DOCSLIB.ORG

Alatskivi Matkarada 45 Alatskivi Matkarajal on Üliõpilaste Looduskaitserin- Sünnipäev - Tartu Riikliku Gi Aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Alatskivi Matkarada 45 Alatskivi Matkarajal on Üliõpilaste Looduskaitserin- Sünnipäev - Tartu Riikliku Gi Aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16 Peiptesaitaäjaäre Alatskivi matkarada 45 Alatskivi matkarajal on üliõpilaste looduskaitserin- sünnipäev - Tartu Riikliku gi aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16. mai 1975 kogemusi. Kogu materjali oli häälekandjas on üle kahe viimistlenud TRÜ keskkon- lehekülje artikkel „Alatskivi nakaitse komisjoni esimees looduse õpperada“. Artikli Jaan Eilart. Tehnilisi mure- sissejuhatuses kirjutatak- sid aitasid lahendada Tartu se „Tartu Riikliku Ülikooli metsamajand ja Alatskivi - sovhoos. likke töösuundi viimasel geograafideaastakümnel ükson olnudiseloomu loo- Pühapäeval, 18. mail, oli kor- duse õpperadade projek- raldatud tähelepanuväärse teerimine. Selle metoodilise päevakavaga TRÜ loodus- printsiibiga lahendatakse nii kaitsepäev: teatava piirkonna igakülgse 1. Hommikune linnulaulu tutvustamise kui ka maastiku praktikum (juhendavad E. kasutamiskoormuse regulee- Mändla ja J. Maran), väljasõit rimise ning kaitse ülesanded. kell 7 peahoone eest. Nõnda siis luuakse uus loo- 2. Sõit looduskaitsepäevale duse õpperada ka 18. mail, (kell 8 peahoone eest). ülikooli looduskaitsepäeval 3. Maastikuhoolduse tööd ja Alatskivil.“ looduse õpperaja väljaehita- Ajalehes avaldatud raja mine Alatskivil ning Rupsil kirjelduse oli koostanud (kell 9–12.30). Lästeniidu mägi 2020. Kutsekeskkooli nr. 5 (asus 4. Looduse õpperaja läbimi- Kallastel) direktori asetäitja ne (kell 12–14). Kevadtaime- õppe- ja kasvatusalal, Eesti de praktikum Lokuta mäel Looduskaitse Seltsi vabariik- (punkt nr 16), juhendab prof liku juhatuse liige Erich Uibu. V. Masing. Fotod pärinesid Hillar Uusilt. 5. Kogunemine Hirveaeda Raja loodusesse viimist ka- (punkt nr 19) ja lõunaeine vandas terve komisjon, mille (kell 14–15). töös arvestati eriti Tartu Lästeniidu mägi 1969. Foto võetud Juhan Liivi nim Alatskivi kooli looduskaitse raportist. 6. Looduskaitsepäeva kok- -rajal korrastustöödega. Elu kutuleku avamine (kell 15) külades aitas kaasa raja ja – rektor prof A.Koop. selle lähiala säilimisele ava- 7. Mälestushetk Alatskivi tud maastike ning niitudena vabastajate monumendi juu- – heinategu ja karjatamine res ning Juhan Liivi ja Laksi hoidsid korras kullerkupu-, Tõnise kalmudel. nurmenuku- ja pääsusilmanii- Algne raja skeem, foto võetud Juhan Liivi nim Alatskivi kooli 8. Luule- ja muusikaprog- dud, paju ja lepp olid tõrjutud looduskaitse raportist. ramm. ning kobras ei leidnud omale 9. Kokkutuleku lõpetami- sobivat elupaika. Viimasel ajal Peipsiääre vallale, kes korral- liikumise mugavamaks. Selle ne (prorektor H. Metsa ja oleme asunud otsima oma dab ka selle hooldust. aasta aprillis rajati valgustus T. Koldits). kadunud vaateid ja kooslusi, 2011. aastal tellis RMK OÜ- Alatskivi alevikust kuni Tur- 10. Tagasisõit Tartusse (kell kuid nii mõnigi omaaegne lt Minnoli Alatskivi matkaraja basillani. 