DOCSLIB.ORG

Keressaare Turbamaardla Põhjaosa Turbatootmisala Kasutuselevõtuga

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Keressaare Turbamaardla Põhjaosa Turbatootmisala Kasutuselevõtuga Eesti Geoloogiakeskus Rakendusgeoloogia ja maavarade osakond Kinnitan Juhatuse liige Aivar Pajupuu ……….. 2009 Mall Orru Rein Ramst Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne KMH aruande avalikustamise protsessis laekunud arvamuste ja ettepanekute alusel täiendatud tekst Tallinn 2009 Annotatsioon M. Orru, R. Ramst. “Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutusele- võtuga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne”. Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia osakond. Tallinn, 2009. Tekst 51 lk, 20 tekstilisa, 1 graafiline lisa (AS Tartu Jõujaam, Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regiooni Tartumaa kontor, EGF). Töö käigus hinnati kavandatava Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasnevat keskkonnamõju ümbritsevale keskkonnale. Keskkonna- mõju hindamise käigus mõõdeti kaevude veetaset (2007-2008) ning võeti proovid veekvaliteedi laboratoorseiks määranguiks. Kasutati ka varasemaid (1995) samade kaevude veetasemete mõõtmiste tulemusi. Uurimistulemustest selgub, et kõige enam on kaevude veetase mõjutatud sademete hulgast. Minimaalsed veetasemed on juulis ja detsembris, maksimaalsed aga vihmarikkal sügisperioodil (novembris). Turba kaevan- damisel tuleb eelkõige osutada tähelepanu veetaseme seisukohale kaevudes nr 6 ja 7. Juhul kui need jäävad väga veevaeseks, tuleb neid süvendada 2,0- 2,5 m võrra. Selgus samuti, et Kääpa jõe veekvaliteedile ei avalda turbalasundist väljavoolav vesi märkimisväärset mõju. Kääpa jõe vesi on neutraalne (pH 6,81-8,93). Jõe seisundit mõjutavad ka kopratammid, sest need takistavad vee voolamist ja põhi on paiguti mudastunud. Eksperdid soovitavad taotletavast alast (96,02 ha) kasutusele võtta 53 % väiksema ala, 45,16 ha. Selle alternatiivi puhul planeeritakse mäeeraldise laiendust ainult maardla põhjaosas paiknevale, tegutsevaga piirnevale, endisele mahajäetud turbatootmisalale. Ümbruskonna taludele tolmu ja müra kaitseks jääb alles looduslik madal- ja siirdesoometsa vöönd. Samuti tuleb jälgida, et täiendava kaevandamisega ei langeks veetase Keressaare Umbjärves. Juba praegu on järv ümbritsetud kaitsetsooniga, mille varud kuuluvad passiivsete hulka. Kaitsetsoon on välja eraldatud, et tagada veetaseme säilimine Umbjärves. Tulevase mäeeraldise planeerimisel on arvestatud ka ulukite liikumis- radadega, et neid mitte oluliselt takistada. Turbaheljumi kogumiseks rajatakse settebasseinid, mis tagavad, et eesvoolu Kääpa jõkke jõuab puhas vesi. Talve- perioodil kui turba kaevandamist ei toimu, tuleb settebasseinid heljumist puhastada. Mainitud meetmed peaksid tagama seniste elutingimuste säilimise vee-elustikule. Ärajuhitava vee kvaliteeti on soovitatav mõõta neli korda aastas. Seiret korraldab AS Tartu Jõujaam. Märksõnad: kaevud, rohekoridorid, vee-elustik, loomastik, turbaheljum. Projektijuht: Mall Orru 2 Sisukord Sissejuhatus 5 1. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise meetodid ja alusdokumendid 7 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 8 3. AS Tartu Jõujaama kütuste varumise ja tootmise strateegia 9 3.1. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus 9 3.2. Kütustega varustamise prognoos 2009-2012 (2018) a. 10 3.3. Uute maardlate kasutuselevõtt 10 4. Keressaare turbamaardla uue turbatootmisala kasutuselevõtu põhjendus 11 5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 11 5.1. Geoloogiline ehitus 11 5.2. Turbavarud 12 5.3. Hüdrogeoloogilised tingimused 12 5.4. Põhja- ja pinnavee seisund ning kavandatava tegevuse mõju 13 5.4.1. Vee kvaliteedi näitajad 22 5.4.2. Eesvoolude seisund. Turba kaevandamise mõju eesvoolule Kääpa jõele 22 5.5. Taimestik 27 5.6. Loomastik, vee-elustik 32 5.7. Kaitstavad objektid. Vääriselupaigad 32 5.8. Inimaustus ja kommunikatsioonid 32 5.9. Sotsiaalmajanduslik olukord ning majandustegevus. Tööhõive 32 5.9.1.Vara vald 32 6. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid 33 6.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus 33 6.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid 34 6.2.1. Alternatiiv 1. Keressaare turbatootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinna (96,02 ha) ja kaevandamise mahuga 12 tuh t aastas 34 6.2.2. Alternatiiv 2. Keressaare tootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinnale, kuid kaevandamine väiksemas mahus ja väiksema kihi paksusega. 34 6.2.3. Alternatiiv 3. Keressaare tootmisala laiendamine taotletavast väiksemale pinnale (45,31ha) 35 6.2.4. Alternatiiv 4. Keressaare turbatootmisala ei laiendata (0-variant) 35 7. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnev keskkonnamõju 35 7.1. Mõju põhjaveele ja kaevudele 35 7.2. Mõju eesvoolule Kääpa jõele 35 7.3. Mõju metsa- ja jõhvikaistandusele 36 7.4. Mõju taimestikule, vääriselupaikadele 36 7.5. Mõju loomastikule 36 7.6. Mõju inimese heaolule ja tervisele 37 7.6.1. Turbatolm 37 7.6.2. Müra 38 7.6.3. Õhusaaste 39 7.6.4. Töökeskkond 40 7.6.5. Kokkuvõte tervisemõjuritest 40 7.7. Sotsiaalmajanduslikud mõjud. Kinnisvara 40 7.8. Teised keskkonnariskid 41 3 8. Kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele planeeringutele ja arengukavadele 41 9. Alternatiivide võrdlus 41 9.1. Kavandatav tegevus 41 9.2. Alternatiiv 1. Keressaare turbatootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinna (96,02 ha) ja kaevandamise mahuga 12 tuh t 42 9.3. Alternatiiv 2. Keressaare tootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinnale, kuid kaevandamine väiksemas mahus ja väiksema kihi paksusega 42 9.4. Alternatiiv 3. Keressaare tootmisala laiendamine taotletavast väiksemale pinnale 42 9.5. Alternatiiv 4. Keressaare turbatootmisala ei laiendata (null-variant) 42 10. Leevendavad meetmed 45 10.1 . Mõju vähendamine põhja- ja pinnaveele 45 10.2 . Mõju vähendamine taimestikule ja loomastikule 46 10.3 . Negatiivse mõju vähendamine inimese heaolule ja tervisele 46 10.3.1. Turbatolm 46 10.3.2. Müra 46 10.3.3. Õhusaaste 47 10.3.4. Töökeskkond 47 10.4 . Mõju vähendamine kinnisvara hindadele 47 10.5 . Sotsiaalmajanduslike probleemide minimiseerimine 47 10.6 . Muude mõjude, eelkõige tuleohu vähendamine 47 11. KMH avalikustamine ja sellele järgnev kavandatav keskkonnaseire 48 Hindamistulemuste kokkuvõte, järeldused ja soovitused 49 Kirjanduse loetelu 50 Lisad 52 Lisa 1. Maavara kaevandamise loa taotlus 54 Lisa 2. KMH algatamise otsus 57 Lisa 3. Kirjavahetus huvigruppidega 58 Lisa 4. KMH avaliku arutelu protokoll 94 Lisa 5. KMH programm 101 Lisa 6. KMH programmi kinnitamine Tartu Keskkonnateenistuse poolt 107 Lisa 7. EMK protokoll nr — 161; 07.04.1994 108 Lisa 8. EMK protokoll nr — 98-64; 23.09.1998 110 Lisa 9. Kaevandamise luba 114 Lisa 10. EMK protokoll nr — 06-32; 28.03.2006 116 Lisa 11. Elanike küsitluse ankeedid 119 Lisa 12. Kaevude seisundi aktid 126 Lisa 13. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringust 133 Lisa 14. Vara valla üldplaneeringut puudutavad dokumendid 136 Lisa 15. Veeanalüüsid 149 Lisa 16. Loomastiku ekspertiis 160 Lisa 17. Vee-elustiku ekspertiis 170 Lisa 18. Müra ja tolmu mõõtmise andmed 174 Lisa 19. Kinnisvara ekspertiis 191 Lisa 20. KMH avaliku arutelu dokumendid 192 Graafiline lisa 1 4 Sissejuhatus Käesolev töö käsitleb keskkonnamõju hindamist seoses Keressaare turba- maardla põhjaosa turbatootmisala planeeritava kasutuselevõtuga. Arendajaks on kontserni Fortum Tartu koosseisu kuuluv AS Tartu Jõujaam, kes esitas kaevandusloa taotluse 96,02 ha suurusele Keressaare maardla põhjaosas asuvale osaliselt mahajäetud turbatootmisalale (joonis 1, gr. lisa 1). Tulevase mäe- eraldise planeerimisel ja kaevandusloa taotluse esitamisel lähtuti asjaolust, et eelkõige tuleb turvas ära kaevandada neilt mahajäetud aladelt (68 ha), kus kunagi on seda juba alustatud, kuid turbavarusid on seal veel arvestataval hulgal või on osale taotletavale alale (28,02 ha) juba eelnevalt rajatud eelkuivenduse võrk seoses karjääriviisilise kaevandamisega (gr. lisa 1). Eelnimetatud aladel on seega rikutud looduslik seisund ning neid eelistatigi seepärast ida- ja lõunapoolsetele looduslikus seisundis olevatele Keressaare maardla osadele. Keskkonnamõju hindamise seoses Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga esitatud kaevandusloa taotluse alusel (lisa 1) algatas Tartumaa Keskkonnateenistus (lisa 2). Arendustegevuse eesmärgiks on kasutada kaevandatavat turvast Tartu linna kütteks. Koos kõikide huvigruppidega (lisa 3) toimus keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu (lisa 4) oktoobris 2007. a Vara Vallavalitsuses. Kesk- konnamõju hindamine tehti vastavalt programmile (lisa 5), mis kiideti heaks Tartu- maa Keskkonnateenistuse poolt (lisa 6). Keressaare turbamaardla varud kinnitati tervikuna Eesti Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni istungi protokolliga nr 161; 07.04.1994.a (lisa 7) ja maardla kanti riiklikku registrisse (keskkonnaregistri maardlate nimistu) Eesti Maavarade Komisjoni (EMK) protokollilise otsusega nr. 98-64; 23.09. 1998 (lisa 8); registrikaart nr 0257. Taotletava Keressaare turbatootmisala varu on 251 tuh tonni (lisa 1). Käesoleval ajal kaevandab AS Tartu Jõujaam Keressaare mäeeraldiselt turvast 172,20 ha-lt (lisa 9). Keskkonnamõju hindamise viis läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse töögrupp, kuhu kuulusid juhtiveksperdid Mall Orru, litsents KMH 0125; 04. 08. 2008 ja Rein Ramst. Erialaekspertidena kaasati Rein Perens, Andreas Schmied, Mati Lelgus Eesti Geoloogiakeskusest (veeuuringud), Hans Orru (müra ja tolm ning selle mõju inimese tervisele) Tartu Ülikoolist, Arvo Tuvikene (vee-elustik) Eesti Maaülikoolist, Nikolai Laanetu (loomastik ja jahiulukid) OÜ-st Lutra, Silvi Merilo (kinnisvara) OÜ-st Aarete Kinnisvara. Müra ja tolmu mõõtis Siim Kinnas Tartu Ülikooli töökeskkonnalaborist. Graafilised lisad koostas Virge Jõgi Eesti Geoloogiakeskusest.
Load more

Recommended publications
  • Kala- Ja Sibulalaat 2018 1
    NR 8 (8) SEPTEMBER 2018 TASUTA Kala- ja sibulalaat 2018 1. septembril tunnustas Päästeamet Rääkides sellest, kuidas möö- vaid naeratades kandsid oma päästeteenistuse aumärkide ja tänu- dus tänavu Kallaste traditsioo- suurepärased rahvatantsud ette kirjadega rekordiliselt 108 inimest, niline sibulalaat, tuleb alustada ka daamid Alatskivilt ja Varalt. kes on silma paistnud hoolivuse, mis- Tartu tantsukooli Friends esine- Ka pealtvaatajad ei vandunud sioonitunde ja vaprusega inimeste elu jate sõnadest:„Vihm pole vihm, alla – nad seisid tihedas ringis ja vara päästmisel või on osutanud kui on nii palav!“. ümber lava ning kuulasid meie märkimisväärseid teeneid päästevald- 25. augusti ilm vedas meid alt, lauljaid Kereketkinite perest konna arendamisel. vihm püüdis rikkuda nii üritust ja elasid kaasa libedal postil Tunnustuse saajate hulgas oli ka Lõuna Pääste- kui ka tuju, kuid ... KÕIK LÄKS tantsivatele tüdrukutele. Samal keskuse Alatskivi päästekomando komandopealik KORDA!“ ajal jooksid märjal staadionil Varmo Laumets, kellele omistati hõbedaste tamme- Laat oli kõrgetasemeline – hoogsalt edasi-tagasi sama mär- suur hulk müügitelke, palju jad jalgpallurid. Vihm vihmaks, lehtedega Päästeameti teenetemedal. maitsvat ja sooja toitu, erinevad kuid turniir viidi läbi! maiustused, kala mitmel erine- Sel aastal rõõmustasid ka loo- val moel ja loomulikult sibul! mingulised töötoad. Külastajate Suurem osa külastajaid oli tagasiside oli väga positiivne, laadaks valmistunud vastavalt Peipsiääre valla elanike kingituse Sibulapats 100 üleand- isegi vaimustusest pakatav! olukorrale – neil olid värvilised mine Eesti Rahva Muuseumi esindajale Anu Järsile. Koos Amelinite pere daamidega vihmavarjud, jalas kummikud, FOTO Viktoria Arro õppisid soovijad punuma sibu- seljas jakid ja vihmakeebid, lavanikut, magusasõber Ailiga mis andsid vihmasele päevale saarekesed, justkui ujudes laa- pidamata. Üks, mis oli üllatav keedeti vanausuliste suhkrut, pidulikud värvid.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Peipsiveere Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Määrusega moodustatakse kolme olemasoleva kaitstava loodusobjekti – Piirissaare zooloogilis- botaanilise kaitseala, Emajõe suudmeala hoiuala ning Emajõe-Suursoo sookaitseala baasil Peipsiveere looduskaitseala (edaspidi kaitseala), laiendatakse kaitstavat ala, et tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluva Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala ning Emajõe-Suursoo loodusala siseriiklik kaitse ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri. Peipsiveere looduskaitseala paikneb Tartu maakonna idaosas Luunja vallas Kargaja, Kavastu ja Pajukurmu külas, Meeksi vallas Meerapalu ja Parapalu külas, Mäksa vallas Aruaia, Kastre ja Võõpste külas, Vara vallas Kargaja, Praaga, Rehemetsa ja Tähemaa külas, Võnnu vallas Ahunapalu, Kõnnu ja Lääniste külas ning Piirissaare vallas Piiri, Saare ja Tooni külas. Piirissaare zooloogilis-botaaniline kaitseala on olnud kaitse all alates 1991. aastast, kui Tartu Maakonnavalitsus moodustas 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 306 „Piirissaarel kohaliku tähtsusega zooloogilis-botaanilise kaitseala moodustamine” looduskaitseobjekti haruldaste taimede ja loomade säilitamiseks. Emajõe-Suursoo sookaitseala on olnud kaitse all alates 1981. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustas 25. mai 1981. aasta määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” sookaitsealad ning Emajõe suudmeala hoiuala
    [Show full text]
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-035 Asukoht (L-Est’97) X 6499828 Y 682127 Peipsiääre valla üldplaneering seletuskiri KOOSKÕLASTAMISEKS Planeeringuala: TARTUMAA, PEIPSIÄÄRE VALD Tellija: PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA November 2020 TARTU Peipsiääre valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Peipsiääre valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Peipsiääre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Peipsiääre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4, Alatskivi alevik 60201 Peipsiääre vald Tartu maakond Kontaktisik: Raimond Võimre Ehitusspetsialist Tel 530 15887 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-035 Objekti aadress: Tartumaa,
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR-15 Peipsiääre, JAH1000089 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jahiühing Mäger 1.2. Registrikood 80073042 1.3. Aadress Koosa, Vara vald, 60420 Tartumaa 1.4. Esindaja nimi Nikolai Kisseljov 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5154831 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Nikolai Kisseljov Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Alatskivi maastikukaitseala Vabariigi valitsuse 21.07.2006 määrus nr 169 § 4 lg 3 ja 6 ning § 11 lg 3 „Alatskivi nimetus/ maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Püsielupaigas piirangu kirjeldus on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine.
    [Show full text]
  • Alatskivi Matkarada 45 Alatskivi Matkarajal on Üliõpilaste Looduskaitserin- Sünnipäev - Tartu Riikliku Gi Aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16
    Peiptesaitaäjaäre Alatskivi matkarada 45 Alatskivi matkarajal on üliõpilaste looduskaitserin- sünnipäev - Tartu Riikliku gi aseesimehe Juhan Voisti Ülikooli (TRÜ) 16. mai 1975 kogemusi. Kogu materjali oli häälekandjas on üle kahe viimistlenud TRÜ keskkon- lehekülje artikkel „Alatskivi nakaitse komisjoni esimees looduse õpperada“. Artikli Jaan Eilart. Tehnilisi mure- sissejuhatuses kirjutatak- sid aitasid lahendada Tartu se „Tartu Riikliku Ülikooli metsamajand ja Alatskivi - sovhoos. likke töösuundi viimasel geograafideaastakümnel ükson olnudiseloomu loo- Pühapäeval, 18. mail, oli kor- duse õpperadade projek- raldatud tähelepanuväärse teerimine. Selle metoodilise päevakavaga TRÜ loodus- printsiibiga lahendatakse nii kaitsepäev: teatava piirkonna igakülgse 1. Hommikune linnulaulu tutvustamise kui ka maastiku praktikum (juhendavad E. kasutamiskoormuse regulee- Mändla ja J. Maran), väljasõit rimise ning kaitse ülesanded. kell 7 peahoone eest. Nõnda siis luuakse uus loo- 2. Sõit looduskaitsepäevale duse õpperada ka 18. mail, (kell 8 peahoone eest). ülikooli looduskaitsepäeval 3. Maastikuhoolduse tööd ja Alatskivil.“ looduse õpperaja väljaehita- Ajalehes avaldatud raja mine Alatskivil ning Rupsil kirjelduse oli koostanud (kell 9–12.30). Lästeniidu mägi 2020. Kutsekeskkooli nr. 5 (asus 4. Looduse õpperaja läbimi- Kallastel) direktori asetäitja ne (kell 12–14). Kevadtaime- õppe- ja kasvatusalal, Eesti de praktikum Lokuta mäel Looduskaitse Seltsi vabariik- (punkt nr 16), juhendab prof liku juhatuse liige Erich Uibu. V. Masing. Fotod pärinesid Hillar Uusilt. 5. Kogunemine Hirveaeda Raja loodusesse viimist ka- (punkt nr 19) ja lõunaeine vandas terve komisjon, mille (kell 14–15). töös arvestati eriti Tartu Lästeniidu mägi 1969. Foto võetud Juhan Liivi nim Alatskivi kooli looduskaitse raportist. 6. Looduskaitsepäeva kok- -rajal korrastustöödega. Elu kutuleku avamine (kell 15) külades aitas kaasa raja ja – rektor prof A.Koop. selle lähiala säilimisele ava- 7.
