Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi Maarja- Magdaleena kihelkonna KOOLID läbi nelja sajandi 2010 1 Eessõna Mõte, koostada kogumik Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajaloost, tekkis mõned aastad tagasi. Tegutsema innustas 2009. aastal maakonnas ilmunud raamat "Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt". Oli teada, et tänase J. V. Veski nim Maarja Põhikooli juured ulatuvad peaaegu nelja sajandi tagusesse aega. Palju vajalikku tööd oli eelnevalt tehtud proua Ene Soodla poolt, kelle diplomitöö käsitles meie kihelkonna koolide ajalugu XVIII-XIX sajandil. Püüdsime kirja panna koolielu XX sajandil, keskendudes eelkõige vilistlaste ja endiste õpetajate mälestuste ja elulugude kogumisele. Kasutasime ka Sõnumilehes varem ilmunud teemakohaseid artikleid Kogumik, mis sündis suuresti tänu minu hea õpetaja ja kolleegi Endla Sepp´a ihu ja hingega osutatud abile, on valmis. Mitte vähema energia ja töökusega toetas mind minu teine hea õpetaja ja kolleeg Juhan Pihelo. Suur ja südamlik tänu mõlemale! Usun, et kogumik aitab nii mõnelgi oma suguvõsa juurteni jõuda ja elustab meis koolimälestusi. Suur tänu abikäe eest teile: Endla Sepp, Juhan Pihelo, Ariana Mikiver-Rooba, Egle Haossar, Laili Aunap ja paljud teised. Merle Haossar Maarja-Magdaleena, 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 Maarja-Magdaleena kihelkonna ajaloost .......................................................................6 Lisa 1 Maarja-Magdaleena koguduse õpetajad........................................................15 Lisa 2 Sõdade hävitustöö Kudina mõisa valdustes, toetudes põhiliselt kolme küla andmeile (Kassema, Kudina Maarja-Magdaleena kihelkonnast, Süvalepa Palamuse kihelkonnast)............................................................................................................16 Lisa 3 Muistend Maarja-Magdaleena kiriku ehitamisest.........................................18 Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajalugu XVIII ja XIX sajandil.....................19 Sissejuhatus..............................................................................................................19 I. Esimesed kooliõpetuse alged Maarja-Magdaleena kihelkonnas 18.sajandil............21 II. Maarja-Magdaleena kihelkonna koolivõrgu kujunemine XIX sajandil..................27 1. Koolide asutamine XIX sajandil..........................................................................27 2. Koolimajade ehitamine XIX sajandil...................................................................30 3. Õppetöö küsimustest XIX sajandil ......................................................................33 4. Koolmeistrid ja nende palgaolud XIX sajandil....................................................42 III Maarja-Magdaleena kihelkonna koolid XIX sajandil.............................................46 Kaiavare valla külakoolid ........................................................................................46 KÕRENDUSE KOOL .........................................................................................46 KAITSEMÕISA KOOL ......................................................................................48 PATASTE KOOL................................................................................................50 KAIAVERE KOOL.............................................................................................52 Kudina valla külakoolid...........................................................................................54 KASSEMA KOOL ..............................................................................................54 VAIDAVERE KOOL ..........................................................................................55 Elistvere valla külakoolid ........................................................................................57 IGAVERE KOOL................................................................................................57 NÕMME KOOL ..................................................................................................58 Jõemõisa-Kudina valla.............................................................................................59 SÄRJE KOOL......................................................................................................59 Saare valla koolid.....................................................................................................61 VASSEVERE KOOL ..........................................................................................61 RUSKAVERE KOOL .........................................................................................63 ODIVERE KOOL................................................................................................64 Vara valla koolid......................................................................................................67 VARA KOOL ......................................................................................................67 KUUSMAKÜLA-MATJAMA KOOL................................................................68 Maarja-Magdaleena kihelkonnakool .......................................................................72 Maarja-Magdaleena tütarlastekool...........................................................................75 III. Kultuurielust Maarja-Magdaleena kihelkonnas XIX sajandil ...............................76 Kokkuvõte................................................................................................................77 Kasutatud materjale .............................................................................................78 Lisad.....................................................................................................................79 Maarja-Magdaleena kihelkonnas kõneldud murrakuist...............................................82 J.V.Veski nim. Maarja Põhikool..................................................................................85 Maarja koolijuhid- direktorid alates aastast 1922................................................86 Õppealajuhatajad..................................................................................................86 Huvijuhid .............................................................................................................86 Kooli nimetused 1945-2003.................................................................................86 Maarja Kooli endised ja praegused õpetajad alates aastast 1944 ............................87 3 Kaiavere kool...............................................................................................................92 Õpetaja Aino Veberi (Tooming) sõjajärgsed tööaastad Kaiavere Algkoolis a. 1951 – 1955..............................................................................................................................93 Kaiavere kooli õpetajad ...............................................................................................98 Meenutusi Kaiaverest...................................................................................................98 Kõrenduse kool ............................................................................................................99 Oh kooliaeg…..meenutab Salme Vipper - Pruul .......................................................101 Kokkuvõte Kõrenduse kooli ja Järve (Maarja) kooli algklassidest ...........................102 Kaks kaunist aastat Kõrenduse koolis…Olavi Annuk...............................................104 Pataste küla ajaloost...................................................................................................107 Arnold Voldemar Aadusood (05.09.1908-28.01.1994) mälestades ..........................110 Minu mälestused Pataste külakoolist.........................................................................111 Elvi Vaigla mälestused Pataste koolist ......................................................................112 Mälestused Pataste koolist – Linda Laur ...................................................................114 Elga Tartu mälestuskilde Pataste Algkoolist aastatel 1945-1947..............................115 Minu koolilugu: PATASTE ALGKOOL Udo Otsus.................................................116 Aino Tomsoni meenutusi Särje koolist......................................................................120 Särje /Uhmardu Kooli õpetajad .................................................................................121 Elvi Vaigla mälestused Maarja-Magdaleena Mittetäielikust Keskkoolist 1945-1948 ....................................................................................................................................122 Salme Kask, I lennu lõpetanu 1960 ...........................................................................125 Meenutab Uno Tallmeister ........................................................................................126 “Üht-teist internaadielust aastail 1964-1967”....................................................126 Pajatan veel, kuidas me dessantlasi mängisime.................................................129 Pildikesi koolielust nn. “kuldseil kuuekümnendatel”........................................129 Elulood.......................................................................................................................134 Direktor Ülo Sepp..................................................................................................134 Kodu ja esimesed kooliaastad............................................................................134 Edasiõppimine....................................................................................................134
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Eraettevõtjate Roll Ja Panus Turvalisuse Loomisel Tartu Valla Territooriumil
    Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledž Anti Peiponen ERAETTEVÕTJATE ROLL JA PANUS TURVALISUSE LOOMISEL TARTU VALLA TERRITOORIUMIL Lõputöö Juhendaja: Ivar Dubolazov Tallinn 2010 LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON Kolledž: Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Kuu ja aasta: Mai 2010 piirivalvekolledž Töö pealkiri: „ Eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse loomisel Tartu valla territooriumil” Töö autor: Anti Peiponen Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Lõputöö maht koos lisadega on 62 lehekülge. Töö põhiosa moodustab 53 lehte ja selles on 1 tabel ning 11 joonist. Töö on kirjutatud eesti keeles. Kasutatud kirjanduse ja muude allikate loetellu kuulub 20 nimetust. Töö vormistamisel on aluseks võetud „Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend”, kinnitatud rektori 22.10.2009 käskkirjaga nr 6.1-6/212. Töö uurimuse objektiks on eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse tagamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil ja aines on eraettevõtjad turvalisuse tagamisel. Eesmärgiga v älja selgitada eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse tagamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil turvalisuse tagamisel. Eesmärgist lähtuvalt on töös püstitatud 2 hüpoteesi. Eraettevõtjad Tartu valla territooriumil: 1) Eraettevõtjad ei panusta vajalikul määral turvalisuse tagamisele Tartu valla territooriumil. 2) Eraettevõtjate roll kogukonna keskel turvalisuse tagamisel ei ole turvalisuse tagamiseks piisav. Hüpoteeside kontrollimiseks kasutas autor statistilist analüüsi ja struktureeritud anketeerimist.
    [Show full text]
  • Turundusmaterjalide Roll Lõuna-Eesti Turismisihtkoha Kujundamisel
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel Merli Ilves Juhendaja: MSc Janika Raun Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2017 Annotatsioon Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised on Lõuna-Eesti turismi tuumikalad turundusmaterjalide ja välisturistide külastuste põhjal. Turundusmaterjalidest kuulusid uurimise alla SA Lõuna-Eesti Turismi välja antud trükised ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostatud veebimarsruudid. Empiirilises analüüsis uuriti, millised Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused ja atraktsioonid on turundusmaterjalides enim esindatud. Lisaks kasutati passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid välisturistide külastustest Lõuna-Eestisse ajavahemikus 2011–2016. Uurimistöö teema on oluline turismiasutuste turundustegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks. Märksõnad: turismigeograafia, turism, Lõuna-Eesti, sihtkoht, turundus CERCS kood: S230 Sotsiaalne geograafia Annotation The role of promotional materials in forming South-Estonian tourism destination. Current thesis studies what are the tourism core areas in South-Estonian tourism destination according to promotional materials and foreign visitors’ data. Data from promotional materials was collected from brochures published by Foundation South-Estonian Tourism and self-guided tours from website www.visitestonia.com published
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Download File
    ENDANGERED BREEDS 1 ENDANGERED BREEDS SISUKORDcontents SISUKORD Estonian Native Cattle .............................................................................................................................................. 4 General ............................................................................................................................................................... 4 History................................................................................................................................................................. 4 Estonian Native Cattle today ....................................................................................................................... 8 Estonian Native Horse .............................................................................................................................................. 9 General ............................................................................................................................................................... 9 A hard working and hardy horse ................................................................................................................ 9 Famous already in ancient times ..............................................................................................................10 Great labour force .........................................................................................................................................12 Estonian Native Horse today .....................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Saare Valla Arengukava 2013-2025
    KINNITATUD Saare Vallavolikogu 27.veebruari 2013 määrusega nr 2 SAARE VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Saare valla tegevuskava 2013-2017 Kääpa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.Saare valla territoorium ja rahvastik ....................................................................................... 4 1.1.Saare valla asukoht .............................................................................................................. 4 1.2.Ajalooline ülevaade .............................................................................................................. 4 1.3.Rahvastik .............................................................................................................................. 6 1.4.Valla juhtimine ..................................................................................................................... 7 1.4.1. Saare valla asutused ......................................................................................................... 7 2.Saare valla hetkeolukorra analüüs ......................................................................................... 10 2.1 Majandus ............................................................................................................................ 10 2.1.1.Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................... 10 2.1.2 Turism .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tabivere Tähistas Taasiseseisvumispäeva Sportlikult
    Nr 8 (186) August 2012 TABIVERE VALLA LEHT Tabivere tähistas Nimeline pink ka Maarja- taasiseseisvumispäeva sportlikult Magdaleena külas Eesti Televisioonis haka- Oma pikaaegse töö lõpe- ti suve algul näitama Vahur tas ta 1996. aastal. 30 aastat Kersna üleskutset aidata tööd – selle ajaga oli arst näi- eetrisse uus saade „Pink“. nud nii muret kui ka rõõmu. Ta ütles seal, et mõtte sel- Lapsed, kelle sündimist oli ta leks saateks sai ta Šotimaal, näinud, olid kasvanud suu- istudes Walter Scotti pingil. reks ja juba ise emad-isad… Kes tõukab kõigest väest, saab üle igast mäest! Walter Scott oli šoti kirjanik, Praegu peab 84-aastane kelle raamatutest on meile Kaljo pensionipõlve. Oma Tõukerattatuur viis Külarahvas palus rattu- Taganttuul tõstis tempot Tabiveres tagasi tuntud ajaloolised romaa- kalli kaasa Hednaga võtavad küladesse riigipirukat reil lahkesti üle läve astuda. Kui ratturid suuna taas Sõitjaid Koogini sõita ai- nid „Ivanhoe“ ja „Rob Roy“. nad jõudumööda osa Maarja- Riigipiruka nime kandnud Tabivere suunas võtsid, tuli danud taganttuul pressis Kersna leidis, et kindlasti Magdaleena Maarahva Selt- Riigi taassünnipäev möö- kringel lõigati kohe tükki- lõpuks ka päike pilve tagant Tabiverre tagasi tõugates on ka Eestis inimesi, kellele si, Mulkide Seltsi, Loodusuu- dus sel korral Tabivere vallas deks ning söödi üheskoos välja. Tasapisi hakkas tõus- rattureile vastu. Päeva vältel pühendada pink. On lugu- rijate Seltsi, Kodutütarde ja õige sportlikult. Külast külla ära. Lisaks kostitas külaselts ma tuul ning kuna see puhus kogunenud väsimus lihastes sid ja tegusid, mis väärivad Noorkotkaste Sõprade Seltsi liikus tõukerattatuur, viies rattureid tee, kohvi, värskelt tõukajatele tagant, kasvas ka ning liigestes andis tunda. jutustamist, kuulamist ning ja Eesti Rahva Muuseumi kohalikule rahvale kostiks keedetud ubade ning marja- tempo.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 4 Luua, JAH1000187 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Luua Metsanduskool 1.2. Registrikood 70002443 1.3. Aadress Luua, Palamuse vald, 49203 Jõgevamaa 1.4. Esindaja nimi Haana Zuba 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7762117 Faksi number 7762110 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Haana Zuba Ametinimetus Luua Metsanduskooli direktor 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vooremaa maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse määrus nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri “ § 11 lg 3 ja nimetus/ § 5 lg 5 lähtuvad piirangud: • Sihtkaitsevööndis on keelatud jahipidamine, välja arvatud Ehavere sihtkaitsevööndis 1. piirangu kirjeldus septembrist 14. märtsini; • Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud anda nõusolekut väikeehitise (sealhulgas jahindusrajatiste), lautri või paadisilla ehitamiseks.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsuse otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart koos Piirissaarega (googlemaps). Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere
    [Show full text]