Viimsi Valijad Taas Üle Eesti Aktiivseimad

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Viimsi Valijad Taas Üle Eesti Aktiivseimad Nr 9 (221) 28. oktoober 2005 Arvukatelt rahvusva- Kadi Kallau: Seikluspäevi helistelt võistlustelt korraldades saab noored esikohti toonud rullui- metsa viia. Lihtsad tege- suklubi Rullest tree- vused nagu lõkketule ner Piret Rink saab süütamine või tuhas sel kuul rääkida ko- kartulite küpsetamine guni üheksa karika võivad tuua inimesele võitmisest Hollandis. mingi seletamatult mõnusa rahutunde. Loe lk 13 Loe lk 2 VTVIIMSI TEATAJA UUDISED UUDISED Maavanem tänas Harjumaa Omavalitsuste Liitu koostöö eest Harju maavanema kohusetäitja Jaan Mark kohtus 12. oktoobril Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhatusega ning tänas neid peagi lõppeva kohalike omavalitsuste tööperioodiga seoses se- nise ladusa koostöö eest Harju maava- litsuse tänukirjaga, teatas maavalitsus. «Koostöö omavalitsuste liiduga on olnud väärtuslik ja asjalik. Kuigi vii- mane aasta on kaasa toonud nii muu- tusi kui teatavat määramatust, ei ole see Harju maavalitsuse ja omavalitsus- te liidu koostööle kuidagi negatiivselt mõjunud,» sõnas Mark. HOLi juhatuse esimees Andre Sepp Viimsi vaala pälvis märkis samuti, et tänu maavalitsuse ja Rivo Noorkõiv omavalitsusjuhtide heale koostööle ei tekkinud maavanema vahetudes nö Valla kõrgeima autasu Viimsi vaala koostöövaakumit. Sepp avaldas loo- andis vallavanem Enn Sau volikogu tust, et sama järjepidev ühistegevus viienda koosseisu viimasel istungil jätkub ka pärast kohalike omavalitsus- 11. oktoobril üle kauaaegsele valla te volikogude valimisi. (VT) arengukavade koostamise eestveda- jale Rivo Noorkõivule (pildil). Arvukaid seminare, koolitusi ja ajurünnakuid terviklikuma arenguka- va koostamise nimel on konsultat- siooni- ja koolituskeskuse Geomedia analüütikud Rivo Noorkõivu juhenda- misel korraldanud juba 2001. aas- tast alates. Viimsi valla austasu Viimsi valla vaal statuudi kehtestas volikogu Viimsi Püha Jaakobi 2002. aasta septembris. Selle koha- selt võivad vaala pälvida nii Eesti ko- koguduse kirik saab danikud kui ka välismaalased vallale novembris kellatorni osutatud eriliste teenete eest. Skulptori Simson Seakülast ka- Eesti Betooniühing (EBÜ) ehitab an- vandatud pronksist vaalakuju on va- netusena Viimsi Püha Jaakobi kogu- rem vastu võtnud üle veerandsaja duse uuele kirikuhoonele kellatorni, aasta Randvere koguduse juhina oktoobri keskel alustati torni betooni- ümbruskonna kirikuelu eest hoolitse- valu ettevalmistustöödega. nud Urmas Kiviselg, kirjaniku ja po- Viimsi uue kirikuhoone ehitus pole Hetke pärast näeb valijate tahe ilmavalgust: 16. oktoobri õhtul kell 19 heidavad enne avamist eelhääletuskasti liitikuna tunnustatud Kaljo Alaküla, kahjuks edenenud sellises tempos, na- esimene taasiseseisvumisjärgne valla- gu loodeti, ütles Eesti Betooniühingu pitserite puutumatusele viimase pilgu jaoskonnakomisjoni nr 1 esimees Anne Talvari ja valimistel vaatlejana osalenud Aarne Jõgimaa, kes kandideeris edukalt valimisliidus Viimsi Ettevõtjate Liit. vanem ja praegune Kelvingi küla va- juhatuse esimees, AS Rudus Eesti ju- nem Ants-Hembo Lindemann ning hataja Toomas Vainola. «Seetõttu ot- Külli Talmari paljude menukate Viim- sustasime ettevõtmist jõudumööda toe- si-teemaliste lavastuste eest. Viimsi tada ning ehitada kiriku kellatorni val- koguduse nimel võttis tänavu vaala mis oma kulu ja kirjadega,» lisas ta. vastu pastor Indrek