Nr 9 (221) 28. oktoober 2005

Arvukatelt rahvusva- Kadi Kallau: Seikluspäevi helistelt võistlustelt korraldades saab noored esikohti toonud rullui- metsa viia. Lihtsad tege- suklubi Rullest tree- vused nagu lõkketule ner Piret Rink saab süütamine või tuhas sel kuul rääkida ko- kartulite küpsetamine guni üheksa karika võivad tuua inimesele võitmisest Hollandis. mingi seletamatult mõnusa rahutunde. Loe lk 13 Loe lk 2 VTVIIMSI TEATAJA

UUDISED UUDISED

Maavanem tänas Harjumaa Omavalitsuste Liitu koostöö eest Harju maavanema kohusetäitja Jaan Mark kohtus 12. oktoobril Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhatusega ning tänas neid peagi lõppeva kohalike omavalitsuste tööperioodiga seoses se- nise ladusa koostöö eest Harju maava- litsuse tänukirjaga, teatas maavalitsus. «Koostöö omavalitsuste liiduga on olnud väärtuslik ja asjalik. Kuigi vii- mane aasta on kaasa toonud nii muu- tusi kui teatavat määramatust, ei ole see Harju maavalitsuse ja omavalitsus- te liidu koostööle kuidagi negatiivselt mõjunud,» sõnas Mark. HOLi juhatuse esimees Andre Sepp Viimsi vaala pälvis märkis samuti, et tänu maavalitsuse ja Rivo Noorkõiv omavalitsusjuhtide heale koostööle ei tekkinud maavanema vahetudes nö Valla kõrgeima autasu Viimsi vaala koostöövaakumit. Sepp avaldas loo- andis vallavanem Enn Sau volikogu tust, et sama järjepidev ühistegevus viienda koosseisu viimasel istungil jätkub ka pärast kohalike omavalitsus- 11. oktoobril üle kauaaegsele valla te volikogude valimisi. (VT) arengukavade koostamise eestveda- jale Rivo Noorkõivule (pildil). Arvukaid seminare, koolitusi ja ajurünnakuid terviklikuma arenguka- va koostamise nimel on konsultat- siooni- ja koolituskeskuse Geomedia analüütikud Rivo Noorkõivu juhenda- misel korraldanud juba 2001. aas- tast alates. Viimsi valla austasu Viimsi valla vaal statuudi kehtestas volikogu Viimsi Püha Jaakobi 2002. aasta septembris. Selle koha- selt võivad vaala pälvida nii Eesti ko- koguduse kirik saab danikud kui ka välismaalased vallale novembris kellatorni osutatud eriliste teenete eest. Skulptori Simson Seakülast ka- Eesti Betooniühing (EBÜ) ehitab an- vandatud pronksist vaalakuju on va- netusena Viimsi Püha Jaakobi kogu- rem vastu võtnud üle veerandsaja duse uuele kirikuhoonele kellatorni, aasta Randvere koguduse juhina oktoobri keskel alustati torni betooni- ümbruskonna kirikuelu eest hoolitse- valu ettevalmistustöödega. nud Urmas Kiviselg, kirjaniku ja po- Viimsi uue kirikuhoone ehitus pole Hetke pärast näeb valijate tahe ilmavalgust: 16. oktoobri õhtul kell 19 heidavad enne avamist eelhääletuskasti liitikuna tunnustatud Kaljo Alaküla, kahjuks edenenud sellises tempos, na- esimene taasiseseisvumisjärgne valla- gu loodeti, ütles Eesti Betooniühingu pitserite puutumatusele viimase pilgu jaoskonnakomisjoni nr 1 esimees Anne Talvari ja valimistel vaatlejana osalenud Aarne Jõgimaa, kes kandideeris edukalt valimisliidus Viimsi Ettevõtjate Liit. vanem ja praegune Kelvingi küla va- juhatuse esimees, AS Rudus Eesti ju- nem Ants-Hembo Lindemann ning hataja Toomas Vainola. «Seetõttu ot- Külli Talmari paljude menukate Viim- sustasime ettevõtmist jõudumööda toe- si-teemaliste lavastuste eest. Viimsi tada ning ehitada kiriku kellatorni val- koguduse nimel võttis tänavu vaala mis oma kulu ja kirjadega,» lisas ta. vastu pastor Indrek Luide. (VT) Kellatorni puhul on tegemist be- Viimsi valijad taas üle Eesti toontorniga, mille välisviimistluseks jääb samuti puhas betoonpind. «Torn Konkursi «Viimsi ei ole mahult suur, küll aga on see kee- Kauneim Kodu 2005» rukas,» selgitas Vainola. «Tahame saa- aktiivseimad da töö valmis novembri alguseks.» parimad Kellatorni kõrgus on 13 meetrit. ERAMUTE KATEGOORIAS: Selle ehitamiseks kulub 25 m3 betoo- 16. oktoobril toimunud ko- MANDAATIDE JAGUNEMINE ERAKONDADE VAHEL ni, paar tonni terast ja muid materja- Elutöö preemia – perekond Kruus- Erakond, Saadud Volikogu le. Tehtavate tööde kogumaksumus on haliku omavalitsuse voliko- maa, Viimsi alevik valimisliit häälte arv mandaatide arv u 200 000 krooni, mis kaetakse Eesti Suvemajast koduks – perekond gu valimistel võttis Viimsi Suun, Randvere küla Betooniühingu paljude liikmesette- • Eesti Reformierakond 1462 7 Liigirohke aed – Andres Riomari ja võtete annetustest. Betooniühingusse valla valijate nimekirjas • Erakond Isamaaliit 1146 6 Anne Tänavsuu, Kelvingi küla kuulub 48 ettevõtet, organisatsiooni ja olevast 8802 valijast hääle- • VL Viimsi Ettevõtjate Liit 969 4 isikut. Nende annetused laekuvad • VL Roheline Viimsi 500 2 tamisest osa 5395. • Tunnustus teemal «Arhitektuur- Viimsi Püha Jaakobi Kiriku Ehitamise • Erakond Res Publica 419 1 ne ja aiakujunduslik terviklik- Sihtasutusele. • Eesti Keskerakond 394 1 Haabneeme aleviku ja Pringi küla Seega oli hääletamisest osavõtnute prot- kus» – perekond Gluhih, Tamm- piirile kerkiva kirikuhoone nurgakivi sent 61,29. Võrreldes 2002. aasta koha- neeme küla panid piiskop Einar Soone, koguduse liku omavalitsuse valimistega oli osavõtt Esimest korda valiti kohalikud voli- te väljakuulutamise päevast. Kuna sel • Tunnustus teemal «Moodne arhi- vaimulik Erkki Juhandi ja peatööette- passiivsem – siis käis hääletamas 69,4% kogud neljaks aastaks. Viimsi volikogu nädalal on läbivaatamisel veel vaidlu- tektuur harmoonias loodusliku võtja esindaja Jüri Noshka paika valijaist. Sellele vaatamata võib positiiv- liikmete arv suurenes rahvaarvu kasvu- sed häältelugemise kohta, ei saa vali- keskkonnaga» – perekond Raas- 2003. aasta 22. juunil. Arhitektid sena märkida, et Viimsi vallaelanike va- ga seoses 19-lt 21-le. mistulemusi kuulutada välja enne pro- salu, Püünsi küla Martin Aunin ja Erkki Ristoja on pro- limisaktiivsus oli tänavugi tunduvalt Viieprotsendilist valimiskünnist ei testide lahendamist. Hiljemalt seitsmen- jekteerinud Rohuneeme tee äärde Prin- suurem Harju maakonna keskmisest ületanud meie vallas Sotsiaaldemokraat- dal päeval pärast valimistulemuste väl- Maakodu preemia – perekond Lille- gi külla kirikuhoone, mis sobib ranna- (51,3%), seega olime esireas nii Harju- lik Erakond, Eestimaa Rahvaliit ja Vali- jakuulutamist kutsub valla valimisko- oks, Prangli saar olustikku. Uues kirikus on 205 istekoh- maal kui ka üle riigi. misliit Koos Rohelise Looduse Eest, kes misjon kokku uue volikogu koosseisu ta, käärkamber, vestibüül ning kabel Üle Eesti tegi rahvas 16. oktoobril seega volikogusse mandaate ei saa- esimese istungi. KORTERELAMUTE reisiparvlaevaga Estonia merel hukku- oma valiku 726 erakondade nimekirja nud. KATEGOORIAS: nute mälestuseks. Ehituse kogumaksu- ja 186 valimisliitude nimekirja seast, li- Volikogu uue kooseisu ja tema liik- Eda Ilves, • KÜ Okasroosioks mus on ligi 7 miljonit krooni. (VT) saks muidugi üksikkandidaadid. mete volitused algavad valimistulemus- Viimsi valla valimiskomisjoni esimees • KÜ Viimsi, Aiandi tee 2a 2 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Oktoober 2005

KUUJUTT

Kai Maran Peatoimetaja Miljöö - väärtus likuks ka argikeskkond

alimised on küll möödas, kuid valimiseelse aasta üheks põhi- V teemaks kujunenud Viimsi metsade kaitse ja looduslähedus jää- vad vallalehele oluliseks ka edaspidi. On ju sel teemal mitu tahku ja palju eri vaatenurki. Kosutav on teada, et vähemalt Viimsis saab mets oma ehedal ja ürg- sel kujul loodavate kaitsealade kaudu Krillimäel, Leppneemes ja Metsakas- tis alles hoitud. Loodetavasti pikeneb metsakaitsealade arv ametisse asuva volikogu töö tulemusel veelgi. Kuid puhkevõimalusi ja looduslähedust peaks pakkuma ka argikeskkond, kus veedame põhilise osa oma ajast. See tähendab läbimõeldud hal- jasalade taastamist ja rajamist elura- joonide keskele, loodussõbralikke ja- lutusteid ja istepinke nende ääres. Paraku on need viimased muutunud vallas (ja ka naaberomavalitsuses Tallinnas) tõelisteks haruldusteks. Tänavu suvel sai uue ilme Laido- neri park, kuhu valgustatud teerajad ja pargipingid kutsuvad jalutama ning puhkama ka pimedail sügisõh- tuil. Ka valla- ja külakeskused ei peaks olema vaid kohad, kust kiires- ti läbi rutata, vaid võiksid samuti ar- Seikluspäeva üks jõukatsumisi oli ka köievedu. gisekelduste vahele puhkevõimalust pakkuda. Miljööväärtuslikuks alaks peaks muutuma kogu meie lähim elu- ja tööümbrus. Suurte selverite kõrval kuluks Viim sisse kindlasti ära rohkem maa- Milleks lastele mets? lähedasi väikepoode, ja miks mitte ka üks tõeline talupojaturg. Kes on maits- aste seikluspäeva korraldamine oma elu ühel või teisel põhjusel kuida- propageerib. Kuid kes ja kui palju meist mis sellega kaasneda võib, kui sa oma nud Püünsi külas toodetud kitsepii- Viimsi kooliõpilastele oktoobri gi välja kannatada ei suuda. Kas sellist tegelikult oma sisemisi tundmusi väljen- peaga mõtlema hakkad!» ma ja -juustu või varunud sügisesi L keskel pani korraldusliku poole suunda saab pidada normaalsuseks? dada julgeb? Kui palju on neid, kes jul- Seikluspäevi korraldades saab noo- aiasaadusi, võib kinnitada, et põllu- kõrval mõtlema ka üldisemale küsimu- Reaalsus Eesti moodi. Totakalt traagili- gevad naerda ainult nende naljade pea- red metsa viia. Lihtsad tegevused nagu majandus ja ka vanas vaimus aiapi- sele – milleks üldse peaks tänapäeva ne, kas pole? le, mis on neid tõeliselt naerma ajanud, lõkketule süütamine või tuhas kartulite damine pole meie vallas veel mitte laps metsa vajama? Millega siis ravida neid hingehäda- ega pelga välja näidata ka seda, kui na- küpsetamine võivad tuua inimese sisse välja surnud. Ehedas looduses korraldatud füüsi- lisi? Kõiki meie lähedalseisjaid, sest üks li pole neile korda läinud – et seltskon- mingi seletamatult mõnusa rahutunde. Tervislike aiasaaduste ostmisest list ja vaimset aktiivsust nõudvate üri- inimene ei vaja teisest vähem abi, ning nas mitte «lolli» muljet jätta, kellelegi Mis aja kulgu meile küllalt kiireks ja när- otse tootja käest tunneksid sama tuste puhul saab kõnelda pisut sügava- tuge ja tunnustust vajavad nii noored muljet avaldada või lihtsalt ülemäärast viliseks teeb (autode kihutamine, pidev suurt meelehead ka tarbijad. Sügise- matest tagamaadest kui pelgalt eesmär- kui vanad. Läheme koos reisile? Arves- tähelepanu vältida? müra) on kaugemal. Ajal on looduses ne õunteküllus, mis pahatihti päädib gist lapsi ja noori spordi ning liikumise tame üksteise iseärasustega? Tundub ehk vähem närvesööv väärtus. vaid metsa alla veetud mädanevates juurde tuua (mis iseenesest on muidugi küll nii. Sellest on vist juba miljon kor- ui inimene ennast, oma soove 14. oktoobri ajaleht Sirp sisaldab õunahunnikutes, leiaks samuti tänu- suurepärane idee). da räägitud. Ja kõrvad on teatavasti kas teab ja tunneb, kas pole ta isik siis mõtet: «Ostan, järelikult olen olemas». väärsed tarbijad. Pole ju kahtlust, et Ühiskond, mida iseloomustavad kurdid või informatsiooni vastuvõtmisel K särav, aukartust ning kadestus- Ja kui mul raha pole, olen nähtamatu üks kodumaine aiasaadus on üle im- märksõnad depressioon, arvutisõltuvus, selektiivsed. väärsust äratav? Sotsiaalse surve suhtes kui õhk või illusioon tervest mõistusest. portviljadest, mis taluvad pika reisi ülekaalulisus, alkoholism, suitsiid, üle- (kõikide oma väärastunud ideaalidega Kuhu jäävad siis usk, lootus ja armas- vintsutusi vaid tänu ohtratele sees- ja tarbimine, narkomaania, diabeet, stress, hiskonnas valitsevate normide sealhulgas) on vastuvõtlikud eelkõige tus? Miks olen ma olemas alles siis, kui välispidistele keemiaannustele. liiklusõnnetused jne on noorele inime- kriitiliselt hindamiseks, oma si- noored. šoppan? Need on vaid mõned mõtted val- sele nö iseseisvasse ellu astudes piisa- Ü setunde järgi nende omaks võt- Kui eksisteerib reegel, et 15-aastas- Seikluspäeva korraldamine Viimsi la elukvaliteediga seoses. Loodeta- valt skisofreeniline koht. Või mida üld- miseks või kõrvale heitmiseks, tuleb tel tütarlastel tuleb seenenäitusel seent valla lastele sai teoks tänu vallavalitsu- vasti tuleb neile lehelugejatelt peagi se mõista normaalsuse all? noortega tegeldes nende sisemised soo- puudutades «öäk!» öelda, siis seda ka te- se finantsilisele toetusele. Päeva läbivii- lisa. Kui kümne aastaga sooritab Eestis vid ja tunded ellu äratada. Nii et ta ka hakse. Ilma hinnanguteta. Mida perfekt- jad olid õpetajad ning töötajad kahest enesetapu sama palju inimesi kui on ise usub, kui ütleb, et päikeseloojang on sem esitus, seda kindlam on tüdruku osalevast koolist. Põlva linnas elanikke, võime puhtalt ilus. Ega pobise automaatselt tõdemusi, kuulumine «trenditeadlike noorte» hul- VIIMSI TEATAJA faktidele tuginedes tõdeda, et meie kõr- mida keegi autoriteet deklameerib. ka. Oma tõekspidamiste avaldamisega Kädi Kallau, val ja meiega koos elavad inimesed, kes Julgust ise otsustada ühiskond küll võib ju grupist välja kukkuda. «Mõtle, Viimsi keskkooli noortejuht Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil [email protected] Kaastööd võib tuua ka otse toi- KIRJAD [email protected] metusse või saata postiga aad- ressil Nelgi tee 1, Viimsi Erivajadustega lapsed saa hakkama lihtsustatud õppekavaga invaühing ootab ka uusi liikmeid, kon- osa rahvusvahelisest Koolirahu projek- 74001, Harju maakond. vajavad toimetulekuklassi ja vajaksid toimetuleku õppekava. takt: [email protected], Jana tist, milles Eestist osalevad pilootkooli- Toimetusel on õigus kirju ja teisi Toimetulekuklass on mõeldud eel- Ukraintšuk. dena Viimsi keskkool ning Püünsi põ- kaastöid nende selguse huvides 12. oktoobril toimus vallavalitsuses ju- kõige mõõduka ja raske vaimupuude- REET JÄRV, hikool. toimetada ja lühendada. ba kolmandat korda erivajadustega ga lastele. See oleks oluline seetõttu, sotsiaalameti juhataja Moodustuv inimkett sümboliseerib laste vanemate ja ametnike ümarlaud, et teiste erivajadustega lapsed saavad austust ja lugupidamist kõigi nende Vallaleht ilmub iga kuu viimasel kus said kokku lastevanemad, koolide, õppida ja juba õpivad ka tavakooli ta- Ühendagem käed vastu, kellega igapäevaelus ühel või reedel, v.a riigipühad. lasteaedade ning valla sotsiaal- ja hari- vaklassides. Ümarlaua protokolli alusel teisel moel ja määral kokku puutume. Peatoimetaja Kai Maran dusameti esindajad. teevad valla sotsiaalameti juht Reet 23. novembril toimub Viimsi vallas et- Olgem sallivad, hoolimata teise inime- tel 606 6833. Päevateemaks oli seekord erivaja- Järv ning haridus- ja noorsooameti ju- tevõtmine, mille eesmärk on teadvus- se elukutsest, vanusest, maailmavaa- dustega laste võimalus käia koolis ko- hataja Kadi Bruus sellesisulise ettepa- tada ja süvendada lastes ja täiskasva- test, haridustasemest, tervislikust sei- Toimetuse kolleegium: du lähedal. Arutlustes on selgunud va- neku vallavalitsusele seisukoha võtmi- nutes tõdemust, et kaaslastega hästi sundist, religioonist… Enn Sau, Madis Saretok, jadus moodustada tavakooli juurde seks. läbi saades muutub kõigi elu rõõmsa- Inimketti loosungiga «Saame hästi Jaan Alver, Leelo Tiisvelt, eriklass. Uus ümarlaud toimub 22. novemb- maks. läbi!» ootame kõiki, keda sallivuse idee Eino Peda nik. Viimasel koosistumisel jõuti järel- ril kell 17. Kutsume kõiki erivajaduse- 21.–25. novembrini kestva laste õi- külmaks ja ükskõikseks ei jäta. Viimsi Trükki toimetanud AS Postimees. dusele, et vallale peaks olema jõuko- ga (puudega) laste vanemaid sel tee- guste nädala jooksul väljendame oma keskkooli juurest algava ketiga ühineja Trükiarv 5500. hane luua toimetulekuklass tulevase mal oma ettepanekud ja mõtted saat- lugupidavat suhtumist nii vanemasse võib kaasa tuua plakati või lipu salli- Randvere algkooli juurde. Seda vajak- ma sotsiaalametile e-postiga: kui ka nooremasse põlvkonda. Nädala vust propageeriva sõnumiga. Väljaandja Viimsi vallavalitsus. sid need erivajadustega lapsed, kes ei [email protected], tel 6066824. Viimsi korraldab lastekaitse liit ja üritus on KÄDI KALLAU Oktoober 2005 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 3 VEDA – tärkav õis külmas sügisilmas! UUDISED

