DOCSLIB.ORG

Jõgeva Valla Teataja Juuni 2019 2.Indd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 11 (36), 20. juuni 2019 Luua juubelipeol oli ajaloo hõngu ja julget tulevikuvaadet Luual tähistati 1. juunil paiga tus läks kogukonnale korda,“ esmamainimise viiesajandat ütles Luua külaseltsi juhatuse aastapäeva. Sündmusele and- liige Imbi Ivask. „Kõik, kellega sid sära ajaloohõnguline lühi- oli aega rääkida, andsid positiiv- näidend, päikesekella avamine, set tagasisidet. Nii mulle kui ka mõisate uurija Valdo Prausti kogu meie meeskonnale üritus loeng ja kultuuritegijate etteas- meeldis. Tegime täpselt seda, ted. mida ise tahtsime sellel päeval 1519. aastal ostis Jürgen kogeda. Päevakava sai kompakt- von Luden tänase Luua mõisa. ne ja piisavalt pikk ning tegevusi Pakuvere asemel sai koht ni- oli igale huvigrupile. meks Ludenhof, eestipäraselt Luua mõisa teemalises lühi- hakati seda kutsuma Luuaks. näidendis kaasa löömine polnud Paiga juubelipidustused algasid Imbi Ivaski jaoks sugugi esime- lühinäidendiga, milles päeva- ne kord teatrit teha. „Mõisaaega juht ja Luua külaseltsi juhatuse sisseelamist ja toatüdruku män- liige Marika Murka mängis mõi- gimist on tulnud ette ka varem,“ saprouat, Kaspar Sulp mõisahär- tõdes Imbi Ivask. „1990. aastate ra Jürgen von Ludenit, näiden- lõpus tegutses Luual Ülle Meo- di autor Jaanus Järs valitsejat se juhendamisel suveteater, kus (herr Hauptmanni), Imbi Ivask mitmel suvel mängisime nii toatüdruk Liisat ja Mart Enel Luua kui ka Kudina mõisas mõi- toapoiss Jaani. sateemalisi etendusi. Seal tuli „Tore on Ludenhofi maadel mul samuti toatüdrukut mängi- tervitada Ludendite aadlipere- da. Kostüümgi oli sellest ajast konda ja siinset rahvast,“ alustas võtta.“ oma tervituskõnet möödaniku Imbi Ivask tõdes, et ega luua- aura keskselt Jõgeva vallavalit- lased ise iga päev vist mõtlegi, Sadala kõlakoja plats osutus maakondliku tantsupeo jaoks väga sobivaks. FOTOD: RIINA MÄGI suse kultuuritöö peaspetsialist kui ilusas ja väärikas kohas nad Ilona Piirimägi. Ta kiitis oma elavad. Seda märgatakse siis, kõnes Luua külaseltsi, kellele kui külalised tulevad ja kiidavad andis üle EV 100 tänuplaadi, või kui väljaspool maakonda tu- samuti Luua metsanduskooli, leb ennast tutvustada. raamatukogu ning kõiki mõt- „Kui kuuldakse, et oled pärit teerksaid ja tegusaid inimesi. Luualt, kiidetakse meie ilusat Koosolijate poole pöördusid ka küla. Kohalikud võtavad seda Luua metsanduskooli direktor kuidagi enesestmõistetavalt,“ Haana Zuba-Reinsalu ja Riigi- arutles Imbi Ivask. kogu liige Aivar Kokk. Esinesid 2015. aastani oli ta Luua alg- Palamuse seeniorlauljad Kristii- kooli juhataja. Neli aastat tagasi na Raja juhendamisel. Seejärel suleti see kool õpilaste nappuse avati päikesekell. tõttu. „Sügisel arutasime, mis võiks „Arvan, et Luua lastel läheb olla see märk, mis jääb Luua hästi. Luua kool jäi laste sotsia- tähtpäeva meenutama. Kaalusi- liseerumist silmas pidades liiga me ka pinki, skulptuuri ja plaati, väikeseks. Oskar Lutsu Palamu- aga endalegi märkamatult olime se gümnaasium on paraja suu- Tantsuplatsil toimuvat sai lähivaates Segarühmade meestel oli peokavas jõudnud päikesekellani ja nii see rusega maagümnaasium, kus uudistada suurelt ekraanilt. mitu meeldejäävat etteastet. jäigi. Vanasti oli paljude mõisate lastel on võimalik käia huvirin- juures päikesekell. Luua kohta gides, suhelda rohkem eakaas- me seda küll öelda ei tea.