Luide. (VT) Kellatorni puhul on tegemist be- Viimsi valijad taas üle Eesti toontorniga, mille välisviimistluseks jääb samuti puhas betoonpind. «Torn Konkursi «Viimsi ei ole mahult suur, küll aga on see kee- Kauneim Kodu 2005» rukas,» selgitas Vainola. «Tahame saa- aktiivseimad da töö valmis novembri alguseks.» parimad Kellatorni kõrgus on 13 meetrit. ERAMUTE KATEGOORIAS: Selle ehitamiseks kulub 25 m3 betoo- 16. oktoobril toimunud ko- MANDAATIDE JAGUNEMINE ERAKONDADE VAHEL ni, paar tonni terast ja muid materja- Elutöö preemia – perekond Kruus- Erakond, Saadud Volikogu le. Tehtavate tööde kogumaksumus on haliku omavalitsuse voliko- maa, Viimsi alevik valimisliit häälte arv mandaatide arv u 200 000 krooni, mis kaetakse Eesti Suvemajast koduks – perekond gu valimistel võttis Viimsi Suun, Randvere küla Betooniühingu paljude liikmesette- • Eesti Reformierakond 1462 7 Liigirohke aed – Andres Riomari ja võtete annetustest. Betooniühingusse valla valijate nimekirjas • Erakond Isamaaliit 1146 6 Anne Tänavsuu, Kelvingi küla kuulub 48 ettevõtet, organisatsiooni ja olevast 8802 valijast hääle- • VL Viimsi Ettevõtjate Liit 969 4 isikut. Nende annetused laekuvad • VL Roheline Viimsi 500 2 tamisest osa 5395. • Tunnustus teemal «Arhitektuur- Viimsi Püha Jaakobi Kiriku Ehitamise • Erakond Res Publica 419 1 ne ja aiakujunduslik terviklik- Sihtasutusele. • Eesti Keskerakond 394 1 Haabneeme aleviku ja Pringi küla Seega oli hääletamisest osavõtnute prot- kus» – perekond Gluhih, Tamm- piirile kerkiva kirikuhoone nurgakivi sent 61,29. Võrreldes 2002. aasta koha- neeme küla panid piiskop Einar Soone, koguduse liku omavalitsuse valimistega oli osavõtt Esimest korda valiti kohalikud voli- te väljakuulutamise päevast. Kuna sel • Tunnustus teemal «Moodne arhi- vaimulik Erkki Juhandi ja peatööette- passiivsem – siis käis hääletamas 69,4% kogud neljaks aastaks. Viimsi volikogu nädalal on läbivaatamisel veel vaidlu- tektuur harmoonias loodusliku võtja esindaja Jüri Noshka paika valijaist. Sellele vaatamata võib positiiv- liikmete arv suurenes rahvaarvu kasvu- sed häältelugemise kohta, ei saa vali- keskkonnaga» – perekond Raas- 2003. aasta 22. juunil. Arhitektid sena märkida, et Viimsi vallaelanike va- ga seoses 19-lt 21-le. mistulemusi kuulutada välja enne pro- salu, Püünsi küla Martin Aunin ja Erkki Ristoja on pro- limisaktiivsus oli tänavugi tunduvalt Viieprotsendilist valimiskünnist ei testide lahendamist. Hiljemalt seitsmen- jekteerinud Rohuneeme tee äärde Prin- suurem Harju maakonna keskmisest ületanud meie vallas Sotsiaaldemokraat- dal päeval pärast valimistulemuste väl- Maakodu preemia – perekond Lille- gi külla kirikuhoone, mis sobib ranna- (51,3%), seega olime esireas nii Harju- lik Erakond, Eestimaa Rahvaliit ja Vali- jakuulutamist kutsub valla valimisko- oks, Prangli saar olustikku. Uues kirikus on 205 istekoh- maal kui ka üle riigi. misliit Koos Rohelise Looduse Eest, kes misjon kokku uue volikogu koosseisu ta, käärkamber, vestibüül ning kabel Üle Eesti tegi rahvas 16. oktoobril seega volikogusse mandaate ei saa- esimese istungi. KORTERELAMUTE reisiparvlaevaga Estonia merel hukku- oma valiku 726 erakondade nimekirja nud. KATEGOORIAS: nute mälestuseks. Ehituse kogumaksu- ja 186 valimisliitude nimekirja seast, li- Volikogu uue kooseisu ja tema liik- Eda Ilves, • KÜ Okasroosioks mus on ligi 7 miljonit krooni. (VT) saks muidugi üksikkandidaadid. mete volitused algavad valimistulemus- Viimsi valla valimiskomisjoni esimees • KÜ Viimsi, Aiandi tee 2a 2 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Oktoober 2005 KUUJUTT Kai Maran Peatoimetaja Miljöö - väär tus likuks ka argikeskkond alimised on küll möödas, kuid valimiseelse aasta üheks põhi- V teemaks kujunenud Viimsi metsade kaitse ja looduslähedus jää- vad vallalehele oluliseks ka edaspidi. On ju sel teemal mitu tahku ja palju eri vaatenurki. Kosutav on teada, et vähemalt Viimsis saab mets oma ehedal ja ürg- sel kujul loodavate kaitsealade kaudu Krillimäel, Leppneemes ja Metsakas- tis alles hoitud. Loodetavasti pikeneb metsakaitsealade arv ametisse asuva volikogu töö tulemusel veelgi. Kuid puhkevõimalusi ja looduslähedust peaks pakkuma ka argikeskkond, kus veedame põhilise osa oma ajast. See tähendab läbimõeldud hal- jasalade taastamist ja rajamist elura- joonide keskele, loodussõbralikke ja- lutusteid ja istepinke nende ääres. Paraku on need viimased muutunud vallas (ja ka naaberomavalitsuses Tallinnas) tõelisteks haruldusteks. Tänavu suvel sai uue ilme Laido- neri park, kuhu valgustatud teerajad ja pargipingid kutsuvad jalutama ning puhkama ka pimedail sügisõh- tuil. Ka valla- ja külakeskused ei peaks olema vaid kohad, kust kiires- ti läbi rutata, vaid võiksid samuti ar- Seikluspäeva üks jõukatsumisi oli ka köievedu. gisekelduste vahele puhkevõimalust pakkuda. Miljööväärtuslikuks alaks peaks muutuma kogu meie lähim elu- ja tööümbrus. Suurte selverite kõrval kuluks Viim sisse kindlasti ära rohkem maa- Milleks lastele mets? lähedasi väikepoode, ja miks mitte ka üks tõeline talupojaturg. Kes on maits- aste seikluspäeva korraldamine oma elu ühel või teisel põhjusel kuida- propageerib. Kuid kes ja kui palju meist mis sellega kaasneda võib, kui sa oma nud Püünsi külas toodetud kitsepii- Viimsi kooliõpilastele oktoobri gi välja kannatada ei suuda. Kas sellist tegelikult oma sisemisi tundmusi väljen- peaga mõtlema hakkad!» ma ja -juustu või varunud sügisesi L keskel pani korraldusliku poole suunda saab pidada normaalsuseks? dada julgeb? Kui palju on neid, kes jul- Seikluspäevi korraldades saab noo- aiasaadusi, võib kinnitada, et põllu- kõrval mõtlema ka üldisemale küsimu- Reaalsus Eesti moodi. Totakalt traagili- gevad naerda ainult nende naljade pea- red metsa viia. Lihtsad tegevused nagu majandus ja ka vanas vaimus aiapi- sele – milleks üldse peaks tänapäeva ne, kas pole? le, mis on neid tõeliselt naerma ajanud, lõkketule süütamine või tuhas kartulite damine pole meie vallas veel mitte laps metsa vajama? Millega siis ravida neid hingehäda- ega pelga välja näidata ka seda, kui na- küpsetamine võivad tuua inimese sisse välja surnud. Ehedas looduses korraldatud füüsi- lisi? Kõiki meie lähedalseisjaid, sest üks li pole neile korda läinud – et seltskon- mingi seletamatult mõnusa rahutunde. Tervislike aiasaaduste ostmisest list ja vaimset aktiivsust nõudvate üri- inimene ei vaja teisest vähem
Recommended publications
  • V4 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    V4 buss sõiduplaan & liini kaart V4 Haabneeme - Leppneeme - Randvere - Mähe - Vaata Veebilehe Režiimis Viimsi - Haabneeme V4 buss liinil (Haabneeme - Leppneeme - Randvere - Mähe - Viimsi - Haabneeme) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haabneeme: 8:00 - 17:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim V4 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine V4 buss saabub. Suund: Haabneeme V4 buss sõiduplaan 29 peatust Haabneeme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:00 - 17:20 teisipäev 8:00 - 17:20 Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme kolmapäev 8:00 - 17:20 Karulaugu neljapäev 8:00 - 17:20 17 Randvere Tee, Haabneeme reede 8:00 - 17:20 Krillimäe laupäev Ei sõida Farmi pühapäev Ei sõida Metskitse 9 Metskitse Tee, Estonia Leppneeme Lasteaed V4 buss info Leppneeme tee, Estonia Suund: Haabneeme Peatust: 29 Leppneeme Reisi kestus: 40 min 110 Leppneeme Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Viimsi Keskus 1, Karulaugu, Krillimäe, Farmi, Metskitse, Leppneeme Lasteaed, Lepalinnu Leppneeme, Lepalinnu, Mäe, Luhaääre, Pällu, 2 Laane Tee, Estonia Väljaotsa, Tammneeme Keskus, Tammneeme Tee, Tädu Kuusk, Randvere Aedlinn, Teekalda, Randvere Mäe Keskus, Randvere Kauplus, Hansunõmme, 1 Mäe tee, Estonia Metsakasti, Mähe Aedlinn, Kuremarja, Vehema, Tulika, Viimsi Vallamaja, Mõisapargi, Viimsi Kool, Luhaääre Viimsi Keskus 1 37 Luhaääre tee, Estonia Pällu 38 Tammneeme Tee, Estonia Väljaotsa 1 Teigari Tee, Estonia Tammneeme Keskus 14 Tammneeme Tee, Estonia Tammneeme Tee 9 Tammneeme tee, Estonia Tädu Kuusk Randvere Aedlinn 1 Laanepüü tee, Randvere Teekalda 2 Teekalda Tee, Randvere Randvere Keskus 2 Tülli Tee, Randvere Randvere Kauplus Viimsi — Randvere, Randvere Hansunõmme 3 Karukämbla tee, Randvere Metsakasti 28 Tarvase Tee, Randvere Mähe Aedlinn 114 Pärnamäe Tee, Tallinn Kuremarja 53 Soosepa Tee, Estonia Vehema 42a Vehema Tee, Pärnamäe Tulika Tulbiaia tee, Pärnamäe Viimsi Vallamaja 1 Väike-Sepa tee, Viimsi Mõisapargi Viimsi Kool Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme V4 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • LIFE Country Overview Estonia 2021
    Estonia Overview This document provides an overview of LIFE in Estonia. It showcases key data and some of the latest LIFE projects. You will also find contact details and other useful resources and a full list of current and recently-finished LIFE projects. Every year calls for project proposals are launched covering the LIFE programme’s priority areas. ABOUT LIFE The LIFE programme is the EU's funding instrument for the environment and climate action. It has been running since 1992 and has co-financed more than 4 500 projects across the EU and in third countries, mobilising over €9 billion and contributing more than €4 billion to the protection of the environment and climate. The budget for the LIFE programme for 2014–2020 is set at €3.4 billion in current prices, with a sub-programme for environment and a sub-programme for climate action. Types of LIFE project: Other types of LIFE funding: Traditional (Environment and Resource Efficiency; Nature NGO operating grants and Biodiversity; Environmental Governance and Natural Capital Financing Facility (NCFF) Information; Climate Change Mitigation; Climate Change Private Finance for Energy Efficiency (PF4EE) Adaptation; Climate Governance and Information). Integrated (Environment, Nature or Climate Action) NCFF and PF4EE are joint initiatives with the European Preparatory Investment Bank, which manages the two funds. Capacity-building For more information visit: http://ec.europa.eu/life Last update: 5/02/21 European Commission/EASME (http://ec.europa.eu/life/) – Page 1 – LIFE Environment and Resource Efficiency This LIFE priority area is aimed at developing, testing and demonstrating best practices, solutions and integrated approaches to environmental challenges, as well as improving the related knowledge base.