18). Teel tutvutakse Koosa imetlusväärne rajaosa on rekonstrueerimise projekti. Tänu RMK-le, KIK-ile ja keskuse maastikuhooldusega, kadunud võssa. Alatskivi loo- Projektist lähtudes ja KIK-i endisele Alatskivi vallale, kes Sookalduse kollaste nartsissi- duse õpperada on lühenenud (Keskkonnainvesteeringute korraldasid ja leidsid vahen- de naturalisatsioonikohaga ja 1,5 km võrra – Lästeniidu Keskus) toetustel ehitati 2012. deid matkaraja rekonstruee- Väägvere tammega. mäe kaunid kased ei kuulu aastal uus Turbasild (Valge- rimiseks ning hoolduseks. Kaasas ajalehes avaldatud enam ametlikult raja juurde, sild) ja 2015.aastal lossi mäe- Matkarada on läbitav igal aas- raja skeem ja kahekümne kol- ent üksikule uitajale on kitsas nõlvale puutrepp. Need olid taajal; muutunud populaar- me punkti kirjeldused, mindi metsarada 30–40 m laiusel kaks kõige mahukamat ehi- seks sihtkohaks koolilastele, hommikupoolikul esmakord- vallseljakul avastamist väärt. tustööd matkarajal, millistele peredele, sõpruskondadele selt rada läbima. Õpperaja Aastakümnete jooksul on lisaks on rajatud puhkekoht ja loodusest tõsisemalt huvi- üldine lähe oli Alatskivi süda- olnud entusiaste, asutusi ja kahe varjualusega, välikäimla, tujatele. Raja külastatavus on mes, raja pikkus oli umbes 6 organisatsioone, kes oma või- grillialused, rekonstrueeritud viimastel aastatel märgatavalt km ning selle läbimiseks kulus maluste piires on hea seisnud, Lambasild, linaleotiigi lähedu- tõusnud, mis on igati rõõmus- 2–3 tundi. et huvilised Alatskivi rajale ses olev puusild ja parandatud tav ning annab tunnistust, 45 aastat tagasi, kui ei ol- tuleks ja rahulolus lahkuksid. laudteid. et 45 aastat tagasi rajatud nud veel avardunud võimalu- Täna kuulub Alatskivi mat- 2019. aastal paigaldati Alatskivi matkarada köidab sed välisturismiks, oli loodu- karada Peipsiääre vallale. matkarajale uued laudteed. jätkuvalt nii kohalikke kui sesse märgitud rada praktilise Aastatel 2009–2017 hooldas Lauamaterjal lõigati matka- kaugemaid külalisi. väärtusega Alatskivi-kandi Alatskivi matkarada vasta- raja ääres kasvanud metsa- Külastajale oluline info loodus- ja kultuuriloo tutvus- valt RMK (Riigimetsa Ma- kuivadest kuuskedest. Samuti matkaraja kohta on leitav tamisel nii õpilastele kui ka jandamise Keskus) ja valla paigaldati uued suunaviidad ja www.peipsivald.ee. oma maa huvilistele. Paaril vahelisele koostöölepingule metsaalused puhastati võsast. aastakümnel oli traditsiooniks Alatskivi vald. Alates maist 2020. aastal täideti mat- Ene Zirk looduskaitsepäeva tähistada 2019 kuulub matkarada karaja niiskemad kohad puu- Maimu Arro Alatskivi looduskaitsealal ja koore multšiga, mis teeb rajal PEIPSIÄÄRE TEATAJA•nr 5• Mai 2020 2 VALLAVOLIKOGUS VALLAVALITSUSES Vallavalitsuse istung 22.04.2020 • Nõustuti Koosalaane külas asuva Tuksova katastriük- Peipsiääre valla volikogu istung toimus 29. aprillil suse jagamisega ning määrati jagamise käigus tekkivate elektroonilises keskkonnas. • Väljastati järgmised ehitusload: Kodavere külas katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed. Päevakorras