DOCSLIB.ORG

Sibulatee Turismipiirkonna Kolme Kultuuri Arendusest Enne Jaanipäeva Tuli Ettevõtluse Ajarännakuna 100-120 Aastat Ta- Damise Kohta

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Sibulatee Turismipiirkonna Kolme Kultuuri Arendusest Enne Jaanipäeva Tuli Ettevõtluse Ajarännakuna 100-120 Aastat Ta- Damise Kohta NR 7 (7) AUGUST 2018 TASUTA Sibulatee turismipiirkonna kolme kultuuri arendusest Enne jaanipäeva tuli Ettevõtluse ajarännakuna 100-120 aastat ta- damise kohta. Kuidas oli aadlikel asemel. Soovime selle kitsaskoha Arendamise Sihtasutuselt teade, gasi. Hetkel on aga ruumikitsikus võimalik elada sellistes suursu- lahendada ühtses kompleksis et regionaalarengu programmist niivõrd suur, et hulgaliselt ekspo- gustes hoonetes ja sellist elustiili Alatskivi sõiduhobuste talli ra- piirkondade konkurentsivõime naate on kuhjatud tubade seintele, lubada? Kuidas mõis toimis, kust kendamisega. Lossi parkla kõrval, tugevdamise programmist on põrandale ning tegelikkuses ei tulid sissetulekud? Hetkel saavad külastajateekonna suhtes ideaalses otsustatud toetada meie projekti anna soovitud õiget pilti ajaloost. huvilised vastuse vaid suusõ- asukohas, asub väike hoone, mille „Sibulatee turismipiirkonna kol- Samuti on suureks probleemiks, naliselt, kuid täieliku arusaama saab kasutusele võtta Sibulatee me kultuuri arendus“ 900 119,40 et muuseumisse ei mahu korraga saavutamiseks on oluline seda infosahvrina, mis on avatud valgel euroga. Projekti kogumaksumus ringi vaatama ja giidi kuulama temaatikat atraktiivselt kajastada. ajal üldjuhul nö mehitamata, va- on 1 058 964 eurot Peipsiääre rohkem kui 25 inimest. Külas- Mõis ei ole kaugeltki ainult loss, jadusel tipphooajal ühe töötajaga. valla omaosalus 158 844,60 eurot. tajate huvi muuseumi vastu on vaid põllumajandusettevõte koos Ruumis on kogu piirkonna info- Mitme kuu pikkune projektikir- suur, kõrghooajal ei ole võimalik oma metsade, põldude, tootmis- materjalid, hea internetiühendus, jutamine ja meeskonnatöö andis pakkuda head teenust ja see pärsib hoonete ja kõige selle juurde et külastaja saab oma telefoni rõõmustava tulemuse, millel on arengut. Tihti tuleb suurem grupp kuuluvaga. Lossi kõrval asuvasse kasutades kogu vajamineva info kindlasti kogu piirkonna arengule kaheks või kolmeks väiksemaks endisesse sõiduhobuste talli sobib viidete kaudu kätte. oluline positiivne mõju. grupiks jagada ning neile samal suurepäraselt luua püsinäitus ja Nagu turismis ikka, on ka meil KULTUURISÜNDMUSED Turism on Peipsiäärsele piirkon- ajal alternatiivset programmi muuta hobutall näitusetalliks. probleemiks hooajalisus. Kõigil piirkonna ettevõtetel on keeruline nale oluline majandustegevus ja pakkuda. Samuti on probleemiks Plaanis on luua seoseid hoone SEPTEMBER Peipsiääre vallas sellel sektoril on tugevad eeldused ainult ühe tualettruumi olemasolu, algse funktsiooniga, aga näidata üle elada talveperioodi, kui on esimese koolipäeva aktused: uute töökohtade loomisel. Projek- mis on ebamugav ja tekkivate järje- ka mõisa kui põllumajandusette- kõige suuremad kulud ja kõige L, 1. septembril tiga lisandub 10 otsest töökohta. kordade tõttu aeganõudev. võtte majandamise eripära. Uus väiksemad tulud (nii antud muu- kell 9 Pala Koolis ja Vara Koolis; kell 10 Alatskivi Koolis Tegutsemisaastatega on ku- Omaette teema moodustab suu- põnev ekspositsioon loob eeldu- seumitel kui ka teistel piirkonna E, 3. septembril esimese koolipäeva aktused: junenud teadlikkus missugus- renenud huvi vanausuliste ja nen- sed uuteks korduvkülastusteks, ettevõtetel). Antud investeeringud kell 9 Kolkja Koolis; kell 10 Kallaste Koolis tel objektidel on investeeringud de usu vastu. Palvelates teenistuse samuti pikeneb külastuse aeg nii aitavad leevendada seda olukorda. T, 4. septembril kell 16 Alatskivi Kunstide Kooli avaaktus piirkonna arenguks ja reaalseks jälgimine ja palvelate külastamine Alatskivil kui ka kogu piirkonnas. Lisandunud ruumid võimaldavad kunstide kooli saalis konkurentsivõime tugevdamiseks on tegelikult nende väga privaat- 3. Meie piirkonnale oluline paremini rakendada hooajaväliseid L, 8. septembril kell 12 näituse avamine Voronja galeriis kõige mõjusamad ja seetõttu soo- sesse tsooni tungimine, mis võib kolmas kultuur, see, mida me pakette. Lätted VI: Billeneeve ja Mann Mariliin Kindsiko vib Peipsiääre vald teha investee- olla pigem erand kui reegel. Mõni eestlased nii igiomaseks ja ene- Piirkonna kõige suuremaks tugevuseks on kolme väga L, 8. septembril kell 12 vanavanemate päeva kontsert kogu perele ringuid just nendesse objektidesse, aeg tagasi oleks see olnud täiesti sestmõistetavaks peame, ei tohi Vara kogukonnakeskuse aulas: esinevad Mikk Kaasik ja Kaspar Kiisk et aidata kaasa piirkonna eripära välistatud. Usu teema ja kombestik siinses kultuuride kolmkõlas varju omanäolise ja erineva kul- L, 15. septembril kella 10-17 III Sibulatee puhvetite päev paremale esilepääsemisele. on aga paljudele külalistele väga jääda. Praegu teatakse küll lossi tuuriruumi olemasolu kont- 2009. aastal loodud MTÜ Sibula- huvipakkuv. Kui see on muuseumis ja vanausulisi, kuid Kodavere pä- sentreeritult väga väikesel L, 15. septembril Ra-ta-tuur Sibulatee puhvetite päeval tee tunnuslause on „Üks piirkond, eksponeeritud, näitlikustatud ja randkultuuri, nii erilist kodavere territooriumil. Selle tugevuse (kui soovid tuuril osaleda, küsi täpsemat infot tel 521 6686) kaks rahvust, kolm kultuuri“. lahti seletatud, siis on kõik osapoo- keelt ja siinse pärimusega seotud tark rakendamine loob arves- L, 15. septembril tõukerattatuur Sibulatee puhvetite päeval Kolme kultuuri alustaladeks võib led rahul. Külastajate tagasisides objekte, on vaja rohkem külas- tatava arenguvõimaluse. Peipsi veerel lugeda piirkonnas asuvat kolme on välja tulnud, et nad sooviksid tajatele näidata. Liivi muuseum Projekti idee on luua teemapargi K, 19. septembril kell 19 Jõgeva Linna Teatri etendus muuseumit, mäluasutust ja ajaloo rohkem ka ise käed külge panna eksponeerib hästi eestlaste poolt sarnane terviklik ja kompaktne „Aabitsa kukk“ Pala kultuurimajas keskkond piiratud territooriumil. eksponeerijat. Need on Alatski- ehk osaleda muuseumis erinevates armastatud poeedi Juhan Liivi L, 22. septembril kell 13 Ranna rahvamaja 150. sünnipäev vi loss baltisaksa mõisakultuuri Kui teemapark on vahendatud töötubades. Hetkel on kitsaskohaks kodutalu näidates ka talupojakul- L, 22. septembril kell 18 EV100 raames etendus „Maria Siberimaal“ esindajana, Liivi muuseum Ko- keelteoskus – kui praegu saab reaalsus, siis siin on päris reaalsus. tuuri. Muuseum tutvustab oma pü- Koosa rahvamajas davere pärimuskultuuri ja eesti muuseumi giid hakkama eesti ja sinäitusega Kodavere kihelkonna Loomulik keskkond, kus elavad talupojakultuuri esindajana ning vene keelega, siis tegelikkuses on ajalugu, kodavere keelt, kuid neid pärisinimesed, ajalugu on igal L, 29. septembril kell 13 eakate päevale pühendatud kontsert Kolkja vanausuliste muuseum vene suur vajadus ka inglise ja soome jälgi ja avastamist väärt paiku on sammul käegakatsutav, dialoogis Vara kirikus: esinevad Lauri Liiv ja Olav Ehala tänapäevaga, erinevad kultuurid vanausuliste kultuuri esindajana. keele järele. Suurem muuseum, meie piirkonnas tunduvalt enam. OKTOOBER Nende ümber koonduvad kõik rohkem külastajaid ning suurem Seoses Kodavere hälli, Pala valla ja elulaadid on mitmekihiliselt Maarja-Magdaleena Wiera teatri teised. Kuigi kultuurid olid ja on rahavoog võimaldab palgata giide, juurdeliitmisega uude Peipsiääre põimunud. K, 3. oktoobril omavahel põimunud, on ometi kes saavad külastajaid teenindada valda võib Sibulatee koostöövõr- Teemapargilaadset keskkonda etendus „Charley tädi“ Pala kultuurimajas võimalik võrgustiku liikmeid ise- teisteski keeltes. gustik laieneda. Sellega kaasnevad saab rajada tugevale kultuurilisele N, 4. oktoobril eakate päeva tähistamine Koosa rahvamajas loomustada nende järgi: 2. Piirkonna suurim vaatamis- lisavõimalused meie jaoks olulise identiteedile, selgele eristumisele R, 5. oktoobril kell 16 