with thinking about art during turning the pages. I guess it’s hard to understand teacher. I felt like the teacher took me seriously, my institute years. Namely, we restored the coat of the school years. There was probably a gentle push the absurdity now. I tried to do my best and read the books by the arms epitaphs of the Tallinn Dome Church, having both from school and home. But at one point, art Of course, my goal was to study and live in the agreed term. That form of study was perhaps excep- previously been on study practice at the Hermitage. was like a back-up goal for me and I mainly focused midst of the bustle of a big city, which I lacked in tional, but effcient. Other sculpture teachers At the same time, I worked at my studio – a former on non-art. Estonia. Concerts, exhibitions, fashion shows etc. would probably not have been able to provide such spice shop on Paldiski Road, which had previously I have to say I have once even idealistically And the Russians’ own Bolshoi Threatre and the instruction. His assiduity was memorable. belonged to Peeter Urbla and before him, to Rein thought that art could be used, for instance, for Taganka Theatre. Plus, antique stores and libraries I studied at the same time with Tõnis Vint whose Tammik. I have always had an apartment (I am a improving human relationships or preventing terrible which contained more than just Marxist literature. importance and infuence cannot be overestimated. Tallinn citizen, after all), I just sometimes deserted things. But that would only work in a welfare state, It was a time when performers from all over it and lived at the studio. The artistic life began right if at all. Art is luxury. I don’t think hungry towns- the world wanted to go there. Russia was exotic. GREGOR away, kind of smoothly. folk were able to enjoy Shostakovich’s Leningrad But how many of them were let in? I later read from You have been quite reserved talking about ANK Symphony during the blockade. The more restless George Segal’s St. Petersburg exhibition catalogue and SOUP, which were active during your studies, GREGOR life is, the less importance is placed on art. Some- that he had very much wanted to hold his exhibition saying that (if I’m not mistaken) at least from your As I have not really lived during the Soviet period, times when nothing is bothering me, I suddenly in the Soviet Union during his life, but for some perspective they were not original in the broad some of the aspects of the socialist era inevitably notice that I am actually doing it for myself, striving reason didn’t succeed. scheme of things, but rather mediated what they seem nostalgic to me, sometimes even like a Golden only towards utter professionalism. As a realist, I picked up from foreign literature. Era. Some dates have also stood out and seem par- also realise the pointlessness of that activity. Smart GREGOR MARE ticularly important to me, although they are most creators (although sculptors generally don’t fall Unfortunately, you were not admitted to university I’m not sure whether I had the right to say that. I’m probably actually quite random. For instance, in in this category) surely want others to understand in Moscow, you came back to Estonia and started a patriot by nature and I treat everything that our 1979: Mati Unt’s Autumn Ball was published, the them – at least the part of the audience they like for studying sculpture at the State Art Institute. A own people have done with great respect. However, Dead Mountaineer’s Hotel was screened, the Music the purchase potential. couple of years later you went on to study history the joy of recognition should not be the main cri- Days were launched in Tartu, the Baltic Appeal was I haven’t established a world improvement in Tartu, until you returned to the Art Institute. To terion with art. But whether we like it or not, that drawn up, while Margaret Thatcher became prime goal for myself, because I’m not capable of achiev- what extent were you involved in the local art life quality was (is) inherent in our art (also in mine). minister on the other side of the Iron Curtain. ing it. Creating beauty is an interesting idea. That during that episodic Tartu period? It would, indeed, be a lot nicer to enjoy something In recent years, young art historians have placed could be a good tool for realising a non-beautiful MARE new and unique, interesting. When we look at the importance on the year 1966 when epochal youth and warning thought. After all, beautiful is a I took the entrance exams to the University of time in which we lived and how we were governed, exhibitions took place in Tallinn and Tartu. With simple, clear, pure and orderly form which may Tartu when I’d been studying sculpture at the Art that kind of behaviour could be considered progres- their exhibition at the Contemporary Art Museum also be used for depicting evil. It is also a contrast Institute for 2 years. I wanted to enter the faculty of sive. Offcially, the system was not able or willing of Estonia, curators Anders Härm and Hanno to destructivity. Beauty for beauty’s sake may law, but was ‘assigned’ to study history. I think they to appreciate originality – rather, it was forbidden. Soans have just focused on 1995. How do you seem pointless, if the author’s abilities are mediocre. did not see enough lawyer potential in me. They The Great Soviet Union was an empire of plagiarism. remember those years? Unfortunately, this is quite common in real life. also implied that due to my family background I The artist groups Visarid, ANK and SOUP defnitely MARE However, I wouldn’t like people to consider my wouldn’t be suitable for every position. It was 1964. tried to keep the audience up to date with what was Thinking of the background: in 1966, Americans activities unethical. Life started getting harder here again. The failed going on across the border. They had taken on a were waging war in Vietnam and that disturbed

204 Gregor Taul, Mare Mikoff Interview 205 Mikoff Sculptures young people in both the USA and Europe. The In 1978, American art critic Rosalind E. Krauss was published in Looming. Those two together monuments. Postmodernist monuments, which beliefs of the new generation were expressed in the published the essay ‘Sculpture in the Expanded defnitely gained him some positive fame. Naan was would interconnect with the work of the Architects hippy movement and student riots. As a reaction, Field’, in which she described the changes that had controversial and clever. And detrimental at the of the Tallinn School. It was more of a protest Russians, Maoists and others became fashionable. taken place in the postmodernist and installative beginning. against the Soviet style of mass construction. For However, the West did not know what was going sculpture over the past decades. That text became Villu, architecture was also art, but the requirements on here and in China. For various reasons, we were sort of a slogan for new sculpture, and is like the GREGOR of the contest nearly always deemed a fgure a part generally more up to date here. The effect of that ABC for young installation artists until today. On what basis were people chosen for portraying of a monument. Well, what could we do! was defnitely expressed in culture, in the works of Krauss also talks of how sculpture, sprawling all during the Soviet era? some brighter creators who organised youth exhibi- over the exhibition hall, helped ‘liberate’ the sculptor. MARE GREGOR tions – Ü. Sooster and E. Põldroos, for instance. Has traditional sculpture delimited you during I can tell you how it worked for me: just like now. By today, we’ve seen the publication of a number I was a student at the Art University at the time. your career or can you recall an ‘aha’ moment where I have done many portraits and generally decided of arts and humanities approaches which attempt 1979 was a bustling year in Tallinn, in prepara- you felt that working with installations somehow myself whom to portray. As the majority have been to interpret the critical change brought along by tion for the Tallinn Sailing Regatta of the Moscow signifcantly broadened your work feld? cultural fgures, the Ministry of Culture usually Estonia regaining independence. Mihkel Mutt’s Olympic Games in 1980. I remember it as one of MARE bought the portrait. Until one time they said that Cavemen’s Chronicles tells a somewhat exaggerated the worst periods. Moscow had appointed Karl Unfortunately, I don’t really remember the frst we cannot continue like that unless I do a portrait story of an artist nation who prospered during the Vaino who in addition to the directives issued to assemblages in Estonian art, or the non-fgural of someone they choose. It was a front-rank worker Soviet era, with work commissioned by the state, him engaged in his own initiatives. So it seemed to sculpture. At the end of the 1960s, sculptors did from the Põlva Region, O. Käis. He turned out to great studios, huge print runs of poem collections, me. The saying that ‘the more the merrier’ also hold an ‘experimental exhibition’ (that’s what they be an agreeable man with a high-relief face. I was and public popularity (merely drinking at the Kuku applied. However, quite a few necessary things called it) of welded works, which could be classi- lucky. But for the rest, it has always been as I have Club was enough for one to be glorifed as a free- were accomplished in the city. Estonian architects fed as installation art. Our frst more note-worthy wanted. Such things should not be dictated, because dom fghter). Several of them found themselves and designers were held in very high regard. The author, Kaarel Kurismaa, started at the beginning choosing the model is a part of the work. in a bad spot after independence was restored, as aim was to leave a cultured and Western impression. of the 1970s, I think. Maybe even earlier? The nothing remained of their previous life. You prob- It seemed that the KGB in Moscow was directly interior architects with their Space and Form GREGOR ably also did not ‘escape’ visiting the Kuku Club running the entire operation. The vigilance of the exhibitions were the frst to be into occupying the Moving on from portraits to public sculptures – to back then? In the turmoil of change, you completed local KGB was diverted; perhaps their energy was entire space here. what extent was the slogan of the synthesis of arts the massive cast iron Yawning Self Portrait which spent on bootlicking. I have only read citations of Rosalind Krauss. a background to your activities? would make one think that ‘all that’ was not very In general, the Soviet Union was then already I try to work on the premise that even the broad- MARE surprising? suffering from deep poverty on the inside and from est feld will have boundaries and my tools are very I do remember the synthesis of arts; in practice, it MARE a crisis of authority on the outside. In such situations, conditional. In consolation, I can tell myself that was completely elementary for us. New buildings The Kuku Club was a very peculiar place during the wrong decisions are prone to come. Sometimes compared to performers, for instance, sculpture is were complemented by interior design and art which the Soviet time – entrance was only for cultural folk the thing with culture is ‘the worse, the better’. During a more eternal art form, while some other areas was made or selected especially for that place. I can’t and only with a membership card, or as someone’s that time, any cultural people left the Soviet Union. have even fewer options. remember whether there was a law like the current guest. The Kuku Club was created like an English Of course, there were also those who did not under- ‘percentage art’ one or not. The Arts Department of club, i.e. as a truly closed club. There were no other stand anything and didn’t want to understand. And GREGOR the Ministry of Culture could have been involved in known clubs like it and Kuku was a specifc feature ten years later changes came as a surprise for them. Several people who were students back then have that. The Department was then run by Juta Matvei, of Tallinn. We were inevitably a very close-knit It is hard to see why A. Härm and H. Soans highlighted the publication of Norbert Wiener’s who by now is elderly, but still sharp. An attempt group. The porter would kindly call a cab for mem- picked that year. Perhaps in their lives 1995 was Cybernetics and Society in the Loomingu Raamatu- should be made to record her memories and knowl- bers who got too drunk. There were both gentlemen somehow memorable. The exhibition also showed kogu book series in 1969. The foreword to that was edge. I know that she is currently writing a book from the frst Republic years and rather blatant that nothing special happened in that year. The written by Gustav Naan whom you portrayed in on the subject. To a certain degree, the Construction Russian Estonians. I do have to admit that I used to catalogue showed it. With the help of Soros, all the 1977. Do you remember reading it and what was Committee was also engaged in ‘synthesising’, but go to the Club for quite a long time, about 20 years. necessary processes had already been launched and your stance towards cybernetics? that was largely just piffe. We often had lunch there, because the cuisine was were peacefully moving onwards. MARE above average. There had to be a reason for drink- It is hard to exactly recall such distant times. I think GREGOR ing. The Club was great for meeting with friends or GREGOR I read that book of N. Wiener, as I was generally In 1976, you and Vilen Künnapu took part in two guests. But there were also regulars who probably At the end of the 1960s, students’ experimental very curious. For me, cybernetics was probably an sculpture contests (the Anton Hansen Tammsaare spent all their time at the Club. The change of times exhibitions featured assemblages and other elusive magic word which formed the basis of the Monument and the Kudjape Monument). What was defnitely the hardest for them. spatial objects which paved the way to liberating activities of secret service employees and other were the common ideas that prompted you to It is always the same with freelancers. You have sculpture from both its classical (commemorat- initiates. collaborate? as much money as you can be bothered to work for. ing, idealising) and its modernist (self-suffcient With regard to G. Naan, I’d like to add that MARE We were already used to that. And if freelancers are object) ‘burden’ – at least in the eyes of some around the same time with the foreword to Cyber- The initiative came from Künnapu. We thought liberal, not much depends on the political system. avant-gardists. netics and Society, his article ‘Mind and Power’ that it was time to start erecting contemporary Apart from the fact that the borders were opened up.