oli 18 punkti, millistest olulisematest allpool Puhke-Ranna kinnistule puurkaevu rajamiseks, Ranna • Nõustuti Nina külas vaba metsamaa maatükkide lühike kokkuvõte. külas Lubjamäe kinnistul saunamaja laiendamiseks, erastamisega. Määrati katastriüksuse koha-aadressiks: Sassukvere külas Martini kinnistul elamu püstitami- Tartu maakond Peipsiääre vald Nina küla Suurekivi ja seks, Rupsi külas Paju kinnistul elamu püstitamiseks, Väiksekivi. Volikogu otsustas võõrandada avalikul kirjalikul enam- Metsanurga külas Maioru kinnistul päikeseelektrijaa- • Ühel korral pikendati sotsiaaleluruumi üürilepingut. pakkumisel järgmised kinnistud: ma rajamiseks, Metsanurga külas Toomapilli kinnistul • Kuulutati välja Anna Haava nim Pala Kooli direktori • Alatskivi alevikus Lossi tn 3a kinnistu alghinnaga 7000 päikeseelektrijaama rajamiseks ja Pusi külas Astangu ametikoha täitmiseks avalik konkurss ajavahemikul kinnistule puurkaevu rajamiseks. 06.05.2020 kuni 21.05.2020. eurot; • Väljastati projekteerimistingimused Haavakivi külas • Ühel korral otsustati hoolduse lõpetamine, kahel • Nina külas Kooli tn 20 kinnistu alghinnaga 2000 eurot; Haavaoja kinnistule päikeseelektrijaama projekti koos- korral jäeti rahuldamata sotsiaaltoetuse taotlus. • Tagumaa külas Vahtranurga kinnistu alghinnaga 1000 tamiseks. • Tunnistati vastavaks avatud hankemenetlusega han- eurot; • Väljastati osaline kasutusluba Kolkja alevikus Suur kes „Kohalike teede remonditööd“ II osa pakkujate • Virtsu külas Juhkami kinnistu alghinnaga 7000 eurot; tee 44 kinnistul elamu kasutusele võtmiseks. AS Eesti Teed, AS TREV-2 Grupp, AS Tariston ja OÜ • Vanaussaia külas Oti kinnistu alghinnaga 8000 eurot; • Kooskõlastati Koosa külas Viru kinnistule rajatava Moreen pakkumused, kui hanketingimustes esitatud puurkaevu asukoht ja Koosa külas Tensi kinnistule pakkumuse nõuetega kooskõlas olevad pakkumused. • Särgla külas Jõenurga kinnistu alghinnaga 20 000 eurot. rajatava puurkaevu asukoht. Tunnistati avatud hankemenetlusega hankes „Kohalike • Nõustuti Kauda külas asuva Vana-Koka katastriüksu- teede remonditööd“ II osa edukaks pakkuja OÜ Mo- Volikogu andis nõusoleku Kallaste linnas asuvale Tööstuse se jagamisega ning määrati jagamise käigus tekkivate reen vastavaks tunnistatud pakkumus, kui madalaima tn 1/Võidu tn 121 kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks. katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed. maksumusega pakkumus kogumaksumusega 70 000 Hoonestusõigus seatakse avalikuks kasutamiseks mõeldud • Anti Maanteeametile nõusolek Koosa külas asuvate eurot ilma käibemaksuta. Jätta hankemenetlusest slipi rajamiseks. Seda saavad kasutada harrastuskalamehed Peipsiääre vallale kuuluvate Keskuse ja Haljasala katast- kõrvaldamata ja kvalifitseerida edukaks tunnistatud paatide veeskamiseks. riüksuste jagamiseks, maakorraldustööde alustamiseks pakkumuse esitanud pakkuja OÜ Moreen, kellel on ning vajalikeks ehitustöödeks teemaa laiendamise kontrollitud menetlusest kõrvaldamise aluste puudu- Volikogu võttis vastu Peipsiääre valla kalmisturegistri põhi- eesmärgil Koosa keskristmiku