DOCSLIB.ORG

Peipsiääre Teataja Aprill 2018

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

NR 4 (4) APRILL 2018 TASUTA Pärsia uue aasta tähistamine Alatskivil osutus üle ootuste populaarseks 23. märtsi õhtul mahtus Liivi Muuseumisse kogunenud rahvas hä- davaevu näitusemajja ära: muuseumis korraldatud Pärsia uue aasta nowruzi tähistamisele tuli umbes sadakond inimest nii ümbruskonnast kui ka kaugemalt Eestist. Alatskivile kogunes sel õhtul ka inimesi, kes pärit Iraanist, Tadžikistanist, Aserbaidžaanist ehk riikidest, kus nowruzi tähistamine on traditsiooniks. Pärsia kalendri järgi algas 20. märtsil aasta 1397. Uut aastat, nowruz’i, tähistatakse suurte pidustustega mitmetes Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Kaukaasia riikides. Liivi Muuseumis hüpati sel õhtul üle lõkke, mekiti traditsioonilisi nowruzi roogasid ja tehti kaasa rituaalid, mis toovad uuel aastal õnne ja edu. Ja ega Liivi muuseumis ilma luuleta saanud – aga seekord toimus luule lugemine pärsia keeles. Nowruz’ i tähistamisega ühines ka paljudele eestlastele tuttavaks ja kalliks saanud Tuuli Roosma koos Arbo, Andrese ja Kristjaniga – ikka selleks, et jagada oma Iraaniga seotud kogemusi. Selle toreda Eesti pere seiklusi Iraanis saab just praegu iganädalaselt jälgida Kanal2 saatesarjas “Meie aasta Iraanis”. “Nowrusi tähistamine oli uskumatult tore ja rahvarohke,” rääkis Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra. “Ühelt poolt saime aimu pärsia kultuurist, teisalt leidsime mitmeid kokkupuutepunkte eesti traditsioonidega nagu munade värvimine ja üle lõkke hüppamise rituaal.” Nina külas kõrguvad muljetavaldavad rüsijäämäed. FOTO Viktoria Arro Tartu Ülikooli magistriprogrammis rahvusvahelisi suhteid õppiv Rusif Huseynov, kes oli ka üks ürituse organisaatoritest, rääkis, et Nowruzi tähistamine Liivi Muuseumis oli tema jaoks väga hea võimalus tutvustada eestlastele oma piirkonna kultuuri. Aserbaidžaanist pärit Rusif jutustas, Liivi etluskonkursid Alatskivi Keskkoolis et korraldajatena panustasid nad mitte üksnes info jagamisele, vaid võimalikult laiale programmile, mis sisaldas ka sööke, tantsu, rituaale, videosid ja muusikat. ja Liivi Muuseumis “Minu jaoks oli positiivseks üllatuseks, et huvi selle ürituse vastu oli niivõrd suur, palju suurem, kui me eeldasime,” rõõmustas Rusif Huseynov. Koolisisene Liivi etluskonkurss 5. klassist, Hella Hildegard Niit- “Eriti hämmastas meid, et üks vanem mees oli selle ürituse jaoks jala toimus 27. märtsil. Konkursi ees- ra 6. klassist ja Anu Roosna 9. mitmeid kilomeetreid kõndinud.” märk on arendada õpilaste esi- klassist. Kaheksa aastat tagasi Tadžikistanist Eestisse kolinud Umarjon Boltaev nemisoskust ja -julgust ning pole Vanema vanuserühma kolm lisas, et hoolimata lumisest talveilmast oli Alatskivil märtsi lõpus tunda kahtlustki, et tekstide sügav läbi- parimat etlejat esindasid kooli 29. tõelist pühademeeleolu. “Meeleolu üritusel oli sõbralik,” rääkis Umarjon. tunnetamine arendab ka nende märtsil Liivi Muuseumis toimunud “Minu jaoks oli väga tore ka see, et sain sellel peol kokku inimestega, mõtte- ning tundemaailma. maakondlikul Liivi etluskonkursil. kes on pärit sealtsamast kandist, kust minagi.” Hea meel oli tõdeda, et ka sel Juhan ja Jakob Liivi ning Juhan Nowruz’i tähistamine Alatskivil toimus projekti “Saame tuttavaks!” aastal võeti konkursist arvukalt Liivi luuleauhinna laureaatide loo- raames. Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja osa: esines 39 õpilast 2.-9. klassist. mingule keskendatud üleriigilise Integratsioonifondi kaudu ning EV Siseministeerium. Üritust korraldasid Etlejad pidid pähe õppima ühe koolinoorte etlusvõistluse lõpp- Johannes Mihkelsoni Keskus ja Tartu Rahvusvaheline Maja. proosapala ja ühe luuletuse. voorus Liivi Muuseumis 14. aprillil MIRJAM MATIISEN, Nooremas vanuserühmas jaga- esindas meie kooli Karmen Kuusik, teavituskampaania «Saame tuttavaks!» projektijuht sid 1.-2. kohta Victoria Lutšezarnõi kes pälvis Peipsiääre Vallavalitsuse ja Daisi Noormägi 2. a klassist. eripreemia. Õpilasi innustasid, Eripreemia proosapala esitamise juhendasid ja abistasid sobivate eest said Kaur Kruusaauk ja Alvar esinemispalade leidmisel õpetajad Must 3. klassist ning Kevin Soieva Kait Eiland, Urve Koolman, Ave 4. klassist. Otterklau, Helen Paju, Katre Sarap Vanemas vanuserühmas jäid 1.- ja Eve Tammeorg. Tehnilise poole 3. kohta võrdselt jagama Karmen pealt aitas konkurssi läbi viia kooli Kuusik 5. klassist, Remi Kalda sekretär-infojuht Terje Sööt. 8. klassist, Helena Stepanova 9. Suur tänu kõigile asjaosalis- klassist. tele! Peipsiääre Vallavalitsuse eripreemia pälvinud Karmen Eripreemia omistati Liisa Kook Õpetaja KAIT EILAND Kuusik. FOTO Erki Larm FOTO Mirjam Matiisen Peipsiääre Peipsiääre Nr 4 (4) Aprill 2018 2 TeatajaPeipsiääre Teataja Teataja VALLAVALITSUSES VALLAVOLIKOGUS Vallavalitsuse istung 22.03.2018 Peipsiääre valla volikogu istung toimus 28. märtsil Koosa Noorte- tegevuse kava. • Kinnitati arengukava pakkumismenetluse tulemused. klubi ruumides. Kümnenda päevakorrapunkti teemaks oli teise kohaliku omava- • Otsustati korraldada „Alatskivi Põhikooli rekonstrueerimise pro- Volikogu päevakorras oli 16 punkti ning seekord oli tegemist selles litsuse üldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemine. Ha- jekteerimistööd“ riigihange ja moodustada hankekomisjon. mõttes uue koosseisu ajaloolise istungiga, et kõik päevakorrapunktid ridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolt saadetud pöördumises • Väljastati järgmised ehitusload: Koosa külas Mängude maja kin- võeti vastu ühehäälselt. See ei tähenda muidugi seda, et enne hääle- oodati vastust, kuidas vald otsustab edasi toimida – kas katta teistes nistul jõusaali osa rekonstrueerimiseks, Alatskivi alevikus vee ja tusi ei oleks toimunud sisukaid ja tuliseid arutelusid. omavalitsustes üldhariduskoolides õppivate õpilaste kulud või mitte. -kanalisatsioonitorustiku 1. osa rajamiseks, Kallaste linnas vee ja Esimesteks päevakorrapunktideks olid Peipsiääre valla 2018. aasta Volikogu otsustas jätkata kulude katmist senikehtinud põhimõtete -kanalisatsioonitorustiku 2. osa rajamiseks, Sipelga külas Põõsa eelarve eelnõu II lugemine ja kinnitamine. Ettekande tegid finants- järgselt kuni HTMis uue regulatsiooni valmimiseni. kinnistul puurkaevu rajamiseks. juht Mirje Põld ning eelarvekomisjoni esimees Andu Tõrva. Volikogu Sotsiaalkomisjoni esimees Malle Hilpus tegi ettepaneku kinnitada Font- Vladimir • Script Nõustuti isikliku kasutusõiguse seadmisega Emajõe Veevärk AS kinnitas valla eelarve summas 7 862 859 eurot. lisaks olemasolevatele liikmetele ka Kallaste ja Kolkja spetsialistid, kasuks seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku rajamisega Järgmise