206 Gregor Taul, Mare Mikoff Interview 207 Mikoff Sculptures As for my Yawning Self Portrait: boredom interesting there. And it did. I was prepared to work MARE approximately ten years, sculptures become ‘invis- derived from the fact that there were more opportu- hard for that. A contest had been announced and I haven’t participated in many competitions. I think ible’ in urban space, nobody notices them anymore. nities in Estonia than there was willingness, and as I won it. I was driven by curiosity – what can I do it is not a good option for commissioning art. In could be expected, there was also a lot of whining. if this quality is overdeveloped! There was a lot of our small country, that method is just a waste of GREGOR Our art circles began bargaining away former assets, work according to the job description, but I grabbed resources. The creative part should be procured via In visual art, two sides now and again stand out: but there were no voices of protest. That could have even more, things I didn’t have to do. All of it just to a closed contest. Perhaps it even seems that some the frst are the avant-garde and revolution minded been due to the total chaos which some smart guys broaden my horizon. I saw and experienced unbe- places simply need art, inviting you to create. But it and the others are those who believe in sustainable were trying to exploit. lievable situations and I don’t regret any of it. I got is more sensible to refrain. We have a few authors history. As soon as we start positioning the one much wiser – in that respect, it was a very useful job. and there are enough offers – orders should be or the other (be it with regard to a journal, an art GREGOR Ivi Eenmaa, Peeter Lepp and Jüri Mõis were distributed directly. It would be more effcient. academy department or similar), the extremes stand Since 1991, you have exhibited your works in mayors during my employment. out. Where on that scale is your consumption of St. Petersburg twice: the frst time as a part of an GREGOR culture, and your creation? overview of the Tallinn art collection and the GREGOR Of your recent works, Dusk at the Viru Centre has MARE second time with a personal exhibition in the exhibi- You were a member of the jury of the War of probably received the most attention – it has been Perhaps I am critically conservative. I have, after tion halls of the Union of Artists. After the Soviet Independence Victory Column Competition (2007) condemned from the capitalist criticism aspect all, been a restorer, i.e. not a destroyer and not a Union fell apart, cultural contacts with St. Peters- where your opinion was not taken into account. (Hanno Soans), the feminist aspect (Margit Tali) as rebel. But it is hard to remain peaceful, to sit back burg and other Russian cities have dwindled. I heard You later addressed the topic in your spectacular well as from the aesthetic aspect, so rare for critics and watch how things go awry. At the same time, that you were satisfed with the exhibition, with personal exhibition Statues (Tallinn Art Hall these days (Karin Hallas-Murula). On the positive when we look at it soberly, there are objects and the spacious rooms and lovely organisation. Did you Gallery, 2008). How do you look back to those side, Vilen Künnapu, the architect of the Viru situations which deserve preservation or which manage to see other exhibitions? How important events now? Centre, has described it in the cultural journal Epi- are right merely due to the fact that they are old was that city for you during the Soviet era? MARE fanio, saying that the joint genius of Weizenberg and and still survive. Of course, I consume contem- MARE I was one of the jury members who opposed the Mikoff has created a mighty fgure of a goddess that porary art, but selectively. When I see or hear I got the invitation to hold a personal exhibition design that won. They didn’t even justify to the energetically balances the strong element of mascu- something pseudo-new, the rebel from my youth during the frst exhibition. Of course I loved hold- public why the Monument of Freedom became the line energy characteristic of the entire complex. awakens. There are some things I cannot stand. In ing my own exhibition literally in the centre of War of Independence Victory Column. The name When we discussed photographing that artwork order to be objective towards local developments, St. Petersburg, in a house, which is itself important was changed just before the last competition. Per- with you, you recommended that it should be one must look at it from a distance. The academy and surrounded by famous buildings. The exhibi- haps out of cowardice which is very characteristic photographed from beneath, as that would create departments defnitely need changing from time tions went well. It was interesting to be in St. Peters- of Aaviksoo and can ruin everything. The free- a spiral movement effect. From this, could it be to time, it’s inevitable. But that has to be done burg after a long time. But we weren’t yet forgotten. dom fghters who were still alive were done over concluded that for you sculpture is, above all, a by younger people, there’s no point in counting We managed to visit other exhibitions and concerts with that. That one specifc design was pushed form-specifc issue? on the old ones. It is hard to limit oneself to which were still on a world class level. We happened through. It seemed like dilettantes had an idea of a MARE consuming just the culture of our beautiful little to be there while the city was being done up, as monument, and the work was commissioned from You are right; the issue of form is foremost for me – homeland. the jubilee of St. Petersburg was approaching and students. Or am I mistaken? The opinion of spe- otherwise there is nothing to talk about. Putin gave it his best. cialists was not taken into account neither in the Dusk has received attention due to its size, as GREGOR During the Soviet era, St. Petersburg was jury (where we were in the minority) nor afterward, well as its ambitious location. I think the reaction With regard to the classic dualism once again: are important for us, as it was nearby and in my (and when a new competition was demanded. For some has been natural in the circumstances. But what to you rather a modernist or a postmodernist? not just in my) opinion the most like a city in bosses, the design by the second-placed team was do with people who have well-established, but rather MARE Russia. I have to admit, though, that I’m not up too avant-garde, just like the winning design of the unrealistic beliefs? Why should a self-confdent If I had to choose between these two… I happened to date with the current art life there. previous competition. There was a lot of public and natural girl symbolise capitalism in particular? to graduate from the Art Institute during a time criticism, but there were also many defenders of Wasn’t it rather the case that Hanno Soans, ner- when there was no longer much to do with modern- GREGOR that design. Some patriotic and older people feared vously looking for allegorical comparisons and in ism. Life itself and the general thought had become You were the Tallinn city artist during the boom that if it wasn’t done then, it would not be done need of attention, was himself a victim of capital- more diverse and interesting. Modernist formal years. What prompted you to give up the life of a at all. Certain bosses have a common tendency to ism? I remember that Margit Tali’s criticism was techniques made people yawn. Perhaps you would freelancer and take up a full-time day job in a rather associate with charlatans and quacks. Thus, we got feminist in title, but when I read it, I got the feeling like to place me in modernism? It is true that not nervous environment like the city government? Did a defective product, a cross that constantly needs that she should educate herself more in that aspect. much depends here on what the artist wants. But you have time for any substantive work or was it repair. It was hard to take her seriously. I don’t think I I’d still rather be post…, post…, post… just constant ‘fre-fghting’ right from the start? Can saw any true criticism that every creator needs. But you even remember who was in power back then? GREGOR Villu was right – a balancing energetic element was GREGOR MARE Have there been any competitions for artworks for needed. The ‘goddess’ was like a lightning rod, Meritorious critic Juta Kivimäe has said about you Yes, from 1998 to 2002. I guess I’m an incurable public spaces which have excited you: ‘Yes, I know catching some of the criticism. On the other hand, that ‘the human being, particularly the controver- adventurer, I thought that life could only get more exactly what the best solution for that place is!’? sculpture is not a subject to get angry about. In sial, humane/diabolic nature of the human being,

208 Gregor Taul, Mare Mikoff Interview 209 Mikoff Sculptures has been the artist’s favourite topic.’ As a long- GREGOR and designed by Jakovlev, Linnar Priimägi states: were younger than her and whom she outlived. The standing productive portrait artist you can probably How do you feel in a situation where you have to ‘The images and the words form a pair at a ratio creative works of her contemporary women, Louise only agree? You have naturally had endless sources write titles of works and exhibitions, wall texts, similar to Mare Mikoff and Aleksander Jakovlev Nevelson and Barbara Hepworth, as well as her of inspiration and various teachers in observing etc.? As you used sequential numbers to name themselves: they support each other, without always friend and patron, Jacob Epstein, were something people. Would you care to name any of them? To your works in the 1980s (#83, #84, referring to the agreeing with each other, but never falling out with different. Her creative works were more ftting for continue on a personal note: what role have human sequential number of the particular work of art each other. It is interesting how two different keys so social life. The buyers and clients had to understand relationships played for you? in your career), we could conclude that you do not effortlessly harmonise.’ Please comment. her sculptures better. I don’t know whether attempts MARE assign too much importance to titles? However, MARE have been made to nail down Dora, to seriously Was that sentence defnitely about me? But then your exhibition press releases are, as a rule, packed If you like that catalogue, it could be said that we analyse her art. Even now, retrospectively. If we again, there’s nothing bad in that either. In creating and brief and seem to me soundly composed. were a good match. We are still good friends now. were to classify, her sculptures would ft under real- portraits, it is important to delve deeper than usual MARE istic modernism which thrived here for quite a while. into the essence of a person. Creating a portrait is I have always thought that the titles of works must GREGOR But compared to many here, Dora was a master in therefore time-consuming. The face shows a lot, be minimal. They only have to contain brief infor- What gives you joy as a person and what spurs you her style. I think it is important how she did it – but not everything. The old sentence that the form mation. In order to later recall what it was about. on as a sculptor? Be it expressions of gratitude on and not how she ftted into her avant-gardist envi- refects the essence fully applies here. The entire Besides, I’ve noticed that I’m not good at naming the street or recognition as a merited artist in 1986 ronment through the eyes of critics. essence of a person is visible in forms. Yes, there my works. I used numbers instead of titles in order along with Andres Tolts, Silvi Liiva and Maret must be enough time for going in deep. to recall the time of completion. Those works were Kukk. What do you think recognition as a merited GREGOR Perhaps we are all dually bipolar and dealing like milestones, the beginning of something new. artist would today be equivalent to? Would you like to highlight any other (forgotten) with opposites. One does not exist without the Yes, I do want to write my texts myself. After MARE sculptors? Do you yourself have any forgotten other. It only depends on the proportions – what all, others don’t know why I have made the Of course I like it very much when I’m praised. It works that should be brought back to daylight? do you have more and what less. I guess there are work. I have at times had to feel embarrassed about creates a femininely nice and impelling feeling. The MARE no profoundly bad people. hurriedly composed texts. praise should, I think, come from someone who Adolfo Wildt (1868–1931) is my favourite. When I I have depicted personalities and got quite But texts are often necessary. understands, or from a reputable institution. I was actually saw his work for the frst time actually in an close to people’s true nature when portraying them. named as a merited artist together with the artists exhibition hall, I was glad that there was no cause to This kind of an approach can become passionate. GREGOR you mentioned. That did not really mean anything. be disappointed. He was forgotten for quite a long I do have people who are important for me, And then there are texts that have been written A people’s artist was a degree higher and even time for political reasons. But in 2015 and 2016, there people who are the ‘openers of human souls’, but about your works. Which critics have been the entailed some benefts, I think. No one should have are large-scale exhibitions in Milan and elsewhere. as always, it is diffcult to point out the most broadest interpreters of your creation? Can you anything against recognition. It could only leave you But which of my own works, will become clear important ones. Human relationships with family, recall any texts that particularly made you jump? untouched if you’re the last one of your circles to at the exhibition. Maybe some mistakes can be partners, friends and colleagues have played a very MARE receive it. I guess then you wouldn’t care? Is there corrected? important role for me. I would be naught without It is very diffcult to answer this question – it would even a national honorary title like that today? The them. mean getting personal. There are not many of us – Artists’ Association has its own honorary members – GREGOR both artists and critics – and we stick together. Isn’t the title is awarded to the elderly. I am… When preparing the exhibition, you have repeatedly GREGOR that so? And I am very careful, am I not!?!! There ‘scared’ me and other museum employees by saying And your sister? have certainly been a few critical opinions which, as GREGOR that there will be one or two works in each room, MARE you say, make one jump when they hit the spot in a Talking of colleagues – you took part in the creation as the rooms are so small. That reminds me of My sister, Maie Mikof-Liivik, is a glass artist. She good or bad way. I like professional sharpness. The of Peeter Urbla’s documentary of the sculptor Dora the Kanno Museum in where a collector let is my number-one critic. unexpected is necessary. Some of the criticism is Gordine (1895–1991) who grew up in Estonia, but architect Hitoshi Abe to design a museum building of very high value, while some does not touch you became famous in Paris and London. It seems that specially for displaying eight sculptures – in eight GREGOR at all. It is important who says it. During my studies you have a lot in common. Firstly, the great belief rooms. Be so kind and name some of the more Do you keep a journal and/or a sketchbook? I liked to read how Herbert Read wrote about his and confdence in your profession. Dora, who in memorable recent sculpture exhibitions. Do you, for instance, sketch your sculptures or favourite sculptors. It was very educational. principle decided not to have children, stated without MARE exhibitions on paper at frst? hesitation that her sculptures are her children and Yes, I also think that the Japanese museum may MARE GREGOR speak for her. be rather perfect. I trust the Japanese, even without I’ve been keeping a journal for a long time. But I I think that some superb reviews have been written MARE seeing it all. A specifc aspect of displaying sculp- don’t have a sketchbook. I write my sculpture ideas about your exhibitions. The frst to come to mind Dora was a phenomenon as a character. She most tures is that they must be viewable as thoroughly down. Maybe I sound uppish if I say that I don’t are the texts of Jaan Elken, Meelis Oidsalu and Mari probably didn’t waste time on hesitation, other- as possible from every side. draw at all. I do make sculpture sketches for other Vallikivi. The texts of Aleksander Jakovlev, your one- wise her creative works would not be so numer- It is hard to say so suddenly what I have liked people though, for clients, for instance. Large-scale time life partner, form an entirely separate genre and ous, including architecture. Sculpture is impossible the most. When the Neues Museum was exhibitions probably require a plan on paper, but deserve a place in the ‘gold fund’ of Estonian art without self-confdence. That small woman carried reopened after decades of closure, I thought it felt again more for others than myself. criticism. In a review of your 1998 catalogue, written a primeval force which exceeded that of men who like a phoenix rising from the ashes. I liked everything

210 Gregor Taul, Mare Mikoff Interview 211 Mikoff Sculptures in there. The utter European precision! The Gug- genheim in New York City held a Maurizio Cattelani exhibition that flled the entire museum – it was great to see everything at once! Mark Quinn at London’s White Cube as well as in Venice. Ron Mueck’s huge squatting Boy at the Venice Binnale, as well as the exhibition. Very, very many. Sensation and Apocalypse at the Royal Academy of Arts, both largely sculpture exhibitions. I’ve been to the Venice Biennale since 1991. Once even during the Soviet era. Sculpture dominates everywhere. Isn’t that so? And then the British pavilion at the last Biennale!!!

GREGOR We are nearly done now. I would like to ask about the fact that your creations include materials like stone, metal, ceramics and plastic, but never wood. At the same time, it is precisely wood that was an iconic material in Estonian sculpture at the begin- ning of the century. MARE I think wood is too soft and sheds splinters! I don’t know what you personally think of wood. Perhaps you like those wood-heads from the beginning of the century. I feel that it is not the right material for sculpture. Besides the softness, it cracks and burns and does not allow for great detail and precision. By its qualities, wood is still an ephemeral material. It may have been the favourite material of Estonian sculptors due to its cheapness. You fell a tree in the garden for free and start carving (no, sorry, you have to dry it as well). Why hasn’t Dora Gordine made any wooden sculptures, although her style was very similar to that of our sculptors (portraits and acts, by a great generalisation)? In conclusion: wood was the easier path!

GREGOR Yes, my opinion of wood is probably nostalgic. What do you feel nostalgic about? MARE I feel nostalgic about Estonian forests; proud spruce and pine forests have been destroyed in a couple of decades, and birch groves are next to go. Our land is covered with shrubbery and clear cut patches.

GREGOR … and let us fnish with a principle of yours from which you will never back down? MARE I hope I will never become a traitor.

212 Gregor Taul, Mare Mikoff Interview 213 Skulptorid ARS Monumentaali töökojas 1989. aastal. Istuvad (vasakult) Lembit Palm, Riho Kuld, Ilme Kuld. Seisavad (vasakult) Mare Mikoff, Signe Mölder, Arseni Mölder, Inara Õun, Kristjan Õun, Ülo Õun, Edgar Viies, Matti Varik, Georgi Markelov. Gathering of sculptors in the monumental sculpture studio of ARS Monumentaal in 1989. Sitting (from left): Lembit Palm, Riho Kuld, Ilme Kuld. Standing (from left): Mare Mikoff, Signe Mölder, Arseni Mölder, Inara Õun, Kristjan Õun, Ülo Õun, Edgar Viies, Matti Varik, Georgi Markelov.

Töötamas Hoyerswerda skulptuurisümpoosionil Saksamaal 1981. aastal. At work during a sculpture workshop in 1981 in Hoyerswerda, Germay.

Kümne skulptori näitus Tallinna Kunstihoones 1997. aastal. Vasakult: Mati Karmin, Ahti Seppet, Terje Ojaver, Viimistlemas Peeter Volkonski marmorist portreebüsti 1980. aastal. Tamara Ditman, Aivar Simson, Jüri Ojaver, Aili Vahtrapuu, Mare Mikoff. Finishing Peeter Volkonski’s marble bust in 1980. Opening of the Ten Sculptors group exhibition in Tallinn Art Hall in 1997. From left: Mati Karmin, Ahti Seppet, Terje Ojaver, Tamara Ditman, Aivar Simson, Jüri Ojaver, Aili Vahtrapuu, Mare Mikoff.

214 215 Kevadnäituse avamisel Tallinna Kunstihoones 1977. aastal. Fotol Mare Sügisnäituse avamisel Tallinna Kunstihoones 1981. aastal. Fotol Mare Mikoff, akadeemik Gustav Naan ja Mikoff tehtud portreebüst Naanist. Mikoff, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski ja Mikoff tehtud portreebüst Opening of the spring exhibition in Tallinn Art Hall in 1977. Kangilaskist. Mare Mikoff together with academician Gustav Naan and Mikoff’s Opening of the autumn exhibition in Tallinn Art Hall in 1981. portrait bust of him. Mare Mikoff together with art historian Jaak Kangilaski and Mikoff’s Mare Mikoff ja tema teos „Rändaja” 1984. aastal. portrait bust of him. Mare Mikoff and her work Traveller in 1984. Mare Mikoff koos oma teosega „Kolleegid” pärast teose valmimist 1982. aastal. Mare Mikoff together with her work Colleagues after completion in 1982.