ümberehitusel. mine ning vastavus hankes seatud kvalifitseerimistin- määruse. Põhimääruse olemasolu võimaldab liituda elekt- • Vabastati üks jäätmevaldaja erandkorras korraldatud gimustele. jäätmeveoga liitumisest ja ühel korral jäeti rahuldama- • Otsustati korraldada riigihange „Teede pindamine“ roonilise kalmistute andmebaasiga Haudi. ta korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras avatud hankemenetlusena. vabastamise taotlus. • Tunnistati vastavaks avatud hankemenetlusega Volikogu otsustas lõpetada osalemise MTÜ-s Ida-Eesti • Ühel korral määrati huvihariduses ja huvitegevuses hankes „Kohalike teede remonditööd“ I osa pakkujate Jäätmehoolduskeskus, kuna see on majanduslikult ebaots-
Load more

Recommended publications
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade
    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
    [Show full text]
  • Haldusreformi Hetkeseisust Vara Vallas
    Vara valla infoleht nr. 118 jaanuar - veebruar 2017 Kõigega, mida inimene teeb, kaasneb risk, aga mitte midagi tegemisega käib kaasas suurem risk (S. Williams) HALDUSREFORMI HETKESEISUST VARA VALLAS Aasta lõpus, 29. detsembril, kirjutasime haldusreformi kulgu ja lõplikku tulemust Alatskivi lossis alla kolme valla vaba- mõjutav asjaolu. Nimelt on Vara valla en- tahtlikule liitumislepingule. dise Vara sovhoosi territooriumi külade inimesed avaldanud soovi liituda Tartu Ühise omavalitsuse moodustavad Alatski- vallaga. Nagu kursis olete, tegi Vara valla vi vald, Peipsiääre vald ja Vara vald. Uue volikogu Eesti territooriumi haldusjaotu- omavalitsuse nimeks on Peipsiääre vald ja se seadusest tulenevalt esimese ettepaneku valla keskuseks saab Alatskivi. liitumiseks Tartu vallale, millele aga kah- Vaatamata liitumislepingu sõlmimisele, juks jaatavat vastust ei tulnud. Tänase sei- ei ole ka uue Peipsiääre valla jaoks hal- suga on Vara valla volikogu saatnud Tartu dusreform sugugi lõppenud, sest vastloo- vallale päringu külade kaupa haldusterri- dud omavalitsuse rahvaarv jääb tublisti toriaalse muudatuse võimalikkuse kohta, alla nelja tuhande, kuid nagu teada, siis millele vastuse saame suure tõenäosusega nõuab haldusreformi seadus, et inimeste veebruarikuu jooksul. arv omavalitsuses ei tohi jääda alla viie Kõike eelpooltoodut arvesse võttes, jul- tuhande. Nii on Lõuna-Eesti piirkond- gen küll öelda, et nii Vara valla volikogul lik komisjon teinud juba ettepaneku liita kui ka vallavalitsusel on ees palju tööd, et vastloodud Peipsiääre vallale
    [Show full text]
  • Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi
    Maarja- Magdaleena kihelkonna KOOLID läbi nelja sajandi 2010 1 Eessõna Mõte, koostada kogumik Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajaloost, tekkis mõned aastad tagasi. Tegutsema innustas 2009. aastal maakonnas ilmunud raamat "Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt". Oli teada, et tänase J. V. Veski nim Maarja Põhikooli juured ulatuvad peaaegu nelja sajandi tagusesse aega. Palju vajalikku tööd oli eelnevalt tehtud proua Ene Soodla poolt, kelle diplomitöö käsitles meie kihelkonna koolide