    [Show full text]
  • Ober-Haus Real Estate Market Report 2019
    REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future.
    [Show full text]
  • Viimsi Use Case
    VIIMSI (EST) A SMART PEDESTRIAN CROSSWALK (SPC) USE CASE STUDY Location: Estonia, Harju County, Viimsi Parish, Lubja-Pärtlepõllu intersection Contact person (client): Imre Saar, senior transport specialist of Viimsi Parish Government Road conditions: 1 + 1 public tarmac road without a safety island, mixed traffic Number of SPC installed: 1 Time from idea to implementation: 26.08.2020 - 29.10.2020 - 8 weeks (now half less) Customer wishes: improvement of pedestrian safety, differentiation of trucks, traffic statistics INTRODUCTION The Lubja - Pärtlepõllu intersection underwent reconstruction in the autumn in connection with the construction of a nursing home and a new road. At the end of October, the domestic company Bercman's Smart Crosswalk (SPC) was installed at the intersection, and now the road crossing between the kindergarten and the new nursing home is much safer.1 The new technological solution is not only a means of alerting road users by means of flashing lights and speakers, but also an intelligent traffic management system that measures and transmits traffic data. The Smart Pedestrian Crosswalk (SPC) installed at Viimsi. LOCATION The SPC is located in a place with an increased traffic risk - between the elderly retirement home and the kindergarten. According to the General Statistics of the Estonian Road Administration, 26% of pedestrian accidents involving minors and 24% of people over the age of 65 occurred in 2019.2 These statistics confirm that this pedestrian crossing and its location are of great importance and need to be made safer by modern intelligent transport systems. Viimsi pedestrian crossing map with strategically important objects and identification areas.3 WORKING PRINCIPLE SPC uses high-definition cameras aimed across the Lubja Road to detect pedestrians and vehicles on the pedestrian crossings.
    [Show full text]
  • Viimsi Valla Mandriosa Üldplaneeringu Teemaplaneeringu ”Miljööväärtuslikud Alad Ja Rohevõrgustik” Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU ”MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA ROHEVÕRGUSTIK” KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE MTÜ Keskkonnakorraldus Telliskivi 40-1 10611 Tallinn Tel. 52 25011, 656 0302 [email protected] www.keskkonnakorraldus.ee Tallinn 2009 SISUKORD KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1 TEEMAPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRGID ............................ 4 2 ÜLEVAADE PÕHJUSTEST, MILLE ALUSEL VALITI ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID, MIDA PLANEERINGU KOOSTAMISEL KÄSITLETI .......................................................................................................... 5 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID .................................................................. 6 3.1 0-ALTERNATIIV .......................................................................................................................................... 6 3.2 1.-ALTERNATIIV ......................................................................................................................................... 7 3.3 2.-ALTERNATIIV ....................................................................................................................................... 13 4 PLANEERINGU JAOKS
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Tallinna Kaubamaja Grupp As
    TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS Consolidated Interim Report for the Third quarter and first 9 months of 2018 (unaudited) WorldReginfo - 66d0548d-aa18-47b5-9a30-82217738d293 Tallinna Kaubamaja Grupp AS Table of contents MANAGEMENT REPORT ............................................................................................................................................. 4 CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS ........................................................................................................... 12 MANAGEMENT BOARD’S CONFIRMATION TO THE CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS ....... 12 CONDENSED CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION ................................................ 