Sel sügisel käivitame konkursi Võlu- gatatakse otsekontakte. Projekt käivitub Ajal, mil loodus valmistub vaikelule ja unisemale seisun- pada, mille raames selgitame välja las- 2006. aasta alguses. teaiad ja koolid, kus lapsed saavad häs- Nagu iga naise nägu, figuur, kehahoid dile, näib lausa kohatu rääkida inimeste aktiivsest ringilii- ti süüa. Hindamisalusteks on lauakom- ja kogemustepagas kujuneb aegapidi, nii kumisest ja kooskäimisest. Võiks ju ka loodusest eeskuju bed, esteetiline keskkond, toidu tervis- on ka VEDA tegemised täis muutusi, likkus ja menüü mitmekesisus. Parimaid arengut ja omanäolisust vastavalt naiste võtta ja rahulikult valmistuda talve üleelamiseks... tunnustame ja premeerime. sisemisele energiale ja ärksatele mõtete- Tuleval kevadel valib VEDA viim- le. Kuna oleme parajalt uudishimulikud silaste seast Aasta Naise 2005, toomaks ja teadmistejanused, siis katsume iga Õunu jt aiasaadusi veetakse Aga Viimsi naistes on jõudu ja energiat laeva vikerkaarevärvid hetkeks tuhmu- esile naise suutlikkus jagada ennast koosviibimise teha huvitavaks, kutsudes müügikoha puudusel metsa alla. toimetada ning oma mõtteid tegudeks vad. Ühendada selleks, et viia ellu süda- kodu(pere), erialase töö ja ühiskondliku külalisi (Hardo Aasmäe, Doris Kareva) vormida. Küllap kevadel, mil Viimsi Et- mesoove: olla aktiivne väljaspool kodu- tegutsemise vahel. või minnes ise külla (Paunküla raba). tevõtlike Daamide Assotsiatsioon (VE- gi; aidata kaasa laste turvalisele, tervis- Suvel kaasati VEDA Eesti Initerreg Selleks on vaja vaid soovi õppida Vabatahtlikud koristasid DA) loodi, sai kogutud sedavõrd suur likule ja eetilisi norme järgivale vormu- IIIA raames Euroopa Liidu regioonide vaatama kaugemale – kus lõpeb meri või Viimsi metsadest 50 hulk vaimujõudu, et külmad sügistuuled misele; hoida, hinnata ja edasi kanda koostööprojekti ViroVar. Sellest saavad algab pilvepiir, kus on asjad, mida suu- vaid kainestavad ja reastavad meie su- esivanemate hingesugulust loodusega. tuge Viimsi väikeettevõtjad ja ka ettevõt- dame muuta ja asjad, millega peame tonni prügi vesoojad ideed. Ühendada selleks, et avastada ja nauti- lusega alustavad inimesed. Korraldatak- leppima. MTÜ Timur ja RMK ühistöös korral- Üks peamine nendest on ühendada da harmooniat iseenda ja ümbruse va- se koolitusi, luuakse ettevõtlustuba ja tu- datud metsakoristuskampaania «Mets tegusaid naisi. Ühendada selleks, et olla hel. gikeskus, viiakse läbi Viimsi ja Varsinais- Merike Immato, puhtaks!» raames koristasid 1100 va- olemas, olla toeks ka olukorras, kus elu- Selleks on teoksil mitmed projektid. Suomi ettevõtjatega ühisseminare ja al- VEDA president batahtlikku üle Eesti 26 septembrist 2. oktoobrini metsadest 92 tonni prü- gi. «Teeb rõõmu, et prügi hulk metsa- des on valdavalt hakanud vähenema,» ütles kampaania RMK poolne koordi- naator, metsamajanduse keskkonna- juht Toomas Väät. «Ilmselt saab selle panna keskkonnateadlikkuse kasvu arvele ja tõenäoliselt on oma mõju avaldanud ka kohustuslik prügiveole- pingute sõlmimine.» Tundub siiski, et suuremate asu- mite ümbruses kohustuslik prügiveo- lepingute sõlmimine veel ei mõju. Viimsi metskonnas korjati ka tänavu prügi kokku rohkem kui mujal, 50 tonni ehk üle poole tänavusest kogu- sest. Metsadest leiti muu hulgas kor- ralikult kilekottidesse pakitud kom- posti ja viis tonni kilesse pakitud redi- seid. Kampaania «Mets puhtaks!» toi- mus viiendat korda. «Kindlasti jätka- me sellega ka edaspidi,» ütles MTÜ Timur projektijuht Helvin Kaljula. (VT)

12. novembril kell 12 Viimsi huvikeskuses ISADEPÄEVA KONTSERT ▪ Esinevad Viimsi huvikeskuse laulu- ja tantsulapsed ▪ Pärast kontserti lõbusad sport- mängud isadele ja lastele

VEDA ürituste seas on kindel koht ka matkapäevadel. VIIMSI VALLA LASTE JA NOORTE OMALOOMINGULISTE TANTSUDE KONKURSS Viimsi Teataja tunnustab parimaid kaasautoreid TANTSULUST 2005 Veebruaris 2006 täitub 15 MIL MÄÄRAL SAATE INFORMATSIOONI VALLAS TOIMUVA KOHTA JÄRGMISTEST ALLIKATEST? 25. novembril kell 18 aastat vallalehe Viimsi Tea- Infoallikad Siit küll mitte (%) Mõnikord siit (%) Peamiselt siit (%) Viimsi huvikeskuses taja ilmumisest. Selle aja Viimsi Teataja 9 11 80 (Nelgi tee 1) jooksul on lehest saanud Naabrid, tuttavad 23 54 23 Harju maakonna suurim Perekonnaliikmed 33 52 15 Muud meediakanalid 24 60 15 Osalemiseks täida vallaleht, seda nii mahult Valla kodulehekülg internetis 59 28 13 registreerimisleht ja kui ka trükiarvult. Mujalt 82 8 10 toimeta see hiljemalt Allikas: uuringukeskuse Faktum küsitlus 2005 mai. 21. novembriks Viimsi huvikeskusesse Tänu väga mitmekesisele kaasautorite ringile õpilaste ja õpetajate, külavane- Viimsi elanikest saab info vallas toimu- Viimsi Teataja tänada kõiki kaasautoreid tunnustame parimaid autoreid kunsti- mate ja külaelanike, ametnike ja poliiti- va kohta peamiselt meie lehest. Küsitlu- ja premeerida 2005. aasta jooksul ilmu- kriitika (teater, muusika, näitused) ning TANTSIME kute, pensionäride ja oma ala spetsialis- se üldkogumi moodustasid Viimsi valla nud parimaid kirjatöid. Kaastööde ilmu- spordilugude seast. TERVISEKS!!! te näol on VT usaldusväärsus kõrge. alalised elanikud vanuses 18 aastat ja mise ja hindamise kriteeriumiks on na- Nobedat sulge! Preemiasaajad selgu- Uuringud näitavad, et peamine info- rohkem, kokku 6257 inimest. Valimi- gu ikka värsked ideed ja vajalikud prob- vad veebruaris. allikas valla elu jälgimisel on Viimsi Tea- punkte oli üle valla 30, valimi suurus leemiasetused kogu valla seisukohast. www.huvikeskus.ee taja. Kevadel uuringufirma Faktum teh- 350 vastajat. Maksumaksja raha eest ilmuva väljaan- Kai Maran, tel 60 66 838 tud vallaelanike küsitlus näitas, et 80% Läheneva tähtpäevaga seoses soovib de puhul ei saagi see teisiti olla. Samuti peatoimetaja 4 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Oktoober 2005

UUDISED Kunstikool pakub mitmeid näitusi UUDISED Revisjonikomisjon uuris Valla siseliinide maatehinguid õik kunstiliigid eeldavad publiku olemasolu; vähe on kunstnikke, sõidugraafikud tihenesid Viimsi vallavolikogu revisjonikomis- kes suudavad pidevalt luua teo- jon uuris septembris-oktoobris maa K Oktoobri algul seid vaataja olemasoluta. Viimsi kunsti- tihendasid ostueesõigusega erastamisi aastatel kool on oma loomisest alates püüdnud 2001-2005. Harjumaa ühitada kunstiõpet kunsti väljapaneku- Ühistranspor- Lähtudes Eesti Ekspressi artik- tega ja sellega kaasanud ka vaataja kuns- list 6. septembril kontrollis komisjon dikeskus ja Tal- tiõppe protsessi. linna transpor- eraldi vallavolikogu esimehe Madis Tunnis tehtud tööd oleme asetanud Saretoki suhtes esitatud kahtlustusi. diamet Viimsi vaatamiseks ja võrdlemiseks stendile, valla siseliinide Komisjon ei leidnud artiklis toodud võttes sealt huvitavamad raamimiseks. väidetes õigusrikkumisi. V1, V2 ja V3 Raamitud töödest korraldame näitusi. ning Tallinna bussiliinide 1A ja 38 Revisjonikomisjon kontrollis ka- Iga kunstiõpilase unistuseks on pääseda he nädala jooksul ligi 60 toimikut ja tööpäevaseid sõiduplaane, et reisijai- oma töödega näitustele, kuid see polegi le tagada sujuvam ümberistumine. leidis neist vaid formaalseid puudu- nii lihtne, sest kunstikoolis on õpilasi üle si, selgus volikogu istungil 11. ok- Liinile V2 lisandus 11 väljumist. saja, seintel aga pinda vaid viiekümnele Marsruut ja sõiduplaan viidi kooskõl- toobril esitatud komisjoni vahearu- pildile. Oleme tänuga vastu võtnud kõik andest. la õppetöö alguse ja lõpuga Viimsi võimalused korraldada näitusi väljas- keskkoolis. Liinide V1 ja V3 hommi- pool kooliruume. kusi väljumisaegu ühtlustati liiniga Volikogu keelas öise Püünsi põhikoolis on väljas samas 1A. alkoholimüügi õppivate Viimsi kunstikooli õpilaste Ipi-Liisa Peeker (vasakult), Karin Sõstar ja Maria Tamm vormiõpetuse Uued sõiduplaanid on üleval ka tööd. Viimsi vallamaja teise korruse fua- tunnis ruumilis-mahulist taju treenimas. valla bussipeatustes. Viimsi vallavolikogu keelas vallas öi- jees näitame seda, millega kunstikool se alkoholimüügi, keeld hakkab keh- parasjagu tegeleb, näiteks praegune väl- tima 1. novembrist. japanek sisaldab visandeid kunstikooli metoodiline näitus. Kasutame neid õp- Õpilastööd on eksponeeritud kokku Vallavanem Enn Sau sõnul õigus- õppepraktikast Missos. petundides näidistöödena tehnikate õpe- seitsmes kohas, kõik need on asutustesi- Eesti noorte tas suvel kehtinud öine alkoholimüü- Viimsi huvikeskuses anname õpilas- tamisel, kuid samal ajal pakuvad nad ka sesed ruumid ja seetõttu oleme suure- gi keeld end igati. «Viimsis lõppesid töödega üldist teavet kunstikooli tege- emotsionaalset silmarõõmu. Lisaks on mast välireklaamist hoidunud. Ükskord moekunstnike linnaelanike öised joomingud ja selle- vuse kohta, seal on väljas eri tehnikates laudadel väljapanekuid ruumilis-mahu- ikka saab ka kunstikool omale maja ja ga kaasnenud vandaalitsemised Lai- töid maali, graafika ja kompositsiooni listest meisterdustest ja huvitavatest kunstigalerii. Galeriis võivad esineda val- LASTERÕIVASTE doneri pargis ja Haabneeme rannas,» alalt. Viimsi raamatukokku ja Viimsi skulptuuri- ning voolitöödest. Õppeaas- la kunstnikud ja külalisesinejad, võib lausus Sau. muusikakooli on valitud emotsionaalsust ta lõppedes on esitatud peamiselt kooli korraldada metoodilisi nõupidamisi. NÄITUSMÜÜK Arvestades vallavalitsuse ettepa- rõhutavad tööd. Piilupesa lasteaias esi- lõpetajate valiktööd. Valitud õppemeeto- Taolised galeriid on olemas juba mitmes nekut ning volikogu majanduskomis- nevad kunstikooli täiskasvanute koolitu- did on aastatepikkuselt osutunud tõhu- kunstikoolis näiteks Tartus, Haapsalus, 5. novembril joni seisukohti, leidis volikogu, et al- se õpilased. saks, nende täiustamine toimub pidevalt Jõhvis, Jõgeval, Ahtmes. kohoolsete jookidega kauplemise ae- Ulatuslikum alaline näitus on üleval seoses tehnika ja teaduse uuenemisega. BOTTEGAs ga tuleb vallas öisel ajal piirata, ja kunstikoolis. Seintel on raamitud õpilas- Viimsi kunstikoolis saab näituseid külas- Elle Soop, Viimsi, Pargi tee 8 keelas alkoholi müügi kella 23-07. tööd, millel on oma õpetlik väärtus, nn tada tööpäeviti kella kolmest kuueni. kunstikooli direktor Teletorni lähedal avati uus lastehoid

Tavaliselt minnakse tööle lapse paariaastaseks saa- misel, kuid mure, kuhu laps panna, võib osutuda lahendamatuks problee- miks. Iga lapsevanem vajab vahel lihtsalt aega ka enda jaoks, et minna trenni, käia juuksuris, juua rahulikult sõbran- naga tass kohvi vms.