ajalugu XVIII-XIX sajandil. Püüdsime kirja panna koolielu XX sajandil, keskendudes eelkõige vilistlaste ja endiste õpetajate mälestuste ja elulugude kogumisele. Kasutasime ka Sõnumilehes varem ilmunud teemakohaseid artikleid Kogumik, mis sündis suuresti tänu minu hea õpetaja ja kolleegi Endla Sepp´a ihu ja hingega osutatud abile, on valmis. Mitte vähema energia ja töökusega toetas mind minu teine hea õpetaja ja kolleeg Juhan Pihelo. Suur ja südamlik tänu mõlemale! Usun, et kogumik aitab nii mõnelgi oma suguvõsa juurteni jõuda ja elustab meis koolimälestusi. Suur tänu abikäe eest teile: Endla Sepp, Juhan Pihelo, Ariana Mikiver-Rooba, Egle Haossar, Laili Aunap ja paljud teised. Merle Haossar Maarja-Magdaleena, 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 Maarja-Magdaleena kihelkonna ajaloost .......................................................................6 Lisa 1 Maarja-Magdaleena koguduse õpetajad........................................................15
    [Show full text]
  • Peipsiääre Teataja Aprill 2018
    NR 4 (4) APRILL 2018 TASUTA Pärsia uue aasta tähistamine Alatskivil osutus üle ootuste populaarseks 23. märtsi õhtul mahtus Liivi Muuseumisse kogunenud rahvas hä- davaevu näitusemajja ära: muuseumis korraldatud Pärsia uue aasta nowruzi tähistamisele tuli umbes sadakond inimest nii ümbruskonnast kui ka kaugemalt Eestist. Alatskivile kogunes sel õhtul ka inimesi, kes pärit Iraanist, Tadžikistanist, Aserbaidžaanist ehk riikidest, kus nowruzi tähistamine on traditsiooniks. Pärsia kalendri järgi algas 20. märtsil aasta 1397. Uut aastat, nowruz’i, tähistatakse suurte pidustustega mitmetes Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Kaukaasia riikides. Liivi Muuseumis hüpati sel õhtul üle lõkke, mekiti traditsioonilisi nowruzi roogasid ja tehti kaasa rituaalid, mis toovad uuel aastal õnne ja edu. Ja ega Liivi muuseumis ilma luuleta saanud – aga seekord toimus luule lugemine pärsia keeles. Nowruz’ i tähistamisega ühines ka paljudele eestlastele tuttavaks ja kalliks saanud Tuuli Roosma koos Arbo, Andrese ja Kristjaniga – ikka selleks, et jagada oma Iraaniga seotud kogemusi. Selle toreda Eesti pere seiklusi Iraanis saab just praegu iganädalaselt jälgida Kanal2 saatesarjas “Meie aasta Iraanis”. “Nowrusi tähistamine oli uskumatult tore ja rahvarohke,” rääkis Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra. “Ühelt poolt saime aimu pärsia kultuurist, teisalt leidsime mitmeid kokkupuutepunkte eesti traditsioonidega nagu munade värvimine ja üle lõkke hüppamise rituaal.” Nina külas kõrguvad muljetavaldavad rüsijäämäed. FOTO Viktoria Arro Tartu Ülikooli magistriprogrammis rahvusvahelisi suhteid õppiv Rusif Huseynov, kes oli ka üks ürituse organisaatoritest, rääkis, et Nowruzi tähistamine Liivi Muuseumis oli tema jaoks väga hea võimalus tutvustada eestlastele oma piirkonna kultuuri. Aserbaidžaanist pärit Rusif jutustas, Liivi etluskonkursid Alatskivi Keskkoolis et korraldajatena panustasid nad mitte üksnes info jagamisele, vaid võimalikult laiale programmile, mis sisaldas ka sööke, tantsu, rituaale, videosid ja muusikat.