13 CONDENSED CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME 14 CONDENSED CONSOLIDATED CASH FLOW STATEMENT ...................................................................... 15 CONDENSED CONSOLIDATED STATEMENT OF CHANGES IN OWNERS’ EQUITY ............................... 16 NOTES TO THE CONDENSED CONSOLIDATED INTERIM ACCOUNTS .................................................. 17 Note 1. Accounting Principles Followed upon Preparation of the Condensed Consolidated Interim Accounts ........................................................................................................................................................... 17 Note 2. Cash and cash equivalents ............................................................................................................... 20 Note 3. Trade and other receivables
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Urban Planning in Tallinn: Challenges & Perspectives
    Urban Planning in Tallinn: Challenges & Perspectives Kerttu Märtin coordinator City of Tallinn Ca 80% land is private or state owned, including 74% of waterfront Less than 2% developable land in municipal property 430 772 inhabitants (March 1, 2014) 159.1 sq kms 2600 people per square km 46.2 km waterfront 2 lakes, 3 rivers, 1 island 8 districts, 84 subdistricts Tallinn Comprehensive Plan (2001) Comprehensive plans for city districts are in process Comprehensive plan of Comprehensive plan of Haabersti District Northen Tallinn Started on March 23, Started on Jan 26, 2006 2006 Planned confirmation Comprehensive plan of Planned confirmation autumn 2014 Pirita Disrtict 2014 Started on Oct 18, 2001 Confirmed on Sept 17, 2009 Comprehensive plan of Lasnamäe redidential district Started on June 20, 2005 Confirmed in 2010 Comprehensive plan of Mustamäe District City Centre Started on Jan 10, 2002 Confirmed on June 22, 2006 Comprehensive plan of Lasnamäe industrial district Started on Jan 28, 2006 Planned confirmation 2013 Comprehensive plan of Comprehensive plan of Nõmme District Kristiine District Started on Jan 22, 2001 Started on March 9, 2006 Planned confirmation 2014 Planned confirmation 2014 Theme plans cover specific issues Location of possible high-rises Regulations for wooden residential areas under heritage protection Landscaping and green network Streets and light traffic roads Structure plans deal with complex urban areas that need more specific approach Former brownfields Many landowners, including state or municipality Cooperation
    [Show full text]
  • Estonian National Road Administration 2005
    ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION 2005 ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION ANNUAL REPORT 2005 ESTONIAN MAIN AND BASIC ROADS Main roads and road number Basic roads and road number Estonian National Road Administration Annual Report of 2005 CONTENTS FOREWORD 6 ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION 7 ROAD NETWORK 13 ROAD SURFACE CONDITION 19 ROAD MANAGEMENT FUNDS 23 ROAD MANAGEMENT WORKS 29 ROAD TRAFFIC 43 TRAFFIC SAFETY 49 Estonian National Road Administration Annual Report of 2005 FOREWORD Dear reader, The principles of statistical analysis have been applied for the compilation of the The copy of ‘Annual Report 2005’ you’re chapters dealing with the road network, holding gives you an overview of the road pavement situation, road traffic, activities of the Estonian National Road traffic safety and in part, also the road Administration in 2005. maintenance issues. The material is meant for both the ‘road Based on the report, it can be briefly said builders’ and other readers closely or that year 2005 was better than year 2004 more generally involved in national road – the amounts spent on reconstruction maintenance issues. and repair of pavements, surface dressing and the repairs of gravel roads increased The report provides an overview of the considerably. Increased construction of National Road Administration as an roads intended for light traffic serves as organisation, road network, road pavement on of the key words, characterising the situation, funds allocated for the road discussed year. maintenance – both the earmarked for road maintenance in state budget and the We can also enjoy the fact that consistent European Union assistance, utilisation of growth of traffic intensity and vehicles the resources available or the work already causing this phenomenon has not completed.
    [Show full text]