DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 4 Luua, JAH1000187 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Luua Metsanduskool 1.2. Registrikood 70002443 1.3. Aadress Luua, Palamuse vald, 49203 Jõgevamaa 1.4. Esindaja nimi Haana Zuba 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7762117 Faksi number 7762110 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Haana Zuba Ametinimetus Luua Metsanduskooli direktor 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vooremaa maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse määrus nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri “ § 11 lg 3 ja nimetus/ § 5 lg 5 lähtuvad piirangud: • Sihtkaitsevööndis on keelatud jahipidamine, välja arvatud Ehavere sihtkaitsevööndis 1. piirangu kirjeldus septembrist 14. märtsini; • Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud anda nõusolekut väikeehitise (sealhulgas jahindusrajatiste), lautri või paadisilla ehitamiseks. 4.2. Objekti Uhmardu ja Otslava merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri nimetus/ 21.07.2010 a määruse nr 33 § 4 lg 5 ja § 5 lg 1 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud piirangu kirjeldus püsielupaigas 01.augustist kuni 14.veebruarini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.3. Objekti Pedriko, Kõlaoja, Kõrenduse Õvanurme ja Uhmardu väike-konnakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § nimetus/ 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 19.04.2010 a määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja piirangu kirjeldus jahipidamine on lubatud püsielupaigas 01.septembrist kuni 14.märtsini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 1/2 4.4. Objekti Kaiu järve äärse merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja keskkonnaministri 21.07.2010 nimetus/ määruse nr 33 § 4 lg 3 p1 ja lg 5 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ lähtuvad piirangud • piirangu kirjeldus Inimeste viibimine ja jahipidamine on keelatud püsielupaigas 15.02 kuni 31.07. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna (1) Luua jahipiirkonna pindala on 13 460 hektarit. piirikirjeldus (2) Luua jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Luua jahipiirkonna piir läheb Kivimäe–Pikkjärve maantee ja Pikkjärve oja ristumiskohast mööda Kivimäe–Pikkjärve maanteed Vaidavere–Luua–Palamuse maanteeni; teeristist mööda Vaidavere–Luua–Palamuse maanteed Kudina–Maarja maanteeni ning mööda Kudina–Maarja maanteed Kudina–Vanassaare maanteeni, jätkudes mööda Kudina–Vanassaare maanteed Jõhvi–Tartu maanteeni; sealt mööda Jõhvi–Tartu maanteed Uhmardu jõeni ning mööda Uhmardu jõge Papi järveni; siitpeale mööda Papi ja Kaiu järve lõunakallast Kääpa jõeni ning mööda Kääpa jõge Luua metsakooli kvartali 109 idasihini; seejärel mööda Luua metsakooli kvartalite 109, 118, 127, 138, 146, 162, 172, 180, 189, 197, 204 ja 207 idasihti ning kvartalite 207 ja 206 lõunasihti Vara metskonna kvartali KV114 põhjasihini; siitpeale mööda Vara metskonna kvartali KV114 ja KV0113 põhjasihti ning kvartali KV0113 idasihti Pataste–Vara maanteeni, jätkudes mööda Pataste–Vara maanteed Kirjasoo peakraavini ning mööda Kirjasoo peakraavi Jõusa kraavini; edasi mööda Jõusa kraavi Pataste–Nigula maanteeni ning mööda Pataste–Nigula maanteed Jõusa–Reinu maanteeni; teeristist mööda Jõusa–Reinu maanteed Tartu–Mustvee maanteeni, jätkudes mööda Tartu–Mustvee maanteed Amme jõeni; edasi mööda Amme jõge Elistvere järveni, jätkudes jõe mõttelise pikendusena üle Elistvere järve Nava oja väljavooluni; sealt mööda Nava oja Elistvere–Kaiavere–Luua maanteeni ning mööda Elistvere–Kaiavere–Luua maanteed Kaiavere–Praaklima–Nava teeni; teeristist mööda Praaklima–Sudiste–Nava teed Nava ojani, jätkudes mööda Nava oja Pikkjärve järveni; edasi mööda Pikkjärve järve idakallast Pikkjärve ojani ning mööda Pikkjärve oja Kivimäe–Pikkjärve maanteeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000187&mount=view kaart 2/2.
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of

    A Landscape Biography Of

    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast

    LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast

    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
  • A Landscape Biography Of