“ lastega, saada oma võimetele Sadalas peeti maakonna tantsupidu Ajaloohuviline ja mõisauu- vastavat õpet ja tugiteenuseid. rija Valdo Praust rääkis loengul Koolibussid viivad mugavalt Luua mõisahoone saalis, et Luua kodust kooli ja toovad koolist Jõgeva maakonna tänavust tant- Sadala peo kavas sai näha nii materjali peol kasutamine oli jääval teelõigul mõneks tunniks mõis oli arvatavasti kahe torniga koju. Külaseltsi järgmine projekt supidu peeti Jõgeva valla pin- tänavuse suure tantsupeo tant- meie jaoks päris uus kogemus. sulgeda, aga sel ajal sai kasuta- ja keskaegne mõis võis olla tun- parandab aga vaba aja veetmi- nal, täpsemalt Sadala kõlakoja se kui ka spetsiaalselt selle peo Järgmisel korral oskame asju da ümbersõiduteed. duvalt suurem, kui praegune. se võimalusi ka Luual – riigi ja platsil. Ave Anslani lavastatud jaoks õpitud uusi tantse. Kokku juba ilmselt teise pilguga vaa- „Negatiivset tagasisidet pole Võib-olla on müürid kuskil maa kohaliku omaalgatusprogrammi pidu „Ega hää sõna konti murra“ moodustasid need ühtse terviku data,“ ütles peo pealavastaja me peo kohta saanud, positiiv- all veel olemas. rahastusega valmib suve lõpuks paistis silma tervikliku kontsept- ning tänu mitmel õhtul ja peo- Ave Anslan. Tema sõnul tasus set aga küll ja küll,“ ütles Ainar Lastele mõeldud ajaviide esimene etapp mänguväljakust, siooni ja uudsete tehniliste la- päeva hommikulgi tehtud proo- rahvarõivaste värviilu imetlemi- Ojasaar. „Isegi peo DVD-d on kandis pealkirja „Nutikalt nuti- mida Luua lastel pole ammu ol- hendustega. Publik ja tantsijad videle oli esitus laitmatu. seks vaadata pigem platsile kui juba küsitud, aga selle valmis- kata“. Muusikalise elamuse pak- nud,“ ütles Imbi Ivask. polnud peo lõppedes kiitusega Seekord sai tribüünil istuv ekraanile, aga samas õigustas tamine võtab firmal VB Art veel kus ansambel Mehed Mandrilt Pidustustel tänas Luua küla- kitsid. publik lisaks tervikpildile nau- tehniliste uuenduste kasutami- aega.“ Liia Koortsi juhendamisel. Söödi selts tänumeenega neid, kes juu- Peo avakõnes märkis Jõge- tida ka detaile: tantsijate uhke- ne end siiski. Lisaks tantsijate Ave Anslan lisas, et tema sünnipäevatorti. Luua külaseltsi belisündmuse kordaminekule müügiletis olid saada spetsiaal- kaasa aitasid. Meene sai ka Jõ- va abivallavanem Arvo Sakjas maid sammusooritusi, emotsio- emotsioonidele sai ju vaadata jaoks oli see juba kolmas maa- selt juubelipeoks valmistatud geva vald rahalise toetuse eest. rahuldustundega, et hiljutine naalseid nägusid jne. Selliste ka näiteks droonipilti platsile kondlik tantsupidu lavastada ja meened. omavalitsusreform pole maa- „maiuspalade“ tabamiseks liiku- joonistuvatest mustritest. Ning kahe varasema peo kogemused, „Vaadates üritusel osalenute JAAN LUKAS konna kultuurielu räsinud: kui sid platsil firma VB Art kaame- kartus, et LED-ekraani pilt ere- samuti sujuv koostöö teiste la- pikka nimekirja tundus, et üri- Jõgevamaa tantsupeol lööb ramehed, kelle üles võetud pilt das päikesevalguses nähtav vastusgrupi liikmetega, aitasid kaasa üle 750 tantsija