Maanteeameti Lõuna Regiooni Poolt Hallatavad Riigimaanteed M 1:430

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Maanteeameti Lõuna Regiooni Poolt Hallatavad Riigimaanteed M 1:430 Maanteeameti lõuna regiooni poolt hallatavad riigimaanteed Ehitus- ja remondiobjektid 2016 .a. ® 1 4 1 1 1 4 71 2 3 Jõhvi - Tartu - Valga silla ehitus ja remont 1 92 6 46 km 67,2 - 75,3 (Mustvee üm.sõit) 4 54 7 1 1 2 katte ehitamine kruusateele 4 8 1 1 1 12 14 3 4 1 1 1 Mustvee 1 kruusatee remont 3 4 1 1 1 2 6 2 1 9 8 4 1 1 14 1 11 taastusremont 4 4 9 1 1 1 1 4 4 2 6 1 7 1 1 2 0 4117 1 5 5 15161 Vao - Päinurme - Sulustvere 0 1 1 1 9 km 19,95 - 21,379 4 4145 4 tee ehitamine 1 1 3 4 14133 Palamuse - Veia - Otsa km 0,1 - 0,2 (ristmiku ümberehitus) 14140 Jõgeva - Jõgeva alevik tee rekonstrueerimine km 1,024 - 1,154 (kergliiklustee) 1 4 1 14137 Jõgeva - Palamuse - Saare 6 3 36 Jõgeva - Mustvee km 0,055 - 1,802 3 5 km 13,7 - 13,9 (kergliiklustee ehitus) 9 liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 0 3 7 ja 2,377 - 4,928 1 1 4 4 1 1 1 36 6 5 1 3 1 4 0 1 1 6 4 39 Tartu - Jõgeva - Aravete Jõgeva 1 6 4 1 1 1 4 8 1 km 45,2 (Jõgeva teeületus) 3 Jõhvi - Tartu - Valga 1 7 1 14167 1 4 km 91,951 - 97,866 4 1 10 8 14150 Painküla-Puurmani km 3,322 8 1 6 1413 1 KUREOJA sild (nr 506) 14211 Kudina - Maarja km 41 85 6,5 (Maarja-Magdaleena künnis) 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 4 0 7 2 1 13 km 118,3 - 119,2 (Adavere ohutus) 1 14166 7 4 42 5 14 3 4 1 2 22 Kallaste 1 2 1 1 4 14 4 5 5 2 0 0 1 0 2 1 2 Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa 2 4 142 1 8 14172 9 4 4 9 1 2 4 3 1 8 km 131,5 - 135 (Annikvere-Neanurme 4 1 1 1 14103 lõigu 2+1 möödasõiduala ehitus) 14174 0 14101 Saare - Pala - Kodavere km 15 (Pala künnis) 0 2 6 14209 Tabivere - Uhmardu 4 0 1 1 42 1 5 Põltsamaa km 12,669 - 15,171 (kate 2017) 38 1 1 4 22237 Alatskivi - Pala km 4,366 - 6,382 4 2 8 1 1 2 2 7 1 4 4 6 1 41 2 0 5 2 4 1 14194 02 7 14209 Tabivere-Uhmardu km 12,3-12,35 1 9 1 0 43 Aovere - Kallaste - Omedu km 29,42 - 30,45 (Alatskivi jalgtee ) 9 2 4 1 5 1 7 93 1 4 14230 Pataste - Välgi - Alatskivi km 0,486 - 15,272 1 1 4 2 4 14 2 0 5 14230 0 9 8 1 1 1 2 38 Põltsamaa - Võhma km 7,6-7,7 3 2 4 8 2 1 43 Aovere - Kallaste - Omedu km 20,87 - 30,379 (Meoma-Alatskivi) 1 0 1 2 (Esku ületus ja jalgtee) 4 4 2 1 1 3 2 8 0 2 4 4 0 2 2 1 1 7 6 2 2 4 2 2 1 3 2 2 2 14103 Esku - Pilistvere - Arussaare 0 4 3 2 3 3 2 2 2 5 2 2 km 1,287-3,93 ja 5,079-7,009 (kate 2017) 3 2 2 2 6 2 2 1 4 2 4 2 2 2 2 2 39 Tartu - Jõgeva - Aravete km 18,287 - 18,377 (Tabivere jalgtee) 2 2 4 2 2 1 2 2 0 2 3 3 2 2 4 4 2 4 4 2 1 2 2 2 0 2 2 0 2 5 2 2 2 1 2 5 2 4 2 2 1 2 2 5 2 23 2 2 2 1 3 41 Kärevere - Kärkna km 11,457 - 12,852 2 2246 2 1 9 2 2 3 2 2 2 22 2 1 2 2 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 183,653 6 42 22246 Pilka - Tähemaa km 5,185 - 6,654 EERIKA jalakäijate tunnel (nr 1800) invalahendus 2 2 2 2 2 1 2 4 2 3 Jõhvi - Tartu - Valga km 137,675 - 138,509 1 4 1 0 53 4 1 222 2221 3 Jõhvi - Tartu - Valga km 140 - 141 ( müra Helistvee,Toominga,Kärdi) 40 Tartu - Tiksoja km 4,1 - 4,8 (kergliiklustee) 22103 Tartu - Ilmatsalu - Rõhu km 7,372 - 12,346 40 5 9 45 Tartu - Räpina - Värska km 6,156 - 13,9 22110 Ulila - Võllinge 3 5 km 2,094 - 4,167 ja 5,183 - 5,74 2 22140 Tõrvandi - Roiu - Uniküla 22155 Nõo - Tamsa km 1 - 1,7 2 45 2 km 5,1 (Liivaku bussipeatused) 22155 Nõo - Tamsa km 1 - 1,7 (kergliiklustee) T A R T U 5 29 3 Jõhvi- Tartu- Valga km155,574 22 2 VAPRAMÄE sild (nr 536) 92 2 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa km 199,5 - 200 (22180 ristmik) 22288 2 9 2 4 2 1 22163 Uueküla- Annikoru km 0-2,935 (kate 2017) 9 5 22137 Kambja - Reolasoo km 0,29 (Kambja künnis) 22132 22192 22150 Jõhvi- Tartu- Valga km 0,815 22136 Kambja - Rebase km 0,28 ( Kambja künnis) 4 KULBILOHU VIADUKT (nr 564) 5 18284 Ahja - Võnnu km 7,358 - 7,787 (kate 2017) 4 5 1 2 47 Sangla-Rõngu km5,7 Kaarlijärve bussiooteala 2 22265 Reola - Hammaste km 9,526 - 14,312 3 3 2 1 22160 Elva - Rannu km 13 (Rannu künnised) 4 2 2 18145 Vastse-Kuuste tee km 0- 0,98 (kergliiklustee eh. teeületus) 7 1 2 8 187 2 61 Põlva - Reola km 14,8- 15 (kergliiklustee eh. teeületus) 22 2 2 2 1 8 0 2 22183 0 216 1 18184 Ahja - Rasina km 0,17 - 2,253 4 2 2 5 8 0 5 6 1 1 4 2 2 8 2 18148 Maaritsa - Otepää km 0,65-8,593 (kate 2017) 2 8 21 1 18180 Ahja - Vastse-Kuuste km 0,989 - 3,727 2215 2 1 35 4 3 Elva 7 22 1 18 22170 Kirepi - Teedla - Valguta km 3,857 - 8,008 18176 Piigaste - Sulaoja km 0 - 5,6 (kate 2017) 18115 Vooreküla - Puskaru km 0- 6,73 22170 Kirepi - Teedla - Valguta km 0,088 - 3,326 18168 Saverna - Jõksi km 0 - 2,7 (kate 2017) 22174 Valguta - Koruste km 0,048 - 2,416 89 Põlva - Saverna km 0 - 9,1 (Põlva-Ihamaru) 23173 Hellenurme- Päidla km 0,201 18146 Kanariku - Kiidjärve km 1,6 - 2,37 (Taevaskoha liikluse rahustus) 2 HELLENURME sild (nr 1013) 2 8 1 3 5 231 89 Põlva - Saverna km 0 - 2,3 (kergliiklustee fr.kate) 8 7 Räpina linn 2 2 1 23164 Palupera jaama tee km 0,37 - 1,115 31 3 73 2 0 2 2 7 3 3 90 Põlva - Karisilla km 0,3 - 0,4 (90 ja 87 ristm. Rosma jalgtee eh.) 1 1 8 3 Jõhvi - Tartu - Valga km 174,5 - 177,778 7 6 1 14 7 1 3 9 6 18 7 2 1 8 8 2 1 62 Kanepi- Leevaku km 32,667 KAUKSI sild (nr 817) 3 2 2 3 2 1 4 5 8 3 22158 Elva - Kintsli km 11,66 - 15,717 6 9 1 1 2 18110 Rosma - Tiike - Leevi km 3,328-5,327 ja 5,568-9,024 8 6 147 7 8 18148 Maaritsa -Otepää km 8,5 - 15,32 (kate 2017) 1 Põlva 7 3 89 8 18225 Pusta - Ruusa km 4,918 - 5,885 2 9 7 7 4 8 8 18147 Saverna-Pilkuse km 5,488-6,194 (Valgjärvel parkla erlad. sõiduteest) Otepää 1 8 1 2 2 8 8 2 17 1 1 3 4 3 4 1 2 1 1 9 45 Tartu - Räpina - Värska 2 1 8 5 1 1 0 8 30 8 6 6 Valga-Uulu km 28,5 Tõrva sissesõit 23165 Tehase tee km 0-0,7 1 1 18111 1 1 km 69,627 - 78,252 2 3 8 8 45 Tartu - Räpina - Värska 1 1 1 1 5 5 5 5 1 km 77,7 Mikitamäe kergliikluste (Võõpsu-Värska) 2 1 1 5 3 8 1 8 8 7 1 81 2 23195 Otepää - Kääriku - Kurevere km 0 - 3,2 52 1 1 6 1 8 3 9 8 6 1 1 1 2 2 6 2 8 7 6 18208 Mikitamäe - Kahkva 5 81 8 3 1 1 1 7 71 Rõngu - Otepää - Kanepi km 19,3 - 22,9 3 1 km 0,844 - 1,812 (kate 2017) 2 7 123 0 1 3 1 18 2 8 (Otepää-Tõikamäe kergliiklustee eh.) 9 1 1 7 1 1 8 81 6 9 1 2 8 0 8 5 1 1 6 65 Võru - Räpina km 30,35 - 31,21 (Veriora kergliiklustee) 2 18 8 0 4 1 5 1 1 Tõrva 0 4 8 7 4 2 9 2 10 1 3 1 1 181 1 3 3 18167 Kanepi - Ihamaru km 1,311 - 6,986 (kate 2017) 114 6 6 2 69 8 18 7 2 1 2 5 18 7 45 Tartu-Räpina-Värska km85,346 3 3 1 0 2 25 5 13 1 9 5 9 18122 Erastvere - Piigandi km 0,6 - 1,5 (kate 2017) 81 8 1 7 2 2 1 VÄRSKA sild (nr 814) 1 3 23254 2 7 2 23 8 6 23 8 13 25183 Antsla - Kanepi km 19,449 - 27,067 210 1 3 8 319 1 2 18110 Rosma - Tiike - 1 2 3 3 28 1 1 2 2 Leevi km 14,85-16,556 4 3 3 2 8 9 2 3 05 5 1 0 1 2 3 2 6 1 3 1 2 23 2 1 18 2 0 19 3 2 5 4 8 3 6 2 3 6 1 2 5 1 2 1 5 7 3 3 3 1 2 2 2 4 18114 Tilsi - Mustajõe km 0,326 - 2,412(kate 2017) 0 2 1 5 2 18210 Orava jaam - Soe km 0,614 - 5,21 1 5 2 31 3 1 4 2 2 1 5 0 7 5 1 1 205 2 2 3 25 5 2 8 18240 Puskaru - Väimela km 0 - 8,025 1 3 1 1 3 4 7 18124 Magari - Soodoma km 0,086 - 2,329 69 72 Sangaste - Tõlliste km 0,9 (Sangaste sissesõit) 18243 Niitsiku - Võmmorski km 8,85 - 8,9 () 6 64 Võru - Põlva km 4,85 - 5,2 (Postitee ristm.