Mare Mikoff koos oma teosega „Meesakt” Tartu Kunstimuuseumi isikunäitusel „Skulptuurid” 1979. aastal. Mare Mikoff together with her work Male nude at her personal exhibition Sculptures in the Tartu Art Museum Mare Mikoff ja tema teos „Eestlanna ” 1983. aastal. in 1979. Mare Mikoff and her work Estonian Woman in 1983.

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Mare Mikoff Kevadnäituse avamisel Tallinna Kunstihoones 1980. aastal. Vabariigi Presidendi Kantseleis Ilvese portreebüsti avamisel 2013. aastal. Fotol Mare Mikoff koos oma teosega „Muusa”. President of the Republic of Estonia Toomas Hendrik Ilves and Mare Opening of the spring exhibition in Tallinn Art Hall in 1980. Mikoff in the Offce of the President together with Mikoff’s portraut Mare Mikoff together with her work Muse bust of Ilves in 2013. .

216 217 Biograafia Biography

Mare Mikoff sündis 20. augustil 1941 Tallinna kesk- Mare Mikoff was born in central Tallinn on 20 August linnas. Ta on enamiku elust olnud vabakutseline 1941. For most of her life, she has been a freelance kunstnik, kuid on episoodiliselt töötanud ka artist, but has also worked as a restorer (1971–1973), restauraatorina (1971–1973), kunstikombinaadi ARS the chief artist of the Monumental Art Studio of the monumentaalateljee peakunstnikuna (1976–1980) ja ESSR Art Fund’s Tallinn Combine ARS (1976–1980) Tallinna linnakunstnikuna (1998–2001). Alates 1997. and the Tallinn city artist (1998–2001). She has aastast on ta olnud skulptuuriõpetaja Eesti Kunsti- worked as a sculpture teacher at the Estonian Acad- akadeemias (2005–2006 skulptuuri osakonna era- emy of Arts since 1997 (extraordinary professor korraline professor) ja 2007. aastast Tartu Ülikooli at the Sculpture Department 2005–2006) and at the Viljandi Kultuuriakadeemias (2009–2014 dotsent). University of Tartu Culture Academy since 2007 (docent 2009–2014). Mikoff õppis vaheaegadega 1961–1971 ERKIs skulptuuri ning 1962–1964 Tartu Riiklikus Ülikoolis Mikoff studied sculpture intermittently at the Esto- ajalugu. Ta on esinenud 32 isiku- ja arvukatel grupi- nian State Institute of Art between 1961 and 1971 näitustel Eestis ja välismaal ning võtnud osa skulp- and history at the University of Tartu from 1962 tuurisümpoosionidest Eestis, Kanadas, Tšehhis ja to 1964. She has participated in 32 personal exhibi- Saksamaal. Tema teoseid leidub nii erakogudes kui tions and numerous group exhibitions in Estonia and avalikes kunstikollektsioonides (Eesti Kunstimuu- abroad and attended sculpture symposiums in Esto- seum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, nia, Canada, the Czech Republic and Germany. Her Tretjakovi galerii Moskvas jt). Näitusekunsti kõrval works can be found in both private collections and ulatub Mikoff looming ka avalikku ruumi, enam public art collections (Art Museum of Estonia, Tartu kui 30 teost on jõudnud aastate jooksul linnaruumi. Art Museum, Tallinn Art Hall, Tretyakov Gallery in Alates 2013. aastast eksponeeritakse Tartu Kunsti- Moscow etc.). Besides exhibitions, Mikoff’s creation muuseumi ees Mikoff 1974. aastal loodud skulp- also extends to the public space, with more than 30 tuurigruppi „Maanaised”, mida peetakse üheks of her works having been erected in urban places esimeseks hüperrealistlikuks skulptuuriks Eesti over the years. Since 2013, the front of the Tartu kunstiajaloos. Art Museum is adorned by Mikoff’s 1974 sculpture Mare Mikoff 1979. aastal. group ‘Country Women’ which is considered one of Mare Mikoff in 1979. Mare Mikoff on alates 1974. aastast Kunstnike Liidu the frst hyper-realistic sculptures in the art history liige (auliige). Ta on võtnud aktiivselt osa kunstielu of Estonia. korraldamisest, olnud erinevatel aegadel nii Kunstni- ke Liidu volikogu, Tallinna Kunstihoone komisjoni, Mare Mikoff has been a member (honorary member) Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti of the Estonian Artists’ Association since 1974. She sihtkapitali nõukogu kui ka kultuuriministeeriumi has actively taken part in organising art life, acting galeriide komisjoni liige. 1976. aastal tunnustati teda as a member of the Supervisory Board of the Artists’ Nõukogude Liidu noorte kunstnike preemiaga, 1986. Association, the Committee of the Tallinn Art Hall, aastal nimetati ta Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks the Visual and Applied Arts Endowment Council ja 1988 pälvis ta maineka Riia kvadriennaali of the Estonian Cultural Endowment and the Gal- pea auhinna. Mare Mikoff on Valgetähe IV klassi leries Committee of the Ministry of Culture. Mikoff teenetemärgi kavaler (2011) ning Anton Starkopf was awarded the Soviet Union young artists’ prize in stipendiumi laureaat (2014). Mare Mikoff elab ja 1976, declared a merited artist of the Estonian SSR töötab Tallinnas. in 1986 and received the main award of the reputable Quadrennale in 1988. Mare Mikoff is a holder of the Order of Merit of the White Star, Fourth Rank (2011) and a winner of the Anton Starkopf grant (2014). Mare Mikoff lives and works in Tallinn.

