JÕGEVA VALLA TEATAJA Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 11 (36), 20. juuni 2019 juubelipeol oli ajaloo hõngu ja julget tulevikuvaadet

Luual tähistati 1. juunil paiga tus läks kogukonnale korda,“ esmamainimise viiesajandat ütles Luua külaseltsi juhatuse aastapäeva. Sündmusele and- liige Imbi Ivask. „Kõik, kellega sid sära ajaloohõnguline lühi- oli aega rääkida, andsid positiiv- näidend, päikesekella avamine, set tagasisidet. Nii mulle kui ka mõisate uurija Valdo Prausti kogu meie meeskonnale üritus loeng ja kultuuritegijate etteas- meeldis. Tegime täpselt seda, ted. mida ise tahtsime sellel päeval 1519. aastal ostis Jürgen kogeda. Päevakava sai kompakt- von Luden tänase Luua mõisa. ne ja piisavalt pikk ning tegevusi Pakuvere asemel sai koht ni- oli igale huvigrupile. meks Ludenhof, eestipäraselt Luua mõisa teemalises lühi- hakati seda kutsuma Luuaks. näidendis kaasa löömine polnud Paiga juubelipidustused algasid Imbi Ivaski jaoks sugugi esime- lühinäidendiga, milles päeva- ne kord teatrit teha. „Mõisaaega juht ja Luua külaseltsi juhatuse sisseelamist ja toatüdruku män- liige Marika Murka mängis mõi- gimist on tulnud ette ka varem,“ saprouat, Kaspar Sulp mõisahär- tõdes Imbi Ivask. „1990. aastate ra Jürgen von Ludenit, näiden- lõpus tegutses Luual Ülle Meo- di autor Jaanus Järs valitsejat se juhendamisel suveteater, kus (herr Hauptmanni), Imbi Ivask mitmel suvel mängisime nii toatüdruk Liisat ja Mart Enel Luua kui ka mõisas mõi- toapoiss Jaani. sateemalisi etendusi. Seal tuli „Tore on Ludenhofi maadel mul samuti toatüdrukut mängi- tervitada Ludendite aadlipere- da. Kostüümgi oli sellest ajast konda ja siinset rahvast,“ alustas võtta.“ oma tervituskõnet möödaniku Imbi Ivask tõdes, et ega luua- aura keskselt Jõgeva vallavalit- lased ise iga päev vist mõtlegi, kõlakoja plats osutus maakondliku tantsupeo jaoks väga sobivaks. FOTOD: RIINA MÄGI suse kultuuritöö peaspetsialist kui ilusas ja väärikas kohas nad Ilona Piirimägi. Ta kiitis oma elavad. Seda märgatakse siis, kõnes Luua külaseltsi, kellele kui külalised tulevad ja kiidavad andis üle EV 100 tänuplaadi, või kui väljaspool maakonda tu- samuti Luua metsanduskooli, leb ennast tutvustada. raamatukogu ning kõiki mõt- „Kui kuuldakse, et oled pärit teerksaid ja tegusaid inimesi. Luualt, kiidetakse meie ilusat Koosolijate poole pöördusid ka küla. Kohalikud võtavad seda Luua metsanduskooli direktor kuidagi enesestmõistetavalt,“ Haana Zuba-Reinsalu ja Riigi- arutles Imbi Ivask. kogu liige Aivar Kokk. Esinesid 2015. aastani oli ta Luua alg- seeniorlauljad Kristii- kooli juhataja. Neli aastat tagasi na Raja juhendamisel. Seejärel suleti see kool õpilaste nappuse avati päikesekell. tõttu. „Sügisel arutasime, mis võiks „Arvan, et Luua lastel läheb olla see märk, mis jääb Luua hästi. Luua kool jäi laste sotsia- tähtpäeva meenutama. Kaalusi- liseerumist silmas pidades liiga me ka pinki, skulptuuri ja plaati, väikeseks. Oskar Lutsu Palamu- aga endalegi märkamatult olime se gümnaasium on paraja suu- Tantsuplatsil toimuvat sai lähivaates Segarühmade meestel oli peokavas jõudnud päikesekellani ja nii see rusega maagümnaasium, kus uudistada suurelt ekraanilt. mitu meeldejäävat etteastet. jäigi. Vanasti oli paljude mõisate lastel on võimalik käia huvirin- juures päikesekell. Luua kohta gides, suhelda rohkem eakaas- me seda küll öelda ei tea.“ lastega, saada oma võimetele Sadalas peeti maakonna tantsupidu Ajaloohuviline ja mõisauu- vastavat õpet ja tugiteenuseid. rija Valdo Praust rääkis loengul Koolibussid viivad mugavalt Luua mõisahoone saalis, et Luua kodust kooli ja toovad koolist Jõgeva maakonna tänavust tant- Sadala peo kavas sai näha nii materjali peol kasutamine oli jääval teelõigul mõneks tunniks mõis oli arvatavasti kahe torniga koju. Külaseltsi järgmine projekt supidu peeti Jõgeva valla pin- tänavuse suure tantsupeo tant- meie jaoks päris uus kogemus. sulgeda, aga sel ajal sai kasuta- ja keskaegne mõis võis olla tun- parandab aga vaba aja veetmi- nal, täpsemalt Sadala kõlakoja se kui ka spetsiaalselt selle peo Järgmisel korral oskame asju da ümbersõiduteed. duvalt suurem, kui praegune. se võimalusi ka Luual – riigi ja platsil. Ave Anslani lavastatud jaoks õpitud uusi tantse. Kokku juba ilmselt teise pilguga vaa- „Negatiivset tagasisidet pole Võib-olla on müürid kuskil maa kohaliku omaalgatusprogrammi pidu „Ega hää sõna konti murra“ moodustasid need ühtse terviku data,“ ütles peo pealavastaja me peo kohta saanud, positiiv- all veel olemas. rahastusega valmib suve lõpuks paistis silma tervikliku kontsept- ning tänu mitmel õhtul ja peo- Ave Anslan. Tema sõnul tasus set aga küll ja küll,“ ütles Ainar Lastele mõeldud ajaviide esimene etapp mänguväljakust, siooni ja uudsete tehniliste la- päeva hommikulgi tehtud proo- rahvarõivaste värviilu imetlemi- Ojasaar. „Isegi peo DVD-d on kandis pealkirja „Nutikalt nuti- mida Luua lastel pole ammu ol- hendustega. Publik ja tantsijad videle oli esitus laitmatu. seks vaadata pigem platsile kui juba küsitud, aga selle valmis- kata“. Muusikalise elamuse pak- nud,“ ütles Imbi Ivask. polnud peo lõppedes kiitusega Seekord sai tribüünil istuv ekraanile, aga samas õigustas tamine võtab firmal VB Art veel kus ansambel Mehed Mandrilt Pidustustel tänas Luua küla- kitsid. publik lisaks tervikpildile nau- tehniliste uuenduste kasutami- aega.“ Liia Koortsi juhendamisel. Söödi selts tänumeenega neid, kes juu- Peo avakõnes märkis Jõge- tida ka detaile: tantsijate uhke- ne end siiski. Lisaks tantsijate Ave Anslan lisas, et tema sünnipäevatorti. Luua külaseltsi belisündmuse kordaminekule müügiletis olid saada spetsiaal- kaasa aitasid. Meene sai ka Jõ- va abivallavanem Arvo Sakjas maid sammusooritusi, emotsio- emotsioonidele sai ju vaadata jaoks oli see juba kolmas maa- selt juubelipeoks valmistatud geva vald rahalise toetuse eest. rahuldustundega, et hiljutine naalseid nägusid jne. Selliste ka näiteks droonipilti platsile kondlik tantsupidu lavastada ja meened. omavalitsusreform pole maa- „maiuspalade“ tabamiseks liiku- joonistuvatest mustritest. Ning kahe varasema peo kogemused, „Vaadates üritusel osalenute JAAN LUKAS konna kultuurielu räsinud: kui sid platsil firma VB Art kaame- kartus, et LED-ekraani pilt ere- samuti sujuv koostöö teiste la- pikka nimekirja tundus, et üri- Jõgevamaa tantsupeol lööb ramehed, kelle üles võetud pilt das päikesevalguses nähtav vastusgrupi liikmetega, aitasid kaasa üle 750 tantsija ning juuli kuvati reaalajas suurele LED-ek- pole, osutus alusetuks. hea tulemuseni jõuda. Suure- alguses toimuvale suurele laulu- raanile. Samast võis näha ka Nii Ave Anslan kui ka peo le peole pääsenud tantsijatele ja tantsupeole on minemas 56 peokava siduvaid vahesketše, projektijuht Ainar Ojasaar tõ- oli Sadala pidu justkui tõhus kollektiivi, kõneleb see kultuuri- mis olid varem salvestatud ning desid, et see, mis peo ajal väl- eelproov. Järgmine maakondlik elu heast tervisest. millest igaüks illustreeris mõnd jakul sündis, oli üsna seesama, pidu, sedakorda siis laulu- ja „Sellised peod toimuvad inimsuhetest kõnelevat vana- mida nad pidu ette valmistades tantsupidu, toimub tuleva aasta tänu fanaatikutest tantsijatele sõna. Oli ju pealkirigi laenatud taotlesid. Ka vaatajate arvuga – juunis Põltsamaa lauluväljakul. ja tantsujuhtidele, ent ei maksa vanasõnaks vormitud rahvatar- tribüünil oli 462 inimest – võis Ave Anslani mõtted liiguvad aga alahinnata ka omavalitsuste abi, kuste hulgast. Sketšid kirjutas ja rahule jääda. Ning Sadala kõla- juba 2021. aastal peetava III kes tagavad harjutusruumid ja lavastas Janek Varblas ning neis koja plats osutus maakondliku Eesti Naiste Tantsupeo suunas. juhendajate palga,“ sõnas Arvo lõid kaasa Jõgevamaa harrastus- tantsupeo jaoks väga sobivaks. „Sügisest lähebki täie rauaga Sakjas ja tänas ka peo võõrusta- näitlejad. Lähedal olid kool ja rahvama- naistepeo ettevalmistamiseks,“ jat, Sadala Külade Seltsi: nende „Mõne vaataja jaoks olid ja, kus tantsijad riideid vahe- ütles Ave Anslan. eestvedamisel mullu rajatud Sa- vahesketšid võib-olla tantsude- tada said. Tõsi, selleks, et peo Luua juubelipidustused algasid mõisateemalise näitemänguga. dala kõlakoja platsil pidu peeti- ga võrreldes liiga teistsugusest ajaks vaikus tagada, tuli liiklus RIINA MÄGI Pildil vasakult Jaanus Järs, Kaspar Sulp, Imbi Ivask ja gi. meeleolust kantud, aga video- peopaiga vahetusse lähedusse Marika Murka. FOTO: AIVAR KOKK lk 2 20. juuni 2019 JÕGEVA VALLA TEATAJA Haldusreformi pingpong Palamuse Lions-klubi hoolitseb kohalike Napilt aasta pärast Jõgeva linna, Jõge- ühinemisele vastu minna tervikvalla- koolilaste nägemistervise eest va valla, Palamuse valla ja Torma valla na, et säilitada tasakaal ja Torma toi- liitumist jõudsid Jõgeva vallavolikogu mepiirkond. kantseleisse avaldused valla piiride Volikogus Torma külade äramine- Oskar Lutsu Palamuse gümnaa- Ning arsti sõnul oli tegemist muutmiseks. Avaldaja soov on liita ku teemat arutades jäi SDE fraktsioon siumi 1.–3. klassi õpilased tegid tõsisema probleemiga,“ ütles 7 asustusüksust endise Torma valla eriarvamusele. Suuresti seetõttu, et hiljuti läbi nägemiskontrolli. Monika Aasa. Küsimusele, kas territooriumilt Mustvee vallaga. Jõge- külade selliselt plaanitud liikumine Koolimajast neil selleks lahkuda Lions-klubi on valmis aitama ka va volikogu vaagis teemat ja otsustas teise omavalitsusse ei ole mõistlik. polnud vaja, vaid optometrist siis, kui pered lapse nägemise teha ettepaneku Mustveele külade üle Torma aleviku tagamaa on kunstlikult tuli ise koolimajja. Nägemis- korrigeerimisel toetust vajavad, võtmiseks. Mustvee volikogu võttis pooleks aetud. Torma kooli ja laste- kontrolli korraldas ja maksis vastas ta, et esialgu edasise toe- ettepaneku vastu. Lehed kirjutavad, et aia perest pea pooled lapsed jääksid kinni Palamuse Lions-klubi. tuse osas kokkuleppeid ei ole. nüüd Mustvee vald võtab Jõgeva valla praeguse mudeli järgi Jõgeva valda ja Nimetatud klubi on 19 tegut- Projekt sisaldas esmalt siiski külad oma koosseisu. Jääb mulje, et nende vanemad ei saaks kaasa rääki- semisaasta jooksul järjekindlalt nägemise kontrolli, et oleks ta- Torma kanti kirja saates võiks ümbri- da haridusasutuste töö korraldamisel. toetanud kitsikuses peresid, gatud probleemi varajane mär- kule juba täna kirjutada Mustvee vald. Sama kehtib teiste valla asutuste kohta soetanud puudega lastele abi- kamine. Kui aga keegi jääb hätta Kuidas siis tegelikult on? piirkonnas. vahendeid ning aidanud kaa- abivahendite soetamisega, siis Tegelikult ei ole külade üleminek Ka kihelkonna loogikaga ei ole sa sellele, et vähekindlustatud püütakse koostöös leida pare- veel otsustatud. Järgmised sammud praeguses piiride muutmise plaanis perede andekad lapsed saaksid maid lahendusi. Optometrist Iveta Vakrõõm kontrollis kahel päeval Palamuse on rahva arvamuse välja selgitamine, midagi pistmist. Kihelkonna piire on tegelda huvitegevusega. Täna- „Lapsevanemad kiitsid meie gümnaasiumi laste nägemist. Nägemiskontrolli korraldas läbirääkimiste alustamine ja vajadusel omatahtsi korrigeeritud ja päris paljud vu otsustas klubi keskenduda algatust. Saime selle kohta posi- Palamuse Lions-klubi. FOTO: ERAKOGU lisa-analüüside tegemine. Kindlasti on külad ajaloolisest Torma kihelkonnast laste nägemisprobleemidele. tiivset tagasisidet,“ kinnitas Egle oma roll ka rahandusministeeriumil, välja jäetud. Veel kord. Algatus ei ole Osalt tehti selline valik seepä- silmade kaudu. Halb nägemine majas optometristile tööruumi, Plato. kes siis annab protsessile oma hinnan- terviklikult läbi mõeldud ja positiivne rast, et vaegnägijate abistamine võib oluliselt mõjutada õppee- kus keegi teda ei seganud. Kõige Nägemiskontrolli korral- gu. mõju Torma piirkonnale selles plaanis on olnud aastaid rahvusvahelise dukust, see aga omakorda põh- väiksemad käisid optometristi damiseks kasutas Lions-klubi Mitmes avalikus kirjatükis ja mit- puudub. Asjatud lubadused (osavald, mel avalikul koosolekul on jäänud kõ- kindel arv volikogu kohti tormalas- Lions-liikumise üheks prioriteet- justada depressiooni ja mada- juures ühekaupa, natuke suu- Monika Aasa sõnul klubi enda lama, et Torma volikogu ei arvestanud tele Mustvees jne) ning arusaamatud seks suunaks ning sama suu- lat enesehinnangut. Õigeaegne remad lapsed mitmekesi: need, heategevusraha. Seda kogutak- Jõgeva piirkonnaga ühinedes rahva ähvardused (Torma piirkonna inves- nitlusega heategevusprojekte silmakontroll tagab lastele hea kellega parasjagu ei tegeldud, se igal aastal Paunvere Väljanäi- tahtega. Torma vallas ühinemissuuna teeringud on peatatud, kool suletakse on käivitanud ka paljud Eesti nägemise kogu eluks. Lapse- said siis optometristi tööd kõr- tuse ja Laada publikut toitlusta- selgitamiseks korraldatud rahvaküsit- Jõgeva vallas jms) ainult kinnitavad Lions-klubid. vanem ise ei pruugi sellest, et valt vaadata. See oli nende jaoks des. Palamuse „lõviklubilastega“ luse osalusprotsent oli üks kõrgemaid mõtte rabedust. „Üldjuhul satuvad maapiir- lapse nägemine on halvenenud, päris huvitav,“ ütles Palamuse on juba kuuel aastal laada-akt- Eestis – 31% hääleõiguslikest elanikest Torma on Jõgeva valla üks kahest konna lapsed silmaarsti vaate- õigeaegselt aru saada, sest lapse gümnaasiumis töötav Lions-klu- siooni kaasa teinud Husumi andsid 2016. aasta suvel oma eelistu- olulisest piirkondlikust keskusest välja harva,“ tõdes Palamuse organism on väga kohanemis- bi liige Egle Plato. sõprusklubi Saksamaalt. Neil sest märku. Ja eelistus oli ühinemine ja selle nõrgestamine ei too kuidagi Lions-klubi president Monika võimeline.“ Nägemiskontrolli tulemuste on oma toiduartiklid, mida nad Jõgeva piirkonnaga. Toona otsust te- kasu piirkonnale ega vallale terviku- Aasa. „See võib kaasa tuua Lions-klubi tellitud silma- põhjal suunati edasistele uurin- laadalistele pakuvad. Nägemis- hes oli teada, et Torma alevikus välja na. Kõige vähem saavad sellest kasu probleeme, sest inimese näge- kontrolli läbis kahe päeva jook- gule kaksteist last. „Üllatav oli kontrolli projektile said Palamu- arendatud avalikud teenused ei ole kohalikud elanikud. Jääb loota, et rah- mistervisele pannakse alus juba sul 53 last. Paar last jäi kont- see, et paar tõsisemat leidu tuli se lionid toetust ka Lions Eesti ainult aleviku ja lähiümbruse tarbeks, vaküsitlusest osavõtt on aktiivne ja tu- lapsepõlves ja kõige suurem osa rollist vanemate soovil eemale, esimese klassi õpilaste hulgast, piirkondlikust heategevusfon- vaid katavad Torma tagamaa laiemalt. gev Torma saab edasisi arenguplaane informatsiooni ümbritsevast sest nende silmi oli just hiljuti kes ju tegelikult enne kooli pea- dist. Ka valla eelarve jagunes piirkondade pidada Jõgeva valla koosseisus. maailmast jõuabki inimeseni kontrollitud. „Leidsime kooli- vad silmi kontrollimas käima. RIINA MÄGI vahel sama põhimõtte järgi – ligikau- du 75% valla eelarvest kulus avalike Jõgeva vallavolikogu teenuste hoidmisele ja arendamisele SDE fraktsioon Torma piirkonnas. Nii oli mõistlik Jõgeva kohvikutepäev Ülevaade Jõgeva vallavalitsuse ootab osalejaid istungitest Neljas Jõgeva kohvikutepäev toi- 3. juuni istungil: mub tänavu 28. juulil. Kes on hu- 1. Eraldati laulu- ja tantsupeol osalevatele täiskasvanute kollektiividele tegevus- vitatud sel päeval kohviku avami- toetust. sest, andke sellest teada hiljemalt 2. Otsustati välja kuulutada Jõgeva valla aasta õpetaja konkurss. 30. juuniks. 3. Kiideti heaks ja saadeti volikogule noorte omaalgatusprojektide toetamine, Oma kohviku saab registreeri- Jõgeva vallavalitsuse konsolideerimisgrupi 2018. majandusaasta aruanne, Jõ- geva valla 2019. aasta 2. lisaeelarve ja loa andmine vallavara võõrandamiseks. da Jõgeva vallavalitsuse kodule- 4. Kinnitati Jõgeva vallale kuuluva Sadukülas asuva korteri võõrandamise hel: www.jõgeva.ee/jogeva-koh- enampakkumise tulemused. vikutepaev või helle.kajaste@ 5. Kinnitati aktsiaseltsi Enveko 2018. majandusaasta aruanne. jogeva.ee. 6. Otsustati eraldada Jõgeva valla 2019. aasta eelarve reservfondist Jõgeva valla- Lisainfo: 529 8383 (Ilona Pii- valitsusele 2 418 eurot valla teede ja tänavate kaartide soetamiseks. rimägi) 7. Kiideti heaks hajaasustuse programmi aruanne. 8. Otsustati anda alates 17. juunist 2019 otsustuskorras kaheks aastaks üürile Suur tn 5 asuv äriruum osaühingule ILTE iluteenuste osutamiseks. 9. Nõustuti Rääbise külas Mäepealse maaüksuse Tartu linna munitsipaaloman- disse andmisega. 10. Määrati katastriüksusele koha-aadressid ja sihtotstarve. 11. Anti projekteerimistingimused kuuri püstitamiseks Kõola külla. KODUKANDIPÄEV 12. Anti kasutusluba remondihallile Kurista külas ja kanalisatsioonitorustikule Suvekeskus Kuremaal avab koos biopuhastiga Painkülas. 13. juuli 2019 13. Anti nõusolek Teraviljakaubandus OÜ-le vee erikasutuseks. uksed Kuremaa rannas 14. Tunnistati vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise tüüptingimusi reguleeriv rahvamaja ees 21. juunil kell 18.54 määrus kehtetuks. 15.00 kangatrüki õpituba – 1 euro 15. Tunnistati Jõgeva valla haljastute hoolduse hankel edukaks Kuremaa Enveko (kaasa võib võtta oma T-särgi või riideeseme, mida pakkumus ja otsustati sõlmida hankeleping. Tervitused kevadpealinnast 16. Moodustati õpilasstipendiumide taotluste läbivaatamise komisjon. soovid kaunistada, meie poolt riidest poekott) 17. Otsustati kuulutada välja konkurss Sadala Kooli direktori ametikoha täitmi- Türilt, Jõgeva vallalt ja seks. 16.00 Juulamõisa pärimuskohviku loeng- 18. Vaadati üle kaasava eelarve hääletustulemused. Otsustati, et komisjoni esi- töötuba (kohalikud väetoidud ja mõju tervisele, kevadkeskuselt Tormast, mehel tuleb esimesel võimalusel esitada vallavalitsusele täpsed selgitused lihtsad retseptid ja võtted tervist toetavaks hokiväljaku rajamise võimalikkuse kohta. toitumiseks) talvekeskuselt Jõgevalt ning 10. juuni istungil: sügiskeskuselt Palamuselt 1. Anti otsustuskorras kasutusse Piiri 4 hoones asuvad ruumid. 17.00 Eesti ühe parima lõõtspillimängija 2. Anti nõusolek avaliku meelelahutusürituse korraldamiseks Palamuse laulu- Kristi Kooli kontsert väljakul 27. juulil 2019 kella 19-st kuni 28. juulil 2019 kella 3-ni. Esinevad kultuuriseltsi 3. Kiideti heaks ja saadeti volikogule Jõgeva valla huvikoolide õppetasu mää- 19.00 Tabivere E.H.K etendus „Kastist välja“ JENSEL kollektiivid ruse täiendamine, kinnisasja omandamiseks loa andmine, tehnorajatise Pärast etendust tants plaadimuusikaga. üleandmine korteriühistule Kaarepere 22 ning 24 ja vallavarale isikliku ka- EV 101 sünnipäevale pühendatud näitus sutusõiguse seadmine ning Paunvere Agro OÜ-le tehnorajatise üleandmine. Toimuvad üllatuslikud 4. Tunnistati Jõgeva valla teede pindamise hankel edukaks osaühingu Moreen „101 tassi“. Avatud külakohvik, supp 1 euro. pakkumus ja otsustati sõlmida hankeleping. veesõidud! 5. Anti ehitusluba abihoone püstitamiseks Härjanurme külla, puurkaevu raja- Korraldaja: Kaarepere Külaselts, miseks Sadukülla, laut-kuuri lammutamiseks Jõgeva linnas. lisainfo: Helgi Kaeval 5669 2479 Suvekeskuse avamist 6. Anti projekteerimistingimused kuuri püstitamiseks külla ja küüs- lauguhoone püstitamiseks külla. Toetavad: Jõgeva vallavalitsus, juhib Raul Soodla 7. Pikendati hajaasustuse programmi projekti kestvust. Kodanikuühiskonna Sihtkapital 8. Kiideti heaks hajaasustuse programmi aruanne. JVT 20. juuni 2019 lk 3 JÕGEVA VALLA TEATAJA Sotsiaalvaldkonna otsused puudutavad inimesi väga otseselt

Sotsiaalteemat on harjutud pi- saks oma lastele suhtleb Tiina dama n-ö naiselikuks teemaks. Teppan palju ka laste sõpradega, Seda peegeldab ka Jõgeva valla- kes külas käivad. Selle kogemu- volikogu sotsiaal- ja tervisearen- se põhjal oskab ta öelda, et lap- duskomisjoni koosseis: komis- se probleemide lahendamiseks joni kaheksa liikme hulgas on on tihti vaja vaid väikest tõuget, kuus naist ja ka komisjoni ees- näiteks seda, et keegi ta ära kuu- otsas on naine – volikogu liige laks või pisut nõu annaks. Tiina Teppan. Komisjonis tegutsemine on Sotsiaal- ja tervisearendus- ühiskondlik töö. Tiina Teppan komisjon tegeleb sotsiaalabi ja kiitis sotsiaal- ja tervisearendus- -teenuste, eakate ja erihoole- komisjoni liikmeid selle eest, et kannet vajavate isikute igapäe- nad koosolekutel korralikult ko- vaeluga hakkamasaamise taga- hal käivad. Tänu sellele saavad mise, tugiteenuste juurutamise, vajalikud otsused kiiresti vastu lastekaitse jms sotsiaalhoole- võetud. kande ning tervisekaitse, tervise „Meie komisjoni liikmetel edendamise ja haiguste enneta- on ka rohkesti kompetentsi sot- misega seotud küsimustega. siaalvaldkonnas tegutsemiseks. „Teemad, millega tegeleme, Malle Koppa on näiteks pere- on üldjuhul keerulised, puudu- arst, Heli Raevald sotsiaalkesku- tavad inimesi väga otseselt ning se juhataja, Angela Saksing koo- Jõgeva vallavolikogu sotsiaal- ja tervisearenduskomisjoni liikmed (vasakult) Angela Saksing, Silja Piir, Heli Raevald, nõuavad kiireid ja konkreetse lidirektor, Silja Piir õpilasnõus- Tiina Teppan (essimees) ja Tiit Lääne (aseesimees) koosolekut pidamas. Pildilt on puudu Malle Koppa ja Rein Kaste. juhtumi eripära arvestavaid ot- taja, Rein Kaste toidupanga ak- FOTO: RIINA MÄGI suseid, kus tihti mängus ka ra- tivist. Tiit Lääne endise volikogu hasummad. Vaatamata sellele elamiseks ja toetatud elamiseks komisjoni koosolekutel, jagavad ruttu toimima. Ja nüüd võib juhitaval komisjonil on vaja te- esimehena ja Mai Treial endise saame otsused enamasti konsen- mõeldud pinnad Tormas. infot ja vastavad küsimustele. öelda, et sotsiaalabi on tulnud gelema hakata, on perearstitee- riigikogu liikmena omavad aga susega vastu võtta, sest komisjo- „Väljasõidukoosolekutel rää- Samas valmistavad osakonna inimesele lähemale: vallas on nuse jätkusuutlikkus. Olukorras, veelgi laiemat vaatepilti,“ sõnas ni liikmed on sõltumata sellest, gime mõnikord ka justkui kõr- töötajad määruste ja otsuste 11 punkti, kus sotsiaaltöötajad kus perearstide keskmine vanus Tiina Teppan. kes mis fraktsiooni kuulub, ühel valistest asjadest, aga lõpuks eelnõud nii hästi ette ja anna- abivajajaid kaks korda nädalas tõuseb, on vaja tagada, et paku- RIINA MÄGI nõul,“ ütles Tiina Teppan. selgub, et oleme rääkinud ik- vad nii põhjalikud selgitused, et vastu võtavad ning kuhu inime- tav teenus ei halveneks. Komis- kagi sellest, mis meie komisjoni komisjonil eelnõusid arutades sed saavad minna oma muresid jonil on plaanis käia tutvumas Jõgeva vallavolikogu sot- Peetakse väljasõidukoos- töövaldkonda puudutab,“ ütles enam palju küsimusi ei tekigi. kurtma. Julgustan kõiki meie ka teiste omavalitsuste koge- siaal- ja tervisearendusko- olekuid Tiina Teppan. Pärast haldusreformi tuli sot- pädevate sotsiaaltöötajate poole mustega. Elva perekodus on näi- misjon Sotsiaal- ja tervisearendusko- Ta tõdes, et vallavalitsuse sot- siaal- ja tervisearenduskomisjo- pöörduma! Toetasime oma ko- teks käivitatud laste vaimse ter- misjon on tema sõnul teinud pä- siaalosakonnas on tööl väga hea nil kiiresti tegutsema asuda, sest misjoniga ka sotsiaalosakonnale vise kabinet. Tiina Teppan usub, Tiina Teppan (esimees) ris palju väljasõidukoosolekuid. meeskond, kes saab oma ülesan- mitme väikese valla sotsiaal- ja uute autode soetamise otsust. et midagi sellist oleks vaja luua Tiit Lääne (aseesimees) Käidud on näiteks Jõgeva sot- netega suurepäraselt hakkama. hoolekandesüsteemi reguleeri- Tänu neile saavad sotsiaaltöö- ka Jõgeva valda. Kohti, kust Rein Kaste siaalkeskuses Elukaar, Sotsiaalkomisjonil on kujune- vad seadusaktid tuli asendada tajad inimestele nüüd paremat šnitti võtta, on kindlasti teisigi. Malle Koppa lastekeskuses Metsatareke ja nud nendega väga hea koostöö. uute, kogu suurt valda hõlmava- teenust osutada,“ sõnas Tiina Tiina Teppan tõdes, et laste- Heli Raevald Jõgevamaa Puuetega Inimeste Sotsiaalosakonna juhataja Aime tega. Pikalt venitada sellega ei Teppan. ga seotud teemad on talle eriti Silja Piir Kojas, vaadatud üle eluruumi Meltsas ja sotsiaalvaldkonda saanud, sest otsused mõjutasid südamelähedased, sest ta on tagamiseks vajalikud korterid kureeriv abivallavanem Viktor inimeste rahakotti. Teistelt tasub õppida ise kuue lapse ema. Tõsi, kolm Angela Saksing Sadukülas ning kogukonnas Svjatõšev osalevad regulaarselt „Ühtne süsteem saadi päris Oluline teema, millega tema neist on juba täiskasvanud. Li- Mai Treial XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ tule tulemine 13 Jõgeva vallas 24. juunil

Kell 10.00 saabub peotuli Põltsamaa valla piirile. Jõgeva vallava- nem Aare Olgo toob tule Jõgevale. XXVII laulu- • Tuld tervitavad Folklooriseltsi Jõgevahe Pere rahvatantsijad ja XX tantsupeo 9 Kell 10.20 rahvapidu Jõgeva kultuurikeskuse ees „Minu arm“ tule tulemine • Jõgeva Kammerkoor 8 10 • Meeskoor Mehis Jõgeva vallas 11 Mustvee 7 • Folklooriseltsi Jõgevahe Pere rahvatantsijad 24. juunil 12 • Segarahvatantsurühm Kaaratsim 2019 6 Kell 11.35 Kaarepere • Esinevad Kaarepere naislauljad Põltsamaa 2 5 Kell 12.00 Palamuse 1 10.00 Põltsamaa piiril • Tule jõudmine EELK Palamuse Püha Bartholomeuse kiri- 2 10.20 Jõgeva kultuurikeskus kusse, õpetaja Urmas Oras räägib kihelkonna laulupidude 4 3 11.30 Kaarepere parkla ajaloost 4 12.00 Palamuse kirik • Kontsert Palamuse kirikus, esineb segakoor Kuus Õuna 3 5 13.00 Kuremaa loss • Palamuse pritsumehed viivad peotule Kuremaale 1 6 13.35 kirik Kell 13.00 Kuremaa loss • Rahvapidu Kuremaa Lossi ees 7 13.48 Laiuse rahvamaja • Jalgrattaklubi Vooremaa Centrumi jalgratturid viivad peo- 8 14.30 Laiuse lossivaremed tule Laiusele 9 14.45 Sadala kõlakoda Kell 13.35 EELK Laiuse Püha Jüri kogudus 10 15.15 Vaiatu rahvamaja • praost Ants Tooming õnnistab peotuld 11 15.40 Torma C.R.Jakobsoni • Jõgeva maleva kodutütred ja noorkotkad viivad tule Laiuse ausammas seltsimaja juurde 12 16.05 Torma kirik Kell 13.48 Laiuse seltsimaja 13 16.40 Mustvee piiril • Tulekiire asetamine Laiuse Jaan Poska põhikooli juurde • Asta Leiten räägib Laiuse kihelkonna seostest laulu- ja tant- supidudega • Luule Lehemets tutvustab Torma kihelkonna seost laulu- ja Jõgeva Valla Teataja väljaandja: tantsupidudega • Rahvatantsuseltsi Meie Mari rahvatantsijad esinevad ja vii- Jõgeva Vallavalitsus vad tule tõukeratastel Laiuse lossivaremeteni • Tuleteekonna jätkudes toimub pikalauapidu Toimetajad: Riina Mägi, Marge Tasur Kell 14.30 Laiuse lossivaremed • Torma näitetrupi etendus Torma rahvamaja juures Kaastööd ja teated: [email protected]. Toimetus võib • Peotule viivad edasi mootorratturid • Torma kultuuritegelasi tutvustava näituse avamine tekste lühendada. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Kell 14.45 Sadala kõlakoda, lipuväljak ja tulealtar – rahvapidu Kell 16.05 EELK Torma Maarja kogudus Trükkija: • Sadala rahvamaja kollektiivid tervitavad peotuld • Õpetaja Mehis Pupart õnnistab peotuld Trükikoda TRÜKIS AS Kell 15.15 Vaiatu • Torma puhkpilliorkester Ilmub: kaks korda kuus neljapäeviti, jaanuaris ja juulis • Someli rahvatantsijad Kell 16.40 peotule viimine Mustvee valla piirile, vallavanem kord kuus • Anne Schasmin räägib Milvi Härmast Aare Olgo annab tule edasi Mustvee vallavanemale. Tiraaž: 6600 Kell 15.40 Tormas C. R. Jakobsoni ausamba juures lk 4 20. juuni 2019 JÕGEVA VALLA TEATAJA Peeter Volkonski käib mööda Marimartas on algamas töörohke maasikaaeg eesti suurkujude sünnipaiku

Mitmel Jõgeva valla õpilasel oli koht asub keset viljapõldu ja sin- 7. juunil au end kultuuriloolises na me pääseme alles sügisel, kui kontekstis jäädvustada lasta. vili võetud.“ Tuntud kultuuritegelased Peeter Volkonski lisas, et meie suur- Volkonski ja Andres Keil käisid kujud ongi enamasti pärit maalt sel päeval nimelt üles võtmas või väikelinnadest, Tallinnas on videoklippe Volkonski käivita- põhjust üles võtta vaid mõned tud projekti „Sünnipaik“ tarvis. klipid. Ehkki projekt on, nagu Projekti tulemusena valmib Ees- öeldud, alles esimese kuuendiku ti Rahva Muuseumi kodulehele peal, on Volkonski meie suurku- virtuaalne kaart, millel ära too- jude kohta juba tohutul hulgal dud Eesti aja- ja kultuuriloos uusi fakte teada saanud ja huvi- olulist rolli mänginud inimeste tavaid tekste leidnud. Klippides sünnikohad. Vastavale paigale – need kestavad 30–40 sekundit klõpsates saab lugeda suurkuju – kõlavad tekstid ongi Volkonski tutvustust ning vaadata sünni- enda valitud. Tõsi, kõigis klip- paigas üles võetud videoklippi, pides ei loetagi tekste. Kuulsa kus kohalik kooliõpilane loeb maadleja sünnikohas võib-olla ette valitud katkendi suurkuju hoopis maadeldakse ja laske­ loomingust või mälestustest. sportlase sünnikohas lastakse Siimustis Eeva Niinivaara püssi. Tulevikus varustatakse mälestuskivi juures esitas kat- sünnikohad ka QR-koodiga. Rat- kendi tema mälestustest kohali- tamatkaja või kes iganes saab ku algkooli õpilane Kätlin Tiik, siis nutitelefoni abil suurkuju Hugo Raudsepa sünnipaigas elulooga tutvuda ja samas pai- Vaimastveres kehastus tema näi- gas üles võetud klippi vaadata. dendi „Vedelvorst“ peategela- „Sünnikohal olev mälestus- seks Lauri-Danil Tsääro, Jõgeval kivi ärkaks siis justkui ellu ja Betti Alveri sünnikodus vahen- hakkaks külastajaga suhtlema,“ das luuletaja mõtteid oma kaas- ütles Peeter Volkonski. ajast Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane ja Jõgeva kooliteatri Lib- Rongid ja varesed 6. juunil, kui see pilt tehtud sai, polnud OÜ Marimarta maasikapõllul punast värvi veel märgata, ent valgeid marju leidis Janika likapüüdja näitleja Kadi Värnik Jõgeva vallas on „Sünnipai- Lindsalu lehtede varjust juba rohkesti. Ja internetist vaadatud ilmaennustus lubas valitsevale kuumusele peatset leevendust. ning Torma lähedal Lullikatku ga“ projekti meeskond varemgi FOTO: RINA MÄGI külas Karl Õunapuu sünnitalus käinud ja ilmselt tullakse veel, esitas Õunapuu luuletuse „Vai- sest suurkujude sünnipaiku on Kui enamik inimesi sätib oma 18. mail. Põhiline korjamine lilli kasvatanud. Algul alustati tõttu üsna untsu. Marjad valmi- gamaale!“ Torma kooli õpilane siin rohkesti. 7. juuni tööpäe- puhkuse suvele, siis Koimulas jääb tavaliselt siiski jaanijärgses- nullist, st seemnete külvamisest, sid liiga vara ja said ruttu otsa. Jarno Nukka. Ühtekokku käivad vaga jäid Volkonski ja Keil väga elav perekond Lindsalu ehk se aega. Kui marjad enne jaani nüüd ostetakse hulgimüüjate Nende müügist saadud raha ei Peeter Volkonski ja Andres Keil rahule, sest noored said antud osaühingu Marimarta töökas valmivad, on see isegi halb, sest kaudu beebitaimed, istutatakse katnud ära isegi summat, mis kahe aasta jooksul läbi umbes ülesannetega hästi hakkama. kollektiiv ei hakka suvel puhka- sel ajal ostetakse maasikaid vaid need pottidesse ning kasvata- kulus kevadel uue põllu raja- kolmsada Eestimaa paika. Lauri-Danil Tsääro, kes pidi misest unistamagi, sest maasika- söömise jagu, talvevarude sü- takse suureks. „Praktika näitas, miseks. Talvel aga lõhkus paks Vaimastveres Hugo Raudsepa kasvatajal tuleb tööd teha siis, gavkülma sättimisega ei viitsi et külvid ei õnnestu alati,“ mär- lumi kaks kasvuhoonet. Ent sel- Sõidetakse mööda „Vedelvorstist“ pärit katkendi kui maasikas kasvab ja valmib. siis keegi tegelda. kis Janika Lindsalu. Ent tööd lised tagasilöögid ei pane ette- Eestimaa teede ääres võib esitama, osutus näiteks kehas- Kui Janika ja Margus on ka beebitaimede suureks võtlikke inimesi tavalise töövõt- näha rohkesti viitu, mis juha- tatava tegelasega nii sarnaseks, Lindsalu 2008. aastal osaühin- Abijõud Ukrainast kasvatamisega: iga taime tuleb ja elu taga igatsema. tavad Eesti kultuuri- või ajaloo et inspireeris väikest viisi teatrit gu Marimarta asutasid, polnud Kui üldiselt jaksavad Lindsa- kärpida, väetada ja kasta. Ning „Oleme harjunud olema enda seisukohalt oluliste tegelaste tegema. nad sugugi algajad ettevõtjad, lud Marimartas vajaliku töö oma kasvuhoonetki tuleb kütta, eriti peremehed. Ja kui tavaline töö- sünnipaikade juurde. Üldjuhul „Üldiselt me neid klippe väga vaid olid päris mitu aastat füü- perega ära teha, siis marjakor- sellisel külmal kevadel, nagu tä- taja ei saa oma sissetuleku suu- sõidetakse neist mööda, muu- ei lavasta, aga Lauri-Danili pa- silisest isikust ettevõtjatena to- jamise tippajal tuleb abijõudu navune. Suvelilli müüakse otse rendamiseks just palju ära teha, sikul, teatrimehel ja luuletajal nime Raudsepa mälestuskivi matit ja kurki kasvatanud. See palgata. Nagu mitmel varasemal Jõgeva-Mustvee maantee äär- siis minul on pea paks ideedest, Peeter Volkonskil tekkis aga huvi juurde külitama ja soovitasime mida veel äri laiendamiseks ellu need paigad läbi käia. Et sellest tal ka sellise näo pähe teha, äri sai tagasilöögi 2005. aastal, aastalgi, oodatakse tänavugi sest lillekasvuhoonest, sest vaba ka teistele eestimaalastele kasu nagu oleks lugemine talle väga kui jaanuaritorm kasvuhooned abikäsi Ukrainast. Kohapealt on inimest, kes lilledega turul is- viia võiks, kui aega jätkuks. Ja tõuseks, otsustaski Volkonski vastumeelne. Sest see sobis nii lõhkus. Maasikakasvatusega oli tööjõudu keeruline leida: kellele tuks, pole firmas võtta. Maasika- ma ei vaata kunagi kella, et mil- „Sünnipaiga“ nime kandva pro- hästi teemaga kokku,“ ütles kir- ettevõtlik pere selleks ajaks juba pole lühiajaline töötamine töötu ajaks taimemüük lõpetatakse. lal koju saab, vaid mulle meel- jekti käivitada. Selle tulemuse- janik ja teatrikriitik Andres Keil, tasapisi alustanud. Ja 2008. aas- staatuse tõttu kasulik, kellel on dib mu töö. Taimedega, aga ka na saavad suurkujude tähista- kelle teha on selles projektis ka taks paisus see ettevõtmine nii sõnapidamisega raskusi. Tagasilöögid ei heiduta loomadega suhtlemine on alati tud sünnikohad kaardistatud operaatori ja helitehniku töö. suureks, et tasus osaühing luua. „Meil korjatakse marju möö- Lindsalud ütlevad, et nad stressi maandav tegevus,“ ütles ning nendest luuakse digitaalne Jõgeval tuli tal ja Volkonskil pä- Peretütarde Mariliisi ja Marta da põldu veetavalt lavalt,“ ütles teevad niisama palju tööd, kui Janika Lindsalu ja lisas, et ne- andmekogu, mis on kättesaa- ris tükk aega nuputada, kuidas järgi sai firma nimeks Marimar- Janika Lindsalu. „Sinna mahub teisedki inimesed, ent kuna aas- mad on arendanud oma firmat dav veebiplatvormidel. Projekti klipp üldse üles võtta, kui ühel ta. Nime esimene pool viitab ük- kümme inimest ja selle vedami- ta soojematel kuudel teevad nad endale sobivas tempos ning ilma toetavad Eesti Kultuurkapital pool Betti Alveri muuseumi sõi- siti firma tegevusalale. ne tasubki ära siis, kui kõik ko- terve aasta töö kontsentreeri- toetusteta. Samas on neil mui­ ja mitu muuseumi, transpordi- davad rongid ja teisel pool au- Praegu laiuvad Marimarta had on täis. Kui keegi tulemata tud kujul ära, võivad nad talvel gamisi põhjust tänulikud olla vahend ja kütus on Topauto ja tod ning varesed kraaksuvad maasikaistandused ligemale 11 jääb, kaotame efektiivsuses.“ mitte midagi teha. Ja nad on euroraha jagavatele struktuuri- Alexela poolt. mõlemal pool. Lõpuks leiti nuti- hektaril: noort maasikapõldu Tomatit ja kurki ei kasvata- avastanud, et mitte midagit on dele, sest nad on saanud osta nn Praeguseks on läbi käidud kas lahendus: Kadi Värnik luges on 5,8 hektari, vana põldu 5 tud Marimartas vahepeal üldse. Tenerifel märksa odavam teha järelturult eurotoetustega soe- umbes poolsada sünnikohta, nii Betti Alveri teksti muuseumisaa- hektari jagu. Osa maasikasaa- Nüüd on tomat maasika kõr- kui Eestis, sest nii autokütus kui tatud tarvikuid. Viimati sai Ma- et tööd seisab ees veel kõvasti. lis akna all istudes ja Andres Keil gist müüakse ise, osa hulgiost- val jälle oluliseks tooteartikliks ka toit on seal odavamad. Seal- rimarta näiteks soodsa hinnaga „Suvel takistab projektiga edasi filmis teda läbi kinnise akna. jate vahendusel. Hulgiostjad tõusnud. Tomat sobib maa- ne soodne kliima parandab ka korraliku kasvuhoone, mille eel- liikumist see, et õpetajaid ja õpi- Nüüd siis jääb üle oodata, mil- kogunevad Tallinna keskturule sikaga selles mõttes, et esime- närvivalud ja liigesehädad, mis mine omanik pärast eurotoetuse lasi, keda klippide ülesvõtmisse lal ERM-i virtuaalkaart valmis kella kolmest öösel ja kui tahad ne valmib siis, kui teisega juba kasvuhoones ja põllul rühmates tingimustes fikseeritud kaht ka- kaasata, on keeruline kätte saa- saab ja me kõik võime ette võtta kaubast lahti saada, pead sel- ühele poole saadud. Valdav osa tekkinud. sutusaastat müüki pani. Selles da,“ ütles Peeter Volkonski. „Te- mõttematka mööda suurkujude Üks töö on Lindsaludel küll kasvuhoones kasvasid tänavu gelikult oleme mitmeski mõttes sünnipaiku. leks ajaks kohal olema. Maasika tomatisaagist lastakse Polli aian- aastaaegadest sõltuvad. Näiteks RIINA MÄGI kasvatamine on Janika Lindsalu dusuuringute keskuse toote- talvelgi teha, aga seda saab teha suvelilled. kirjanik August Kitzbergi sünni- sõnul üks teema, selle müümine arenduskeskuses mahlaks teha. kus iganes. Marimarta on nimelt Kui lillede müük on nüüdseks nõuab aga hoopis teistsuguseid Väikebuss laotakse tomatikaste maasika frigotaimede maale- juba lõppenud, siis maasikaaeg teadmisi ja oskusi. Seepärast täis, sõidetakse Pollisse ja pärast tooja ja talvel võetakse vastu on algamas. Janika Lindsalu peab Marimarta paremaks saak tullakse mahlakoormaga tagasi. taimede ettetellimisi. Külmuta- tunnistas, et tal endal käivad suuresti hulgiostjatele loovuta- Parema tomatisaagi korral saab tud taimed saabuvad Hollandist juba neelud oma põllu maa- da. Jõgeva turul käiakse siiski teha kolm sellist tretti, kehvema mai esimesel või teisel nädalal. sikate järele. Seevastu maasika- ka ise müümas. Aastaid käidi saagi korral kaks. Müügile läheb Suurematele tellijatele viiakse laadsed tooted, mida välismaalt ka Haapsalus. Ning muidugi mahl Tallinna ja Tartu kauba- need koju kätte, teised tulevad sisse tuuakse, jäävad temast saab Marimarta maasikaid Jõge- maja toidumaailma, suurtesse ise Koimulasse järele. Eestimaa puutumata. va-Mustvee maantee äärde, Ma- Rimidesse, Lõunakeskuse talu- maasikakasvatajad ja hobiaed- rimarta maasikapõllu lähedusse turule ning mitmesse restorani. nikud on õppinud frigotaimi, Artikkel ilmub Jõgeva vallava- peatselt jälle püsti pandavast Et Marimarta naturaalset toma- mis on ühe kunstliku talvetsükli litsuse algatatud ja Leader-meet- maasikakujulisest kioskist, mis timahla joovad ka need, kellele juba läbi teinud, hindama: kui mest toetust saanud projekti „Jõ- mullu päris palju tähelepanu poe-tomatimahl, see kontsent- need kevadel maha istutada, geva valla ettevõtja – ettevõtlik, äratas. raadist tehtu, ei maitse, on mah- saab esimese saagi samal suvel. koostööaldis ja uuendusmeelne“ Ajaks, mil vallaleht lugejani last alati puudus. Tore on märki- Eelmine maasika-aasta läks raames. jõuab, on esimesed maasikad da, et Marimarta kasvuhoonetes Marimartas kuuma ja kuiva suve põldudel kindlasti val- kasvab Jõgeval aretatud toma- Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja näitleja Kadi Värnik ja minud. Marimartas teatakse, et tisort „Malle“. projekti „Sünnipaik“ eestvedaja Peeter Volkonski maasikate õitsema hakkamise Et kevadisel ajal, mil maa- kuulasid-vaatasid Betti Alveri muuseumis üles võetud hetkest kulub esimese saagi val- sikapõllul veel midagi ei toimu, videoklipi materjali üle ja jäid tulemusega rahule. mimiseni umbes neli nädalat. igav ei hakkaks, on Lindsalud FOTO: RIINA MÄGI Ja põllud puhkesid tänavu õide juba paaril-kolmel aastal suve- 20. juuni 2019 lk 5 JÕGEVA VALLA TEATAJA Palamuse lasteaed pidas mõnusate meenutuste saatel 50. sünnipäeva

Palamuse lasteaed Nukitsamees kord täiendavad rühmad avati Sinna olid kutsutud kunagi Ku- tähistas hiljuti mitme sündmu- ja olukord normaliseerus. Esi- dina, Palamuse ja Kaarepere sega oma viiekümnendat sünni- algu püüti aga kohtade nappust lasteaias töötanud inimesed ja päeva. Juubelit jäävad meenuta- leevendada eelkooli ja koduste lasteaia kunagised kasvandi- ma kaks pühendusplaadiga pin- laste mängurühma avamisega. kud. Kõigil tegi südame soojaks ki, üks neist Palamuse lasteaia endise majandijuhi ja omava- uue hoone ja teine Kaarepere Turvatunde tagaja litsustegelase Jaan Kolli kõne. rühma maja juures. Viimase viieteistkümne aasta Elevust tekitasid endiste laste- Praegusel Palamuse lasteaial jooksul on lasteaias lapsi kahe aialaste mälestused. Luual üles on suisa kaks eelkäijat: 1969. maja peale kokku olnud saja kasvanud ja 1970. aastate algul aastal avatud Uue Tee (hiljem ringis ja vähemasti lähiajal see Kaarepere lasteaia ööpäevarüh- Kevade) kolhoosi lasteaed ja arv langema ei peaks, sest las- mas käinud Silja Metsur-Kala ja samal aastal tegutsema asunud te puudust Palamuse kandis ei Toomas Kokk rääkisid näiteks, Kaarepere sovhoosi lasteaed. tunta. Võib öelda, et lasteaed kuidas suur koduigatsus (öö- Kudinal sai lasteaia koduks osa on perede turvatunde tagaja: päevarühma jäeti lapsed terveks mõisahoonest, Kaareperes spet- kui on olemas lasteaed, teavad töönädalaks!) istutas neile pähe siaalselt lasteaia tarvis ehitatud lapsevanemad, et nad võivad mõtte kaevata tunnel lasteaia uus maja. 1992. aastal viidi rahuliku südamega tööl käia või liivakastist Luuale ja selle kaudu Kevade kolhoosi lasteaed Pala- tööd otsida, sest nende lapsed põgeneda. Kui kasvatajad asjale muse valla alluvusse ja 1995. on hoitud. Ja see on ühe väi- jälile said, üritasid lapsed kae- aastal otsustas vald lasteaia Ku- kese maapiirkonna jaoks suur vata vastupidises suunas: Luualt dinalt Palamusele kolida. 2000. asi. Palamuse lasteaiast saavad Kaareperre. Ühest küljest võib aastal sai aga üherühmaliseks lapsed kaasa ka killukese koha- öelda, et ööpäevarühm oli lapse- kahanenud Kaarepere lasteaiast likku kultuurilugu. 5. detsemb- vaenulik nähtus, teisest küljest Palamuse lasteaia struktuuriük- rist 1995 kannab lasteaed Oskar võib öelda, et Silja ja Toomas on sus. Kõiki liitmisi-lahutamisi ja Lutsu loomingust tuttava Nu- lasteaiaeast saati ettevõtlikud alluvussuhte muutusi ei hakka kitsamehe nime ning igal aastal inimesed olnud. Mida edaspidi- siinkohal välja tooma, aga vaata valitakse seal kooli minevate ne elu on veenvalt tõestanud. asja kas Palamuse või Kaarepere laste hulgast Nukitsamees, Kusti Palamuse lasteaia juubelipeol said kokku endised ja praegused lasteaednikud. Sellele pildile on Paljudele Palamuse laste- poolt, lasteaed on ikka viisküm- ja Iti. Just nii, nagu Oskar Lutsu jäänud kunagine Kudina lasteaia juhataja Marta Mõttus (vasakul) ja kasvataja Õie Kurg (pare- aia endistele kasvandikele on mend aastat vana. nime kandvas Palamuse güm- mal) ning praegune Palamuse lasteaia Nukitsamees direktor Marika Merusk. FOTO: SIGNE SELI ka kapaga muusikalisi andeid Kudina lasteaia Palamusele naasiumis valitakse abiturienti- jagatud. Juubelipeol astusid kolimine oli 24 aastat tagasi olu- de hulgast Tootsi ja Teelet. hendusel abisaadetised meieni seva tugivõrgustikuga koostööd õpetajate ja lapsevanemate ühist üles näiteks kunagistest laste- line sündmus. Palamuse lapse- „Ühe korra on lasteaias Nu- jõudsid. Abi tuli ka kohapealt: tehes – kodudega, teiste meie piknikku. Selleks ajaks sai paika aiapoistest koosnev noortebänd vanematele tähendas see seda, kiks valitu ka hiljem koolis Toot- Palamuse Lions-klubi on meid valla asutustega, vallavalitsuse- ka lasteaia juubelile pühenda- Šahh Matt ning laulev tohter et nad ei pidanud enam lapsi siks valitud, ühe korra on Tootsi toetanud muusikariistade ja ga, sõpruslasteaedadega,“ tõdes tud meenutuspink. Samasugu- Kärt-Katrin Kull-Voolaid, keda hommikul kindlaks kellaajaks tiitel läinud ka kunagisele Kus- muu vajalikuga, MTÜ Sokuturi Marika Merusk. ne pink avati Kaarepere rühma klaveril saatis Karmo Toome. bussi peale viima ega neil õhtul tile, aga ühestki Itist pole Teelet rajas aga kümmekond aastat ta- maja juures 31. mail: siis peeti Lasteaia endised ja praegused täpsel ajal vastas olema. Tänu miskipärast veel saanud,“ ütles gasi lasteaia juurde projektitoe- Kaks pinki seal rühma kevadpidu, kuhu oli töötajad said maha mitmehäälse sellele osutus lasteaed äkki üli- Palamuse lasteaia Nukitsamees tuste abiga suurepärase mängu- Möödunud sügisel kolisid oodatud ka külarahvas. Peale ühislauluga. Päevajuht Evelyn malt populaarseks: kui eelnevalt direktor Marika Merusk. väljaku,“ ütles Marika Merusk. Nukitsamehe lasteaia Palamuse laste astus peol üles lasteaia en- Merusk luges aga ette nalju ja läbi viidud uuringu põhjal oleks Palamuse lasteaial on ikka Tema sõnul teeb lasteaed rah- rühmad uude majja. Seda bas- distest ja praegustest töötajatest juhtumisi, mida lasteaia õpeta- vanemasse rühma pidanud tu- toredaid sõpru olnud. 1990. vusvahelist koostööd praegugi, seiniga superhoonet on nüüd- koosnev kapell, kelle esituses sai jad aegade jooksul kirja pannud. lema 22 ja nooremasse 16 last, aastate alguses, kui lasteaia ra- ent see on teistsuguse iseloomu- seks lähemalt ja kaugemalt kuulata muusikaõpetaja Helgi Niimoodi, muusika, meenutuste siis tegelikult toodi vanemasse hakott oli tühi ja poeriiulitelt ga, kui omaaegne: nüüd peetak- kaemas käidud ja kiidusõnadega Kaevali loodud tuliuut pühen- ja mõnusate muigamiste saatel rühma 37 ja nooremasse 22 last. polnud samuti midagi võtta, oli se naaberriikide lasteaednikega üle külvatud. Mai viimase näda- duslaulu Kaarepere lasteaiale/ algaski Palamuse lasteaia teine Et seda oli piirnormist rohkem, Rootsimaalt Alest, Soomemaalt nõu, kuidas lastele aja nõuetele la lahtiste uste päevadel võisid rühmale. Meenutuspingi avami- poolsajand. oli lasteaias mõnda aega käibel Ikaalistest ja Saksamaalt Gar- vastavat alusharidust anda. kõik soovijad uut maja uudista- sel sai sõna endine majandijuht kaks nimekirja: üks majasise- dingist tulnud saadetistest pal- „Igasugune õpetamine ja ma tulla. Juubelile pühendatud ja poliitik Villu Reiljan. RIINA MÄGI seks kasutamiseks ja teine tervi- ju abi. „Oleme tänulikud neile, kasvamine saabki parimal viisil sündmusi oli aga veel. 23. mail „Päris“ juubelipidu peeti sekaitsele esitamiseks. Kuni üks- kes abistasid, ja neile, kelle va- teoks ainult lasteaeda ümbrit- peeti Palamuse lasteaias laste, lasteaia uues majas 1. juunil. Betti Alveri muuseumis tunnustati omaloomingukonkursi autoreid

Betti Alveri muuseumis tänati pikkimine. Loomine ühendab Ene Sööt rääkis, et esitati väga selline väga tore kandev mõte: 31. mail kirjandusliku omaloo- põlvkondi, põhimõtteliselt kir- eriilmelisi lugusid. Täiskasvanu- on meistrid, sellid ja õpipoisid. mingukonkursi „Betti Alveri jutavad kolm põlvkonda: vana- te osas oli kirjutatud päevapolii- Meistriks kohe keegi ju ei saa. jälgedes“ osalejaid. Tänavu lae- vanemad, vanemad ja lapsed. tiline näidend ja luuletus Jaan Vanasti läks õpipoisist meistriks kus konkursile tööd 20 autorilt. Betti Alveri muuseumi juhataja Ivo Lukaselt. Tema näidendit saamiseks 30 aastat. Õpipoi- IV–VI klasside õpilased esitasid ning žürii liige Toomas Muru võiks julgelt pakkuda mõnele sina õpid järjepidevalt ja kui viis tööd, X–XII klasside vanuse- sõnas, et žürii vaagis samas tõsi- kohalikule rahvateatrile. Palju näitad sihikindlust, saab sinust rühmas oli seitse ning täiskas- selt kirjanduskonkursi formaadi luuletusi saatis Kristina Ruder, sell ning pärast pikka arengut vanute vanuseastmes kaheksa muutmist. „Tuleb mõelda välja kes on välja andnud raamatuid meister,“ märkis Muru. Tema kirjutajat. midagi uut, et kirjutamisele se- nii lastele kui mõtteteri täis- sõnul on just meistritelt õppi- Konkursi keskmes oli tänavu nisest enam eluvaimu sisse pu- kasvanutele. Luuletusi esitas mine oluline, kuidas ja mida eesti keel ja loodus. Kirjutada huda. Meil kohe head mõtet ei Tiina Säälik, kellel samuti on ta teeb. Tuleks võtta eeskuju ja võis teemadel: „Ta rääkis he- tulnud, kuidas konkurssi kirjuta- hiljuti luulekogu ilmunud. Anna jälgida, avastada, milles peitub lisevat eesti keelt“ (B. Alver), jate jaoks huvitavamaks muuta. Sophia pakkus oma luuletustes tema edu võti. „Kui tänapäevast “Loodusel on inimese nägu” (B. Kui kellelegi on häid mõtteid, välja uudissõna ajakirjanikele: maastikku vaadata, siis võib Alver), „Emakeel hoiab meid siis kuulame,“ ärgitas Muru nii „staarkaabakad“. Töid esitanud tuua näiteks kaks autorit, kel lä- koos“, „Ühe tähe lugu“ ning va- kirjutajaid kui lugejaid kaasa Ene Raudkats Kuremaalt on heb väga hästi: Andrus Kivirähk bal teemal. Sel korral oli kon- mõtlema. kogemustega kirjutaja. Ta on ja Valdur Mikita. Kivirähki edu kurss populaarne gümnasisti- Noori autoreid kõnetas enim muuhulgas võro keeles kirjutav võti on kaks kirjanduslikku ees- de ja täiskasvanute seas. Žürii teema „Ühe tähe lugu“. Laste inimene, saadab Uma Lehe toi- kuju – Oskar Luts ja Anton Han- otsustas, et töid esimese, teise lugudesse jõudsid nii taeva- kui metusele lugusid elust enesest. sen Tammsaare. Valdur Mikita ja kolmanda kohaga ei hinna- tähestikutähed. Näiteks Jõgeva Jõgeva aleviku lasteaia direktori teemad on meile väga olulised. ta. Žanrid olid väga erinevad põhikooli 4.D klassi õpilane An- Katri Haaviste luuletus oli aga Ta on tabanud midagi eestlusele – kirjatöid jagus vemmalvärssi- der Karv kirjutas suurima tähe, Eelmisel aastal konkursist osa võtnud Telver Objärteli keskkonnateemaline ning on isikupärast ja ürgomast.“ dest filosoofiliste mõtiskluste- Päikse, vajalikkusest. Tema klas- looming jäi ka tänavu žüriile silma. heaks õppematerjaliks nii las- Konkursi eestvedajad on Jõ- ni. Puudutamata ei jäänud ka siõde Anni Anette Toome rääkis FOTO: MARGE TASUR teaialastele kui täiskasvanutele geva linnaraamatukogu ja Betti ühiskondlikud valupunktid. Ene headuse olulisusest kahe tähe küsimuses, mida meid ümbritse- Alveri muuseum. Jõgeva lin- Sööt märkis, et loomingus pole Miia ja Rooberti läbi, kes lan- noormees Rando Valk võttis head nõu,“ julgustas Sööt noori va prügiga teha. naraamatukogu on koos Betti üks parem kui teine. Iga loo- gesid Maale, et teha inimestele ette oma lemmiktähe R kirja- kirjutajaid. Alveri fondi ja hiljem koos muu- ming on isiklik ja oluline. rõõmu ning täita nende soovid. panemise. Üheltpoolt on see Gümnasistide loomingu seas Meistrilt õppides meistriks seumiga konkurssi korralda- Tänavu ei laekunud aga Jõgeva põhikooli neljanda klassi autori ning paljude tema sugu- oli nii proosapalu kui luulet Kirjanduskonkursi formaa- nud 1997. aastast. Korraldajaid ühtegi teksti VII–IX klassi õp- õpilane Joonas Jõgi jagas lugu laste nime algustäht, teisalt on ning mitu tööd, mis panid sü- di muutmisest kõnelnud žürii tänavad kõiki osalejaid ja Eesti puritelt. Sellest olenemata on langevast tähest, mis tema soo- meeldiv R-tähe põrin. Žürii liige gavalt mõtlema. Teksti pikkus liige Toomas Muru uuris, kus Kultuurkapitali Jõgevamaa eks- omaloomingu konkurss enam vi täitis. Kui Joonase soov täitus Ene Sööt sõnas, et küllap on iga ei olnud määrav. Näiteks Triinu veel sarnaseid kirjanduslikke pertgruppi. Kirjandusliku oma- kui paarikümne aastaga kirjuta- järgmisel päeval, siis klassivend kirjanik oma esimese kirjatööna Tõnts kirjutas kahe reaga taba- omaloomingu konkursse korral- loomingukonkursi väljavalitud jaid innustanud ning pakkunud Karl Robin Kaljusalu alles ootab teinud kirjandi või pannud kirja valt oma loo ära. Juba eelmisel datakse. Mõjusaimana tundub töid saab lugeda Jõgeva linna- žüriile lugemismõnu ning val- soovi täitumist. Poiss aga meelt mõned luuleread. „See on hea aastal võttis konkursist osa Tel- talle Vanalinna Hariduskollee- raamatukogu kodulehelt. mistanud heameelt avastatud ei heida, sest kui soov täide ei algus loomingulise tee jätkami- ver Objärtel, kes jäi ka tänavu giumi konkurss; nemad tegele- pärlitest. Piltlikult öeldes jätkub lähe, siis tuleb jääda uut lan- seks. Tuleb usaldada ja toetuda hästi silma. vad õpilaste loomingu ergutami- JVT keesse pärlite kogumine ning gevat tähte ootama. 6. klassi kirjandusõpetajale, tema annab Žürii tööst kokkuvõtte teinud se ja soosimisega. „Neil oli üks lk 6 20. juuni 2019 JÕGEVA VALLA TEATAJA Koolis peeti „Armasta iseennast“ nädalat

Maikuu lõpus pöörati Vaimastvere sikateraapiat tuli tegema Kertu Soon- Koolis tähelepanu sellele, kui täh- berg. Saime pillidega näidata nii palju tis on iseennast armastada. Nelja loovust, kui kelleski peidus oli,“ rääkis õpilase eestvedamisel tuletati meel- Cärolyn. Ralf lisas, et muusikateraa- de enda vaimse ja füüsilise heaolu pias sai katsetada kõiksugu pille, isegi vajalikkust ning kui oluline on iga konnakujuline instrument oli valikus. õpilane nende kooliperes. Janar nentis, et eriti mõnus oli Aafrika „Meil oli koolis „Armasta iseen- trummidel mängida. Meeleoluka nä- nast“ nädal – see oli äge,“ teatas üks dala lõpetas suisa kaks kontserti: päe- idee algatajatest ja eestvedajatest An- val esines Inger ning õhtul Utoopia. nela Tamm. Neiu lisas, et „armasta Inger on Jõgeva juurtega ning räppar iseennast“ sõnum on väga tähtis, ent Aleksander Karabtšuk, artistinimega kipub sellest hoolimata ununema. Utoopia, on suisa Vaimastvere koolis „Tihti me ei mõtlegi sellele või läheb õppinud. Noorte sõnul olid artistid Kuremaa lasteaed-algkooli tantsurühm Jõgeva see meelest ära. Suutsime projektiga Cärolyn Siim, Annela Tamm, Ralf Joonas ja Janar Tammsaar väga inspireerivad. Utoopia rääkis maakonna tantsupeol Sadalas. FOTO: NELLI SEPP nii mõnelgi armastuse jälle meelde tu- esitasid oma idee PickUp-Briti eri projektikonkursile. oma elust ning motiveeris endasse us- Kuum ilm tõi kooliellu vaheldust letada,“ rõõmustas ta. FOTO: ERAKOGU kuma ning julgelt tegutsema. Üheksanda klassi õpilased Janar koolitusi teemadel, kuidas iseennast vaatluse all meeskonnas töötamise ni- Noorte hinnangul läks nädal edu- Tammsaar, Ralf Joonas, Cärolyn Siim paremini tundma õppida ja motivee- pid. Annela ja Cärolyni juhendamisel kalt. „Saime õpetust ja kogemust, Juunikuised tegemised Kuremaa laste- rada hirmutavalt keeruline. Õnneks ja Annela Tamm panid oma mõtted rida. Cärolyn selgitas, et paljude te- toimus 1.–4. klassile meeskonnatöö kuidas tulla toime halbade ja nega- aed-algkoolis kujunesid eelmiste kuu- olid meie lapsed väga abivalmid ja nii kirja PickUp-Briti eri projektikon- gevuste läbiviijateks olidki nemad ise. koolitus. „Väiksematele õpilastele on tiivsete kogemustega,“ märkis Ralf. de omadest natuke erinevateks, sest sai matkarada edukalt läbitud. Õp- kursile. Noorte omaalgatuslik idee Noored jagasid oma parimaid oskusi see uus teema, ent koos töötamist tu- Janar sõnas, et teemanädal lõi kooli klassiruumis oli kuumadel päevadel pematkal kohtusime kitse- ja lamba- oli sedavõrd kõnekas, et pälvis Briti kaasõpilastega: Janar ja Ralf viisid läbi leb harjutada juba varakult, sest seda teistsuguse ja ägeda õhkkonna. „See päris raske keskendunult töötada. See- karjaga. Meie juhendaja Kristo rääkis Nõukogu rahastuse. Õnnestumisel oli liikumistunni ning Annela ja Cärolyn oskust läheb edaspidi väga vaja,“ sõnas aitab meie väiksel kooliperel kokku pärast kolisime aeg-ajalt õue. See tõi põnevaid lugusid nendest loomadest tähtis roll nii perekonnal, sõpradel, õpetasid meeskonnatööd. Nädala al- Cärolyn. „Lapsed pidid joonistama hoida. Need ühised tegevused liitsid meie kooliellu vaheldust ja andis või- ja naabri lambakarja kahest valvurist, klassi- ja koolikaaslastel kui ka ko- gus oli täis liikumist. „Tegime 1.–4. meeskonnaga oma unistuste koolipäe- meid veelgi,“ täheldas Cärolyn. Õpeta- maluse teooriat praktikas rakendada. kelleks on koerad. Oleme tänulikud gukonnal. Nimelt oli PickUp-Briti eri klassile sporditunni. Pakkusime noo- va,“ selgitas Annela. Cärolyn tõi välja, jad Kerli Pamberg-Mägi, Eveli Leego, Nii mõõtsime etteantud mõõtude jär- Kristole ja Teole toreda õppepäeva idee elluviimiseks vaja noortel koguda rematele õpilastele neid tegevusi, mida et põhilised unistused on: lemmikloo- Deili Matson ning Kaisi Kruustük olid gi murule oma mängupeenraid ning eest! Facebookis vähemalt 200 meeldimist. tavaliselt kehalise kasvatuse tunnis ei mad kooli, koolimaja värviliseks ning noortele abistavaks taustajõuks. Kui „istutasime” neile lilli. Oli omajagu Meie õppeaasta üheks meeldejää- Noorte sõnul koguti vajalikud hääled tehta,“ lausus Ralf. Õpilastel tuli teha et tunde ei olekski. Pipipikksukalikud oli nõu vaja, siis sai alati abi. Projekti- peamurdmist. Puhkepausid täitsime vamaks ürituseks oli maakonna tant- hõlpsalt. Projektikonkursi eesmärk on harjutuste kombinatsioone, näiteks ideed panid ka vanemate õpilaste sil- kirjutajad lõpetavad küll Vaimastvere liikumismängudega. supidu, mis toimus 8. juunil Sadalas. toetada erineva keele- ja kultuuritaus- üle tõkke hüpata ning seeria lõpus mad särama. Kõik neli projektikirju- Kooli, ent leiavad, et edaspidi võib ka Iga õppeaasta lõpus on meie las- Olime õpetaja Riina juhendamisel taga noortel omaalgatuslike ideede hantleid tõsta. Janar kiitis, et lapsed tajat olid seda meelt, et loomad võiks teises koolis mõne projekti ette võtta. tel olnud võimalus sõita järvelaeval tantsud selgeks õppinud ning vaata- väljatöötamist ja elluviimist. Konkur- olid vaimustuses ning tegid ülesan- küll vahelduseks kooli tuua. Pikemalt „Kui oleme kogemuse kätte saanud, Linda. Seegi kord nautisime kaunist mata kuumusele ja päris väsitavale sil osaledes õpivad noored uusi oskusi, ded rõõmuga kaasa. Ralf juurdles, et mõtlemata teatas Annela, et kõik siis piiri enam ei ole,“ sõnas Cärolyn loodust ja mõnusat äraolemist. Aitäh, harjutamisele laabus kõik hästi. Oli saavad kogemusi ning arendavad ette- küllap oli õpilaste entusiasmis oma ideed vääriks ikka ära tegemist. kindlameelselt. perekond Ellisson! ülev tunne nii paljude tantsurühma- võtlikkust. osa ka sellel, et nemad juhendajatena „Nädala teises pooles käis meil Põnevaks kujunes õppepäev La- dega koos tantsida. Koolinädalasse jagus töötube ja on ise õpilased. Pärast liikumist olid külas Rita Kaasik ohvriabist ja muu- JVT hemaa rahvuspargis, kus lisaks uute- Õppeaasta on nüüdseks läbi. Tänu le teadmistele saime tugeva füüsilise koolitundides õpitule ja rohketele põ- koormuse, sest matkarada kulges läbi nevatele üritustele võime öelda, et sai- Siimusti lasteaed-algkooli sportlik õppeaasta puutumatu looduse. Ronisime üle ma- me jälle natuke targemaks ja et meie halangenud puude, laskusime mööda koolis on tore käia. Sel õppeaastal toimus Siimusti laste- selt toimunud Siimusti metsaradadel kitsast järsku rada orgu ja ronisime Soovime kõigile kosutavat suve- aed-algkoolis palju spordiga seotud ning oleme võistelnud krossijooksus. sealt taas üles. Kõhe hakkas, kui pidi- puhkust! üritusi, millel iga laps sai osaleda vas- Sel kevadel otsustasime spordipäeva me üle kitsa purde oja ületama. Mõnel LINDA TROSS, tavalt oma võimetele. korraldada Jõgeva staadionil ja võis- lapsel tuli pisargi silma, sest kohati oli klassiõpetaja Septembris võtsime osa üleeuroo- telda kergejõustikus. Et krossijook- palisest spordinädalast. Igal koolipäe- sumeistrid siiski selgitamata ei jääks, Siimusti lastel käisid külas val toimus üks spordiüritus. Esmas- võistlesime krossijooksus kehalise päevasel jalgrattapäeval said õpilased kasvatuse tundide ajal ning seekord Juhani Püttsepp ja Heiki Vilep end proovile panna jalgrattasõidu toimus meistrite selgitamine 3-etapi- eraldistardis. Teisipäeval matkasime lise võistlusena. Lapsed said proovida Siimusti raamatukogus on igal aastal kogu kooliperega Linnamäe krossira- läbida eri distantse ja kogesid, millise külas käinud kirjanikke, kes ka laste- jale, et seda uudistada. Kolmapäevane kiirusega üht või teist vahemaad on le kirjutavad. Raamatukogutöötaja on koolipäev algas ühise hommikuvõim- mõistlik läbida. Õppeaasta eelviimasel neid taotletud projektiraha toel külla lemisega. Kooli esindusvõistkond Kevadist spordipäeva pidasid Siimusti lasteaed-algkooli koolipäeval proovisime kätt Siimusti kutsunud lootuses, et ehk innustab osales hiljem Jõgevamaa krossijooksu lapsed Jõgeva staadionil. FOTO: ERAKOGU uuel discgolfi rajal. vahetu suhtlemine kirjanikuga, või- meistrivõistlustel. Neljapäeval toimus Õppeaasta jooksul osalesime ka malus osta tema raamatuid soodsa Siimusti külaplatsil jalgpallipäev, kus Päev möödus tuubirajal ning soovijad Ilm oli päikseline ning kõik said õues maakondlikel võistlustel krossijook- hinnaga ning saada sinna sisse ka klasside segavõistkonnad võistlesid said ka uisutada või suusatada. Lõpuks olemist ja suusatamist nautida. Võist- sus, suusatamises, rahvastepallis ning autogramm, õpetajaid, lapsi ja nende jalgpalli osavusharjutustes. Reedeks tutvusime veel Tehvandi suusastaadio- lesime seekord 1 km suusatamises kergejõustikus. Osalesime ka Rimi vanemaid rohkem lugemist ja raama- oli planeeritud spordipäev Jõgeva niga. ning teatesuusatamises. Teatesuusa- jalgpalli osavusfestivalil. Medaleid tukogus pakutavat väärtustama. Kuna staadionil, kuid vihmase ilma tõt- Meie kooli lastele meeldib suu- tamises osales ka õpetajate võistkond. meie kooli lapsed sel aastal väga palju raamatukogu ruumid on küllalt väi- tu tuli seda pidada Kiigemetsa kooli satamine väga, seetõttu toimus 4.–6. Kevadel oli meie kooli korraldada ei võitnud, kuid osalemisrõõm ja liiku- kesed, on külla kutsutud kirjanikud võimlas. klassi lastel osa suusatunde Kuremaa Jõgeva valla laste seeriajooksu I etapp. misharjumuse kujunemine on sellest esinenud algkooli saalis. Novembris toimus isadepäevale terviseradadel. Lapsed said suusata- Meie lapsed olid abiks võistluse kor- veel tähtsamad. Aprillis käis Siimusti lastel külas Kirjanik ja muusik Heiki Vilep pühendatud sportlik ja lõbus pereõh- da väga hästi ettevalmistatud radadel raldamisel ja võistlesid ka ise kaasa. bioloog, õpetaja, loodusajakirjanik ja Siimusti lastega kohtumas. tu. Seegi sai teoks Kiigemetsa kooli ning paljudel tekkis soov külastada Lapsed tegid oma tööd väga hästi ja MARIS KAARJÄRV, lastekirjanik Juhani Püttsepp ning mai FOTO: ERAKOGU võimlas. Talvisel koolivaheajal pidasi- Kuremaa radu nädalavahetustel koos said hea kogemuse, kuidas võistlust Siimusti lasteaed-algkooli lõpus kirjanik ja muusik Heiki Vilep. Sündmuse läbiviimist toetas Eesti Kul- me ühist spordipäeva Otepää Winter- vanematega. Talvine spordipäev toi- korraldada. kehalise kasvatuse õpetaja Tema sulest on ilmunud peaaegu 40 tuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp. place’is – Eesti suurimas talvepargis. mus samuti Kuremaa terviseradadel. Kevadine spordipäev on tavali- raamatut, millest vaid 4 on kirjuta- tud täiskasvanutele. Aitäh kõigile, kes TIINA MIHHAILOV osalesid, oli meeleolukas kohtumine. Siimusti raamatukogu Tormas jooksid võidu lasteaia- ja koolilapsed

Torma kooli staadionil toimub igal na Meos, Helin Kikkas Teppan, Jette Ottenson, Annaliisa Ko- 13 a tüdrukud: Aili Paavel, Karol aastal Torma piirkonna kevadjooks. 4 a poisid: Armand Saar, Ruuben hala. Kattel, Egle Vaganova Sel aastal peeti lasteaialastele ja koo- Palu, Jakob Tõks 8 a poisid: Markus Õunmaa, Rai- 13 a poisid: Eerik Laurikainen, liõpilastele mõeldud kevadjooksu 24. 5 a tüdrukud: Johanna Putralis, ner Sepp, Herman Tutt Magnar Luha, Tauri Traks mail. Ilmataat hoidis väikeseid ja suuri Brigitta Svets, Lenna Palu 9 a poisid: Kristjan Liis, Kristofer 14 a tüdrukud: Cätryn Carolina jooksusõpru ning päästis meid vih- 5 a poisid: Lasse Ukuhe, Sten-Pet- Liis, Markus Aleksander Teppan. Viitak, Marite Manglus, Sirli Pärn mast. Lapsed tundsid üritusest rõõmu rik Oja, Richard Borovkov 9 a tüdrukud: Jaanika Õunmaa, 14 a poisid: Markus Lehtjõe, ning said vahva kogemuse. Kolme kii- 6 a tüdrukud: Kristel-Liis Sepp, Triin Krüüts, Ketlin Kõre Bryan Jõuram, Kaarel Välb, Andro Sc- remat jooksjat premeeriti medaliga. Irelia Kohala, Liisi Olgo 10 a tüdrukud: Greete Põder, hasmin Ilma preemiata ei jäänud aga keegi. 6 a poisid: Armi Erikson, Karel Triin Urvik, Annamai Sepper 15 a tüdrukud: Aveli Saar, Hedy- Kõik, kes osa võtsid, said autasuks Koch, Jaagup Zabara 10 a poisid: Magnus Jõgi, Meelis Liis Klaos, Carmen Kattel jäätise. Üritusest võtsid osa Torma ja 7 a tüdrukud: Keiri Järvelt, Kostousov, Kevin Jõuram, Ken-Martti 15 a poisid: Andreas Sass, Tõnis Sadala põhikooli õpilased ning Torma Kaisa-Liis Kalm Viitak Käär, Virko Pootsik ja Sadala lasteaialapsed. Alljärgnevalt 7 a poisid: Reeme Laul, Andris 11 a tüdrukud: Maili Patrikats, 16 a tüdrukud: Livia Koppa, Liisa vanuserühmade paremad. Simo, Kevin Zolobov Lenna Mägi, Darija Gladõseva Vassenko, Age-Eilis Kalm Lasteaialapsed Kooliõpilased 11 a poisid: Ragnar Luha, Mardo 16 a poisid: Kert Pärn, Ragnar 3 a tüdrukud: Kirtel Õunmaa, 7 a tüdrukud: Roosi Säälik, Ara- Õunmaa, Alo Lauringson Lehtsalu, Helar Pärna Malin Ukuhe, Maria Jeremejeva bella Palu, Eliise Kattel 12 a tüdrukud: Kaisa Kõre, Izabel 3 a poisid: Sander Selgis, Pääru 7 a poisid: Kliment Svets, Risto Borovkov, Liisi Orumaa Torma lasteaia Säälik, Roven Oras Schasmin 12 a poisid: Maksim Vjalov, Mar- Linnutaja õpetajad 4 a tüdrukud: Ruth Jõuram, Len- 8 a tüdrukud: Mona-Marietta ko Õunmaa, Kevin Liiv 20. juuni 2019 lk 7 JÕGEVA VALLA TEATAJA

Sündmused suvel Jõgeva Kultuurikeskuses

23. juunil 2019 Jõgeva linnas

13.00 Pidulik paraad algab Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuse juurest. Edasi liigutakse Vabadussõjas langenute mälestuskivi juurde, kus Jõgeva maleva pealik ja Jõgevamaa valdade vallavanemad mälestavad Vabadussõjas langenuid. 13.30 Paraadüksus rivistub Politsei- ja Piirivalveameti maja ning Jõgeva vallamaja vahelisel alal Suurel tänaval. Kavas: Temaatilised kõned ja mälestustseremoonia; Antakse üle autasud Kaunis Kodu 2019 kandidaatidele; Vabariigi presidendi poolt süüdatud võidutule vastuvõtmine ja pidulik üleandmine Jõgevamaa omavalitsusjuhtidele; Kaitseliidu relvastuse ja tehnika näitus; Jagatakse sõdurisuppi. KORRALDAJAD Kaitseliidu Jõgeva malev Jõgeva vald lk 8 20. juuni 2019 JÕGEVA VALLA TEATAJA Sündmused Jõgeva vallas Õnnitleme Jõgeva valla noorimaid Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsus õnnitlevad juunikuu juubilare! 23.06 kell 13 maakaitsepäev Jõgeva kesklinnas kodanikke ja nende vanemaid! 26.06 kell 13 Jõgeva vallavolikogu istung Piiri 4 saalis Leo Joasaare 75 Ants Teder 80 Anete Kabel 13.05.2019 JAANIPEOD JÕGEVA VALLAS Kennert Sõster 30.05.2019 Ene Kalling 75 Kaarin Inno 80 21.06 kell 18.54 jaanipidu Paduveres. Õhtu peaesineja on Emma Schmidt 05.06.2019 Olev Polli 75 Galina Mesteljainen 80 ansambel Vennaskond. Gertu Limbak 06.06.2019 Ants Jakobi 75 Mati Leppik 80 21.06 kell 20 jaanipidu Palamuse laululaval, esinevad Rasmus Lehismaa 07.06.2019 ansamblid MandoTrio ja Village Voice. Vello Lillis 75 Maret Punnison 80 Pääse: 5 €. Malle Ojamets 75 Koidu Liivak 85 21.06 kell 20 rahvalik õhtu Sadala kõlakojas ja rahvamaja õuel. Pääse: 3 €, eelkooliealised tasuta. Tõnu Tara 75 Laine Peedoksaar 85 22.06 kell 20 Jõgeva linna jaanipidu Jõgeva kultuurikeskuse Leili Laas 75 Maimu Uustalu 85 pargis. Esinevad ansambel Hark ja tantsurühm Modus, õhtujuht Heino Pall. Vaike Aun 75 Peeter Kivi 85 Atraktsioonid lastele. Allan Roos 75 Antonina Kekkarainen 85 22.06 kell 20 jaanipidu Vaiatu pargis. Peaesineja The Tuberkuloited. Pääse: 8 €, kuni Alviine Saunurm 80 Voldemar Ahi 85 16aastased ja üle 65aastased 5 €, Matti Reisson 80 Leida Jõeäär 85 allameetrimehed tasuta. 23.06 kell 20 jaanipidu Kuremaa Moonakamehe rannas. Meidu Post 80 Leili Seer 90 Esineb ansambel Onud. Pääse: 5 €. Hilja Mänd 80 Selma Siirak 90 TEATER 20., 27.06 kell 19 Palamuse amatöörteatri suvelavastus „Teie Mihkel Roomet 80 Aino Zimmermann 95 ebaõnn on teie endi kätes“ Palamuse laululaval SUVEKESKUS KUREMAA Toivo Põlts 80 22.06 kell 19 Palamuse amatöörteatri suvelavastus „Teie ebaõnn on teie endi kätes“ • 21. juunil kell 18.54 avatakse Jõgeva kohvikus Ateljee 26., 27., 28.06 kell 20 Kuremaa Mõisateatri lavastus „Priiuse- suvekeskus KUREMAA JÄRVE RANNAS päeva laulupidu“. Pileti hind 10 €, müügil tund enne etenduse • 23. juunil Kuremaa jaanituli Moonakamehe rannas. Ostan igasugust vanavara. algust kohapeal. Broneerimine: [email protected]. Eel- Kell 20.00 ansambel ONUD, õhtujuht. Pilet 5 eurot. Pakkuda võib kõike. müük Kuremaa mõisas. • 24. juunil kell 13.00 jõuab laulu- ja tantsupeotuli Kuremaa 15.07 kell 19 komöödiateatri etendus „Igaühel neli nägu“ Kojukutsed, raha kohe kätte. lossi juurde, kus toimub rahvalik pidu. Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Pilet: 17/15 €. • 26., 27. ja 28. juunil kell 20 mängitakse Kuremaa Mõisateatri Tel 5198 0371. 23.07 kell 19 suvelavastus „Piip ja Tuut lähevad kosja“ suvelavastust „Priiusepäeva laulupidu“. Lustlikku lugu eestlas- Palamuse laululaval. Sooduspiletid Piletilevis te esimese üldlaulupeo ettevalmistusest 1869. aastal saab vaa- kuni jaanipäevani! Lisainfo Piletilevist data Kuremaa ait-kuivatis, piletid (10 eurot) müügil üks tund MUUSIKA enne etenduse algust. 28.06 kell 19 toimub EELK Torma Maarja kirikus kontsert VI Peipsimaa Orelifestivali raames. Esinevad • 28.–30. juunini üleriigiline harrastusnäitlejate suvekool. Kui on ära anda • 29. juunil „Kaks teist korda ümber Kuremaa järve“ juunikuu Sanna Räsänen (orel, Ærø, Taani) ja Martin vana töökorras külmkapp, von Bahr (oboe, Stokholm, Rootsi). Kontsert matk. on tasuta. Saab teha annetuse oreli heaks. • 6. või 7. juulil „Kaks teist korda ümber Kuremaa järve“ juuli- siis helista 5598 2175. 17.08 kell 21 öölaulupidu „Palamuse Öölaul“ laululaval kuu matk. SPORT • 14. juulil kell 19.00 mõisaklassika kontsert Kuremaa lossis. 24.06 kell 14 Paunvere Rammumees Palamuse rahvamaja Vahvaid variatsioone tšellole ja akordionile esitavad Andreas parklas, lisainfo: Peeter Aan (520 2842) Lend ja Allan Jakobi. Pilet 5 eurot. • Müüa privaatne renoveerimist vajav maamaja 28.07 Lauri Ausi mälestusvõistlus • 17. juulil kell 19.00 kontsertetendus „Diiva“ Kuremaa lossis. Jõgeva linna lähedal. Hind kokkuleppel. jalgrattaspordis Luual Pilet 7 eurot. VARIA Tel 5817 2199. 13.07 kell 15 Kodukandipäev Kaarepere rahvamaja ees, • 21. juuli kohvikutepäev Kuremaal. Kell 17.00 lossis Elina Nec- • Ostan maja või I korruse korteri (3 või 4 tuba) lisainfo: Helgi Kaeval 5669 2479 hayeva kontsert. Pilet 10 eurot. Jõgeva linna otse omanikult. Võib pakkuda ka 27.07 kell 12.30 Jõgevatrefi paraad Palamusel • 25.–28. juulini rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek Jõ- 13.–17.08 laste ja noorte muusikalaager Palamusel maja, majaosa või I korruse korterit Tartu linna. gevatreff. Tel 553 9557. • 8. augustil kell 18.00 barokkansambel Corelli Consort ja Jüri SEENIORID 02.08 kell 12 kohtumine Contraga Torma Kuuskemaa. Pilet 10 eurot. memme-taadi villas • 9. augustil kell 22.00 ÖÖKINOS „Siin me oleme!“. Film on NÄITUSED loodud Juhan Smuuli monoloogi „Suvitajad“ ainetel ja selle 01.06–14.07 Birgit Vaarandi fotonäitus „Mitmepalgeline esilinastus ETV ekraanil oli 1. jaanuaril 1979. Esilinastusest on meri“ Betti Alveri muuseumis möödunud 40 aastat. Pilet 5 eurot. 23.05–27.06 Piret Kiisleri fotonäitus „Õieaja õieilu“ 30.05–28.06 Akvarelligalerii Kala esitleb: akvarellinäitus • 10.–15. augustini rahvusvaheline kabeturniir. „Rahvusvaheline akvarelliassortii“ • 17. augustil 12. küüslaugufestival, info: www.küüslaugufestival.ee OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Jõgeva linnaraamatukogus • 24. augustil rahvusvaheline vibuturniir 02.05–01.07 kunstistuudio SUVI maalide näitusmüük • 25. augustil Balti keti 30. aastapäevale pühendatud rahvusva- Tel 504 5215, 514 5215, Jõgeva kultuurikeskuses [email protected] 03.06–30.06 Päivapäikese keraamikanäitus helise BALTIC CHAIN VELOTUURI viimane, Eesti etapp: Kure- Palamuse muuseumis maa–Tallinn, Kuremaa–Palamuse ring, edasi Laiuse jne. Kuni 15.09 Jõgeva kunstikooli 2018/2019 õppeaasta • 25. augustil “Kaks teist korda ümber Kuremaa järve“ augus- Teostan plaatimise, sanitaartehnilisi, õpilastööde näitus spordihoone Virtus fuajees timatk. 14.05–30.09 Poola Vabariigi suursaatkond koostöös • 14. septembril 51. ümber Kuremaa järve jooks ja „Kaks teist remondi ning üldehitustöid. kirjastusega Dwie Siostry ja Varrak ning Eesti Tel 5340 3562 Mesinike Liiduga esitleb Laiuse raamatukogus korda ümber Kuremaa järve“ septembrimatk. näitust „Lennake mesipuu poole!“. Näituse • 21. septembril annab suvekeskus Kuremaa Paunvere väljanäi- loomise inspiratsiooniks oli Juhan Liivi tusel Palamusele üle sügiskeskuse tiitli. luuletus „Ta lendab mesipuu poole“. Kuremaa veski. FOTO: Liina Laurikainen JÕGEVA LAAT KALMISTUPÜHAD 12.07.2019 23.06 kell 12 kalmistupüha Palamuse vanal kalmistul, kabeli KOGUDUSED kell 09.00–16.00 kõrval, eelneb armulauatalitus kirikus kell 11. Teenib Palamuse 23.06 kell 11 jumalateenistus EELK Torma Maarja koguduses koguduse hooldajaõpetaja Urmas Oras. Mälestamisi saab kirja 23.06 kell 13 võidupüha jumalateenistus Laiuse kirikus Jõgeva kultuurikeskuse ümbruses. Müügil toidu- ja panna enne armulauda kirikus ja enne jumalateenistust vanal 23.06 ja 7., 14., 21., 28.07 kell 11 teenistused Jõgeva kogu- tööstuskaubad, talukaubad, käsitöö ja vanavara. kalmistul. duses Info tel. 58051915. Tule kogu perega! 29.06 kalmistupüha Kaareperes. Kell 11 armulauaga jumalatee- 28.07 kell 12.30 kohvikutepäev Jõgeva koguduses nistus kirikus, kell 12.30 teenistus kalmistul. 30.06 kell 13 3. pühapäev pärast nelipüha Laiuse kirikus 30.06 kell 12 kalmistupüha Siimusti kalmistul Laiuse koguduse hooldajaõpetaja on alates 01.04.2019 kuni 30.06 kell 14 kalmistupüha Laiuse kalmistul kogudusele uue õpetaja valimiseni Tartu praost Ants Tooming. Mälestame lahkunud 30.06 kell 10 armulauatalitus Torma kirikus, kell 11 jumalatee- Tel: 539 4577, [email protected] vallaelanikke nistus Torma kalmistul. Koraale saadab Torma puhkpilliorkester. 07.07 kell 11 jumalateenistus Jõgeva kirikus. Kavas Jõgeva val- Mälestamissoove saab esitada 30. juunil kabeli juures. Vihma la ja Eesti lipu õnnistamine. Praost Ants Tooming. Antakse üle ILMAR OJA 27.03.1963–31.05.2019 korral toimub jumalateenistus kirikus. Koguduse õpetaja Mehis EELK tänukirjad, kõlavad harfi helid. Järgneb kirikukohv. KALEV ORUMAA 14.12.1955–31.05.2019 Pupart (tel: 5562 5116, 776 4369, [email protected]). Jälgi sündmusi: www.kultuurikava.ee ÜLLAR LIUKKONEN 13.10.1968–31.05.2019 04.08 kell 14 kalmistupüha Mõisaküla kalmistul EVI KÄPP 10.09.1932–02.06.2019 04.08 kell 16 kalmistupüha Saduküla kalmistul Järgmine Jõgeva Valla Teataja ilmub 4. juulil.