Liivi Muuseumi 30. sünnipäev ja kindlustundele, et tehakse õi- Mõisakultuuriga seotud: SA väärsus, Alatskivi loss, toimib kolmanda kultuuri paremaks näita- K, 10. oktoobril kinokolmapäev Alatskivi lossikinos: get asja. Kõik need eeldused on Alatskivi Loss, Alatskivi lossi res- sarnase 100-120 aastat ajas taga- miseks. Pärimusega seotud ja kul- kell 14 ja 19 EV100 mängufilm „Põrgu Jaan“; olemas. toran, Sepikoja külalistemaja, sirändamise kontseptsiooni järgi. tuuri- või loodusväärtusega paiku kell 10 ja 16.30 lasteseansid Magasiait, Alatskivi looduskeskus, Minu roll projektijuhina projekti Ideaalis võiks tekkida tunne, et on Sibulateel palju. Nende seast R, 12. oktoobril kell 19 EV100 mängufilm „Põrgu Jaan“ Alatskivi mõisamaitsed. kirjutamise etapis on läbi, annan parunid on kodust ära ja oled on vaja teha parim valik ja luua Koosa rahvamajas Eesti talupojakultuuriga seotud: sattunud neile külla. Alatskivi marsruudid, mida saaks külastaja teatepulga üle projekti elluviimise Liivi muuseum, Turgi käsitöötalu, lossi arendamine on toimunud läbida ka ajal, mil muuseumid meeskonnale ja soovin edu! L, 13. oktoobril kell 12 Kodavere kooli 330. aastapäeva tähistamine Kivi kõrts. läbi mitmete projektide ning pole avatud. Peipsi järv, Kalevipoja Tänan kogu ettevalmistavat Kodavere kooli kivi juures, järgneb koosviibimine Liivi muuseumis Vanausuliste kultuuriga seotud: muutused on olnud suured. Lossi säng, kuulsad Välgi metsad on see meeskonda. Eriti aitasid Liis Lai- L, 20. oktoobril kell 17 Pala Kooli 90. sünnipäev ja kooli kokkutulek Peipsimaa külastuskeskus, Mesi külastajate hulgas on palju ini- ammendamatu varasalv, mida me nemäe, Mari Niitra, Eve Sild, L, 20. oktoobril kell 17 Kallaste Kooli 120. juubeli tähistamine Aleksandr Širokov. Tare, Voronja Galerii, Ambular- mesi, kes on näinud pealt kogu peame väga hoidma ja hindama. Oktoobri lõpus toimub raamatukogupäevade raames toorium, Varnja palvela, Kostja Projekti
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Pala Vallavolikogu 27
    Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua
    Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Alatskivi Valla Arengukava 2015 - 2020
    ALATSKIVI VALLA ARENGUKAVA 2015 - 2020 2015 Hea lugeja! Käesolev arengukava on Alatskivi valla juhtorganite, asutuste, elanike ning kogukonnaliikmete kokkulepe meie valla arenguks ning arengut toetavateks tegevusteks. Arengukava uuendamise käigus on tehtud tagasivaade varem püstitatud eesmärkidele, on analüüsitud ja kaardistatud eesmärkide täitmist ning seatud uusi sihte tulevikuks. Välja on toodud tegevused, mis alles ootavad ellu viimist või mille elluviimine ei ole enam aktuaalne olukorra või eelduste muutumise tõttu. Elu on pidevas liikumises - meie ümber on toimumas muutused, tekkimas on uued protsessid ja trendid. Ühiskonnas on aset leidmas olulised muudatused rahvastikurändes, laste sündivuses, hariduspoliitikas, tööhõives, regionaalpoliitikas ning muudeski meie elu igapäevaselt mõjutavates valdkondades. Kõik see tingiski vajaduse arengukava ümbervaatamiseks ning uutele tingimustele kohandamiseks. Arengukava koostajate üheks läbivaks põhimõtteks oli kogukonnaliikmete, huvigruppide ning asutuste ja ettevõtete esindajate ulatuslik kaasamine. Arengukava koostamise ajal toimusid kohtumised valla elanikega, tutvuti valla territooriumil tegutsevate ettevõtete ning asutustega, korraldati võtmevaldkondi puudutavaid ja kõiki huvigruppe hõlmavaid ümarlauaarutelusid. Kogutud materjali, ideid ja ettepanekuid analüüsides ning süstematiseerides sündis Alatskivi valla arengukava aastateks 2015-2020. Arengukavas käsitletakse kogukonna arengu seisukohalt olulisi teemasid, pakkudes välja eesmärgid ning tegevused nende saavutamiseks – turvaline elukeskkond;