218 219 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Isikunäitused 1987 Eesti skulptorite grupinäitus. Helsingi, Soome. 2011 Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus „Kaks on parem kui üks”. Valikbibliograafa (kronoloogilises järjestuses) 1987 Eesti skulptuuri valiknäitus. Kadrioru loss (Eesti Kunstimuuseum), Tallinn. Turu Kultuurikeskuses vanas raekojas ja Berneri Galeriis, Soome. 1973 Tallinna Kunstihoone galerii. 1988 Eesti skulptorite grupinäitus. Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus, Leedu. 2013 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „Kevadnäitus”. Tallinna Kunstihoone. Kataloogid 1979 „Skulptuurid”. Tartu Kunstimuuseum. 1988 Eesti skulptuur. Peterburi, Venemaa. 2013 VII pisiplastika näitus „Minu mütoloogiad” (kuraator Maria Väinsar). 1988 Rahvuslik motiiv Eesti kunstis. Tallinna Kunstihoone. Nooruse galerii, Tartu. — Mare Mikof. Skulptuurid. Koost R. Parmas. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 1983 „Portreed”. Tallinna Kunstihoone galerii. 1988 ESTO päevad. Austraalia. 2013 Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus „Skulptuur on ruum” (kuraatorid 1979. 1989 Tallinna Kunstihoone galerii (koos Jüri Arrakuga). 1989 Vabariiklik pisiplastika näitus. Tartu Kunstimuuseum. Kirke Kangro ja Neeme Külm). Hobusepea galerii, Tallinn. — Mare Mikof. Portreed. Tallinn: Kommunist, 1983. 1989 Eesti kunst. Turu, Soome. 2014 „Murmures: kaasaegne kunst Tallinnast ja Carcassonne’ist”. Halle à la — Veistoksia Neuvosto-Eestistä. Helsingi: Neuvostoliiton Kulttuuri- Ja 1990 „Skulptuurid”. Eesti Kunstimuuseum. 1989 Eesti kunsti näitus-oksjon, Ameerika Ühendriigid. Volaille Carcassonne, Prantsusmaa. Tiedekeskus, 1987. 1995 „Tristan ja Isolde”. Galerii Sammas, Tallinn. 1989 Eesti skulptorite grupinäitus. Peterburi, Venemaa. 2014 „Ruumiline” (kuraator Mara Ljutjuk). Evald Okase muuseum, . — Mare Mikof. Skulptuurid (isikunäituse kataloog). Koost T. Pikamäe. Tallinn: 1996 „Mare Mikoff skulptuurid”. Tartu Kunstimuuseum. 2014 Tallinna Kunstihoone 80. Kunstikogu valik II (koostanud Karin-Hallas Eesti Kunstimuuseum, 1991. 1996 „Mare Mikoff skulptuurid”. Viljandi Maavalitsuse näitusesaal. 1990ndad Murula). Tallinna Kunstihoone. — Internationale Bildhauer Symposien Hoyerswerda DDR. Koost 1996 „Tristan ja Isolde ja Alfa Romeo ja Volvo”. Chaplini Keskus, Pärnu. 2014 „Meie modernism. Eesti skulptuur 1960.–1970. aastatel” (kuraator U. Von Woyski, S. Daniltschenko. Dresden: Verband Bildender Künstler 1996 „Tristan ja Isolde”. Strand Hotell. Pärnu. 1990 Eesti skulptorite grupinäitus. Hämeenlinna, Soome. Juta Kivimäe). KUMU, Tallinn. Der DDR, 1993. 1997 „Tristan ja Isolde”. Pärnu Kultuurikeskus. 1990 Eesti skulptorite grupinäitus. Klaipeda Ajaloomuuseumi galerii, Leedu. 2015 Skulptuurinäitus „Kehakeel” (kuraatorid Tiiu Kirsipuu ja Mari-Liis Tammi). — Otepää skulptuuriworkshop. Toim A. Liivak. Tallinn, 1993. 1992 10 skulptori näitus. Tallinna Kunstihoone. Tallinna Kunstihoone. — Mikoff. Koost A. Jakovlev. Tallinn, 1998. 2000 „Tardunud peegeldused” (koos Herman Hallistega). Eesti Kunstimuuseumi 1992 Eesti kunsti näitus-mess, Kiel, Saksamaa. 2015 Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus (kuraatorid Art Allmägi ja — Tardunud peegeldused: Herman Halliste, Mare Mikof. Koost J. Kivimäe. näitusesaal Rotermanni soolalaos, Tallinn. 1992 Eesti kunsti näitus-mess, Lübeck, Saksamaa. Jass Kaselaan). Pärnu Uue Kunsti muuseum. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2000. 2001 Rakvere Ordulinnuse installatsioon. 1992 „Vaibad ja skulptuurid”. Vaibakunstnike ja kujurite ühisnäitus. 2015 Eesti Kujurite näitus „Taevas langeb”. Pärnu Linnagalerii. — Eesti Kunstnike Liidu 6. aastanäitus „Tehnobia. Diverse Universe II. 2002 „Mare Mikoff skulptuurid”. Peterburi Kunstnike Liidu näitustemaja, Venemaa. Eesti Näituste Valge Paviljon, Tallinn. Kurja Lilled”. Koost E. Kard. Tallinn: Eesti Kunstnike Liit, 2006. 2002 „Ta kuuleb … Ta näeb”. Tallinna Kunstihoone galerii. 1993 Eesti kunsti näitus. Hannover-Grossburgwedel, Saksamaa. Kuraatoritöö — Eesti kujurite ühenduse aastanäitus „Skulptuur räägib. Võim ja vabadus”. 2002 „Portreed”. Riigikogu, Tallinn. 1993 Tulemid. Eesti Kunstimuuseum. Koost K. Kangro, E. Kard, M.-L.Tammi. Tallinn: Tallinna Kunstihoone, 2004 „Ta kuuleb … Ta näeb”. Art bv Berchtoldvilla galerii, Salzburg, Austria. 1994 10 skulptori näitus. Sammas galerii, Tallinna Kunstihoone galerii. 2013 Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus „Muda ja instinkt”. Eesti Kujurite Ühendus, 2007. 2004 „Ta kuuleb … Ta näeb”. Obernbergi kunstihoone, Austria. 1996 Paberikunst. Tallinna Kunstihoone galerii. Haapsalu Linnagalerii. — Eesti Kunstnike Liidu 8. aastanäitus „Vabaduse väljak”. Koost E. Kard. 2005 „Ene, Reet”. Tartu Kunstimaja. 1996 Wagneri seltsi näitus. Vana Vanemuine, Tartu. Tallinn: Eesti Kunstnike Liit, 2008. 2005 „Ta kuuleb … Ta näeb”. Bad Birnbach, Saksamaa. 1996 „Figuur”. Tallinna Kunstihoone. — Piiririik. Tallinna Kunstihoone näitus Guangzhou kunstiakadeemia 2005 „Mikoff skulptuurid”. Rakvere Galerii. 1997 Eesti skulptuuri ülevaatenäitus. Tretjakovi Galerii, Moskva. kunstimuuseumis. Toim Reet Varblane. Tallinn: Tallinna Kunstihoone, 2008. 2007 „Tüdrukud”. Mädapea mõis (Virumaa kunstimuuseum), Lääne Virumaa. 1997 10 skulptori näitus. Tallinna Kunstihoone. — Eesti Kunstnike Liidu 13. aastanäitus „Kevadnäitus”. Koost E. Kard. Tallinn: 2007 „Ene, Anu”. Kultuurikatel, Tallinn. 1997 „Kõik korraga, palju ja kohe” (kuraator Mari Sobolev). Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstnike Liit, 2013. 2007 „Tüdrukud”. Laululava, Tallinn. näitusesaal Rotermanni soolalaos. 2008 „Ausambad”. Tallinna Kunstihoone galerii. 1999 „M.O.O.D”. Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal Rotermanni soolalaos. Valik artikleid ja käsitlusi Mare Mikoffst 1999 Tallinna Linna Kunstikogu näitus „Põhja vaim”. Pariisi 9. linnajao Raekoda. 2011 „Linnaskulptuur” (kuraator Reet Varblane). Eesti Arhitektuurimuuseum, 1999 Tallinna linna kunstikogu näitus. Tallinna Raekoda. — M. Toom, Kunstipäevik. – Sirp ja Vasar, 29. VI 1973. Tallinn. 1999 Eesti Kujurite Ühenduse ideenäitus „Aquarium”. Eesti Kunstimuuseumi — A. Zhukova, Obeshsajushseje Nathsalo. – Sovetskaja Estonija, 24. VI 1973. 2012 „Maria, Herman ja piiripost”. Kondase keskus, Viljandi. näitusesaal Rotermanni soolalaos. — R. Põder, Sisemine vastupanu. – Nõukogude Naine 1976, 8. 2013 „Kestast välja”. Draakoni Galerii, Tallinn. — T. Pikamäe, Skulptuuri ei saagi naljata teha. – Noorte Hääl, 3. XII 1978. 2014 „Post-aja skulptuurid „Koit” (1978) ja „Hämarik” (2014)”. Linnagalerii, Tallinn. 2000ndad — L. Gens, Jõulise käega skulptor. – Rahva Hääl, 8. III 1980. 2014 „Kestast välja”. Rahvusraamatukogu fuajee, Tallinn. — R. Parmas, Mare Mikof skulptuurid. – Edasi, 2. II 1980. 2014 Kunstimuuseum lennujaamas: skulptor Mare Mikoff (kuraator Juta Kivimäe). 2000 Balti kunstinäitus USAs. — T. Pikamäe, Mare Mikof skulptuurid. – Sirp ja Vasar, 18. I 1980. Tallinna lennujaama vana terminal. 2001 Tallinna linna kunstikogu näitus. Peterburi Kunstnike Liidu näitustemaja. — T. Pikamäe, Hilinenud intervjuu (intervjuu Mare Mikofga). – Sirp ja Vasar, 2016 „Mikoff. Skulptuurid” (kuraator Gregor Taul). Tartu kunstimuuseum. 2001 „Pronksiaeg” (kuraatorid Juta Kivimäe ja Jaak Soans). Tallinna Kunstihoone. 1. I 1982. 2001 „Lühike Eesti kunsti ajalugu” (kuraator Ants Juske). Tartu Kunstimaja. — I. Einama, Veeskulptuurid linnapildis. – Õhtuleht, 27. X 1984. Grupinäitused 2002 „Kalevipoeg skulptuuris”. Tartu Kunstimaja. — I. Einama, Fontanõ Mare Mikof. – Vetsherni Tallinn 27. X 1984. 2002 V Eesti pisiplastika näitus (kuraator Ahti Seppet). Tartu Kunstimuuseum. — T. Pikamäe, Mig, Ostavlennõi Rukoi Tvartsa. – Sovetskaja Estonija, 1971–1991 (v.a 1978, 1982) Vabariiklik kujutava kunsti aastanäitus. Tallinn. 2003 Eesti kunsti püsiekspositsioon „Raster 8” (kuraatorid Tiiu Talvistu, 12. X 1985. 1972–1990 (v.a 1983, 1985) Tallinna kunstnike kevadnäitus. Tallinn. Mare Joonsalu). Tartu kunstimuuseum. — H. Liivrand, Kunstisalongis. – Sirp ja Vasar, 30. VI 1989. 1972–2000 Riia skulptuurikvadriennaal. 2003 Eesti Kujurite Ühenduse ja „Pärnu Kunstisuve” ühisnäitus „Valu” — T. Pikamäe, Teeb täiesti realistlikku skulptuuri. – Sirp, 2. VIII 1991. (kuraator Terje Ojaver). Pärnu Kontserdimaja ja Pärnu Linnagalerii. — T. Saluveer, (Auto)portree Mare Mikofga. – Päevaleht, 4. VIII 1991. 1970ndad 2003 Rahvusraamatukogu kunstnike näitus. Rahvusraamatukogu, Tallinn. — Mare Mikof. – Televisioon, 18. XI 1991. 2004 „Moving Under The Certain Circumstances” (koos Anu Põdra ja — J. Kivimäe, Mare Mikof skulptuurid Kadrioru lossis. – Eesti Ekspress, 1972 Vabariiklik noorte kunstnike näitus. Tallinna Kunstihoone. Aili Vahtrapuuga). Galerii Intro, Vilnius. 23. VIII 1991. 1973 Balti liiduvabariikide ühisnäitus. Maneež, Moskva, Venemaa. 2004 „… Ruum” (kuraator Peter Rieder). Berchtoldvilla, Salzburg, Austria. — L. Gens, Võstavka Mare Mikof. – Estonija, 27. VIII 1991. 1974 Vabariiklik noorte kunstnike näitus. Tartu. 2004 Kunstisuve näitus „Kunsti remont” (kuraator Jaan Elken). — A. Jakovlev, Mikof. – Vikerkaar 1992, nr. 10. 1975 Vabariiklik noorte kunstnike näitus. Tallinna Kunstihoone. Pärnu Kontserdimaja ja Endla teatrigalerii. — T. Tammer, Mare Mikofl valmis kindral Laidoneri pronksbüst. – Kultuurileht, 1975 Pisiplastika. Pirita Lillepaviljon, Tallinn. 2005 „Aufbruch nach Europa” (kuraator Peter Rieder). Bad Birnbach, Baieri, 30. IX 1994. 1975 ENSV kirjanduse ja kunsti dekaad. Kiiev, Ukraina. Saksamaa. — M. Peil, Tristan ja Isolde. – Eesti Elu, 20. XII 1994. 1976 Eesti NSV kujutav kunst 1971–1975. Tallinna Kunstihoone. 2005 „Homo grandis natu” (kuraator Reet Varblane). Tallinna Kunstihoone. — I. Drikkit, Mare Mikoff: skulptuur on nagu tants. – Postimees, 7. I 1995. 1976 Eesti monumentaalkunst 1902–1975. Tallinna Kunstihoone. 2005 „Tallinn–Kotka. 12 Tallinna kunstnikku Kotkas”. Galleria Uusikuva, Kotka, — I. Martson, Tristan ja Isolde armastavad taas. – Pühapäevaleht, 26. VIII 1995. 1976 Üleliiduline noorte kunstnike näitus. Maneež, Moskva, Venemaa. Soome. — H. Liivrand, Armujoogi kuju. – Eesti Ekspress, 1. IX 1995. 1976 Nõukogude kunst. Pariis, Prantsusmaa. 2005 Eesti Kujurite ühenduse aastanäitus „Jälg” (kuraator Eneken Maripuu). — L. Priimägi, Vaimsed salaliidud. – Kultuurileht, 8. IX 1995. 1977 Üleliiduline portreenäitus. Maneež, Moskva, Venemaa. Tartu Kunstimaja, bootanikaaed ja renoveeritud linnamüür. — V. Vabar, Vari ja vein Mare Mikof näitusel. – Eesti Sõnumid, 29. IX 1995. 1977, 1978, 1980, 1984, 1986, 1987 Üleliiduline kujutava kunsti näitus. Moskva, 2005 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „Identiteedid” (kuraator Harry Liivrand). — T. Tuumalu, Skulptor Mare Mikof naasmine Tartusse. – Tartu Postimees, Venemaa. Tallinna Kunstihoone. 17. I 1996. 1978 Üleliiduline pisiplastika näitus. Tretjakovi Galerii, Moskva, Venemaa. 2006 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „Tehnobia” (kuraator Leonhard Lapin). — [Autor märkimata], Gorkaja ulõbka v rozovõh tonah. – Molodjož Estonii, 1978 Akt Eesti skulptuuris. Tallinna Kunstihoone. Tallinna Kunstihoone. 20. I 1996. 1979 Eesti kunst. Maneež, Peterburi, Venemaa. 2006 „Homo grandis natu” (kuraator Reet Varblane). Humanitaarülikool, — R. Mark, Kurbus ja kergemeelsus. – Postimees, 27. I 1996. 1979 „Agressioon”. Skulptuurinäitus. Tallinna Kunstihoone Galerii. Moskva. — E. Hermelin, Modelli monoloog. – Postimees, 27. I 1996. 2007 „Kaheksakümnendad sulgudes” (kuraator Ando Keskküla). Kumu. — A. Jakovlev, Mare Mikof Tartu Kunstimuuseumis. – Eesti Päevaleht, 1980ndad 2007 „Kehaturg” (kuraator Reet Varblane). Tallinna Kunstihoone. 20. II 1996. 2007 Kunstnike Liidu aastanäitus „Elamise kunst” (kuraator Katrin Pere). — K. Nurk, Nendele, kes armastavad. – Kultuurileht, 23. II 1996. 1980 Dekoratiivskulptuur. Pirita Lillepaviljon, Tallinn. Tallinna Kunstihoone. — M. Vestmann, Tristan ja Isolde. Ja auto. – Pärnu Postimees, 16. X 1996. 1981 Eesti skulptuur 1971–1981. Tallinna Kunstihoone. 2007 Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus „Skulptuur räägib: võim ja vabadus” — K. Kivimaa, M. Mikof, L. Unt, Vajadus olla vaba (vestluse pani kirja 1983 60 aastat NSV Liitu. Tallinna Kunstihoone. (kuraatorid Kirke Kangro, Elin Kard, Mari-Liis Tammi). Tallinna Kunstihoone. B. Pilvre). – Anne, 1997, nr 4. 1983 Üleliiduline skulptuur. Moskva. 2007 Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus „Skulptuur räägib: võim ja vabadus” — L. Veelma, Kipsis jalaga skulptor Mare Mikof. – Kroonika, 5. II 1997. 1984 Nõukogude skulptuur. Jaapan. (kuraatorid Kirke Kangro, Elin Kard, Mari-Liis Tammi). Pärnu Uue Kunsti — A. Koppel, Kes need on? – Postimees Extra, 9. XII 1997. 1985 „40 aastat rahulikku, loovat tööd”. Tallinna Kunstihoone. Muuseum. — A. Koppel, Mikof elab oma planeedil. – Postimees, 12. II 1998. 1985 Eesti kunst. Soome. 2008 „Piiririik. Border State.” Tallinna Kunstihoone näitus. Guangzhou — L. Priimägi, Mare Mikoff raamat. – Eesti Päevaleht, 1. III 1998. 1985 Eesti kunst. Saksa Demokraatlik Vabariik. kunstiakadeemia kunstimuuseum, Hiina (kuraator Reet Varblane). — M. Püüa, Rehitsev pronksnaine valitseb Nõmme üle. – Postimees, 5. XI 1998. 1986 Eesti kirjanduse ja kunsti dekaad. Minsk, Valgevene. 2008 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „Vabaduse väljak” (kuraator Heie Treier). — [Autor märkimata], Mare Mikoff elab oma planeedil. – Nõmme Sõnumid, 1986 Eesti skulptuur (koos Jaak Soansi, Matti Variku, Lembit Palmi, Ülo Õuna, Tallinna Kunstihoone. 6. XI 1998. Hille Palmiga). , Rootsi. — M. Ojasson, Mare Mikofga Tallinnast, tööst ja temast endast. – Nädal 1998, 1986 Eesti skulptuur (koos Jaak Soansi, Matti Variku, Lembit Palmi, Ülo Õuna, 2010ndad nr 35. Hille Palmiga). Göteborg, Rootsi. — P. Peensoo, Nõmme kinkis endale sünnipäevaks ema. – Eesti Päevaleht, 1986 Eesti skulptorite grupinäitus. Nõukogude kultuuri- ja teabekeskus. Helsingi, 2010 Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus „Protsendiaeg. Skulptuur & arhitektuur”. 12. XI 1998. Soome Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn. — J. Olep, Monumendid jäävad eraomanikele jalgu. – Eesti Ekspress, 22. IV 1999. 1987 ACTA. Tallinna Kunstihoone. 2010 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „Vastandumised” (kuraator Enn Põldroos). — M. Jürgen, Kuidas teha presidenti. – Eesti Ekspress, 23. II 2000. 1987 Vabariiklik pisiplastika näitus. Tartu. Tallinna Kunstihoone. — R. Varblane, Mare Mikoff on Rakvere suvestaar. – Sirp, 14. VII 2000. 1987 Eesti kunst. Kunstnike Keskmaja, Moskva, Venemaa. 2010 „Kättemaks” (kuraator Kirke Kangro). Tallinna Kunstihoone. — A. Mäe, Tallinna skulptor ajab publiku segadusse. – Virumaa, 22. VI 2001.