Kuna Pirital ja Viimsis on lasteaia-, eriti aga sõimekohtadega juba pike- mat aega kitsas käes, otsustas kolme lapse ema ja kolmekordne vanaema Tiina Mägi aidata ümbruskonna noo- ri peresid uue erakapitalil põhineva lastehoiu loomisega. Tekkis mõte luua Memme Musi, mis võtab hoiule kuni kuueaastasi lapsi, rääkis Mägi. Kuna kõigil vanematel ei ole va- jadust last hoiule tuua iga päev ja ko- gu päevaks, on mõeldud neilegi – lapse võib Memme Musisse viia ka mõneks tunniks või päevaks nädalas. Ikka vastavalt soovile ja vajadustele. On ka lapsi, kes ei saa suures kollek- tiivis käia kas tervise või mõne muu probleemi tõttu. Aga mängida ja teis- te lastega suhelda tahavad nemadki. Et maja nädalavahetustel tüh- jaks ei jääks, oodatakse kõiki pisike- si sõpradega lustima oma sünnipäe- val. Kui kodused sünnipäevad on ära tüüdanud, siis Memme Musis jagub uusi ja huvitavaid mänge ja tegemi- si kõigile! Lisainfot saab interneti- aadressil www.memmemusi.ee või tel 507 6827. Memme Musi võtab vastu kuni 15 last vanuses 1-5 aastat. Mängimi- sel ja maailma avastamisel on abiks õpetajad-kasvatajad. Kui väsimus võimust võtab, tehakse väike uinak, kõhutäidet pakub kosutav eine. Lastehoid asub looduskaunis ko- has, kus käeulatuses mets ja kelgu- mäed. Õuelõbude nautimiseks peab vaid ukse lahti tegema ning aiaga piiratud muruplats ootab väikesi te- gutsejaid. (VT) Avamispäeval osales ka kõigi laste sõber Pipi Pikksukk. Oktoober 2005 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 5

AASTA ÕPETAJAD 2005 HARJU MAAKONNAS

Erna Laanpere – Kuusalu keskkooli matemaatikaõpetaja Reet Mettis – Keila algkooli õppealajuhataja Karmi Rumm – Saue gümnaasiumi õppealajuhataja Sirje Rints – Keila-Joa sanatoorse internaatkooli õppealajuhataja Leida Tiis – Kose gümnaasiumi vene keele õpetaja Merike Toompärg – Saku gümnaasiumi keemiaõpetaja Viktor Juhanson – Turba gümnaasiumi direktor Enn Kasemaa – Harju maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, Harju koolijuhtide nõupidamise juht Õpetajate päeva eel valiti parimad koolmeistrid

Harju maavanema vastuvõtt maakonna koolides valitud Aasta Õpetajatele toimus 3. oktoobril.

Maavanema kohusetäitja Jaan Mark õn- on tunnustada haridustöötajaid, kelle te- nitles Aasta Õpetaja 2005 nimetuse omis- gevus on kaasa aidanud noorte kujune- tamise puhul kaheksat Harjumaa õpeta- misele mitmekülgselt arenenud isiksus- jat, kelle olid selle nimetuse saamisele teks ning positiivselt mõjutanud haridus- esitanud koolide juhtkonnad, hooleko- asutuse, piirkonna ning Eesti elu. gud ja aineühendused. «Aasta Õpetajaks Üleriigilisel Aasta Õpetaja vastuvõtul nimetamine on vääriline tunnustus neile, esindasid Harjumaad seekord Kose güm- kes on oma tööd südamega teinud ning naasiumi vene keele õpetaja Leida Tiis paistnud oma kodupaigas silma ka aktiiv- ning Harju maavalitsuse haridus- ja kul- se koolivälise tegevusega,» ütles Mark. tuuriosakonna juhataja, Harju koolijuh- Aasta õpetajad Harjumaal (vasakult): Enn Kasemaa, Jaan Mark (Harju maavanema kohusetäitja), Erna Aasta Õpetaja nimetamise eesmärk tide nõupidamise juht Enn Kasemaa. Laanpere, Sirje Rints, Karmi Rumm, Viktor Juhanson, Leida Tiis, Merike Toompärg, Reet Mettis.

TEATED

Hüperaktiivsed lapsed vajavad Keskkonnamõjude avalikustamine Prangli saarega ühenduse pidamiseks eritähelepanu vajalike sadamate arendamiseks on tööde teostaja Corson OÜ esindaja Toomas Liiv vahearuande kohaselt Siin on suureks abiks tugirühmad käesolevaks ajaks teostatud järgmi- Meil on tugirühmad kaheksas linnas üle Eesti, mis käivad vanematele ning õpetajatele. Eesti Las- sed tööd: koos kord kuus. Viimsis on kahel viimasel aastal juuni- tefondi projekti «Teadlik lapsevanem on • Mõlema sadama jaoks on välja toeks lapsele ja koolile» raames on loo- kuus laste ja noorte perepäeval osalenud ka lastefondi töötatud kaks alternatiivlahendust dud tugirühmad kaheksasse linna üle • Kõigi nelja alternatiivi jaoks on esindaja, jagamaks huvilistele infot meie tugirühmade, Eesti: Tallinn (kolm rühma), Tartu, Vil- teostatud lainetuse matemaatiline teabepäevade, individuaalsete nõustamiste, jagatavate jandi, Pärnu, Narva, Rakvere, Rapla modelleerimine ning Haapsalu. Tugirühmad käivad koos • Lõpetamisel on alternatiivvarianti- materjalide jms kohta. kord kuus ning neis osalemine on tasu- de hoovuste modelleerimine. ta. • Ehitusgeoloogilised välitööd on lõ- Eesmärk on pakkuda vanematele ja petatud ja tulemused laborist saa- Kohtumistel saavad vanemad ning õpe- ber on viimasel ajal palju tolmu keeru- õpetajatele võimalust end neutraalsel bumas. tajad teavet (kasvatus)nippide, ravimite tatud – kas see ikka ka tegelikult eksis- pinnal välja elada, jagada teistega oma • Keskkonnamõjude hindamine on ja ravimeetodite, enesega toimetuleku teerib või on tegu lihtsalt vanemate väl- positiivseid ja negatiivseid kogemusi, algatatud. Programmi avalikusta- võtete jpm kohta. Räägitakse ka seda, jamõeldud mõistega, et vabandada oma mõtteid, rääkida oma muredest ning ka mine toimub 31. oktoobril 2005 kuidas neid lapsi kohelda, kiita, karista- lapse halba käitumist? nippidest, mis on aidanud. Õpetajad Viimsi vallamajas Nelgi tee 1. da, õpetada, kuidas ise kõige selle kõr- Tegelikult on hüperaktiivsus, kor- kuulevad vanemate arvamusi ja mure- • Sadamaakvatooriumi mõõdistus- valt ellu jääda jne. rektse nimetusega aktiivsus- ja tähelepa- sid, vanemad omakorda õpetajate ras- tööd on lõpetatud. Iga hüperaktiivse lapse ema või isa nuhäire (ATH) reaalne psühhiaatriline kusi hüperaktiivsete laste õpetamisel ja • Algatatud on tasuvusuuringu teos- teab, et sellisele lapsele mõjub hästi ve- häire, mis on 5-7%-l lastest Eestis. Diag- kasvatamisel. tamine. si. Näiteks tuleb laps õuest, on seal mü- noosida saab seda ainult lastepsühhiaa- Kuna lapsevanemad ja õpetajad kui- Projektijuht Esta Tamm ranud ja teiste lastega mänginud ega ter pärast põhjalikke uuringuid. gi sageli niikuinii kokku ei puutu (tihti suuda hiljem toas kohe oma energiat on pinged kahe poole vahel muutnud kontrollida, tahaks hoopis edasi joosta Suuremad mured tekkivad koolis selle võimatuks või on pidev ajanappus), MTÜ Viimsi Valla ja karjuda. Ema laseb vanni vett täis ja Neil lastel on impulsiivsusest ning Tuuli Elstrok Eesti Lastefondist siis on tugirühm pea ainus koht, kus Invaühing ootab kõiki lubab lapsel seal südamerahus mulista- vähesest keskendumisvõimest tulenevalt on tegelnud hüperaktiivsete ehk need pooled kohtuda saavad. Ka samu da. Vett pritsib küll maha, ent selle saab raskusi oma käitumise kontrollimisega, aktiivsus- ja tähelepanuhäirega nippe, mida artikli algul kirjeldatud sai, puuetega laste vanemaid pärast ära kuivatada. Peaasi on, et väike mistõttu kõige suuremad mured kerki- laste vanemate ja õpetajate mure- ei ole võimalik raamatuist lugeda, need 8. novembril kell 19 koosolekule marakratt rahuneks ja suudaks oma vad esile seoses kooliga. Tihtipeale ei ole dega juba neli aastat. on näited elust endast, tugirühmades Piilupesa lasteaeda (söögituppa). emotsioonid kontrolli alla saada. vanema ning õpetaja suhted korras: mõ- räägitust. Kaluri tee 10, Haabneeme. Teine näide pärineb lõunalauast. lemad süüdistavad teist poolt ning tee- Info tugirühmade aegade ning ATH Ühine lõunatamine peab olema mõnus vad lõputuid etteheiteid. konfliktsituatsioonide lahendamisel pea- kohta on üleval lastefondi kodulehel igale pereliikmele, söögilaud pole koht, Ainus viis, kuidas ATHga väänikust vad nii lapsevanem kui õpetaja parata- www.elf.ee, rühmad käivad koos Eesti Erivajadustega laste kus arveid klaarida või lapsega riielda. sõnakuulelik laps võiks saada, on luua matult olema äärmiselt loovad, ATHga Lastefondis aadressil Lai 31/Suurtüki 1. vanemate ja ametnike Hea meeleolu laua ääres sõltub paljudest püsiv ja tugev ring: laps – kodu – kool. laste puhul ei piisa tavapärastest kasva- Ootame väga oma kohtumistele kõi- pisiasjadest – kas lõunat süüakse iga Tundub äraleierdatud skeemina, ent ai- tus- ja õpetusvõtetest. Näiteks meeldis ki Viimsi valla emasid-isasid ja õpetajaid, ümarlaud päev samal kellaajal, kas lauast võib lah- tab. ühele lapsele kodus kogu aeg uksi prõm- kes tunnevad, et ei tule aeg-ajalt oma toimub 22. novembril kell 17 kuda, kui söömine on lõpetatud, kas laps Mida siis teha? Tuleb aru saada, et mida, kui ta oma tahtmist ei saanud. üliaktiivse ning energilise lapse kasvata- Nelgi tee 1, Viimsi alevik. võib laua ääres rääkida, kas toit on mait- hüperaktiivsed lapsed ei tee oma tempe Ema lahendas selle olukorra uste eest misega toime! sev jne. pahatahtlikkusest, vaid nad lihtsalt ei võtmisega. Diagnoosi olemasolu pole oluline, Kui lõuna on kavas iga kord samal saa sinna midagi parata, nad ei suuda Koolis on teadlikumad õpetajad ATH- sest kõik, mis aitab hüperaktiivset last, Viimsi vallavalitsus ajal, kogeb laps pere ühtsuse tunnet, oma impulsiivsust kontrollida. Mõttekas ga lapse suutmatuse ühel kohal pikalt is- aitab ka tavalast. Nagu üks õpetaja ütles: teatab, teab, et on mingid reeglid ja traditsioo- oleks ka kuulata, millised tähelepanekud tuda lahendanud sellega, et paluvad tal kui aitan ühte hüperaktiivset oma klas- et on peremehetu varana arvele võt- nid, millest tuleb kinni pidada. Samuti on vanemal lapse käitumisest kodus ning tunni ajal tahvlilappi pesta, vihikuid ja- sis, siis kokkuvõttes teen head nii talle nud Viimsi vallas Haabneeme alevi- peab ta suutma end kogu lõunasöögi õpetaja tähelepanekud lapse käitumisest gada, klassipäeviku tuua vms. kui ka teistele õpilastele, kuigi see algul kus asuva Heldri tee lõigu Heki teest vältel kontrollida, ei saa suvalisel het- koolis, sest sageli käitub laps eri situat- võtab kole palju aega ja tahtejõudu. Tammepõllu teeni, pikkusega 364 m. kel püsti karata ning ära joosta. sioonides erinevalt. Abiks on tugirühmad Lõpetan ühe vapra ema mõttetera- Kõiki isikuid, kellel on vastuväi- Taolisi näiteid igapäevaelust on hü- Ei ole harv juhus, kui ema kuuleb Ka on mitmed vanemad ja õpetajad ga: kuigi hüperaktiivne laps aeg-ajalt teid eelpool nimetatud ehitise pere- peraktiivsete laste vanematel ja õpetaja- hämmastusega, et tema väga rahulik ja alustanud omavahelist kirjavahetust (nt käitub nagu väike kurat, on ta tegelikult mehetuks tunnistamise kohta, palu- tel tuua palju, ning nipid, mida kasvata- sõnakuulelik laps käitub koolis kui eht- eraldi märkmik), et säästa lapse päevi- ikkagi ingel, väikeste sarvemuhkudega takse need esitada dokumentaalselt misel kasutatakse, sobivad hästi neilegi ne Toots. Kindlasti aga ei tohi õpetaja ja kut pidevatest märkustest ja noomitus- ingel, nagu Nukitsameeski, kel õige tõestatuna Viimsi vallavalitsusele hil- lastele, kel seda erilist häiret pole. Ent vanem teineteisele turja kinni hüpata ja test, mis niigi madalat enesehinnangut kohtlemise tulemusena sarved kadusid. jemalt 20. detsembriks 2005 aadres- hüperaktiivne laps vajab reegleid palju nõuda, et teine last ometi «kasvatama» süvendavad. Ent mida teha, kui pole jak- sil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi enam kui tavalaps. hakkaks. su või oskusi lapsele loovalt läheneda? Tuuli Elstrok, vald, Harjumaa 74001. Hüperaktiivsus on nähtus, mille üm- Nii kodus kui koolis lapsel tekkivate Kui ei tea, milliseid nippe kasutada? Eesti Lastefond 6 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Oktoober 2005

UUDISED Tali tuleb Esimese kena lumega saabuvad lisaks talverõõmudele ka talvemured. Talvise teedehooldusega valla tee- del tegeleb AS Soomerite Auto, info- number 502 6267, e-posti aadress [email protected] Riigimaanteedel tegeleb lume- ja libedustõrjega OÜ Üle, 523 8825 (Randvere, Rohuneeme, Leppneeme, Leppneeme sadama, Muuga tee). Sa- muti saab teateid jätta maanteeinfo lühinumbrile 1510. Ööpäevaringselt võtab infot vastu ka valla abitelefon 14455, e-posti aadress: [email protected]. (Valla kommunaalamet).

