KAMBJA VALD

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2012 - 2024

2012

1

Sisukord

1. SISSEJUHATUS 4 2. SEADUSANDLIK BAAS ...... 5 2.1. Veemajandust puudutavad Euroopa Liidu direktiivid...... 5 2.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ...... 5 2.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ...... 6 2.4. Veeseadus ...... 6 2.5. Jäätmeseadus ...... 6 2.6. Keskkonnatasude seadus ...... 6 2.7. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a määrus nr 269) ...... 6 2.8. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid (Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrus nr 48) ...... 7 2.9. Vallavolikogu 11.05.2007 määrus nr 38 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri“ ...... 7 3. KAMBJA VALLA TAUSTINFORMATSIOON ...... 7 3.1. Asukoht ja elanikkond ...... 7 3.2. Looduslike tingimuste lühiiseloomustus ...... 8 3.3. Majandus ...... 9 3.4. Vee-ettevõtja, vee tarbimine...... 9 4. PLANEERINGUD ...... 9 4.1. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava ...... 10 4.2. Tartu maakonnaplaneering ...... 13 4.3. Kambja valla üldplaneering ja arengukava ...... 14 5. PÕHJAVESI JA SELLE KASUTAMINE ...... 14 5.1.Veevarustuses kasutatavad põhjaveekogumid ...... 14 5.2. Vee kvaliteet ühisveevärgis ...... 16 5.3. Vee erikasutusload ...... 17 5.4. Saastetasu ...... 18 6. KAMBJA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON ...... 18 6.1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine ...... 18 6.2. Olemasolev veevarustus ...... 19 6.3. Vee keemiline koostis ...... 19 6.4. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord ...... 19 6.5. Olemasolev kanalisatsioon ...... 19 6.6. Sademe- ja drenaaživete kogumis- ja puhastamise süsteemid, nende rajamise otstarbekus ..19 6.7. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord ...... 20 6.8. Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs ...... 20 6.9. Reoveepuhastite tehnoloogia ja tehniline seisukord ...... 20 7. VANA-KUUSTE ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON ...... 20 8. ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON TEISTES KÜLADES ...... 21 9. INVESTEERINGUPROGRAMM AASTATEKS 2012-2024 ...... 21 10. VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE HINNA KEHTESTAMINE ...... 24 11. KOKKUVÕTE ...... 28

2 LISAD ...... 29 Lisa 1 Kambja aleviku ja lähiümbruse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond ...... 30 Lisa 2 Vana-Kuuste ja lähiümbruse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond ...... 31 Lisa 3 küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond ...... 32 Lisa 4 Rebaseaia ühisveevärgipiirkond ...... 33 Lisa 5 külas asuvad ühisveevärgipiirkonnad ...... 34 Lisa 6 külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond ...... 35 Lisa 7 Pühi külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond ...... 36 Lisa 8 Kodijärve külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond Hoolekandeteenused AS Kodijärve HK ...... 37 Lisa 9 külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond Sihtasutus Aarike Hooldekeskus ...... 38

3

1. SISSEJUHATUS

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamine peab vastavalt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusele toimuma kohaliku omavalitsuse poolt vähemalt kaheteistkümneks aastaks kehtestatud ÜVK arendamise kavale. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. ÜVK arendamise kava kinnitamine on kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses.

Kambja valla kehtiv ÜVK arendamise kava on kinnitatud aastal 2008 (Kambja Vallavolikogu 27.03.2008 määrus nr 65). Käesolevasse ÜVK arendamise kavasse on sisse viidud aastatel 2008- 2011 toimunud arendused ja kava on täiendatud uute vajalike tegevustega.

Kambja valla ÜVK hõlmab ajaperioodi 2012 – 2024 ja on vallaelu arendamise üheks tegevusjuhendiks, selle keskmes on soov parandada vallaelanike ja vahetu elukeskkonna elukvaliteeti. Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud ja positiivselt mõjutama majanduslikku kasvu ja edukust ning ei tohi koormata omanikke asjatute tegevuskuludega. Samuti tuleb garanteerida, et loodud ÜVK süsteemid oleksid oma tehniliste lahenduste poolest töökindlad.

Investeeringute vajadus ÜVK seadmetesse (veepuhastid, pumplad, reoveepuhastid) ja torustikesse ületab kaugelt valla rahalised võimalused. Piiratud ressursside tõttu peab arvestama Eesti riigi, KIK ja Euroopa Liidu toega. Vastavad keskkonnafondid toetavad ainult tegevusi, mis on hästi läbi mõeldud, planeeritud, usaldusväärse ja reaalse eelarvega, sotsiaalselt vastutusrikkad ja keskkonda arvestavad. Planeeritavad eesmärgid peavad olema täidetavad. Rahastamise taotlemise aluseks ja eelduseks on olemasolev strateegilise arengu raamistik ehk arengukava.