220 221 Mikoff. Skulptuurid Sculptures — H. Arusoo, Mare Mikoff sünnipäeval lehvivad Eesti lipud. – Õhtuleht, Personal Exhibitions 1987 State Small Plastics Exhibition. Tartu 2010s 21. VIII 2001. 1987 Estonian Art. Artists Centre, Moscow, Russia — J. Elken, Mare Mikoff kuuleb ja näeb. – Eesti Ekspress, 10. X 2002. 1973 Tallinn Art Hall Gallery 1987 Group Exhibition of Estonian Sculptors. , 2010 Annual Exhibition of the Estonian Sculptor’s Association Age of Percentages. — Ü. Kruus, Mikoff avab taas inimese olemust. – Sirp, 4. X 2002. 1979 Sculptures. Tartu Art Museum 1987 Selection of Estonian Sculpture. Kadriorg Castle (Art Museum of Estonia), Sculpture & Architecture. Estonian Museum of Architecture, Tallinn — J. Saar, Mikoff mässab massi vastu. – Eesti Päevaleht, 16. X 2002. Tallinn 2010 Annual Exhibition of the Estonian Artists Association Oppositions (curator — A. Jakovlev, Jumala ajastus … – Sirp, 15. X 2002. 1983 Portraits. Tallinn Art Hall Gallery 1988 Group Exhibition of Estonian Sculptors. Vilnius Modern Art Centre, Enn Põldroos). Tallinn Art Hall — K. Kirss, Mikof „Hämarik” firdib Viru keskusega. – Õhtuleht, 13. XII 2004. 1989 Tallinn Art Hall Gallery (with Jüri Arrak) Lithuania 2010 Revenge (curator Kirke Kangro). Tallinn Art Hall — V. Valme, Kaunid kunstnaised tulevad. – Arter, 18. XII 2004. 1988 Estonian Sculpture. Petersburg, Russia 2011 Annual Exhibition of the Estonian Sculptor’s Association Two is Better than — [Autor märkimata], Hämarik. – Epifanio 2005, nr 1. 1990 Sculptures. Art Museum of Estonia 1988 National Motives in Estonian Art. Tallinn Art Hall One. Turku Culture Centre at the old town hall and Berner Gallery, Finland — J. Elken, Surmatants Tartu Kunstimajas. – Eesti Ekspress, 3. II 2005. 1995 Tristan and Iseult. Sammas Gallery, Tallinn 1988 ESTO Days. 2013 Annual Exhibition of the Estonian Artists Association Spring Exhibition. — S. Sikk, Rakvere võib saada Koidupealinnaks. – Virumaa Teataja, 8. II 2005. 1996 Mare Mikoff’s Sculptures. Tartu Art Museum 1989 State Small Plastics Exhibition. Tartu Art Museum Tallinn Art Hall — [Autor märkimata], Kunst aus Estland und Östterreich. – Passauer Neue Presse, 1996 Mare Mikoff’s Sculptures. Viljandi County Government exhibition hall 1989 Estonian art. Turku, Finland 2013 7th exhibition of small plastics, My Mythologies (curator Maria Väinsar). 1. II 2005. 1996 Tristan and Iseult and Alfa Romeo and Volvo. Chaplin Centre, Pärnu 1989 Estonian Art Exhibition-Auction, the United States of America Noorus Gallery, Tartu — A. Siebert, Aufbruch nach Europa. – Deutsch–Estnisches Forum 2005, veebruar 1996 Tristan and Iseult. Strand Hotel. Pärnu 1989 Group Exhibition of Estonian Sculptors. Petersburg, Russia 2013 Annual Exhibition of the Estonian Sculptor’s Association Sculpture is Space — M. Tali, Monument feminismi puudumisele. – Eesti Ekspress, 8. XII 2005. 1997 Tristan and Iseult. Pärnu Culture Centre (curators Kirke Kangro and Neeme Külm). Hobusepea Gallery, Tallinn — [Autor märkimata], Teated Elust. Mare Mikoff Lennartil Kadrioru roosiaias 1990s 2014 Murmures: Modern Art from Tallinn and Carcassonne. Halle à la Volaille sarvi peas ei ole. – Eesti Ekspress, 15. VI 2006. 2000 Frozen refections (with Herman Halliste). Art Museum of Estonia showroom Carcassonne, France — M. Peil, Ennäe, kass. – Eesti Ekspress, 14. IX 2006. at the Rotermanni Salt Storage 1990 Group Exhibition of Estonian Sculptors. Hämeenlinna, Finland 2014 Dimensional (curator Mara Ljutjuk). Evald Okas Museum, Haapsalu — M. Jürgen, Kuidas teha presidenti. – Eesti Ekspress, 10. I 2008. 2001 Rakvere Castle installation 1990 Group Exhibition of Estonian Sculptors. Klaipeda History Museum Gallery, 2014 Tallinn Art Hall 80. Art Collection Selection 2 (compiled by Karin-Hallas — M. Meiessaar, Mare Mikoff klaarib sammastega arved. – Eesti Päevaleht, 2002 Mare Mikoff’s Sculptures. St. Petersburg’s Artists Association showroom, Lithuania Murula). Tallinn Art Hall 29. XI 2008. Russia 1992 10 Sculptors Exhibition. Tallinn Art Hall 2014 Our Modernism. Estonian Sculpture in the 1960s to 1970s (curator Juta Kivimäe). — R. Nukk, Võimu mõtlematu kiirus. – Äripäev, 28. XI 2008. 2002 She Hears… She Sees. Tallinn Art Hall Gallery 1992 Estonian Art Exhibition-Fair, Kiel, Germany KUMU, Tallinn — A. Ksenofontov, Õhus on sammast. – Sirp, 21. XI 2008. 2002 Portraits. Riigikogu, Tallinn 1992 Estonian Art Exhibition-Fair, Lübeck, Germany 2015 Sculpture exhibition Body Language (curators Tiiu Kirsipuu and Mari-Liis — S. Saarep, Vaesus Toompeal ja katk all-linnas. – Eesti Ekspress, 4. XII 2008. 2004 She Hears… She Sees. Art bv Berchtoldvilla gallery, Salzburg, Austria 1992 Carpets and Sculptures. Joint Exhibition of Carpet Artists and Sculptors. Tammi). Tallinn Art Hall — N. Korv, Pildi sisse minek. – Postimees, 18. IV 2009. 2004 She Hears… She Sees. Obernberg art house Austria Eesti Näitused, Valge Paviljon, Tallinn 2015 Annual Exhibition of the Estonian Sculptor’s Association (curators — J. Kivimäe, Laguuniskulptuur: kriitiline pop, romantiline sümbolism, 2005 Ene, Reet… Tartu Art House 1993 Estonian Art Exhibition. Hannover-Grossburgwedel, Germany Art Allmägi and Jass Kaselaan). Museum of New Art in Pärnu hüperrealism ja sürrealism 1980. aastate Eesti skulptuuris. – Kadunud 2005 She Hears… She Sees. Bad Birnbach, Germany 1993 Results. Art Museum of Estonia 2015 Estonian Sculptors’ Exhibition Sky is Falling. Pärnu City Gallery kaheksakümnendad. Probleemid, teemad ja tähendused 1980. aastate 2005 Mikoff’s Sculptures. Rakvere Galerii 1994 10 Sculptors Exhibition. Sammas Gallery, Tallinn Art Hall Gallery Eesti kunstis. Koost Sirje Helme. Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2007 Girls. Mädapea manor (Virumaa Art Museum), Lääne Virumaa 1996 Paper Art. Tallinn Art Hall Gallery Curating 2010, lk 122–133. 2007 Ene, Anu. Kultuurikatel, Tallinn 1996 Wagner Association Exhibition. Old Vanemuine, Tartu — M. Jürgen, Kuidas tehakse presidenti. – Eesti Ekspress, 23. II 2011. 2007 Girls. Song Festival Grounds, Tallinn 1996 Figure. Tallinn Art Hall 2013 Annual exhibition of the Estonian Ceramicists Association Mud and Instinct. — J. Elken, Mikoff kolmainsus arhitektuurimuuseumis. – Sirp, 2. IX 2011. 2008 Monuments. Tallinn Art Hall Gallery 1997 Overview of Estonian Sculpture. Tretjakov Gallery, Moscow Haapsalu City Gallery — R. Varblane, Vorm on kolmedimensioonilise kunsti pärisosa. – Sirp, 2. IX 2011. 1997 10 Sculptors Exhibition. Tallinn Art Hall — T. Sarv, Ühes toas istub reetur, teises küüditatu. – Sakala, 28. I 2012. 2011 Urban Sculpture (curator Reet Varblane). Estonian Museum of Architecture, 1997 Everything at Once, a Lot and Now (curator Mari Sobolev). Art Museum of — M. Vallikivi, Ukse avamise kunst. – Sirp, 23. II 2012. Tallinn Estonia exhibition hall at the Rotermanni Salt Sorage — A. Porri, Kohandav esteetika kaasaegses kunstis. Teooria ja tõlgendus. 2012 Maria, Herman and Border Post. Kondas Centre, Viljandi 1999 M.O.O.D. Art Museum of Estonia exhibition hall at the Rotermanni Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut, 2012. 2013 Out of the Shell. Draakon Gallery, Tallinn Salt Storage — K. Veermäe, Two Diferent Bows To Independence. – Estonian Art 2013, nr 2. 2014 Post-era Sculptures Dawn (1978) and Dusk (2014). City Gallery, Tallinn 1999 Tallinn City Art Collection exhibition Nordic Spirit. Pariisi 9. City — R. Hanson, Skulptuur tõmbab majale pilke. – Tartu Postimees, 28. VIII 2013. 2014 Out of the Shell. National Library lobby, Tallinn District Hall — A. Seppet, Naisskulptor eelistab loomingus olla realist. – Tartu Postimees, 2014 Art museum at the airport: sculptor Mare Mikoff (curator Juta Kivimäe). 1999 Tallinn City Art Collection exhibition. Tallinn City Hall 28. VIII 2013. Old terminal of the Tallinn Airport 1999 Estonian Sculptors idea exhibition Aquarium. Art Museum Estonia exhibition — M. Oidsalu, Värava taga on päike. – Sirp, 28. XI 2014. 2016 Mikoff. Skulptuurid (curator Gregor Taul). Tartu Art Museum hall at the Rotermanni Salt Storage

Mare Mikoff avaldatud artiklid Selected Group Exhibitions 2000s

— M. Mikof, Mis tehtud, mis teoksil. – Postimees, 18. IX 1998. 1971–1991 (except in 1978, 1982) Annual State Visual Art Exhibition. Tallinn 2000 Baltic art exhibition in the USA — R. Varblane, Pealelend. Mare Mikoff vastused seoses Riia 1972–1990 (except in 1983, 1985) Spring Exhibition of the Artists of Tallinn. 2001 Tallinn City Art Collection exhibition. Exhibition hall of the St. Petersburg skulptuurikvadriennaaliga. – Sirp, 14. VII 2000. Tallinn Artists Association — M. Mikoff, Uus monument Viinis. – Kunst.ee 2001, nr 3. 1972–2000 Riga Sculpture Quadrennial 2001 Bronze Time (curators Juta Kivimäe and Jaak Soans). Tallinn Art Hall — M. Mikoff, Sambaväli Berlin Mitte’s. – Kunst.ee 2006, nr 1. 2001 Short History of Estonian Art (curator Ants Juske). Tartu Art House — M. Mikoff, Menningu kuju Tartus. – Kunst.ee 2006, nr 1. 1970s 2002 Kalevipoeg in Sculpture. Tartu Art House — M. Mikoff, Uisapäisa vabadussammast ei tee. – Eesti Päevaleht, 03. XII 2007. 2002 V Estonian Small Plastics Exhibition (curator Ahti Seppet). — M. Mikoff, Kaks kommentaari. – Sirp, 23. XI 2012 1972 State Young Artists Exhibition. Tallinn Art Hall Tartu Art Museum — R. Varblane, Tagasivaade Veneetsia biennaalile. Mare Mikoff kommentaarid 1973 Baltic States Joint Exhibition. Manege, Moscow, Russia 2003 Estonian Art Permanent Exhibition Raster 8 (curators Tiiu Talvistu, 55. Veneetsia kunstibiennaali kohta. – Sirp, 14. XI 2013. 1974 State Young Artists Exhibition. Tartu Mare Joonsalu). Tartu Art Museum 1975 State Young Artists Exhibition. Tallinn Art Hall 2003 Joint Exhibition of Estonian Sculptors Association and Pärnu Art Summer Tele- ja raadiosaated 1975 Small plastics. Pirita Lillepaviljon, Tallinn Pain (curator Terje Ojaver). Pärnu Concert Hall and Pärnu City Gallery 1975 Decade of ESSR Literature and Art. Kiev, Ukraine 2003 Exhibition of artists at the National Library. National Library, Tallinn — Mikof skulptuurid. ETV, 1972 1976 ESSR Visual Art 1971–1975. Tallinn Art Hall 2004 Moving Under Certain Circumstances (with Anu Põder and Aili Vahtrapuu). — Dolomiidisümfoniett. Tallinnflm, 1975 1976 Estonian Monumental Art 1902–1975. Tallinn Art Hall Gallery Intro, Vilnius — Õhtu kunstniku ateljees. Eesti Raadio, 1981, autor Martti Soosaar 1976 Soviet Union Young Artists Exhibitions. Manege, Moscow, Russia 2004 …Room (curator Peter Rieder). Berchtoldvilla, Salzburg, Austria — Skulptor Mare Mikof. ETV, 1986, režissöör Tiina Pork 1976 Soviet Art. Paris, France 2004 Art summer exhibition Art Renovation (curator Jaan Elken). Pärnu Concert — Eesti nüüdiskunst: Mare Mikof. ETV 1991, režissöör Jaanus Nõgisto 1977 Soviet Union Portrait Exhibition. Manege, Moscow, Russia Hall and Endla Theatre Gallery — Materjali diskreetne võlu. ETV, 1992, režissöör Aile Ellmann 1977, 1978, 1980, 1984, 1986, 1987 Soviet Union Visual Art Exhibition. 2005 Aufbruch nach Europa (curator Peter Rieder). Bad Birnbach, Bayer, Germany — Lastetuba: Mare Mikoff. Eesti Raadio, 2000, autor Reet Made Moscow, Russia 2005 Homo grandis natu (curator Reet Varblane). Tallinn Art Hall — Päeva kunstitöö: Euroopa röövimine. Mare Mikoff. ETV, 2011, režissöör 1978 Soviet Union Small Plastics Exhibition. Tretjakov Gallery, Moscow, Russia 2005 Tallinn–Kotka. 12 Tallinn Artists at Kotka. Galleria Uusikuva, Kotka, Finland Elo Selirand 1978 Nudes in Estonian sculptures. Tallinn Art Hall 2005 Estonian Sculptor’s Annual Exhibition Print (curator Eneken Maripuu). 1979 Estonian art. Manege, Petersburg, Russia Tartu Art House, Botanical Gardens and renovated city walls Töid kogudes 1979 Aggression. Sculpture Exhibition. Tallinn Art Hall Gallery 2005 Annual Exhibition of the Estonian Artists Association Identities (curator Harry Liivrand). Tallinn Art Hall — Eesti Kunstimuuseum, Tallinn 1980s 2006 Annual Exhibition of the Estonian Artists Association Tehnobia (curator — Tartu Kunstimuuseum, Tartu Leonhard Lapin). Tallinn Art Hall — Tallinna Kunstihoone, Tallinn 1980 Decorative sculpture. Pirita Lillepaviljon, Tallinn 2006 Homo grandis natu (curator Reet Varblane). University of Humanities, — Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 1981 Estonian Sculpture 1971–1981. Tallinn Art Hall Moscow — Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn 1983 60 years of the USSR. Tallinn Art Hall 2007 Eighties in Brackets (curator Ando Keskküla). Kumu — Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tallinn 1983 Soviet Union Sculpture. Moscow 2007 Body Market (curator Reet Varblane). Tallinn Art Hall — Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Tartu 1984 Soviet Sculpture. Japan 2007 Annual Exhibition of the Estonian Artists Association The Art of Living — Vene Muuseum, Peterburi 1985 40 Years of Peaceful, Creative Work. Tallinn Art Hall (curator Katrin Pere). Tallinn Art Hall — Tretjakovi galerii, Moskva 1985 Estonian Art. Finland. 2007 Annual Exhibition of the Estonian Sculptor’s Association Sculpture Speaks: — Erakogud Euroopas ja Põhja-Ameerikas 1985 Estonian art. Democratic Republic of Germany Power and Freedom (curators Kirke Kangro, Elin Kard, Mari-Liis Tammi). 1986 Decade of Estonian Literature and Art. Minsk, Belorussia Tallinn Art Hall 1986 Estonian Sculpture (with Jaak Soans, Matti Varik, Lembit Palm, Ülo Õun, 2007 Annual Exhibition of the Estonian Sculptor’s Association Sculpture Speaks: Hille Palm). Stockholm, Sweden. Power and Freedom (curators Kirke Kangro, Elin Kard, Mari-Liis Tammi). 1986 Estonian Sculpture (with Jaak Soans, Matti Varik, Lembit Palm, Ülo Õun, Museum of New Art in Pärnu Hille Palm). Gothenburg, Sweden. 2008 Piiririik. Border State. Tallinn Art Hall exhibition. Guangzhou Art Academy 1986 Group Exhibition of Estonian Sculptors. Soviet Culture and Information Art Museum, China (curator Reet Varblane) Centre. Estonia. Helsinki, Finland 2008 Annual Exhibition of the Estonian Artists Association Freedom Square 1987 ACTA. Tallinn Art Hall (curator Heie Treier). Tallinn Art Hall

222 223 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Selected Bibliography (in Chronological Order) — Ü. Kruus, Mikoff avab taas inimese olemust. – Sirp, 4. X 2002. — J. Saar, Mikoff mässab massi vastu. – Eesti Päevaleht, 16. X 2002. Catalogues — A. Jakovlev, Jumala ajastus … – Sirp, 15. X 2002. — K. Kirss, Mikof „Hämarik” firdib Viru keskusega. – Õhtuleht, 13. XII 2004. — Mare Mikof. Skulptuurid (personal catalogue). Compiled by R. Parmas. — V. Valme, Kaunid kunstnaised tulevad. – Arter, 18. XII 2004. Tartu: Tartu Art Museum, 1979. — [Autor märkimata], Hämarik. – Epifanio 2005, nr 1. Tööde — Mare Mikof. Portreed (catalogue of personal exhibition). Tallinn: Kommunist, — J. Elken, Surmatants Tartu Kunstimajas. – Eesti Ekspress, 3. II 2005. 1983. — S. Sikk, Rakvere võib saada Koidupealinnaks. – Virumaa Teataja, 8. II 2005. — Veistoksia Neuvosto-Eestistä (exhibition catalogue). Helsinki: Neuvostoliiton — [Autor märkimata], Kunst aus Estland und Östterreich. – Passauer Neue Presse, Kulttuuri- Ja Tiedekeskus, 1987. 1. II 2005. — Mare Mikof. Skulptuurid (catalogue of personal exhibition). Compiled by — A. Siebert, Aufbruch nach Europa. – Deutsch–Estnisches Forum 2005, veebruar nimestik T. Pikamäe. Tallinn: Art Museum of Estonia, 1991 — M. Tali, Monument feminismi puudumisele. – Eesti Ekspress, 8. XII 2005. — Internationale Bildhauer Symposien Hoyerswerda DDR. Compiled by — [Autor märkimata], Teated Elust. Mare Mikoff Lennartil Kadrioru roosiaias U. von Woyski, S. Daniltschenko. Dresden: Verband Bildender Künstler sarvi peas ei ole. – Eesti Ekspress, 15. VI 2006. Der DDR, 1993 — M. Peil, Ennäe, kass. – Eesti Ekspress, 14. IX 2006. — Otepää Skulptuuriworkshop. Ed A. Liivak. Tallinn, 1993 — M. Jürgen, Kuidas teha presidenti. – Eesti Ekspress, 10. I 2008. — Mikoff (personal catalogue). Ed A. Jakovlev. Tallinn, 1998 — M. Meiessaar, Mare Mikoff klaarib sammastega arved. – Eesti Päevaleht, — Tardunud Peegeldused: Herman Halliste, Mare Mikoff (personal exhibition 29. XI 2008. catalogue). Compiled by J. Kivimäe. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2000 — R. Nukk, Võimu mõtlematu kiirus. – Äripäev, 28. XI 2008. — 6th annual exhibition of the Estonian Artists’ Association “Tehnobia. Diverse — A. Ksenofontov, Õhus on sammast. – Sirp, 21. XI 2008. Universe Ii. Kurja Lilled” (exhibition catalogue). Compiled by E. Kard. — S. Saarep, Vaesus Toompeal ja katk all-linnas. – Eesti Ekspress, 4. XII 2008. Tallinn: Estonian Artists’ Association, 2006 — N. Korv, Pildi sisse minek. – Postimees, 18. IV 2009. — Annual exhibition of Estonian Sculptures’ Union “Skulptuur räägib. — J. Kivimäe, Laguuniskulptuur: kriitiline pop, romantiline sümbolism, hüperrealism Võim ja vabadus” (exhibition catalogue). Compiled by K. Kangro, E. Kard, ja sürrealism 1980. aastate Eesti skulptuuris. – Kadunud kaheksakümnendad. M.-L Tammi. Tallinn: Tallinn Art Hall, Estonian Sculptures’ Union, 2007 Probleemid, teemad ja tähendused 1980. aastate Eesti kunstis. Koost Sirje Helme. — 8th annual exhibition of the Estonian Artists’ Association “Vabaduse Väljak” Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2010, lk 122–133. (exhibition catalogue). Compiled by E. Kard. Tallinn: Estonian Artists’ — M. Jürgen, Kuidas tehakse presidenti. – Eesti Ekspress, 23. II 2011. Association, 2008 — J. Elken, Mikoff kolmainsus arhitektuurimuuseumis. – Sirp, 2. IX 2011. — Piiririik. Tallinn Art Hall exhibition at the art museum of the Guangzhou art — R. Varblane, Vorm on kolmedimensioonilise kunsti pärisosa. – Sirp, 2. IX 2011. academy (exhibition catalogue). Ed R.Varblane. Tallinn: Tallinn Art Hall, 2008 — T. Sarv, Ühes toas istub reetur, teises küüditatu. – Sakala, 28. I 2012. — 13th annual exhibition of the Estonian Artists’ Association “Kevadnäitus”. — M. Vallikivi, Ukse avamise kunst. – Sirp, 23. II 2012. Compiled by E. Kard. Tallinn: Estonian Artists’ Association, 2013 — A. Porri, Kohandav esteetika kaasaegses kunstis. Teooria ja tõlgendus. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut, 2012. Selection of Articles and Coverages of Mare Mikoff — K. Veermäe, Two Diferent Bows To Independence. – Estonian Art 2013, nr 2. — R. Hanson, Skulptuur tõmbab majale pilke. – Tartu Postimees, 28. VIII 2013. — M. Toom, Kunstipäevik. – Sirp ja Vasar, 29. VI 1973. — A. Seppet, Naisskulptor eelistab loomingus olla realist. – Tartu Postimees, — A. Zhukova, Obeshsajushseje Nathsalo. – Sovetskaja Estonija, 24. VI 1973. 28. VIII 2013. — R. Põder, Sisemine vastupanu. – Nõukogude Naine 1976, 8. — M. Oidsalu, Värava taga on päike. – Sirp, 28. XI 2014. — T. Pikamäe, Skulptuuri ei saagi naljata teha. – Noorte Hääl, 3. XII 1978. — L. Gens, Jõulise käega skulptor. – Rahva Hääl, 8. III 1980. Mare Mikoff’s Publications — R. Parmas, Mare Mikof skulptuurid. – Edasi, 2. II 1980. — T. Pikamäe, Mare Mikof skulptuurid. – Sirp ja Vasar, 18. I 1980. — M. Mikof, Mis tehtud, mis teoksil. – Postimees, 18. IX 1998. — T. Pikamäe, Hilinenud intervjuu (intervjuu Mare Mikofga). – Sirp ja Vasar, 1. I 1982. — R. Varblane, Pealelend. Mare Mikoff vastused seoses Riia — I. Einama, Veeskulptuurid linnapildis. – Õhtuleht, 27. X 1984. skulptuurikvadriennaaliga. – Sirp, 14. VII 2000. — I. Einama, Fontanõ Mare Mikof. – Vetsherni Tallinn 27. X 1984. — M. Mikoff, Uus monument Viinis. – Kunst.ee 2001, nr 3. — T. Pikamäe, Mig, Ostavlennõi Rukoi Tvartsa. – Sovetskaja Estonija, 12. X 1985. — M. Mikoff, Sambaväli Berlin Mitte’s. – Kunst.ee 2006, nr 1. — H. Liivrand, Kunstisalongis. – Sirp ja Vasar, 30. VI 1989. — M. Mikoff, Menningu kuju Tartus. – Kunst.ee 2006, nr 1. — T. Pikamäe, Teeb täiesti realistlikku skulptuuri. – Sirp, 2. VIII 1991. — M. Mikoff, Uisapäisa vabadussammast ei tee. – Eesti Päevaleht, 03. XII 2007. List of — T. Saluveer, (Auto)portree Mare Mikofga. – Päevaleht, 4. VIII 1991. — M. Mikoff, Kaks kommentaari. – Sirp, 23. XI 2012 — Mare Mikof. – Televisioon, 18. XI 1991. — R. Varblane, Tagasivaade Veneetsia biennaalile. Mare Mikoff kommentaarid — J. Kivimäe, Mare Mikof skulptuurid Kadrioru lossis. – Eesti Ekspress, 23. VIII 1991. 55. Veneetsia kunstibiennaali kohta. – Sirp, 14. XI 2013. — L. Gens, Võstavka Mare Mikof. – Estonija, 27. VIII 1991. — A. Jakovlev, Mikof. – Vikerkaar 1992, nr. 10. and Radio Shows Works — T. Tammer, Mare Mikofl valmis kindral Laidoneri pronksbüst. – Kultuurileht, 30. IX 1994. — Mikof skulptuurid. ETV, 1972 — M. Peil, Tristan ja Isolde. – Eesti Elu, 20. XII 1994. — Dolomiidisümfoniett. Tallinnflm, 1975 — I. Drikkit, Mare Mikoff: skulptuur on nagu tants. – Postimees, 7. I 1995. — Õhtu kunstniku ateljees. Eesti Raadio, 1981, autor Martti Soosaar — I. Martson, Tristan ja Isolde armastavad taas. – Pühapäevaleht, 26. VIII 1995. — Skulptor Mare Mikof. ETV, 1986, režissöör Tiina Pork — H. Liivrand, Armujoogi kuju. – Eesti Ekspress, 1. IX 1995. — Eesti nüüdiskunst: Mare Mikof. ETV 1991, režissöör Jaanus Nõgisto — L. Priimägi, Vaimsed salaliidud. – Kultuurileht, 8. IX 1995. — Materjali diskreetne võlu. ETV, 1992, režissöör Aile Ellmann — V. Vabar, Vari ja vein Mare Mikof näitusel. – Eesti Sõnumid, 29. IX 1995. — Lastetuba: Mare Mikoff. Eesti Raadio, 2000, autor Reet Made — T. Tuumalu, Skulptor Mare Mikof naasmine Tartusse. – Tartu Postimees, 17. I 1996. — Päeva kunstitöö: Euroopa röövimine. Mare Mikoff. ETV, 2011, režissöör — [Autor märkimata], Gorkaja ulõbka v rozovõh tonah. – Molodjož Estonii, Elo Selirand 20. I 1996. — R. Mark, Kurbus ja kergemeelsus. – Postimees, 27. I 1996. Works in Collections — E. Hermelin, Modelli monoloog. – Postimees, 27. I 1996. — A. Jakovlev, Mare Mikof Tartu Kunstimuuseumis. – Eesti Päevaleht, 20. II 1996. — Art Museum of Estonia, Tallinn — K. Nurk, Nendele, kes armastavad. – Kultuurileht, 23. II 1996. — Tartu Art Museum, Tartu — M. Vestmann, Tristan ja Isolde. Ja auto. – Pärnu Postimees, 16. X 1996. — Tallinn Art Hall, Tallinn — K. Kivimaa, M. Mikof, L. Unt, Vajadus olla vaba (vestluse pani kirja B. Pilvre). – — Estonian Museum of History, Tallinn Anne, 1997, nr 4. — Estonian Museum of Architecture, Tallinn — L. Veelma, Kipsis jalaga skulptor Mare Mikof. – Kroonika, 5. II 1997. — Estonian Museum of Theatre and Music, Tallinn — A. Koppel, Kes need on? – Postimees Extra, 9. XII 1997. — University of Tartu Art Museum, Tartu — A. Koppel, Mikof elab oma planeedil. – Postimees, 12. II 1998. — Russian Museum, Petersburg — L. Priimägi, Mare Mikoff raamat. – Eesti Päevaleht, 1. III 1998. — Tretjakov gallery, Moscow — M. Püüa, Rehitsev pronksnaine valitseb Nõmme üle. – Postimees, 5. XI 1998. — Private collections in Europe and Northern-America — [Autor märkimata], Mare Mikoff elab oma planeedil. – Nõmme Sõnumid, 6. XI 1998. — M. Ojasson, Mare Mikofga Tallinnast, tööst ja temast endast. – Nädal 1998, nr 35. — P. Peensoo, Nõmme kinkis endale sünnipäevaks ema. – Eesti Päevaleht, 12. XI 1998. — J. Olep, Monumendid jäävad eraomanikele jalgu. – Eesti Ekspress, 22. IV 1999. — M. Jürgen, Kuidas teha presidenti. – Eesti Ekspress, 23. II 2000. — R. Varblane, Mare Mikoff on Rakvere suvestaar. – Sirp, 14. VII 2000. — A. Mäe, Tallinna skulptor ajab publiku segadusse. – Virumaa, 22. VI 2001. — H. Arusoo, Mare Mikoff sünnipäeval lehvivad Eesti lipud. – Õhtuleht, 21. VIII 2001. — J. Elken, Mare Mikoff kuuleb ja näeb. – Eesti Ekspress, 10. X 2002.

224 225 Rein. 1970 Aadam ja Eeva. 1972 Plastik, metall Plastik, kips, värv Kõrgus 175 × laius 27 × sügavus 34 cm 39 × 50 × 17 Tallinna Kunstihoone Tartu Ülikooli Kunstimuuseum

Rein. 1970 Adam and Eve. 1972 Plastic, metal Plastic, plaster, paint Height 145 × width 40 × depth 30 cm 39 × 50 × 17 Tallinn Art Hall University of Tartu Art Museum

Viia. 1970 Kips Kaspar. 1973 52 × 40 × 33 Kips Autori omand 97 × 86 × 45 Autori omand Viia. 1970 Plaster Kaspar. 1973 52 × 40 × 33 Plaster Collection of the artist 97 × 86 × 45 Collection of the artist

Torso kätega. 1971 Uno Ringi portree. 1973 Plastik Pronks 91 × 42 × 38 64 × 36 × 45 Autori omand Tartu Kunstimuuseum

Torso with Hands. 1971 Uno Ring’s portrait. 1973 Plastic Bronze 91 × 42 × 38 64 × 36 × 45 Collection of the artist Tartu Art Museum

Lembit Ulfsaki portree. 1972 Istuja 2. 1973 Plastik Kips 75 × 35 × 42 Osaliselt hävinud, autori omand Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Sitter 2. 1973 Lembit Ulfsak’s portrait. 1972 Plaster Plastic Partially destroyed, collection of 75 × 35 × 42 the artist Estonian Theatre and Music Museum

Ema ja laps. 1972 Kurbus. 1973 Kips Dolomiit 125 × 53 × 53 Asukoht teadmata (algselt Nõmme Asukoht teadmata linnaosavalitsuse esine haljasala, Tallinn) Mother and Child. 1972 Plaster Sadness. 1973 125 × 53 × 53 Dolomite Location unknown Location unknown (initially in front of Nõmme District Government, Tallinn)

Istuja. 1972 Torso. 1973 Dolomiit Šamott 155 × 95 × 85 85 × 20 × 30 Asukoht teadmata Hävinud

Sitter. 1972 Torso. 1973 Dolomite Grog 155 × 95 × 85 85 × 20 × 30 Location unknown Destroyed

Sõrmed (Demeteri käsi). 1972 Belevicius. 1973 Plastik Šamott Asukoht teadmata 54 × 43 × 36 Erakogu Fingers (Demeter’s Hand). 1972 Plastic Belevicius. 1973 Location unknown Grog 54 × 43 × 36 Private collection

226 Tööde nimestik List of Works 227 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Sõbranne. 1974 Lembit Remmelga portree. 1975 Valvur. 1976 Osvald. 1978 Šamott, puit Pronks Marmor Šamott, värv 120 × 40 × 80 62 × 38 × 40 55 × 25 × 20 66 × 32 × 28 Eesti Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum Tallinna Kunstihoone Autori omand

Girlfriend. 1974 Lembit Remmelgas’ portrait. 1975 Guard. 1976 Osvald. 1978 Grog, wood Bronze Marble Grog, paint 120 × 40 × 80 62 × 38 × 40 55 × 25 × 20 66 × 32 × 28 Art Museum of Estonia Tartu Art Museum Tallinn Art Hall Collection of the artist

Nimetu. 1974 Juhan-Kaspar Jürna portree. 1975 Funktsionalist (autoportree). 1976 Hüppaja. 1978 Dolomiit Pronks Pronks Kips, värv Asukoht teadmata 60 × 40 × 38 66 × 17 × 17 42 × 39 × 20 (algselt Harku mõisa park, Tallinn) Eesti Kunstimuuseum Asukoht teadmata Autori omand

Nameless. 1974 Juhan-Kaspar Jürna’s portrait. 1975 Functionalist (self-portrait). 1976 Jumper. 1978 Dolomite Bronze Bronze Plaster, colour Location unknown 60 × 40 × 38 66 × 17 × 17 42 × 39 × 20 (initially Harku manor park, Tallinn) Art Museum of Estonia Location unknown Collection of the artist

Pihtla hauamonument. 1974 Istuv torso. 1975 Gustav Naani portree. 1977 Meesakt Graniit Kips Pronks 1978 kips, 1979 pronks Püha kiriku aed, Saaremaa 67 × 45 × 30 74 × 52 × 52 180 × 60 × 43 Tallinna Kunstihoone Eesti Kunstimuuseum Autori omand Pihtla grave monument. 1974 Granite Sitting Torso. 1975 Gustav Naan’s portrait. 1977 Male nude Püha Church, Saaremaa Plaster Bronze 1978 plaster, 1979 bronze 67 × 45 × 30 74 × 52 × 52 180 × 60 × 43 Tallinn Art Hall Art Museum of Estonia Collection of the artist

Maanaised Jaak Olepi portree. 1976 100 000. tartlane. 1977 Tüdruk postiga. 1979 Kips 1974, pronks 1979 Pronks Graniit, pronks Šamott Tartu Kunstimuuseum (2013. aastast 70 × 55 × 45 Emajõe kallas, Tartu 105 × 45 × 45 Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja Eesti Kunstimuuseum Hävinud ees) 100 000th resident of Tartu. 1977 Jaak Olep’s portrait. 1976 Granite, bronze Girl with a Pole. 1979 Country Women Bronze Embankment of Emajõgi, Tartu Grog Plaster 1974, bronze 1979 70 × 55 × 45 105 × 45 × 45 Tartu Art Museum (as of 2013 Art Museum of Estonia Destroyed exhibited in front of the Tartu Art Museum exhibition building)

Naabri portree. 1974 Tammsaare monumendi kavand Istuv fguur. 1977 Ehmataja. 1979 Plastik (koostöös Vilen Künnapuga, Šamott, värv Šamott, värv 30 × 10 × 15 2. koht konkursil). 1976 130 × 35 × 20 155 × 50 × 30 Tartu Kunstimuuseum Kips, paber Eesti Kunstimuuseum Tallinna Kunstihoone Autori omand Portrait of a Neighbour. 1974 Sitting Figure. 1977 Startler. 1979 Plastic Design for the Tammsaare monument Grog, colour Grog, colour 30 × 10 × 15 (with Vilen Künnapu, 2nd place at 130 × 35 × 20 155 × 50 × 30 Tartu Art Museum the competition). 1976 Art Museum of Estonia Tallinn Art Hall Plaster, paper Collection of the artist

Kaerasori. 1975 Kudjape monumendi kavand Klaasipuhuja. 1977 Peeter Volkonski portree. 1979–1980 Šamott (koostöös Vilen Künnapuga). 1976 Pronks Marmor 80 × 35 × 23 Kips, puit 90 × 45 × 40 76 × 48 × 45 Asukoht teadmata Autori omand (makett) Eesti Ajaloomuuseum Tallinna Kunstihoone Eesti Arhitektuurimuuseum (kavandid) Mole Cricket. 1975 Glass Blower. 1977 Peeter Volkonski’s portrait. 1979–1980 Grog Design for the Kudjape monument Bronze Marble 80 × 35 × 23 (with Vilen Künnapu). 1976. 90 × 45 × 40 76 × 48 × 45 Location unknown Plaster, wood. Collection of the Estonian History Museum Tallinn Art Hall artist (model), Estonian Museum of Architecture (designs)

Võilill Neitsi torni juurde. 1975 Mari ja Jüri. 1976 Eduard Tinni portree. 1977 Georg Otsa medal. 1980 Pronks Pronks Pronks Vask h 72, dm 109 105 × 95 × 42 70 × 45 × 70 Asukoht teadmata Erakogu (algselt teostatud Neitsi torni Tretjakovi galerii, Moskva; 2. variant Tartu Kunstimuuseum juurde mõeldud purskkaevu jaoks) Tallinna Raekoda (1994, alumiinium) Georg Ots’ medallion. 1980 Eduard Tinn’s portrait. 1977 Copper Daffodil by the Maiden’s Tower. 1975 Mari and Jüri. 1976 Bronze Location unknown Bronze Bronze 70 × 45 × 70 h 72 dm 109. Private collection 105 × 95 × 42 Tartu Art Museum (initially made for the fountain next Tretyakov Gallery, Moscow; 2nd issue to the Maiden’s Tower, Tallinn) Tallinn Town Hall (1994, aluminium)

228 Tööde nimestik List of Works 229 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Muusa. 1980 Arnold Seppo portreereljeef. 1982 Tüdruk maalt. 1984 Vennike. 1986 Pronks Pronks. Pronks Šamott, värv 65 × 37 × 23 Asukoht teadmata (algselt Metall- 72 × 36 × 30 25 × 15 × 18 Eesti Kunstimuuseum ostenosünteesi Teadusliku Uurimise Tretjakovi galerii, Moskva Tartu Kunstimuuseum labor ja kliinikum, Tallinn) Muse. 1980 Girl From the Country. 1984 Little Brother. 1986 Bronze Arnold Seppo’s portrait relief. 1982 Bronze Grog, paint 65 × 37 × 23 Bronze. 72 × 36 × 30 25 × 15 × 18 Art Museum of Estonia Location unknown (initially at the Tretyakov gallery, Moscow Tartu Art Museum Research Laboratory and Clinic of Metalosteosynthesis, Tallinn)

Oskar Käisi portree. 1980 Eestlanna. 1983 Ilmar Torni portree. 1984 Jaak Soansi portree. 1986–1987 Pronks Pronks Pronks Marmor, pronks 76 × 48 × 45 88 × 30 × 23 75 × 48 × 46 78 × 40 × 46 Tartu Kunstimuuseum Tretjakovi galerii, Moskva Tallinna Kunstihoone Autori omand

Oskar Käis’ portrait. 1980 Estonian Woman. 1983 Ilmar Torn’s portrait. 1984 Jaak Soans’ portrait. 1986–1987 Bronze Bronze Bronze Marble, bronze 76 × 48 × 45 88 × 30 × 23 75 × 48 × 46 78 × 40 × 46 Tartu Art Museum Tretyakov Gallery, Moscow Tallinn Art Hall Collection of the artist

Arnold Seppo portree. 1981 Peeter Lilje portree. 1983 Laud. 1984 Edasi. 1987 Pronks. Asukoht teadmata Pronks Pronks, šamott, värv Pronks (algselt Metallostenosünteesi 70 × 40 × 35 86 × 82 × 82 125 × 36 × 61 Teadusliku Uurimise labori ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Kunstimuuseum Tretjakovi galerii, Moskva ja kliinikum, Tallinn) Tartu Kunstimuuseum Peeter Lilje’s portrait. 1983 Table. 1984 Arnold Seppo’s portrait. 1981 Bronze Bronze, grog, colour Forward. 1987 Bronze. Location unknown 70 × 40 × 35 86 × 82 × 82 Bronze (initially at the Research Laboratory Estonian Museum of Theatre and Art Museum of Estonia 125 × 36 × 61 and Clinic of Metalosteosynthesis, Music Tretyakov gallery, Moscow and Tallinn) Tartu Art Museum

Puhkav Athena. 1981 Maanaine. 1983–1984 Insener Kivimäe bareljeef-portree Mittemüüdav. 1987 Liivakivi Pronks 1985 Installatsioon (kivid, pealuu) Cottbus, Saksamaa 123 × 37 × 22 Pronks Hävinud Tretjakovi galerii, Moskva ja Erakogu Resting Athena. 1981 Eesti Kunstimuuseum Not to be Sold. 1987 Sand stone Engineer Kivimäe’s bas-relief Installation (stones, skull) Cottbus, Germany Country Woman. 1983–1984 1985 Destroyed Bronze Bronze 123 × 37 × 22 Private collection Tretyakov gallery, Moscow and Art Museum of Estonia

Jaak Kangilaski portree. 1981 Kärdla mälestusmärgi kavand Tšelovek – mirotvorets – skulptor Kütt. 1987 Pronks (koostöös Rein Toomingaga). 1984 (Inimene – maailma looja – skulptor) Pronks, värv 82 × 50 × 50 Autori omand 1985 Autori omand Tallinna Kunstihoone Pronks, 130 × 34 × 33 Kärdla memorial design Tartu Kunstimuuseum Hunter. 1987 Jaak Kangilaski’s portrait. 1981 (with Rein Toomingas). 1984 Bronze, colour Bronze Collection of the artist Chelovek – Mirotvorets – Sculptor Collection of the artist 82 × 50 × 50 (Human – Creator of the World – Tallinn Art Hall Sculptor). 1985 Bronze, 130 × 34 × 33 Tartu Art Museum

Tädi Miina. 1982 Rändaja. 1984 Tõnu Kaljuste portree. 1986 M–16. 1988 Kips Pronks Pronks, 88 × 33 × 47 Šamott, värv 52 × 24 × 24 80 × 30 × 30 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 40 × 20 × 25 Erakogu Autori omand (1993 valmis kipsist edasiarendus, Tallinna Kunstihoone asub erakogus) Aunt Miina. 1982 Traveller. 1984 M–16. 1988 Plaster Bronze Tõnu Kaljuste’s portrait. 1986 Grog, paint 52 × 24 × 24 80 × 30 × 30 Bronze, 88 × 33 × 47. Estonian 40 × 20 × 25 Private collection Collection of the artist Theatre and Music Museum (in 1993 Tallinn Art Hall an improved plaster version was made, which is in a private collection)

Kolleegid. 1982 Stuupa 1. 1983–1984 Lind. 1986 Müüt. 1988 Pronks Šamott, puit šamott, värv Marmor ja pronks 122 × 51 × 59 Osaliselt hävinud, autori omand 43 × 11 × 12 150 × 60 × 50 Tretjakovi galerii, Moskva Tallinna Kunstihoone Erakogu Stupa 1. 1983–1984 Colleagues. 1982 Grog, wood Bird. 1986 Myth. 1988 Bronze Partially destroyed, collection of Grog, paint Marble and bronze 122 × 51 × 59 the artist 43 × 11 × 12 150 × 60 × 50 Tretyakov Gallery, Moscow Tallinn Art Hall Private collection

230 Tööde nimestik List of Works 231 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Harry Liivranna portree. 1988–1989 Rotikuningas. 1989 Haigutav autoportree. 1990–1991 Draakoni munad. 1992 Alumiinium, värv Kips, nöör, värv Malm, värv Installatsioon (raud, kips, paber) 45 × 28 × 42 34 × 28 × 24 h 180 h 250 Tallinna Kunstihoone, (kips Tartu Erakogu Eesti Kunstimuuseum Autori omand Kunstimuuseumis) Rat King. 1989 Yawning Self-portrait. 1990–1991 Dragon’s Eggs. 1992 Harry Liivrand’s portrait. 1988–1989 Plaster, string, paint Cast, iron Installation (iron, plaster, paper) Aluminium, paint 34 × 28 × 24 h 180 h 250 45 × 28 × 42 Private collection Art Museum of Estonia Collection of the artist Tallinn Art Hall, (plaster at Tartu Art Museum)

Natüürmort sinimustvalge. 1988 Hiirekuningas. 1989 Viitnaine 1. 1991–1993 Saar. 1992 Kips, plastik, värv Pronks Pronks, graniit, värv Marmor, metall 11 × 22 × 22 14 × 15 × 16 Rahvusraamatukogu Autori omand Autori omand Erakogu Pointing Woman 1. 1991–1993 Island. 1992 Still Life in Blue-Black-White. 1988 Mouse King. 1989 Bronze, granite, colour Marble, metal Plaster, plastic, paint Bronze National Library, Tallinn Collection of the artist 11 × 22 × 22 14 × 15 × 16 Collection of the artist Private collection

Pärnu purskkaevu kavand. 1988 Vilen Künnapu portree. 1989 Viitnaine 2. 1991–1993 Arhipelaag. 1992 Kips. Osaliselt hävinud, autori omand Pronks Pronks, graniit, värv Graniit (telliti Pärnusse eramaja ette, hiljem on 70 × 30 × 30 Rahvusraamatukogu Hävinud kavandit eksponeeritud Estonia teatri Tallinna Kunstihoone 1991/1992 uusaastaballil) Pointing Woman 2. 1991–1993 Archipelago. 1992 Vilen Künnapuu’s portrait. 1989 Bronze, granite, colour Granite Design for the Pärnu fountain. 1988 Bronze National Library, Tallinn Destroyed Plaster. Partially destroyed, collection of 70 × 30 × 30 the artist (initially ordered for a private Tallinn Art Hall house in Pärnu, the design has later been displayed at the New Year’s ball of Estonia theatre in 1991/1992)

Koonus # 1. 1988–1989 # 82. 1989 Revolutsiooni kott. 1991 Mannekeeni pea 1. 1992–1994 Graniit, pronks, värv Pronks, marmor, raud Paber Alumiinium, värv 30 × 30 × 30 175 × 30 × 30 Osaliselt hävinud, autori omand Osaliselt hävinud, autori omand Tallinna Kunstihoone Tartu Kunstimuuseum Bag of Revolution. 1991 Mannequin head 1. 1992–1994 Cone # 1. 1988–1989 # 82. 1989 Paper Aluminium, colour Granite, bronze, paint Bronze, marble, iron Partially destroyed, collection of Partially destroyed, collection of 30 × 30 × 30 175 × 30 × 30 the artist the artist Tallinn Art Hall Tartu Art Museum

Koonus # 2. 1989 # 83. 1990 Stuupa 2. 1991–1992 Mannekeeni pea 2. 1992–1994 Pronks, värv Pronks, marmor, raud Installatsioon (paber, vask, nöör, värv) Alumiinium, värv 30 × 30 × 30 180 × 32 × 33 h 200 Osaliselt hävinud, Tartu Tallinna Kunstihoone Eesti Kunstimuuseum Osaliselt hävinud, autori omand Kunstimuuseum

Cone # 2. 1989 # 83. 1990 Stupa 2. 1991–1992 Mannequin head 2. 1992–1994 Bronze, paint Bronze, marble, iron Installation (paper, copper, string, Aluminium, colour 30 × 30 × 30 180 × 32 × 33 colour) Partially destroyed, Tartu Art Museum Tallinn Art Hall Art Museum of Estonia h 200 Partially destroyed, collection of the artist

Koonus # 3. 1989 # 84 (Kass). 1990 Paul Johanseni portree. 1992–1993 Mannekeeni pea 3. 1992–1994 Pronks, värv Pronks Pronks, dolomiit Kips 30 × 22 × 23 68 × 30 × 24 Tallinna Linnaarhiiv Osaliselt hävinud, autori omand Eesti Kunstimuuseum Tallinna Linnavalitsus Paul Johansen’s portrait. 1992–1993 Mannequin head 3. 1992–1994 Cone # 3. 1989 # 84 (Cat). 1990 Bronze, dolomite Plaster Bronze, paint Bronze Tallinn City Archives Partially destroyed, collection of 30 × 22 × 23 68 × 30 × 24 the artist Art Museum of Estonia Tallinn City Council

Koonus # 4. 1989 Vaas (purskkaevu kavand). 1990 Maria lapsega. 1992 Raamatukogu rotid. 1992–1993. Pronks, värv Pronks Tsement, värv Pronks, graniit 25 × 28 × 30 36 × 15 × 14 Lühikese jala väravatorn, Tallinn Rahvusraamatukogu, Tallinn Erakogu Erakogu Maria with Child. 1992 Library Rats. 1992–1993 Cone # 4. 1989 Vase (fountain design). 1990 Cement, paint Bronze, granite Bronze, paint Bronze Lühike jalg gate tower, Tallinn National Library, Tallinn 25 × 28 × 30 36 × 15 × 14 Private collection Private collection