    A Landscape Biography Of

    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne

    Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne

    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
  • Relationship Between Bird Fauna Diversity and Landscape Metrics in Agricultural Landscape: an Estonian Case Study

    Relationship Between Bird Fauna Diversity and Landscape Metrics in Agricultural Landscape: an Estonian Case Study

    Hirundo 21: 28–50 (2008) RELATIONSHIP BETWEEN BIRD FAUNA DIVERSITY AND LANDSCAPE METRICS IN AGRICULTURAL LANDSCAPE: AN ESTONIAN CASE STUDY Riho Marja University of Tartu, Faculty of Geography e‐mail: [email protected] Abstract. In the present article, the species diversity of farmland birds has been correlated with different landscape indexes. Research areas were located in three counties: Valga county, Jõgeva county and Lääne‐Viru county. For each research area, 10 research squares were randomly chosen (4 counting points were located in each square). In 2002 and 2004 two point counts were carried out in each test square. For gathering landscape data, vector‐shaped Estonian Basic Map was used which was re‐classified according to the ecologic importance on the birds of agricultural landscape. Vector data were rastered and after that landscape indexes were calculated: Patch Density, Edge Density and Shannon’s Landscape Diversity Index. According to all the landscape indexes the most heterogeneous were the landscape squares in Valga county whereas average heterogeneity was found in Jõgeva county and the landscape of Lääne‐Viru county was found to be the most homogenous. It appeared that there is a connection between the diversity of bird fauna of Estonian agricultural landscape and landscape structure (expressed through landscape indexes). In almost all studied cases it appeared that there was a stronger correlation between the landscape indexes calculated for larger area and bird variables. The correlation coefficients were the lowest in counting points with 100‐ meter buffer zone and the highest in 1 km² research squares. The result indicates that a too small area around the counting point may not give adequate information about landscape structure essential for birds.
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
  • Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi

    Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi

    Maarja- Magdaleena kihelkonna KOOLID läbi nelja sajandi 2010 1 Eessõna Mõte, koostada kogumik Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajaloost, tekkis mõned aastad tagasi. Tegutsema innustas 2009. aastal maakonnas ilmunud raamat "Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt". Oli teada, et tänase J. V. Veski nim Maarja Põhikooli juured ulatuvad peaaegu nelja sajandi tagusesse aega. Palju vajalikku tööd oli eelnevalt tehtud proua Ene Soodla poolt, kelle diplomitöö käsitles meie kihelkonna koolide ajalugu XVIII-XIX sajandil. Püüdsime kirja panna koolielu XX sajandil, keskendudes eelkõige vilistlaste ja endiste õpetajate mälestuste ja elulugude kogumisele. Kasutasime ka Sõnumilehes varem ilmunud teemakohaseid artikleid Kogumik, mis sündis suuresti tänu minu hea õpetaja ja kolleegi Endla Sepp´a ihu ja hingega osutatud abile, on valmis. Mitte vähema energia ja töökusega toetas mind minu teine hea õpetaja ja kolleeg Juhan Pihelo. Suur ja südamlik tänu mõlemale! Usun, et kogumik aitab nii mõnelgi oma suguvõsa juurteni jõuda ja elustab meis koolimälestusi. Suur tänu abikäe eest teile: Endla Sepp, Juhan Pihelo, Ariana Mikiver-Rooba, Egle Haossar, Laili Aunap ja paljud teised. Merle Haossar Maarja-Magdaleena, 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 Maarja-Magdaleena kihelkonna ajaloost .......................................................................6 Lisa 1 Maarja-Magdaleena koguduse õpetajad........................................................15
  • Arengukava 2020