Kambja valla ÜVK arendamise kava koostamisel on arvestatud, et see vastaks valla arengukavas, maakondlikus ja riiklikus arengukavas kirjeldatud eesmärkidele. Uue veeseaduse alusel ei korraldata Eestis veemajandust enam maakonna, vaid Eesti tasandil, mis moodustab ühe suure vesikonna, ning on omakorda jagatud üheksaks alamvesikonnaks. Iga alamvesikonna veemajanduse korraldamiseks koostatakse veemajanduskava. Tartumaa territooriumile jääb nendest alamvesikondadest kaks: Võrtsjärve ja Peipsi alamvesikond. Kambja vald jääb Peipsi alamvesikonda. Iga alamvesikonna kohta koostatavad veemajanduskavad sisaldavad abinõusid põhja- ja pinnavee heaperemehelikuks majandamiseks. Vesikondade majandamiskavad koostatakse lähtudes veekogude olukorrast, reostustaluvusest, tegelikest reostusallikatest ning kohapealsetest huvidest.

Kambja valla ÜVK arendamise kava koostamisel vaadeldakse detailsemalt Kambja aleviku, Vana-Kuuste, Rebase, Kammeri ja Pangodi küladega seonduvaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni probleeme. Teisi valla territooriumil paiknevaid külasid vaadeldakse üldiselt ja pakutakse välja neile sobiv ühtne arengukava mudel. Töö üks peamisi väljundeid on valla ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni süsteemide olukorra väljaselgitamine selle renoveerimiseks, edasiseks väljaarendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks, vajaliku investeeringuprogrammi koostamine koos tehnilis-majanduslike kaalutluste ja soovitava ajagraafikuga selle realiseerimiseks. Koos veevarustuse laiendamisega on kavandatud ka investeerimisprojektid kanalisatsioonisüsteemide samaaegseks väljaarendamiseks, et tekkiv reovesi keskkonda kahjustamata puhastusseadmeisse suunata. 4

2. SEADUSANDLIK BAAS

Kambja valla ÜVK arendamise kava koostamisel on arvestatud seda valdkonda puudutavate Euroopa Liidu direktiivide, Eesti Vabariigi seaduste, Vabariigi Valituse ja ministrite määrustega. Käesolev ÜVK arendamise kava on koostatud kooskõlas õigusaktidega, mis ketivad seisuga 01.01.2012.a.

2.1. Veemajandust puudutavad Euroopa Liidu direktiivid

NÕUKOGU DIREKTIIV 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta NÕUKOGU DIREKTIIV 98/83/EC, 13. november 1998, inimeste joogivee kvaliteedi kohta NÕUKOGU DIREKTIIV 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta NÕUKOGU DIREKTIIV 76/464/EMÜ, 4. mai 1976, teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta NÕUKOGU DIREKTIIV, 17. detsember 1979, põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest (80/68/EMÜ) NÕUKOGU DIREKTIIV 88/347/EMÜ, 16. juuni 1988, millega muudetakse II lisa direktiivis 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta NÕUKOGU DIREKTIIV 90/415/EMÜ, 27. juuli 1990, millega muudetakse II lisa direktiivis 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta NÕUKOGU DIREKTIIV 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest NÕUKOGU DIREKTIIV 80/778, 15. juuli 1980, inimese poolt tarbitava vee kvaliteedist EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS 2455/2001/EÜ, 20. november 2001, millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/60/EÜ 15.02.2006, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160 EMÜ EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/105/EÜ 16.12.2008, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/118/EÜ 12.12.2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest

2.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ( RT I 1993, 37, 558; viimane muudatus RT I, 18.03.2011, 1) Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas ja linnas sotsiaalabi ja - teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 5 2.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus RT I 1999, 25, 363, jõustunud 22. 03. 1999, viimane muudatus RT I 2010, 56, 363) Nimetatud seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamist. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse § 4 sätestab vajaduse koostada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mille alusel toimub kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamine, ning samas on nõuded, millele peab kava vastama.

2.4. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655, jõustunud 16.06.1994,viimane muudatus RT I, 08.07.2011, 4 ) Veeseaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjaveevõtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest.

2.5. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52, jõustunud 01.05.2004, viimane muudatus RT I, 09.11.2011, 1 ) Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.

2.6. Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512, jõustunud 1.01.2006, viimane muudatus RT I, 14.03.2011, 4) Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.

2.7. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a määrus nr 269)

Määrusega kehtestatakse reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Määruses sätestatakse reovekäitluse olulised mõisted: 1) Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

2) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. 3) Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. riumiks. Reovee kogumisalade moodustamine ja olemasolevate laiendamine peab olema üld- ja detailplaneeringus keskkonnakaitseliselt, tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud, arvestades tekkiva reostuskoormuse igakülgselt keskkonnamõju hindamist ja põhjavee kaitse nõudeid. 6 2.8. Kambja Vallavolikogu 11.05.2007 määrus nr 38 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri“ Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee ärajuhtimise ja puhastamise, samuti avalikelt teedelt ja väljakutelt sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise korraldamist ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kaudu. Määrus sätestab Kambja valla, vee-ettevõtja ning kliendi õigused ja kohustused, samuti ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise ning selle kasutamise nõuded ja korra Kambja valla territooriumil.