Viimsi abitelefon 14455 sai suvel aastaseks Kiirlaevade lained võivad murendada rannikut. Valla ja päästeameti vahel sõlmitud lepingu kohaselt alustas mullu juuni algul argiküsimuste ja olmeprobleemi- de lahendamiseks tööd Viimsi abikes- Maavalitsus hakkab uurima kuse infotelefon. Sellekohase lepingu pääste- ametiga sõlmis kiirlaevade liiklusest tulenevat kahju Viimsi vald 2004. aasta Harju maavalitsuses 20. oktoobril toimu- uuringutele, sõnas Harju maavanema selt, et kiirlaevade liikluskiirusest tule- rangute mõju majandusele, seda ka rah- maikuus. Viimsi nud ümaralaual otsustati kiirlaevade kohusetäitja Jaan Mark. Komisjoni hak- nevaid looduslikke, majanduslikke ja vusvahelisel tasandil, kuna probleem abikeskus on val- liiklusega Tallinna lahel seotud problee- kavad kuuluma Tallinna linna ja Viimsi sotsiaalseid mõjusid tuleb käsitleda võrd- puudutab rahvusvahelist laevaliiklust. larahvast nõustanud ja edastanud mide lahendamiseks moodustada huvi- valla, keskkonnaministeeriumi, TTÜ se tähtsusega. Senised uuringud on näi- Maavanemal on praegu kehtiva vee- probleeme asjaomastele asutustele eri rühmade ja asjatundjate komisjon. Meresüsteemide Instituudi, Eesti Mere- danud, et kiirlaevade liiklusest tekkivad seaduse kohaselt õigus oma korralduse- teemadel keskmiselt 30-40 korda Kas ja millises ulatuses piiranguid akadeemia, sadamate ning Tallinna la- käigulained mõjutavad rannaprotsesse. ga kehtestada avalikel veekogudel liik- kuus, teatas valla kommunaalameti kiirlaevade liiklusele Tallinna lahel keh- hel opereerivate laevafirmade esinda- Täiendavad monitooringud peavad hin- luskiiruse piiranguid veesõidukitele, kui juhataja Indrek Mäeküngas. Neist sa- testada, peab siiski olema kokkuleppe- jad. dama laevaliikluse mõju kogu ümbritse- veesõiduki suur kiirus võib lõhkuda vee- gedasemad on olnud veevarustuse ja line ning otsus tuginema kaalutletud Nõupidamisel leidsid osapooled ühi- vale, samuti tuleb hinnata võimalike pii- kogu kaldaid. (VT) kanalisatsiooni küsimused, samuti sotsiaal- ja tervishoiuprobleemid, hea- kord ja ühistransport. Lühinumbrile helistamine on Viimsi vald edestab saadud kliendile kõnepaketikohase minutihin- naga. tulumaksu poolest enamikke linnu Meditsiiniliste (kiirabi) ja politsei valdkonna probleemide puhul on soo- Omavalitsustele tänavu üheksa kuuga oma nelja miljoni krooni võrra. Enim tu- vitav pöörduda otse päästeameti hä- üle kantud üksikisiku tulumaksu poolest lumaksu on tänavu saanud Tallinna linn daabinumbrile 112. on maksu- ja tolliameti andmeil Eesti – 1,798 miljardit krooni, kasv aastaga li- rikkaim vald Viimsi, kes edestab selle gi 300 miljonit krooni. Järgnevad Tartu näitajaga ka enamikke linnu. linn 370,8 miljoni, Narva 153,3 ja Pär- Viimsi vallale on riik tänavu jaanua- nu 144,3 miljoni krooniga. MÜÜA VABAAJA rist septembrini üle kandnud 74,3 mil- Kokku on riik omavalitsustele täna- jonit krooni tulumaksu. Valdadest järg- vu üheksa kuuga tulumaksu eraldanud RÕIVAD MEESTELE nevad selles arvestuses Viimsile Harku 4,719 miljardit krooni, eelmisel aastal vald 49,3 miljoni, Rae vald 41 miljoni ja samal ajal 3,990 miljardi krooni. Uued, USAst! Jõelähtme vald 33,5 miljoni krooniga. Mullu tunnistasid statistikaameti tea- Ülisuured numbrid Viimsi valla tulumaksutulu on mak- durid oma uurimuses Viimsi valla Eesti 2XL-6XL suameti andmetel võrreldes eelmise aas- 241 omavalitsuse seas kõige elujõulise- ta sama perioodiga kasvanud 14 miljo- maks. Arvutused põhinesid demograafi- tel 5665 6780 ni, Harku valla tulu 11 miljoni, Rae val- listel ja majanduslikel näitajatel. (BNS/ Viimaste aastate jooksul on Viimsisse kerkinud terved uued külad, Har- la tulu seitsme miljoni ning Jõelähtme VT) jumaa üheks kaunimaks tunnistatud Kelvingi on üks neist.

Dr. Hauschka looduskosmeetik Viimsis Kristel Väinsalu 51 86 225

(EAVALIJA
È 4ËNAME3INDUSALDUSEEEST



Õmblusmasinate ja jalgrataste (ka nõukogudeaegsete) hooldus ja pisiremont Tel 53 82 4012 Oktoober 2005 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 7

27. september 2005 nr 60 11.10.2005 ISTUNGI OTSUSED 11. oktoober 2005 nr 63 VIIMSI VALLAVALITSUSE MÄÄRUSED Viimsi Vallavalitsuse 11.02.2005 määruse nr Detailplaneeringu kehtestamine: Leppnee- 10 «Viimsi valla munitsipaalkoolide, huvi- 11. oktoober 2005 nr 59 me külas, maaüksus Niidi II 23. september 2005 nr 57 alakoolide ja lasteaedade õpilaskoha tege- Kohaliku looduskaitse objekti looduskaitse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» Viimsi Vallavalitsuse 8. aprilli 2005 määru- vuskulu arvestusliku maksumuse kinnita- alla võtmise menetluse algatamine § 22 lg 1 p 33, «Planeerimisseaduse» § 24 lg se nr 23 «Koolieelse eralasteasutuse toetuse mine 2005. aastaks» muutmine Vastavalt «Kohaliku omavalitsuse korralduse 5, Viimsi Vallavolikogu 12.04.2005 määruse- suuruse kinnitamine» kehtetuks tunnista- Võttes aluseks Haridusseaduse § 7 lg 2 p 3, Põ- seaduse» § 22 lg 1 p 37, «Looduskaitse seadu- ga nr 19 kehtestatud «Viimsi valla ehitusmää- mine hikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44¹ lg 3; se» § 9 lg 2, arvestades Viimsi Vallavalitsuse ruse § 2 p 7 alusel, arvestades asjaoluga, et maa- Juhindudes Viimsi Vallavolikogu 13. septemb- Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lg 7; Va- ettepanekut ning Tartu Ülikooli vanemteadur vanem on järelevalve käigus nõustunud muu- ri 2005 määrusest nr 29 «Koolieelsete eralas- bariigi Valitsuse 30.10.2001.a. määruse nr 330 Jaanus Paal’i poolt 23.09.2005.a koostatud datustega üldplaneeringus, ära kuulanud abi- teasutuste toetamise kord» Viimsi Vallavalit- Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osa- eksperthinnagut «Ekperthinnag Viimsi pool- vallavanem - peaarhitekt Haldo Oravas’e in- sus lemise kord” § 3 lg 1 ja 2 ning Viimsi Vallavo- saarel Leppneemes asuva metsaala loodusväär- formatsiooni detailplaneeringu kohta, Viimsi m ä ä r a b: likogu 14, juuni 2005 määruse nr 3 « Viimsi tuste kohta» ja Viimsi Vallavolikogu maa- ja Vallavolikogu Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse Vallavolikogu 18.01.2005 määruse nr 3 « Viim- planeerimiskomisjoni ning Vallavolikogu kesk- otsustab: 08.04.2005.a. määrus nr 23. si valla 2005. aasta eelarve vastuvõtmine», konnakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavoli- 1. Kehtestada Viimsi Vallavolikogu 18.01.2005. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist (08.02.2005 määruse nr 5, 08.03.2005 määru- kogu a otsusega nr 5 algatatud Leppneeme külas Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. se nr 14 ja 12.04.2005 määruse nr 18 redakt- o t s u s t a b : asuva maaüksuse Niidi II detailplaneering. Enn Sau, Eda Ilves sioonis) muutmine ja 2005. aasta II lisaeelar- 1. Algatada loodusobjekti kaitse alla võtmise 2. Kehtestada vastav muudatus üldplaneerin- Vallavanem Vallasekretär ve kinnitamine», Viimsi Vallavalitsus mää- menetlus Viimsi vallas, Pringi, Lubja, Tamm- gus. rab: neeme ja Leppneeme külasid hõlmava met- 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 1. Muuta Viimsi Vallavalitsuse 11. veebruari saala (Leppneeme-Tammneeme metsaala) 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Viimsi 23.september 2005 nr 58 2005 määruse nr 10 « Viimsi valla munitsi- kohaliku omavalitsuse kaitse alla võtmiseks, Vallavolikogule vaide Haldusmenetluse sea- Katastriüksusele nimetuse määramine Lää- paalkoolide, huvialakoolide ja lasteaedade vastalt juurdelisatud plaanile. duse §-des 71-77 sätestatud korras või esi- neotsa külas õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksu- 2. Otsus jõustub vastuvõtmisest. tada kaebuse Tallinna Halduskohtule Hal- Võttes aluseks Kohanimeseaduse ja Viimsi Val- muse kinnitamine 2005. aastaks» punkti 1.1. 3. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide duskohtumenetluse seadustiku §-des 6-10 lavolikogu poolt 09.11.2004.a. määrusega nr ja sõnastada see alljärgnevalt: Viimsi Vallavolikogule Haldusmenetluse sätestatud korras. 22 kehtestatud «Kohanime määramise korra» krooni seaduse §-des 71-77 sätestatud korras või Madis Saretok, Volikogu esimees ning arvestades, et kinnistu, asukohaga Lääne- aastas kuus esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule Hal- otsa külas, kinnistusregistri registriosa numb- 1.1. Viimsi Keskkool 9608,4 800,70 duskohtumenetluse seadustiku §-des 6-10 riga 91576, nimetusega Järve, koosneb viiest 2. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- sätestatud korras. 11. oktoober 2005 nr 64 katastriüksusest. Kinnistu omanik, Einer Pii- mist Vallakantseleis. Madis Saretok, Volikogu esimees Detailplaneeringu kehtestamine: Tammnee- risaar, on esitanud vallavalitsusele avalduse la- Enn Sau, Eda Ilves me külas, Randvere tee ja Tammneeme tee hustükile eraldi nimetuste saamiseks. Kinnis- Vallavanem Vallasekretär vaheline tööstusmaa-ala tu omaniku 31.08.2005.a. avaldust arvesse võt- 11. oktoober 2005 nr 60 «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» tes annab Viimsi Vallavalitsus alljärgneva mää- Kohaliku looduskaitse objekti looduskaitse § 22 lg 1 p 33, «Planeerimisseaduse» § 24 lg ruse: 07.oktoober 2005 nr 61 alla võtmise menetluse algatamine 5, Viimsi Vallavolikogu 12.04.2005 määruse- Määrata kinnistu, nimetusega Järve, koosseisu Tee nimetuse ja aadresside määramine Vastavalt «Kohaliku omavalitsuse korralduse ga nr 19 kehtestatud «Viimsi valla ehitusmää- kuuluvale katastriüksusele katastritunnusega Randvere külas seaduse» § 22 lg 1 p 37, «Looduskaitse seadu- ruse» § 2 p 7 alusel, arvestades asjaoluga, et 89001:002:0263 nimetuseks POHLAMÄE. Võttes aluseks Kohanimeseaduse ja Viimsi Val- se» § 9 lg 2, arvestades Viimsi Vallavalitsuse maavanem on järelevalve käigus nõustunud Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist lavolikogu poolt 09.11.2004.a. määrusega nr ettepanekut ning Tartu Ülikooli vanemteadur muudatustega üldplaneeringus, ära kuulanud Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. 22 kehtestatud «Kohanime määramise korra» Jaanus Paal’i poolt 23.09.2005.a koostatud eks- abivallavanem - peaarhitekt Haldo Oravas’e Enn Sau, Eda Ilves ning arvestades Lii Luige poolt 01.09.2005.a. perthinnangut «Ekperthinnag Viimsi poolsaa- informatsiooni detailplaneeringu kohta, Viim- Vallavanem Vallasekretär esitatud avaldust annab Viimsi Vallavalitsus rel asuva Metsakasti metsaala loodusväärtuste si Vallavolikogu alljärgneva määruse: kohta» ja Viimsi Vallavolikogu maa- ja planee- otsustab: Määrata Randvere külas asuvale teele nimetu- rimiskomisjoni ning Vallavolikogu keskkon- 1. Kehtestada Viimsi Vallavolikogu 13.05.2003. 27. september 2005 nr 59 seks Länneaia tee vastavalt juurdelisatud plaa- nakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavolikogu a otsusega nr 68 algatatud Tammneeme kü- Tee nimetuste ja aadresside määramine Lub- nile. o t s u s t a b : las asuva Randvere tee ja Tammneeme Tee ja külas Määrata Länne maaüksusele aadressiks 1. Algatada loodusobjekti kaitse alla võtmise vahelise tööstusmaa-ala detailplaneering. Võttes aluseks Kohanimeseaduse, Viimsi Val- LÄNNEAIA TEE 10 vastavalt juurdelisatud menetlus Viimsi vallas, Metsakasti külas, 2. Kehtestada vastav muudatus üldplaneerin- lavolikogu poolt 09.11.2004.a. määrusega nr plaanile. Metsakasti metsaala kohaliku omavalitsuse gus. 22 kehtestatud «Kohanime määramise korra» Kommunaalametil tähistada teed vastava tähi- kaitse alla võtmiseks, vastalt juurdelisatud 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. ja Viimsi Vallavalitsuse poolt 17.06.2005.a. kor- sega 01.03.2006. aastaks. plaanile. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Viimsi raldusega nr 362 kehtestatud «Laomajand III Maaomanikel tähistada aadressid vastava tähi- 2. Otsus jõustub vastuvõtmisest. Vallavolikogule vaide Haldusmenetluse sea- maatükid 1 ja 2» detailplaneeringu ning arves- sega 01.10.2006.aastaks. 3. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide duse §-des 71-77 sätestatud korras või esi- tades OÜ Hedolink poolt 29.08.2005.a. esita- Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogule Haldusmenetluse tada kaebuse Tallinna Halduskohtule Hal- tud avaldust annab Viimsi Vallavalitsus alljärg- Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. seaduse §-des 71-77 sätestatud korras või duskohtumenetluse seadustiku §-des 6-10 neva määruse: Enn Sau, Eda Ilves esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule Hal- sätestatud korras. Määrata Lubja külas rajatavatele teedele nime- Vallavanem Vallasekretär duskohtumenetluse seadustiku §-des 6-10 Madis Saretok, Volikogu esimees tusteks Ampri põik, Mäekünka tee ja Metsa- sätestatud korras. künka tee vastavalt juurdelisatud plaanile. 14.oktoober 2005 nr 62 Madis Saretok, Volikogu esimees Määrata Laomajandi III maaüksusel tekkiva- Aadressi määramine Randvere külas tele kruntidele alljärgnevad aadressid vastavalt Võttes aluseks Kohanimeseaduse ja Viimsi Val- 11.10.2005 ISTUNGI MÄÄRUSED juurdelisatud plaanile: lavolikogu poolt 09.11.2004.a. määrusega nr 11. oktoober 2005 nr 62 2.1. Lubja küla, Ampri põik 1 krunt nr 2 22 kehtestatud «Kohanime määramise korra» Detailplaneeringu algatamine: Prangli saa- 11. oktoober 2005 nr 33 2.2. Lubja küla, Ampri põik 2 krunt nr 7 ning arvestades Pille Savi poolt 23.09.2005.a. rel, maaüksus Tiitovi Viimsi Vallavolikogu 18.01.2005 määruse nr 2.3. Lubja küla, Ampri põik 3 krunt nr 3 esitatud avaldust annab Viimsi Vallavalitsus «Planeerimisseaduse» § 10 lg 5, Viimsi Valla- 3 «Viimsi valla 2005. aasta eelarve vastuvõt- 2.4. Lubja küla, Ampri põik 4 krunt nr 8 alljärgneva määruse: volikogu 12.04.2005 määrusega nr. 19 kehtes- mine», 2.5. Lubja küla, Ampri põik 5 krunt nr 4 Määrata Tamme 4 maaüksusele aadressiks RIT- tatud «Viimsi valla ehitusmääruse» § 2 p 2, § (08.02.2005 määruse nr 5; 08.03.2005 määru- 2.6. Lubja küla, Ampri põik 6 krunt nr 9 SIKA TEE 14 vastavalt juurdelisatud plaani- 9 lg 7 alusel ning arvestades maa- ja planeeri- se nr 14; 12.04.2005 määruse nr 18 ja 2.7. Lubja küla, Ampri põik 8 krunt nr 10 le. miskomisjoni ja Viimsi Vallavalitsuse ettepa- 14.06.2005 määruse nr 23 redaktsioonis) muut- 2.8. Lubja küla, Mäekünka tee 1 krunt nr 31 Kommunaalametil tähistada teed vastava tähi- nekut, Viimsi Vallavolikogu mine ja 2005. aasta III lisaeelarve kinnitami- 2.9. Lubja küla, Mäekünka tee 2 krunt nr 17 sega 01.03.2006. aastaks. o t s u s t a b : ne 2.10. Lubja küla, Mäekünka tee 3 krunt nr 30 Maaomanikel tähistada aadressid vastava tähi- 1. Algatada detailplaneering ja kinnitada läh- Võttes aluseks «Kohaliku omavalitsuse korral- 2.11. Lubja küla, Mäekünka tee 4 krunt nr 18 sega 01.10.2006.aastaks. teülesanne Viimsi vallas Prangli saarel, duse seaduse» § 22 lg 1 p 1, «Valla- ja linna- 2.12. Lubja küla, Mäekünka tee 5 krunt nr 29 Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Kelnase külas, maaüksusel Tiitovi üldpla- eelarve seaduse» § 23 ja § 24 lg 3 ning Viimsi 2.13. Lubja küla, Mäekünka tee 6 krunt nr 19 Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. neeringujärgse maakasutuse sihtotstarbe Vallavolikogu 13. mai 2003 määrusega nr 18 2.14. Lubja küla, Mäekünka tee 7 krunt nr 28 Enn Sau, Eda Ilves muutmiseks maatulundusmaast ja sihtots- kehtestatud ja 09. novembri 2004 määrusega 2.15. Lubja küla, Mäekünka tee 8 krunt nr 20 Vallavanem Vallasekretär tarbeta maast osaliselt elamumaaks, eesmär- nr 19 muudetud «Viimsi valla eelarve koosta- 2.16. Lubja küla, Mäekünka tee 9 krunt nr 27 giga jagada kinnistu ning määrata ehitusõi- mise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kor- 2.17. Lubja küla, Mäekünka tee 10 krunt nr 21 gus suvemaja ja abihoonete ehitamiseks, ra» § 7 lg 1 ning arvestades Viimsi Vallavalit- 2.18. Lubja küla, Mäekünka tee 11 krunt nr 33 vastavalt käesolevale otsusele lisatud skee- suse ettepanekut, Viimsi Vallavolikogu 2.19. Lubja küla, Mäekünka tee 12 krunt nr 34 VIIMSI VALLAVOLIKOGU mile. m ä ä r a b: 2.20. Lubja küla, Mäekünka tee 13 krunt nr 32 11.10.2005 ISTUNGI OTSUSED 2. Detailplaneering esitada Viimsi Vallavalit- 1. Muuta Viimsi Vallavolikogu 18.01.2005 mää- 2.21. Lubja küla, Mäekünka tee 14 krunt nr 35 suse planeerimisametile hiljemalt 1 (ühe) rusega nr 3 vastuvõetud Viimsi valla 2005. 2.22. Lubja küla, Mäemetsa tee 2 krunt nr 26 nr 59 Kohaliku looduskaitse objekti looduskait- se alla võtmise menetluse algatamine aasta jooksul alates detailplaneeringu lähte- aasta eelarvet (Viimsi Vallavolikogu 2.23. Lubja küla, Mäemetsa tee 4 krunt nr 25 ülesande koostamise kuupäevast. Tähtajaks 08.02.2005 määruse nr 5, Viimsi Vallavoli- 2.24. Lubja küla, Mäemetsa tee 6 krunt nr 24 (Leppneeme-Tammneeme metsaala) nr 60 Kohaliku looduskaitse objekti looduskait- mitteesitamisel lugeda käesoleva otsuse sä- kogu 08.03.2005 määruse nr 14, Viimsi Val- 2.25. Lubja küla, Mäemetsa tee 8 krunt nr 23 te nimetatud territooriumi detailplaneeringu lavolikogu 12.04.2005 määruse nr 18 ja Viim- 2.26. Lubja küla, Mäemetsa tee 10 krunt nr 22 se alla võtmise menetluse algatamine (Metsakasti metsaala) algatamise osas kehtetuks. si Vallavolikogu 14.06.2005 määruse 23 re- Kommunaalametil tähistada teed vastava tähi- 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. daktsioonis) ning võtta vastu Viimsi valla sega 01.04.2006. aastaks. nr 61 Tee kinnistu ja selle juurde kuuluvate ra- jatiste valla omandisse võtmine 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide 2005. aasta III lisaeelarve vastavalt lisale nr. Maaomanikel tähistada aadressid vastava tähi- Viimsi Vallavolikogule Haldusmenetluse 1. sega 01.10.2006.aastaks. nr 62 Detailplaneeringu algatamine: Prangli saarel, maaüksus Tiitovi seaduse §-des 71-77 sätestatud korras või 2. Määrus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule Hal- Viimsi valla elektroonilisel kodulehel. Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. nr 63 Detailplaneeringu kehtestamine: Lepp- neeme külas, maaüksus Niidi II duskohtumenetluse seadustiku §-des 6-10 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast ava- Enn Sau, Eda Ilves sätestatud korras. likustamist Vallavolikogu kantseleis. Vallavanem Vallasekretär nr 64 Detailplaneeringu kehtestamine: Tamm- neeme külas, Randvere tee ja Tammnee- Madis Saretok, Volikogu esimees Madis Saretok, Volikogu esimees me tee vaheline tööstusmaa-ala 8 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Oktoober 2005