    [Show full text]
  • "Luuletus Peipsist" 1
    Peiptesaitaäjaäre Nr 6(39) juuni 2021 Jarek Kasaril oli sahtlis üks Kalender täieneb jooksvalt: luuletus Peipsist. www.peipsiaarekultuur.webs.com Lisainfo: tel 525 0987; [email protected] "Luuletus Peipsist" 1. juulil kell 21.30 öökino Vara kogukonnakeskuses: Autor Jarek Kasar „Eesti matus“. 2. juulil kell 19.00 kontsert Ranna Puhkebaasis „Noodid Mõtleb vettinud mees, Peipsi Rannal“ Jarek Kasar. kui igatsedes vaatab kaugele veel kaugele. jalgrattalaat „Kokora Vänt 2021“ 3. juulil kell 11.00-13.00 Su Peipus, mu Peipsi, Kokora külakeskuse õuel. veekogusid teisi ma enam ei näe. 3. juulil kell 20.00 Vene jaanipäev Kolkja rahvamajas. Julge hundina oma lootsikul 9. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Kolkja sadamas. 10. juulil kell 9.00 XV Alatskivi vanavaralaat. Su jänestel loksusin 10. juulil kell 19.00 Kalurite päev Varnja seltsimaja iga jumala päev. vabaõhuplatsil. Eesti ja Vene Su ümber üks pere, 12. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Varnja Su lihased pojad. sadamas. Ma tean, et ma tulen kord jälle 16. juulil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere nagu Meerapalu oja. Pärimuskeskuse siseõuel: Etnosfäär. 17. juulil Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Mati Hiis Raamatu „Villem Ernits“ esitlus Liivi muuseumis. 18. juulil kell 9.00-15.00 suvelaat Kallaste linna kesk- Tema loovust ja loo- korraldajad soovivad tä- kohalikku ja ehedat sööki juba järgmisel aastal oma väljakul. mingut saame nautida nada publikut. Täname, ja jooki! 5. sünnipäeva! Rääbu päev Peipsimaa külastus- 30. juulil kell 13.00 Ranna puhkebaasis 2. juu- et olete tulnud ja paljud Tänu teile, publik, keskuses. lil 2021 algusega kell 19. teist juba käinud kõikidel toetajad ja vabatahtli- Noodid Peipsi Rannal 1.
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Uus Kodulehekülg
    NR 2 (2) VEEBRUAR 2018 TASUTA Alatskivi kooliõpilased mälestasid Vabadussõjas langenuid Tartu rahulepingu aastapäe- val, 2. veebruaril kogunesid Alatskivi kooli 5.-12. klasside õpilased ja õpetajad kooli ees, et ühiselt minna Vabadussõja mälestussamba juurde. Direktor Erki Larm ja 9. klas- si õpilane Paap-Pärtel Sepp, kes oli koos Joosep Annastiga koostanud ülevaate Vabadus- sõja käigust, pidasid mälestus- samba juures kõne. Alatskivi kooliõpilased asetasid samba jalamile pärja Vabadussõjas langenute auks. Pärja valmistasid 8. klassi õpilased Karolina Aria, Rita Kirnossenko, Viktoria Luptova ja Sigrit Piiber. Suur tänu kooliõpilastele ja kõigile teistele, kes kaasa aitasid! ERKI LARM Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli direktor FOTO Reet Kruup Raatvere küla kingitus meie riigi 100. sünnipäevaks Raatvere Küla Seltsing kor- on haaravad, üksikasjalised kir- raldab Eesti Vabariigi 100. aas- jeldused tookordsetest dramaa- tapäeva tähistamiseks Ranna tilistest sündmustest. Nende all rahvamajas 25. mail 2018. a koos- seisavad aastad 1937 ja 1938, olemise, kus meenutame kunstnik tõenäoselt oli ta ikka märkmeid Eduard Mässo elu kunstnikuna ja teinud reaalajas, sest paarikümne vabaduse toojana ning tutvustame aastaga võib mälust liialt kaotsi väikeste näituste näol ka kahte minna. Kuigi olin Udo raamatu praegusaja maalijat, kes pärit esitluselgi, ei tutvunud ma raama- samast külast. tuga korralikult, sest sõja teema Ikka pean alustama sellest, et pole mind lugema ahvatlenud. Et väsimatu õhutaja (sellega on ta aga tegemist on lähedal elanud isegi nõus!) Elle Pintson on ammu teatud inimestega, kelle järglasi teinud ettepaneku, et meie küla minagi osaliselt tunnen, siis on kunstnikke võiks kuidagi ühes- ju huvitav! Ja tegevuski arenes koos meenutada. Seda enam, et siinsamas! ühte neist, Eduard Mässot, võib Esimeses kirjatükis tegi Eduard ju pidada juba klassikuks, sest Mässo sarkastiliselt üldistavaid ja ta lõpetas oma maise teekonna tuttavalikke järeldusi, tsiteerin: 1947.
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade
    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
    [Show full text]