ning juuli kuvati reaalajas suurele LED-ek- pole, osutus alusetuks. hea tulemuseni jõuda. Suure- alguses toimuvale suurele laulu- raanile. Samast võis näha ka Nii Ave Anslan kui ka peo le peole pääsenud tantsijatele ja tantsupeole on minemas 56 peokava siduvaid vahesketše, projektijuht Ainar Ojasaar tõ- oli Sadala pidu justkui tõhus kollektiivi, kõneleb see kultuuri- mis olid varem salvestatud ning desid, et see, mis peo ajal väl- eelproov. Järgmine maakondlik elu heast tervisest. millest igaüks illustreeris mõnd jakul sündis, oli üsna seesama, pidu, sedakorda siis laulu- ja „Sellised peod toimuvad inimsuhetest kõnelevat vana- mida nad pidu ette valmistades tantsupidu, toimub tuleva aasta tänu fanaatikutest tantsijatele sõna. Oli ju pealkirigi laenatud taotlesid. Ka vaatajate arvuga – juunis Põltsamaa lauluväljakul. ja tantsujuhtidele, ent ei maksa vanasõnaks vormitud rahvatar- tribüünil oli 462 inimest – võis Ave Anslani mõtted liiguvad aga alahinnata ka omavalitsuste abi, kuste hulgast. Sketšid kirjutas ja rahule jääda. Ning Sadala kõla- juba 2021. aastal peetava III kes tagavad harjutusruumid ja lavastas Janek Varblas ning neis koja plats osutus maakondliku Eesti Naiste Tantsupeo suunas. juhendajate palga,“ sõnas Arvo lõid kaasa Jõgevamaa harrastus- tantsupeo jaoks väga sobivaks. „Sügisest lähebki täie rauaga Sakjas ja tänas ka peo võõrusta- näitlejad. Lähedal olid kool ja rahvama- naistepeo ettevalmistamiseks,“ jat, Sadala Külade Seltsi: nende „Mõne vaataja jaoks olid ja, kus tantsijad riideid vahe- ütles Ave Anslan. eestvedamisel mullu rajatud Sa- vahesketšid võib-olla tantsude- tada said. Tõsi, selleks, et peo Luua juubelipidustused algasid mõisateemalise näitemänguga. dala kõlakoja platsil pidu peeti- ga võrreldes liiga teistsugusest ajaks vaikus tagada, tuli liiklus RIINA MÄGI Pildil vasakult Jaanus Järs, Kaspar Sulp, Imbi Ivask ja gi. meeleolust kantud, aga video- peopaiga vahetusse lähedusse Marika Murka. FOTO: AIVAR KOKK lk 2 20. juuni 2019 JÕGEVA VALLA TEATAJA Haldusreformi pingpong Palamuse Lions-klubi hoolitseb kohalike Napilt aasta pärast Jõgeva linna, Jõge- ühinemisele vastu minna tervikvalla- koolilaste nägemistervise eest va valla, Palamuse valla ja Torma valla na, et säilitada tasakaal ja Torma toi- liitumist jõudsid Jõgeva vallavolikogu mepiirkond. kantseleisse avaldused valla piiride Volikogus Torma külade äramine- Oskar Lutsu Palamuse gümnaa- Ning arsti sõnul oli tegemist muutmiseks. Avaldaja soov on liita ku teemat arutades jäi SDE fraktsioon siumi 1.–3. klassi õpilased tegid tõsisema probleemiga,“ ütles 7 asustusüksust endise Torma valla eriarvamusele. Suuresti seetõttu, et hiljuti läbi nägemiskontrolli. Monika Aasa. Küsimusele, kas territooriumilt Mustvee vallaga. Jõge- külade selliselt plaanitud liikumine Koolimajast neil selleks lahkuda Lions-klubi on valmis aitama ka va volikogu vaagis teemat ja otsustas teise omavalitsusse ei ole mõistlik. polnud vaja, vaid optometrist siis, kui pered lapse nägemise teha ettepaneku Mustveele külade üle Torma aleviku tagamaa on kunstlikult tuli ise koolimajja. Nägemis- korrigeerimisel toetust vajavad, võtmiseks. Mustvee volikogu võttis pooleks aetud.
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of