232 Tööde nimestik List of Works 233 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Tulnukas 1. 1993 Tristan ja Isolde. 1994 Balthasar von Campenhauseni Väike kleit. 1997 Kips, värv Pronks, dolomiit, puu bareljeef. 1995 Alumiinium, värv Osaliselt hävinud, autori omand Asukoht teadmata Pronks Osaliselt hävinud, autori omand (algselt Tallinna Raekoja kohvik) Turu 2, Kuressaare Alien 1. 1993 Little Dress. 1997 Plaster, paint Tristan and Iseult. 1994 Balthasar von Campenhausen’s Aluminium, colour Partially destroyed, collection of Bronze, dolomite, wood bas-relief. 1995 Partially destroyed, collection of the artist Location unknown Bronze the artist (initially Tallinn Town Hall’s café) Turu Street 2, Kuressaare

Tulnukas 2. 1993 Tristan 2. 1994–1995 Lill. 1996 Sammas Varbolas. 1997 Kips, värv Pronks Metall, tekstiil, värv Puit Osaliselt hävinud, autori omand Tallinna Raekoda Erakogu Hävinud (Varbola linnamäel puuskulptuuride sümpoosioni raames Alien 2. 1993 Tristan 2. 1994–1995 Flower. 1996 valminud ajutine skulptuur) Plaster, paint Bronze Metal, textile, colour Partially destroyed, collection of Tallinn Town Hall Private collection Column at Varbola. 1997 the artist Wood Destroyed (temporary sculpture made at the Wooden Sculptures Symposium at Varbola)

Ernst Jaaksoni portree. 1993–1994 Isolde 2. 1994–1995 Mürk. 1995 Paat (Plasy). 1997 Pronks, graniit Pronks Klaas, tekstiil, nöör Installatsioon (paat, kile) Vabariigi Presidendi Kantselei, Tallinna Raekoda Hävinud Hävinud (Slovakkias skulptuuri- Tallinn sümpoosionil valminud teos) Iseult 2. 1994–1995 Poison. 1995 Ernst Jaakson’s portrait. 1993–1994 Bronze Glass, textile, rope Boat (Plasy). 1997 Bronze, granite Tallinn Town Hall Destroyed Installation (boat, plastic flm) Offce of the President of the Republic, Destroyed (a piece made at the Tallinn Sculpture Symposium in Slovakia)

Rida reaks. 1993 Vinüül 1, 2, 3. 1995 Mare. 1995 Tallinna kilutüdruk. 1997 Installatsioon (metall, värv) Tekstiil, plastik Alumiinium, tekstiil. värv Pronks Hävinud (ajutine installatsioon Autori omand 185 × 59 × 98 Erakogu Otepää rahvusvahelisel Tartu Kunstimuuseum skulptuurisümpoosionil) Vinyl 1, 2, 3. 1995 Tallinn Sprat-girl. 1997 Textile, plastic Mare. 1995 Bronze Lines as Lines. 1993 Collection of the artist Aluminium, textile, colour Private collection Installation (metal, paint) 185 × 59 × 98 Destroyed (temporary installation Tartu Art Museum at the Otepää International Sculpture Symposium)

Johan Laidoneri portree. 1994 Tüdruk A. 1995 Paul Kerese monument. 1996 Kes need on? 1997 Pronks, graniit Tekstiil, plastik Pronks, graniit Installatsioon (puit, tekstiil, kips) Laidoneri villa, Tallinn Autori omand Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Osaliselt hävinud, autori omand

Johan Laidoner’s portrait. 1994 Girl A. 1995 Who are These? 1997 Bronze, granite Textile, plastic Paul Keres’ monument. 1996 Installation (wood, textile, plaster) Laidoner’s villa, Tallinn Collection of the artist Bronze, granite Partially destroyed, collection of Kuninga Street Basic School, Pärnu the artist

Kuldne ja hõbedane raamat. 1994 Tüdruk B. 1995 Loom 1. 1995–1996 Jüri Uppini portree. 1997–1998 Installatsioon (tekstiil, raamatud) Tekstiil, plastik Paber Pronks Autori omand Autori omand Hävinud Erakogu

Golden and Silver Book. 1994 Girl B. 1995 Animal 1. 1995–1996 Jüri Uppin’s portrait. 1997–1998 Installation (textile, books) Textile, plastic Paper Bronze Collection of the artist Collection of the artist Destroyed Private collection

10X. 1994 Põltsamaa monumendi kavand. 1995 Loom 2. 1995–1996 Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi Installatsioon (puit, värv) Hävinud Paber portreede kavandid Sakala keskusele Hävinud Hävinud 1997 Põltsamaa monument design. 1995 Kips 10X. 1994 Destroyed Animal 2. 1995–1996 Asukoht teadmata Installation (wood, colour) Paper Destroyed Destroyed Draft portraits of Jaan Tõnisson and Konstantin Päts for Sakala Centre 1997 Plaster Location unknown

234 Tööde nimestik List of Works 235 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Nõmme Ema purskkaev. 1998 Murtud Rukkilille kujundus Kaitseliidu kotkas. 2003 Jüri Vilmsi büst. 2005 Pronks Lauluväljakul. 2001 Alumiinium Pronks Nõmme Ema park, Tallinn Hävinud Kaitseliidu Peastaap, Tallinn Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu

Nõmme Mother’s Fountain. 1998 Broken Cornfower design at Defence League eagle. 2003 Jüri Vilms’ portrait statue. 2005 Bronze Song Festival Grounds. 2001 Aluminium Bronze Nõmme Mothers’ Park, Tallinn Destroyed Headquarters of the Estonian Kuninga Street Basic School, Pärnu Defence League, Tallinn

Jaan Tõnissoni monumendi kavand Jõulukujundus Vene kultuurikeskusele Hämarik. 2004 Kass. 2005 (3. koht konkursil). 1997 2001 Pronks Alumiinium Kips Hävinud Viru kaubanduskeskus, Tallinn Asus Katariina käigus Tallinnas, Autori omand hetkel purunenud ja ootab taastamist Christmas design for the Russian Dusk. 2004 Design for the monument of Jaan Cultural Centre. 2001 Bronze Cat. 2005 Tõnisson (3rd place at the competition) Destroyed Viru Shopping Centre, Tallinn Aluminium 1997 Was located in the St. Catherine’s Plaster Passage in Tallinn, at the moment Collection of the artist broken and waiting for restoration

Kaks kleiti moenäituseks. 1999 Stefan Bathory mälestustahvel. 2002 Ene. 2003–2004 Okkaline Mikoff. 2005 Installatsioon (kips, paber) Pronks Installatsioon (tekstiil, metall, Installatsioon (plastik) Osaliselt hävinud, kunstniku omand Kesk tänav, Valga puit, kips) Autori omand Autori omand Two dresses for a fashion show. 1999 Stefan Bathory’s memorial board. Thorny Mikoff. 2005 Installation (plaster, paper) 2002 Ene. 2003–2004 Installation (plastic) Partly destroyed, collection of the artist Bronze Installation (textile, metal, Collection of the artist Kesk Street, Valga wood, plaster) Collection of the artist

Kahekesi kodus. 1999 Geza Jako mälestustahvel. 2002 Reet. 2004 Lennart Meri portree. 2006 Klaas, metall Pronks Installatsioon (tekstiil, metall, Pronks Autori omand Eesti Kunstiakadeemia arhiiv puit, kips) Vabariigi Presidendi Kantselei, Tallinn (algselt Eesti Kunstiakadeemia Autori omand Two at Home. 1999 peahoone) Lennart Meri’s portrait. 2006 Glass, metal Reet. 2004 Bronze Collection of the artist Geza Jako memorial board. 2002 Installation (textile, metal, Offce of the President of the Republic, Bronze wood, plaster) Tallinn Archives Collection of the artist (initially at the main building of the Estonian Academy of Arts)

Lennart Meri portree. 2000 Ta kuuleb … Ta näeb. 2002 Anu. 2004 Karl Menningu fguur. 2006 Pronks Installatsioon (puit, kips, tekstiil, Installatsioon (tekstiil, metall, Pronks Erakogu plastik, papp, tromboon) puit, kips) Vanemuise teater, Tartu Autori omand Autori omand Lennart Meri’s portrait. 2000 Karl Menning’s fgure. 2006 Bronze She Hears … She Sees. 2002 Anu. 2004 Bronze Private collection Installation (wood, plaster, textile, Installation (textile, metal, Vanemuine Theatre, Tartu plastic, cardboard, trombone) wood, plaster) Collection of the artist Collection of the artist

Haua bareljeef M. Randlale. 2000 Hommikusöök Rachel Whitereadile Krista. 2004 Oskar Rütli mälestustahvel. 2007 Pronks 2002 Installatsioon (tekstiil, metall, Pronks Kudjape kalmistu, Saaremaa Installatsioon (kips, metall) puit, kips) Küütri 1, Tartu Autori omand Autori omand Grave bas-relief for M. Randla. 2000 Oskar Rütli’s memorial board. 2007 Bronze Breakfast for Rachel Whiteread Krista. 2004 Bronze Kudjape cemetery, Saaremaa 2002 Installation (textile, metal, Küütri 1, Tartu Installation (plaster, metal) wood, plaster) Collection of the artist Collection of the artist

Rakvere linnuse projekt. 2001 Ene peavalu. 2003 Maile. 2005 Kotipoisid. 2007 Installatsioon (41 värvitud metallist Kips Installatsioon (tekstiil, metall, Installatsioon (plastik, tekstiil, detaili Rakvere linnuse seintel) Autori omand puit, kips) kips, betoon) Hävinud Autori omand Rahvusraamatukogu, Tallinn Ene’s Headache. 2003 Rakvere Castle design. 2001 Plaster Maile. 2005 Bag Boys. 2007 Installation (41 coloured metal details Collection of the artist Installation (textile, metal, Installation (plastic, textile, on the walls of Rakvere Castle) wood, plaster) plaster, concrete) Destroyed Collection of the artist National Library, Tallinn

236 Tööde nimestik List of Works 237 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Elevandiluust torn. 2007 Ausambad. 2008 Toomas Hendrik Ilvese portree. 2011 Kestast välja. 2013 Installatsioon (kips, tekstiil, Installatsioon (tekstiil, plastik, Pronks Alumiinium valgustus, tossumasin) kips, metall) Vabariigi Presidendi Kantselei, Tallinn Erakogu Hävinud Autori omand Toomas Hendrik Ilves’ portrait. 2011 Out of the Shell. 2013 Ivory Tower. 2007 Monuments. 2008 Bronze Aluminium Installation (plaster, textile, Installation (textile, plastic, Offce of the President of the Republic, Private collection lighting, smoke machine) plaster, metal) Tallinn Destroyed Collection of the artist

Vapid. 2007 Lennart Meri bareljeef. 2009 Europe röövimine. 2011 Hämarik 2. 2014 Installatsioon (tekstiil, metall, papp) Alumiinium Installatsioon (plastik, metall) Alumiinium, värv Autori omand Tallinna Lennujaam 120 × 80 × 300 Rahvusraamatukogu, Tallinn Autori omand Coats of Arms. 2007 Lennart Meri’s bas-relief. 2009 Dusk 2. 2014 Installation (textile, metal, cardboard) Aluminium The Abduction of Europa. 2011 Aluminium, colour Collection of the artist Tallinn Airport Installation (plastic, metal) National Library, Tallinn 120 × 80 × 300 Collection of the artist

Arnold Rüütli portree. 2008 Jaan Poska mälestusmärk. 2010 Maria Siberimaal. 2011 Karjatüdruk. 2015 Pronks Alumiinium Installatsioon (pleksiklaas, puit, Alumiinium, värv Erakogu Herbert Masingu kool, Tartu tekstiil, kips) Autori omand Autori omand Arnold Rüütel’s portrait. 2008 Jaan Poska’s memorial. 2010 Shepherdess. 2015 Bronze Aluminium Maria at Siberia. 2011 Aluminium, colour Private collection Herbert Masing School, Tartu Installation (plexiglass, wood, Collection of the artist textile, plaster) Collection of the artist

Jüri Jaaksoni monumendi kavand Laudlinaga kaetud kolemajad. 2010 Piiripost. 2011 Pärnusse. 2008 Installatsioon (tekstiil, papp, puit) Installatsioon (alumiinium, värv, Kips Autori omand kotid) Autori omand Autori omand Ugly Buildings Covered in Tablecloth Border Post. 2011 Design for the Jüri Jaakson 2010 Installation (aluminium, colour, bags) monument in Pärnu. 2008 Installation (textile, cardboard, wood) Collection of the artist Plaster Collection of the artist Collection of the artist

Tartu Rahu monumendi kavand Valge-sinine-punane Hermann Simmile Lõvi. 2012 (koostöös Emil Urbeliga). 2008 2010 Pronks, betoon Kips Installatsioon (tekstiil, kips, Hiiu Lõvi Park, Tallinn Hävinud metall, plastik) Autori omand Lion. 2012 Design for the Tartu Peace Treaty Bronze, concrete monument (together with Emil Urbel) White-blue-red for Hermann Simm Hiiu Lion’s Park, Tallinn 2008 2010 Plaster Installation (textile, plaster, Destroyed metal, plastic) Collection of the artist

Theodor Pooli büst. 2008 Rotary klubi mälestustahvel. 2010 Anule. 2013 Pronks Graniit Installatsioon (plastik, klaas) Kuninga Tänava põhikool, Pärnu Kanutiaia Noortemaja, Tallinn 200 × 100 × 75 Hävinud Theodor Pool’s portrait statue. 2008 Rotary Club memorial board. 2010 Bronze Granite For Anu. 2013 Kuninga Street Basic School, Pärnu Kanutiaia Youth House, Tallinn Installation (plastic, glass) 200 × 100 × 75 Destroyed

Poisid vihmavarjuga. 1982–1984 Urho Kaleva Kekkose mälestustahvli Teemant kuses. 2013 Pronks, graniit kavand Tallinna sadamasse (kutsutud Installatsioon (plastik, vedelik, Asus kuni 1996. aastani Pirita ranna- konkurss kolme osalejaga). 2010 „teemant”) hoone esises basseinis, 2008. aastast Autori omand Autori omand Kanuti aias Tallinnas Mere puiesteel Design for the Urho Kaleva Kekkonen A Diamond in Piss. 2013 Boys with an Umbrella. 1982–1984 memorial board at the Tallinn Harbor Installation (plastic, liquid, Bronze, granite, until 1996 was located (competition with invitations to three ‘diamond’) in the pool in the front of the Pirita participants). 2010 Collection of the artist Beach Building, as of 2008 is at Kanuti Collection of the artist Garden on Mere puiestee in Tallinn

238 Tööde nimestik List of Works 239 Mikoff. Skulptuurid Sculptures Teemant kuses. 2013. Plastik, vedelik, „teemant” Autori omand

A Diamond in Piss. 2013. Plastic, liquid, ‘diamond’ Collection of the artist

240