päevakorrapunkiga kehtestas volikogu Kurepesa maaük- et nimetatud piirkondade teemasid sisukamalt käsitleda. Volikogu Alatskivil Lossi 2 kinnistule ja Lossi 3 kinnistule. Projekti nimetus suse detailplaneeringu. Päevakorrapunkti sisu tutvustas ehitusspetsia- kinnitas komisjoni liikmeteks Galina Sokolova ja Olga Solovjova. on „Alatskivi aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ . list Raimond Võimre. Detailplaneeringu sisuks on Kodavere ja Ranna Abivallavanem Väino Kivirüüt tutvustas päevakorraküsimust, • Otsustati korraldada rahvaküsitlus Alatskivi valla, Kallaste linna, külas asuva Kurepesa katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, kinnistu- mille sisuks oli Peipsiääre valla raamatukogude töö kaardistamiseks Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemise teel moodus- le ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine. Detailplanee- loodava ja asutuste ümberkorraldamist ettevalmistava komisjoni tunud Peipsiääre valla sümboolika leidmiseks. ringuga kavandatakse kujundada antud katastriüksusele turismitalu koosseisu volikogu esindaja nimetamine. Vallavalitsus leidis, et on Vallavalitsuse istung 10.04.2018 tegevusega seotud hooned, ehitised ja kommunikatsioonid, lisaks vajalik põhjalikult üle vaadata raamatukogude töö ja teha seire. Teha • Otsustati eraldada tegevustoetust EELK Kodavere Mihkli kogudu- elumaja talunikule. Samuti on kavas välja ehitada paadislipp, paatide selgeks olukord ja jõuda selgusele, kas oleks võimalik teha ettepane- sele ja EELK Alatskivi kogudusele. ja süstamatkajate randumise koht, avalik ranna-ala (päevitamisala) ja kuid töö tsentraliseerimiseks ja töökorralduse paremaks muutmiseks. • Otsustati sõlmida lepingud noorsootöö ja huvitegevuse teenuse autokaravanide peatusplats. Lisaks antakse lahendus planeeringuala Vallavalitsus moodustab komisjoni, kuhu kuulub ka volikogu esindaja, delegeerimiseks. haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja kelleks kinnitas volikogu Sirje Leini. • Otsustati eraldada tegevustoetust 2018. aastaks 2400 eurot MTÜ tehnovõrkudega varustamisele. Planeeritava ala pindala on 3,65 ha. Volikogu volitas MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskust täitma Vara Rahvatantsurühmale „Kiljak“. Volikogu kinnitas hariduskomisjoni koosseisu muudatuse. Komis- kohalikule omavalitsusele jäätmeseadusega pandud haldusülesan- • Kiideti heaks hajaasutuse toetuslepingu täitmise aruanne. joni kooseisust lahkus Malle Weinrauch ning uueks liikmeks kinnitati deid, nagu näiteks jäätmekava koostamine, jäätmevaldajate registri • Kooskõlastati Undi külas puurkaevu asukoht. Eva-Kristi Hein. pidamine jne. • Kinnitati Peipsiääre valla Kallaste linna veopiirkonnas asuva Alatskivi Kunstide Kooli arengukava aastateks 2018-2020 tutvustas Volikogu kinnitas Peipsiääre valla jäätmehoolduseeskirja, Peipsiää- olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mit- volikogule direktor Mikk Kirikal ning volikogu kinnitas selle. re valla jäätmevaldajate registri põhimääruse ning sotsiaalteenuste teliitunuks. Volikogu kinnitas hariduskomisjoni ettepanekul ka Juhan Liivi osutamise
Recommended publications
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
  • Alatskivi Matkarada 45 Alatskivi Matkarajal on Üliõpilaste Looduskaitserin- Sünnipäev - Tartu Riikliku Gi Aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16