    A Landscape Biography Of

    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010

    Muinsuskaitse Aastaraamat 2010

    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast

    LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast

    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

    Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 4 Luua, JAH1000187 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Luua Metsanduskool 1.2. Registrikood 70002443 1.3. Aadress Luua, Palamuse vald, 49203 Jõgevamaa 1.4. Esindaja nimi Haana Zuba 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7762117 Faksi number 7762110 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Haana Zuba Ametinimetus Luua Metsanduskooli direktor 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vooremaa maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse määrus nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri “ § 11 lg 3 ja nimetus/ § 5 lg 5 lähtuvad piirangud: • Sihtkaitsevööndis on keelatud jahipidamine, välja arvatud Ehavere sihtkaitsevööndis 1. piirangu kirjeldus septembrist 14. märtsini; • Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud anda nõusolekut väikeehitise (sealhulgas jahindusrajatiste), lautri või paadisilla ehitamiseks.
  • Laane Maleva Te a T a J a Qr

    Laane Maleva Te a T a J a Qr

    LaanI »» • • e Maleva Uinna Linna Keskraamatukogu Toimetus ja tali­ Kuulutuse hinnad tas Lääne Ma­ Vi lehek, kr. 30 — leva staap. Va .. .. 15.- Haapsalu, Karja TEATAJA v4 .. .. a- tan. 21, kõutr. 31. Ilmub 2 korda kuus. Tellimise hind postiga aastas 75 senti. Vs - 4.— Nr. 7/8 (1857186) 22. aprill. 1937. a. TO. aastakäik: Algavaks suviseks õppeperioodiks. 1. mail algab Kalewa futpint õppe- lemisi kergelt üle, kui ainult on pealehakka­ periood. Käesolewa aasta suwise õppeperi» mist. Laskeradade ümberehituse juures tar» oodi tähtsamateks tegewusteks on: wisminewaid mõnda latti ja lauda leidub — laskeradade korraldamine uute maks- igal pool ning nende kohale toimetamine ja wate laskemääruste kohaselt; ilmuwate märkide seadeldise walmistamine ei — õppelaskmise läbi wiimine lahingiast» ole sugugi läbiwiimata töö, samuti ka taewi- mise alusel; kule ja laskurpesade walmistamine. Ainult on — tarikawõistluste korraldamine üm- tarwis algust ja töötahet. berehitatud laskeradadel uute määruste koha» selt; Lahingwäljaõppe wõiftluste ettewal- mistamine peab läbiwiima igas üksuses, ku» — lahingwäljaõppe wõiftluste korral» na wõiftluStest wõtab osa wähemalt neli damine teemal — jagu kallaletungil; jagu igast malewkonnaft. — Suwilaagcid Märjamaa ja Lihula malewkondadele; Soowin pealikutele ja malewlastele — Merekaitfeliitlaste sügismanööwer. hääd töötahet ja kordaminekut kaitseliidu töös. Suwine tegewus nõuab pealikutelt ja kaitseliitlastele täielist pingutust ja töötahet, K. Narits, iseäranis nõuab seda laskeradade korralda- major mine. Kuid nendest raskustest saab ka wõrd­ mal. plk. aj. kt. Avaldan teadmiseks Kaitseliidu ülema ringkirja nr. 7|9i 2. aprillist 1937. a. „llute liikmete wastuwõtmine kaitseliitu ruaril wõi 23. juunil wõi malewa aastapäe­ sündis seni igal ajal. Sarnane „igal päewal" wal wõi kõikidel eelnimetatud päewadel. wastuwõtmise kord pole Võimaldanud male» Kui malewa mõnes üksuses Väljakuju» wate! luua erilisi traditsioone oga pidulikult nenud pidulikkude traditsioonide kohaselt alla kriipsutada uute liikmete wastuwõtmist.
  • A Landscape Biography Of

    A Landscape Biography Of

    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
  • Eastern Estonia

    Eastern Estonia

    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!

    MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!

    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
  • Luua Metsanduskool Artiklid Ja Uurimused X

    Luua Metsanduskool Artiklid Ja Uurimused X

    Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Luua Metsanduskool Artiklid ja uurimused X Luua 2011 Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Publication was supportedToetab by Keskkonnainvesteeringute Environmental Investment Keskus Centre Publication was supported by Environmental Investment Centre Raamatut jagatakse tasuta. Raamatut jagatakse tasuta. Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused 10 Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused X Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Koostaja ja vastutav toimetaja Veiko Belials Compiler and responsible editorKoostaja Veiko ja Belials vastutav toimetaja Veiko Belials Compiler and responsible editor Veiko Belials © Luua Metsanduskool ja autorid,© Luua 2011 Metsanduskool ja autorid, 2011 ISSN 1406-8842 ISSN 1406-8842 SISUKORD Eessõna ..................................................................................................................... 5 Veiko Belials. Luua Metsanduskooli artiklite ja uurimuste kogumike koostamise kontseptuaalsed alused ....................................................................................... 7 Liis Keerberg. Kallasrajad ja nende läbimise piirangud ......................................... 16 Meelis Merenäkk. Metsaressursist ülepinnalise inventeerimise andmetel.............. 29 Johannes Anniste ja Ülo Viilup. Metsa takseertunnuste määramisest laserskaneerimise abil ......................................................................................... 38 Peep Lohu. Juurepessu levik Raplamaal
  • Albu Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    Albu Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    ALBU VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE Tallinn 2015 Albu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Nimetus Albu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Versioon Esitamiseks heaks kiitmiseks Töö nr 12/KH/09 Aeg Mai 2015 Üldplaneeringu koostaja Albu Vallavalitsus Aadress: Järva-Madise küla, Albu vald, 73409 Järva maakond Telefon: 38 20 500 E-post: [email protected] KSH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 61 17 690 E-post: [email protected] Vastutav ekspert Pille Antons, MSc Osalejad Kaupo Heinma, MSc Helen Juhkama, BSc Krista Jüriado, MSc Silver Lind, BSc Teve Kink, MSc Toomas Pallo, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/96 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Albu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 6