    Arengukava 2020

    2014 Jõgevamaa Kodukandi Ühendus Strateegia 2014-2020 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2. Hetkeolukorra analüüs 2.1. Üldandmed väliskeskkonnast 2.2.Sihtgrupid, koostööpartnerid nende ootused ühendusele. 2.3.Koostööpartnerid 2.4 Organisatsiooni sisekeskkond 2.5. Organisatsiooni juhtimine, struktuur, liikmed 3. Organisatsiooni põhiprobleemid ja arenguvajadused 4. Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse missioon ja visioon MISSIOON VISIOON 2020 5.Meie arengusuunad ja eesmärgid 6.Tegevuskava 6.1.Tegevuskava ellurakendamine ja ressursside kavandamine 6.2.Kommunikatsioon ja teavitamine 6.3. Strateegia hindamine ja täiendamine 1.Sissejuhatus Käesolev dokument on koostatud Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse 2014-2020 aasta tegevuse pikemaajaliseks planeerimiseks ning organisatsiooni sihipärasemaks juhtimiseks. Jõgevamaa Kodukandi arengukava eesmärgiks on ühenduse kui ühtlase ja stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgimine strateegiaperioodi vältel. Arengukava on ühendusele suunanäitajaks, mida ühenduse eelarve vahenditega tahetakse saavutada ja millisena soovitakse näha organisatsiooni tulevikus. Arengukava on aluseks ühenduse tegevuse kavandamisele ning nende tegevuste jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikatest, projektide kirjutamiseks ja toetuste taotlemiseks erinevatest programmidest. Arengukava on sündinud õppepäevade, liikmete mõttetalgute käigus perioodil märts 2014 – november 2014. Järgmise kuue aasta tegevused keskenduvad neljale järgmisele
  • Kullavere, Luua, Pikknurme Ja Saadjärve Jahipiirkonna Moodustamine Ning Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Andja Määramine

    Kullavere, Luua, Pikknurme Ja Saadjärve Jahipiirkonna Moodustamine Ning Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Andja Määramine

    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.05.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2009 Avaldamismärge: RTL 2004, 56, 934 Kullavere, Luua, Pikknurme ja Saadjärve jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine Vastu võetud 28.04.2004 nr 34 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70) § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel. § 1. Kullavere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kullavere jahipiirkonna pindala on 43 060 hektarit. (2) Kullavere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kullavere rendijahipiirkonna piir kulgeb Mustvee jõe ja Mustvee linna piiri ristumiskohast mööda Mustvee linna piiri Peipsi järveni; sealt mööda Peipsi järve rannajoont Kodavere ojani, mis on ühtlasi Jõgeva maakonna piir (jahipiirkonna juurde kuulub Peipsi järve akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); edasi mööda Kodavere oja Mustvee–Kallaste maanteeni ning mööda Mustvee–Kallaste maanteed Kadrina– Kodavere maanteeni; teeristist mööda Kadrina–Kodavere maanteed Punikvere teeni ning mööda Punikvere teed Kasahstani kraavini; siitpeale mööda Kasahstani kraavi Ööbiku sihini, jätkudes mööda Ööbiku sihti Halliku metskonna kvartali 476 lõunasihini; edasi mööda Halliku metskonna kvartalite 476 ja 475 lõunasihti Kadrina ojani; sealt mööda Kadrina oja Viljuse–Karjamõisa teeni, jätkudes mööda Viljuse–Karjamõisa teed Kaasiku– Viljuse teeni; teeristist mööda Kaasiku–Viljuse teed Alatskivi–Pala maanteeni ning mööda
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal

    Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal

    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
  • Oklaadiraamatud Linnaajaloo Allikana Tartu Linna Näitel Perioodil 1836–1863, Mille Juhendaja on Professor Aadu Must

    Oklaadiraamatud Linnaajaloo Allikana Tartu Linna Näitel Perioodil 1836–1863, Mille Juhendaja on Professor Aadu Must

    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHIIVINDUSE OSAKOND BIRGIT NURME Oklaadiraamatud linnaajaloo allikana Tartu linna näitel perioodil 1836–1863 MAGISTRITÖÖ Juhendaja: prof Aadu Must TARTU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................5 Oklaadiraamatud...........................................................................................................7 Historiograafia............................................................................................................10 Probleemipüstitus.........................................................................................................14 Meetodid ja allikakriitika.............................................................................................15 I TARTU TÖÖLISED...............................................................................................................19 1.1. TARTU TÖÖSTUSE ARENG NING SELLE MÕJU MUUTUSTELE TÖÖLISKONNAS..............19 1.2. MUUTUSED TÖÖLISTE HULGAS OKLAADIRAAMATUTE ANDMETEL.............................21 1.2.1. Tartu tööliste oklaadi sisse kirjutatud inimesed.................................................24 1.2.2. Tartu tööliste oklaadist välja kirjutatud inimesed..............................................27 II TARTU TSUNFTIKÄSITÖÖLISED.......................................................................................33 2.1. TSUNFTIKÄSITÖÖ ARENG JA SELLE MÕJU MUUTUSTELE KÄSITÖÖLISKONNAS...........33