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-035 Asukoht (L-Est’97) X 6499828 Y 682127 Peipsiääre valla üldplaneering seletuskiri KOOSKÕLASTAMISEKS Planeeringuala: TARTUMAA, PEIPSIÄÄRE VALD Tellija: PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA November 2020 TARTU Peipsiääre valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Peipsiääre valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Peipsiääre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Peipsiääre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4, Alatskivi alevik 60201 Peipsiääre vald Tartu maakond Kontaktisik: Raimond Võimre Ehitusspetsialist Tel 530 15887 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-035 Objekti aadress: Tartumaa,
    [Show full text]
  • "Luuletus Peipsist" 1
    Peiptesaitaäjaäre Nr 6(39) juuni 2021 Jarek Kasaril oli sahtlis üks Kalender täieneb jooksvalt: luuletus Peipsist. www.peipsiaarekultuur.webs.com Lisainfo: tel 525 0987; [email protected] "Luuletus Peipsist" 1. juulil kell 21.30 öökino Vara kogukonnakeskuses: Autor Jarek Kasar „Eesti matus“. 2. juulil kell 19.00 kontsert Ranna Puhkebaasis „Noodid Mõtleb vettinud mees, Peipsi Rannal“ Jarek Kasar. kui igatsedes vaatab kaugele veel kaugele. jalgrattalaat „Kokora Vänt 2021“ 3. juulil kell 11.00-13.00 Su Peipus, mu Peipsi, Kokora külakeskuse õuel. veekogusid teisi ma enam ei näe. 3. juulil kell 20.00 Vene jaanipäev Kolkja rahvamajas. Julge hundina oma lootsikul 9. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Kolkja sadamas. 10. juulil kell 9.00 XV Alatskivi vanavaralaat. Su jänestel loksusin 10. juulil kell 19.00 Kalurite päev Varnja seltsimaja iga jumala päev. vabaõhuplatsil. Eesti ja Vene Su ümber üks pere, 12. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Varnja Su lihased pojad. sadamas. Ma tean, et ma tulen kord jälle 16. juulil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere nagu Meerapalu oja. Pärimuskeskuse siseõuel: Etnosfäär. 17. juulil Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Mati Hiis Raamatu „Villem Ernits“ esitlus Liivi muuseumis. 18. juulil kell 9.00-15.00 suvelaat Kallaste linna kesk- Tema loovust ja loo- korraldajad soovivad tä- kohalikku ja ehedat sööki juba järgmisel aastal oma väljakul. mingut saame nautida nada publikut. Täname, ja jooki! 5. sünnipäeva! Rääbu päev Peipsimaa külastus- 30. juulil kell 13.00 Ranna puhkebaasis 2. juu- et olete tulnud ja paljud Tänu teile, publik, keskuses. lil 2021 algusega kell 19. teist juba käinud kõikidel toetajad ja vabatahtli- Noodid Peipsi Rannal 1.
    [Show full text]
  • Estonia Perch and Pike-Perch Assessment
    MSC Sustainable Fisheries Certification Lake Peipus Perch and Pike-Perch Fishery Final Report September 2017 Client: Logi-F Assessment Team: Rob Blyth-Skyrme, Dmitry Sendek, Tim Huntington Full Assessment Template per MSC V2.0 02/12/2015 Contents Table of tables ......................................................................................................................................... 6 Table of figures ....................................................................................................................................... 8 List of Acronyms .................................................................................................................................... 10 1 Executive summary ....................................................................................................................... 12 1.1 Conditions of Certification .................................................................................................... 13 2 Authorship and peer reviewers .................................................................................................... 15 2.1 Assessment team .................................................................................................................. 15 2.1.1 RBF Training .................................................................................................................. 16 2.2 Peer Reviewers...................................................................................................................... 16 3 Description of the
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]