Keressaare Turbamaardla Põhjaosa Turbatootmisala Kasutuselevõtuga

Eesti Geoloogiakeskus Rakendusgeoloogia ja maavarade osakond

Kinnitan Juhatuse liige Aivar Pajupuu

……….. 2009

Mall Orru Rein Ramst

Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne KMH aruande avalikustamise protsessis laekunud arvamuste ja ettepanekute alusel täiendatud tekst

Tallinn 2009

Annotatsioon

M. Orru, R. Ramst. “Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutusele- võtuga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne”. Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia osakond. Tallinn, 2009. Tekst 51 lk, 20 tekstilisa, 1 graafiline lisa (AS Tartu Jõujaam, Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regiooni Tartumaa kontor, EGF).

Töö käigus hinnati kavandatava Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga kaasnevat keskkonnamõju ümbritsevale keskkonnale. Keskkonna- mõju hindamise käigus mõõdeti kaevude veetaset (2007-2008) ning võeti proovid veekvaliteedi laboratoorseiks määranguiks. Kasutati ka varasemaid (1995) samade kaevude veetasemete mõõtmiste tulemusi. Uurimistulemustest selgub, et kõige enam on kaevude veetase mõjutatud sademete hulgast. Minimaalsed veetasemed on juulis ja detsembris, maksimaalsed aga vihmarikkal sügisperioodil (novembris). Turba kaevandamisel tuleb eelkõige osutada tähelepanu veetaseme seisukohale kaevudes nr 6 ja 7. Juhul kui need jäävad väga veevaeseks, tuleb neid süvendada 2,0- 2,5 m võrra. Selgus samuti, et Kääpa jõe veekvaliteedile ei avalda turbalasundist väljavoolav vesi märkimisväärset mõju. Kääpa jõe vesi on neutraalne (pH 6,81-8,93). Jõe seisundit mõjutavad ka kopratammid, sest need takistavad vee voolamist ja põhi on paiguti mudastunud. Eksperdid soovitavad taotletavast alast (96,02 ha) kasutusele võtta 53 % väiksema ala, 45,16 ha. Selle alternatiivi puhul planeeritakse mäeeraldise laiendust ainult maardla põhjaosas paiknevale, tegutsevaga piirnevale, endisele mahajäetud turbatootmisalale. Ümbruskonna taludele tolmu ja müra kaitseks jääb alles looduslik madal- ja siirdesoometsa vöönd. Samuti tuleb jälgida, et täiendava kaevandamisega ei langeks veetase Keressaare Umbjärves. Juba praegu on järv ümbritsetud kaitsetsooniga, mille varud kuuluvad passiivsete hulka. Kaitsetsoon on välja eraldatud, et tagada veetaseme säilimine Umbjärves. Tulevase mäeeraldise planeerimisel on arvestatud ka ulukite liikumis- radadega, et neid mitte oluliselt takistada. Turbaheljumi kogumiseks rajatakse settebasseinid, mis tagavad, et eesvoolu Kääpa jõkke jõuab puhas vesi. Talve- perioodil kui turba kaevandamist ei toimu, tuleb settebasseinid heljumist puhastada. Mainitud meetmed peaksid tagama seniste elutingimuste säilimise vee-elustikule. Ärajuhitava vee kvaliteeti on soovitatav mõõta neli korda aastas. Seiret korraldab AS Tartu Jõujaam.

Märksõnad: kaevud, rohekoridorid, vee-elustik, loomastik, turbaheljum.

Projektijuht: Mall Orru

Sisukord

Sissejuhatus 5 1. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise meetodid ja alusdokumendid 7 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 8 3. AS Tartu Jõujaama kütuste varumise ja tootmise strateegia 9 3.1. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus 9 3.2. Kütustega varustamise prognoos 2009-2012 (2018) a. 10 3.3. Uute maardlate kasutuselevõtt 10 4. Keressaare turbamaardla uue turbatootmisala kasutuselevõtu põhjendus 11 5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 11 5.1. Geoloogiline ehitus 11 5.2. Turbavarud 12 5.3. Hüdrogeoloogilised tingimused 12 5.4. Põhja- ja pinnavee seisund ning kavandatava tegevuse mõju 13 5.4.1. Vee kvaliteedi näitajad 22 5.4.2. Eesvoolude seisund. Turba kaevandamise mõju eesvoolule Kääpa jõele 22 5.5. Taimestik 27 5.6. Loomastik, vee-elustik 32 5.7. Kaitstavad objektid. Vääriselupaigad 32 5.8. Inimaustus ja kommunikatsioonid 32 5.9. Sotsiaalmajanduslik olukord ning majandustegevus. Tööhõive 32 5.9.1.Vara vald 32 6. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid 33 6.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus 33 6.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid 34 6.2.1. Alternatiiv 1. Keressaare turbatootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinna (96,02 ha) ja kaevandamise mahuga 12 tuh t aastas 34 6.2.2. Alternatiiv 2. Keressaare tootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinnale, kuid kaevandamine väiksemas mahus ja väiksema kihi paksusega. 34 6.2.3. Alternatiiv 3. Keressaare tootmisala laiendamine taotletavast väiksemale pinnale (45,31ha) 35 6.2.4. Alternatiiv 4. Keressaare turbatootmisala ei laiendata (0-variant) 35 7. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnev keskkonnamõju 35 7.1. Mõju põhjaveele ja kaevudele 35 7.2. Mõju eesvoolule Kääpa jõele 35 7.3. Mõju metsa- ja jõhvikaistandusele 36 7.4. Mõju taimestikule, vääriselupaikadele 36 7.5. Mõju loomastikule 36 7.6. Mõju inimese heaolule ja tervisele 37 7.6.1. Turbatolm 37 7.6.2. Müra 38 7.6.3. Õhusaaste 39 7.6.4. Töökeskkond 40 7.6.5. Kokkuvõte tervisemõjuritest 40 7.7. Sotsiaalmajanduslikud mõjud. Kinnisvara 40 7.8. Teised keskkonnariskid 41

3 8. Kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele planeeringutele ja arengukavadele 41 9. Alternatiivide võrdlus 41 9.1. Kavandatav tegevus 41 9.2. Alternatiiv 1. Keressaare turbatootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinna (96,02 ha) ja kaevandamise mahuga 12 tuh t 42 9.3. Alternatiiv 2. Keressaare tootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinnale, kuid kaevandamine väiksemas mahus ja väiksema kihi paksusega 42 9.4. Alternatiiv 3. Keressaare tootmisala laiendamine taotletavast väiksemale pinnale 42 9.5. Alternatiiv 4. Keressaare turbatootmisala ei laiendata (null-variant) 42 10. Leevendavad meetmed 45 10.1 . Mõju vähendamine põhja- ja pinnaveele 45 10.2 . Mõju vähendamine taimestikule ja loomastikule 46 10.3 . Negatiivse mõju vähendamine inimese heaolule ja tervisele 46 10.3.1. Turbatolm 46 10.3.2. Müra 46 10.3.3. Õhusaaste 47 10.3.4. Töökeskkond 47 10.4 . Mõju vähendamine kinnisvara hindadele 47 10.5 . Sotsiaalmajanduslike probleemide minimiseerimine 47 10.6 . Muude mõjude, eelkõige tuleohu vähendamine 47 11. KMH avalikustamine ja sellele järgnev kavandatav keskkonnaseire 48 Hindamistulemuste kokkuvõte, järeldused ja soovitused 49 Kirjanduse loetelu 50

Lisad 52

Lisa 1. Maavara kaevandamise loa taotlus 54 Lisa 2. KMH algatamise otsus 57 Lisa 3. Kirjavahetus huvigruppidega 58 Lisa 4. KMH avaliku arutelu protokoll 94 Lisa 5. KMH programm 101 Lisa 6. KMH programmi kinnitamine Tartu Keskkonnateenistuse poolt 107 Lisa 7. EMK protokoll nr — 161; 07.04.1994 108 Lisa 8. EMK protokoll nr — 98-64; 23.09.1998 110 Lisa 9. Kaevandamise luba 114 Lisa 10. EMK protokoll nr — 06-32; 28.03.2006 116 Lisa 11. Elanike küsitluse ankeedid 119 Lisa 12. Kaevude seisundi aktid 126 Lisa 13. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringust 133 Lisa 14. Vara valla üldplaneeringut puudutavad dokumendid 136 Lisa 15. Veeanalüüsid 149 Lisa 16. Loomastiku ekspertiis 160 Lisa 17. Vee-elustiku ekspertiis 170 Lisa 18. Müra ja tolmu mõõtmise andmed 174 Lisa 19. Kinnisvara ekspertiis 191 Lisa 20. KMH avaliku arutelu dokumendid 192 Graafiline lisa 1

Sissejuhatus

Käesolev töö käsitleb keskkonnamõju hindamist seoses Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala planeeritava kasutuselevõtuga. Arendajaks on kontserni Fortum Tartu koosseisu kuuluv AS Tartu Jõujaam, kes esitas kaevandusloa taotluse 96,02 ha suurusele Keressaare maardla põhjaosas asuvale osaliselt mahajäetud turbatootmisalale (joonis 1, gr. lisa 1). Tulevase mäe- eraldise planeerimisel ja kaevandusloa taotluse esitamisel lähtuti asjaolust, et eelkõige tuleb turvas ära kaevandada neilt mahajäetud aladelt (68 ha), kus kunagi on seda juba alustatud, kuid turbavarusid on seal veel arvestataval hulgal või on osale taotletavale alale (28,02 ha) juba eelnevalt rajatud eelkuivenduse võrk seoses karjääriviisilise kaevandamisega (gr. lisa 1). Eelnimetatud aladel on seega rikutud looduslik seisund ning neid eelistatigi seepärast ida- ja lõunapoolsetele looduslikus seisundis olevatele Keressaare maardla osadele. Keskkonnamõju hindamise seoses Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga esitatud kaevandusloa taotluse alusel (lisa 1) algatas Tartumaa Keskkonnateenistus (lisa 2). Arendustegevuse eesmärgiks on kasutada kaevandatavat turvast Tartu linna kütteks. Koos kõikide huvigruppidega (lisa 3) toimus keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu (lisa 4) oktoobris 2007. a Vara Vallavalitsuses. Kesk- konnamõju hindamine tehti vastavalt programmile (lisa 5), mis kiideti heaks Tartu- maa Keskkonnateenistuse poolt (lisa 6). Keressaare turbamaardla varud kinnitati tervikuna Eesti Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni istungi protokolliga nr 161; 07.04.1994.a (lisa 7) ja maardla kanti riiklikku registrisse (keskkonnaregistri maardlate nimistu) Eesti Maavarade Komisjoni (EMK) protokollilise otsusega nr. 98-64; 23.09. 1998 (lisa 8); registrikaart nr 0257. Taotletava Keressaare turbatootmisala varu on 251 tuh tonni (lisa 1). Käesoleval ajal kaevandab AS Tartu Jõujaam Keressaare mäeeraldiselt turvast 172,20 ha-lt (lisa 9). Keskkonnamõju hindamise viis läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse töögrupp, kuhu kuulusid juhtiveksperdid Mall Orru, litsents KMH 0125; 04. 08. 2008 ja Rein Ramst. Erialaekspertidena kaasati Rein Perens, Andreas Schmied, Mati Lelgus Eesti Geoloogiakeskusest (veeuuringud), Hans Orru (müra ja tolm ning selle mõju inimese tervisele) Tartu Ülikoolist, Arvo Tuvikene (vee-elustik) Eesti Maaülikoolist, Nikolai Laanetu (loomastik ja jahiulukid) OÜ-st Lutra, Silvi Merilo (kinnisvara) OÜ-st Aarete Kinnisvara. Müra ja tolmu mõõtis Siim Kinnas Tartu Ülikooli töökeskkonnalaborist. Graafilised lisad koostas Virge Jõgi Eesti Geoloogiakeskusest. Ekspertgrupp tänab koostöö ja dialoogi eest Tartumaa Keskkonnateenistust, Vara Vallavalitsust ning AS Tartu Jõujaamast Mati Kermast ja Margo Külaotsa. Samuti saime igakülgset informatsiooni taotletava turbatootmisala ümbruskonnas olevate talude omanikelt, kes osalesid KMH käigus kaevude aktide ja piirkonna situatsiooni iseloomustavate küsitluslehtede koostamisel. KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel arvestati erinevate huvigruppide (ümbruskonna talude omanikud, ökoloogid, botaanikud, zooloogid, keskkonna- spetsialistid, turba kaevandajad jt ) seisukohtadega.

Joonis 1. Taotletava Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala laienduse asendiskeem (väljavõtte Eesti Baaskaardi 1 : 50 000 lehest)

6 1. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise meetodid ja alusdokumendid

Keskkonna mõju hindamise seoses Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala kasutuselevõtuga algatas Tartumaa Keskkonnateenistus (kiri nr 41-12- 1/2540; 05.07.2006) AS Tartu Jõujaama poolt esitatud kaevandusloa taotluse alusel (lisa 2). Tartumaa Keskkonnateenistuse teade keskkonnamõju hindamise algatamisest seoses Keressaare maardla põhjaosas asuva mahajäetud turbatootmisala ja lääneosas paikneva, osaliselt eelkuivendatud vanade karjääride ala planeeritava kasutusele- võtuga ilmus ka väljaandes: Ametlikud Teadaanded (lisa 2). Planeeritava mäeeraldise turbavaru uuriti Eesti Geoloogiakeskuse poolt 1985. a (Klimenko, 1985; EGF 5227). Keressaare turbamaardla pindala on 751,29 ha ning maardla koguvaru kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni protokollilise otsusega nr. 161; 07.04.1994. a aktiivse tarbevaruna, millest oli vähe- lagunenud turvast 1255 tuh tonni ja hästilagunenud turvast 1595 tuh tonni (lisa 6). Keskkonnaministri 02.12.1998 määrusega nr. 69 kanti Keressaare turbamaardla varud keskkonnaregistri maardlate nimistusse (registrikaart nr. 0257). KMH 28.03.2006. a protokollilise otsusega nr 06-32 hinnati Umbjärve kaitsetsoonis 0,56 ha-le jääv hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 2 tuh tonni ümber passiivseks tarbevaruks (lisa 9). Vastavalt esitatud kaevandusloa taotlusele on taotletava ala (96,02 ha) tarbevaru 251 tuh tonni, millest vähelagunenud turvas moodustab 114 tuh tonni ja hästilagunenud turvas 137 tuh tonni (lisa 1). Turbalasundi keskmine paksus planeeritaval alal on 2,1 m, sealhulgas vähe- lagunenud turbakihi paksus 1,01 m ning hästilagunenud turbal 1,13 m. Rajatava vee- eraldussüsteemi äravooluks on Kääpa jõgi, kuhu juhitakse vesi ka olemasolevalt Keressaare mäeeraldiselt. Planeeritava mäeeraldise vanadele freesväljakutele on osaliselt istutatud metsa ja külvatud jõhvikat. Lääneosas esineb osaliselt kinnikasvanud turbakarjääride ala. KMH koostamise käigus vaadeldi ka tegutsevat Keressaare mäeeraldist. Käesoleval ajal kaevandab AS Tartu Jõujaam turvast 172,20 ha-lt vastavalt kaevandusloale TARM – 063 (lisa 9). Kavandatavaks tegevuseks on turba kaevandamine Keressaare maardla põhja- ja lääneosast 96,02 ha suuruselt alalt Tartu maakonnas Vara vallas. Turba kaevandamine nähakse ette freesmeetodil Haku tootmistehnoloogiat kasutades 25 aasta jooksul maksimaalselt mahus 12 tuh tonni turvast aastas. Turba väljavedu hakkab toimuma ka laiendatavalt alalt, sarnaselt tegutseva mäeeraldisega, lääne suunas Jõhvi –Tartu teele (gr. lisa 1). Planeeritav mäeeraldis paikneb Keressaare turbamaardla põhja- ja lääneosas, tegutsevast mäeeraldisest vahetult lääne ja põhja pool (gr. lisa 1). Arendaja, AS Tartu Jõujaama eesmärgiks on Tartu linnas katlamajade kütteturbaga varustamine. Alal on moodustatud riigile kuuluv katastriüksus, mille sihtotstarbeks on turbatootmismaa, samuti jäävad osaliselt selle piiresse 13 eravalduses olevat katastriüksust (gr. lisa 1). Keressaare turbatootmisala laienduse turba kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine tehti vastavalt keskkonnamõjude hindamise programmile (lisa 5), mille avalik arutelu toimus oktoobris 2007. a Vara vallavalitsuses (lisa 4). Pärast avalikku arutelu täiendati programmi vastavalt arutelu käigus üleskerkinud küsimustele. Võeti arvesse ja uurimise alla eelkõige ümbruskonna elanike mured, et selgitada välja kaevandamisega tekkida võivad kaevude veetasemete muutused. Samuti arvestati asjaoluga, et tolmu, müra, loomastiku ja vee-elustiku

7 kaitseks jäävad kaevandamata taotletava ala ääred, st säilib vähemalt 50 m laiune, paiguti ka laiem, rohevöönd. Avaliku arutelu koosoleku protokoll, osavõtjate nimekiri, saabunud asjakohased kirjad ja nende vastused on toodud lisades (3, 4, 5). Keskkonnamõju hindamise aruandele on lisatud taotletavat ala ümbritsevate talude elanike arvamused turba kaevandamise laiendamise mõjust nende elukvaliteedile küsitluslehtedena (lisa11). Aruandele on lisatud ka töö käigus kohapeal vaatluse ja küsitluse käigus koostatud kaevude seisundi aktid (lisa12). Tehti ekspertiis loomastiku, taimestiku, vee-elustiku ja kinnisvara seisundi hindamiseks (lisa16,17, 19 ). Mõõdeti tolmu ja müra taset (lisa 18). Analüüsiti kaevude ja Vara oja vee põhilisi füüsikalis-keemilisi näitajaid (lisa15). Keskkonnamõju hindamise programm kiideti heaks Tartumaa Keskkonna- teenistuse poolt (Ametlikud Teadaanded; (lisa 6)). Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati ka kavandatava tegevuse vastavust Tartumaa maakonnaplaneeringule (kinnitatud maavanema otsusega nr. 1537; 23.04.1999) ja Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule: “Asustust ja maakasustust suunavad keskkonnatingimused” (kinnitatud maavanema otsusega nr. 683; 22.06.2006), ning 17.10.2007 otsusega nr 183 (lisa 13, 14). kooskõlastatud Vara valla üldplaneeringule. KMH läbiviimisel järgiti koolitusfirma EMI-ECO keskkonnamõju hindamise koolituskursust ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemiseaduse nõudeid, mis seisneb prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises määrustega kehtestatud piirnormidega. Mõjude puhul, mille kohta piirnormid puuduvad, kasutati vastava valdkonna spetsialistide eksperthinnanguid. Võrreldi alternatiivsete tegevuskavade keskkonnamõju ja tehti soovitus optimaalse variandi rakendamiseks. Töö tegemisel lähtuti järgnevatest seadustest ja muudest õigusaktidest: Keskkonnmõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; vastu võetud 22.02.2005. a. (kehtiv redaktsioon 18.12.2008., RT I 2009, 3, 15). Looduskaitseseadus (RK 21.04.2004., kehtiv red. 01.07.2009., RT I 2009, 35, 232), Veeseadus (RK 11.05.1994, kehtiv red. 18.04.2009, RT I 2009, 20, 131), Välisõhu kaitse seadus (RK 05.05.2004, kehtiv red. 06.04.2009, RT I 2009, 19, 118), Välisõhu saastatuse taseme määramise kord (KM 22.09.2004, kehtiv red. 12.04.2006., RTL2006, 33, 591), Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühis- kasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (SOM 04.03.2002, kehtiv red. 14.03.2002, RTL 2002, 38, 511), Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (VV 31.07.2001, kehtiv red. 15.01.2009., RT I 2009, 7, 47). Töö tegemisel oli abiks käsiraamat “Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine” (koostanud T. Põder). KMH aruannet täiendati ja parandati vastavalt avalikul arutelul üleskerkinud küsimustele ja ettepanekutele. Avalik arutelu toimus Vara vallas 08.09.09.

2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Kavandatavaks tegevuseks on turba kaevandamine 96,02 ha suuruselt pinnalt Tartu maakonnas Vara vallas (gr. lisa 1). Planeeritav mäeeraldis paikneb Keressaare maardla põhja- ja lääneosas ning piirneb kaevandatava mäeeraldisega (gr. lisa 1), mille pindala on 172,20 ha. Tegevuse eesmärgiks on arendajal AS Tartu Jõujaam Tartu linna katlamajade kütteturbaga varustamine. Planeeritava kaevandusala keskosas on riigimaa ning äärealadel 13 eravalduses olevat katastriüksust (gr. lisa 1). Enne kaevandamise

8 alustamist tuleb arendajal sõlmida kokkulepe ja saada nõusolek nende turbavarude osas, mis asuvad eramaal. Orienteeruv turbavaru taotletaval Keressaare turbatootmisalal on vastavalt esitatud kaevandusloa taotlusele 251 tuh tonni (lisa 1). Keressaare uuelt turbatootmisalalt planeeritakse kaevandada turvast 25 aasta jooksul maksimaalse aasta- toodangu mahuga kuni 12 tuh tonni. Tulenevalt kütuseturu arengust ja kontserni Fortum Tartu küttevajadusest (vt ptk. 3) ning seoses koostootmisjaama käikulaskmisega 2009. aasta esimesel poolel on ettevõtte peamised suunad kütuse valikul, lähtudes katelde parameetritest, järgmised: - koostootmisjaamades kasutatakse 55-70% ulatuses freesturvast ning 30-45% puitkütuseid; - esimene eelistus on omatoodetud freesturbal Möllatsi, Laukasoo ja Keressaare maardlatest. Omatoodetud turvas garanteerib põhiosas Tartu katlamajade varustamise turbaküttega. Puudujääv osa tuleb juurde osta teistelt turbatootjatelt; - uue taotletava ala kasutuselevõtu tingib asjaolu, et praegune puudujääv ostuturvas tuuakse Tartusse Ida-Virumaalt 150 km kauguselt. Kuna transpordil on omahinnas suur osatähtsus, siis kajastub see ka soojatarbija poolt makstavas hinnas. Uute turba kaevandusalade kasutuselevõtu üks eesmärke on alandada toodetud soojuse omahinda Tartu linnas, sest siis toimuks vajamineva turba vedu ainult 20-40 km kauguselt. Samuti ei ole siin vähetähtsad ka keskkonnaaspektid, sest vedu Ida- Virumaalt koormaks veel niigi tiheda liiklusega Jõhvi–Tartu maanteed. Olemasolevaid turbavarusid (251 tuh tonni) taotletaval alal kavatseb AS Tartu Jõujaam kaevandada 25 aasta jooksul. AS Tartu Jõujaam arengukava esitatakse ptk-s 3 “AS Tartu Jõujaama kütuse varumise ja tootmise strateegia” Esimene keskkonnaekspertiis uute turba kaevandusalade asukoha valikule tehti juba 1994-ndal aastal töös: “Keressaare, Laukasoo ja Möllatsi soode keskkonnaekspertiis. Turba kaevandamisega kaasnevate võimalike keskkonna- mõjutuste hindamine” (Ilometsa jt., 1994). Keressaare osas valiski arendaja välja ja esitas kaevandusloa taotluse uutele taotletavatele aladele põhiliselt nimetatud ekspertiisi andmetele toetudes. Käesoleval ajal kaevandab Keressaare mäeeraldiselt (foto 2.1) turvast OÜ Lauka Turvas, mis kuulub AS-le Tartu Jõujaam. Viimane kuulub omakorda kontserni Fortum Tartu ning tema peamiseks tegevusalaks on turbatootmine. Ettevõttel on kütteturba kaevandamisluba (TARM-063; 12, 12, 2004) 172,20 ha-l Tartu maakonnas asuvas Keressaare turbamaardlas (lisa 9). Turvast turustatakse Eestis ning peamiselt Fortum Tartu kontserni siseselt. Seda kasutatakse Tartu linna kütteks.

3. AS Tartu Jõujaama kütuste varumise ja tootmise strateegia 3.1. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus

2005. aastal omandas AS Tartu Jõujaam Hollandi firmalt Nevema B.V. 100%- lise osaluse osaühingus Lauka Turvas ja 2006. – 2007. aastal mindi üle efektiivsemale Haku tootmistehnoloogiale, mis võimaldab toodetud turvast paremini säilitada ja tagab toodangu ühtlasema kvaliteedi. Katlamajad vajasid 2007. – 2008. aastal freesturvast 220 000 MWh, tükk- turvast 29 500 MWh ja hakkepuitu 56 000 MWh tootmiseks.

3.2. Kütustega varustamise prognoos 2009. – 2012. (2018.) a.

Tulenevalt kohaliku kütuseturu arengust ja kontserni Fortum Tartu küttevajadustest seoses koostootmisjaama käikuandmisega 2009. aasta esimesel poolel on peamised suunad kütuste valikul lähtudes katelde parameetritest järgmised: Koostootmisjaamas kasutatakse 55% - 70% ulatuses freesturvast ja 30 - 45% ulatuses puitkütuseid (lähtuvalt turusituatsioonist, hinnapoliitikast , CO2 kvootidest ) Esimene eelistus on omatoodetul freesturbal Möllatsi, Laukasoo ja Keressaare maardlates Puudujääv osa tuleb juurde osta teistelt turbatootjatelt Puitkütuste osa kaetakse sisseostetava puitkütustega, eesmärgiga 90% vajaminevast küttest osta 2 – 3 strateegiliselt koostööpartnerilt – tarnijalt.

Aasta Omatoodetud Ostetud Tükkturvas Puiduhake Kokku freesturvas freesturvas 2008 140 000 120 000 30 000 56 000 346 000 2009 164 000 140 000 30 000 270 000 604 000 2010 200 000 140 000 35 000 270 000 645 000 2011 200 000 140 000 35 000 270 000 645 000 2012 300 000 40 000 35 000 270 000 645 000 Tabel 1. Kütusehanke prognoos aastateks 2008 – 2012 (MWh)

Kontsern Fortum Tartu kohalike kütuste vajaduste katmisel on oluline kütusetarne stabiilsuse tagamine ja konkurentsivõimeline toasooja hind. Mõlema eesmärgi puhul on oluline toota ise arvestatav osa vajaminevast kütusest.

3.3. Uute maardlate kasutuselevõtt

Lähtudes omatoodetud turba tootmismahu suurendamisest, on seatud eesmärgiks nii Keressaare kui ka Laukasoo mäeeraldiste laiendamine. Selleks algatati mõlemas maardlas keskkonnamõjude hindamise programm, millega alustati 2006. aasta suvel. Eesmärgiks on saavutada 2009. aastal KMH aruande kinnitamine. Antud laiendamisprogrammi iseloomustab alljärgnev tabel.

Turbamaardla Taotletav Kaevandamisperioodi Kaevandatav aasta pindala (ha) pikkus maht (tonnides) 1. Keressaare 96 25 12 000 2. Laukasoo maardla 244 25 29 000 Raudsaare tootmisala Tabel 2. Uute alade kasutuselevõtt.

Aastane tootmismaht võimaldaks toota 90 – 100 000 MWh freesturvast aastas. Samas tuleb arvestada, et kõiki taotletuid hektareid ei ole võimalik loodushoiu seisukohalt kasutusele võtta, mis vähendaks muidugi ka tootmismahtusid. Miks oleks vajalik kasutusele võtta uued maardlad?

10 Praegune ostuturvas tuuakse Tartusse Ida-Virumaalt ehk 150 km kauguselt. Kuna transpordil on omahinnas suur osatähtsus, siis kajastub see paratamatult ka soojatarbija poolt makstavas hinnas. On oluline vahe, kas küte tuleb 150 km või 20– 40 km kauguselt. Rabade kasutuselevõtu peamine eesmärk on alandada toodetud soojuse omahinda Tartu linnas ja olla konkurentsivõimeline ka pikas perspektiivis.

Koostas: Mati Kermas

4. Keressaare turbamaardla uue turbatootmisala kasutuselevõtu põhjendus

Olemasolev kaevandusluba kehtib kasutuses oleval mäeeraldisel aastani 2019, kusjuures lubatud aastane kaevandatav maht on 23 tuh tonni ning kaevandatavaid varusid 347 tuh tonni (lisa 9). Tulenevalt kohalike kütuste turu arengust ja kontserni Fortum Tartu küttevajadustest seoses koostootmisjaama käivitamise ja käiku- laskmisega 2009. a esimesel poolel, on peamised suunad kütuste valikul, lähtudes katelde vajadustest, järgmised: - koostootmisjaamades kasutatakse 55-70% ulatuses freesturvast ning 30-45% puitkütuseid; - esimene eelistus on omatoodetud freesturbal Möllatsi, Laukasoo ja Keressaare maardlast. Seoses koostootmisjaama katsetustega ja käikulaskmisega 2009 aastal suureneb oluliselt ka kohalike kütuste vajadus. Freesturvast vajatakse 455000 MWh tootmiseks aastas, seda koos Anne katlamaja vajadustega. Et varustada Tartu linna optimaalselt ja tõrgeteta soojus- ja elektrienergiaga, ongi üleskerkinud situatsioonis AS Tartu Jõujaama üheks prioriteediks uute tootmispindade kasutuselevõtt, milleks arendaja esitaski Tartumaa Keskkonnateenistusele kaevandusloa taotluse (lisa 1).