LISA 1 3820 8 Intressid panga- 122 390 10 121 Sotsiaalhoolekan- 70 000 IV. Finantseerimistehingud Suurendada: Viimsi Vallavolikogu kontolt de teenused puue- 1011 1 Aktsiate ja osaku- 2 400 000 11.10.2005 määrusele nr 33 tega inimestele 3880 Trahvid 56 000 te ost Viimsi valla 2005. aasta III lisaeelarve 3888 Segalaadilised ja 76 724 10 2012 Maamaksu soo- 25 000 2082 6 Kapitaliliisingu 39 279 identifitseerimata dustus- eakatele I. Suurendada tulusid maksed 3045 Teede ja tänavate 27 650 tulud 10 2014 Koduteenused ava- 13 400 sulgemise maks Kokku suurendatud tulusid 1 402 638 hooldus 3220 Haridusasutuste 188 400 10 4023 Ühekordsed toetu- 55 000 omatulu II. Suurendada kulusid 4 179 171 sed 01 1111 Volikogu 16 000 3221 Kultuuriasutuste 52 190 III. Vähendada kulusid 5 215 812 omatulu 01 1121 Vallavalitsus 330 903 11. oktoober 2005 nr 34 Alkoholiga kauplemise aja piiramine 3225 Laekumised ela- 63 000 01 6002 Valimised 35 874 04 51011 Teede ehitus, 2 700 000 rekonst. - ja pro- Võttes aluseks «Alkoholiseaduse» § 42 lg 1 p mu- ja kommu- 04 210 Maakorraldus 300 000 naaltegevusest jekteerimine 2, «Kohaliku omavalitsuse korralduse seadu- 04511 Liikluskorraldus 40 000 se» § 6 lg 3 p 1 ja «Viimsi valla põhimääruse» 3238 Muu toodete ja 2 100 09600 Sõidusoodustused 777 412 04 512 Transpordikorral- 777 412 õpilastele § 5 lg 5 p 1 ning arvestades Viimsi Vallavalit- teenuste müük dus suse ettepanekut ning Viimsi Vallavolikogu ma- 3500 00 08 Sihtotstarbelised 38 313 04 5201 Viimsi Saared-vee- 541 808 05 2002 Kanalisatsiooni- 575 000 janduskomisjoni ja Viimsi Vallavolikogu toetused Põllu ma- transport trasside remont Ühendfraktsiooni seisukohti, Viimsi Vallavo- jan dus mi nis tee- 06 3002 Veetrasside remont 500 000 likogu riumilt 05 2001 Kanalisatsiooni- 1 075 000 trasside ehitus määrab: 09 2123 Eraldised teistele 200 000 1. Piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega 3500 00 11 Sihtotstarbelised 5 903 06 6051 Heakord 22 000 valdadele ja linna- toetused Sotsiaal- ning keelata alkoholi jaemüük Viimsi valla 08 1051 Muusikakool 21 000 dele põhik. ministeeriumilt territooriumil asuvates kauplustes, kioskites 08 2011 Valla Raamatukogu 7 100 3500 03 Sihtotstarbelised 175 000 10 2001 Päevakeskus 100 000 ja rändkauplustes kella 23.00-st kuni 07.00- toetused valitsus- 08 203 Muuseum 102 914 10 2002 Üldhooldekodu 200 000 ni. sektorisse kuulu- 09 21211 Prangli Põhikool 213 160 2. Keelata alkohoolse joogi jaemüük suletuna 10 2011 Püsiva iseloomu- 13 400 tarbijapakendisse toitlustusettevõttest ja ma- vatelt sihtasutustelt 09 2203 Eraldised teistele 200 000 ga toetused valdadele ja linna- jutusettevõttest väljaviimiseks. 3500 8 Toetused muudelt 28 160 3. Määrus avaldada ajalehes Viimsi Teataja, residentidelt dele güm. 10 4021 Vastsündinute toe- 50 000 tus Viimsi valla elektroonilisel koduleheküljel 3502.00 16 Sihtotstarbeline 541 808 09 22011 Viimsi Keskkool 257 600 ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaa- toetus 09 1101 MLA Viimsi Las- 60 000 10 4028 Maamaksu toetus 25 000 sis. 352.8 Mittesihtotstarbeli- 25 000 teaiad peredele 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast sed toetused muu- 10 120 Erikooliteenused 15 000 10 600 Eluasemetoetused 75 000 avaldamist ajalehes «Viimsi Teataja». delt residentidelt puuetega inimestele sots. riskirühmadele Madis Saretok, Volikogu esimees

Viimsi Koduloomuuseum kutsub muinasajaloo päevale

Viimsi koduloomuuseumis saab peatselt Kuigi praeguseks on esiaegse ühiskonna vaadata näitust «Muinasajas piki ranna- põhiküsimus inimese olemasolu mõttest sa- joont». geli mattunud küünilisuse, rahajahi ja egois- mi alla, on sellale leitud vastused siinse tsivi- 3. detsembril kell 19 Samas toimub ka 14. novembril algu- lisatsiooni juurtes. Seetõttu aitab nende kul- Viimsi huvikeskuses sega kell 15 muinasajaloo päev. tuuride mõistmine meil paremini aru saada Lektorid Anu Allikvee, Taisto Raudalainen ka kaasajast. jt tutvustavad Põhja-Euroopale aluse pannud Tulge kuulama! Dave Benton ja hõimude kultuuri, mentaliteeti ning uskumusi. Ühendatud Gospelkoorid Ehkki need tunduvad 21. sajandi inimesele Lisainfot saab muuseumi tel 606 6941 kas üsna loomulikud, talumatult võõrad või e-post [email protected] Täpsem info avaldatakse uskumatult naljakad, on tegu vaid terviku eri Enna Sirkel, MA Viimsi Muuseumid direktor tahkudega. Nurme tee 3 novembrikuu Viimsi Teatajas www.huvikeskus.ee Alates 14. novembrist on koduloomuuseum külastajatele avatud E ja T kella 12–16. Tel 606 6838 Oktoober 2005 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 9