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
    MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out.
    [Show full text]
  • Estonian Ministry of Education and Research
    Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Toetusfondi Lisavahendite Jaotus 2021
    Vabariigi Valitsuse korraldus „Toetusfondi lisavahendite jaotus 2021. aastal“ Lisa Toetusfondi lisavahendite jaotus (eurot) Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Harju Anija vald 71 319 4 396 Harju Harku vald 172 786 5 008 Harju Jõelähtme vald 76 277 5 215 Harju Keila linn 108 865 1 440 Harju Kiili vald 67 125 3 807 Harju Kose vald 88 056 10 413 Harju Kuusalu vald 80 820 11 571 Harju Loksa linn 29 907 2 589 Harju Lääne-Harju vald 151 371 15 252 Harju Maardu linn 169 288 3 921 Harju Raasiku vald 58 366 3 315 Harju Rae vald 232 203 5 673 Harju Saku vald 119 714 4 620 Harju Saue vald 264 708 9 751 Harju Tallinna linn 4 802 846 52 530 Harju Viimsi vald 230 959 3 202 Hiiu Hiiumaa vald 107 400 5 916 Ida-Viru Alutaguse vald 89 804 14 411 Ida-Viru Jõhvi vald 184 057 4 311 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 548 490 22 133 Ida-Viru Lüganuse vald 144 357 11 172 Ida-Viru Narva linn 931 569 49 673 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 88 571 15 610 Ida-Viru Sillamäe linn 204 497 6 319 Ida-Viru Toila vald 80 826 6 313 Jõgeva Jõgeva vald 159 414 17 237 Jõgeva Mustvee vald 73 202 16 476 Jõgeva Põltsamaa vald 114 113 12 021 Järva Järva vald 116 095 21 929 Järva Paide linn 114 366 4 434 Järva Türi vald 122 832 8 591 Lääne Haapsalu linn 144 929 6 272 Lääne Lääne-Nigula vald 93 792 17 471 Lääne Vormsi vald 4 416 75 Lääne-Viru Haljala vald 51 983 5 583 Lääne-Viru Kadrina vald 56 738 5 196 Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Lääne-Viru Rakvere vald 68 444 8 198 Lääne-Viru Rakvere linn 163 984 4 612 Lääne-Viru Tapa
    [Show full text]
  • Sarviku Armastus“ Looming Nr 11, 2006 MATS TRAAT SARVIKU ARMASTUS
    Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaat 2007 Mats Traat „Sarviku armastus“ Looming nr 11, 2006 MATS TRAAT SARVIKU ARMASTUS Pritsus, 21 jl. 1905 1905. aasta 20. juulil vastu õhtut sammusin Väike-Maarjast vaksali minema, et Nuustakule minna Sarvikut mängima. Ilm paistis lõuna poolt pilves olevat. Kiltsis sain hr. Undritsaga kokku, kes Tartust tuli, leidsime talle voorimehe Väike-Maarjasse sõiduks. Pileti võtsin kogemata Sangasteni, kuna Pukani pidin võtma, sest et Middendorffi platvormilt kõrvale pidin minema. Jakob Tamm istub vagunis akna all ja kraamib mantlitaskust välja „Noor-Eesti” esimese albumi, mis mõne päeva eest müügile tulnud. Kaanel troonib noor musta peaga mees kappava Pegasuse tiibade vahel, käes tõrvik, mille punane leek ulatub neljakandilisest raamist välja — ülespoole! „Kuidas tsensor on söandanud sellise asja läbi lasta,” mõtleb luuletaja. Venekeelne märge palgelehe siseküljel teatab, et tsensuur on raamatu trükki lubanud veebruaris. Talvega võrreldes on olukord väga palju muutunud — aeg on täis äikeseähvardust. Noorhärra Suits kuu- lutab: Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, mil