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Geoloogiline ehitus

Käesolevas peatükis on kasutatud 1980. a uurimistöö (Merilain jt, 1980) tulemusi. Kaevandamiseks taotletav Keressaare turbamaardla põhjaosa turbatootmisala asub Kagu-Eesti lavamaa põhjaosas Devoni platoo lainjal moreentasandikul ning jääb Peipsi-äärse madaliku ja Vooremaa vahetusse naabrusse. Aluspõhja moodustavad antud piirkonnas Kesk-Devoni ladestiku Aruküla lademe (D2 ar) nõrgalt tsementeerunud liivakivi ja aleuroliit. Punakaspruun aleuroliitne ja kohati savikas murenenud liivakivi on maapinnast 3,8 m sügavusel ning lademe täispaksus ulatub 80 m-ni. Aluspõhja kivimeid katva Kvaternaarsete setete kompleksi keskmine paksus on 5-15 m. Setted on esindatud järgmiste geneetiliste tüüpidega: - liustikusetted - jääsulavete setted - jää-järvelised setted - järve- ja soosetted

Liustikusetted (gIIIjr) levivad peaaegu kõikjal aluspõhja kivimite peal esimese kvaternaarsete setete kihina. Keressaare soos ja selle ümbruses on liustikusetted peamiseks kvaternaarsete setete tüübiks. Liustikusetete paksus on tavaliselt 3-5 m. Nad on esindatud peamiselt liivsavimoreeniga. Moreen on punakas-

11 kuni hallikaspruun ning sisaldab liiva-kruusa vahekihte ja veeriseid, kohati esineb ka savikamaid vahekihte. Jääsulavete setted (fIIIjr) on antud piirkonnas esindatud kõikide fraktsioonidega (peenliivast veeristeni) ning on omakorda põimunud liustiku ja jää- järveliste setetega. Setete paksus oosis on orienteeruvalt 4-5 m. Setete granulomeetriline koostis on väga mitmekesine. Leidub kõiki fraktsioone peeneteralisest liivast rahnudeni. Jääjärvesetted (lIIIjr) esinevad Keressaare soo piirkonnas laiguti, moodustades tasandikke. Setted on esindatud madalaveelise faatsiesega, peamiselt hallide ja kollakashallide liivade, saviliivade ning liivsavidega, mis on omavahel läbi põimunud ning moodustavad 1,5-3,5 m paksusi settekomplekse. Liivsavi ja saviliiv on sinakashalli või hallikaspruuni värvusega ning sisaldavad vähesel määral kruusa vahekihte. Kihilisus on nõrgalt välja kujunenud. Järvesetted (lIV) levivad laiguti soo piires turba all, kihi paksuga 0,7-1,0 m. Soosetted (bIV) levivad reljeefi madalamates osades ning lasuvad omakorda kas liustiku-, jääjärve- või järvesetetel. Keressaare maardla piires ulatub turba paksus maksimaalselt tema lõunaosas 8,2 m-ni, keskmiselt aga 3,5-4,0 m. Turbalasundi keskmine paksus planeeritaval mäeeraldisel on 2,1 m, millest vähelagunenud turvast on 1,04 m ja hästilagunenud turvast 1,13 m. Turbalasundi lamamiks on jääjärveline saviliiv ja liiv, paiguti ka järvemuda.

5.2. Turbavarud (Eesti Vabariigi 2007. aasta maavaravarude koondbilansi seisuga 31.12.2007. a).

Keressaare turbamaardla turbavarude hulk on kokku 1871,7 tuh tonni, millest aktiivset tarbevaru on 1869,7 tuh tonni ning passiivset tarbevaru 2 tuh tonni (Keres- saare Umbjärve kaitsetsoon). Aktiivne tarbevaru jaotub alljärgnevalt: - Lauka Turvas OÜ mäeeraldisel 717,4 tuh tonni - Taotletaval mäeeraldisel 251,0 tuh tonni - Looduslikul alal 901,3 tuh tonni

5.3. Hüdrogeoloogilised tingimused

Käesolevas peatükis on kasutatud 1980. a uurimistöö (Merilain jt, 1980) ning 1994. a. uuringutöö (Kulp jt, 1994) tulemusi. Käsitletava ala hüdrogeoloogilise läbilõike ülemises osas saab välja eraldada Kvaternaari põhjaveekompleksi (Q) ja aluspõhjalise Kesk-Devoni (D2) Tartu põhjaveekompleksi. Kvaternaari veekompleks liigestub Keressaare maardla piirkonnas järgmisteks veekihtideks: Soosetete veekiht (b IV) on uuringualal kõige ülemiseks vabapinnaliseks vee- kihiks, mille veed on seotud mitmesugust liiki raba-, siirdesoo- ja madalsooturbaga. Veetase asub looduslikes tingimustes 0,1-0,5 m sügavusel maapinnast, freesturba tootmisalal on kuivendusvõrgu veetaset alandatud 1,0- 1,5 m võrra. Soosetete veekihi alumise veepideme moodustavad saviliiv ja saviliivmoreen. Veekihi toitumine toimub valdavalt sademete arvel, soo servaaladel ka teiste pinnasevee kihtide arvel.

12 Turbalasundi veetaseme aastase kõikumise amplituud ei ületa 0,5 m. Turba keskmine filtratsioonikoefitsient on Keressaare turbalasundis saadud arvutuslikult, kasutades turba lagunemisastme ja lasunditüübi näitajaid. Keskmine filtratsioonikoefitsient on 0,67 m/d. Turbalasundi vesi on suure orgaanikasisaldusega, mida näitab pruunikas värvus ja humiinhapetest tingitud spetsiifiline kõrvalmaitse. Vesi on mage (mineraal- susega 0,2 g/l) ja nõrgalt happelise reaktsiooniga. Soosetete vesi ei sobi kasutada joogiveena. Keemiliselt tüübilt on soovesi kloriidne-vesinikkarbonaatne kaltsiumiline või kloriidne-vesinikkarbonaatne naatriumi-magneesiumi-kaltsiumiline. Jääjärvesetete veekiht on vabapinnaline. Pinnasevee tase on orienteeruvalt 0,8…2,5 m sügavusel maapinnast. Veekiht on seotud peeneteraliste, kohati savikate liivadega. Veekihi toitumine toimub sademete infiltratsioonil. Veekiht on väikese paksusega (2-3 m) ja veeandvusega. Kaevude erideebetid ei ulatu üle 0,2 l/s. Vee mineraalsus on 0,4-0,6 g/l. Veekihi praktiline tähtsus on väike. Liustikusetete veekihi sügavus on 1,5-4,0 m maapinnast. Veed on tavaliselt vabapinnalised. Üksikute pumpamistega proovitud kaevude erideebetid ei ületa 0,06 l/s (Merilain jt, 1980). Vee mineraalsus on piirides 0,4-0, 6 g/l. Keemiliselt tüübilt on vesi vesinikkarbonaat-magneesiumiline või vesinikkarbonaat-kloriidne kaltsium-magneesium-naatriumiline. Vähese veerikkuse tõttu on vaadeldava veekihi praktiline tähtsus suhteliselt väike. Kesk-Devoni (Tartu) veekompleks on seotud Kesk-Devoni ladestiku Aruküla lademe settekivimitega. Enam vettkandvaiks on nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud liivakivid ja jämedateralised aleuroliidid. Seda veekihti võivad pindmistest veekihtidest isoleerida sporaadiliselt levivad liustikusetetest moodustunud veepidemed, sügavamal lasuvatest veekihtidest aga savikad Narva lademe domeriidid. Vettkandvate kivimite filtratsioonikoefitsiendiks on proovipumpamistega saadud 0,4-13 m/d, mineraalsus on tavaliselt piirides 0,15-0,45 g/l. Keemiliselt tüübilt on vesi vesinikkarbonaatne kaltsium-magneesiumiline või magneesium-kaltsiumiline. Iseloomulik on suhteliselt suur raua sisaldus (1-6 mg/l). Piirkond on keskmiselt kaitstud. Eesti põhjavee kaitstuse kaart (Perens, 2001).

5.4. Põhja- ja pinnavee seisund ning kavandatava tegevuse mõju

2007. ja 2008. a mõõdeti Eesti Geoloogiakeskuse poolt Keressaare tegutseva ja planeeritava turbatootmisala lähiümbruses olevate kaevude veetaset. Mõõdistamisi tehti aastaringselt 11-s salvkaevus (tabel 5.1). Keskkonnamõju hindamise käigus mõõdeti veetaset neljal aastaajal. Mõõtmisi tegid vanemhüdrogeoloog Andreas-Erik Schmied ja vanemgeoloog Mati Lelgus. 1995. aastal mõõtis samades kaevudes veetaset AS Kobras. See annab võimaluse võrrelda veetasemeid ja nende muutusi viimase 15 aasta jooksul, mil Keressaarest on kaevandatud turvast 177,10 ha-lt. Mõõtmiste tulemusel on toodud tabelis 5.1 ja joonistel (5.1-5.10), kus esitatakse nii Eesti Geoloogiakeskuse (2007, 2008) kui ka AS Kobras (1995) andmestik. Tabelist 5.1 ja joonistelt 5.1-5.10 nähtub, et veetasemed kaevudes kõiguvad nii kuude kui ka aastate lõigus.

13 Näiteks kaevus nr 1 on veetase maapinnast miinimumperioodil (10.12.07, 23.07.08) 8,24-5,65 m sügavusel, suhteliselt madalad veetasemed (7,24-8,18 m) olid ka 1995. a juulis ja oktoobris. Samuti on ka teiste KMH töö käigus mõõdetud kaevude veetasemete miinimumid juulis, kus nende veetase on teiste kuudega võrreldes ca 1,5 m võrra madalamal (tabel 5.1). Kõige kõrgemal oli kaevude veetase märtsis, aprillis ja novembris, kus see oli osades kaevudes tõusnud kuni 2,10 m. 1995. a mõõtmisandmed näitavad, et seoses pikaajaliste kuivade ilmadega oli veetase üsna madal kaevudes ka oktoobris ja novembris, mis võrreldes märtsi mõõtmiste tasemetega oli langenud paiguti maksimaalselt kuni 3,5 m, keskmiselt 1,80 m. Põhiliselt on turbamaardlat ümbritsevates taludes väga erineva sügavusega, üsna madalad salvkaevud (2,9-6,9 m), seega on nende veetase tihedalt seotud sademete hulgaga. Uuritud alal on sügavaimaks kaev nr 1 — 10,3 m. Kaevu suurem sügavus on tingitud sellest, et see asub künka lael. Kui võrrelda omavahel 1995. a ja 2007-2008. a veetasemeid, siis võib öelda, et sademeterikkal perioodil tõusis veetase kõikides kaevudes keskmiselt 1,5 m võrra. Seega kõige suurem mõju salvkaevudes on ikkagi sademetel. Kaevude veetasemete määramise käigus koostati ka kaevu olukorra kohta akt (lisa 12). Juhul kui kaevu omanikku ei olnud kodus või ta elab seal ainult suviti, ei olnud omanikuga kooskõlastatud akti võimalik koostada. Turbatootmise alustamiseks on vajalik rajada eelkuivendusvõrk, mille eesmärgiks on alandada eelkõige turbalasundi veetaset. KMH läbiviimise käigus selgitati eelnevate geoloogiliste uuringute põhjal välja, et taotletava ala turbalasundi lamami absoluutkõrgus on 61,5-62 m. (Ramst, 1992). Ümbruskonna kaevude põhja absoluutkõrgused on põhiosas vahemikus 57,55- 60,41 (tabel 5.1), seega on nad allpool soovee alumist taset ning neid ei ohusta turbalasundi kuivendamine. Turba kaevandamisel tuleb eelkõige osutada tähelepanu veetaseme seisukorrale kaevudes nr 6 ja 7, sest need jäävad kõrgemale soovee tasemest. Juhul kui need kaevud jäävad väga veevaeseks tuleb neid süvendada 2,0-2,5 m võrra. Kuna kaevud jäävad rajatavast mäeeraldisest 500-700 m kaugusele, ja nende põhja kõrgus enamuses madalamale turbalasundi lamamist, ei ole kuivenduse mõju neile oluline. Seda väidet kinnitab ka Eesti Geoloogiakeskuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi poolt läbiviidud uuring: “Eesti soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete väljatöötamiseks” (Loigu jt. 2008). Töö tulemused näitasid, et kuivenduse mõju raadiuse ulatus aastaringsete mõõtmistulemuste alusel oli Mahtra rabas 50-80 m ning Elbu rabas maksimaalselt 200 m. Veetase soos sõltus suurel määral ka sademetest, vihmarikkal perioodil tõusis see eelnimetatud soodes maapinnani. Eelnevalt tehtud aastatepikkused uuringud näitavad, et turbalasundi kuivendamisel turba tootmise käigus on selle mõjuraadius sõltuvalt lasundi paksusest ja turba lagunemisastmest leitav valemi (Torfjanoi spravotšnik, 1982) ; L = 6,7 * k * h *t . L = mõju raadius (m) e. kaitsetsoon k = turba keskmine filtratsioonikoefitsient h = turba kihi keskmine paksus

14 t = turba eelkuivenduse aeg, t = 2 aastat e. 730 päeva L = 6,7 * 0,08* 2,1*730 = 74,20 m

15 Kaevude veetasemete mõõtmiste andmestik Tabel 5.1.

OÜ Geoloogiakeskuse andmed

Kaevu nr. Maapinna abs. kõrgus Kaevu sügavus Veetase maapinnast (m) Küsiti järgi Küsiti järgi Talu nimi Omaniku nimi kaardil kaevu juures (m) maapinnast (m) 10.12.2007 10.04.2008 23.07.2008 5.11.2008 veetase max, m veetase min, m 1 Uus-Pikamäe Anne Luik 68,86 10,3 8,65 7,34 8,24 6,67 _ _ 2 Söödi Helvi Valmas 65,93 6,45 3 1,51 4,09 1,97 maapinnani u.4 3 Turbatootmise OÜ Lauka 70,45 u.28 8,2 8 8,5 6,98 _ _ keskus,puurkaev Turvas 4 Plonni Kalju Pedak 66,42 3,5 1,45 0,36 1,5 0,37 maapinnani peaaegu kuiv 5 Singli Tarmo Leini 65,42 u.7 u.5 mõõta ei saa _ _ u.3,5 6-6,5 (Mesikäpa) 6 Otsa tühi,suvekodu 70,25 6,9 3,68 2,45 3,75 2,98 _ _ 7 Männi(Otsa) Arvo Selleke 69,98 5,4 3,9 3,35 3,4 3,04 u.2 kuivaks ei jää 8 Uus-Undi tühi 63,71 3,3 0,9 0,36 1,74 0,48 _ _ 9 Kontori Marius Lillmaa, 63,00 5,45 0,75 0,4 3,41 0,83 maapinnani u.5 Egge Pärn 10 Kontori tühi,suvekodu 63,91 _ mõõta ei saa _ _ _ _ _ 11 Undissaare Vello Konks 65,21 2,9 1,65 _ 1,59 _ maapinnani suviti peaaegu kuiv AS Kobras andmed

Kaevu nr. Maapinna abs. kõrgus Kaevu sügavus Veetase maapinnast (m) Talu nimi Omaniku nimi kaardil kaevu juures (m) maapinnast (m) 7.03.1995 28.07.1995 5.10.1995 6.11.1995 1 Uus-Pikamäe Anne Luik 68,86 9,93 4,51 7,24 8,18 8,29 2 Söödi Elgi Valmas 65,93 6,49 2,44 4,01 4,76 5,01 3 Turbatootmise OÜ Lauka 70,45 _ _ _ _ _ keskus,puurkaev Turvas 4 Plonni Kalju Pedak 66,42 3,86 0,22 1,69 2,21 2,87 5 Singli Antonina 65,42 5,87 3,04 4,07 4,52 4,77 Nikolajevna 6 Otsa Eevi Kuustemäe70,25 6,52 2,57 2,82 3,27 3,22 7 Otsa Arvo Sellik 69,98 3,51 3,01 3,01 3,46 3,46 8 Uus-Undi Elvi Pedak 63,71 3,04 0,03 1,82 2,37 2,42 9 Kontori Arvo Uustalu 63,00 5,44 0,29 3,54 4,3 4,28 10 Kontori Kalju Nugin 63,91 _ _ _ _ _ 11 Undissaare Vello Konks 65,21 2,57 0,57 1,72 2,27 2,38 16 0

5 2007/2008 meeter 1995 6

10 detsemer märts aprill juuli oktoober november

kuu

Joonis 5.1. Veetaseme muutused Uus-Pikamäe kaevus.

2 r 3 2007/2008 meete 1995

detsemer märts aprill juuli oktoober november kuu

Joonis 5.2. Veetaseme muutused Söödi kaevus.

17 0

r 4

2007/2008 meete 5 1995

detsemer märts aprill juuli oktoober november kuu

Joonis 5.3. Veetaseme muutused Turbatootmise keskuse puurkaevus.

0,5

1,5 r

2007/2008 meete 2 1995

2,5

3,5

detsemer märts aprill juuli oktoober november kuu

Joonis 5.4. Veetaseme muutused Plonni kaevus.

18 0

2 r 3 2007/2008 meete 1995

detsemer märts aprill juuli oktoober november kuu

Joonis 5.5. Veetaseme muutused Singli kaevus.

0,5

1,5 r 2 2007/2008 meete 1995 2,5

3,5

detsemer märts aprill juuli oktoober november kuu

Joonis 5.6. Veetaseme muutused Otsa kaevus.

19 0

0,5

1,5

r 2

2007/2008 meete 2,5 1995

3,5

4,5

detsemer märts aprill juuli oktoober november kuu

Joonis 5.7. Veetaseme muutused Männi (Otsa) kaevus.

0,5

1 r 1,5 2007/2008 meete 1995

2,5

detsemer märts aprill juuli oktoober november kuu

Joonis 5.8. Veetaseme muutused Uus-Undi kaevus.

20 0

0,5

1,5

2 r 2,5 2007/2008 meete 1995 3

3,5

4,5

detsemer märts aprill juuli oktoober november kuu

Joonis 5.9. Veetaseme muutused Kontori kaevus.

0,5

1 r

2007/2008 meete 1995 1,5

2,5

detsemer märts aprill juuli oktoober november kuu

Joonis 5.10. Veetaseme muutused Undissaare kaevus.

21 5.4.1. Vee kvaliteedi näitajad

KMH läbiviimise käigus määrati kaevudes: vee temperatuur, elektrijuhtivus (µS/cm), elektritakistus (Ω cm), mineraalsus (g/l), soolsus (ppt), vees lahustunud hapnik (DO%), hapniku sisaldus (mg/l), PH ja redokspotentsiaal. Loetletud andmestiku on esitatud käesoleva peatükki tabelis 5.2. Tähtsamate füüsikalis- keemiliste näitude (PH, elektrijuhtivus, mineraalsus) kohta on esitatud ülevaatlikud joonised (joonis 5.11-5.13). Määrangute põhjal võib öelda, et kaevude vesi on neutraalse kuni aluselise reaktsiooniga (PH 6,81-9,38). Samuti on elektrijuhtivuse (400-900 µS/m) ja mineraalsuse (0,20-0,59) näidud iseloomulikud põhjaveele ning ei näita, et toimuks nende suurenemist soovete arvel.

5.4.2. Eesvoolude seisund

Põhiliseks eesvooluks planeeritavale Keressaare turbatootmisala laiendusele on Kääpa jõgi, mis on ülemjooksul süvendatud ja õgvendatud. Kääpa jõgi on Kullavere suurim lisajõgi, mis algab Keressaare raba kirdeosas asuvast Umbjärvest (gr. lisa 1), läbib maardla põhjaosa ning suubub Kullavere jõkke 6,1 km kaugusel suudmest. Jõe pikkus on 46 km ja valgala 366 km2. Jõgi on ülemjooksul mesotroofne. Põhjaloomastik on Kääpa jõe ülemjooksul liigirikas. Kalastik on ülemjooksul, Keressaare raba piirkonnas, liigivaene. Vee-elustiku täpsem iseloomustus on antud peatükis 5.6 ja lisas 17. Kääpa jões määrati keskkonnamõju hindamise käigus vee temperatuur, elektrijuhtivus (µS/cm), elektritakistus (Ω cm), mineraalsus (g/l), soolsus (ppt), vees lahustunud hapnik (DO%), hapniku sisaldus (mg/l), pH ja redokspotentsiaal. Loetletud andmed on esitatud ptk 5.4.1 ja tabelis 5.2. Määratud tulemused näitavad, et Kääpa jõgi toitub põhiliselt sademetest, vähesel määral ka turbalasundi ning soostunud metsa ja kuivendatud metsaalade kuivendusveest. Seda, et põhiosa toitumisel on mineraalainete vaestel sademete vetel, näitab asjaolu, et elektrijuhtivus on 37-43 µS/m, mineraalsus 0,030-0,035 g/l, mis on mitu korda väiksem kaevude näitajatest (tabel 5.1). Jõevee pH näit on 7,53-8,40, seega ei ole soovete osakaal Kääpa jõe veerežiimis oluline. Soovetele on iseloomulik, et nad kiiresti neutraliseeruvad pinnase- ja põhjavee mõjul. Kääpa jõe iseloomulikumad veekvaliteedi näidud on esitatud joonistel 5.11- 5.13. Kääpa jõest määrati laboratoorselt 4 korda aastas hõljuvaine sisaldus (mg/l), tehti vee üldanalüüs ning samuti analüüsiti üldfosfori (mg/l), biokeemiline hapniku- tarve (BHT5 ja BHT7) ja üldlämmastiku (mg/l N) sisaldus. Hõljuvaine sisaldus Kääpa jões on laboratoorsete määrangute alusel 3-7 paiguti 3-11 mg/l (lisa 15). Nimetatud näidud on alla lubatud piirmäära, mis on 25 mg/l. Siit järeldub, et neis punktides ei ole antud hetkel ohtu põhjaelustikule. Ainult ühes punktis on hõljuvaine näit 26 mg/l, mis ületab 1 mg/l võrra lubatud sisalduse. Turba kaevandamisel tuleb kindlasti pöörata tähelepanu sellele, et heljumit koguvad basseinid töötaksid nii, et Kääpa jõkke ei satuks üle lubatud normi turbaosakesi. Üldfosfori (<0,040-0,09 mg/l P), üldlämmastiku (0,9-1,4 mh/l N) ja biokeemi-

Tabel 5.2

Vee füüsikalis keemilised omadused

Vp Kuupäev Temperatuur, Erielektrijuhtivus, µS/m Elektrijuhtivus, µS/m Elektri- Mineraalsus, Soolsus, Happniku pH Redoks- ºC takistus, g/l ppt sisaldus potensiaal, Ohm.cm mV % mg/l 1 10.04.2008 6,89 696,0 456,0 2195,4 0,453 0,34 5,3 0,65 7,93 14 2 10.04.2008 3,22 371,0 216,0 4619,2 0,241 0,18 4,2 0,56 8,84 11 6 10.04.2008 5,71 901,0 569,0 1757,0 0,586 0,44 0,8 0,10 7,86 41 4 10.04.2008 5,05 488,0 302,0 3308,6 0,317 0,24 5,7 0,72 8,72 30 3 pk 10.04.2008 10,04 271,0 194,0 5165,6 0,176 0,13 0,2 0,02 8,80 25 3 sk 10.04.2008 4,04 428,0 257,0 3898,2 0,278 0,21 0,2 0,03 8,64 36 7 10.04.2008 5,05 855,0 529,0 1890,4 0,555 0,42 4,2 0,53 8,57 47 9 10.04.2008 3,91 536,0 320,0 3126,4 0,348 0,26 1,1 0,14 8,50 40 8 10.04.2008 4,90 219,0 135,0 7407,3 0,142 0,10 3,4 0,44 9,38 29 Kääpa jõgi 10.04.2008 5,80 54,0 34,0 29072,2 0,035 0,02 3,0 0,38 8,40 17 1 23.07.2008 7,74 762,0 511,0 1956,6 0,496 0,37 75,6 8,99 6,81 66 2 23.07.2008 8,09 403,0 273,0 3668,2 0,262 0,19 104,7 12,36 7,84 55 4 23.07.2008 10,25 436,0 313,0 3194,5 0,283 0,21 111,8 12,53 7,62 26 3a 23.07.2008 13,09 392,0 303,0 3303,0 0,255 0,19 97,3 10,22 7,89 28 3 23.07.2008 9,38 504,0 354,0 2828,7 0,328 0,24 107,2 12,27 7,43 75 6 23.07.2008 9,00 913,0 634,0 1577,3 0,594 0,45 53,2 6,13 7,03 56 7 23.07.2008 8,94 829,0 575,0 1739,1 0,539 0,41 76,1 8,78 7,38 49 Kääpa jõgi 23.07.2008 20,30 47,0 43,0 23436,3 0,030 0,02 65,8 5,95 7,53 33 8 23.07.2008 13,00 528,0 407,0 2459,2 0,343 0,26 51,1 5,37 7,42 40 9 23.07.2008 10,51 709,0 513,0 1949,1 0,461 0,35 66,3 7,38 7,23 41 11 23.07.2008 11,79 402,0 301,0 3323,6 0,262 0,19 30,9 3,34 7,46 -112 1 5.11.2008 9,14 707,0 493,0 2030,1 0,459 0,35 10,8 1,24 8,01 81 2 5.11.2008 8,63 506,0 347,0 2877,8 0,329 0,25 8,2 0,96 8,73 72 4 5.11.2008 9,16 515,0 359,0 2782,7 0,335 0,25 17,3 1,99 8,63 32 3 5.11.2008 8,78 326,0 225,0 4447,8 0,212 0,16 16,8 1,95 8,85 28 3a 5.11.2008 8,82 496,0 343,0 2916,0 0,323 0,24 14,8 1,72 8,93 35 6 5.11.2008 8,83 900,0 622,0 1608,3 0,585 0,45 12,8 1,48 8,24 53 7 5.11.2008 8,56 820,0 563,0 1777,6 0,533 0,40 14,9 1,74 8,75 49 9 5.11.2008 9,18 537,0 375,0 2667,9 0,349 0,26 9,0 1,03 8,32 46 8 5.11.2008 8,05 632,0 427,0 2341,4 0,411 0,31 10,3 1,21 8,42 50 23 Kääpa jõgi 5.11.2008 5,69 99,0 62,0 16022,8 0,064 0,05 11,5 1,44 8,89 30

700,0

600,0

500,0

400,0

300,0

200,0

100,0

0,0 Elektrijuhtivus, mS/m

1 Vp 2 6 4 3 pk 3 sk 7 9 8 Kääpa jõgi 1 2 4 3a 3 6 7 Kääpa jõgi 8 9 11 1 2 4 3 3a 6 7 9 8 Kääpa jõgi

Joonis 5.11. Elektrijuhtivus

24 0,600

0,500

0,400

0,300

0,200

0,100

0,000 Mineraalsus, g/l

1 Vp 2 6 4 3 pk 3 sk 7 9 8 Kääpa jõgi 1 2 4 3a 3 6 7 Kääpa jõgi 8 9 11 1 2 4 3 3a 6 7 9 8 Kääpa jõgi

Joonis 5.12. Mineraalsus

25 10,00

9,00

8,00

7,00

6,00

5,00

4,00

3,00

2,00

1,00

0,00 pH

1 2 6 4 3 pk 3 sk 7 9 8 Kääpa jõgi 1 2 4 3a 3 6 7 Kääpa jõgi 8 9 11 1 2 4 3 3a 6 7 9 8 Kääpa jõgi

Joonis 5.13. pH

26 lise hapnikutarbe (1,7-2,2 mg O2/l) näidud (lisa 15) on lubatud normi piires ning vesi kuulub heasse ja rahuldavasse veeklassi, vastavalt keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määrusele nr 33 “Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedi- näitajad ning veeklassile määramise arvud”. Selleks, et säiliks eesvoolus Kääpa jões elustik, tuleb eelkõige jälgida, et heljumi sisaldus ei ületaks lubatud piiri (25 mg/l) turbatootmise laienemisel. Selleks on vajalikud eelkõige korralikult töötavad ja tootmispindadele vastavad settebasseinid. Kord aastas on vaja teha analüüsid heljumi sisalduse määramiseks ja bioloogilise hapnikutarbe (BHT7) iseloomustamiseks.

5.5. Taimestik

Keresaare turbatootmisala laienduse ala ida- ja keskosa kujutab endast endist freesala, kust Tartu EPT kaevandas aastatel 1965-1980 alusturvast. Ala lääne- ja ede- laosa on rabamännik, kus esineb arvukalt vanu turbakarjääre. Käesolevaks ajaks on suurem osa vanade freesväljakute pinnast uuesti taimestunud. Ala läbivast vanast turba väljaveo teest ida poole jäävatel väljakutel kasvab tihedalt 1-5 m kõrgusi mände ja kaski. Rohurindes domineerib tupp-villpea (katvus 10- 15%), samblarinde (raba-karusammal, harilik palusammal, lainjas kaksikhammas, naaskel-porosamblik) katvus on 60-70%. Osaliselt täis kasvanud kraavides on ohtralt tupp-villpead ja turbasamblaid (Sph. riparium, Sph. balticum). Sellesse piirkonda on Eesti Metsainstituut ca 25 aastat tagasi külvanud jõhvikat ning paiguti kasvab seda kraavikallastel väga ohtralt ka praegu (joonis 5.14.). Taotletava laienduse põhjaossa vanast teest lääne pool on paarikümnele hek- tarile istutatud mändi (joonis 5.15.), ala põhjaservas alumisse rindesse ka kuuske. Väl- javeoteest vahetult lääne pool on väike Põhja-Ameerikast pärit puuliikide katseistan- dus (gr. lisa 1, joonis 5.16.). Siin on umbes 20 musta kuuske (Picea mariana), 50 ameerika lehist (Larix laricina) ning 3 keerdmändi (Pinus contorta). Lõunapoolsed, tegutseva freesalaga piirnevad vanad freesväljakud on ca 7 ha suurusel pinnal peaaegu taimestumata, siin kasvab paiguti hõredalt 1-3 m kõrgusi kaski ja mände (joonis 5.17.). Planeeritava laienduse lääneosa katab puisraba, kus esineb hulgaliselt keskmiselt 0,8 m sügavusi, 10 m laiusi ning 200 m laiusi vanu turbakarjääre (joonis 5.18.). Kuivenduse mõjul on puurindes männi kõrval üsna ohtralt ka kaske. Puhmarindes domineerib kanarbik, palju on ka kailu ning sinikat. Vanad karjäärid on täis kasvanud peamiselt tupp-villpead ja turbasamblaid. Lauka Turvas OÜ Keressaare mäeeraldisest vahetult lääne poole jääval osal esineb peamiselt puisraba, lääneservas on ka rabamännikut ning siirdesootaimestikuga servamäret (joonis 5.19.). Siin on lahtise veepinnaga vanu turbakarjääre, millest suuremaid kasutatakse kui tegutseva mäeeraldise tuletõrje veevõtu kohti. Kaitstavatest taimedest leiti 2007. ja 2008. a. juuli alguses planeeritava laienduse alalt peamiselt soo-neiuvaipa (III kaitsekategooria). Kõige arvukamalt kasvas seda tegutseva turbatootmisala ja planeeritava laienduse ala piiril kraavi (Kääpa jõe ülemjooks) ääres, kus oli üks ca 100 eksemplariga ja teine ca 50 eksemplariga kasvukoht (gr. lisa 1, joonis 5.20.). Umbes 20 soo-neiuvaiba eksemplari kasvas 2008. a. juulis ka planeeritava laienduse keskosas vana turbaveotee läheduses (gr. lisa 1). Tegemist on liigiga, mis looduslikus rabas ei kasva, kuid on sage mahajäetud turbatootmisaladel piirdekraavide ja teede ääres. Ala lääneservalt leiti ka 2 taimega kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) kasvukoht (gr. lisa 1). See liik kuulub samuti III kaitsekategooriasse.

Joonis 5.14. Jõhvikad Keressaare turbatootmisala taotletava laienduse idaosas

Joonis 5.15. Männikultuur taotletava laienduse ala põhjaosas

Joonis 5.16. Must kuusk Keressaare turbatootmisala kavandatava laienduse keskosas

Joonis 5.17. Hõredalt taimestunud vanad freesväljakud ala lõunaosas

Joonis 5.18. Vanad turbakarjäärid planeeritava laienduse lääneosas

Joonis 5.19. Servamäre taotletava laienduse edelaserval

Joonis 5.20. Soo-neiuvaiba kasvukoht Keressaare turbatootmisala laienduse lõunaserval

Joonis 5.21. Kopratamm piirdekraavis taotletava laienduse põhjaserval

31 5.6. Loomastik, vee-elustik

Ekspert Nikolai Laanetu hinnangul (lisa 16) on Keressaare turbatootmisala planeeritava laienduse alal ja selle lähiümbruses võimalik umbes 30 imetajaliigi esinemine. Rabaga, eriti selle servaalaga on nendest seotud eeskätt suurulukite (hunt, põder, ilves, metssiga, metskits) elutegevus. Piki taotletava mäeeraldise serva kulgevad loomade liikumisteed, siin on mõnede liikide toitumis- ja pesitsusalad. Väikeulukitest on arvukamalt esindatud rebane, kährik, metsnugis, valgejänes. Ala ümbritseva vana piirdekraavi kallastel on näha kobraste tegevuse jälgi, esineb ka kopratamme (joonis 5.21.). I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate linnuliikide pesitsemise kohta alal andmed puuduvad. Kääpa jõe ülemjooksu kalastik on liigivaene, siin leidub lepamaimu, särge ja haugi (lisa 17). Jõgi on arvel forellijõena, 1960. a. lasti sinna jõeforelli maime. Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi töötajate poolt 1992. aastal Kääpa jõe ülem- jooksul teostatud katsepüükide käigus sealt forelli ei leitud. Jõe ülemjooksu põhja- loomastik on liigirikas. Monograafia “Eesti jõed” (Tartu, 2001) andmeil esineb siin putukate (surusääsklased, ühepäevikulised, habesääsklased, kiilid jt) vastsete, kakan- diliste, kirpvähkide, kaanide ja väheharjasusside kõrval ka mõningaid limuseid, nagu keraskarp (Sphaerium corneum), hiid-herneskarp (Pisidium amnicum), harilik keeristigu (Bithynia tentaculata), harilik lametigu (Gyraulus albus). Jõe keskjooksul on jõevähki. Keskkonnaministeeriumi andmetel esineb Kääpa jões ka võldast, mis on III kaitsekategooria alla kuuluv kalaliik. Jõe alamjooks allpool Koseveski paisu on üsna kalarikas.

5.7. Kaitstavad objektid. Vääriselupaigad

Arendaja AS-i Tartu Jõujaam poolt taotletavast alast jääb 2-3 km kaugusele läände üks muinsuskaitse objekt: arheoloogiamälestis — Kivikalme "Sõjakabel". Turba kaevandamise laiendamine ei mõjuta nimetatud muinsuskaitse objekti, sest see jääb mäeeraldisest arvestatavale kaugusele. Turba kaevandamise mõju ulatus on reeglina 100-200 m, kus muutub veerežiim. Turba väljaveol liigub ühes päevas maksimaalselt 12 autoreisi. Puhkepäevadel ja väljaspool tööaega turba vedu ei toimu. Arvestades üldist igapäevast autode liikluskoormust on turbaautode osa sellest väga väike. Kaitstavatest objektidest jääb taotletavast alast 500 m läände, üle Kallaste–Aovere maantee looduslik kollase nartsissi kasvukoht (gr. lisa 1) ja kaugemale kaitstav looduse üksikobjekt — Pollikivi. Kavandatava tegevuse läheduses ei ole vääriselupaiku. Need jäävad planeeritavast mäeeraldisest mitme km kaugusele.

5.8. Inimasustus ja kommunikatsioonid

Taotletava ala lääneosas paikneb elektriliin (gr.lisa 1). Taotletava Keressaare turbatootmisala lähiümbruses on 6 majapidamist. Planeeritavast tootmisalast ca 100 m põhja poolt möödub Aovere–Kallaste tugimaantee.

5.9. Sotsiaalmajanduslik olukord ning majandustegevus. Tööhõive 5.9.1. Vara vald

Pindala: 333,04 km2. Rahvaarv seisuga 01.jaanuar 2009: 2049

32 Vara vald asub Ida-Eestis Tartu maakonna kirdeosas. Valla põhjapiir on maakonna põhjapiiriks ja idapiir ühtib Peipsi järvega. Vara vald piirneb kuue naaber- vallaga: põhja pool Alatskivi ja Peipsiääre vald, lõuna pool Võnnu, Mäksa, Luunja ja Tartu vald. Vara valda läbib Tartu–Kallaste maantee. Kaugus Tartust 20 km. Valla territoorium jaguneb 28 külaks: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi, Ätte. Vallamaja asub Vara keskuses Vara külas.

Maavarad

Vara vallas on esineb mitme mineraalse maavara varusid, mis on kasutusele võetud osaliselt või seniajani aktiivselt kasutamata. Samal ajal esineb ka suletud kar- jäärisid. Peamiselt on tegemist liiva, kruusa ja turba kaevandamisega.

Kruusa-liiva kaevandamine Vallas paiknevad suurematest maardlatest Välgi-Selgise liivamaardla (registri kaardi nr 0224, varu seisuga 01.01.2007 on järgmine: ehitusliiva ca 293 tuh m3, ehituskruusa ca 235 tuh m3). Välgi-Selgise liivamaardla alal on kolm karjääri: Välgi, Välgi II ning Selgise karjäär. Lisaks nimetatuile on Vara vallas Järvepera karjäär, kus lisaks ehitusliiva varule (ca 125 tuh m3) on ka ehituskruusa (varu ca 40 tuh m3). Kehtivad maavara kaevandamise load on: TARM-035 (Järvepera karjäär), TARM- 040 (Välgi karjäär) ning vormistamise lõppjärgus TARM-038 (Välgi II liivakarjäär). Välgi-Selgise ja Järvepera karjäärides võib edaspidi kaevandamist jätkata, sest sellega olulist keskkonnamõju ei kaasne.

Turba kaevandamine Vara vallas on üks turba kaevandamisala – Keressaare turbakaevandamisala, mis paikneb valla lõunaosas, kus tootmisvaru jääk on seisuga 01.01.2008 maavaravaru bilansi järgi 717,4 tuh tonni. Keressaare maardla aktiivne tarbevaru on kokku 1,87 miljonit tonni. Reservvaru määratud ei ole. Tartumaa Keskkonnateenistus on väljastanud Lauka Turvas OÜ-le kaeveloa nr TARM-068 aktiivvaru kaevandamiseks mahus 347 tuh. tonni. Keressaare raba põhjaosast turba kaevandamiseks on esitanud taotluse AS Tartu Jõujaam – tootmisala pindala 96 ha. Taotluse alusel on Tartumaa Keskkonnateenistus 5. juulil 2006.a. algatanud keskkonnamõju hindamise. Käesoleval ajal toimub KMH läbiviimine. Seoses turba kaevandamise laiendamisega arendaja AS Tartu Jõujaam poolt luuakse kolm alalist töökohta. Suvekuudeks on kavandatud kaksteist ajutist töökohta.

6. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid 6.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatavaks tegevuseks on turba kaevandamine 96,02 ha suuruselt pinnalt freesmeetodil Haku tootmistehnoloogiat kasutades 25 aasta jooksul mahus kuni 12 tuh tonni turvast aastas. Selleks eemaldatakse alalt puud ja alustaimestik ühes 0,2 m paksuse pealmise turbakihiga, rajatakse piirde- ja kogumiskraavid, settebasseinid ning dreenide süsteem, ehitatakse mäeeraldise piires täiendavad turba väljaveo teed. Kaevandamine toimub ajavahemikul maist septembrini. Kaevandatud turvas ladus- tatakse väljaveoteede äärde ning veetakse autotranspordiga sügis- ja talvekuudel välja. Haku tehnoloogia sisaldab järgmisi operatsioone:

33 Pööramine Vallitamine Laadimine Väljavedu Aunatamine Haku meetodi peamised erinevused tavalise tehnoloogiaga võrreldes on järgmised: Väljakul mitme tsükli saagi vallitamine ühte valli; Koristamis- ja freesimisoperatsioonide lahutamine; Omavahel seotud operatsioonide vähendamine; Koristamispäevade arvu kahekordne suurendamine tavalise meetodiga võrrel- des; Turba koristamine tunduvalt suurendatud vallidest; Aunad mahuga 40-80 tuhat m3 paigutatakse aastaringset vedu võimaldavate teede äärte.

Tehnoloogia põhineb asjaolul, et turba niiskus vallides tootmishooajal, kui aurumine ületab sademeid, väheneb.

Haku meetodi paremad majanduslikud tulemused tulenevad järgmistest asja- oludest: Turba kogumine ja väljavedu kestab 80-95 päeva, mis peaaegu kahekordselt ületab teiste tehnoloogiate sama päevade arvu ja suurendab tootlikkust. Uue süsteemi tehnilisest omadustest tulenevalt suureneb hooajatoodang kuni 20% (koristamine suurtest vallidest, vallis turba niiskuse vähenemine, kuiva- tuspäevade arvu suurenemine). Vallide kasvatamine võimaldab, et suuremad tööoperatsioonid nagu freesimine ja koristamine on üksteisest sõltumatud ja see suurendab kogu tootmise kindlust ning hea töö organiseerimise puhul viib see omakorda hooaja ilmastikutingimuste optimaalsema kasutamiseni. Märgatav aunade arvu ja nende eripinna vähenemine vähendab säilitus- ja transpordikadusid ning loob paremad tingimused turba pikaajalisemaks säilitamiseks.

6.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

6.2.1. Alternatiiv 1. Keressaare tootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinna (96,02 ha) ja kaevandamise mahuga (12 tuh t aastas)

Eksperdid ei pea seda alternatiivi keskkonnasäästlikuks, kuna selle alternatiivi puhul häviks nii jõhvika- kui ka metsaistandus (gr. lisa 1). Soovitatav on vähendada planeeritava turbatootmisala pindala ning võtta kasutusele 45,16 ha, seega ainult endine mahajäetud turbatootmisala. Nii säilivad jõhvikas, võõrpuuliigid ja soo-neiuvaip. Samas jäävad siis senisesse seisundisse ka läänepoolsed ulukite liikumisrajad. Laiemaks jääb ka loodepoolne looduslik metsavöönd. 6.2.2. Alternatiiv 2. Keressaare tootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinnale, kuid kaevandamine väiksemas mahus ja väiksema kihi paksusega

Nimetatud alternatiivi ei saa pidada maavara kasutamise ning keskkonna seisukohalt säästlikuks ja jätkusuutlikuks. Selle alternatiivi puhul jääb mäeeraldiselt osa turvast kaevandamata. Kõige otstarbekam on ikkagi tulevikus kogu kaevan-

34 dusloaga eraldatud mäeeraldisel olev turbavaru ammendada ning seejärel ala korrastada.

6.2.3. Alternatiiv 3. Keressaare tootmisala laiendamine taotletavast väiksemale pinnale

Arvestades kõiki olemasolevaid keskkonnatingimusi ja avalikul arutelul laekunud ettepanekuid, soovitavad eksperdid kaevandada turvast 45,16 (gr. lisa 1) ha- lt, seega vähendada planeeritava ala mäeeraldise pindala 53%. Kaevandada ainult mahajäetud turbatootmisalalt. See seisukoht on välja töötatud Keskkonna– ministeeriumi poolt maavara säästliku kasutamise ja keskkonnakaitse eesmärgil. Koostamisel on vastav määrus, et kaevandada turbavaru mahajäetud väljadelt, kus turvas mineraliseerub. Kastuselevõetavate mahajäetud turbaalade nimistus on ka Keressaare mahajäetud turbaala. Pärast turbavaru ammendumist tuleb need alad korrastada, soovitatavalt rajada jõhvikaistandus. Koos juba olemasoleva jõhvika kasvukohaga moodustaks tulevikus rajatav jõhvikaistandus arvestatava pindalaga marjade korjamise koha kohalikele elanikele.

6.2.4. Alternatiiv 4. Keressaare turbatootmisala ei laiendata (0-variant)

Selle alternatiivi negatiivseks küljeks on see, et turvas jääb kaevandamata ka vanade karjääride , osalised kraavitatud alalt, mille looduslik seisund on juba rikutud (taotletava ala lääneosa). Samuti mahajäetud taimestumata freesturba tootmisalalt, kus levib arvestatava paksusega turba kiht (2,5-3,8), mis olemasoleva kuivendussüsteemi mõjul mineraliseerub. Maavara ja keskkonnakaitse seisukohast on õigem turvas mahajäetud väljalt kaevandada, sest eelkõige siit eraldub õhku arvestatav hulk süsihappegaasi. Eksperdid juhivad tähelepanu asjaolule, et mahajäetud turbaväljadele rajatud metsa seisukord on halb, sest paiguti on puud kuivanud ja mets risustunud. Olemasolev jõhvika kasvukoht on paremas seisus.

7. Kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnev keskkonnamõju 7.1. Mõju põhjaveele ja kaevudele

Uurimistöödest, mis viidi läbi 2007.-2009. aastal, selgus, et veetase kaevudes sõltub kõige enam sademetest, sest see oli madalaim sademetevaesel perioodil (juuli, detsember). Eksperdid väidavad, et turbakaevandamise laiendamine ei mõjuta tõenäoliselt ümbruskonna kaevude veetaset. Väide tugineb asjaolule, et turba lamamiks on vettpidavad setted. Enamuse lähiümbruse kaevude põhi on sügavamal planeeritava mäeeraldise turbakihi alumise pinna abs kõrgusest (tabel 5.1). Suvisel miinimumperioodil tuleb aga jälgida veetasemeid turbatootmisalale kõige lähemal asuvais Otsa ja Männi talude kaevudes (nr 6 ja 7). Vajadusel tuleks neid süvendada. Oluline mõju põhjavee kvaliteedile ei ole tõenäoline, sest piirkond kuulub keskmiselt kaitstud põhjaveega alade hulka (Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1 : 400 000; koostas R Perens. 2001. a.)

7.2. Mõju eesvoolule Kääpa jõele

Määratud tulemused näitavad, et Kääpa jõgi toitub põhiliselt sademetest, vähesel määral ka turbalasundi ning soostunud metsa ja kuivendatud metsaalade

35 kuivendusveest. Seda, et põhiosa toitumisel on mineraalainete vaestel sademetevetel, näitab asjaolu, et elektrijuhtivus on 37-43 µS/m, mineraalsus 0,030-0,035 g/l, mis on mitu korda väiksem kaevude näitajatest (tabel 5.2). Vee pH näit on 7,53-8,40, seega soovete osakaal ei ole oluline Kääpa jõe veerežiimis. Soovetele on iseloomulik, et nad kiiresti neutraliseeruvad pinnase- ja põhjavee mõjul Kõige tähtsam on, et ärajuhitava kuivendusveega ei satuks eesvoolu Kääpa jõkke üleliigset turba heljumit. Lubatav piirnorm on 25 mg/l. Kui heljumi hulk ületab piirnormi, siis võib see halvendada põhjaelustiku seisundit. Hõljumi kogumiseks tuleb rajada settebasseinid, mis vastavad mäeeraldise pindalale ning neli korda aastas on vaja mõõta heljumi hulka settebasseinist eesvoolu juhitavas vees.

7.3. Mõju metsa- ja jõhvikaistandusele

Kui süvendada turba kaevandamise käigus olemasolevaid kuivenduskraave planeeritava mäeeraldise põhjaosas, siis mõjub see kindlasti soodsalt käesoleval ajal üsna viletsas seisus olevale metsale. Olemasolevad jõhvikad on planeeritavast mäeeraldisest eraldatud kaitse- tervikuga, mis aitab säilitada veetaset. Nende tingimuste täitmisel säilivad ka olemasolevad jõhvikad. Neid on võimalik paljundada ka naabruses olevale aladele pärast seda, kui sealt on turba kaevandamine lõpetatud.

7.4. Mõju taimestikule. Vääriselupaikadele.

Kui ehitatakse välja kogu taotletav 96 ha suurune mäeeraldis, eemaldatakse sellelt taimestik. Sellega kaasneb ka alale istutatud metsa ning osaliselt säilinud jõhvikakultuuri hävimine. Kuna olemasolevast mäeeraldisest põhja poole jääv laienduse osa on ümbritsetud piirdekraaviga, ei mõjuta selle kasutuselevõtt oluliselt tai- mestikku väljaspool ala. Tegutsevast mäeeraldisest lääne pool paikneva laienduse osa kasutuselevõtu tulemusena suureneb kuivenduse mõjul raba lääneserval alles jääva soometsa metsamajanduslik väärtus, alumistes rinnetes suureneb mineraalmaale iseloomulike liikide (ümaralehine uibuleht, harilik härghein, kattekold, harilik palusammal, soovildik jne) osatähtsus. Kui võetakse kasutusele ainult osa tegutsevast mäeeraldisest põhja pool paik- nevast endisest turbatootmisalast, säilitades istutatud metsa ning jõhvikakultuuri (tegevuse 3. alternatiiv), kiireneb kuivenduse tulemusena allesjääva metsa juurdekasv. Alale istutatud võõrpuude näol ei ole tegemist invasiivsete liikidega ning nende säili- mine ei ohusta keskkonda. Ida poole vana väljaveoteed jäävat jõhvika kasvukohta selline tegevus ei kahjusta. Taotletavast kaevealast 250 m läänes, teisel pool Alatskivi–Tartu maanteed paikneva Sookalduse kollase nartsissi kasvukoha seisundile kavandatav tegevus olulist mõju ei avalda, kuna see ei kutsu esile muutusi kasvukoha mulla niiskusrežiimis. Mõju vääriselupaikadele puudub, sest need jäävad kavandatavast mäeeraldisest 4-5 km kaugusele.

7.5. Mõju loomastikele

Mõju loomastikule ei ole oluline, sest kasutusele võetakse ainult 45,16 ha mahajäetud freesväljast. KMH avalikul arutelul jõuti ühisele seisukohale, et planeeritavast mäeeraldisest jäetakse välja läänepoolne kuivendatud rabaosa. Siis säilivad traditsioonilised ulukite liikumisrajad. Samuti on laiendatud mäeeraldist loodest

36 piiravat loodusliku metsavööndit, ka siin on tagatud loomadele paremad liikumistingimused. Rajatava kuivendussüsteemi normaalse funktsioneerimise tagamiseks tuleb likvideerida kraavidel esinevad kopratammid. Vastavalt ekspertarvamusele (lisa 16) ei ole kopra esinemine antud piirkonnas ka soovitav. Rajatavalt laienduselt Kääpa jõkke juhitav täiendav veekogus võib halvendada veeselgrootute ja kalade elutingimusi, kui ei järgita veevastuvõtjasse sattuva turbaheljumi koguse piiramise meetmeid.

7.6. Mõju inimese heaolule ja tervisele

Peamised negatiivsed mõjud inimese tervisele turba tootmisel on tekkiv turbatolm ja müra, teatud määral ka tootmismasinatest ja transportautodest tekkiv õhusaaste ning teetolm. Mõjutatud on ka inimesed, kes töötavad vahetult turba tootmisel.

7.6.1. Turbatolm

Põhiline osa turbatolmust tekib turbatootmisel, s.t selle freesimisel ja kogumisel. Et teada saada,9 kui suur see on, teostati turbatolmu mõõtmised AS Tartu Jõujaam tootmisalal Keressaare rabas augustis 2007. a. Kokku mõõdeti turbatolmu kolmes mõõtepunktis turbatootmisala servaaladel. Elamud tavaliselt nii lähedal ei paikne, kuid selline võiks olla mõju, kui eluase paikneks vahetult turbatootmisala serval. Vastavalt Tartu Ülikooli Katsekoja Töökeskkonnalabori tulemustele oli peenefraktsioonilise turbatolmu (peened osakesed väiksemad kui 10 µm, PM10) sisaldus välisõhu tööperioodil 20 minuti keskmisena 33-39 µg/m3. Kui seda tulemust interpreteerida, siis sama palju tolmu on linnades suuremate tänavate ääres juulis ja augustis. Kuid kui me võrdleme seda tolmuse kevadega, siis on linnatänavad sel ajal turbarabast tunduvalt tolmusemad. Sellise tolmu piirnormiks ööpäeva keskmisena on töökeskkonnas 500-2000 µg/m3 ja elukeskkonnas 50 µg/m3. Kui me võtame tööajaks tootmisperioodil kuni 12 tundi ja keskmiseks taustkontsentratsiooniks maal 10 µg/m3 (Lahemaa andmetel), siis võiks kontsentratsioon turbaraba ääres tõsta kuni 20 µg/m3–ni. Seega jääb see vähemalt 2,5 korda alla piirnormi juba turbatootmisala ääres (kui me võtame aluseks elukeskkonna piirnormi 50 µg/m3). Olgu siinkohal mainitud, et vastavalt Keskkonna- ministri 7. septembri 2004. a määrusele nr 115 "Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase" on seda aasta jooksul lubatud ületada 35 korral ning aastakeskmine lubatud väärtus on 40 µg/m3. Turbatolmu tekib ka turba laadimisel. Kuna põhiline osa laadimisest toimub sügis-, talve- ja kevadperioodil (kui toimub suurem osa kütmisest), on lenduvad tolmukogused mõnevõrra väiksemad. Olgu siinkohal märgitud, et turbatolmu probleem on teravaim põuaperioodidel, kui turvas on väga kuiv ja lenduv ning puhub tugev tuul (tolm kantakse kaugele). Kuna turba laadimine on vähem tolmavam tegevus, siis on tekkivad tolmukogused siin väiksemad. Küll on risk mõnevõrra suurem kui turvas on aunas väga kuiv ja puhub tugev tuul. Sellest johtuvalt peaks laadimisplats olema valitud nii, et see oleks maksimaalselt kaitstud tuulte eest. Turbatolmu leviku ümbritsevasse keskkonda transpordil Luunja katlamajja viib miinimumi asjaolu, et turvast veetakse kinniste, peaaegu hermeetiliselt suletud

37 autodega. Et tolmu hulk on pöördvõrdeline autode kiirusega (kiiremal sõidul on auto ümber tekivad suuremad õhupöörised), siis peaks autode kiirus tootmisala ja maantee vahel olema minimaalne. Tolmu tekib transpordil ka tootmisala ja maantee vahelisel lõigul teekatte tolmamisel (kruusatee). Turbatolmu kontsentratsioon õhus on pöörvõrdelises seoses kaugusega selle allikast (joonis 7.1.). Ning selle leviku kaugus on eksponentsiaalses seoses – seega tolmu kriitilised kogused levivad vaid tekkeallika lähedal. Eestis spetsiaalne piirnorm turbatolmule puudub, kuid see on olemas Soomes. Selle alusel jääb tolmu kogus alla piirnormi juba 100 m kaugusel tekkeallikast.

Joonis 7.1. Turbatolmu leviku ulatus (Vapo OY uuringud 1988-1995), (Sopo, jt., 2001). Kui vaadata turbatolmu toksilisust, siis ei ole see kindlasti nii kahjulik kui linnatolm, sest on fraktsioonilt suurem (ei tungi nii sügavale hingamisteedesse) ja ei sisalda tahmaosakesi ning on orgaanilise päritoluga. Uuringud, kus oleks vaadeldud turbatolmu tervisemõju ümberkaudsetele elanikele, kahjuks puuduvad. Võttes aluseks teadaolevad faktid võime väita, et aasta keskmisena ei ole turbatolm ohtlik ümberkaudsete elanikele tervisele. Küll on sellel teatud perioodidel (pikemat aega kuiv ilm ja tugev tuul) kindlasti häiriv mõju. Seega on oluline rakendada leevendavaid meetmeid turbatolmu leviku tõkestamiseks ümberkaudsete taludeni.

7.6.2. Müra Müra ja selle tervisemõjude puhul peame niisamuti tõmbama kindla piiri elukeskkonna ja töökeskkonna vahelise müra vahele. Turbatootmisel tekkivat müra mõõdeti Keressaare turbatootmisalal 2. oktoobril 2008. a. Selle alusel saadi müratasemeks turbatootmisalaga piirnevate elumajade hoovides 33-36 db ja laadimisplatsi kõrval 69 db. Et tuua see 33-36 db mõistetavamasse võtmesse, siis vaikne vestlus annab müratasemeks 40 db. Seega kui elumajad asuvad tootmisest mõnevõrra eemal (alates 100 m) ning on eraldatud kaitsva metsaribaga, on müratase seal madal. Mürataseme piirnormid elukeskkonnas on määratud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühis- kasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Selle alusel on eluruumides lubatud 40 (35) db päeval ja 30 db öösel. Võttes aluseks Keressaares mõõdetud

38 müratasemed elumajade juures päeval (33-36 db) jäävad need kindlasti allapoole lubatud 40 (35) db siseruumides. Võrreldes kehtestatud piirnormidega, jäävad kõik mõõdetud müratasemed väiksemaks (tabel ). Kõige kriitilisemaks kohaks võiks kujuneda laienduseosad, mis jäävad elumajade lähedusse (kuni 100 kaugusel). Võttes aluseks müra masinate kõrval 69 dB ja 500 m kaugusel 39 dB, jääb müra 100 m kaugusel kindlasti allapoole lubatud 60 dB. Kuna aga taotlustase on 50 dB, siis oleks oluline viia tegevuste hulk majade läheduses miinimumini ning säilitada müra summutavad metsaribad.

Tabel 7.1. Müratasemed Keressaares 2. oktoobril 2008.a.

Mõõdetud Piirtase Turbaauna juures turba laadimisel veoautosse Päeval 70 dB, 69 dB 58° 30' 22,64" N öösel 60 dB 27° 00' 50,43" E Lähedalasuva talu hoovis 58° 31' 19,61" N 34,5 dB 27° 00' 18,71" E Lähedalasuva talu hoovis Päeval 60 dB, 58° 31' 06,70" N 35,6 dB öösel 45 dB 27° 00' 12,74" E Lähedalasuva talu hoovis 58° 29' 58,90" N 32,8 dB 26° 59' 47,17" E

Kui me aga vaatame töötajaid ning nende eksponeeritust mürale, siis laadimisplatsi juures oli see 69 db (tabel 7). Seega vanemates tootmismasinates endas võib see ulatuda 70-80 db-ni. Kuna aga selliste masinate hulk on väga väike, siis ei ole see suureks riskiteguriks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrusele nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökesk- konnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ võib 8 tunnise tööpäeva jooksul olla müra kuni 85 db. Juhul, kui turbatootmise ajal vanemat tehnikat kasutatakse, on töötajatel soovitatav kasutada sel juhul isikukaitse vahendeid. Moodsate traktorite müratase Tervisekaitse Inspektsiooni töötajate hinnangul 60-70 dB. Seega sellist tehnikat kasutades ohtu töötajatele müra poolest ei ole.

7.6.3. Õhusaaste

Teataval määral tekib nii turba tootmisel kui turba transpordil ka õhusaastet. Küll on aga turbaväljadel hajumistingimused niivõrd head, et tekkivad kontsent- ratsioonid ümbritsevas keskkonnas on väga väiksed. Mõnevõrra suuremad võivad need olla tööstusmasinate läheduses, seega töötajad on jällegi enam ohustatud grupiks. Turvas transporditakse kinnistel veoautodel, keskmiselt 2 reisi tunnis. Seega ka õhusaaste hulk, mis tekib kohalikel teedel, on marginaalne (vähemalt kui me võrd- leme õhusaaste hulgaga linnades). Õhusaaste hulk, mis inimesed saavad olme- kütmisest, toidu valmistamisest jms on kümneid kordi suurem. Küll on probleemiks teede tolmamine ning teede olukorra halvenemine, millele arendaja peaks tähelepanu pöörama.

39 7.6.4. Töökeskkond

Nagu juba eespool kirjeldatud, puutuvad töötajad võrreldes ümberkaudsete elanikega palju suuremas ulatuses kokku nii turbatolmu kui müraga. Eestis siiani turbatolmust kui ohutegurist tingitud kutsehaigust diagnoositud ei ole. Küll on töötajatel täheldatud hingamisteede tervisekaebuseid. Seetõttu ei tohiks turbatolmus töötada isikud, kes põevad ülemiste hingamisteede, bronhide ja kopsude kroonilisi haigusi. Lisaks võib turbatolm olla ka allergeen, juhul kui ta sisaldab bioloogilisi komponente, mille vastu töötajad on ülitundlikud. Ettevõtte kohustuseks oleks muuta töökeskkond võimalikult terviseohutuks ning võimaldada töötajatele isikukaitsevahendite kasutus.

7.6.5. Kokkuvõte tervisemõjuritest

Eelöeldut kokkuvõttes võib öelda, et on äärmisel oluline, et arendaja jätaks turbatootmisala ja ümberkaudsete elumajade vahele kaitsetsoonid (soovitavalt vähemalt 50 m), mis vähendaks oluliselt turbatolmu levikut. Antud kaitsetsoonides peaks säilima mets. Turbatootmisala töötajad puutuvad kokku tunduvalt suuremate kontsentratsi- oonidega. Kui inimesel on ülemiste hingamisteede, bronhide või kopsude krooniline haigus, siis turbatootmisalal ta töötada ei tohiks. Niisamuti kui tal on allergia turbatolmu suhtes. Ettevõte peaks omalt poolt tagama, et kõigil töötajatel oleks kaitsevahendid kättesaadavad ning nad ka neid kasutaksid. Masinad peaksid olema kinnised, et turbatolm vaid võimalikult vähesel määral kabiini satuks. Töötajatel peaks olema ka võimalus teha puhkepause spetsiaalsetes puhkeruumides, mis on kaitstud turbatolmu ja müra eest. Uue mäeeraldise rajamine teisest küljest ka suurendab inimeste heaolu. Turbatööstuses leiavad rakendust mõned vallaelanikud, vähenevad nende tööpuudu- sest tekkinud pinged ja stress, mis on ühed peamised inimese tervise halvenemise soodustajad. Kõige suurem sotsiaalmajanduslik kasu tuleb aga läbi madalama küttehinna Tartu linna elanikel – seega antud arenduse puhul on kasu saajate huvigrupp väga suur. Kui võtta arvesse, kuivõrd suurendaks kirjeldatud terviseriske turbatootmisala laiendus, siis see ei ole suur. Küll tuleb jätta uue tootmisala ja küla vahele jäävad kaitsvad metsaribad. Samas, kui turbatootmisala on suurem, võimaldab see enam investeerida moodsamasse turbatootmistehnikasse, mis võiks vähendada töötajate tervisekaebuste hulka.

7.7. Sotsiaalmajanduslikud mõjud. Kinnisvara

Turba kaevandamise ala laiendamine võimaldab säilitada selle tegevusega seotud töökohti antud piirkonnas pikema aja jooksul ning parandab Tartu linna katlamajade kütusega varustamise perspektiive.

40 (lisa 19).

7.8. Teised keskkonnariskid

1. Tuleohutusest rääkides võib öelda, et kaevandatavatel ja kaevandamiseks ettevalmistatud turbaväljadel on see isegi väiksem – pinnad on pideva valve all ning kõrvalistele isikutele suletud. 2. Happeline turbahõljum setitatakse enne eesvooludesse jõudmist settebaseinides. 3. Turvas on ökoloogiliselt puhas, ei ole ohtu inimese tervisele 4. Tuleohu vähendamiseks on rajatud tuletõrje veevõtukohad ja mäeeraldise piir on looduses maha märgitud kraaviga. 5. Kui tuule kiirus on 6 palli, siis turbaväljal ei töötata. 6. Müügiks mineva turba niiskus on 50%, põlemine ja tuleoht peaaegu välis- tatud.

8. Kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele planeeringutele ja arengukavadele

Vara vallavolikogu määrusega nr16; 16 detsember 2008. a kehtestati Vara valla üldplaneering. Kuid üldplaneeringu ühe osa, Keressaare raba osas on üld- planeering vaidlustatud. Tartu Halduskohtu määrusega on üldplaneeringu kehtivus Keressaare raba osas peatatud, millest tulenevalt ei ole Keressaare raba osas kehtivat üldplaneeringut.

9. Alternatiivide võrdlus 9.1. Kavandatav tegevus

Kavandatavaks tegevuseks on freeskütteturba kaevandamise laiendamine (96,02 ha) olemasolevast Keressaare mäeeraldisest põhja ja lõuna suunas, milleks esitas AS Tartu Jõujaam kaevandusloa taotluse (lisa 1). Turba aastane kaevandusmaht on 12 tuh tonni aastas ning turvast on perspektiivis kaevandada 25 aastat. Turvast kaevandatakse freesmeetodil Haku tootmistehnoloogiat kasutades.

41 Mäeeraldise aktiivse varu piirkonda rajatakse freesturba tootmisväljakud koos tuletõrje veevõtukohtadega, veekõrvaldussüsteemide, settebasseinide ja freesturba väljaveoteedega. Turba kaevandamine toimub maist septembrini ja väljavedu põhili- selt sügis- ja talvekuudel. Kaevandamisel kasutatakse spetsiaalseid tehnoloogilisi seadmeid ja spetsiaalmasinaid, mis on varasematega võrreldes keskkonnasäästliku- mad. Pärast turbavarude ammendamist tuleb ala korrastada, milleks koostada vastav projekt. Eksperdid soovitavad ka planeeritavale kaevandusalale pärast turbakihi ammendamist rajada jõhvikaistanduse.

9.2. Alternatiiv 1. Keressaare tootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinna (96,02 ha) ja kaevandamise mahuga (12 tuh t aastas)

Eksperdid ei pea seda alternatiivi keskkonnasäästlikuks. Sest selle alternatiivi puhul häviks nii jõhvikas kui häiritud oleks ka ulukite liikumine traditsioonilistel radadel. (gr. lisa 1).

9.3. Alternatiiv 2. Keressaare tootmisala laiendamine arendaja poolt taotletud pinnale, kuid kaevandamine väiksemas mahus ja väiksema kihi paksusega

Nimetatud alternatiivi ei saa samuti pidada maavara kasutamise ja keskkonna seisukohalt säästlikuks ja jätkusuutlikuks. Selle alternatiivi puhul jääb mäeeraldiselt osa turvast kaevandamata. Kõige otstarbekam on ikkagi kogu kaevandusloaga eraldatud turbavaru ammendada ning seejärel ala korrastada.

9.4. Alternatiiv 3. Keressaare tootmisala laiendamine taotletavast väiksemale pinnale

Arvestades kõiki olemasolevaid keskkonnatingimusi soovitavad eksperdid kaevandada turvast 45,16 ha-lt, seega vähendada planeeritava mäeeraldise pindala 53%. Selle alternatiivi juures jäävad kaevandamata need alad, kus kasvab jõhvikas (joonis 5.14.), istutatud võõrpuuliigid (joonis 5.15.) ja soo-neiuvaip.. Pärast turbavaru ammendumist tuleb need alad korrastada, soovitavalt rajada jõhvikaistandus. Antud alternatiivi puhul võetakse kasutusele ainult maardla põhjaosas asuv mahajäetud freesala. Mäeeraldisest jäävad välja läänepoolsed alad, säilivad ulukite liikumise rohekoridorid 100%. Samuti on mäeeraldis loodest piiratud 100-200 m laiuse metsvööndiga, tagades ka loomadele paremad liikumisteed. Samuti kaitseb see ümbritsevaid alasid turbatolmu ja müra eest.

9.5. Alternatiiv 4. Keressaare turbatootmisala ei laiendata (0-variant)

Selle alternatiivi negatiivseks küljeks on see, et turba aktiivne tarbevaru jääb kaevandamata nendelt aladelt, kuhu on rajatud juba eelkuivendus või karjääriviisiliselt turvast kaevandatud st. looduslik režiim on juba rikutud. Eksperdid juhivad tähelepanu asjaolule, et mahajäetud turbaväljadele rajatud metsa seisukord on halb, sest paiguti on puud kuivanud ja mets risustunud. Olemasolev mets koos jõhvika kasvukohaga, millele kaevandamise järgselt korrastamise tulemusel lisandub täiendav jõhvikaistandus, muutub ümbruskonna rahvale senisest tähtsamaks marjakorje- ja puhkealaks.

42 Kriteeriumid, mille alusel erinevaid alternatiive võrreldi:

C1 mõju põhjaveele ja kaevude seisundile C2 mõju pinnaveekogude seisundile C3 mõju taimestikule ja loomastikule C4 ressursi säästlik kasutamine C5 mõju inimeste tervisele ja heaolule C6 sotsiaal-majanduslikud mõjud

Kriteeriumide suhtelise tähtsuse määramine:

Kritee- Tähtsus Summa Kaal rium C1 x 0 0 0 0,5 0,5 1 0,07 C2 1 x 1 1 1 1 5 0,33 C3 1 0 x 0 1 1 3 0,20 C4 1 0 1 x 1 1 4 0,26 C5 0,5 0 0 0 x 0,5 1 0,07 C6 0,5 0 0 0 0,5 x 1 0,07 Kokku 15 1,00 :

Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C1 alusel

Alternatiiv Eelistus Summa Hinne Alt. 1 x 0 0 0 0 0 Alt. 2 1 x 0,5 0 1,5 0,25 Alt. 3 1 0,5 x 0 1,5 0,25 Alt. 4 1 1 1 x 3 0,50 Kokku: 6 1,00

Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C2 alusel

Alternatiiv Eelistus Summa Hinne Alt. 1 x 0 0 0 0 0 Alt. 2 1 x 0 0 1 0,16 Alt. 3 1 1 x 0,5 2,5 0,42 Alt. 4 1 1 0,5 x 2,5 0,42 Kokku: 6 1,00

Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C3 alusel

Alternatiiv Eelistus Summa Hinne Alt. 1 x 0,5 0 0 0,5 0,08 Alt. 2 0,5 x 0 0 0,5 0,08 Alt. 3 1 1 x 0 2,0 0,34 Alt. 4 1 1 1 x 3,0 0,50 Kokku: 6 1,00

Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C4 alusel

Alternatiiv Eelistus Summa Hinne Alt. 1 x 1 0 1 2 0,34 Alt. 2 0 x 0 0 0 0.00 Alt. 3 1 1 x 1 3 0,50 Alt. 4 0 1 0 x 1 0,16 Kokku: 6 1,00

Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C5 alusel

Alternatiiv Eelistus Summa Hinne Alt. 1 x 0 0 0 0 0,00 Alt. 2 1 x 0 0 1 0,16 Alt. 3 1 1 x 0,5 2,5 0,42 Alt. 4 1 1 0,5 x 2,5 0,42 Kokku: 6 1,00

Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C6 alusel

Alternatiiv Eelistus Summa Hinne Alt. 1 x 1 1 1 3 0,50 Alt. 2 0 x 0 1 1 0,16 Alt. 3 0 1 x 1 2 0,34 Alt. 4 0 0 0 x 0 0,00 Kokku: 6 1,00

Alternatiivide kaalutud hinded

Alternatiivide hinded Alternatiivide kaalutud hinded Kritee- Kriteeriumi Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Alt. 4 Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Alt. 4 rium kaal

C1 0,07 0 0,25 0,25 0,50 0 0,018 0,018 0,035 C2 0,33 0 0,16 0,42 0,42 0 0,053 0,139 0,139 C3 0,20 0,08 0,08 0,34 0,50 0,016 0,016 0,068 0,100 C4 0,26 0,34 0 0,50 0,16 0,088 0 0,130 0,042 C5 0,07 0 0,16 0,42 0,42 0 0,011 0,029 0,029 C6 0,07 0,50 0,16 0,34 0 0,035 0,011 0,024 0 Kokku: 0,139 0,109 0,408 0,345

44 10. Leevendavad meetmed 10.1. Mõju vähendamine põhja- ja pinnaveele

Turbavetega kaasneva turbaheljumi setitamiseks tuleb ka kraavide ette rajada settebasseinid ja filtrid, mis hoiavad ära turbaheljumi sattumise eesvooludesse. Rajatavate turbaväljade eesvooluks saab olema Kääpa jõgi, kuhu juhitakse ka olemasoleva mäeeraldise kuivendusveed. Ekspertiisi läbiviimise ajal (2007-2009. a.) oli Kääpa oja veerežiim tegutseva ja planeeritava ala piires rahuldavas seisus. Planeeritava ala põhjaosas suubub Kääpa jõkke läänest kuivenduskraav, millele koprad on ehitanud tammid ning see tõttu on seal veevool aeglustunud ja kraavi põhi mudastunud (joonis 5.21.). Teistele tegutsevatele turbaväljadele rajatud settebasseinid töötavad korralikult ning vesi on neis niipalju lahjenenud (pH 6-7) ja heljum settinud, et see ei avalda enam negatiivset mõju elustikule, eeskätt kaladele. Pidevalt tuleb jälgida kuivenduskraavide läbilaskevõimet ja ummistuste vältimiseks neid ka perioodiliselt puhastada. Tegutseva Keressaare mäeeraldise kuivendussüsteem on heas korras. Üks teravamaid probleeme, mis kaasneb uute turbaalade kasutuselevõtuga, on ümbruskonna elanike mure, et seoses turba kaevandamisega võib alaneda nende kaevudes veetase. KMH läbiviimise käigus mõõdeti kaevudes veetaset (2007-2008) ning aruande koostamise käigus võeti arvesse ka AS Kobras poolt 15 aastat tagasi (1994-1995. a.) tehtud veetaseme mõõtmised. Uuringud näitasid, et kuna tegu on üsna madalate salvkaevudega (tabel 5.1.), siis siin on oluline osa eelkõige sademetel. Neid madalaid kaevusid, mille veetaseme abs. kõrgus on kõrgemal turba lamamist, tuleb juhul, kui neid ohustab kuivaksjäämine, süvendada abs. kõrguseni 61,5-62,0 m. Selleks, et turba kaevandamise mõju oleks võimalikult minimaalne, on vähen- datud taotletava ala pindala 53 %. Kaevandusloa taotluses oli planeeritav mäeeraldise pindala 96,02 ha ning ekspertide poolt soovitatav on 45,16 ha. On levinud põhiosas tõestamata hüpotees, et rabad toidavad kaevusid ja põhjavett. KMH läbiviimise käigus ei leidnud see tõestust, sest nii vee keemiline koostis kui ka füüsikalis- keemilised näitajad põhja ja pinnaveest olid piisavalt erinevad tõestamaks, et nende vahel side puudub (lisa 15). Umbjärvest alguse saav Kääpa jõgi läbib maardla piires mahajäetud turba- välja, kuhu on külvatud jõhvikat. Turba kaevandamise käigus tuleb jälgida, et lääne poolt Kääpa jõkke suubuval kuivenduskraavil oleksid korras settebasseinid, mis hoiavad ära turbaheljumi sattumise eesvoolu. Vastavalt uurimistulemustele (2007-2008. a.) ei toimu Kääpa jõkke turbaheljumi märkimisväärset sissekannet, näitajad olid vahemikus 3-7 mg/l (lisa 15). 2009. a jaanuaris läbi viidud uuringud näitasid siiski mõningast kõrgemat heljumi sisaldust (26 mg/l; lisa 17) kraavides, millele tuleb turba kaevandamise käigus tähelepanu osutada. Tuleb jälgida, et heljumi sisaldus ei ületaks lubatud piirnormi (25mg/l), mis võib ohustada põhjaelustikku ning kalu. Kohati on Kääpa jõe veerežiimile probleemiks koprad, kes mudastavad jõe põhja. Jahiselts, kelle maadel asub Kääpa jõgi, peaks piirama kobraste arvukust. Selleks, et turba kaevandamise mõju oleks võimalikult minimaalne, on soovitav vähendada taotletava ala pindala. Ümberkaudsete talude ja planeeritava mäeeraldise vahele jäetakse kuivendamata alad ja säilitatakse metsaribad.

45 10.2. Mõju vähendamine taimestikule ja loomastikule

Kavandatava tegevuse mõju vähendamiseks ümbritseva ala taimestikule ja loomastikule on eksperdid soovitanud vähendada planeeritava laienduse pindala 96 hektarilt 45 hektarini. Nii säilitatakse alal olemasolev jõhvikakultuur ning rajatavate freesväljakute ja Kääpa jõe vahele jääb piisav kaitsetervik. Olemasolevalt ja rajatavalt tootmisalalt ära juhitav vesi peab läbima piisavalt suure mahuga settebasseine, et vältida lubatust suuremate turbaheljumi koguste sattumist jõkke. Kuivenduskraave ja setebasseine tuleb regulaarselt puhastada, vajalik on ärajuhitava vee kvaliteedi pidev seire. Rajatava Keressaare turbatootmisala lääneserval tuleb säilitada vähemalt 100 m laiune metsariba, et tagada metsloomadele võimalus liikuda mõõda traditsioonilisi liikumisteid. Kui kavandatava tegevuse tulemusena muutuvad kohad, kus loomad üle- tavad Aovere–Kallaste maanteed, tuleb üles seada vastavad hoiatavad liiklusmärgid. Tootmisprotsessis tuleb minimiseerida tulekahjude puhkemise ja ümbritsevale alale levimise võimalus.

10.3. Negatiivse mõju vähendamine inimese heaolule ja tervisele 10.3.1. Turbatolm

Kindlasti peaks säilima ümber turbatootmisala metsavöönd (soovitavalt vähe- malt 100 meetrit). Turba transportimisel peab jälgima, et koorem oleks piisavalt hästi suletud, et keskkonda sattuva turbatolmu kogus oleks minimaalne. Turbarabas uuringuid läbi viies oli näha, et osade veeautode koormakatted ei sulgunud piisavalt tihedalt. Need puudused tuleb kindlasti kõrvaldada. Turbatootmistehnika kabiinid peavad olema piisavalt hermeetilised, et tööta- jate töötsoonis oleks minimaalsel hulgal turbatolmu. Enamus tehnikast on uus, mis vastab nendele nõuetele. Töötajatele peavad olema kättesaadavad isikukaitsevahendid, need peavad olema mugavad ning neid tuleb perioodiliselt hooldada/vahetada.

10.3.2. Müra

Ka müra seisukohast peaks ümber turbatootmisala säilima metsavöönd (soovitavalt vähemalt 100 meetrit). Soovitav tsoon on märgitud joonisel 8. Kui see on täidetud, siis turbatootmine vähemalt päevasel ajal probleeme ei tohiks põhjustada. Laukasoos läbiviidud mõõtmiste alusel vastasid müratasemed üldiselt 0,5 km kaugusel elamutest (39 dB) piirnormidele ning 1,5 km kaugusel masinaid peaaegu enam kuulda ei olnudki (30 dB). Vältida tuleks töötamist ja eeskätt turba vedu öösiti. Suured masinad tekitavad majadest möödudes müra keskmise tasemega 45 dB, episooditi 59 dB ja vibratsiooni. See häiriks kohalike elanike öörahu. Hetkel toimub vedu tööpäevadel kell 7-17. Eksperdid soovitavad ka edaspidi turba väljavedu teostada sellisel ajal. Turbatootmistehnika peaks olema kaasaegne, mis tekitab vähem müra ja vibratsiooni. Kuigi uued masinad ja traktorid on kabiinides väga madala müratasemega, kasutatakse ka vanemaid masinaid. Nendega töötajatel peavad kindlasti olema kättesaadavad isikukaitsevahendid, need peavad olema mugavad ning neid tuleb perioodiliselt hooldada/vahetada.

46 10.3.3. Õhusaaste

Turbatootmisel ja veol peaks kasutama uusimat tehnikat, mis saastab vähem ning on kütusesäästlik. Kohalikku teed peaks arendaja perioodiliselt hooldama ning suvel tegema tolmutõrjet. Veelgi parem lahendus oleks tolmuvaba kattega tee rajamine turbatootmisala ja maantee vahele.

10.3.4. Töökeskkond

Arendaja kohuseks on muuta töökeskkond võimalikult tervislikuks. Inves- teerima peaks nii vähem terviseohte tekitavasse tehnoloogiasse kui ka isikukaitse vahenditesse. Oluline on ka informeerida töötajaid võimalikest terviseriskidest ja võima- lusest neid vähendada. Juhul kui rakendada leevendavaid meetmeid, ümberkaudsete elanike terviseriskid oluliselt suureneda ei tohiks. Tuleb võtta arvesse, et ka juba praegu toimub seal turbatootmine ning seega muutused on eelkõige tootmisala pindalas ning tootmismahtudes. Leevendavaks meetmeks on see, et taotletavat ala pinnast soovitavad eksperdid kasutusele võtta ainult 52.

10.4. Mõju vähendamine kinnisvara hindadele

Kinnisvara hindade vähenemisele aitab kaasa see, et mäeeraldise ja kinnistute vahele jäetakse looduslikud metsaribad, mis kaitsevad turbatolmu ja müra eest. Kinnistust mööduv turba väljaveo tee peab olema korras, turba transport on lubatud ainult tööajal ja tööpäevadel. Osa kinnistuid asub otse tiheda liiklusega Jõhvi–Tartu maantee ääres, kus sõltumata turba kaevandamisest on ööpäevaringselt mürarikas ning turba kaevandamine ei mõjuta siin kinnisvara hindasid. Hoonestamata kinnistute turuväärtus üldjuhul ei muutu. Lisaks võib ca 10% langeda väljaveotee ääres paiknevate hoonestatud kinnistute hind, kuna suurenevad väljaveo mahud. Olemasolev tootmisala juba mõjutab piirkonna kinnisvara hindasid, ning seega ei tohiks tootmisala laiendamine mõjutada kaugemal paiknevaid ning metsaga tootmisalast eraldatud kinnistute turuväärtust.

10.5. Sotsiaalmajanduslike probleemide minimiseerimine

Antud valdkonnas tuleb arvestada nii erinevate huvigruppide kui ka turba kaevandaja AS Tartu Jõujaam huvidega. Keressaare turbamaardla turbavarusid kasutatakse Tartu linna kütteks. Ekspertide poolt soovitati vähendada taotletavat turba kaevandusala 52 %, mis aitab leevendada ka ümbruskonna tolmu ja mürataset ning tagab, et säiliksid äärealade rohekoridorid ja metsloomade liikumisrajad.

10.6. Muude mõjude, eelkõige tuleohu vähendamine

On oluline, et tuletõrjetehnika ja -ehitised oleksid olemas mäeeraldise eri- nevates osades, et saaks vajadusel väga kiiresti tegutseda. Tuleohutusele on pööratud turbatootmise eeskirjades väga suurt tähelepanu. On kehtestatud nõuded tuletõrjetehnika omadustele ja hulgale ning tootmisalal saadaoleva kasutusvee hulgale, ka kõige kuivemal ajal. Mäeeraldise teenindusmaale rajatakse kustutusvee tuletõrjeribad.

47 Turbatootmismasinad peavad olema varustatud tulekustutitega, et vajadusel saaks kiirelt kustutada tootmisel tekkida võivaid tulekoldeid. Täpsemad tuleohutusnõuded on kinnitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määrusega nr 172 “Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutuse ohutusnõuded” ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. novembri 2003. a määrusega nr 248 “Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded”

11. KMH avalikustamine, sellele järgnev kavandatav seire

KMH aruande avalikustamine toimub vastavalt kinnitatud programmile (lisa 5), järgides kõike protseduuri reegleid. KMH aruande avalik arutelu toimus 08.09.09.a Tartu maakonnas Vara vallas. Eksperdid soovitavad mõõta turbalasundist ärajuhitava vee kvaliteeti vähe- malt neli korda aastas. Kindlasti tuleb määrata heljumi sisaldus eesvooluks olevas Kääpa jões, sest see võib ohustada veeelustikku. Turbaheljumi kogumiseks rajatakse settebasseinid, mis tagavad, et eesvoolu Kääpa jõkke jõuab puhas vesi. Talveperioodil, kui turba kaevandamist ei toimu, tuleb settebasseinid heljumist puhastada. Vee äravool settebasseinidest on aastaringne, kuid heljumi kogunemine toimub põhiliselt freesturba kogunemise käigus. Mainitud meetmed peaksid tagama seniste elutingimuste säilimise vee-elustikule. Ärajuhitava vee kvaliteeti on soovitatav kontrollida neli korda aastas. Eesvooludesse juhitava vee pH näit ei tohiks olla alla 6,8-6,9. Eesvooludest tuleb võtta neli korda veeproovid (heljumi, üldfosfori, üldlämmastiku ja biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) määranguiks. Seiret korraldab arendaja AS Tartu Jõujaam.

48 Hindamistulemuste kokkuvõte, järeldused ja soovitused

Läbiviidud keskkonnamõju hindamise tulemusena osutus kõige sobilikumaks alternatiiv 3. Nimetatud alternatiivi puhul ei võetaks kasutusele kogu AS-i Tartu Jõujaam poolt taotletud ala (96,02 ha). Eksperdid soovitavad kasutusele võtta 53% väiksema ala, 45,16 ha. Planeeritav mäeeraldis hõlmaks siis ainult maardla põhjaosas asuvat ja tegutseva mäeeraldisega piirnevat mahajäetud freesala ja vanade karjääride piirkonda. Käesolevas täiendatud ja parandatud KMH aruandes on esitatud soovitatav mäeeraldise asukoht ja pindala Keressaare mahajäetud freesturba tootmisalal vastavalt kokkuleppele, milleni jõuti avalikul arutelul 08.09.09. a Vara vallas. Turba paksus on seal 2,5-3,8 m. Taotletavast mäeeraldisest jäävad välja jõhvika, võõrpuuliikide ja soo-neiuvaiba kasvukohad. Keskkonnaministeeriumis on koostamisel eelnõu, mille kohaselt tuleb kasutusele võtta maavara säästliku kasutamise ja kaitse eesmärgil eelkõige mahajäetud turbaaladel olev turbavaru. Siin on ka tähtis keskkonnaaspekt, sest mahajäetud väljad eraldavad atmosfääri CO2. Samal seisukohal oli ka Riigikontroll oma 2005 a koostatud auditis. Eksperdid soovitavad vastavalt KMH avalikul arutelul (08.09.09) kokkulepitule jätta mäeeraldisest välja ka lääneservas asuv puisraba, sest siis säilivad traditsioonilised ulukite liikumisrajad ja rohekoridor. Loodeserva jääb looduslik 100-200 m laiune metsavöönd, kus võivad liikuda ka ulukid.. Ümbruskonna taludele tolmu ja müra kaitseks jääb alles looduslik madal- ja siirdesoometsa vöönd. Rajatava mäeeraldise piires allesjääv jõhvika kasvukoht, mida läbib Kääpa jõgi, on samuti jõele kaitsevööndiks. Samuti tuleb jälgida, et täiendava kaevandamisega ei langeks veetase Keressaare Umbjärves. Keressaare Umbjärv on ümbritsetud kaitsetsooniga, mille turbavarud kuuluvad passiivsete hulka. Väljaeraldatud kaitsetsoon peaks tagama järve veetaseme säilimise. Uurimistöödest, mis viidi läbi 2007.-2009. aastal, selgus, et veetase kaevudes sõltub kõige enam sademetest, sest see oli madalaim sademetevaesel perioodil (juuli, detsember). Eksperdid väidavad, et turbakaevandamise laiendamine ei mõjuta tõe- näoliselt ümbruskonna kaevude veetaset. Väide tugineb asjaolule, et turba lamamiks on vettpidavad setted. Enamuse lähiümbruse kaevude põhi on sügavamal planeeritava mäeeraldise turbakihi alumise pinna abs kõrgusest (tabel 5.1). Suvisel miinimum perioodil tuleb aga jälgida veetasemeid turbatootmisalale kõige lähemal asuvais Otsa ja Männi talude kaevudes (nr 6 ja 7). Vajadusel tuleks neid süvendada. Mõju põhjaveele ei ole oluline, sest piirkond kuulub keskmiselt kaitstud põhjaveega alade hulka (Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1 : 400 000; koostas R Perens. 2001.a). Turbaheljumi kogumiseks rajatakse settebasseinid, mis tagavad, et eesvoolu Kääpa jõkke jõuab puhas vesi. Talveperioodil, kui turba kaevandamist ei toimu, tuleb settebasseinid heljumist puhastada. Vee äravool settebasseinidest on aastaringne, kuid heljumi kogunemine toimub põhiliselt freesturba kogumise käigus. Mainitud meetmed peaksid tagama seniste elutingimuste säilimise vee-elustikule. Ärajuhitava vee kvaliteeti on soovitatav kontrollida neli korda aastas. Eesvooludesse juhitava vee pH näit ei tohiks olla alla 6,8-6,9. Eesvooludest tuleb võtta neli korda aastas veeproovid (heljumi, üldfosfori, üldlämmastiku ja biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) määranguiks. Turbatolmu õhku sattumise vältimiseks peab turba väljavedu toimuma kinniste autodega. Et võimalikult vähe häirida ümbruskonna majapidamisi, veetakse turvast ainult tööajal ja tööpäevadel, puhkepäevadel turba väljavedu ei toimu. Kavandatav turba kaevandamine peab toimuma vastavuses Maapõueseaduse ning selle rakendamise õigusaktide ja keskkonnaalaste õigusaktidega. Seiret korraldab arendaja AS Tartu Jõujaam.

49 Kirjanduse loetelu

Mires, Process, Exploitation and Conservation. A.L. Heathwaite and Rh, Göttlich (ed). Chichester-New-York-Brisbane-Toronto-Singapore, 506 pp.

Turba kaevandamise ja esmatöötluse ohutuseeskirjad. Maapõueseadus ja selle rakendamise õigusaktid

Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid (keskkonnaministri 26.03.2002. a. määrus nr. 18).

Turbateatmik (vene keeles). Moskva, 1982.

A. Tuvikene, 2000. Niibi turbamaardla keskkonnaekspertiis. TÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut.

Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. Tallinn, 2002, 51 lk.

Sopo, R., Tuomanen, S., Selin, P., Rinttilä, R., Marja-Aho, J., Mäkikorttila, P., Peronius, P., Suutari, E.Environmental Impact Assessment of Peat Production. Introductions for Valuating the Effects on Natuke and Neighbour Relations of Peat Production. The Association of Finnish Peat Industry.

M.Ilomets, R.Kallas, M.Külvik, K.Sepp. Tartu 1994. Keressaare, Laukasoo ja Möllatsi soode keskkonnaekspertiis. Turba kaevandamisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjutuste hindamine. I ETAPP: Keskkonnaekspertiis asukoha valikule

E.Loigu, M.Orru, Ü.Leisk, E.Lode. Tallinn 2008. Eesti soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete väljatöötamiseks.

R. Ramst, A. Võsa, A. Lepp, V. Lepp. 1992. a.. Tartu maakonna Laukasoo turbamaardla detailuuringu aruanne 5270, Keila

Vara valla üldplaneering

Tartu maakonna üldplaneering www.agenda21.ee www.elfond.ee www.envir.ee/natura2000 www.peatsociety.fi

Merilain, R., Nõmmsalu, V., 1980. Keressaare turbamaardla (Tartu rajoon) eeluuringu aruanne. EGF 5193.

Kulp, E., 1994. Tartu maakonna Keressaare turbamaardla lõunaosa detailuuring.

50 EGF 5284

R. Ramst, 1992. Tartu maakonna Sangla, Keressaare, Laukasoo ja Valguta turbatootmisalade järeluuring EGF 5270.

R. Ramst, M. Orru, V. Salo, L. Halliste 2006. Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjon (2. etapp: Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Tartu maakond). EGF 7804

LISAD

52 Lisad 52