UUDISED Taimedega külmetuse vastu Uus turvafirma Eesti turul Eesti turvafirmade turule on lisandu- nud uus teenusepakkuja Legion Secu- Jooksujalu läheneb pime rity. Tegemist on Eesti erakapitalil aeg ning ühes sellega igasu- põhineva ettevõttega, mis asutati Tal- linna ning pealinna lähedaste valda- gused viirused ja bakterid, de elanike ja firmade teenindami- kes ainult ootavad meie seks. Firma pakub tehnilist ja mehi- tatud valvet, patrullteenust, on-line külmetumist ja väsimust videovalvet, ürituste turvamist ja isi- kuni stressini, et siis meile kukaitset. kallale tormata. Legion Security juhtimiskeskus on seadmestatud moodsaimate ja Eu- roopas enim tunnustatud häiretöötle- misseadmetega SUR-GARD SG- Proovime sel aastal nendega võideldes SYSTEM III. kasutada taimi ja muid looduslikke too- Turvatöötajate ja isikukaitsjate teid, mida saab nii loodustoodete kaup- kõrval kuuluvad ettevõtte meeskonda lustest kui apteekidest. ka vetelpäästjad. Profülaktiliselt on tähtis olla palju värskes õhus, jalutada, lõõgastuda, olla rahulik ja reibas. Stressi tajudes tuleks Botaanikaaed avab võtta organismi turgutavaid ja vastupa- novembris armutaimede nuvõimet suurendavaid tinktuure ja juua taimeteesid. Parim on punase päevakü- näituse bara (uue nimega purpur-siilkübara) 10.-27. novembrini avatud näitusel tinktuur, mida võtta kaks korda päevas võib nii mõnigi üllatusega teada saa- 10-15 tilka korraga. da, kui paljusid tuntud taimi on juba Samasugune mõju on saialille tink- ammustest aegadest hinnatud tuuril. Head on ka kibuvitsamarja, must- afrodisiaakumitena. sõstralehe või -marja, nõgese, pihlaka- Armutaimed toimivad mitmel marja või -õie ning astelpajulehe või erineval moel. Mõned neist mõjuta- -marja teed. Suur vastupanuvõime tõst- vad elutähtsaid ainevahetusprotsesse, ja on küüslauk, nii et üks küüs päevas teised aitavad säilitada vitaalsust, ära süüa ei teeks küll paha. kolmandad mõjuvad meie meeltele – Tõsise külmetuse puhul on tähtis end rahustades või ergutades lõhna ja kohe üles soojendada ja selleks on parim maitse kaudu. Ja kui enam miski jalavann koos kuuma taimeteega. Jala- muu ei aita, saab abi nõiataimedest. vanni võib panna sinepipulbrit või riivi- Tallinna botaanikaaia näitused tud värsket ingverijuurt või -pulbrit, on avatud iga päev kella 11–19. raudrohu, angervaksa ja kikkaputke tõmmist. Jalavanni ajal on hea juua ka soojen- davat teed, sobivad pune, pärnaõis, mustsõstar, vaarikaleht, seguteedest EELTEADE! «Härmatise aeg». Kui ikka veel külm JÕULUVANA OOTAB kontides on, võib hõõruda tulised jala- tallad sisse vietnami salviga, panna jal- VIIMSI VALLA LAPSI ga villased sokid ja kohe voodisse. JÕULUPEOLE Meie siseorganid maks ja neerud on 11. detsembril haiguse ajal suure koormuse all, seega võiks nende töö hõlbustamiseks juua li- kell 12 ja 15 saks kaselehe-, nõgese-, võilille-, raud- Viimsi huvikeskuses rohu- või saialilleteed. Seguteedest on Paiseleht (Nelgi tee 1) head looduskauplustes müügilolevad «Puhastav rohutee», «Puhas allikas» või «Saunamõnu». Võib kasutada ka eel- pooltoodud taimede tinktuure. Viljandi Nukuteatri Nohu ja köha vastu etendus Nohu puhul saab abi purpur-siilkü- Harilik pune «KARUPOEG PUHH» bara tinktuurist ja vietnami salvist. Kö- ha korral sobivad teed on liivatee, män- Pilet lapsele 60 krooni nikasvud, teeleht, paiseleht, islandi (sisaldab etenduse pääset samblik, pune, kassinaeris, kõrge vägi- 30 kr ja kommipakki 30 kr). hein, iisop, kikkaputk, raudrohi, segu- Pääse lapsevanemale 30 kr teedest «Kuum hingus». Tee asemel võib kasutada taimede tinktuure. Ja loomuli- Info Viimsi huvikeskusest kult on meie abiline sinepiplaaster, pea- Tel 606 6838 le selle võib teha rinnale mee- või sibu- [email protected] lamähiseid. www.huvikeskus.ee Eriti kinnise köha puhul aitab kuum aur männikasvudest, liivateest või kik- kaputkest. Kurguvalu ravib kõige pare- mini kassinaeris, hobumadar, iisop, raud- Kundalini JOOGA rohi, saialill, teekummel, seguteedest «Härmatise aeg», ka päevakübara tink- alustab tuur. Hea on juua nendest taimedest val- Alates 26. novembrist mistatud teed. Kuristamiseks tehakse kell 19 poole kangem tõmmis, kuristamisvette Angervaks Viimsi huvikeskuse võib lisada ka 1 tl õunaäädikat. trennisaalis Kõrvapõletik on valulik ja paha ning kipub minema ruttu krooniliseks, seega Kundalini jooga kombi- tuleb sellesse tõsiselt suhtuda. Kuna kõr- neerib hingamise, liikumi- vad ja neerud on omavahel tihedas koos- Teeleht töös, tuleb ka kõrvapõletiku korral palju se, meditatsiooni, venitu- juua. Sobivad teed on liivatee, münt, tee- sed ja lõdvestuse, seda leht, raudrohi, islandi samblik, aasris- venitusharjutused, nii et rind avaneks, Mesi ja teised mesindustooted aitavad sellises rütmis ja järjestu- tik. samal ajal hingate sügavalt sisse ja väl- kiiremini terveneda. ses, et see mõjutab sinu Tuleb tähele panna, et lastele antak- ja. Tähelepanu tuleks pöörata ka kõhu, keha kõiki aspekte, meelt se tinktuure teistmoodi kui täiskasvanu- Palaviku ajal pole söömine vajalik, eriti jämesoole tööle. Kui tekib kõhukin- tele. Nimelt peab tilkade arv olema lap- paranedes tuleks süüa kergeid, hästisee- nisus, muutub tervenemine raskemaks. ning tervet olemust. se vanus + 1 tilk ja tilgad tuleb panna ditavaid toite nagu kaerahelbe- ja mit- Kõhukinnisust aitab vältida purustatud Kundalini jooga mõjub kuuma (umbes 70 kraadi) vette. Nii au- meviljapudrud ning lihata aedviljasupid. linaseemnete toidus kasutamine. Ka kui- närvisüsteemi tugevda- rub alkohol ja tinktuur ei ole lapse mak- Piimatooteid peaks vältima (hapupiim vatatud mustade ploomide söömine ja valt, suurendab kopsu- sale kahjulik. võib olla), sest need tekitavad meie hin- nende leotusvee joomine on tõhus va- mahtu ja aitab kõrvalda- gamisteedes liigset lima, ka liha ja kon- hend. NB! Enne leotamist tuleb ploomid Haiguse ajal tuleb puhata servid peaks ära jätma. Hea on kasuta- hoolikalt käte vahel pesta, sest tavaliselt da lihaspingetena väljen- Ärge unustage, et haiguse ajal on da toidus palju maitsetaimi nagu pipar- on neile pihustatud säilitusaineid. duvaid emotsionaalseid kõige parem voodis olla, unustada kõik rohtu, basiilikut, punet, sibulat. Raskematel juhtudel on aga perears- blokke. igapäevamured ja nautida mittemidagi- Tõelised looduse antibiootikumid on ti abi ja tablettide söömine hädavajalik. tegemist. Samas tuleks paar korda päe- küüslauk ja mädarõigas, nii et neid ka- Kuldne kesktee tuleb endal leida, tugira- Juhendaja Marika Tomberg vas teha mõned võimlemis- ja hingamis- sutage igapäevaselt ka toidus. Meie mar- vina on taimede väärtus hindamatu. harjutused, et kopsud saaksid tööd ja li- jad ja puuviljad oleks väga kasulikud, hingamis- ja liikumisõpetaja hased liiguksid. Head on käte ja jalgade eriti mustad sõstrad, mustikad ja õunad. Tiiu Väinsaar Raudrohi 1100 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Oktoober 2005

Võitjavõistkond esimeses kont- rollpunktis. Viimsi IV Maastik

Viimsi noortevolikogu korraldas 29. septembril valla metsades järje- kordse maastikumängu, millest seekord võttis osa 12 võistkonda. Mäng toimus Leppneeme loo- dusõpperajal ja algas Tädu kuuse juurest.

Õhus on loomingulist pinget: lavastaja Rünno Karna ja etenduse kunstnik Rait Potisepp. Rada oli mängude ajaloo lühim ja lõbusam, osalejad läbisid kümme kontrollpunkti. Pärast maastikumän- gu joodi teed ja söödi porgandeid, mis pärit lahkelt toetajalt Laheotsa Talust. MTÜ Viimsi Huvikeskus ja MTÜ Komos Kõige enam oli osalisi põhikooli vanuserühmas, mille kuuest võist- konnast oli parim «Piimaauto» koos- seisus Reet Sarapuu, Gerli Iganus, kavandavad vabaõhumuusikali Annika Valkna, Anna-Maria Goris- lavskaja ja Kristina Tops. Nimetatud võistkond oli ka mängu üldvõitja. ehk pealkirja sünd Keskkoolinoori oli kahe võist- konna jagu, parim neist «Viimsi Al- vastust mitteootaval toonil. Õhus on loo- fa Company» (Kaspar Kägu, Martin Tuleva aasta suvel peetakse mingulist pinget. Talvari, Randin Kark, Nele Kööp ja Loominguliste piinade vahel selgub, Rena Traks). Täiskasvanute esindus Viimsis noorte tantsijate et käesoleva projekti ettevalmistused al- oli seekord suurem ja võistkondi ne- suvelaagrit, mille tulemuse- gasid tegelikult juba kevadel – maikuus, li, parimaks osutus Harju maavalit- kui Maido ja Kalle otsustasid, et tegemist suse tiim «Loomad ja Veinid». na valmib vabaõhumuusi- on täiesti uue vabaõhumuusikaliga ning Korraldustoimkond tänab kõiki kal. Ettevalmistusajal on projektis võiksid osaleda ka poiste- ja abilisi ja toetajaid ning ootab osale- huvikeskuse ja MTÜ Komos noortekoorid ning noorte tantsurühmad jaid tuleval kevadel toimuvale maas- üle Eesti. Juunis oli selge, et Kalle loob tikumängu juubeliüritusele Viimsi V rahvas jõudnud järku, mil laulud, Maido lavastab tantsud ja Rünno Maastik, mille toimumisajaks ja lä- loominguline tegevus on kirjutab stsenaariumi, seega sai uue bivaks ideeks on midagi väga era- omamaise muusikali sünd otsustatud. kordset! Tervist ja liikumist! täies hoos. Kalle sõnul on registreerimine lavas- tuses osalemiseks juba alanud. Ankeedi Annika Orgus leiab osaleja nii MTÜ Viimsi Huvikesku- Ühel oktoobrikuisel projektiga seotud te- se kui ka MTÜ Komose koduleheküljelt. gelaste koosolekuõhtul jõutakse asjaaja- Projektijuhi ootused ja nõudmised suve- mistega sinnamaale, et võib öelda: loo- lavastusele on kõrged: «Me oleme aasta- NOVEMBRIKUU minguline tegevus on täies hoos. Koos- te jooksul Viimsi huvikeskuses teostuva- ÜRITUSED VIIMSI olekule on kogunenud projekti juht ja te lavastustega lati piisavalt kõrgele aja- vabaõhumuusikali stsenarist ja lavasta- nud, nii et seekordki peab etendus ole- NOORTEKESKUSES ja Rünno Karna, muusika looja Kalle Kalle Erm: Nimi peab sündima täna! ma tervikuna vaadatav-kuulatav ja ka Erm, kunstnik Rait Potisepp ning muu- nauditav muusikaelamus,» ütleb ta veen- Reedel, 11. novembril sikali tehniline nõustaja ja toonmeister kampadevahelise võitlusega teel tõe Kunstnik Rait leiab, et mida lühem peal- dunult. Tulemuse õnnestumine oleneb kella 18-21 LASTEDISKO Kaarle Kannelmäe. juurde, märksõnadeks lugupidamine, kiri, seda parem on plakatit kujundada. suuresti sponsoritest. Lastele vanuses 7-12 aastat. Sisse- Lavastuse koreograaf Maido Saar po- headus, austus, vägivald, otsimine, leid- «Siin etenduses on nii, et kõik taha- Kalle loodab väga, et eelkõige toeta- pääs tasuta! Kohapeal müüakse li- le veel kohale jõudnud ja solistide õpe- mine, armastus, hetkeemotsioonide ajel vad midagi, aga ei saa mitte midagi. Seo- vad suvelavastust oma valla firmad ja et- monaadi taja Ita-Riina Pedanik on kahjuks lahku- tehtud teod. ses sellega peaks tegelikult olema nii, et tevõtjad. «Üleriigilist ja niivõrd mastaap- mas. Asjaosalistelt kuulen, et stsenaa- Vabaõhuetenduse paigana on kaalu- armastajapaar peaks ka lõpuks lahku mi- set vabaõhulavastust pole Viimsis varem Neljapäeval, 17. novembril rium vajab kõpitsemist ehk viimistlemist, tud mitmeid võimalusi, ilmselt saab pub- nema. Sõpradena loomulikult,» ütleb la- tehtud, ega see päris tavaline ja lihtne UISUTAMINE laule luuakse, meediaplaan on valmis ja lik etendust näha Viimsi keskkooli kõr- vastaja mõtlikult. ettevõtmine pole,» rõhutab ta ettevõtmi- JETY JÄÄHALLIS sponsoreid otsitakse. Aga puudub lavas- val asuval staadionil. Väitele, et selliselt etenduselt lahkub se erilisust. «On raske keskenduda loo- Osalemine eelregistreerimisega. Osa- tuse pealkiri. Kunstnik Rait näitab plaanilt, kuhu vaataja rahulolematult, on tal nobedas- mingule ja hoida samal ajal alateadvu- võtumaks 25 kr (uiskude laenutus ja tulevad majad, mille katustel samuti te- ti vastus valmis: «Elu ongi selline. Lähe- ses tuksumas küsimust – kust ma kogu pilet). Väljasõit noortekeskuse juu- Mis järgmisel suvel toimub? gevus toimuma hakkab, ning Kalle ja vad koju ja mõtlevadki, et kuidas oleks projekti teostamiseks raha saan?!» Ent rest kell 17 31. juulist 6. augustini leiab Viimsis Rünno naeravad, et täpselt sinna, kus on tahtnud, et etendus lõpeks. Pealkiri peab pealkirja pole muusikalil ikka veel. aset kümnes vabariiklik noorte tantsija- jalgpallivärav, peaks tulema suur puu. ikkagi väljendama seda, mida tahad, aga Rünno ohkab ja nendib, et pealkirja 21.-25. novembrini te suvelaager, mille lõputööna valmib va- «Esialgu pidid koorid ka katusel laulma, ei saa.» väljamõtlemisele on kulunud üle kahe LAUATENNISE TURNIIR baõhuetendus, täpsemalt öeldes vaba- aga Rünno paigutas nad nüüd siia pare- tun ni. «Kaua võib?» küsib ta ja lööb äkki Osalemine eelregistreerimisega. Vas- õhumuusikal. mat kätt murule,» meenub Kallele. Osalisi üle Eesti pilgu selgeks. «See ongi pealkiri! Kaua tavalt registreerijate arvule koosta- Tegemist on suurejoonelise üleriigi- Rünno on arvuti taga süvenenud peal- Rünno muutub taas tõsiseks ja süve- võib!?». Helge loominguline naeratus val- takse turniiri graafik! Osalejatele lise projektiga, milles osalejaid ligi 600: kirja väljamõtlemisse. neb stsenaariumi. «Tüng,» pakuvad tei- gustab lavastaja nägu, kui ta pealkirja ar- auhinnad! poiste- ja noortekoorid, keda juhib pea- «Mis oleks, kui paneks «Kui püüdma- sed. Järgneb üleüldine naer. vutisse lööb. Ühiselt otsustatakse, et kü- dirigent Hirvo Surva, ning tantsurühmad tu» ja kolm punkti?» küsib Rünno Kal- «Keegi ei saagi midagi?» üllatub si- ega hüüumärki sõnapaarile ei lisata, Registreerimine noortekeskus Maido Saare juhtimisel. lelt, ja süveneb vastust ootamata taas Kaarle. Rünno vastab, et midagi ikka ning siis ohkavad kõik kergendatult. Pro- esmaspäevast reedeni Muusikali tegevus toimub tänapäe- stsenaariumisse. «Pealkiri peab tähenda- saab – peategelane saab kogemusi ja jektikoosolek on taas edukalt lõppenud! kella 14-20 või val, tagasivaatena Eesti Vabariigi õitsva- ma midagi sellist, mida õudsalt tahaks, meelerahu ja muutub targemaks. «Kas e-mail: [email protected] tele 30ndatele. Tegemist tuleb noorte aga ei saa,» lisab ta veidi aja pärast. see ongi õnn?» küsib Kaarle seepeale Regina Lilleorg tel 606 6826 Oktoober 2005 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 1111 Õpilasmalev lõppes, uus juba vähem kui aasta pärast

Abiks käidi ka vabaõhumuuseumis, kus pildi tegemise ajal oli käsil aiategu.