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]
  • Peipsiääre Vallavalitsuse Põhimäärus
    Väljaandja: Peipsiääre Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 29.11.2017, 8 Peipsiääre Vallavalitsuse põhimäärus Vastu võetud 09.11.2017 nr 2 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34, avaliku teenistuse seaduse § 14 lõike 3, haldusreformi seaduse § 12 lõike 7, § 16 lõike 2, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9², § 14¹ lõike 4², Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 97 „Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“, mis on jõustunud 01.07.2017, Alatskivi Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 89 „Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu kinnitamine“, Alatskivi Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 90 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“, Peipsiääre Vallavolikogu 29.12.2016 otsuse nr 46 „Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu kinnitamine“, Peipsiääre Vallavolikogu 29.12.2016 otsuse nr 47 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“, Vara Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 42 „Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu kinnitamine“, Vara Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 43 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“, Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu
    [Show full text]
  • Välgi Raamatukogu 110 Tänavu Tähistatakse Lastele Edukas Välgi Raamatukogu 110
    Peiptesaitaäjaäre Nr 10(32) november 2020 „Tartumaa laululaps 2020“ Välgi raamatukogu 110 lõppvoor oli valla laulu- Tänavu tähistatakse lastele edukas Välgi raamatukogu 110. aastapäeva. Tartumaa Keskraamatukogu and- metel asutati Välgi raa- matukogu 1910. aastal. Algaastatel asunud raa- matud Välgi Õigeusu Abi- koolis, kus peeti lugimisi. Koguteoses „Tartu- maa“ räägitakse, et 1921. aastal asutati Rahvaraa- matukogu Selts Elist- vere-Välgi, liikmeid 45, varandust 200 raamatut. Mõned nendest raamatu- test, varustatud seltsi pit- satiga, on säilinud. Veel Välgi raamatukogu asus aastatel 1976–2016 endise Nõmme algkooli ruumides. Foto L. Afanasjeva kirjutab raamat „Tartu- jad. Raamatust „Tartu- kas jututuba Kanarbik nutele. Tänu avaramatele maa“ 1922. aastal asutati maa“ võib veel lugeda. neid ruume kasutama. ruumidele sai korraldada kihelkonnas Välgi-Nõm- Viimasel ajal on Välgi ja Välgi raamatukogu lii- üritusi ja eksponeerida me 4-kl algkool, kus asus Maarja-Magdaleena Lau- tus interneti püsiühendu- näitusi. ka raamatukogu. Raama- lu- ja Mänguseltsi noorte sega 24. septembril 2002. 2016. aasta suvel tuli tuid hoiti suures kapis ja huvi endi tegevuse ümber aastal. Samal aastal avati kustutada üle poole fon- Anett Rajaste kelle esitust hindas žürii esikoha vääriliseks. Foto Reet Kruup lugejatele laenutamisega koondanud. Välgi Rahva- ka avalik internetipunkt. dist ja sama aasta oktoob- tegelesid õpetajad. raamatukogu Selts tahab Elektroonilise laenutami- ris koliti raamatukogu 7. novembril toimus Nõo muusikakoolis "Tartumaa 1949. aasta aruandes oma maja ehitama haka- sega alustasime 1.aprillil Välgi külamaja teisele laululaps 2020" lõppvoor, millest võtsid osa ka III Pei- on kirjas: raamatukogu ta, üldhariduslisi kursusi 2005. aastal. 2005. aasta korrusele, kus ta asub ka psiääre valla laste ja noorte lauluvõistluse "Pääsulaul asub kooli ruumides, on ning loenguid korraldada.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Hea Koolipere!