    Alatskivi Matkarada 45 Alatskivi Matkarajal on Üliõpilaste Looduskaitserin- Sünnipäev - Tartu Riikliku Gi Aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16

    Peiptesaitaäjaäre Alatskivi matkarada 45 Alatskivi matkarajal on üliõpilaste looduskaitserin- sünnipäev - Tartu Riikliku gi aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16. mai 1975 kogemusi. Kogu materjali oli häälekandjas on üle kahe viimistlenud TRÜ keskkon- lehekülje artikkel „Alatskivi nakaitse komisjoni esimees looduse õpperada“. Artikli Jaan Eilart. Tehnilisi mure- sissejuhatuses kirjutatak- sid aitasid lahendada Tartu se „Tartu Riikliku Ülikooli metsamajand ja Alatskivi - sovhoos. likke töösuundi viimasel geograafideaastakümnel ükson olnudiseloomu loo- Pühapäeval, 18. mail, oli kor- duse õpperadade projek- raldatud tähelepanuväärse teerimine. Selle metoodilise päevakavaga TRÜ loodus- printsiibiga lahendatakse nii kaitsepäev: teatava piirkonna igakülgse 1. Hommikune linnulaulu tutvustamise kui ka maastiku praktikum (juhendavad E. kasutamiskoormuse regulee- Mändla ja J. Maran), väljasõit rimise ning kaitse ülesanded. kell 7 peahoone eest. Nõnda siis luuakse uus loo- 2. Sõit looduskaitsepäevale duse õpperada ka 18. mail, (kell 8 peahoone eest). ülikooli looduskaitsepäeval 3. Maastikuhoolduse tööd ja Alatskivil.“ looduse õpperaja väljaehita- Ajalehes avaldatud raja mine Alatskivil ning Rupsil kirjelduse oli koostanud (kell 9–12.30). Lästeniidu mägi 2020. Kutsekeskkooli nr. 5 (asus 4. Looduse õpperaja läbimi- Kallastel) direktori asetäitja ne (kell 12–14). Kevadtaime- õppe- ja kasvatusalal, Eesti de praktikum Lokuta mäel Looduskaitse Seltsi vabariik- (punkt nr 16), juhendab prof liku juhatuse liige Erich Uibu. V. Masing. Fotod pärinesid Hillar Uusilt. 5. Kogunemine Hirveaeda Raja loodusesse viimist ka- (punkt nr 19) ja lõunaeine vandas terve komisjon, mille (kell 14–15). töös arvestati eriti Tartu Lästeniidu mägi 1969. Foto võetud Juhan Liivi nim Alatskivi kooli looduskaitse raportist. 6. Looduskaitsepäeva kok- -rajal korrastustöödega. Elu kutuleku avamine (kell 15) külades aitas kaasa raja ja – rektor prof A.Koop. selle lähiala säilimisele ava- 7.
  • "Luuletus Peipsist" 1

    "Luuletus Peipsist" 1

    Peiptesaitaäjaäre Nr 6(39) juuni 2021 Jarek Kasaril oli sahtlis üks Kalender täieneb jooksvalt: luuletus Peipsist. www.peipsiaarekultuur.webs.com Lisainfo: tel 525 0987; [email protected] "Luuletus Peipsist" 1. juulil kell 21.30 öökino Vara kogukonnakeskuses: Autor Jarek Kasar „Eesti matus“. 2. juulil kell 19.00 kontsert Ranna Puhkebaasis „Noodid Mõtleb vettinud mees, Peipsi Rannal“ Jarek Kasar. kui igatsedes vaatab kaugele veel kaugele. jalgrattalaat „Kokora Vänt 2021“ 3. juulil kell 11.00-13.00 Su Peipus, mu Peipsi, Kokora külakeskuse õuel. veekogusid teisi ma enam ei näe. 3. juulil kell 20.00 Vene jaanipäev Kolkja rahvamajas. Julge hundina oma lootsikul 9. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Kolkja sadamas. 10. juulil kell 9.00 XV Alatskivi vanavaralaat. Su jänestel loksusin 10. juulil kell 19.00 Kalurite päev Varnja seltsimaja iga jumala päev. vabaõhuplatsil. Eesti ja Vene Su ümber üks pere, 12. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Varnja Su lihased pojad. sadamas. Ma tean, et ma tulen kord jälle 16. juulil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere nagu Meerapalu oja. Pärimuskeskuse siseõuel: Etnosfäär. 17. juulil Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Mati Hiis Raamatu „Villem Ernits“ esitlus Liivi muuseumis. 18. juulil kell 9.00-15.00 suvelaat Kallaste linna kesk- Tema loovust ja loo- korraldajad soovivad tä- kohalikku ja ehedat sööki juba järgmisel aastal oma väljakul. mingut saame nautida nada publikut. Täname, ja jooki! 5. sünnipäeva! Rääbu päev Peipsimaa külastus- 30. juulil kell 13.00 Ranna puhkebaasis 2. juu- et olete tulnud ja paljud Tänu teile, publik, keskuses. lil 2021 algusega kell 19. teist juba käinud kõikidel toetajad ja vabatahtli- Noodid Peipsi Rannal 1.
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade

    Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade

    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
  • Haldusreformi Hetkeseisust Vara Vallas

    Haldusreformi Hetkeseisust Vara Vallas

    Vara valla infoleht nr. 118 jaanuar - veebruar 2017 Kõigega, mida inimene teeb, kaasneb risk, aga mitte midagi tegemisega käib kaasas suurem risk (S. Williams) HALDUSREFORMI HETKESEISUST VARA VALLAS Aasta lõpus, 29. detsembril, kirjutasime haldusreformi kulgu ja lõplikku tulemust Alatskivi lossis alla kolme valla vaba- mõjutav asjaolu. Nimelt on Vara valla en- tahtlikule liitumislepingule. dise Vara sovhoosi territooriumi külade inimesed avaldanud soovi liituda Tartu Ühise omavalitsuse moodustavad Alatski- vallaga. Nagu kursis olete, tegi Vara valla vi vald, Peipsiääre vald ja Vara vald. Uue volikogu Eesti territooriumi haldusjaotu- omavalitsuse nimeks on Peipsiääre vald ja se seadusest tulenevalt esimese ettepaneku valla keskuseks saab Alatskivi. liitumiseks Tartu vallale, millele aga kah- Vaatamata liitumislepingu sõlmimisele, juks jaatavat vastust ei tulnud. Tänase sei- ei ole ka uue Peipsiääre valla jaoks hal- suga on Vara valla volikogu saatnud Tartu dusreform sugugi lõppenud, sest vastloo- vallale päringu külade kaupa haldusterri- dud omavalitsuse rahvaarv jääb tublisti toriaalse muudatuse võimalikkuse kohta, alla nelja tuhande, kuid nagu teada, siis millele vastuse saame suure tõenäosusega nõuab haldusreformi seadus, et inimeste veebruarikuu jooksul. arv omavalitsuses ei tohi jääda alla viie Kõike eelpooltoodut arvesse võttes, jul- tuhande. Nii on Lõuna-Eesti piirkond- gen küll öelda, et nii Vara valla volikogul lik komisjon teinud juba ettepaneku liita kui ka vallavalitsusel on ees palju tööd, et vastloodud Peipsiääre vallale
  • Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi

    Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi

    Maarja- Magdaleena kihelkonna KOOLID läbi nelja sajandi 2010 1 Eessõna Mõte, koostada kogumik Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajaloost, tekkis mõned aastad tagasi. Tegutsema innustas 2009. aastal maakonnas ilmunud raamat "Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt". Oli teada, et tänase J. V. Veski nim Maarja Põhikooli juured ulatuvad peaaegu nelja sajandi tagusesse aega. Palju vajalikku tööd oli eelnevalt tehtud proua Ene Soodla poolt, kelle diplomitöö käsitles meie kihelkonna koolide ajalugu XVIII-XIX sajandil. Püüdsime kirja panna koolielu XX sajandil, keskendudes eelkõige vilistlaste ja endiste õpetajate mälestuste ja elulugude kogumisele. Kasutasime ka Sõnumilehes varem ilmunud teemakohaseid artikleid Kogumik, mis sündis suuresti tänu minu hea õpetaja ja kolleegi Endla Sepp´a ihu ja hingega osutatud abile, on valmis. Mitte vähema energia ja töökusega toetas mind minu teine hea õpetaja ja kolleeg Juhan Pihelo. Suur ja südamlik tänu mõlemale! Usun, et kogumik aitab nii mõnelgi oma suguvõsa juurteni jõuda ja elustab meis koolimälestusi. Suur tänu abikäe eest teile: Endla Sepp, Juhan Pihelo, Ariana Mikiver-Rooba, Egle Haossar, Laili Aunap ja paljud teised. Merle Haossar Maarja-Magdaleena, 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 Maarja-Magdaleena kihelkonna ajaloost .......................................................................6 Lisa 1 Maarja-Magdaleena koguduse õpetajad........................................................15
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool

    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool

    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
  • Kodavere Kannel Web.Pdf