tuleb tund, kus nendele, kes näevad und, kord müristame kõrvu sõjalugu. Ega siin enam midagi oodata olegi, sõjalugu mürisebki juba kõrvu. Verine Pühapäev on seljataga; Läänemere laevastik, mis suurejooneliselt Peter- burist teele saadeti, et sõja käiku seal kaugel otsustavat pööret tuua, läheb Tsushima väinas hukka. Pehastanud keisririik on Jaapani sõja kaotanud, ehkki truualamlikud ajalehed lorisevad võidust, mille Venemaa peab tin- gimata saavutama. Petetud lootused laagerduvad vihaks. Mäss ja vere- valamine on ukse ees, Poolamaal lööb rahvas juba lahinguid sõjaväega. Hajameelselt sirvib Tamm albumit, üritab siit-sealt lugeda, tõstab teksti silmade juurde, ta on lühinägelik. Uuest väljaandest hoovab tormi ja tungi. Noored vaimuvõitlejad on tulnud välja, tahavad parandada eesti keelt, mis olevat tuim ja mahajäänud, ning minna siis Euroopasse.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR- 3 Elva, JAH1000074 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Elva Jahiselts 1.2. Registrikood 80078631 1.3. Aadress Võru 80, 50111 Tartu 1.4. Esindaja nimi Indrek Kaarna 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5039943 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Kalju Hermann Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 4 Luua, JAH1000187 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Luua Metsanduskool 1.2. Registrikood 70002443 1.3. Aadress Luua, Palamuse vald, 49203 Jõgevamaa 1.4. Esindaja nimi Haana Zuba 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7762117 Faksi number 7762110 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Haana Zuba Ametinimetus Luua Metsanduskooli direktor 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vooremaa maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse määrus nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri “ § 11 lg 3 ja nimetus/ § 5 lg 5 lähtuvad piirangud: • Sihtkaitsevööndis on keelatud jahipidamine, välja arvatud Ehavere sihtkaitsevööndis 1. piirangu kirjeldus septembrist 14. märtsini; • Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud anda nõusolekut väikeehitise (sealhulgas jahindusrajatiste), lautri või paadisilla ehitamiseks.
    [Show full text]
  • Rõngu Kihelkonnapäev Tõi Kogukonna Taas Kokku
    Õuepäev Kesk tänava Noore Murumuna remont pere kool lasteaias graafikus innustab LK 4 LK 5 LK 7 JUUNI 2019, NR 53 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Rõngu kihelkonnapäev tõi LÜHIDALT kogukonna taas kokku Rõngu kihelkonnapäev Sai meisterdada ja muusikat nautida toimus 25. mail ja kandis Peale sportimise jagus ka uudista­ üldpealkirja KEEL- mist ja meisterdamist. Rõngu Maa­ naiste Seltsi tegevusala juures sai MEEL-HÄÄL „Eesti keel, proovida vardasaia valmistamist. naiste meel, pilli hääl“. Nende töötoa moto oli „ise teen ja ise VEREVI. Foto: Mikk Järv söön“. Lastealas said pered uudista­ da Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi RANNAHOOAEG MARI-LIIS VANAISAK tule tõrjeautot, istuda politsei patrul­ ON ALANUD RÕNGU RAHVAMAJA lautos trellide taga, harjutada korv­ erevi ja Arbi järv oota­ JUHATAJA pallivõtteid BC Elva korvpallitöötoas ja hüpata batuudil ning kaunistada vad puhkajaid – sup­ põsed näomaalijate juures. Vlusvesi on mõlemas el aastal keskendus kihel­ Kohalike isetegevuskollektiivide järves Terviseameti analüüside konnapäev kolmele tee­ kontserdi avas Rõngu Pasunakoor, järgi puhas. male: eesti keele aastale, tantsuilu pakkusid Valguta Vahvad Verevi järve randa valvab LAPSED UUDISTASID TULETÕRJEAUTOT. Foto: Jaak Jänes Rõngu Maanaiste Seltsi 90. ja Ringen. Laulurõõmu sai kuulda AS G4S. Rannavalveteenust Saastapäevale ja Rõngu Pillimuuseu­ osutatakse kõikidel nädala­ Erle Mägi solistide esituses ja ilusa mi 5. tööaastale. Rõngu Maanaistel enim torkasid silma just erinevate mõõtu tillujooksus, lastejooksus punkti kontserdile panid Astra kel­ päevadel 1. juunist 31. juulini, jagub juubeliaastasse mitmeid tege­ istikute müüjad. ning end sai proovile panna põhi­ mikad naised. Pillimuuseumis sai ajavahemikus kl 12–20. Au­ vusi, kuid kulminatsioon toimub ok­ jooksus ja kepikõnnil. gustikuus lõpetatakse valva­ Päeva sportlik osa veidi uudistada Kodulootuba ja avatud toobris, kui toimub suur konverents.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • Elva Rulapark Avati Põneva Võistlusega
    Taotle projekti- Lugemis - Tervisemure või tegevus- pro gramm korral alusta toetust Rannus pereõest LK 3 LK 6 LK 8 28. SEPTEMBER 2020, NR 79 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva rulapark avati põneva võistlusega RULAPARGI AVAMISE VÕISTLUSEST VÕTTIS OSA EESTI PAREMIK. TÄHTSAL KOHAL ON KAITSEVARUSTUSE KANDMINE. Elva rulapark avati 12. „Sport ja aktiivne eluviis on meile olulised ning Elva vallas on septembril koos võistlu- sportimiseks väga palju erinevaid sega, mis andis noortele võimalusi. Meie pluss on kindlasti seegi, et siin on palju matka radu, võimaluse näidata oma mis kosutavad ka vaimselt." Rulavõistlusele panid auhinnad osavust rulatrikkide välja Elva vallavalitsus, Sportland, tegemisel. Võistlusest Vans, Converse, Nike SB, Natty Pähklivõid ja BirchLagoon. võttis osa 24 noort. Rulapark ehitati ümber Elva linna rulapargi rekonstruee- MERILYN SÄDE rimisega muudeti pargi sisemisi KOMMUNIKATSIOONIJUHT VÕISTLEJAD OLID HINGEGA hoovõturadasid ning tehti ümber ASJA KALLAL. rulapargi elemendid. Rulapargi õistluse peakorraldaja projekti kaasati ka Elva ekstreem- Romario Siimer rääkis, vutas Hando Pärg ja kolmanda koha sportlasi nagu näiteks Romario et avamisel oli Elvas Ralf-Rasmus Raal. Siimer ja Raido Dobozi. Pargi võistlemas kindlasti Üle 18-aastaste kategoorias projekteeris Skatepargid OÜ, tööd VEesti paremik. „Päev oli põnev ja tuli võitjaks Raul Urberg. II koha teostas Betoondetail OÜ. Rulapargi kohal oli palju noori. Üle 18-aastaste saavutas Meelis Erm ja III koha sai maksumus oli ligi 60 000 eurot. seas käis esikoha nimel tihe rebimi- Rain Lindemann. ne ning I ja II kohta lahutas ainult Kohtunikud tõid eraldi välja ka Lisainfo: Fotod: Kayvo Kroon 0,5 punkti," kirjeldas Siimer. Ta parimad naisrulatajad, kes olid NOORED NÄITASID OMA OSAVUST » Romario Siimer, võistluse RULATRIKKIDE TEGEMISEL.
    [Show full text]