ügisese koolivaheajaga oktoobri siis pilgu tagasi ja vaatame, mis jäi erili- vahetusega võeti ette juuli keskel ja see vihma lõppemiseni mängisime lõputult väga tugevalt. Noortel oli nalja kui pal- viimasel nädalal sai läbi Viimsi selt meelde. käik ei lähe minul isiklikult kunagi mee- mänge, mida noored vahetpidamata ju: nemad istusid paadi katusel ja olid Skoolinoorte tänavuse tööka suve Kahtlemata Tanel Tatter, kes rääkis lest. Sellepärast, et pidime ööbima telki- nõudsid. Kui vihm viimaks järele jäi, käi- nagu Tivolis. kolmas vahetus. Meenutusi Viimsi õpi- endast ja tänapäeva noortest, samuti sõi- des, aga saarele jõudes sadas vihma, mil- sime saart avastamas, õhtul aga tegime Sõidu lõpuks arvasid paljud, et see lasmaleva suvekuudest jagab töönoorte dud Prangli saarele – omamoodi ekst- le lõppemist polnud lootagi. Seega olime lõket, et süüa saada. oli parem kui lõbustuspargis ja nad olek- vaba aega sisustanud noortekeskuse ju- reemsed ja huvitavad. Esimene sõit ma- vihmavarjus, esialgu sadamas olevas ka- Järgmisel päeval sai ka pisut tööta- sid nõus selle eest pealegi maksma. Mär- hataja Annika Orgus. leva esimese vahetusega toimus juuni lurite toas, seejärel palusime katust koo- tud, mille tulemusena said koolimaja tal- jaks saadi loomulikult, sest vesi käis pi- Sel suvel sai õpilasmaleva vaba aja keskel ja oli eriline selle poolest, et pal- limajalt, kuna rahvamaja oli hõivatud. vepuud kuuri varju alla. Tagasisõit oli devalt üle paadikatuse. Minul nii lõbus sisustamisega tegeldud väheke tõsise- jud käisid seal esimest korda ja sääski oli Kooli direktor võttis meid väga hästi aga tõsiselt eriline. Nimelt oli merel üs- polnud, aga see selleks – ellujäämiskur- malt kui varasematel aastatel. Heidame erakordselt palju. Teine sõit maleva teise vastu ning tegi ka ekskursiooni. Kuni na tugev tuul ning paat kõikus ja loksus sus igal juhul. Järgmisel aastal jälle! Viimsi noorte sügis algas unustamatu nädalaga Sardiinias tulised rannad ja kaugustesse ulatuvad Living in Extremes (LIE) on kaljud. Väljasõitudel nägime, kuidas ela- sid sardiinlased ammustel aegadel. Kü- rahvusvaheline noortepro- lastasime maale iseloomulikke ehitisi jekt, mis ühendab 30 noort nuraagisid, mis on ehitatud vulkaanili- sest kivist, kasutamata mingit sidusma- Eestist, Sardiiniast (Itaalia) terjali. ja Gröönimaalt. Aeg kokkuvõtteid teha Selle kümne päeva jooksul tegime ka Esimene kohtumine toimus mullu juulis kokkuvõtteid – vaatasime tagasi, mille- Eestis, teine tänavu märtsis Gröönimaal ga olime tegelenud sama projekti raa- ja kolmas ning ka viimane ühine üritus mes Eestis ja Gröönimaal. Viimasel päe- sama projekti raames 3.-11. septembril val esitlesime LIE projekti Sarocchi Sardiinias kuuma päikese all. noortefestivalil. Sealset soojust, emotsionaalseid ini- Andsime ülevaate meie kolmest va- mesi, eksootilisi taimi ja helesinist merd hetusest ja panime püsti kolme maad ei unusta ükski projektis osalenud noor. tutvustavad stendid. Rühmatöös esitasi- Simulatsioonimängudes saime proo- me laval näidendi kolme riigi noorte eri- vile panna oma majandusalaseid tead- nevustest ja laulsime kolme maa laule. misi ja ärivaistu ning proovida, kuidas Sardiinia noored said meile esitada pro- ise noorsoovahetust korraldada. Muidu- jektiga seondunud küsimusi. Kurb oli tõ- gi ei jätnud me kõrvale ka projekti pea- deda, et kohtusime sellises koosseisus teemat – keskkonda. Iga riik valmistas viimast korda. ette nn Kyoto protokolli millenniumi Need kolm noorsoovahetust on meie arengu eesmärkidest ja keskkonnapolii- elu palju muutnud. Oleme saanud väga tika tähtsusest oma kodumaal. lähedalt tuttavaks grööni ja sardiinia Sarroch – linn, kus me veetsime kultuuriga ning kogenud asju, mida ei kümme põnevat päeva, asub Sardiinia suuda pakkuda ükski turismireis. Oleme pealinnast Cagliarist 50 km kaugusel. teadlikumad endast, teistest ja meid See on 5000 elanikuga väikelinn, kus tä- ümbritsevast keskkonnast. Projekti õn- navad on väga kitsad ja peaaegu iga ko- nestumine äratas meis soovi edaspidigi halik sõidab ringi Itaalia rahvusauto Fia- noorteprojektides osaleda ja tulevikus tiga. Linna külje all asub naftatehas SA- ise midagi sarnast korraldada. RAS, mis on üks Euroopa suuremaid. LIE projekt on saanud teoks tänu programmi Euroopa Noored toetusele. Elasime kohalikega ühes rütmis Eesti noorte sõitu Sardiiniasse rahasta- Nägime ja kogesime, kuidas elavad sid lisaks Eesti kohalikud omavalitsused. sardiinlased. Iga päev sõime nagu itaal- Siinkohal tahame tänada Viimsi vallava- lased – hommikul croissantid ja kohv, litsust. lõuna- ja õhtusöögiks pasta, liha ja salat, Sardiinias käisid Viimsist Carmen, kusjuures iga asi oli serveeritud eraldi Kristi, Annika ja Siim ning mujalt Eestist taldrikule. Muidugi ei puudunud laualt Risto, Sigrid, Rait, Terje, Toomas ja Sil- kunagi vesi, sai ja oliiviõli. Lõuna ajal pi- ver. Grupi eesotsas aitasid projekti veda- dasid inimesed siestat, mistõttu kõik da Pille-Mai ja Epp. poed olid suletud. Unustamatu mulje jätsid muinasju- Annika Kruusma Rahvusvaheline noorteprojekt tõi kuuma Euroopasse suurearvulise Viimsi noorte reisigrupi. 1122 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Oktoober 2005

Südamlikud õnnesoovid novembrikuu hällilastele!

ELSA-PAULINE UUSVÄLI 27.11 96 ELVINE-EDAD SIRENDI 20.11 95 JEKATERINA PADTŠINA 16.11 87 VILMA KIVI 20.11 85 VOLDEMAR GROSS 28.11 85 AINO ŠAPKIN 5.11 84 ILSE VOOLAID 10.11 84 MIKHAIL FRIDMAN 19.11 84 ASTA REBANE 12.11 83 EHA RAMJALG 9.11 82 ART KEPP 14.11 82 MAIMU TANN 23.11 82 EVI KALLASTU 7.11 81 GUNNAR BERGGREN 26.11 80 HUBERT POOLA 1.11 75 ARNOLD SIKKAR 2.11 75 ROSALI SILDOS 4.11 75 VOLDEMAR LEVAŠOV 7.11 75 HENNO AHE 9.11 75 IRENE-RIINA KADAK 17.11 75 HILDA ADLER 24.11 75 ANTS-HEMBO LINDEMANN 1.11 70 HELJU PÄRNAMAA 3.11 70 ROBERT SEPMAN 3.11 70 ANTS SAARNA 9.11 70 ILMA AUSMAA 19.11 70 LEMBIT HALLASTE 19.11 70 AIN ANDRESSOO 24.11 70 INNA TUUL 24.11 70 ARVO KORN 6.11 65 ENDEL LAUK 8.11 65 MALLE PUUSTRÖM 8.11 65 VAIKE KÄO 11.11 65 MARE MALMBERG 14.11 65 TIIU VINKEL 14.11 65 MALLE ERNESAKS 16.11 65 HELME KALA 16.11 65 HILLAR SIIG 17.11 65 Juba teel Pranglile said noorkotkad tunda, mida tähendab tormine meri. ALEKSEI RAIA 20.11 65 TAIMU TUVI 25.11 65

TEATED Kodutütred ja noorkotkad algaval kooliaastal Alustasime metsatarkuste õppega kõrge- Suursündmuseks meie kodutütardele ja noorkotkastele ma sõjakooli kadeti Marek Koppelman- ni juhatusel. Juba pärast lõunat oli meil kujunes osavõtt Pärnumaa skautide ja gaidide maleva 15. võimalus rakendada saadud teadmisi sügismängust Pärnus 24.-25. septembril. orienteerumises, matkamisel ja metsas priimusel süüa tehes. Laagriaja muutsid huvitavamaks noorkotkad Juurust, kelle juht on Leho Sügismäng nõudis paljude eri raskusast- Eriliselt huvitavaks ja põnevaks ku- Rohtla. Tagasitulek mandrile kujunes mega kontrollpunktide kiiret läbimist. junes kodutütarde ja noorkotkaste laa- aga veelgi põnevamaks merel möllava Vaatamata rohkele osavõtule – 108 õpi- ger Prangli saarel. Juba saarele sõit oli tormi tõttu, nii mõnelgi laagrilisel olid last – saavutasime auhinnalise teise ko- paljudele laagrilistele huvitav kogemus. kaldale jõudes jalad nõrgad. Täname ha. Kelnase sadamas võtsid meid vastu Vam- Vambola Kahrot sooja vastuvõtu eest, sa- Koos Püünsi kooli noortega võtsime bola Kahro ja rahvamaja noor juhataja muti meeldiva laupäevaõhtu sisustanud osa ka 1. oktoobri metsakoristustalgu- Vootele Aer. Vootelet! test «Mets puhtaks!». Ees ootab Pakri Olles asjad vastutulnud veoautosse poolsaarel toimuv noorte ekstreemspor- ladunud, asusime teele rahvamaja poo- Viivi Jõgisu, kodutütarde juht divõistlus «Libahundi jälg». le, kus end mugavalt sisse seadsime. Leho Rohtla, noorkotkaste juht Tühi kõht on kõige parem kokk.

Noorte seminar TaHaN ehk Olete kõik teretulnud nautima laadamelu! Tallinna ja Harjumaa Noored Viimsi pensionäride ühenduse juhatus korraldab õik algas juunis, kui Viimsi noor- da nende osalust keskustes ja ühiskon- 26. novembril kella 12-17 Viimsi vallas tekeskuse noorsootöötaja Annika nas. Töö oli kiire ja korralik. No tegeli- Viimsi huvikeskuses (Nelgi tee 1) K küsis, kas olen huvitatud noorte- kult kiire ta polnud, sest üritus kestis ju registreeritud sünnid koolitusest. Oma jah-sõna öeldes ei tead- kolm päeva, aga efektiivne küll, sest kui memme-taadi laada (seisuga 21.10.2005) nudki ma, kui vahva asjaga end seon. töö käis gruppides, siis olid noored ja 22. augusti õhtupoolikul said Esto- noorsootöötajad läbisegi. Nii ei kujune- • Sigrid ja Urmas Leppmetsal sündis nia teatri juures kokku Tallinna ja Har- nud ainult noorte vastused ja ideed, vaid Pakume kultuurilist meelelahutust jm. Aga peamine, saate näha ja kaa- 13. augustil tütar MIA MARIA jumaa noored ja noorsootöötajad, et tuli ka ettepanekuid noorsootöötajate sa osta imelisi käsitööesemeid ja kudumeid, mis kõik on hoole ja ar- • Saale ja Indrek Kaingil sündis 17. alustada sõitu Laulasmaa puhkekesku- poole pealt. mastusega just teile valmistatud. septembril tütar HEDVIG sesse. Kohale oli tulnud 26 paari jalgu: Oma teadmisi ja kogemusi noorteor- • Silja Aidmal ja Ahti Asmannil sün- Tallinnast, Viimsist, Kuusalust, Kiisalt, ganisatsioonide võimalustest meil ja mu- dis 21. septembril poeg MIHKEL Ravilast ja Keilast. jal jagasid ka kolm tegusat TENi (Tegu- Kepikõnd toimub igal esmaspäeval treeneri juhendamisel 5. detsemb- • Grete Alt’il ja Erkki Sarapuul sün- Kogu selle kolmepäevase ürituse ta- sad Eesti Noored) noort. rini. Kogunemine SPA juures kell 12. dis 23. septembril tütar MIA ga seisis Silver, kes on Tallinna noorsoo- TAHAN andis kõikidele osalejatele MARTINA töö keskuse direktor ja üldse suur noor- kindlasti positiivse elamuse, kas või ju- Veel on võimalus osa võtta bowling’ust (keegel). Mängida saab Pirita • Kelly Niinasel ja Tõnu Allasel sün- te sõber. ba sellepärast, et sai korrakski linnakä- dis 27. septembril tütar KADRI Kohale jõudes saime vaevalt asjad rast eemale ja teha midagi tõeliselt ka- rannahoones I korrusel (linnapoolne tiib) igal teisipäeval kella 14-15. • Mare ja Valmar Oderil sündis 27. lahti pakkida ning kuulata lühikest tee- sulikku. septembril tütar KARMEN masse juhatavat juttu, kui algasid tutvu- Ootame aktiivset osavõttu! • Marju ja Toomas Kuusel sündis 6. mismängud ja esimesed ajurünnakud Mari Tiidus, oktoobril tütar MARGIT teemal, kuidas kaasata noori ja kasvata- noortekeskuse aktivist Oktoober 2005 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 1133

SPORDIUUDISED SPORDIUUDISED Harju meister jalgpallis Janar Toomesso võitis on Maardu Junior Cramo Cup’i Harjumaa meistrivõistlused jalgpallis Rootsis, maailma parima naismängija peeti 15. ja 16. oktoobril Maardus Annika Sörenstami koduväljakul pee- 11 meeskonna osavõtul. tud rahvusvahelise golfiturniiri Cramo Viimsi Noorte Jalgpalliklubi oli Cup’i võitis üldarvestuses Janar oma suuremate Mehepoegadega ko- Toomesso. hal ja võitles visalt, aga paraku Cramo Cup turniiri peetakse Soo- 9.-11. kohast kõrgemale tõusta ei mes, Rootsis, Taanis ja Eestis. Finaal- õnnestunud. Harjumaa meeste meist- võistlusele pääsevad iga riigi osavõist- riks tuli Maardu Junior. luse parimad. «Korraldus oli suurepä- rane. Elasime eelmisel sajandil ehita- tud lossis, mis oli unikaalne ka seetõt- Püünsisse tuleb tu, et mõisavalitsejaks oli naine,» rää- puitpõrandaga korvpalli kis Toomesso. Võistlus toimus ühepäe- väliväljak vasena, mänguvormiks oli punkti- mäng. Sündmus kutsus kokku valla ja Toomesso sõnul on ta sel hooajal Püünsi kooli juhid, lapsed ja lapse- palju võistelnud ja harjutamas sai vanemad. Saabumata jäi ehitajate käia vaid puhkuse ajal. Ta on esimene esindaja, kuid küllap on neil rohkem eestlane, kes võitnud väljaspool kodu- põhjust tulla siis, kui kõik kenasti maad sellise kommertsvõistluse finaa- valmis tehtud. lis rändkarika. (VT) Koolilapsed esitasid kokkutulnui- le mitu krapsakat tantsu ja lõpuks veeti kõik tantsuväljakule. Kui kapsel Tervisetunnid vajalike rekvisiitidega oli maha mae- Viimsi Tervise ujulas tud, jätkus päev väikese koristustal- guga. Allakukkumata lehed ümbrus- Valla tervisesportlaste tarvis on mitu konna puudel sahistasid selle tegevu- aastat korraldatud üritustesarja se peale küll vaikselt naeru, kuid te- «Viimsilaste tervisetund». gijatel oli mõnus ja tore veidi ühiselt Sellest sügisest on huvilistel või- vaeva näha. Siis kutsuti kõik osale- malus kord Viimsi rulluisutajad tõid kuus nö valla jad kooli sööklasse, kus pakuti värs- kelt grillitud suitsukat seapraadi, kulu ja kirjade- mille kiitmisega keegi suutäite vahele ga külastada kitsi polnud. Viimsi Tervise Suur tänu tublile Püünsi kooli pe- Hollandist üheksa karikat ujulat. Esimene rele! Tore oleks, kui uus ja vallas ai- ujumistund on kolmanda koha.) Kadettide neljases ka- juba möödas ja nulaadse puitpõrandaga väliväljak ka vas pealkirjaga «Käsi» (Rullest) pälviti lubatud tähtajaks valmis saaks. 15. oktoobril toimus Hollandi linnas Winschotenis rah- osalejad rahul. esimene koht. Järgmise vusvaheline rulluisutamise karikavõistlus showprogram- Üldarvestuses tulid Rullesti kadetid Tiia Tamm, spordimetoodik ujumistunni pü- mides IRMA Cup 2005. Tugevas konkurentsis tõid eestla- esimesele kohale. Häid tulemusi on hendame meie sed koju üheksa karikat, teatas rulluisutajate treener Rullesti tüdrukud IRMA Cup´il näida- tublidele pere- nud varemgi: aastal 1999 võideti viis isadele ning eriti oodatud ja eelistatud Piret Rink. ning 2001 kokku kuus karikat. Mõlemal on 18. novembril just nemad oma jä- korral pälviti üldvõidurändkarikas, mis relpõlvega. Muidugi ei tähenda see, et nüüd, pärast kolmandat korda võideti emad kuivale peaks jääma. Et taht- Kokku osales 19 spordiklubi kuuest rii- «Roomlased» II koha ning 16 inimese Rullest klubile päriseks. jaid on palju, pääseb sisse nimekirja gist (Saksamaa, Belgia, Holland, Itaalia, rühmakavaga koguni I koha. Suureks ül- Täiskasvanute klassis võistelnud Ees- alusel. Registreerimine valla spordi- Taani, Eesti). Eestit esindasid rulluisu- latuseks oli veel seegi, et Rullesti kava ti nelik Piret Rink, Karin Kaljas, Tuuliki metoodiku telefonil 60 90 980. klubid Rullest, Step by Step ja Little «Kajakad» pälvis IRMA Cup 2005 publi- Poom ja Kairet Juhkam saavutas kavaga Aasta alguses jätkame tervise- Step. kulemmiku tiitli. Kiideti kavade head ko- «Ämblik» I koha, mis on tähelepanuväär- spordiüritusi suusatamisega. Kõrve- Viimsi vallast võtsid võistlustest osa reograafiat ja ilusaid kostüüme. ne saavutus, kuna selja taha jäid sellised maa matka- ja suusakeskus on meid Gertrud Ots, Reet Sarapuu, Triinu Harro, Kuni 14-aastaste (kadettide) seas kuulsad rulluisumaad nagu Itaalia, Sak- alati lahkelt võõrustanud, loodame, et Püünsi kooli juurde rajatav Laura Õunapuu, Kadri Kukk, Merlyn Pa- saavutasid Rullesti tüdrukud üksikkava- samaa, Belgia ja Holland. oleme oodatud ka järgmisel aastal. korv palliväljak sai 15. oktoob- damaa rulluisuklubist Rullest. Tüdrukud dega kolmikvõidu. (Riin Uusna esimese, Viimsi laste rulluisutreeninguid toe- ril pidulikult nurgakivi. saavutasid 12 inimese rühmakavaga Mari-Liis Männard teise ning Liis Kuusk tab ka Viimsi vald. (VT) Tiia Tamm

Viimsi valla Jalgpalli sügishooaja avasid kõige nooremad Haabneeme staadionile kogunes 8. ok- meistrivõistlused toobril terve hulk jalgpalli pöialpoisse – Viimsi sügisturniir ongi mõeldud kõige korvpallis noorematele vutipoistele. Lisaks Viimsi Noorte Jalgpalliklubi Turniiri eesmärgiks on selgitada Viimsi valla 2005. a meistermeeskond korvpal- uutele harjutajatele kogesid oma esi- lis ja üldine korvpalli populariseerimine Viimsis. mest võistlust sellest sügisest FC Flora jalgpallikooli kasvandikeks saanud ja na- OSALEJAD: Võistkonnad lubatakse komplekteerida valdavalt valla piires ela- pilt kuu aega Olev Reimi käe all palli vatest, töötavatest või õppivatest sportlastest. Võistkonna suurus mänginud koolieelikud. Kummaski võist- kuni 15 mängijat. konnas jooksis väljakule kümme väikest vutimeest. TOIMUMISE AEG: 26.-27. november Emade-isade ergutuskoori saatel lõp- pes esimene lahing seekord sõbraliku KOHT: Viimsi spordihall, Sõpruse tee 5, Haabneeme, Viimsi vald viigiga. 7-8-aastaste poiste võistkondi oli kolm, omade kõrval ka külalised Tallin- KORRALDUS: Mängitakse 4x10 min «musta aega», lisaaeg – 5 min. na jalgpalliklubist Atletic. Linnapoisid 2 viimast minutit puhas aeg. olid aastajagu vanemad, selle võrra ka Iga võit annab võistkonnale 2 punkti, kaotus 1 punkti. paremini treenitud ning võtsid võidu. Loobumise korral läheb tabelisse tulemus 20:0 ja 0 punkti. Viimsi Mehepojad tulid teiseks ning Võistkondadel soovitav ühtlane, numbritega riietus. Flora poisid kolmandaks. Sügisturniiri toetasid Viimsi vallavalitsus, Balbiino, AUHINNAD: I kohale tulnud meeskonda autasustatakse Viimsi vallavalitsuse hotell Athena pubi ja SPA Viimsi Tervis. rändkarikaga, mis jääb päriseks pärast teistkordset võitmist. Kõigile ürituse korraldajate Viimsi Noor- I-III kohale tulnud meeskondi autasustatakse diplomi ja meistri- te Jalgpalliklubi ja Aleks Taurafeldti võistluste medaliga. poolt suur tänu! Lisaks auhinnad sponsoritelt. Seitsme- ja kaheksa-aastased Viimsi Mehepojad kuulavad enne mängu Tiia Tamm treener Aleks Taurafeldti nõuandeid. REGISTREERIMINE: Palume oma võistkonna osalemisest teatada hiljemalt 18. novembriks e-mail: [email protected] tel 522 6609 Teet, 504 8422 Tanel SPORDIÜRITUSED NOVEMBRIKUUS Turniir on kõikidele osalevatele võistkondadele tasuta. 5. ja 6. november VIIMSI SÜGISTURNIIR KORVPALLIS, noortele Viimsi spordihall 18. november kl 20 VIIMSILASTE TERVISETUND – UJUMINE SPA Viimsi Tervis 19. november kl 10 Harjumaa meistrivõistlused võistkondlikus MALES Maardu 26. ja 27. november kl 10 Harjumaa meistrivõistlused KOROONA paarismängudes Kehra    26 ja 27. november kl 10 VIIMSI VALLA MEISTRIVÕISTLUSED KORVPALLIS, meestele Viimsi spordihall 1144 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Oktoober 2005

Müün naturaalset õiemett 90 kr/ Otsime lapsehoidjat ja koduabilist kg, kitsepiima, kohupiima, juus- Viimsi alevikus (täiskoormusega, tu. Hind 20 kr/l. Tel 5397 3264. kella 9.30-17). Tel 5343 3903. FIE pakub järgmisi teenuseid: võ- Müüa kiharakarvalise retriiveri kut- salõikamine, muruniitmine, trim- sikad, ideaalsed kodu-, näituse-, ja- Korraline hooldus: meritööd, hekkide pügamine. hi- ja töökoerad. Tel 506 9967. • auto üldise seisukorra kontroll Tel 5370 2781. Soovin leida tööd koduabilisena • õlivahetus, filtrite vahetus Firma pakub tööd koristajale ja (koristamine, triikimine). Ühen- • rihmade ja pingutuslaagrite vahetus majahoidjale Viimsi piirkonnas. dust võtta tel 5648 0720 pärast • klaasipuhastusharjade vahetus Kontakttel 521 0885. 1. novembrit. • akude kontroll, hooldus ja vahetus Prantsuse filoloog annab prantsuse Müüa kanaliga garaaž Katlamaja • jahutusvedeliku kontroll keele tunde Viimsis. Tel 523 0177. teel. Hind 49 000. Tel 51 910708. Massaaž pingete ja vaevuste lee- Veermiku remont vendamiseks. Ravi. Kogemustega Müüa loomasõnnikut 700-800 • pidurite kontroll ja remont ja sertifitseeritud naismassöör. krooni, 15 tonni – 1300 krooni • sildade kontroll, Tel 510 6731. koos kohaleveoga. Tel 515 8433 või 670 1290. reguleerimine ja remont Müüa lõhutud küttepuud (50 cm, • amortisaatorite lepp). Hind koos kohaletoomise- Müüa mulda 15 tonni 1900 kroo- kontroll ja vahetamine ga 380 kr/m3 (käibemaksuta). ni koos kohaleveoga. Tel 515 Info tel 775 2018 ja 503 2438. 8433 või 670 1290. • vedrude kontroll ja vahetamine • jõuülekande kontroll ja remont • rehvide vahetus Haabneemes Kaluri tee 3 ja tasakaalustamine Viimsi haigla ja Fertilitas erahaigla sissepääsude vastas on avatud Väljalaskesüsteemi remont • summutite kontroll ja vahetus mahe- ja tervisetoodete • katalüsaatorite kontroll ja vahetus kauplus Looduse Laegas Tel 600 6295 Muuli tee 12, Viimsi vald Oleme avatud E-R 10-17, L 10-14. Tel 609 0492

KÜTTEÕLI Suur valik VÄIKEKATELDELE KOJUTOOMISEGA Autovaruosad uusi ja taastatud Aia- ja metsatehnika müük ja remont Info ja tellimine Muruniidukite hooldus ja remont Rehvide müük ja paigaldus telefonidel talverehve Õlivahetus 601 0645 Rohuneeme tee 2 601 0648 Avatud E-R 8.30 - 18.00 L 10.00 - 15.00 www.urgen.ee tel 6 090 351 e-post [email protected] AS Urgen Oil omab www.haaber.ee pikaajalist kogemust vedelkütuste müügil.

Tule veeda lõbus sünnipäev või muu tähtpäev Pirita Bowlingclub’is.

Selleks on meil pakkuda erinevaid pakette nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Lisainformatsioon 6 300 120, 6 300 121 www.bowlingclub.ee [email protected] Oktoober 2005 VViimsiiimsi TTeatajaeataja 1155

EKDS Uute harjutajate (Eesti Karate-Do vastuvõtt: SAKSA Shotokai) kutsub 03. ,05. ,10. ,12. okt. KARDIN OÜ harjutama kell 18.30 algupärast Audentese spordibaasi Müügil Schwarzkopf • TEKSTIILKARDINAD võitluskunsti! (Tondi 84) väikeses saalis. ja TIGI • KARDINAPUUD juuksehooldusvahendid GSM: 506 3833 • RIBAKARDINAD www.ekds.ee • RULOOD

Disain, valmistamine, paigaldus. JUSSI Tuleme ka koju mõõtma. Uued näidised! Omas majas ÕLLETUBA Lõike- ja potililled, kimbud, pärjad, seaded Viimsi Marketi II korrusel Keraamika, loodustooted, kingitused (Liilia tn 2) avatud E-R 11–19 Müügil kaunid eestimaised L 11–16 liiliad ja gladioolid Tel 605 1388, Liiva aiandustalu liiliasibulad VÕTAB e-post: [email protected] Tulbisibulad otse Hollandist TÖÖLE Avatud: 7.00–21.00 tel/faks 601 1986, mobiil 52 45 191 • BAARI- JA Viimsi Market võtab tööle müüja-kassapidaja Aiandi tee/Liilia tee 1, Viimsi vald, 74001 Harjumaa SAALITEENINDAJA tööstuskaupade osakonda • NÕUDEPESIJA Kontakttelefon 502 0442 • MAJAHOIDJA Restoran Viimsis Ilusalong KONTAKT tel 528 0909 ootab tööle koristajat E-post [email protected] Teatada tel 606 1155 ja Kaluri tee 5 606 1025

Avatud disaini- ja moesalong Ootab oma endisi ja Kaluri tee 5, Haabneemes uusi kliente

• rätsepatööd naistele ja meestele • kodutekstiilide õmblemine • tikkimisteenus Juuksurid • parandustööd Kosmeetik Firmadele pakume logode Maniküürija-küünetehnik kujundamist ja tikkimisteenust, (geelküüned, kangasküüned) vabaaja ja reklaamiriided. Pediküürija Tel 630 6183 ja 529 8020 [email protected] Tselluliidiravi www.indigodesign.ee Tel 601 6784

KASKAS SOOVIDSOOVID KIIRELTKIIRELT JAJA MUGAVALTMUGAVALT SOETADASOETADA UUTUUT KODU?KODU? Kõrgema kategooria AAitameitame müüamüüa vanavana jaja kirurg, lleidaeida uutuut – justjust meditsiinikandidaat, TTeileeile s sobivasobivas piirkonnas.piirkonnas. Tallinna Kirurgide Seltsi TTASUTAASUTA kinnisvaraalanekinnisvaraalane auliige konsultatsioon!konsultatsioon! KüsiKüsi julgelt!julgelt! HUBERT POOLA KONSULTATSIOONID www.1partner.ee tel 5645 5251 Rannakaare tee 12, Pringi KailiKaili TammTamm TTel.el. 6 666 8484 7 700,00, 5566 2 26868 2 25858 Paigaldame soodsalt TV-antenne Garantii meie poolt tel 5569 3858 1166 VViimsiiimsi TTeatajaeataja Oktoober 2005