    Kodavere Kannel Web.Pdf

    MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD ESTONUM CARMINA POPULARIA XI 1 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL CARMINA POPULARIA XI TARTU 2014 2 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV VANA KANNEL XI KODAVERE REGILAULUD KOOSTAJAD LIINA SAARLO, EDNA TUVI TARTU 2014 3 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Kee- le Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi kogudest. Toimetajad: Janika Oras, Kristi Salve Keeletoimetajad: Janika Oras, Kadri Tamm Toimetaja assistent: Annika Kupits Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Siret Roots (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhtein Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusminis tee- rium (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi sihtfi nantsee ri ta vad tea dusteemad SF0032470s03, SF0030180s08; institutsionaalne uurimistoetus IUT22-4; riiklikud program- mid „Eesti keel ja rahvuslik mälu“, „Eesti keel ja kul tuuri mälu“); Eesti Kultuuriministeerium (Eesti kirjanduse toetusprogramm, Peipsi veere kultuuriprogramm); Eesti Teadusfond (grandid 2158, 2743); Eesti Kultuurkapital. Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) EKM Teaduskirjastus ISBN 978-9949-490-95-0 ISSN 1406-2267 4 SAATESÕNA „Vana Kannel“ (Monumenta Estoniae Antiquae I: Estonum Carmina Popularia) on regilaulude teaduslik sariväljaanne, mille iga osa sisaldab ühe (resp. kahe) kihelkonna kõiki temaatilis-tüpoloogiliselt korraldatud regilaule. Väljaande algatas eesti rahvusli- ku ärkamise suurkuju dr Jakob Hurt, kes jõudis ise koostada kaks esimest osa: „Vana Kannel“ I, 1875–1886 (Põlva kihelkonna laulud) ja VK II, 1884–1886 (Kolga-Jaani). Nüüdseks on ilmunud veel: VK III, 1938 (Kuusalu); VK IV, 1941 (Karksi); VK V, 1985 (Mustjala); VK VI: 1 ja VK VI: 2, 1989 (Haljala); VK VII: 1, 1997 ja VK VII: 2, 2003 (Kihnu); VK VIII, 1999 (Jõhvi ja Iisaku); VK IX, 2009 (Lüganuse); VK X, 2012 (Paide ja Anna).
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade

    Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade

    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
  • Peipsiääre Vallavalitsuse Põhimäärus

    Peipsiääre Vallavalitsuse Põhimäärus

    Väljaandja: Peipsiääre Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 29.11.2017, 8 Peipsiääre Vallavalitsuse põhimäärus Vastu võetud 09.11.2017 nr 2 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34, avaliku teenistuse seaduse § 14 lõike 3, haldusreformi seaduse § 12 lõike 7, § 16 lõike 2, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9², § 14¹ lõike 4², Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 97 „Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“, mis on jõustunud 01.07.2017, Alatskivi Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 89 „Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu kinnitamine“, Alatskivi Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 90 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“, Peipsiääre Vallavolikogu 29.12.2016 otsuse nr 46 „Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu kinnitamine“, Peipsiääre Vallavolikogu 29.12.2016 otsuse nr 47 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“, Vara Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 42 „Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu kinnitamine“, Vara Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 43 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“, Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu
  • Riigimaantee Nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu Km 30,70-40,751 Asuva Alatskivi- Kodavere Lõigu Rekonstrueerimise Tehnilise Projektiga Kavandatud Tegevuste

    Riigimaantee Nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu Km 30,70-40,751 Asuva Alatskivi- Kodavere Lõigu Rekonstrueerimise Tehnilise Projektiga Kavandatud Tegevuste

    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR 2014-054 Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6501006 Y 682380 Riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 30,70-40,751 asuva Alatskivi- Kodavere lõigu rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatud tegevuste KESKKONNAMÕJU EELHINNANG AMETKONDLIKUKS KASUTAMISEKS Objekti asukoht: TARTU JA JÕGEVA MAAKOND ALATSKIVI JA PALA VALD Tellija: KELPROJEKTAS UAB KOBRAS AS Töö täitja: Juhataja/ekspert: URMAS URI Eksperdid: GERLI KULL RINALDO RÜÜTLI Kontrollis: ENE KÕND TARTU 2014 Riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 30,70-40,751 asuva Alatskivi-Kodavere lõigu rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 30,70-40,751 asuva Alatskivi-Kodavere lõigu rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang. OBJEKTI ASUKOHT: Tartu ja Jõgeva maakonnas Alatskivi ja Pala vallas. TÖÖ EESMÄRK: Riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 30,70-40,751 asuva Alatskivi-Kodavere lõigu rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10 ja lõigetest 3-4. Tehnilise projekti eesmärk on riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste- Omedu km 30,70-40,751 sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade