Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 1

3.4. Kandipõhine sotsiaalsete teenuste kirjeldus, probleemid ja lahendused

ALATSKIVI VALD

Vald moodustab ühe osa terviklikust Peipsiveere piirkonnast Tartumaal. Piisav kaugus Tartust ja Peipsiveere piirkonna kesksel positsioonil asumine annab vajaduse ja eelduse luua Alatskivist alevikust juhtiv III tasandi teeninduskeskus. Soodustav asjaolu on ka turismipotentsiaali olemasolu ja turismipiirkonna tsentriks olemine. Vallavalitsusel on oma buss (.... kohta). Valla transpordiga tuuakse inimesi Alatskivile kaks korda nädalas Ninalt ja üks kord nädalas mujalt. Üks kord kuus viiakse pensionärid Tartusse. Eripärases Nina külas on oma raamatukogu ja internetipunkt – seda küla (üle 100 inimese) võiks käsitleda ka osakandina Alatskivi vallas, mis tähendab et osa teenuseid peaks seal ka edaspidi olema. Väljaspool valda töötab ligikaudu 75 % valla töötajatest.

Alatskivi kant

Liik: maaline keskuskant Asulad: Alatskivi alevik, Nina, Rootsivere, Alasoo, Kõdesi, Vintsu, Orgemäe, Päiksi, Peatskivi, Toruküla, Lahepera, Lahe, Rupsi, Naelavere, Padakõrve, Virtsu

Kaugus järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 40 km

Üldine taust: Keskuseks on vallakeskus Alatskivi alevik, kus on praktiliselt kõik teenused olemas ja hästi kättesaadavad.

Rahvaarvu hinnang 2010: 1118, sh. 2 – 6-aastaseid 63, 7-aastaseid 11, 13-aastaseid 10, 7 – 15-aastased 102, 16 – 18-aastaseid 48 Rahvaarvu trend: stabiilne, sama

Probleemne teenus ja selle lahendus: 1. Pangateenus asub kaugel, Kallastel ja pangabuss liigub harva Lahendus – pangaautomaadi paigaldamine Alatskivi asula keskusesse (poe juurde), mis teenindaks kogu piirkonda (5 omavalitsust). 2. Seltsimajana kasutatava Alatskivi lossi seisund on halb ja looduskooli hoonet saab kasutada sesoonselt. Lahenduseks on endise mõisaansambli mõne hoone rekonstrueerimine aastaringseks seltsimajaks/kultuurimajaks. 3. Kaasaegse päevakeskuse puudumine. Lahendus – selle loomine uue hooldusravihaigla juurde. 4. Apteegi piiratud lahtiolekuaed. Lahendus - lahtiolekuaega pikendada toetades teenust. 5. Postkontori lahtiolekuaeg on ebapiisav – kombineerida teenust teiste avalike teenustega pikendades lahtiolekuaega.

Potentsiaalselt probleemne teenus: • Keskkooli kaugeks jäämine praeguse Alatskivi Keskkooli muutumisel põhikooliks. Lahendus: Keskharidus peab säilima. Moodustada laiapõhjalise üldkeskharidusega (koos kutseõppega) ja õpilaskoduga Peipsiveere Ühisgümnaasium (pearaha peaks säilima). Võimalusel juurutada akadeemiline spetsialiseeritus (Briti kultuur ja kunstid.....). Koosa ja Kallastega luua parem transpordiühendus, üks õpilasliin Palale. • Postiteenuse kadumine – peab säilima (kombineerida teiste teenustega ja kindlustada toetused).

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 2

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-ALATSKIVI (17x päevas, 9x sõit pikem kui 1 tund, 8x sõit 45 min-1 tund) ALATSKIVI-TARTU (17x päevas, 10x sõit pikem kui 1 tund, 7x sõit 45 min-1 tund) Sõiduaeg ületab pooltel juhtudel üle tunni ehk tarbimine ületab kõrgemate teenusteni jõudmisaja kriteeriumi. Lahendus: Ekspressbussiliini korraldamine Kallaste-Alatskivi-Koosa-Vara-Kõrveküla-Tartu vahel väheamlt 6 korda päevas (40 minutiga Tartu). Valla piires toimub ette- ja tagasivedu.

Ühendus vallakeskusega: Kõigil kandi küladel on olemas ja kuni 2km igalt poolt küladest Alatskivile.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Integreeritud hooldus- ja tervishoiukeskus – sotsiaaltöö kompetentsi keskus ja päevakeskus, lisaks puuetega inimeste päevakeskus. Erivajadustega vanurite hooldekodu. Piirkonna perearstikeskus. Geriaatriline hindamine – üks spetsialist kogu piirkonna peale. 2. Kiirabi- ja päästeteenistusekeskuse loomine 3. Huvihariduskeskuse arendamine – Kaunite Kunstide kooli edasiarendamine laste ja noorte kunsti kompetentsikeksuseks (Peipsi LOOVkeskus.). Kunstigalerii ja kunstikeskus oma eripäraga. 4. Täismõõtmetes staadioni/spordiväljaku ehitamine 5. Kodutute varjupaiga loomine kogu piirkonnale (maja on olemas, kuid vajab remonti) 6. Nina kordoni ruumide remont ja ja külakeskuse edasiarendamine 7. Piirkonnakeskusele omaste teenuste tekitamine (ujula, täismõõtmetes staadion/spordiväljak, ....).

Kokora kant

Liik: maaline kant Asulad: Kokora, Väljaküla, Rohisoo, Tõravere, Sudemäe, Kuningvere, Savastvere

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 8km, 8 km, 48 km

Üldine taust: Tugev keskus puudub. Teenuseid tarbitakse valdavalt Alatskivi alevikus, osaliselt Kallaste linnas, oluline on hea transpordiühendus Alatskiviga.

Rahvaarvu hinnang 2010: 221, sh. 2 – 6-aastaseid 16, 7-aastaseid 3, 13-aastaseid 2, 7 – 15- aastased 30, 16 – 18-aastaseid 13 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Probleemne teenuse ja selle lahendus: • Huvihariduse kättesaadavus Palalt ja Kokora kandist on ebapiisav – vajalik on lõunase bussi käimapanemine. • Samad probleemid mis Alatskivi kandil (vt. Alatskivi kant)

Potentsiaalselt probleemne: Samad probleemid mis Alatskivi kandil (vt. Alatskivi kant)

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-KOKORA (4x päevas peale lõunat, sõit pikem kui 1 tund) KOKORA-TARTU (4x päevas, sõit pikem kui 1 tund) Sõiduaeg ületab tunni ehk tarbimine Tartus ületab teenusteni jõudmisaja kriteeriumi. Lahendus: kogujaliini kombineerimine ekspressliiniga Alatskivil. Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 3

Ühendus vallakeskusega: 4 korda päevas, lisaks valla enda buss. Säilitada ja lisada lõunane buss

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. KOKORA külakeskuse rajamine (kinnistu olemas, olemasolev vajab remonti). 2. Sõidutee mustkatte alla viimine ja kergtee ehitamine Kokoralt Alatskivini.

Kallaste ümbruse kant

Liik : linna lähiümbruse kant Asulad : Pärsi, Torila, Passi, Haapsipea, Pusi

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): ca 2 km, 6 km, 47 km

Üldine taust: Keskuseks on Kallaste linn, mis väiksuse tõttu ei paku teenuseid rohkem ega paremini kui Alatskivi. Teenuseid tarbitakse Alatskivi alevikus (eestikeelne elanikkond) ja Kallaste linnas.

Rahvaarvu hinnang 2010 : 132, sh. 2 – 6-aastaseid 4, 7-aastaseid 1, 13-aastaseid 1, 7 – 15- aastased 6, 16 – 18-aastaseid 3 Rahvaarvu trend : kasvav

Probleemne teenus: 1) Alatskivi lasteaeda ja kooli jõudmine. Lahendus – avaliku transporditeenuse parandamine (kogujaliin vähemalt 4 korda päevas). 2) Alatskivi päevakeskuse kättesaadavus. Lahendus – avaliku transporditeenuse parandamine. 3) Tegutseva spordihoone puudumine lähiümbruses. Lahendus – Kallastel sobiva spordihoone ehitamine. 4) Samad probleemid nagu Alatskivi kandil (vt. Alatskivi kant).

Potentsiaalselt probleemne : Keskkooli kaugeks jäämine praeguse Alatskivi Keskkooli muutumisel põhikooliks. Lahendus (vt. Alatskvi kant).

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-KALLASTE (11x päevas, sõit pikem kui 1 tund) KALLASTE-TARTU (11x päevas, sõit pikem kui 1 tund) Sõiduaeg ületab tunni ehk tarbimine Tartus ületab teenusteni jõudmisaja kriteeriumi. Lahendus – ekspressbuss Kallaste-Alatskivi-...-Tartu

Ühendus vallakeskusega: Sama eelnevaga

Vajalikud investeeringud (kuni 2015):

1. Kallaste linna investeeringud (spordihoone, kultuurikeskus...) 2. Kergtee Alatskivini Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 4 HAASLAVA VALD

Suuremad asulad jäävad Ülenurmele jaTartusse viiva tee äärde ja seetõttu on vallal väga tihe side Ülenurme ja Tartu linnaga (Tartu linnaregiooni osa). Tartu linna kalmistu ja koerte varjupaik asub vallas. Tekkinud on uued elamukülad Tartu-Roiu tee äärde. Olemas on oma valla buss (2 x nädalas toob valla väiksematest küladest inimesi Roiule). Perearsti juurde käiakse ka Ülenurme ja Võnnu vallast. Väljaspool valda töötab ca 80 % valla töötajatest, enamikus Tartu suunas.

Aardla kant

Liik: linnalähedane kant Asulad: Aardlapalu, Aardla, Haaslava, Igevere, Kurepalu, Lange, Mõra, Tõõraste külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 5 km, 4 km, 6 km

Üldine taust: Kompaktse keskuseta Tartu linna lähedane kant. Täheldatav Tartu valglinnastumine. Teenuseid tarbitakse nii Tartu linnas, Ülenurmes kui ka vallakeskuses Roiu alevikus. Osaliseks keskuseks on Kurepalu asula.

Rahvaarvu hinnang 2010: 813, sh. 2 – 6-aastaseid 38, 7-aastaseid 7, 13-aastaseid 7, 7 – 15- aastased 66, 16 – 18-aastaseid 21 Rahvaarvu trend : kasvav

Probleemne teenus ja lahendus : 1. Lasteaiakohtade nappus. Lahendus: täiendava lasteaia ehitamine Ülenurmele. Lastehoid kohapeal. Roiu lasteaia laiendamine. 2. Põhikool jääb logistiliselt kandi küladest liiga kaugele, käiakse põhiliselt Ülenurmes ja Tartus. Lahendus: Parem bussiühendus ja kergtee Sillaotsaga. 3. Õhtune bussiühendus puudub Tartuga, käivitada tihe graafik (10 liini, ekspress sh. ka peale kella kümmet).

Potentsiaalselt probleemne teenus : Puudub

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-ROIU (14x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) ROIU-TARTU (12x päevas, 7x sõit lühem kui 45 minutit, 3x sõit 45 min-1tund). Üldiselt piisav. Kaugematest, Aardla ja Lange küladest käivad bussid harvemini.

Ühendus vallakeskusega: Sama eelnevaga

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Lasteaia ehitamine Ülenurmele 2. Kurepalu rahvamaja ja ujumiskoha väljaarendamine 3. Kergtee ehitamine Ülenurme ja Roiu-Sillaotsa-Vooremäre vahel 4. (Keskkonnajaama väljaehitamine)

Roiu kant

Liik: maaline keskuskant Asulad: Roiu alevik, Kitseküla, Koke, Kriimani, Kõivuküla, Metsanurga, Päkste, Uniküla külad

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 5

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 6 km, 10 km.

Üldine taust : Vallakeskuse, Roiu alevikuga kant. Täheldatav Tartu valglinnastumine. Teenuseid tarbitakse valdavalt Roiu alevikus, keskkoolis/gümnaasiumis käiakse Ülenurmes ja Tartus.

Rahvaarvu hinnang 2010: 1111, sh. 2 – 6-aastaseid 37, 7-aastaseid 9, 13-aastaseid 10, 7 – 15- aastased 78, 16 – 18-aastaseid 48 Rahvaarvu trend: kasvav

Probleemne teenus ja lahendus : 1. Lasteaiakohtade nappus. Lahenduseks täiendava lasteaia või selle osa ehitamine. 2. Pangaautomaadi puudumine. Lahendus: parem ja kiirem bussiühendus Tartuga, parem kohalik sotsiaalteenus (raha kojukanne pensionäridele), ATP bussi või sotsiaalauto käimapanek kaugemates külades kord nädalas 3. Päevakeskuse ruumid jäävad väikeseks. Keskuse laiendamine.

Potentsiaalselt probleemne teenus : • Põhikooli õpilaste arv jääb väikseks (mõnes klassis 2-3 õpilast), kooli taseme vähenemine. Lahendus: parem bussiühendus ja kergtee teiste asulatega. Kvaliteetsem teenus (huvijuhid, õpetajad). Kooli suurem populariseerimine. Reorganiseerimine lasteaed-põhikooliks? • Postkontori sulgemine. Kulude ja ruumi kombineerimine teiste avalike teenustega võimaldades teenuse jätkamise.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-ROIU (14x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) ROIU-TARTU (12x päevas, 7x sõit lühem kui 45 minutit, 3x sõit 45 min-1tund). Piisav.

Ühendus vallakeskusega: Sama eelnevaga

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Jätkuv investeerimine kooli ja lasteaia materiaalse baasi parandamiseks ning arendamiseks. Koolihoone remontimine kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks 2. Staadioni kordategemine, selle arendus ja Vooremäe spordikeskuse väljaarendamine 3. Kergliiklustee ehitamine Roult Ülenurmele ja Vooremäele 4. Noortekeskus väljaehitamine? 5. Päevakeskuse laiendamine 6. Panga- või ATP bussi käimapanemine. Suurem õpilasveo buss 7. Kohalike teede remont ja võimalusel mustkatte alla viimine (Reola-Uniküla- Hammaste, Päkste-Kriimani, Päkste-Uniküla) 8. Roiu ujumiskoha väljaarendamine

Ignase kant

Liik: maaline kant Asulad: Aadami, Alaküla, Ignase, Paluküla külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 5 km, 9 km, 14 km

Üldine taust: Vähese eaka elanikkonnaga peateedest kõrvale jääv probleemne kant. 5 kortermaja. Teenuseid tarbitakse valdavalt naaberkandis Roiu alevikus, Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 6 keskkoolis/gümnaasiumis käiakse Tartus. Side on ka Kambja valla Vana-Kuuste kandiga (kool). Tugev keskus puudub.

Rahvaarvu hinnang 2010: 70 , sh. 2 – 6-aastaseid 4, 7-aastaseid 2, 13-aastaseid 0, 7 – 15- aastased 3, 16 – 18-aastaseid 2 Rahvaarvu trend: vähenev

Probleemne teenus ja lahendus: 1) Lasteaiakohtade nappus. Vaid mõnele lapsele koha leidmine laheneb Roiu lasteaia juurdeehituse tegemisel. 2) Kaupluse ja pangateenuse kättesaadavus. Lahenduseks vähemalt 2 x nädalas avaliku transpordi veoring Roiu alevikku või kompleksse mobiilse teenuse osutamine kandis, eelkõige Villemi ja Aadami bussipeatuste läheduses. ATP buss. Sõidukulutuste kompenseerimine lapsevanematele. Sotsiaalauto kasutamine. 3) Puudub konkreetne külakeskus. Lahendus: leida võimalus selle väljaarendamiseks koos raamatukogu, internetipunktiga ja ruumiga, kus lapsed saavad mängida. Lisaks on vaja leida aktiivne juht(id), kes organiseerib külaliikumist selles kandis. Kasutada keskuseks turismitalu? 4) Korteriühistu loomine ja arendamine 5) Teed on kehvad, väiksed bussid ei pea vastu, suured bussid peavad paremini vastu. Teede remont ja võimalusel mustkatte alla viimine (vt. investeeringud).

Potentsiaalselt probleemne : 1. Spordiväljaku ülevalpidamine (jalg- ja võrkpall). Kindlustada toetus selle ülevalpidamiseks. 2. Transpordiühenduse halvenemine

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-VILLEMI (4x päevas, 3x sõit lühem kui 45 minutit) VILLEMI-TARTU ((4x päevas, 2x sõit pikem kui 1 tund, 1x sõit lühem kui 45 min) Vajalikud on väiksemad bussid ja kogujaliin Roiule, Ülenurme ja Vana-Kuuste sh. ka Aadami külast. Kombineerimine Kambja kogujaliinidega. Sotsiaalauto kasutamine.

Ühendus vallakeskusega: Kaks korda nädalas (T, N) käib valla buss. Aadami külast puudub regulaarne bussiliiklus, perearst ja sotsiaaltöötaja toovad inimesi ise autoga. Parandada ühistransporti ja sotsiaalauto kasutamist.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Veevärgi väljaehitamine Ignasel 2. Külakeskuse väljaarendamine Ignasel 3. Kohalike teede remont (Reola-Uniküla-Hammaste, Päkste-Kriimani, Päkste-Uniküla, Igevere-Ignase Haaslava-Ignase) ja võimalusel mustkatte alla viimine

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 7

KAMBJA VALD

Suuremaid Tartumaa valdasid, Tartu linnale suhteliselt ligidal. On selgelt eristatavad oma identiteediga kolm eri piirkonda tugeva keskusega Kambjas. Sügav kultuuriline taust ja oma seltsid kõigis kantides. Mõjuvaks teguriks on kolme suure sõidumagistraali läbimine kandikeskustes ning tihe läbisõit Võru, Põlva ja Otepää poole. Samuti iseloomustab valda rohke hajaasustus ja künklik reljeef, mis teeb teenuste kättesaamise paljudes kohtades raskemaks (eriti talvel). Teenuste tagamine tugineb valdavalt omavalitsuse enda viljakale tegutsemisele. Keskkoolis/gümnaasiumis käiakse Tartus vähem Ülenurmes. Kambja ja Vana-Kuuste on keskuseks (päästeteenistus, kool, kirik, tervisekeskus jne.) ka väljapoole valda jäävatele asulatele (Maaritsa, Ignase kandid). Hooldekodude (Kodijärve, Aarike) teenus on oluline kogu Tartumaale (koostöövajadus teiste omavalitsustega). Väljaspool valda töötab üle 50 %valla töötajatest.

Kambja kant

Liik: maaline keskuskant Asulad: Kambja alevik, Aakaru, Kaatsi, Madise, Mäeküla, Paali, Pulli, Pühi, Raanitsa, Reolasoo, Suure-Kambja, Tatra, Virulase külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakonna): 0 km, 0 km, 16 km

Üldine taust: Tugeva ja keskse asendiga keskusega hea teenuste kättesaadavusega kant. Kolmel külal puudub regulaarne bussiühendus (Reolasoo, Kaatsi, Pulli). Rahvamaja funktsiooni täidab põhikool.

Rahvaarvu hinnang 2010 : 2749, sh. 2 – 6-aastaseid 137, 7-aastaseid 27, 13-aastaseid 25, 7 – 15-aastased 240, 16 – 18-aastaseid 105 Rahvaarvu trend : kasvav

Probleemne teenus ja lahendused: 1. Pangateenuse puudumine. Lahenduseks on pangaautomaadi paigutamine Kambja alevikku poe juurde 2. Päevakeskuse puudumine; lahenduseks selle ehitamine 3. Lasteaiakohtade vähesus – lasteaia laiendamine 4. Söögi- ja suhtluskoha puudus – toetada pubi-külakeskuse tekkimist 5. Aarikesest ei saa õhtul Tartusse – kogujaliini käivitamine Tartu vahel 6. Ühendus Elva ja Nõoga on piiratud, 3 korda päevas bussiliini käimapanemine (Tartumaa II ringliini vajadus)

Potentsiaalselt probleemne teenus : Bussiliikluse halvenemine rahaliste ressursside vähenemise tõttu

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-KAMBJA (20x päevas, 18x sõit lühem kui 45 minutit) KAMBJA-TARTU (26x päevas, 24x sõit lühem kui 45 minutit) Pikaliinibussid (Võrust) võiksid peatuda ka Ülenurmes

Ühendus vallakeskusega: Ón lahendatud valla enda bussiga, lisaks sotsiaalauto kasutamine

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 8

1. Päevakeskuse ehitamine 2. Lasteaia laiendamine 3. Pubi-külakeskuse väljaarendmine 4. Spordisaali renoveerimine 5. Uue kaupluse väljaehitamine 6. Kaugküttevõrgu rekonstrueerimine 7. Veeprobleemide lahendamine hajaasustuse veeprogrammi abil 8. Kambja – Maidla tee tolmuvabaks ehitamine 9. Kergtee ehitamine Tartusse 10. Bussiootepaviljonide korrastamine 11. Paali ja Raanitsa küladest lõunase bussi käimapanemine (kogujaliin)

Pangodi kant

Liik: maaline kant Asulad: Ivaste, Kammeri, Kavandu, Kodijärve, Kullaga, Oomiste, Tartu Palumäe, Pangodi, Riiviku, Sulu, Visnapuu külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 6 km, 6 km, 22 km Otepää

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Teenuseid tarbitakse valdavalt Kambja alevikus ja Otepää linnas. Keskkoolis/gümnaasiumis käiakse Otepääl ja Tartus. Kaks külakeskust: Unipiha algkool Pangodi ligidal ja Kammeri kool juures. Kammeri uues õppehoones on tulemas spordihoone ja staadion, suvel korraldatakse spordilaagreid. Ühistransport puudub Riiviku, Palumäe ja Ivaste külades.

Rahvaarvu hinnang 2010 : 601, sh. 2 – 6-aastaseid 18, 7-aastaseid 3, 13-aastaseid 3, 7 – 15-aastased 30, 16 – 18-aastaseid 19 Rahvaarvu trend: kasvav

Probleemne teenus ja lahendus : 1. Postiteenuse puudumine. Kindlustada parem ühendus Kambja ja Tartuga või ATP buss 2. Päevakeskuse puudumine. Lahenduseks on päevakeskuse loomine Kambja alevikku ja sinna teenuse vajajaile pasliku sõidukiga transpordi korraldamine. 3. Lasteaia puudumine - liitrühma tekitamine Unipiha kooli juurde 4. Ivaste küla mobiiliühenduse parandamine 5. Aarike hooldekodu on ülekoormatud - laiendada 6. Kodijärvel võiks olla perearst

Potentsiaalselt probleemne : -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-PANGODI (16x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) PANGODI-TARTU (19x päevas, 14x sõit lühem kui 45 minutit) Piisav

Ühendus vallakeskusega: Praegu on hea. NB! Ühendus vallakeskuse ja Pangodi-Kammeri vahel peab säilima.

Vajalikud investeeringud ( kuni 2015): 1. Pangodi-Kammeri-Vissi tee tolmuvabaks muutmine Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 9

2. Kammeri-Lutike tee remont 3. Unipiha kooli juurde spordisaali ja juurdeehituse ehitamine (algkool-lasteaed) 4. Küla- ja päevakeskuse rajamine kanti 5. Kergtee ehitamine Tartu-Otepää 6. Bussiühenduse Elvaga taastamine 7. Ivaste teede korrastamine 8. Veeprobleemide lahendamine hajaasustuse veeprogrammi abil 9. Välisvalgustuse ehitamine Kammeris.

Vana-Kuuste kant

Liik: maaline kant Asulad: Kõrkküla, Lalli, Rebase, Sipe, Sirvaku, Talvikese, Vana- Kuuste külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, Tartu maakondlik): 5 km, 9 km, 14 km

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Teenusteid tarbitakse valdavalt Kambja alevikus. Keskkoolis/gümnaasiumis käiakse Tartus ja Otepää Ülenurmel.

Rahvaarvu hinnang 2010 : 667, sh. 2 – 6-aastaseid 38, 7-aastaseid 7, 13-aastaseid 8, 7 – 15- aastased 63, 16 – 18-aastaseid 21 Rahvaarvu trend: stabiilne

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Postiteenuse puudumine. Parem ühendus Kambja ja Tartuga või ATP bussi käivitamine. 2. Päevakeskuse puudumine. Lahenduseks on päevakeskuse loomine Kambja alevikku ja sinna teenuse vajajaile pasliku sõidukiga transpordi korraldamine. 3. Lasteaiakohtade puudus - lasteaia laiendamine (2. rühm). 4. Pangateenuse puudumine. Lahenduseks on pangaautomaadi paigaldamine Kambja alevikku ja sinna teenuse vajajaile pasliku sõidukiga transpordi korraldamine. 5. Spordihoone puudumine – selle rajamine kooli juurde 6. Ühistranspordi puudumine Kõrkkülas – sotsiaalauto kasutamine, koolilaste olemasolul nende sõidutamise kompenseerimine 7. Kaugemate külade teede seisund on halb – remont ja parem korrashoid 8. Apteegiteenuse puudumine – parem ühendus Tartu ja Kambjaga või kohalikus kaupluses ravimite müüki lubamine

Potentsiaalselt probleemne teenus : -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-VANA-KUUSTE (4x päevas, 2x sõit pikem kui 1 tund, 2x sõit lühem kui 45 minutit) VANA-KUUSTE-TARTU (5x päevas, 1x sõit pikem kui 1 tund, 3x sõit lühem kui 45 minutit) • Lisada õhtune buss Kambjasse • Pikaliinibussid (Põlvast) võiksid peatuda ka Vana-Kuustes ja Ülenurmes

Ühendus vallakeskusega: Valla tellitud buss käib 3 korda päevas

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Kooli juurdeehitus lasteaia tarbeks 2. Nõuetele vastavate ruumide ehitamine koolis käsitöö, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. 3. Spordisaali ehitamine kooli juurde Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 10

4. Külakeskuse edasiarendamine Maidla postijaamast 5. Rebase - Küti tee asfalteerimine 10. Veeprobleemide lahendamine hajaasustuse veeprogrammi abil 11. Vana - Kuuste seltsimaja väljaehitamine 12. Spordiväljakute väljaehitamine Kuuste pargis. Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 11

KONGUTA VALD

Väike vald Tartumaa lääneosas tugeva külaliikumise, aktiivse huvitegevuse ja idaosas valdavalt hajaasustusega. Valla eri osad tõmbuvad naaberomavalitsuste suuremate keskuste poole (Elva, Puhja, Rannu; need on vähem kui 8 km kaugusel). Sotsiaalteenused on koondunud Annikoru asulasse, teistes kantides teenused puuduvad. Väljaspool valda käib tööl ligi 70 % töötajatest. Vallal on oma 15-kohaline buss (laste vedu lasteaeda ja kooli). Bussiühendus puudub Majala ja Kapsta külas.

Annikoru kant

Liik: maaline keskuskant Asulad: Annikoru, Kapsta, Kobilu, Lembevere ja Pööritsa külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 8 km, 34 km

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Vallakeskus Annikoru on liiga väike erasektori teenuste pakkujaile. Põhikooli 7. – 9. klassis käiakse Puhjas, Rannus või Elvas, keskkoolis/gümnaasiumis Puhjas, Rannus, Elvas või Tartus. Samas täidab Annikoru alevik hästi ümbruskonna küladele kohaliku keskuse rolli.

Rahvaarvu hinnang 2010: 517, sh. 2 – 6-aastaseid 13, 7-aastaseid 4, 13-aastaseid 6, 7 – 15- aastased 36, 16 – 18-aastaseid 34 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Pangateenuse puudumine. Lahenduseks on pangaauto käimapanemine 2. Perearsti puudumine - velskripunkti loomine apteegikaupade müümise võimalusega ja perearsti vastuvõtu võimalusega 3. ATP bussi käimapanemine väiksemates külades

Potentsiaalselt probleemne: Vallavalitsuse ja kooli kadumine võtab elanike vähesuse tõttu motivatsiooni senistelt erasektori teenustepakkujailt. Nii võivad kaduda ka teised teenused Annikorust.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-ANNIKORU (10x päevas, 8 x sõit pikem kui 1 tund) ANNIKORU-TARTU (5x päevas, 4x sõit pikem kui 1 tund) Käivitada kiirliin Puhja ja Elvaga, kust saab kiiresti Tartu (hommikul mõlemasse suunda, kell 14.00, kell 18.00, lisaks ka 3 x päevas laupäeval-pühapäeval).

Ühendus vallakeskusega: Organiseeritakse valla enda bussiga Majala külas puudub ühistranspordiliin – nõudeliini käivitamine

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. NB! Kogu Elva piirkonna peale võiks olla üks ATP buss 2. Teede remont ja parem hooldus 3. Bensiinitankla rajamine (kombineerida teiste teenustega) 4. Postipunkti rajamine (kombineerida teiste teenustega)

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 12
Konguta kant (NB! Kaaluda võimalust see kant liita Annikoru kandiga)

Liik: maaline kant Asulad: Konguta küla, Kurelaane küla, Majala küla

Üldine taust : Halva teenuste kättesaadavusega kant. Kandis puuduvad teenuste osutuskohad, puudub ka selle eelduseks tarvilik elanikke koondav keskus. Elanikkond on väikesearvuline. Põhikooli 7. – 9. klassis ja keskkoolis käiakse Puhjas, Rannus või Elvas. Enamik teenuseid on kättesaadavad naaberkandis Rannu alevikus ja külgnevas Elva linnas.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 4 km, 4 km, 32 km

Rahvaarvu hinnang 2010: 288, sh. 2 – 6-aastaseid 11, 7-aastaseid 3, 13-aastaseid 3, 7 – 15- aastased 24, 16 – 18-aastaseid 5 Rahvaarvu trend : vähenev

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Apteegi, perearsti, kaupluse, pangateenuse, postiteenuse ja spordirajatiste halb kättesaadavus. Lahenduseks on parem bussiühendus Annikoruga, 2 x nädalas korraldatav avaliku transpordi veoring Elvasse ja/või Rannu alevikku või ATP buss. 2. Kauplusauto käimapanemine 3. Vaja on eestvedajat-külaliidrit Konguta külla

Potentsiaalselt probleemne: Vallakeskuse kadumisel Annikorus võivad teenused Konguta kandile oluliselt halveneda.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-SUURE-KONGUTA (4x päevas, 3x sõit pikem kui 1 tund) SUURE-KONGUTA-TARTU ((5x päevas, sõit pikem kui 1 tund) Käivitada kiirliin Elvaga, kust saab kiiresti Tartu

Ühendus vallakeskusega: Hea

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Teede remont ja parem hooldus 2. Külakeskuse rajamine

Vellavere kant Liik: maaline kant Asulad: Karijärve, Mäeotsa, Vahessaare, Külaaseme, Poole, Mälgi, Vellavere ja Metsalaane külad.

Üldine taust: Ehkki looduslikult taustalt suurepärane elupaik, paikneb elanikkond hajali üksikmajapidamistes. Puudub teenuste pakkumise eelduseks olev inimesi koondav keskusasula. Teenused on kättesaadavad naaberkandis Puhja alevikus ja külgnevas Elva linnas. Mäeotsa ja Karijärve külad on sisuliselt Puhja kandi osad, Metsalaane küla Elva linnaosa. Enamik lapsi käivad koolis väljaspool valda

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 6 km, 5 km, 30 km Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 13

Rahvaarvu hinnang 2010 : 609, sh. 2 – 6-aastaseid 20, 7-aastaseid 5, 13-aastaseid 4, 7 – 15- aastased 48, 16 – 18-aastaseid 19 Rahvaarvu trend : kasvav

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Lasteaia, apteegi, perearsti, kaupluse, pangateenuse, postiteenuse ja spordirajatiste halb kättesaadavus. Lahenduseks on vähemalt 2 x nädalas korraldatav avaliku transpordi veoring Elvasse ja/või Puhja alevikku. 2. Vajalik on õhtune buss Annikorust Karijärve 3. Kauplusauto käimapanemine/jätkamine 4. Koduhoolduse parandamine (töötaja töölevõtmine)

Potentsiaalselt probleemne: Vallakeskuse kadumisel Annikorus võivad teenused Vellavere kandile halveneda.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-LAANE (2x päevas õhtul, sõit pikem kui 1 tund) Transpordiühenduse parandamine Elva ja Puhjaga ja sealt Tartuga. Vajalik on 16.00 buss Elva

Ühendus vallakeskusega: Kindlustatakse valla oma bussiga

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Külakeskuse rajamine endisesse Aru koolimajja 2. Puhja-Elva tee (läbi Vahessaare kaudu) mustkatte alla viimine sh. kergtee rajamine tee äärde. 3. Vellavere-Karijärve tee tolmuvabaks muutmine 4. Karijärve järvele ligipääsu rajamine Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 14

LAEVA VALD

Eesti suurima liiklusmagistraali äärde jääv, kuid sisult ääremaalik piirkond (mandrisaar), milles tugevalt domineerib keskasula – Laeva alevik. Asustus on koondunud kahe asula, Laeva ja Kärevere ümbrusesse. Osaliselt saadakse teenuseid Tartus ja Jõgeva maakonnas Puurmanis. Kärevere kant jääb Tartule juba päris ligidale (16 km). Eraldi vajab äramärkimist Siniküla osakant (ligi 100 elanikku). Väljaspool valda käivad tööl ligikaudu pooled. Uut elanikkonda pole 5 aastaga juurde tulnud. Vallal on oma transport – väikebuss. NB!! Oluline on meelitada valda rohkem noori peresid, et elu areneks ja oleks võimalik teenuseid üleval hoida.

Laeva kant Liik: maaline keskuskant Asulad: Laeva küla, Valmaotsa küla, Väänikvere, küla, Siniküla

Üldine taust: Enamik teenused on kättesaadavad kandis. Teenusteid tarbitakse valdavalt vallakeskuses Laevas külas. Keskkoolis/gümnaasiumis käiakse Tartus. Pooled õpetajad tulevad siia linnast. Sinikülas on külakeskus, saun, arenguselts, laste mänguväljak......

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 27 km, 27 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 565, sh. 2 – 6-aastaseid 40, 7-aastaseid 7, 13-aastaseid 8, 7 – 15- aastased 63, 16 – 18-aastaseid 21 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Pangateenuse halb kättesaadavus (kauplus veidi asendab). Lahenduseks on pangaautomaadi paigutamine Laeva külla või pangabussi käimapanemine. 2. Puudub vanurite ning puuetega inimeste päevakeskus. Päevakeskuse rajamine Laeva. 3. Koduhooldustöötaja töölevõtmine. 4. Praegu õpilaste arv kahaneb. Liitklasside tulekul viiksid lapsevanemad oma lapsed linna kooli. Lahendada väiksemate klasside lubamisega. 5. Põhikooli muutumine (liitklassid ja ainullt algkool) võib viia kooliteenuse kvaliteedi langusele. Koostöö Puurmaniga. 6. Apteeki kohapeal ei ole. Käiakse Tartu, käsimüük kohapeal pereõelt. Apteegikaupade pakkumine perearstikeskuses. 7. Perearsti klientide vähesus. Lisaks perearstipunkti amortiseerunud ruumid. Pereõe osakaalu suurendamine. Perearstikeskuse renoveerimine

Potentsiaalselt probleemne teenus: Teatud teenuste kadumisel (kool, kultuurimaja jne.) ja vallakeskuse kadumisel Laevas võivad teenused kogu vallas oluliselt halveneda - ahelreaktsioon.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga: TARTU-LAEVA (9x päevas, 8x sõit lühem kui 45 minutit) LAEVA-TARTU (8x päevas, 7x sõit lühem kui 45 minutit)

Ühendus vallakeskusega: Oma transpordi kasutamine

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 15

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Kooli investeeringud (tuletõkke uksed ja signalisatsioon) 2. Sotsiaalmaja renoveerimine, remont 3. Kergtee rajamine Valmaotsa ja Laeva vahel 4. Supiköök?

Kärevere kant Liik: maaline kant Asulad: Kärevere küla, Kämara küla

Üldine taust : Rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Teenuseid tarbitakse valdavalt vallakeskuses Laevas külas. Keskkoolis/gümnaasiumis käiakse Tartus, osaliselt ka Puurmanis. Kärevere Talukool ei ole muutunud külakeskuseks (eemal Kärevere asulast)

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 10 km, 16 km, 16 km

Rahvaarvu hinnang 2010: 287, sh. 2 – 6-aastaseid 5, 7-aastaseid 1, 13-aastaseid 4, 7 – 15- aastased 6, 16 – 18-aastaseid 3 Rahvaarvu trend : kasvav

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Pangateenuse halb kättesaadavus ja puudumine. Lahenduseks on pangaautomaadi paigutamine Kärevere Teemajja või pangabussi käimapanek 2. Vanurite ning puuetega inimeste päevakeskuse puudumine - päevakeskuse rajamine Laeva koos sinna pasliku sõidukiga transpordi korraldamisega. 3. Külakeskuse puudumine. Selle rajamine Kärevere Talukooli või Teemajja?

Potentsiaalselt probleemne teenus: Vallakeskuse kõigi teenuste vähenemisel/kadumisel Laevas võivad teenused Kärevere kandis oluliselt halveneda.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-KÄREVERE (9x päevas, 8x sõit lühem kui 45 minutit) KÄREVERE-TARTU (8x päevas, 6x sõit lühem kui 45 minutit) Vaja on kiiremat ühendust.

Ühendus vallakeskusega: Halb (oma ja valla transport) Mõne kogujaliini käivitamine.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Külakeskuse rajamine

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 16

LUUNJA VALD

Luunja vald on piki Emajõge sirutuv vald, mis ühte otsa pidi on sisuliselt Tartu eeslinn (linnaregiooni osa), millel on tihe side Tartu linnas pakutavate teenustega, teises otsas asub aga aga Kavastu kant, mis jääb keskustest kaugemale. Luunja vald on teenuste pakkumiskohaks ka osadele Mäksa valla elanikele. Vallas asuvad väljaspool kandikeskusi ja tugevad külad oma keskuste ja külaliikumisega. Viimasel kümnendil on valda juurde tulnud märkimisväärne hulk elanikke. Väljaspool valda käib tööl ligikaudu 70 % töötajatest. Vallal on oma, 30-kohaline buss, lisaks väikebuss. Valla külades käib kauplusauto.

Luunja kant Liik: maaline keskuskant Asulad: Luunja alevik, Kakumetsa, Kõivu, Pilka, Sava, Savikoja, Sirgu, Sääsekõrva, Sääsküla külad

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Teenuste tagamine tugineb valdavalt omavalitsuse viljakale tegutsemisele. Kandi keskus on Luunja kultuurimaja. Sirgu ja Saksa külades on omad külakeskused.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 10 km, 10 km

Rahvaarvu hinnang 2010: 1151, sh. 2 – 6-aastaseid 59, 7-aastaseid 11, 13-aastaseid 11, 7 – 15-aastased 96, 16 – 18-aastaseid 48 Rahvaarvu trend: stabiilne

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Vanurite ning puuetega inimeste päevakeskuse puudumine. Lahenduseks on päevakeskuse rajamine valda koos sinna pasliku sõidukiga transpordi korraldamisega. 2. Lasteaiakohtade vähesus (45 last on järjekorras) – lasteaia laiendamine 3. Postiteenus ei ole piisavalt kättesaadav – lahendus teiste teenuste kombineerimisega

Potentsiaalselt probleemne teenus : 1. Vallakeskuse kadumisel Luunjas võivad sulguda lähimad teenuste osutuskohad ning teenuste saamiseks tuleb sõita Tartu linna 2. Keskkkooli õpilaste arvu vähenemisel tekib küsimus keskhariduse andmise jätkusuutlikuses (õpilaste arv võib minna alla 50). Edaspidi võiks olla 2 paralleeli: akadeemiline ja kutse-. 3. Postiasutus võidakse kinni panna

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga . TARTU-LUUNJA (26x päevas, 21x sõit lühem kui 45 minutit) LUUNJA-TARTU (27x päevas, 32x sõit lühem kui 45 minutit) Ühendus on väga hea, kuid vaja on ka korralikku kergteed. Lisaks on vajadus õhtuste liinide järele.

Ühendus vallakeskusega: Kindlustatakse valla oma bussiga (hommikuti ja õhtuti 2 ringi; eriline tähelepanu peab olema Sava ja Sääsküla küladele, et sealt kindlustada inimesed kiire ühendusega Luunja ja Tartuga (kogujabussiliin Kavastu ekpressile, lisaks teeolude parandamine).

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 17

1. Päevakeskuse ehitamine 2. Lasteaia laiendamine 3. Luunja keskkooli remont 4. Staadioni renoveerimine 5. Rahvamaja katuse parandamine 6. Vallavalitsuse ruumide lahenduse leidmine 7. Tartu-Luunja kergliiklustee ehitamine, lisaks Kabina kaudu Emajõe äärest

Kavastu kant Liik: maaline kant Asulad : Kavastu, Kikaste, Pajukurmu,Poksi ja Viira külad

Üldine taust: Lasteaed, algkool, apteek, raamatukogu ja avalik internet on kättesaadavad kandis, muud teenused saadakse naaberkandi keskuses Luunja alevikus. Kandi keskus on Kavastu algkool-lasteaed. Kuna Kavastu asula on teeninduskeskuseks ka naabervallale ja asub kaugel piirkonna keskusest, siis on oluline selle keskuse kindlustamine tulevikus

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 12 km, 22 km, 22 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 433, sh. 2 – 6-aastaseid 18, 7-aastaseid 4, 13-aastaseid 5, 7 – 15- aastased 36, 16 – 18-aastaseid 15 Rahvaarvu trend : stabiilne

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Vanurite ning puuetega inimeste päevakeskuse puudumine. Lahenduseks on päevakeskuse rajamine valda koos sinna pasliku sõidukiga transpordi korraldamisega. 2. Postiteenuse puudumine 3. Sportimivõimaluse puudumine talvel – oma spordihoone ehitamine

Potentsiaalselt probleemne teenus : 1. Kaupluse kinnipanemine klientide vähesuse tõttu – toetada kaupluse püsimist 2. Vallakeskuse kadumisel Luunjas võivad sulguda lähimad teenuste osutuskohad ning teenuste saamiseks tuleb sõita Tartu linna.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-KAVASTU (6x päevas, 5x sõit lühem kui 45 minutit) KAVASTU-TARTU ((6x päevas, sõit lühem kui 45 min) Õpilasi veab valla oma bussiliin. Vajadus on Tartuga õhtuste liinide järele. II taseme ekpressliini käivitamine Tartu-Luunja-Kavastu.

Ühendus vallakeskusega: Kindlustatakse valla oma bussiliinidega

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Pikemas perspektiivis spordihalli ehitamine

Lohkva kant Liik: linna lähiümbruse kant Asulad: Kabina, Lohkva, Veibri, Muri, Rõõmu ja Põvvatu külad

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 18

Üldine taust: Peaaegu kõiki teenuseid tarbitakse külgnevas Tartu linnas, Lohkva külas on raamatukogu ja internetipunkt. Tartu valglinnastumise kant. Kandi keskus on Lohkva raamatukogu)

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 2 km, 2 km, 2 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 1582, sh. 2 – 6-aastaseid 44, 7-aastaseid 7, 13-aastaseid 5, 7 – 15- aastased 66, 16 – 18-aastaseid 38 Rahvaarvu trend : kasvav

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Lasteaia puudumine - ehitamine 2. Vanurite ning puuetega inimeste päevakeskuse puudumine. Lahenduseks on teenuse pakkuja leidmine või päevakeskuse rajamine valda koos sinna pasliku sõidukiga transpordi korraldamisega. 3. Seltsimaja puudus – leida võimalus

Potentsiaalselt probleemne teenus : Vallakeskuse kadumisel Luunjas võivad sulguda lähimad teenuste osutuskohad ning teenuste saamiseks tuleb sõita Tartu linna.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Väga hea - linnaliinid on 10 minuti tee kaugusel välja arvatud Rõõmu, Muri ja Savikoja külad, kus puudub bussiühendus – sinna panna käiku nn. Tammistu ekspressbuss.

Ühendus vallakeskusega: Kindlustatakse regulaarliinide ja valla oma bussiliinidega. Suurendada tähelepanu Kabina ühendusele.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Lohkva uue lasteaia ehitamine 2. Noortekeskuse väljaarendamine Lohkvas 3. Rõõmu-Viira maantee mustkatte alla viimine ja kergliiklustee ehitamine Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 19

MEEKSI VALD

Maakonna- ja teistest suurematest keskusest kõige kaugemal asuv piirkond, tõeline ääremaa suurte kauguste, metsakülade ja hajaasutusega. Valla kantide keskused on üksteisest kaugel ja samas pole piisavalt inimesi teenuste väljaarendamiseks ja püsimiseks. Inimeste arv väheneb. Puudub ka tugev üle poole tihande inimesega keskus. SI-planeeringu ja ka regionaalarengu mõttes on Meeksi vald vägagi probleemne piirkond – kriitiline on uute elanike arvu püsimine ja suurendamine ning teenuste toetamine (eriti haridus). Paljud teenused saadakse Räpinast (sh gümnaasium) ja Võnnust ning isegi Tartust. Lisaks on vald üsna vaene ja ei jõua (kaas)finantseerida sotsiaalse infrastruktuuri arendusprojekte. Samas ollakse optimistlikud ja elanikke on viimastel aastatel isegi juurde tulnud, sisseränne on olnud positiivne – paljuski tänu Tartu tee mustkatte alla viimisele. Vallas on kolm selgelt eraldatavat piirkonda: Mehikoorma-Meeksi-Aravu, Meerapalu ja Järvselja. Ligikaudu 55 % valla töötajatest töötavad väljaspool valda. Suvel kasvab elanikkond 2-3 korda. Oma buss puudub. Autokauplus käib kõigis kantides.

Meeksi kant Liik: maaline keskuskant Asulad : Mehikoorma alevik, Aravu, Jõepera, Meeksi, Parapalu, Sikakurmu külad

Rahvaarvu hinnang 2010: 471, sh. 2 – 6-aastaseid 12, 7-aastaseid 3, 13- aastaseid 4, 7 – 15-aastased 58, 16 – 18-aastaseid 28 Rahvaarvu trend: vähenev

Üldine taust: Enamik teenuseid on hästi või rahuldavalt kättesaadavad Mehikoorma alevikus. Samas on oht ka nende halvenemisele.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 30 km, 58 km

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Koolilaste arv on vähenenud kriitilise piirini ja on oht põhikooli sulgemisele. Lahendus – kehtestada erinormid sellistele piirkondadele ja toetada õpetajaid. Tartusse gümnaasiumi sõit on ajaliselt liiga pikk, riskivaba kooliastme vähendamine kauguse tõttu võimatu. 2. Lasteaia puudumine. Lahendus – toetada (era)lastehoiuteenuse teket (ruumid, investeeringud). Parem transpordiühendus Räpinaga. 3. Päevakeskuse ja sotsiaalkorterite puudus. Remontida vanas ambulooriumis ruumid ja käivitada päevakeskus. 4. Perearsti- (2x nädalas), panga- ja postiteenuse halb kättesaadavus. Toetada nende teenuste kombineeritud tekkimist kandis. Mehikorrmas kauplusse paigaldada pangaautomaat või panna käima pangabuss.

Potentsiaalselt probleemne teenus : Põhikooli sulgemine õpilastele. Selle ääremaa kandi puhul peab see teenus säilima.. Lahendus – kehtestada erinormid sellistele piirkondadele ja toetada õpetajaid.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-MEEKSI (3x päevas, sõit pikem kui 1 tund) MEEKSI-TARTU ((2x päevas, sõit pikem kui 1 tund) Ühendus Tartuga on ebapiisav. Lahendused: Kindlustada laupäevane ühendus Tartuga. Tihedam bussiliiklus Räpina suunal. II taseme ekspressbuss Võndu. Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 20

Ühendus vallakeskusega: Üksikud regulaarliinid, kasutatakse ka oma valla autot (koolilapsed Aravust)

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Oma bussi muretsemine (kuni 20 kohta) 2. Päevakeskuse ehitamine 3. Elektriteenuse parandamine (elekter kaob pikaks ajaks)

Järvselja kant Liik: maaline kant Asulad: Haavametsa, Järvselja ja Rõka küla.

Rahvaarvu hinnang 2010 : 101 , sh. 2 – 6-aastaseid 4, 7-aastaseid 1, 13- aastaseid 1, 7 – 15-aastased 9, 16–18-aastaseid 6 . Rahvaarvu trend : mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Halva teenuste kättesaadavusega kant. Jääb peateedest kõrvale. Tõmbekeskuseks on Võnnu. Elanikke vaid sadakond. Teenuste osutamise eelduseks tarviliku elanikke koondava keskusena on Järvselja küla liiga väike. Teenuste osutamise lähimad kohad on Võnnu ja Mehikoorma alevikud naaberkantides. Elanikke on suvekuudel 2 korda rohkem.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 12 km, 18 km, 45 km

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Lasteaia, perearsti, kaupluse, panga- ja postiteenuse ja sportimiskohtade puudumine. Samas on seal euronõuetele vastav kauplusehoone olemas. Lahendus – parem transpordiühendus Võnnu ja Mehikoormaga, kaupluse lahtiolek suvel. 2. Lasteaiateenus on võimalik lahendada lastehoiuteenusena Järvselja rraamatukogu juurde. Lahendus: Väikese teenuste tarbijate hulga juures on teenuste kättesaadavaks tegemiseks optimaalseim spetsiaalsete veoringide korraldamine teenuseid pakkuvaisse keskustesse minimaalselt 2 x nädalas. 3. Halvad teed, eriti kevadel – Põhitee asfaltkatte alla viimine: Järvselja- Aravu

Potentsiaalselt probleemne teenus : 1. Algkooli sulgemine Järvseljal 2. Raamatukogu sulgemine

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : JÄRVSELJA-TARTU (1x päevas hommikul, sõit pikem kui 1 tund) Kogujaliinide käimapanemine Meeksi ekpressi peale. Lisaliinid Mehikorma ühenduse jaoks

Ühendus vallakeskusega: Kehv, ainult üks liin, tuleb lisada kogujaliine

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Järvselja-Aravu tee mustkatte alla viimine 2. Kevadel panna metsateedele keelumärgid

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 21

Meerapalu kant

Liik: ääremaaline kant Asulad: Meerapalu küla

Rahvaarvu hinnang 2010: 67, sh. 2 – 6-aastaseid 5, 7-aastaseid 1, 13- aastaseid 1, 7 – 15-aastased 9, 16 – 18-aastaseid 1 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Ääremaaline kant teenuste kohapealseks pakkumiseks liiga vähese elanikkonnaga. Teenuste kättesaadavuselt tõeliselt probleemne kant. Jääb peateedest kõrvale ja keskustest kaugele – kõige kaugemal asub kant Tartumaal Tartust v.a Piirissaar. Elanikke on tunduvalt alla saja. Tarbimisharjumustest ja –võimalustest tulenevalt on teenuste kasutajaid vähe. Teenuste osutamise lähim koht on Mehikoorma alevik naaberkandis. . Teenuste kättesaadavaks tegemiseks on ainumõeldav spetsiaalsete veoringide korraldamine teenuseid pakkuvaisse keskustesse Mehikoormas, Räpinas.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 12 km, 18 km, 45 km

Probleemne teenus ja lahendus:

1. Kõik teenused v.a. AIP, seltsimaja ja raamatukogu. Teenuste kättesaadavaks tegemiseks on ainumõeldav spetsiaalsete veoringide korraldamine teenuseid pakkuvaisse keskustesse Mehikoormas, Räpinas. 2. Kanti viiva tee halb olukord – viia mustkatte alla

Potentsiaalselt probleemne teenus: AIP, raamatukogu ja seltsimaja kadumine klientide vähesuse tõttu. Kombineerida kulusid, toetada valla poolt, parem reklaam.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-MEERAPALU (2x päevas peale lõunat, sõit pikem kui 1 tund) MEERAPALU-TARTU (2x päevas, sõit pikem kui 1 tund Ühendus ei rahulda ilmselgelt kandi elanikke. Lahendus: Kogujaliinid vähemalt kolm korda kiirele Mehikoorma ekspressliinile

Ühendus vallakeskusega: Kehv, ainult üks liin. Lahendus: Kogujaliinid. Muuta Lääniste-Mehikoorma tee klassi kõrgemaks .Buss peab jõudma Meerapalust Mehikoorma varem kui 9.00 ja tagasi 18.00 mitte 17.00.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Meerapalu-Laaksaare-Mehikoorma tee asfalteerimine 2. Seltsimaja kapitaalremont Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 22

MÄKSA VALD

Mäksa vald asub paralleelselt Emajõe ja Luunja vallaga ning Räpina-Petseri liiklumagistraali ääres. Valla asulad paiknevad suhteliselt kompaktselt ja teised vallast väljapoole asuvad suuremad keskused (Luunja, Kavastu, Võnnu) on lähemal kui 5 km. Pooled SI teenused saadakse väljaspoole valda. Viimastel aastatel on osa teenuseid ära kaotatud (internetipunkt Mäksa kandis, postiteenus Kaagveres). Gümnaasiumis käiakse Luunjas ja Tartus. Võõpstse, Kastres, Mäletjärvel ja Kaagveres käib 2 x nädalas kauplusauto (Aarox, Autokauplus käib 2x nädalas). Vallal on oma buss 46 kohaga – teeb kaks ringi hommikul ja sõidab Võõpstesse, Kastresse, Mäksale ja Kaagverele ning tuuakse soovijad iga neljapäev arsti juurde ja Melliste kauplusse. Mäksa valla puhul on oluline saavutada suurem koostöö naabervaldadega teenuste osutamisel (Hooldekodu, koolid, jne.)

Melliste kant Liik: maaline keskuskant Asulad: Melliste, Mäletjärve, Poka, Sudaste, Tammevaldma, Tigase ja Võruküla külad

Rahvaarvu hinnang 2010 : 1075, sh. 2 – 6-aastaseid 46, 7-aastaseid 11, 13-aastaseid 13, 7 – 15-aastased 102, 16 – 18-aastaseid 40 Rahvaarvu trend: kasvav

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Kõiki teenuseid pakkuv maakonnakeskus on samuti suhteliselt lähedal ja kättesaadav. On potentsiaali muuta 6-kl. Melliste algkool põhikooliks – õpilaste arv kasvab ja lapsevanemad pooldavad.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 8 km, 16 km.

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Päevakeskuse puudumine. Lahendus – selle rajamine Mellistesse. 2. Seltsimaja puudumine – ehitada uus seltsimaja või kasutada olemasolevaid avalikke- ja äriruume. 3. Pangateenuse puudumine – pangabussi käimapanemine, parem transpordiühendus Tartuga ning kaupluse ning teiste kohalike äride kasutamine sularaha väljavõtmiseks. 4. Postiteenuse puudumine - parem transpordiühendus Tartuga ja/või postiteenuse kombineerimine teiste kohalike avalike või äriteenustega (näiteks poes või vallavalitsuses); lisaks koduakanne. 5. Staadioni puudumine – selle rajamine kooli kõrvale

Potentsiaalselt probleemne teenus: 1. Apteegi kinnipanemine – toetada teenuse jätkamist 2. Raamatukogu kinnipanemine – kombineerida teiste teenustega või raamatubuss ikäikupanemine (ATB).

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-MELLISTE (16x päevas, 15x sõit lühem kui 45 minutit) MELLISTE-TARTU (18x päevas, 13x sõit lühem kui 45 minutit) Ühendus on piisav, kui vaja on kiiremaid liine ja õhtust kiiret ühendust Tartuga

Ühendus vallakeskusega: Võimaldatakse regulaarliinidega. Igapäevane bussiliiklus (3 korda päevas, kogujaliinid) peab olema Melliste ja kandikeskuste vahel. Näiteks otseühendus vähemalt 2 korda päevas Võõpste Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 23 ja Melliste vahel. Võrukülal puudub bussiühendus – lahendus teede parem hooldus ja kohaliku tellimusliini kasutamine.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Koolimaja kapitaalremonti ((akende vahetus, soojustus, katuse vahetus, ventilatsioon) . 2. Päevakeskuse rajamine Mellistesse. 3. Jalgrattateed rajamine Mellistest Kaagverre ja Luunjani projekt 4. Noortekeskuse rajamine.. 5. Koolistaadioni rajamine

Mäksa ja Kaagvere kant Liik: maaline kant Asulad: Mäksa, Sarakuste ja Veskimäe külad.

Rahvaarvu hinnang 2010: 415, sh. 2 – 6-aastaseid 19, 7- aastaseid 4, 13-aastaseid 6, 7 – 15-aastased 36, 16 – 18- aastaseid 20 Rahvaarvu trend : vähenev

Üldine taust: Rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Lähimad osutuskohad on Mellistes ja Luunja alevikus. Kandis enda on raamatukogu, intrnetipunkt ja spordiväljak, enamiku teiste teenuste lähim osutuskoht on Melliste külas ja Luunja alevikus. Munitsipaalkorterite pidamine on vallale problemaatiline – elanikud ei maksa üüri ja on väga palju võlgu, samas nõuavad need korterid investeeringuid (Kaagveres)

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 3 km, 13 km, 13 km

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Raamatakukogu ja internetipunkti puudumine – selle rajamine koostöös Kaagvere kooliga. 2. Postiteenuse puudumine – parandada ühistransporti ja kasutada kojukandeks muid võimalusi. 3. Spordiväljaku puudumine Mäksal – rajada sporditegemise väljakud Mäksa asulasse. 4. Kaupluse puudumine – jätkata kauplusautoga, parem bussiühendus teiste keskustega. 5. Päevakeskuse puudumine. Lahendus – selle rajamine Mellistesse. 6. Seltsimaja puudumine - selle rajamine koostöös Kaagvere kooliga või käsitöötare laiendamine.

Potentsiaalselt probleemne teenus: 1. Raamatukogu kinnipanemine – kombineerida teiste teenustega või raamatubuss ikäikupanemine (ATB).

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Ühendus on piisav, kuid kohati aeglane. Lahendus kombineerida kohalik kogujaliin kiire Tartu ekspressiga. TARTU-KAAGVERE (9x päevas, 8x sõit lühem kui 45 minutit) KAAGVERE-TARTU ((10x päevas, 6x sõit lühem kui 45 minutit) TARTU-MÄKSA (5x päevas, 3x sõit lühem kui 45 minutit) MÄKSA-TARTU (6x päevas, 5x sõit lühem kui 45 minutit)

Ühendus vallakeskusega: Kindlustatakse valla bussi poolt, võiks olla tihedam

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Raamatakukogu ja internetipunkti puudumine rajamine koostöös Kaagverre. Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 24

2. Spordiväljaku rajamine Mäksa asulasse. 3. Seltsimaja-külakeskuse rajamine koostöös Kaagveresse.

Võõpste kant Liik: maaline kant Asulad: Aruaia, Kaarlimõisa, Kastre ja Võõpste külad

Rahvaarvu hinnang 2010: 302, sh. 2 – 6-aastaseid 11, 7-aastaseid 2, 13- aastaseid 2, 7 – 15-aastased 21, 16 – 18-aastaseid 13 Rahvaarvu trend: stabiilne

Üldine taust: Rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Lähimad osutuskohad on Mellistes ja Luunja alevikus. Kandis on raamatukogu ja intrnetipunkt, seltsimaja, käib kauplusauto.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 5 km, 6 km, 20 km

Probleemne teenus ja lahendus: 1. Kooli kättesaadavus on halb – luua kiire otsebussiühendus Mellistega vähemalt 2 korda päevas 2. Postiteenuse puudumine – parandada ühistransporti ja kasutada kojukandeks muid võimalusi 3. Kaupluse puudumine ja kaugus teistes keskustest – parem ühistranspordiühendus ja kaaluda ka esmatarbekaupade müüki Võõpste kandi eraasutustes

Potentsiaalselt probleemne teenus: 1. Raamatukogu kinnipanemine – kombineerida teiste teenustega või raamatubussi kämapanemine (ATB).

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-VÕÕPSTE (5x päevas, 2x sõit lühem kui 45 minutit) VÕÕPSTE-TARTU (6x päevas, 3x sõit lühem kui 45 minutit)

Bussiliiklus on liiga aeglane – kombineerida kohalik kogujaliin kiire ekspressbussiga. Väga halvad on maakonna liinibusside sõidugraafikud, mis välistavad õpilaste pääsemise Tartu linna huvihariduskoolidesse – muuta graafikuid paremaks.

Ühendus vallakeskusega: 1. Valla oma bussiringid. Bussiring ei haara väiksemaid külasid, mis jäävad kantide ääremaile (vallapoolne lahendus on, et lapsevanematele makstakse laste koolitoomise eest). 2. Õpilaste aine- ja huviringides osalemine on surutud lühikesse ajavahemikku – lahendus on valla kogujaliini käimapanemine 2 korda õhtupoolikul.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Kastre-Võõpste ja Melliste-Võõpste tee muuta tolmuvabaks

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 25

NÕO VALD

Nõo vald jääb kahe maakonna suurima keskuse, Tartu ja Elva linna vahele ning seetõttu on kõikvõimalike teenuste kättesaadavus väga hea (16 ja 10 km) – poole tunni jooksul on võimalik kõik teenused kätte saada. Samas on ka Nõo vallas endas praktiliselt kõi SI teenused hästi esindatud ja Nõo alevik ning kandi keskused piisavalt tugevad ja üksteisele lähedad, et tagada inimestele teenuste hea kättesaadavus. Silmapaistev on kohalike kantide külaliikumine. Väljaspool valda töötab ca 60 % töötajatest. Vallal ei ole oma bussi, Voika külal puudub koolibussiühendus (kasutaks kümmekond last). Tamsa kant jääb Nõost nii kaugele, e sealse kandi lastel kulub kooli jõudmiseks üle tunni aja, mis on probleemne. Bussiliiklus ei ulatu Voika, Aiamaa ja Ketneri külani.

Nõo kant Liik: maaline keskuskant Asulad: Nõo alevik, Aiamaa küla, Järiste küla, Kolga küla, Unipiha küla, Voika küla

Rahvaarvu hinnang 2010: 1940, sh. 2 – 6-aastaseid 119, 7-aastaseid 22, 13-aastaseid 20, 7 – 15-aastased 196, 16 – 18-aastaseid 87 Rahvaarvu trend: stabiilne

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Teenuste tagamine tugineb valdavalt keskuse suurusele ja omavalitsuse viljakale tegutsemisele.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 10 km, 16 km

Probleemne teenus ja lahendus: Nõo-Kambja kruusatee kehv seisund –mustkatte alla viimine (Nõo-Unipiha)

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-NÕO (25x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) NÕO-TARTU (29x päevas, 28x sõit lühem kui 45 minutit)

Ühendus vallakeskusega: Rahuldav. 1 kord tööpäevas on võimalik sõita bussiga Nõost Kolga ja Unipiha külla ja vastupidi.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Staadioni ehitamine 2. Kergtee vajadus Tartu ja Elva vahel (mööda raudteemaad kuni Tõravere ülesõiduni, edaspidi vana tee ääres Elvani välja)

Luke kant (Mõistlik on käsitleda Nõo osakandina)

Liik: maaline kant Asulad: Luke küla Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 26

Rahvaarvu hinnang 2010 : 318, sh. 2 – 6-aastaseid 19, 7-aastaseid 2, 13-aastaseid 3, 7 – 15- aastased 21, 16 – 18-aastaseid 14 Rahvaarvu trend : stabiilne

Üldine taust: Rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Kandis on lasteaed, raamatukogu ja internetipunkt, seltsimaja, spordiväljak, käib kauplusauto. Muude teenuste lähim osutuskoht on Nõo alevik, gümnaasiumis käiakse üldjuhul Tartus või Elvas.

Probleemne teenus ja lahendus: Puuduvad. Teenused on kättesaadavd ligidal Nõos

Potentsiaalselt probleemne teenus: Teenuste kättesaadavus on suures sõltuvuses teenuste osutamisest vallakeskuses Nõo alevikus

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-LUKE (2x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) LUKE-TARTU ((2x päevas, 1x sõit lühem kui 45 minutit)

Ühendus vallakeskusega: Rahuldav. 2 korda igal tööpäeval on võimalik bussiga saada nii Nõost Lukele kui ka vastupidi.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Teede hooldus ja remont, kergtee ehitus Nõoni. 2. Luke-Tamsa teele tolmuvaba kate. 3. Luke-Unipiha teele kuni Luke mõisani tolmuvaba kate.

Meeri kant Liik: maaline kant Asulad: Meeri küla ja Keeri küla

Rahvaarvu hinnang 2010: 336, sh. 2 – 6-aastaseid 20, 7-aastaseid 4, 13- aastaseid 3, 7 – 15-aastased 34, 16 – 18-aastaseid 15 Rahvaarvu trend : stabiilne

Üldine taust: Rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Kandis on internetipunkt, seltsimaja, spordiväljak, käib kauplusauto. Lasteaiateenust osutatakse Tõravere alevikus, muude teenuste lähim osutuskoht on Nõo alevik, gümnaasiumis käiakse üldjuhul Tartus või Elvas.

Probleemne teenus ja lahendus: Lasteaia puudumine Kaupluse puudumine

Potentsiaalselt probleemne teenus: Teenuste kättesaadavus on suures sõltuvuses teenuste osutamisest vallakeskuses Nõo alevikus.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-MEERI (5x päevas, 4x sõit lühem kui 45 minutit) MEERI-TARTU (5x päevas, 4x sõit lühem kui 45 minutit)

Ühendus vallakeskusega: Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 27

Hea

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Teede hooldus ja remont. 2. Tõravere-Meeri teele tolmuvaba kate. 3. Meeri-Tabuli teele katte ehitus.

Nõgiaru kant Liik: maaline kant Asulad: Nõgiaru küla

Rahvaarvu hinnang 2010: 251, sh. 2 – 6-aastaseid 15, 7-aastaseid 3, 13- aastaseid 3, 7 – 15-aastased 25, 16 – 18-aastaseid 11 Rahvaarvu trend : stabiilne

Üldine taust: Rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Kandis on lasteaed, raamatukogu ja internetipunkt, spordiväljak, kauplus, käib kauplusauto. Muude teenuste lähim osutuskoht on Nõo alevik, gümnaasiumis käiakse üldjuhul Tartus või Elvas.

Probleemne teenus ja lahendus: -

Potentsiaalselt probleemne teenus: Teenuste kättesaadavus on suures sõltuvuses teenuste osutamisest vallakeskuses Nõo alevikus.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : NÕGIARU-TARTU (4x päevas, sõit lühem kui 45 minutit). TARTU-NÕGIARU (4x päevas, sõit lühem kui 45 minutit).

Ühendus vallakeskusega: Rahuldav. Kaks korda igal tööpäeval on võimalik bussiga saada nii Nõost Nõgiarusse kui ka vastupidi.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Nõgiaru raamatukogu kaasajastamine (renoveerimine või uute ruumide leidmine)

.

Tamsa kant Liik: maaline kant, keskus Laguja küla Asulad: Altnäe, Enno, Etsaste, Illi, Kääni, Laguja, Sassi, Tamsa ja Uuta külad.

Rahvaarvu hinnang 2010 : 386, sh. 2 – 6-aastaseid 25, 7-aastaseid 4, 13-aastaseid 4, 7 – 15-aastased 40, 16 – 18-aastaseid 11 Rahvaarvu trend : kasvav

Üldine taust: Rahuldava või halva teenuste kättesaadavusega kant. Kandis internetipunkt, seltsimaja. Teisi teenuseid tarbitakse Elva linnas või Nõo alevikus.

Probleemne teenus ja lahendus: Kaupluse puudumine Teenuste kättesaadavuse tagamine sõltub transpordist Elva linna ja vallakeskusse Nõkku. Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 28

Kandi suuruse ja hõreda asustatuse tõttu tagab kandis paiknev teenuse osutuskoht rahuldava kättesaadavuse lähiümbruse elanikele, mitte tervele kandile. Lahendus seisneb vähemalt 2 x nädalas korraldatavas avaliku transpordi veoringis Elvasse ja/või Nõkku.

Potentsiaalselt probleemne teenus: Teenuste kättesaadavus on suures sõltuvuses teenuste osutamisest vallakeskuses Nõo alevikus.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-TAMSA (3x päevas, 2x sõit pikem kui 1 tund) TAMSA-TARTU (2x päevas, 1x sõit pikem kui 1 tund) Vajadus väiksemate busside ja eellõunaste bussiliinide järele

Ühendus vallakeskusega: Ajaliselt väga pikk lahendus teede remont ja kiirema bussiliini käikupanemine

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Viia mustkatte alla Luke-Tamsa-Laguja tee 2. Laguja külakeskuse renoveerimine.

Tõravere kant

Liik: maaline kant Asulad: Tõravere alevik ja Vissi küla

Rahvaarvu hinnang 2010: 455, sh. 2 – 6-aastaseid 18, 7-aastaseid 3, 13- aastaseid 4, 7 – 15-aastased 30, 16 – 18-aastaseid 16 Rahvaarvu trend: kasvav

Üldine taust: Rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Kandis lasteaed, võimalus kasutada seltsitegevuseks lasteaia ruume, postiasutus, kauplus, spordiplats, käib kauplusauto. Teisi teenuseid tarbitakse valdavalt Nõo alevikus, puuduvaid Elva või Tartu linnas.

Probleemne teenus ja lahendus: Pimedas Tartu-Valga maanteelt (bussipeatusest) Tõravere alevikku kõndimine on ohtlik.

Potentsiaalselt probleemne teenus: Teenuste kättesaadavus on suures sõltuvuses teenuste osutamisest vallakeskuses Nõo alevikus.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-TÕRAVERE (31x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) TÕRAVERE-TARTU (34x päevas, sõit lühem kui 45 minutit)

Ühendus vallakeskusega: Bussiliiklus toimib hästi, kuigi võiksid olla väiksemad bussid

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Tõravere-Meeri tee tolmuvabaks. 2. Valgustuse rajamine Tartu-Valga maanteelt Tõravere aleviku keskuseni.

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 29

PEIPSIÄÄRE VALD

Maakonna üks väiksemaid ja kompaktseima asustusega omavalitsusi on omanäoline venekeelse elanikkonnaga väikevald Peipsi järve ääres. Sisuliselt on tegemist ühe ligi 12 km pika külaga, kus avalikud teenused on kontsentreerunud põhjaossa, Kolkja külla. See tähendab, et mõistlik oleks välja tuua ka Varnja osakant ehk teatud teenuseid on vaja ka Varnjasse. Silmas tuleb pidada seda, et vallas on palju eakaid inimesi ning selle piirkonna suurem keskus, Alatskivi jääb 7 km kaugusele. Vallats väljaspool käib tööl ca 20 % viiendik töötajatest. Varnjas asub aktiivselt tegutsev, külaelu arendav Varnja Pereselts. Vallal on oma buss olemas (16-kohaline), mis veab ka kooliõpilasi 3 korda päevas.

Peipsiääre kant

Liik: maaline keskuskant Asulad : Kolkja, Kasepää ja Varnja alevikud Mõistlik oleks välja tuua ka Varnja osakant

Rahvaarvu hinnang 2010: 455, sh. 2 – 6-aastaseid 28, 7-aastaseid 6, 13- aastaseid 6, 7 – 15-aastased 51, 16 – 18-aastaseid 34 Rahvaarvu trend : stabiilne

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Teenuste tagamine tugineb valdavalt omavalitsuse aktiivsele tegutsemisele. Keskharidust omandatakse Tartus või Kallastel, päevakeskuses käiakse Alatskivil.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 (8) km (Varnjast), 7 km (Alatskivi), 47 km

Probleemne teenus: 1. Staadioni puudumine (õigemini noorte sportimisvõimaluse puudumine). Lahenduseks on väiksema staadioni/spordiväljaku või universaalse spordirajatise ehitamine. 2. Pangateenuse puudumine. Lahenduseks on pangabussi käimapanemine või parem transpordiühendus teiste keskustega , kus on pangaautomaat (ettepanek: rajada see Alatskivile). 3. Päevakeskuse puudumine. Lahendus: Vanurite päeva- ja hoolduskeskuse rajamine eraldi hoonesse. (NB! Vanausuliste kultuurist lähtuvalt aitavad naabrid üksteist ja ollakse rohkem oma kodus.) 4. Perearstipunkti kehv seisund (sanitaarsed tingimused).Lahendus: Kapitaalremont.

Potentsiaalselt probleemne teenus: 1. Kallaste Keskkooli gümnaasiumiosa sulgemine pikendab kooliteed ja võimalusi keskhariduse kättesaadavuse osas. Lahendus: Säilitada piirkonnas venekeelne keskharidus või parem transport Alatskivile ja Tartusse 2. Madala sündivuse edasise trendi puhul põhikooli püsimine. Lahendus: Säilitada erqandina põhikool. Lisaks pakkuda rohkem võimalusi ja soodustusi noorte peredele valda elama asumiseks;samuti sündimist ergutavad meetmed.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-KOLKJA (6x päevas, sõit pikem kui 1 tund) KOLKJA-TARTU (6x päevas, sõit pikem kui 1tund)

Ühendus vallakeskusega: Valla oma buss, 3 korda tööpäevas Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 30

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Kaasaegse spordiväljaku/staadioni ehitamine 2. Kooli spordisaali laiendamine ja garderoobide väljaehitamine 3. Vanurite päeva- ja hoolduskeskuse rajamine eraldi hoones. 4. Perearstipunkti/ambulatooriumi renoveerimine 5. Varnja raamatukogu ja kalmistu kordategemine 6. Kolkja külakeskuse väljaarendamine 7. Kasepää ja Kolkja puhkeala väljaehitamine 8. Varnja seltsimaja kanalisatsiooni kordategemine 9. Tänavavalgustuse väljaehitamine Kolkjasse ja Kaepääle

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 31

PIIRISSAARE VALD Väga unikaalne ja eripärane saarvald, mis on kättesaadav ainult veesõidukiga. Eesti üks väiksemaid valdasid vähese ja vananeva elanikkonnaga. Sotsiaalsete teenuste pakkumine on vägagi raskendatud kauguse, nõudluse vähesuse ja teenindajate puuduse tõttu.

Piirissaare kant Liik: eripärane kant Asulad: Piiri, Saare ja Tooni külad

Rahvaarvu hinnang 2015 : 101, sh. 2 – 6-aastaseid 3, 7-aastaseid 0, 13- aastaseid 0, 7 – 15-aastased 3, 16 – 18-aastaseid 0 Rahvaarvu trend : vähenev

Üldine taust: Tegemist on mandriosast isoleeritud väikesaarel paikneva kandiga, kus laevaühendus mandriga on 6 edasi-tagasi reisi nädalas. Alaliselt saarel elavaid lapsi pole.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 1 km (Saare küla), 45 km (Võnnu või Räpina), ca 70 km

Probleemne teenus: Saarel on kättesaadavad ainult väike kauplus, raamatukogu ja Internet (vallamajas)

Kõikide muude teenuste kättesaadavust tuleb metoodika kohaselt pidada halvaks.

Esmaseks meetmeks teenuste kättesaadavuse parandamisel on sellise ühistranspordisüsteemi loomine, kus ühe päevaga on võimalik käia teenuseid tarbimas maakonnakeskuses Tartus või mujal enamikku teenuseid pakkuvas asulas, näiteks Võnnus või Räpinas, Mehikoormas. Paraku jääb laevaühendus ilma- ja jääoludest sõltuvaks. Erijuhtudel on kasutav hõljukitransport. Tervis- ja sotsiaalhoiu teenuseid tuleks pakkuda ka saarel - vaja on saarel elavat sotsiaalhooldajat-meditsiiniõde.

Potentsiaalselt probleemne teenus: Kauplus. Lahendus: Võimaldada omavalitsusel tuua saarele esmatarbekaupu.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : 2 korda päevas.

Ühendus vallakeskusega: -

Vajalikud investeeringud (kuni 2015):

1. Kvaliteetse transpordiühenduse kindlustamine 2. Tänapäevase vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine 3. Külakeskuse rajamine

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 32 PUHJA VALD

Puhja vald on ühe väga tugeva keskuse ja 2 teise suurema keskusega selgelt kolme kandi ja tiheda asustusega (va Palupõhja kant) omavalitsus, mida mõjutab ka Tartu-Viljandi tiheda liiklusega liiklusmagistraal. Teenused on hästi kättesaadavad ja valdavalt kvaliteetsed; samuti on Tartu ja Elva linn poole tunni teekonna kaugusel. Puhja kant on teenuste keskuseks ka kahe naabervalla kandile. Selgelt eripärane on Palupõhja kant.

Sangla turbavabriku osa valla (majandus)elus on selgelt vähenenud, Puhja alevik ei ole enam monofunktsionaalne asula - 330st töötajast on järgi jäänud 30. Väljaspool valda töötab ca 60 % töötajatest.

Vallal on oma oma buss (19 kohta), mis toob lapsi lasteaeda ja kooli (2 ringi hommikul ja õhtul). Lisaks koolibussiliinid. Regulaarne bussiliiklus ei ulatu Nasja ja palupõhja külani.

Üldprobleemina võiks välja tuua laste mänguväljakute puuduse kandikeskustes. Kauplusauto käib 1x nädalas Ulilas ja Rämsis, Võsiveres, Porikülas, Vihavul,Härjanurmes, Ridakülas ja Kaimis. Vajadus on teha bussiring eakatele kauplustes käimiseks.

Palupõhja kant (osakant)

Liik: eripärane kant Asulad: Palupõhja küla

Rahvaarvu hinnang 2010 : 2, sh. 2 – 6-aastaseid , 7-aastaseid 0, 13-aastaseid 0, 7 – 15- aastased , 16 – 18-aastaseid 0 Rahvaarvu trend: vähenev

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 12 km, 45 km (Tartu), 45 km. Puhjasse on linnulennult 10 km.

Üldine taust: Täiesti kõrvaline bussiühenduseta Emajõe äärne küla 3-4 aastaringse püsielanikuga. Valdav osa territooriumist on looduskaitseala. K irik, surnuaed ja maad on Puhjas (vanasti oli liiklusvahendiks parv). Praegu saadakse teenuseid Laeva kandist.

Probleemne teenus: Kõikide teenuste kättesaadavus (ei ole ühtegi teenust), sealhulgas ühistranspordiühendus. Üks võimalus on kasutada looduskaitsekeskuse tuge teenusteni viimisel või teenuste vahendamisel. Selleks on tarvilik seadusandluse muutusi. Leppida kokku Laeva vallavalitsusega, et vajadusel aidatakse Palupõhja inimesi transpordiga. Kõikide muude teenuste kättesaadavust tuleb metoodika kohaselt pidada halvaks.

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Puudub

Ühendus vallakeskusega: Puudub

Vajalikud investeeringud (kuni 2015):

1. Looduskooli kui kohaliku keskuse väljaarendamine 2. Teeremont ja korrashoidmine Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 33

Puhja kant

Liik : maaline keskuskant Asulad: Puhja alevik, Saare, Poriküla, Vihavu, Võllinge, Mõisanurme, Tännassilma, Järvaküla ja Mäeselja külad

Rahvaarvu hinnang 2010 : 1512, sh. 2 – 6-aastaseid 60, 7-aastaseid 11, 13-aastaseid 11, 7 – 15-aastased 113, 16 – 18-aastaseid 69 Rahvaarvu trend: stabiilne

Kaugus järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 25 km

Üldine taust: Hea teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Keskus Puhja alevik on korruselamute ja piisavalt suure elanikkonna tõttu atraktiivne ka teenuste pakkujaile. Alevikku läbiv põhimaantee toob ärisektorile lisakliente. Peale hambaarsti ja juuksuri võiks olla ka teisi äriteenuseid (kingsepp, kellassepp, keemiline puhastus jne. )

Probleemne teenus: 1. Päevakeskus. Lahendus: Selle loomine Puhja alevikku 2. Noored ei saa käia pärast kooli huviringides, sest ei saa õhtul koju. Lahendus: Õhtuse bussiliikluse parandamine, kergtee ehitamine

Potentsiaalselt probleemne teenus: Gümnaasium – õpilaste arv väheneb ja ca 20 last läib Tartus

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-PUHJA (15x päevas, 9x sõit lühem kui 45 minutit) PUHJA-TARTU (14x päevas, 8x sõit lühem kui 45 minutit)

Ühendus vallakeskusega:

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Päevakeskuse (koos tervisekeskuse ja vanadekoduga) rajamine 2. Puhja Gümnaasiumi kordategemine, vanema osa kapitaalremont ja täiend-, eelkutse-, tehnoloogia-, ja huviõppe rakendamine 3. Spordirajatiste rekonstrueerimine 4. Puhja-Mäeotsa tee mustkatte alla viimine ja kergtee ehitamine 5. Kergtee ehitamine Puhja-Rämsi-Ulila 6. Kiriku rekonstrueerimine 7. Sotsiaalkorterite rajamine

Uula (Rämsi) kant

Liik : maaline kant Asulad: Kaimi, Nasja ja Rämsi külad

Rahvaarvu hinnang 2010 : 355, sh. 2 – 6-aastaseid 18, 7-aastaseid 5, 13-aastaseid 5, 7 – 15-aastased 30, 16 – 18-aastaseid 23 Rahvaarvu trend: veidi vähenev

Kaugus järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 25 km

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 34

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Kandis on raamatukogu, internetipunkt, postiasutus, seltsimaja, kauplus ning käib kauplusauto. Külakeskusena toimib Uula huvikeskus. mTeisi teenusi tarbitakse valdavalt Puhja alevikus.

Probleemne teenus: 1. Spordirajatiste puudumine. Lahendus: Spordiväljaku edasiarendamine ja parem ühistransport Puhjaga, lisaks kergtee ehitamine Puhja ja Rämsi vahel. 2. Pangateenuse puudumine. Lahendus: parem ühistransport Puhjaga. 3. Perearstipunkti puudumine. Lahendus: Ühe toa sisustamine külakeskuses perearsti vastuvõtupunktiks.

Potentsiaalselt probleemne teenus: Kaupluse ja postipunkti kinnipanemine. Lahendus: Kombineerida teenuseid omavahel ja toetada teenuste andmist. Parema kättesaadavuse tagamine Puhjaga.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-RÄMSI (4x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) RÄMSI-TARTU ((4x päevas, 1x sõit lühem kui 45 minutit)

Ühendus vallakeskusega: Ebapiisav

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Spordiväljaku rajamine. 2. Kergtee ehitamine Puhja. 3. Perearstipunkti sisutamine külakeskuses.

Ulila kant

Liik: maaline kant Asulad: Ulila alevik, Kureküla, Ridaküla ja Teilma külad

Rahvaarvu hinnang 2010 : 400, sh. 2 – 6-aastaseid 22, 7-aastaseid 5, 13-aastaseid 5, 7 – 15-aastased 37, 16 – 18-aastaseid 28 Rahvaarvu trend: vähenev

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 7 km, 7 km, 17 km

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Kandis on apteek, perearsti vastuvõtt, raamatukogu, internetipunkt, päevakeskus vanureile ja puuetega inimestele, postiasutus, seltsimaja, saun, kauplus ning käib kauplusauto. Teisi teenusi tarbitakse valdavalt Puhja alevikus.

Probleemne teenus: 1. Spordihoone puudumine. Et sama probleem on ka naaberkandis Rämsis, tuleks mõelda ühise spordihoone rajamisele Ulilasse. 2. Perearstiteenuse halb kvaliteet (praegu käib 4 arsti). Lahendus: parandada kvaliteeti.

Potentsiaalselt probleemne teenus: Apteegi, kaupluse ja postipunkti kinnipanemine klientide vähesuse tõttu. Lahendus: kombineerida teenuseid omavahel ja toetada teenuste andmist. Parema kättesaadavuse tagamine Puhjaga.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 35 TARTU-ULILA (6x päevas, 5x sõit lühem kui 45 minutit) ULILA-TARTU (6x päevas, 5x sõit lühem kui 45 minutit) Piisav

Ühendus vallakeskusega: Ebapiisav

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Külakeskuse väljaarendmine sh spordihoone ehitamine 2. Kergtee Puhjani 3. Noortekeskuse väljaarendamine Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 36

RANNU VALD

Võrtsjärve ääres paiknev Tartumaa üks suurematest valdadest jääb Tartust vaadatuna maakonna ääremaale, kuid perifeerseid tunnuseid on vähe – vallal on piisavalt ressursse ja töökohti sotsiaalsed teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad. Rannu alevik moodustab hea keskuse kogu vallale. Sangla kandi rahvas saab osa teenuseid Puhja kandist (tervishoid, hariduse osas ca 25 õpilast käib Puhja kooli). Vehendi-Rannaküla piirkond moodustab omaette koosluse, mida võiks käsitleda osakandina, teatud avalikud teenused peaksid seal olema kättesaadavad sh külakeskus. Piirkonda teenindab ka Eesti Maaülikool (koos oma bussiga). Samuti on Kureküla piisavalt suur asula, et käsitleda seda koos Kaarlijärve, Neemisküla ja Tamme küladega eraldi, osakandina. Vallal on oma buss (...kohta), mida kasutatakse aktiivselt igapäevaselt (3 liini päevas). Õpilaste vedu isikliku autoga kompenseeritakse. Koopsi, Tamme, Kipastu ja Paju külades puudub regulaarne bussiühendus. Külades käib ka kauplusauto. Väljaspool vald käib tööl ca 15 % töötajatest.

Rannu kant

Liik: maaline keskuskant Asulad: Rannu ja Kureküla alevikud, Kaarljärve, Tamme, Noorma, Vallapalu, Vehendi, Utukolga, Kulli, Paju, Ervu, ja Kipastu külad NB! Vehendi-Rannaküla ja Kureküla osakant

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 5 km (küladest Rannuni), 5 km, 38 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 1185, sh. 2 – 6-aastaseid 68, 7-aastaseid 14, 13-aastaseid 14, 7 – 15-aastased 129, 16 – 18-aastaseid 64 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Teenuste tagamine tugineb valdavalt omavalitsuse viljakale tegutsemisele. Vehendi-Rannaküla ja Kureküla nõuab eraldi tähelepanu.

Probleemne teenus: Kureküla elanike elukeskkond on halvenenud (kaupluse sulgemine)

Potentsiaalselt probleemne teenus: Keskkooli püsimine (kui õpilasi jääb järjest vähemaks ja raha enam ülevalpidamiseks kohapeal ei jätku). Lahendus: Leida võimalusi keskkooli edasiseks arenguks, mitte kinni panna. (Sest head haridust lähipiirkonnas ei ole ja kui keskkool kaob, siis hakkavad õpilased käima Tartu ja transpordikulud kasvavad suuresti). (Kooli puhul tuleb märkida seda, et paljud vajavad sotsiaalset tuge ja väiksemas kohas on seda võimalik paremini anda).

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-RANNU (6x päevas, sõit pikem kui 1 tund) RANNU-TARTU (7x päevas, sõit pikem kui 1 tund) Hommikune Tartusse saamine on keeruline. Kell 7.55 läheb Rannust läbi Puhja Tartusse (päral 9.15 ja buss on täis). Lahendus: Rannu-Elva-Tartu ekspressi käimapanek 4 korda päevas. Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 37

Elvasse hommikul bussi ei lähe (esimene on alles 11.30, tagasi 14.40), kuid inimesed vajavad eriarstiteenust Elvast. Lahendus: Rannu-Elva-Tartu ekspressi käimapanek 4 korda päevas.

Ühendus vallakeskusega: Ühendust peetakse valla enda bussiga, mis teeb igapäevaselt kolm ringi, lisaks Maaülikooli liin

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Rannu keskkool hoidmine ja arendamine. 2. Sportimisvõimaluste parandamine 3. Perearstikeskus (praegu on eramu) väljaehitamine, alevisse uute ruumide muretsemine 4. Rannu-Kureküla kergtee ehitamine

Sangla kant

Liik: maaline kant Asulad: Järveküla, Neemisküla, Sangla, Suure-Rakke, Väike-Rakke, ja Verevi külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 7 km, 7 km, 31 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 225, sh. 2 – 6-aastaseid 7, 7-aastaseid 2, 13-aastaseid 2, 7 – 15- aastased 15, 16 – 18-aastaseid 12 Rahvaarvu trend : mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant. Kandis on raamatukogu, internetipunkt, seltsimaja, kauplus ning käib ka kauplusauto. Teisi teenusi tarbitakse valdavalt Rannu alevikus, vähemal määral Puhja alevikus.

Probleemne teenus: • Postiteenuse puudumine. Lahendus: anda teenuse pidamine kauplusele • Spordiväljaku puudumine. Lahendus: ehitada väike spordiväljak • Põhimõtteliselt võiks kandis olla ka lastehoiuteenus, mis soodustaks noorte perede sinnajäämist ja -tulekut

Potentsiaalselt probleemne teenus: • Kaupluse kinnipanemine. Lahendus: toetada vajadusel kaupluse pidamist.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-SANGLA (8x päevas, 6x sõit lühem kui 45 minutit) SANGLA-TARTU (7x päevas, 3x sõit lühem kui 45 minutit)´ Sobiv.

Ühendus vallakeskusega: Kruusamäe või Väike-Rakke (sealt, kus rohkem busse käib) peatusest: 3 korda päevas. Sõiduaeg 25 minutit. Mõned külad ei ole ühendatud. Lahendus: kogujabuss.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Spordiväljaku ehitamine

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 38

RÕNGU VALD

Ühelt poolt on Rõngu vald Tartust üsnagi kaugel asuv ääremaa, teisalt on aga vallal päris tugev oma keskus – Rõngu alevik ning üsnagi suur linn külje all – Elva. Oma positiivset mõju avaldab Riia maantee, mis ärilistele teenustele lisakliente toob. Rõngu on ka tugev tööstuskeskus ja töökohtade keskuskoht kogu Lääne-Tartumaale ja kaugemalegi. Omapärane on Elva (Käärdi) kant, mis sisuliselt on suures osas Elva linna osa, kuid halduslikult kuulub Rõngu valda. Vallas vajavad tähelepanu ka küllatki suured külad Teedla, Uderna ja Koruste, samuti on oluline Rannaküla arendamine Võrtsu ääres (külakeskuste vajadus). Vaatamata tugevale keskusele elanikkond siiski veid väheneb. Vallal on integreeritud bussivõrk ja oma buss (...kohaline), mis sõidab ka kaks korda kuus Elvasse. Samuti kurseerib buss Rõngu-Valguta (3-4 korda päevas edasi-tagasi), Teeda (1-2 korda) ja Uderna tee vahel (11 korda). Rannakülas puudub bussiühendus Pangabuss käib teisipäeviti. Rõngus asub ka turg, mis on päris populaarne.

Elva ümbruse kant

Liik: linna lähiümbruse kant, kirdeosas ja edelaosas pigem maaline kant Asulad: Käärdi alevik, Kalme, Käo, Uderna ja Tammiste külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 2 km, 2 (10) km, 25 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : , sh. 2 – 6-aastaseid 65, 7-aastaseid 13, 13- aastaseid 9, 7 – 15-aastased 105, 16 – 18-aastaseid 47 Rahvaarvu trend : stabiilne

Üldine taust: Põhiosas rahuldava, kohati halva teenuste kättesaadavusega kant. Teenuseid tarbitakse sõltuvalt elukohast kas Elva linnas (Käärdi) või Rõngu alevikus (teised külad).

Probleemne teenus: 1. Rõngu alevikus osutatavate teenusteni jõudmine teede kehvuse, ühistranspordi ebapiisavuse ja lahtiolekuaja tõttu. Lahenduseks oleks teenusteringid valla või tellitud bussiga ning Rõngu – Elva mnt ääres ühistranspordi sageduse parandamine (kogujaliinid pluss ekspressliin). 2. Päevakeskuse puudumine. Lahendus: selle ehitamine 3. Interneti probleemid Uderna. Lahendus: Lairibasignaali sissetoomine, ühenduse parandamine

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Otseühendus puudub, ühendus käib läbi Elva keskuse

Ühendus vallakeskusega: Elvast ei tule hommikul bussi Rõngu

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Käärdi lasteaia ehitamine 2. Päevakeskuse ehitamine Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 39

Rõngu kant

Liik: maaline keskuskant Asulad: Rõngu alevik, Kõduküla, Kirepi, Raigaste, Koruste, Lossimäe, Tilga ja Teedla külad Teedla osakant

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 40 km

Rahvaarvu hinnang 2010: 1404, sh. 2 – 6-aastaseid 74, 7-aastaseid 16, 13-aastaseid 16, 7 – 15-aastased 147, 16 – 18-aastaseid 57 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Hea teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Keskus Rõngu alevik on piisavalt suure elanikkonna tõttu atraktiivne ka teenuste pakkujaile. Alevikku läbiv põhimaantee koos sealt hargnevate tugimaanteedega toob ärisektorile lisakliente. Kauplusbuss (Teedla, Uderna, Rannaküla, Koruste).

Probleemne teenus: Üldiselt puuduvad

Potentsiaalselt probleemne teenus: Kauplusauto ärajäämine

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-RÕNGU (14x päevas, 4x sõit pikem kui 1 tund, 9x sõit 45 minutit-1tund) RÕNGU-TARTU (14x päevas, 5x sõit pikem kui 1 tund, 9x sõit 45 minutit-1 tund) Vaja on ekspressliini Elva ja Tartuga, samuti regulaarset ühendust Palupera-Otepääga

Ühendus vallakeskusega: 1. Teed on talvel kehvad Valguta-Paaslangi, Rannaküla-Valguta, Koruste – parem hooldus 2. Bussiliiklus on probleemne Valga suunal, Viljandi suunas puudub – panna käiku vähemalt 2 korda päevas 3. Puuduvad kergteed, olemas ainult 1-1,5 km Rõngu alevi keskel

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Kooli kapitaalremont ja ruumide laiendamine 2. Hooldusravihaigla väljaarendamine 3. Rahvamaja kapitaalremont ja väljaarendamine 4. Noortekeskuse väljaarendmine 5. Staadioni kordategemine (heitesektorid) 6. Kergliiklusteede ehitamine Rõngu ja Valguta, Koruste, Kõduküla ja Teedla vahel 7. Rõngu ümbersõidu ehitamine 8. Hiuge- ja Lossimäe väljaarendamine puhke- ja kultuurikeskuseks 9. Bussiliikluse parandamine

Valguta kant

Liik: maaline kant Asulad: Valguta, Piigandi, Rannaküla ja Lapetukme külad

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 40

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 6 km, 6 km, 40 km

Rahvaarvu hinnang 2010: 407, sh. 2 – 6-aastaseid 15, 7-aastaseid 4, 13-aastaseid 5, 7 – 15- aastased 36, 16 – 18-aastaseid 18 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Kandis on lasteaed, algkool, raamatukogu, internetipunkt, seltsimaja, kauplus ning käib kauplusauto. Teisi teenusi tarbitakse valdavalt Rõngu alevikus.

Probleemne teenus: 1. Panga- ja sideteenuse puudumine ja side. Lahendada investeeringute toel. Avada uus postkontor. 2. Internetiprobleemid Rannakülas; parandada ühendust

Potentsiaalselt probleemne teenus: Kaupluse kadumine

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-VALGUTA (3x päevas, pikem kui 1 tund) VALGUTA-TARTU (3x päevas, pikem kui 1 tund) Vähene. Kogujaliin Rõngu ja Elva

Ühendus vallakeskusega: Valgutalt ei saa lõunajal Rannusse. Lapsed saavad kooli aga tagasi transporti Valguta- Teedla suunas pole. Lahendus: Kogujaliin 5 korda päevas

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Valguta kooli remont (katus...) 2. Kergliiklustee ehitamine Rõnguni 3. Talvel hoida paremini korras Valguta-Paaslangi-Rannaküla ja Koruste teid

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 41

TARTU VALD

Tartu vald on üks maakonna suuremaid valdasid ja kõige mitmekesisema asustusstruktuuriga omavalitsus. Siin on palju eripalgelisi kante ja suuri asulaid, nii täiesti kõrvalejäävaid kohti kui ka sisuliselt Tartu eeslinna osasid. Teedevõrgustik on suur ja tihe, bussiliiklus on intensiivsem kahe magistraali ääres (Jõgeva ja Jõhvi maanteed). Regulaarne bussiliilkus puudub Jõusa, Kikivere, Viidike, Sootaga, Pupastvere, Metsanuka ja Tila külades, kuid kõigis külades jäävad bussipeatused vähem kui 3 km kaugusele. Vallas on kaks võrdset suurt ja tugevat teeninduskeskust: Lähte ja Kõrveküla. Vald omab 4 oma bussi (erinevas suuruses). Koolibuss katab kõik piirkonnad, eraldi vallapoolset lasteaia transporti ei toimu. On olnud üksikuid lapsi, kellel käimine on raske Vedu piirkonnast, kuna oma transport puudub ja koolibuss läheb tagasi liiga vara. Suur tähelepanu on pööratud spordile, näiteks kümnes külas on kommunaalvalduses spordiplatsid.

Kõrveküla kant

Liik: linnalähedane kant Asulad: Kõrveküla, Möllatsi, Tila, Lombi, Haava, Aovere, Viidike, Väägvere, Vesneri

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 3 km, 3 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 1371, sh. 2 – 6-aastaseid 67, 7-aastaseid 12, 13-aastaseid 11, 7 – 15-aastased 108, 16 – 18-aastaseid 50 Rahvaarvu trend : kasvav

Üldine taust: Hea teenuste kättesaadavusega kant, kus paikneb vallakeskus. Kandis on lasteaed, põhikool, raamatukogu, internetipunkt, pangaautomaat, postiteenus ja kauplus. Teisi teenusi tarbitakse Tartu linnas. Viimastel aastatel on käinud intensiivne uute elamukruntide moodustamine. Olukord teenuste pakkumise osas muutub tunduvalt kui siia ehitatakse suur kaubanduskeskus.

Probleemne teenus : Seltsimaja puudumine. Selle rajamine on vallale ilmselt jõukohane, arvestada tuleks ümbruskonna uusasumite elanikega Kõrveküla ja Vahi kandis. Plaanid – rajada see vallamaja alla.

Potentsiaalselt probleemne teenus: Elanikkonna jõulise kasvu tulemusena võivad kõik teenused jääda jalgu suurenenud nõudlusele  perspektiivselt vaadata kõikide teenuste ruumide suurendamise võimalusi

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Hea, käivad otse kommertsliinid

Ühendus vallakeskusega: Kõik külad ei ole Kõrvekülaga regulaarselt ühendatud

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Külakeskus välja arendada

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 42

Kärkna kant

Liik: maaline kant Asulad: Kärkna, Sojamaa, Lammiku, Nõela, Õvi ja Metsanuka külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 8 km, 10 km, 10 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 523, sh. 2 – 6-aastaseid 27, 7-aastaseid 4, 13-aastaseid 4, 7 – 15-aastased 39, 16 – 18-aastaseid 21 Rahvaarvu trend: stabiilne

Üldine taust: Rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Kandis on kauplus, muid teenuseid tarbitakse valdavalt naaberkandis Lähte alevikus.

Probleemne teenus: Seltsimaja ehk kogukonnaruumide puudumine. Leida võimalus olemasolevate hoonete põhjal.

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Vaja on Kärkna raudteepeatust (Eesti Raudtee keeldub sellest) ja rongi, mis seal ka peatub (Jõgeva rööbasbuss), siis saab ka rongiga Tartu

Ühendus vallakeskusega: Regulaarliin puudub

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Seltsimaja väljaehitamine

Lähte kant

Liik: maaline keskuskant Asulad: Lähte alevik, Vasula, Erala, Võibla, Sootaga, Kastli ja Pupastvere külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 10 km, 16 km, 16 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 1256, sh. 2 – 6-aastaseid 101, 7-aastaseid 19, 13-aastaseid 18, 7 – 15-aastased 168, 16 – 18-aastaseid 64 Rahvaarvu trend: stabiilne

Üldine taust: Hea teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Paikneb Tartu – Jõgeva maantee ääres. Lisaks Eesti tasandil (meediaklassiga) gümnaasiumile on siin ka Muusikakool ja Spordikool.

Probleemne teenus: Seltsimaja ehk kogukonnaruumide puudumine. Lahendus: kasutada selleks otstarbeks olemasolevaid hooneid (kool, kohvik).

Potentsiaalselt probleemne teenus: Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 43

-

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Piisav. Vajadus Tartu-Kõrveküla-Vasula-Lähte kiire bussiliini järele

Ühendus vallakeskusega: Praegu ei ole piisav. Kohalikud kogujaliinid.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Lähte-Vasula tee mustkatte alla viimine, lisaks kergtee kõrvale 2. Seltsimaja väljaehitamine

Tammistu kant

Liik: maaline kant Asulad: Kükitaja, Vilussaare, Taabri ja Tammistu külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 18 km, 18 km, 23 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 468, sh. 2 – 6-aastaseid 26, 7-aastaseid 5, 13- aastaseid 6, 7 – 15-aastased 42, 16 – 18-aastaseid 9 Rahvaarvu trend : kasvav

Üldine taust: Halva teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Kandis on raamatukogu, internetipunkt ja kauplus. Teisi teenuseid tarbitakse naaberkandis Kõrveküla alevikus või Tartu linnas. Suheldakse otse Tartu linnaga. Paraku on need keskused kaugel ja regulaarne bussiliiklus on vähene ja ebasobiv. Vajalik on teha koostööd teenuste andmisel Agrenska Fondiga Tammistu mõisa kasutamiseks

Probleemne teenus: Halb bussiühendus Kõrveküla ja Tartuga (eriti on vaja õhtul). Lahendus: Käima panna väike ekspressbuss 4-5 korda päevas Tartusse.

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Kehv

Ühendus vallakeskusega:

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Tammistu kultuurimaja remont

Vahi kant

Liik: linnaümbruse kant Asulad: Maramaa ja Vahi külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 3 km, 4 km, 4 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 441, sh. 2 – 6-aastaseid 16, 7-aastaseid 4, 13-aastaseid 3, 7 – 15- aastased 39, 16 – 18-aastaseid 17 Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 44

Rahvaarvu trend: kasvav

Üldine taust: Vald hindab teenuste kättesaadavust rahuldavaks, mis teiste Tartumaa kantidega võrreldes on küsitav. Kõiki teenuseid tarbitakse külgnevas Tartu linnas. Kant on intensiivse Tartu valglinnastumise paik, kuhu pole kaasa tulnud teenindav sotsiaalne infrastruktuur. Kandil puudub ajalooliselt oma keskus ja kogukondlik liikumine.

Probleemne teenus: 1. Seltsimaja ehk kogukonnaruumide puudumine, külakeskus puudub. Lahendus: Parandada bussilliiklust Kõrveküla ja Tartuga või elanike tungival nõudmisel leida seltsimajaks sobiv koht. (koostöös ka Tartu linnaga Raadi linnaosas. 2. Lasteaia puudumine. Lahendus: Lastehoiuteenuse käivitamine piirkonnas.

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Piisav

Ühendus vallakeskusega: Valla oma bussiga, regulaarne bussiliin puudub

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Külakeskuse ehitamine

Vedu kant

Liik: maaline kant Asulad: Kikivere, Kobratu, Vedu, Toolamaa, Igavere, Jõusa, Nigula ja Soeküla külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 14 km, 20 km, 20 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 559, sh. 2 – 6-aastaseid 29, 7-aastaseid 6, 13-aastaseid 5, 7 – 15- aastased 54, 16 – 18-aastaseid 27 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Rahuldava teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Kandis on raamatukogu (Vasulas), internetipunkt, spordiväljak ja kauplus. Teisi teenuseid tarbitakse Kõrveküla alevikus või Tartu linnas. Vedu kandi. Oluline on tekitada Vedu asulas atraktiivne elukeskkond, et sinna tahetakse elama minna.

Probleemne teenus: Seltsimaja ehk kogukonnaruumide puudumine. Lahendus: Leida võimalused see välja arendada Vedu keskuses.

Potentsiaalselt probleemne teenus: Kaupluse sulgemine. Lahendus: Toetada kaupluse pidamist või koondada kõik avalikud ja ärilised teenused ühte kohta.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Ei ole piisav. Vaja on viis korda päevas kiiret ühendust Kõrveküla ja Tartuga.

Ühendus vallakeskusega: Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 45

Keskhommikul ei ole bussiühendust. Kogujaliinid

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Külakeskuse väljaarendamine 2. Korraliku tee ehitamine Lähteni

Äksi kant

Liik: maaline kant Asulad: Puhtaleiva, Kukulinna, Salu, Toolamaa,Saadjärve, Soitsjärve ja Äksi külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 16 km, 21 km, 21 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 647, sh. 2 – 6-aastaseid 32, 7-aastaseid 7, 13- aastaseid 7, 7 – 15-aastased 66, 16 – 18-aastaseid 28 Rahvaarvu trend : mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Rahuldava teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Kandis on raamatukogu, internetipunkt ja kauplus. Teisi teenuseid tarbitakse naaberkandis Lähte alevikus või Tartu linnas, kultuurimajas käiakse ka Tabiveres.

Probleemne teenus: Seltsimaja ehk kogukonnaruumide puudumine. Lahendus: Leida ruumid Jääaja muuseumis või Looduskoolis.

Potentsiaalselt probleemne teenus: Kaupluse sulgemine. Lahendus: Toetada kaupluse pidamist või koondada kõik avalikud ja ärilised teenused ühte kohta.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Ebapiisav. Vaja oleks kiiret otsebussi Tartuga, eriti suvisel ajal

Ühendus vallakeskusega: Ebapiisav

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Kergtee ehitamine Lähte-Äksi

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 46

TÄHTVERE VALD

Tartu külje all asuv vald on hästi tagatud sotsiaalsete teenuste kuna Tartu linn on lähedal ja kohapeal Ilmatsalus on olemas ka peaaegu kõik teenused. Samas on vaja kindlustada parem teiste kantide ühendus Tartu ja Ilmatsaluga. Tegelikult on valla keskuseks Rahinge ja mõistlik oleks see ka keskusena ka välja arendada. Seal asub ka suur vabaaja- ja spordikeskus. Aktiivne on külaliikumine, külaseltsid on Vorbusel, Haagel, Rõhul ja Rahinges. Toetetakse ka külavanemaid. Rahingel ja Rõhul peaksid olema omaette külakeskused. Vallal on 2 oma bussi (18- ja 28 kohaline), mis veavad lapsi kooli ja lastaeda 3 korda päevas. Kardla külas puudub bussiliiklus. Apteegid küll puuduvad, kuid ravimeid toob medõde. Haages käib kauplusauto. Väljaspoolt valda töö käib 75 % töötajatest. NB!! Märja kant ja Räni kant võiksid olla üks kant.

Haage kant

Liik: linnalähedane kant Asulad : Haage, Pihva ja Rõhu külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 8 km,, 6 (12) km, 6 (12) km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 202, sh. 2 – 6-aastaseid 39, 7-aastaseid 9, 13-aastaseid 11, 7 – 15-aastased 84, 16 – 18-aastaseid 26 Rahvaarvu trend: suurenev

Üldine taust: Rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Enamikku teenuseid osutatakse vallakeskuses Ilmatsalu alevikus ja/või Tartu linnas.

Probleemne teenus: 1. Transpordiühendus Tartuga (kaugliinid ei peatu Röhul). Lahendus: Käivitada ekspressbuss Puhja-Rõhu-Tartu. 2. Külakeskust oleks vaja ka Haagele. 3. Sotsiaalkorterid vaja Rõhule

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-HAAGE (23x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) HAAGE-TARTU (22x päevas, 21x sõit lühem kui 45 minutit) Ebapiisav

Ühendus vallakeskusega: Kehv. Kergetee ehitamine ja kogujaliin Ilmatsalu ja Rõhu vahel.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Kergteede ehitamine: Tartu-Vorbuse, Rõhu-Tartu, Tartu-Ilmatsalu, Rahinge-Haage, Rõhu-Ilmatsalu

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 47
Ilmatsalu kant

Liik: linnalähedane keskuskant Asulad : Ilmatsalu alevik, Ilmatsalu, Tüki, Rahinge külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 8 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 1236, sh. 2 – 6-aastaseid 75, 7-aastaseid 15, 13-aastaseid 15, 7 – 15-aastased 132, 16 – 18-aastaseid 45 Rahvaarvu trend: kasvav

Üldine taust: Hea teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Enamikku teenuseid osutatakse vallakeskuses Ilmatsalu alevikus, gümnaasiumis, apteegis ja pangas käiakse Tartus (~8 km).

Probleemne teenus: 1. Postipunkt on liiga vähe aega lahti (kell 9-12). Vähemalt 1x nädalas võiks olla ka pikemalt lahti. Lahendus: Kombineerida teenust teiste teenustega (ühine ruum ja/või ühine teenindaja) 2. Ilmatsalus on vajadus pangaautomaadi järele. 3. Perearstipunkti puudumine 4. Võiks olla ka oma pubi kus saab süüa

Potentsiaalselt probleemne teenus: Kauplus ja postipunkt võidakse kinni panna. Lahendus: Pakkuda koos teenust teiste teenustega ja toetada.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Hea TARTU-ILMATSALU (10x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) ILMATSALU-TARTU (11x päevas, sõit lühem kui 45 minutit)

Ühendus vallakeskusega: -

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Kergteede ehitamine 2. Perearsti- ja postipunkti väljaehitamine

Märja kant

Liik: linna lähiümbruse kant Asulad: Märja alevik, Õssu ja Kandiküla külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 12 km, 3 km, 3 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 681 , sh. 2 – 6-aastaseid 59, 7-aastaseid 9, 13-aastaseid 9, 7 – 15-aastased 81, 16 – 18-aastaseid 27 Rahvaarvu trend : kasvav

Üldine taust: Vald hindab teenuste kättesaadavust rahuldavaks, mis teiste Tartumaa kantidega võrreldes on küsitav. Kõiki teenuseid tarbitakse külgnevas Tartu linnas, vaid lasteaias ja Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 48 põhikoolis käiakse ka Ilmatsalu alevikus. Kant on intensiivse Tartu valglinnastumise paik, kuhu pole kaasa tulnud teenindav sotsiaalne infrastruktuur. Märjal asub ka valla sotsiaalpunkt (valla töötaja vastuvõtt 4x nädalas)

Probleemne teenus: Vajalik on lasteaed ja raamatukogu

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-MÄRJA (20x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) MÄRJA-TARTU (19x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) Piisav

Ühendus vallakeskusega: Puudub.

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Lasteaia ja raamatukogu väljaehitamine

Vorbuse (Tähtvere) kant

Liik: linnalähedane kant Asulad: Tähtvere, Vorbuse ja Kardla külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 15 km, 7 km, 7 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 469, sh. 2 – 6-aastaseid 19, 7-aastaseid 4, 13-aastaseid 3, 7 – 15- aastased 39, 16 – 18-aastaseid 21 Rahvaarvu trend : stabiilne

Üldine taust: Halva teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Kõiki teenuseid tarbitakse Tartu linnas või Ilmatsalu alevikus. Paraku jääb kanti läbiv Vorbuse-Kardla maantee Tartust väljuvate suundade suhtes kõrvalringiks.

Probleemne teenus: Puudulik ühistransport Vorbuse - Kardla maanteel.

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-VORBUSE (3x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) VORBUSE-TARTU (3x päevas, 5x sõit lühem kui 45 minutit)

Ühendus vallakeskusega: Puudub va koolibuss

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Vorbuse-Kardla tee mustkatte alla viimine

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 49

VARA VALD

Vara vald on Tartumaa suurim vald ja omab selgelt eraldi piiritletavat kolme suurt kanti. Koosa kant on orienteeritud rohkem Peipsiveere piirkonna poole, Vara kant Tartu poole. Välgi kant on täiesti eraldi asuv “saareline” kant. Valdav osa valla asustusest on koondunud Tartu-Kallaste maantee äärde ja suur osa territooriumist on üldse ilma elaniketa. Ennast “vääriselupaigana” käsitlev vald omab külaseltse kõigis kolmes kandis, aktiivne on ka laste huvitegevus. Bussiliiklus puudub Alajõe, Metsakivi, Keressaare ja Kargaja külades. Vallal on oma buss, millega ta teostab õpilaste vedu, eelkõige hommikul. Ürituste korral on samuti kasutusel oma buss. Varal ja Koosal on sotsiaalkorterid, postipunktid on Varal ja Koosas.

Koosa kant

Liik: maaline keskuskant Asulad: Koosa, Meoma, Metsakivi, Koosalaane, Vanaussaia, Põldmaa, Rehemetsa, Kargaja, Põdra, Tähemaa ja Põrgu külad.

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 7 km (Alatskivi), 7 km, 34 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 878, sh. 2 – 6-aastaseid 57, 7-aastaseid 12, 13-aastaseid 13, 7 – 15- aastased 105, 16 – 18-aastaseid 35 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Hea teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Enamikku teenuseid osutatakse Koosa külas (seal on lisaks hambaarst), gümnaasiumis, põhikoolis käiakse Alatskivil ja Varal (12 last). Kogukond on olnud aktiivne alles viimastel aastatel, 2000.a. suletud kool tegutseb jälle ja vajadus on ka lasteaia pikapäevarühma ja huviringide järele. Kogukonnakeskuseks on Koosa Mängude maja. Koosal katsetatakse kolmapäeviti soovijate toomist ümbruskonna küladest Koosa poodi. Koosal on ka saun. NB! Oluline on meelitada rohkem kohapeale noori perekondi elama, lisaks luua töökohti.

Probleemne teenus: 1. Pangateenuse kättesaadavus. Lahenduseks on pangaautomaadi paigutamine Alatskivile, samas käivitada ka ekspressliinid Alatskivile ja Tartusse. Alternatiiviks on mobiilne pangateenus. 2. Päevakeskuse puudumine. Lahendus: Luua see olemasolevate avalike ruumide juurde. 3. Postipunkt on liiga vähe aega lahti. Lahendus: kombineerida seda teiste teenustega (ühed ruumid ja teenindajad), et suurendada efektiivsust pikendades lahtiolekuaega. 4. Kuna perearst käib mujalt, siis on soovitav arendada kohapeale korralik perearstikeskus. 5. Kultuurikeskuse/seltsimaja puudumine (baar ei lahenda seda vajadust). Lahendus: kasutada kooli ruume selle väljaarendmiseks või arendada see Mängude Maja juurde

Potentsiaalselt probleemne teenus: 1. Kaupluse sulgemine. Lahendus: Kombineerida teiste teenustega.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-KOOSA (16x päevas, 9x sõit lühem kui 45 minutit) KOOSA-TARTU (19x päevas, 14x sõit lühem kui 45 minutit) Vajadus on kiire ühenduse järele Tartu ja Alatskiviga

Ühendus vallakeskusega: Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 50

Ebapiisav. Vaja on kiiret bussiliini Vara ja Koosa vahel

Vajalikud investeeringud (kuni 2015):

1. Päevakeskuse ehitamine 2. Tervisekeskuse juurdeehitus Mängude Maja juurde. 3. Koosa noorteklubi edasiarendus – noorte keskus – kõigile kasutamiseks 4. Koosa terviseraja projekt ümber Männiku, 600 m asfalteerida rada

• Koosa tööstusala arendamine (tooraine ja puidu töötlemine), piirkonna konkurentsivõime programmist • Jäätmejaam Luhale (komposteerimisväljak Peipseveere, kinnistu, 20 + 30 ha • Koosa asula keskküte ehitamine

Vara kant

Liik: maaline keskuskant Asulad: Alajõe, Sookalduse, Pilpaküla, Keressaare, Kusma, Matjama, Undi, Kuusiku, Kauda, Papiaru ja Ätte külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 22 km, 22 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 807, sh. 2 – 6-aastaseid 52, 7-aastaseid 8, 13-aastaseid 8, 7 – 15- aastased 72, 16 – 18-aastaseid 32 Rahvaarvu trend: stabiilne

Üldine taust: Hea või rahuldava teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Enamikku teenuseid osutatakse Vara külas, gümnaasiumis käiakse Tartus, apteegis ja seltsimajas Koosal või Tartus. Kandis oli postiasutus, kuid see pandi kinni 2008. a. Pangabuss käib üle nädala.

Probleemne teenus: 1. Seltsimaja/kogukonnakeskuse puudumine. Praegu kasutatakse kultuurialaseks tegevuseks kooli võimlat. Lahenduseks on selle rajamine kooli juurde 2. Pangateenuse puudumine. Lahendus: mobiilne pangateenus, lisaks kiire ekpressbuss Tartuga. 3. Päevakeskuse väiksus. Lahendus: Laiendada raamatukogu ja teiste ümbritsevate ruumide baasil 4. Spordisaali kehv kvaliteet – ehitada uus normaalmõõtmetele vastav spordisaal

Potentsiaalselt probleemne teenus: Äriteenuste (kauplus, apteek) sulgemine. Lahendus: kombineerida need omavahel, toetada

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-VARA (14x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) VARA-TARTU (14x päevas, sõit lühem kui 45 minutit) Vaja on kiiremat ja tihedamat bussiühendust

Ühendus vallakeskusega: -

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Kogukonnakeskuse ehitamine Varale 2. Päevakeskuse laiendaminel 3. Spordisaal renoveerimine Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 51

4. Jalgrattateede ehitamine: Vara-Vara mõisa puhkepark, Vara – Matjama, Vara-Välgi

Välgi kant

Liik: ääremaaline kant Asulad: Välgi, Mustametsa, Särgla ja Selgise külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 12 km, 18 km, 35 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 130, sh. 2 – 6-aastaseid 5, 7-aastaseid 1, 13- aastaseid 1, 7 – 15-aastased 12, 16 – 18-aastaseid 4 Rahvaarvu trend: vähenev

Üldine taust: Kesise teenuste kättesaadavusega kant. Elanikkond väikesearvuline ja paikneb hõredalt.See ei motiveeri ettevõtjaid kohapeal teenuseid pakkuda. Puudub ka teenuste pakkumise eelduseks olev elanikke koondav suurem keskus. Kõrvalejäämine põhi- ja tugimaanteedest ei võimalda hästi kaasata läbivat ühistranporti. Kandis on raamatukogu, internetipunkt, päevakeskus ja seltsimaja. Teisi teenuseid saadakse Varal, Alatskivil või Tartus.

Probleemne teenus: 1. Kaupluse, pangateenuse ja postiteenuse puudumine. Lahendus seisneb mobiilsete teenuste pakkumises minimaakselt 2x nädalas (ATB – avaliku teenuse buss). Lisaks inimeste toomine Varale teenuse juurde (praegu tuuakse Välgilt soovijad neljapäeval Varale) 2. Spordiväljaku puudumine. Lahendus: Arendada välja sportimisvõimalused Hiiemäe peoplatsi ümbruses

Potentsiaalselt probleemne teenus: Bussiühenduse likvideerimine sõitjate vähesuse tõttu (juba praegu on väga harv ja väheste sõitjatega bussiliinid). Lahendus Peipsiveere kogujaliini käivitamine, lisaks sotsiaabuss- või auto.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-VÄLGI (2x päevas, sõidu pikkus 45 min-1 tund) VÄLGI-TARTU (2x päevas, 1x sõidu pikkus 45 min-1 tund, 1x sõit pikem kui 1 tund)

Ühendus vallakeskusega: Ebapiisav

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Külakeskuse edasiarendamine 2. Välgi loodusrajade rajamine, jalgrattatee rajamine Varale

Praaga kant

Liik: eripärane kant Asulad : Praaga küla

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 25 km, 0 km, 25 km

Rahvaarvu hinnang 2015 : kuni 4, praegu 2

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 52

Üldine taust: Tegemist on erandliku maismaaühenduseta kandiga, kus ka regulaarne aastaringne veetranspordiühendus puudub. Talvel elab Praagal mõni üksik erakliku eluviisiga harjunu. Kõikide teenuste kättesaadavust tuleb metoodika kohaselt pidada halvaks. Samas on sellise eluviisiga kohanetud ja teenuste ning regulaarse tranpordiühenduse tekitamine ebaefektiivne.

Esmaseks meetmeks teenuste kättesaadavuse parandamisel on sellise ühistranspordisüsteemi loomine, kus ühe päevaga on võimalik käia teenuseid tarbimas maakonnakeskuses Tartus või mujal enamikku teenuseid pakkuvas asulas. Paraku jääb laevaühendus ilma- ja jääoludest sõltuvaks. Erijuhtudel on kasutav hõljukitransport

Pigem kompenseeerida kohalike elanike endi tranpordikulud.

NB! Liita Koosa kandiga

Probleemne teenus: Kõik

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Puudub

Ühendus vallakeskusega: Puudub

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): Elektriühenduse tekitamine

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 53

VÕNNU VALD

Võnnu valda iseloomustavad domineeriv keskne vallakeskus Võnnu koos suuremate küladega Võnnu ümber (Kurista ja Lääniste) ning mujal hõre asustus väikeste küladega. Vallas on 2 täiesti erinevat kanti, millest Ahunapalu kant on ilma ühegi teenuseta kaugel asuv ääremaa. Võnnu valla töökohad on eelkõige seotud avaliku sektoriga, väljaspool valda (Tartus) käib tööl ligikaudu 75 % valla töötajatest.

Kuna Võnnu alevik on keskuseks tervele Kagu-Tartumaale, siis on maakonna seisukohalt hästi oluline Võnnu aleviku arendamine tugevaks III tasandi regionaalseks teenuste pakkumise keskuseks. Majanduslik seisund ja elukeskkonna vähene atraktiivsus aga ei soodusta rahvastiku siiatulemist, rahvaarvu ja tulude kasvu. Sisuliselt on praegu tegemist sotsiaalse infrastruktuuri säilitamisega mitte arendamisega. Vallal ei ole oma bussi, kuid käib õpilasbuss 2 korda päevas. Kannu ja Imste külas ei ole regulaarset bussiliini.

Kuristat (mis on orienteeritud rohkem Tartule) ja Läänistet (kus on tugev kogukonnatunne) võiks käsitleda ka osakantidena, kus on vajalikud külakeskused Mõlemas kandis käib kauplusauto.

Võnnu kant

Liik: maaline keskuskant Asulad: Võnnu alevik, Kannu, Hammaste, Issaku, Kurista, Rookse, Imste, Issaku, Terikeste, Lääniste ja Kõnnu külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 25 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 1245 (2009: 1129), sh. 2 – 6-aastaseid 70, 7-aastaseid 15, 13- aastaseid 15, 7 – 15-aastased 138, 16 – 18-aastaseid 48 Rahvaarvu trend : stabiilne

Üldine taust: Hea või rahuldava teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Enamikke teenuseid osutatakse Võnnu alevikus. Võnnus asuvad ka haigla, hambaravipunkt, perearst, kirik, kalmistu. Kool on väga oluline keskus piirkonnale. Tegutsevad külaseltsid Võnnus, Kuristal ja Läänistes ning pensionäride seltsid Kerkokell ja Lõoke (Võnnus).

Probleemne teenus: 1. Pangateenuse ebapiisavus (pangaauto käib ebasobivatel aegadel). Lahendus: Avada Võnnu alevikus pangaautomaat kaupluse juures 2. Staadioni puudumine. Lahendus: kaasaegse uue staadioni ehitamine ja kooli spordiväljakute ajakohastamine 3. Päevakeskuse puudumine. Lahendus: selle ehitamine tulevase uue tervisekeskuse juurde 4. Seltsimaja puudumine. Lahendus: Selle väljaarendmine Rahvamaja või kiriku juurde.

Potentsiaalselt probleemne teenus: 1. Enamik teenuseid võivad vähenenud nõudluse korral kaduda või muutuda. Lahendus: Võnnu kui keskuse tugevdamine ning rahvaarvu suurendamine 2. Gümnaasiumi kadumine. Lahendus: praegu küll muutub põhikooliks, kuid tulevikus võiks see olla jälle perspektiivne maakeskkool. Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 54

3. Haigla teenuste muutumine ebakvaliteetseks (amortiseerunud ja vana maja). Lahendus: uue tervisekeskuse ehitus (hooldushaigla, päevakeskus jne.). 4. Tuletõrje tugikomando likvideerimisel halveneb olukord terves vallas ja tervel Kagu- Tartumaal. Lahendus: mitte likvideerida

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-VÕNNU (9x päevas, 5x sõit lühem kui 45 minutit) VÕNNU-TARTU (10x päevas, 2x sõit lühem kui 45 minutit) Vaja on ka keskhommikust ja õhtust Tartusse minevat (ekspress)bussi.

Ühendus vallakeskusega: Kuristast puudub bussiühendus Võnnuga. Lahendus: kogujaliin ja kergtee

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Uue tervise-, hooldusravi- ja sotsiaalteenuste keskuse ehitamine. Eakate päevakeskuse väljaarendamine 2. Kultuurimaja edasine arendamine – kapitaalremondi jätk 3. Lasteaia kapitaalremont, ruumide lisandumine 4. Uue staadioni ja spordiväljakute ehitamine 5. Noortekeskuse väljaarendmine 6. Kurista-Võnnu otsetee asfalteerimine ja kergtee ehitamine 7. Võnnu-Lääniste kergtee ehitamine 8. Külakeskuste ehitamine Läänistesse (maja on olemas) ja Kuristale 9. Vallabussi ostmine 10. Kooli kapitaalremont (see on ehitatud põhikooliks, praegu on kitsas). Koolis anda ka eelkutseõpet (näiteks sotsiaalhooldus) 11. Kaupluse renoveerimine 12. Kiriku kordategemine 13. Bussipeatuste kordategemine

Ahunapalu kant

Liik: ääremaaline kant Asulad: Agali, Ahunapalu, Liispõllu

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 18 km, 50 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 50, sh. 2 – 6-aastaseid 3, 7-aastaseid 0, 13- aastaseid 0, 7 – 15-aastased 3, 16 – 18-aastaseid 0 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Kesise või halva teenuste kättesaadavusega kant. Väike elanike arv ja asustuse hõredus ei motiveeri ettevõtjaid teenuseid pakkuma. Kõrvalejäämine põhi- ja tugimaanteedest ei võimalda kaasata läbivat ühistransporti. Puudub teenuste pakkumise eelduseks olev elanikke koondav keskus. Kandis ei osutata ühtki teenust, v.a kauplusauto. Teenuseid tarbitakse Võnnus. Lasteaia, interneti ja päevakeskuse teenust ei tarbita. Sisuliselt võiks kandi ühendada Järvselja kandiga kuna osa teenuseid saadakse sealt (näiteks talvel ka teede lahtilükkamine, transport juhul kui Järvseljale leiavad inimesed tööd.

Probleemne teenus: Ei ole mitte ühtegi teenust. Teehooldus jõuab sinna harva. Eriliselt problemaatiline on kaupluse puudumine, kauplusauto käib vaid paar korda kuus. Bussiliiklusele ei saa loota. Lahendused: Luua kohapeale külakeskus või arendada välja mobiilne teenus (ATBuss), mis käib kohapeal vähemalt kord nädalas. Parandada ühistranporti (3 korda päevas kiirem buss) Võndu. Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 55

Küsimus on: Kas, kellele ja kuidas teenuseid pakkuda vähese tarbimisharjumuse ning laste ja noorte puudumisel?

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : TARTU-AHUNAPALU (1x päevas, sõit pikem kui 1 tund) AHUNAPALU-TARTU (1x päevas, sõit pikem kui 1 tund) Ebapiisav, vaja on lisada kogujaliinid ja Piirissaare II tasene ekspressliin

Ühendus vallakeskusega: Ebapiisav, vaja on pealelõunast bussi Võnnust (kell 15-16.00), lisaks kella 18.00. buss

Vajalikud investeeringud (kuni 2015): 1. Liispõllu tee on halvas seisus, vajalik on kehtestada kiirusepiirangud suurtele autodele. Järvselja-Ahunapalu teel buss libedaga hilineb – parem libedusetõrje. Lahendus: Kapitaalremont ja tolmuvabaks muutmine (seoses ka Laaksaare sadama ühendusega), seni parem libedusetõrje

Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 56

ÜLENURME VALD

Tartumaa kõige suurema elanikkonnaga vald (5697 elanikku), mis ka kasvab jõudsasti. Sisuliselt on tegemist Tartu linnaregiooni osana, kus suured asulad paiknevad üksteisele väga lähedal. See kõik võimaldab pakkuda elanikele teenuseid kodule ligidal. Samas ei võimalda olemasolev sotsiaalne infrastruktuur täita kõikide juurdetulnud elanike soove. Terav puudus on näiteks lasteaia kohtadest.

Külitse kant

Liik: linnalähedane kant Asulad: Lemmatsi, Külitse, Laane, Soosilla ja Täsvere külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 8 km, 8 km, 7 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 874, sh. 2 – 6-aastaseid 19, 7-aastaseid 5, 13- aastaseid 6, 7 – 15-aastased 42, 16 – 18-aastaseid 26 Rahvaarvu trend: kasvav

Üldine taust: rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Enamikku teenuseid osutatakse Tartu linnas, vähem Ülenurme alevikus. Paljuski on see kant Tartu linna teenusteta magala.

Probleemne teenus: Kohaliku teenuseid pakkuva keskuse puudumine. Lahendus sõltub uute peamiselt Tartus tegutsevate elanike eelistusest kohapealsete või linnast hangitavate teenuste suhtes. Vajadus külakeskuse ja kaupluse järele. Lahendus: Aidata kaasa nende rajamiseni Külitse keskel.

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga : Piisav.ga päev käib üle 10 bussi

Ühendus vallakeskusega: Parem ühendus on igal juhul vajalik. Korraliku tee ehitamine Ropka raudteejaama ja Külitse- Ülenurme maantee vahele

Vajalikud investeeringud (kuni 2015):

Reola kant

Liik: linnalähedane kant? Asulad: Reola, Uhti, Lepiku ja Läti külad

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 6 km, 6 km, 10 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 580, sh. 2 – 6-aastaseid 31, 7-aastaseid 7, Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 57

13-aastaseid 10, 7 – 15-aastased 60, 16 – 18-aastaseid 19 Rahvaarvu trend : kasvav

Üldine taust : Hea või rahuldava teenuste kättesaadavusega kant. Enamikku teenuseid osutatakse Ülenurme alevikus või Tartu linnas.

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga Reola peatustest: XX korda päevas. Sõiduaeg YY minutit. Samade bussidega saab ka vallakeskusesse Ülenurme või selle lähedale.

Probleemne teenus:

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga :

Ühendus vallakeskusega:

Vajalikud investeeringud (kuni 2015):

Räni kant

Liik: linna lähiümbruse kant Asulad: Räni küla

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 2 km, 2 km, 2 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 612, sh. 2 – 6-aastaseid 29, 7-aastaseid 7, 13-aastaseid 7, 7 – 15- aastased 63, 16 – 18-aastaseid 23 Rahvaarvu trend: mõõdukalt vähenev

Üldine taust: Vald hindab teenuste kättesaadavust rahuldavaks, mis teiste Tartumaa kantidega võrreldes on küsitav. Kõiki teenuseid tarbitakse külgnevas Tartu linnas. Kant on intensiivse Tartu valglinnastumise paik, kuhu pole kaasa tulnud teenindav sotsiaalne infrastruktuur.

Probleemne teenus: Ei ole keskust

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga :

Ühendus vallakeskusega:

Vajalikud investeeringud (kuni 2015):

Ülenurme kant

Liik: linnalähedane keskuskant Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 58

Asulad: Tõrvandi ja Ülenurme alevikud, Soinaste küla

Kaugus võimalikest järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 4 km

Rahvaarvu hinnang 2010 : 3593, sh. 2 – 6-aastaseid 153, 7-aastaseid 32, 13-aastaseid 36, 7 – 15-aastased 285, 16 – 18-aastaseid 123 Rahvaarvu trend: kasvav

Üldine taust: Hea teenuste kohapealse kättesaadavusega kant. Teenuseid tarbitakse vallakeskuses Ülenurme alevikus ja Tõrvandi alevikus, kultuurimajas käiakse Reolas.

Probleemne teenus:

Potentsiaalselt probleemne teenus: -

Ühendus maakonnakeskuse Tartuga :

Ühendus vallakeskusega: Sealsamas Gümnaasiumi juurde oleks vaja peatust

Vajalikud investeeringud (kuni 2015):