    Vara valla infoleht nr. 121 september - oktoober 2017 Inimene kasvab sel määral, kuivõrd kasvavad tema eesmärgid! (Schiller) HEA KOOLIPERE! äna on teadmistepäev. Aeg on taja ja siis asume koos teele.“ hendab, et nii õpilasi kui õpetajaid ja Tkoolitööga pihta hakata. Austatud lapsevanemad! Tänan teid, kogu kooli personali ning vanemaid Eriliselt jääb see päev meelde kindlas- et olete usaldanud meie õpetajaid ja kutsutakse mõtlema, et mida saab ära ti neile 12-le õpilasele ja nende vane- olete toonud oma lapse meie koo- teha selleks, et igaühel, nii suurel kui male, kes seisavad päris oma koolitee li. Kindlasti on nii meie õpetajad kui väikesel, oleks meie koolis hea turvali- alguses. Üldse alustab või jätkab oma kõik kooli töötajad samamoodi val- ne olla ja õppida. kooliteed Vara Põhikoolis kokku 87 mis, et koos lastega alanud õppeaastal Nii soovin kogu kooliperele indu, usi- õpilast. eelseisvale kooliteele asuma – rõõm- nust ja rõõmu igasse uude õppimist ja Üks dokumentaalfilm tutvustas kogu salt ja turvaliselt. avastamist ning õpetamist ja juhen- maailma kõige ohtlikumaid kooliteid, Ka koolimaja on alanud õppeaastaks damist täis päeva! Lastele soovin veel mida mööda peavad lapsed käima, et valmis. Suve jooksul on kaunimaks palju sõpru, koolirõõmu ja toredaid saaks õppida. Sellest on meelde jäänud saanud kooli koridorid ja tualetid. Sa- ettevõtmisi üheskoos: mõnusaid üri- episood, kus üks koolitee läks üle väga muti käivad põhjalikud uuendustööd tusi ja väljasõite, uusi projekte ja tege- sügava kuristiku, mille ületamiseks oli kooli staadionil, mille valmimist pea- misi! üksnes tuules laperdav väga õbluke me veidi veel ootama. Vanematele soovin meeldivat koos- nööridest rippsild. Kuristiku servale Väga tähtis on aga, et algavast õp- tööd! olid kogunenud lapsed, et see koos peaastast on Vara Põhikool liitunud Läheme koos teele! ületada.
    [Show full text]
  • Sibulatee Turismipiirkonna Kolme Kultuuri Arendusest Enne Jaanipäeva Tuli Ettevõtluse Ajarännakuna 100-120 Aastat Ta- Damise Kohta
    NR 7 (7) AUGUST 2018 TASUTA Sibulatee turismipiirkonna kolme kultuuri arendusest Enne jaanipäeva tuli Ettevõtluse ajarännakuna 100-120 aastat ta- damise kohta. Kuidas oli aadlikel asemel. Soovime selle kitsaskoha Arendamise Sihtasutuselt teade, gasi. Hetkel on aga ruumikitsikus võimalik elada sellistes suursu- lahendada ühtses kompleksis et regionaalarengu programmist niivõrd suur, et hulgaliselt ekspo- gustes hoonetes ja sellist elustiili Alatskivi sõiduhobuste talli ra- piirkondade konkurentsivõime naate on kuhjatud tubade seintele, lubada? Kuidas mõis toimis, kust kendamisega. Lossi parkla kõrval, tugevdamise programmist on põrandale ning tegelikkuses ei tulid sissetulekud? Hetkel saavad külastajateekonna suhtes ideaalses otsustatud toetada meie projekti anna soovitud õiget pilti ajaloost. huvilised vastuse vaid suusõ- asukohas, asub väike hoone, mille „Sibulatee turismipiirkonna kol- Samuti on suureks probleemiks, naliselt, kuid täieliku arusaama saab kasutusele võtta Sibulatee me kultuuri arendus“ 900 119,40 et muuseumisse ei mahu korraga saavutamiseks on oluline seda infosahvrina, mis on avatud valgel euroga. Projekti kogumaksumus ringi vaatama ja giidi kuulama temaatikat atraktiivselt kajastada. ajal üldjuhul nö mehitamata, va- on 1 058 964 eurot Peipsiääre rohkem kui 25 inimest. Külas- Mõis ei ole kaugeltki ainult loss, jadusel tipphooajal ühe töötajaga. valla omaosalus 158 844,60 eurot. tajate huvi muuseumi vastu on vaid põllumajandusettevõte koos Ruumis on kogu piirkonna info- Mitme kuu pikkune projektikir- suur, kõrghooajal ei ole võimalik oma metsade, põldude, tootmis- materjalid, hea internetiühendus, jutamine ja meeskonnatöö andis pakkuda head teenust ja see pärsib hoonete ja kõige selle juurde et külastaja saab oma telefoni rõõmustava tulemuse, millel on arengut. Tihti tuleb suurem grupp kuuluvaga. Lossi kõrval asuvasse kasutades kogu vajamineva info kindlasti kogu piirkonna arengule kaheks või kolmeks väiksemaks endisesse sõiduhobuste talli sobib viidete kaudu kätte.
    [Show full text]