3. KAMBJA VALLA TAUSTINFORMATSIOON

3.1. Asukoht ja elanikkond Kambja vald asub Tartu maakonna lõuna osas. Oma 189 km2 pinnaga moodustab vald Tartumaast 6,4%. Kambja on olnud ajalooliselt Tartumaa lõunapoolse osa keskus ja Tartu linna väljund lõunasse ning on seda ka tänapäeval. Vallas on 30 küla ja Kambja alevik. Kambja vallas elab 2575 inimest (seisuga 01.12.2011), nendest ca 700 Kambja alevikus. Elanikest elab valla tõmbekeskustes (Kambja alevik, Vana-Kuuste ja Pangodi küla) 1080 inimest (42 %). Leibkondi on vallas 1021, neist lastega leibkondi 346 (34%) ja üksielavaid inimesi on 152. Valla elanike arv on viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud. Elanikkond vananeb aeglaselt, üle 65 aastaste elanike (419) osatähtsus kogu elanikkonnast on 16,5%, alla 18 aastaste (492) elanikkonna osatähtsus on viimaste aastate jooksul püsinud 19% ümber. Tööealisi (18- 65aastaseid) elab vallas 1624, mis moodustab 64% kogu valla elanikonnst. Kohaliku oma- valitsuse arengu seisukohast omab olulist rolli suuremate valla asulate asumine suhteliselt Tartu linna läheduses (Kambja ning Vana-Kuuste asuvad Tartust orienteeruvalt 16 km kaugusel). Tartu linn pakub kohalikele elanikele töö- ning haridustee jätkamise võimalust. Vallas pakutavate sotsiaalsete teenuste kättesaadavus ja kvaliteedi pidev paranemine tagavad elanikkonnale kõik vajalikud tingimused tänapäevasele elukeskonnale. See on ka üks põhjusi, mis mõnevõrra vähendab kohaliku elanikkonna liikumist suurematesse keskustesse ja toob juurde noori peresid Tartu linnast ning teistest piirkondatest. Lähtudes eeltoodust võib prognoosida Kambja valla elanike arvu pidevat kasvu.

Valla elanikest on viimasel paaril aastal saanud toimetulekutoetust keskmiselt 40 peret kuus (toimetulekutoetuse saajaid kokku 100 inimese piires), toimetulekutoetust saanud lastega perede arv on 20. Töötute arv suurenes hüppeliselt 2009. aastal (jaanuaris 44 inimeselt detsembris 122- ni), töötuse kõrgperiood oli 2010. a I kvartal (151 registreeritud töötut), pärast seda on töötute arv vähehaaval langenud (novembris 2011 oli 61 töötut). Valla elanike elatustase jääb alla Eesti keskmise. (vt tabel 1 ja tabel 2).

Tabel 1 Eesti keskmine kuutöötasu

Kogu Eesti Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot Vanuserühmad kokku 2003 407.31 2004 443.10 2005 501.77 2006 582.11 2007 704.75 2008 805.61 2009 770.58 2010 766.78

7 Tabel 2 Kambja valla keskmine kuutöötasu vanuserühmiti

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot Kambja vald Vanuserühmad Alla 25 25-49 50-62 63 ja kokku vanemad

2008 734.98 637.45 786.56 697.98 460.55 2009 696.83 518.90 748.66 669.03 428.21 2010 705.34 541.67 749.71 679.79 456.56 Märkus: Andmed on eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

Tabel 3 Kambja valla leibkonna aasta sissetulek

aasta 2007 2008 2009 Kokku 6 333.01 7 206.36 6 781.60 Märkus: Mõõtühik: eurot

Tabel 4 Kambja valla leibkonnaliikme kuu sissetulek aasta 2005 2006 2007 Netosissetulek kokku 222.12 277.56 337.82 Märkus: Mõõtühik: eurot Andmed on eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

Allikas: Statistikaamet

3.2. Looduslike tingimuste lühiiseloomustus Kambja valla territoorium jääb Kõrg-Eesti alale, mis vabanes mandrijääst varem kui Madal-Eesti piirkond. Maastikuliselt asub vald Otepää kõrgustikust ida pool. Iseloomulikud on vahelduvad mäed ja orud, milles asuvad järved või soostunud alad. Valla põhjaosa läbivad Tatra lammiorud. Absoluutkõrgused on vallas 45 ja 190 m vahel. Kõrgused ja maapinna liigendatus suureneb kirdest edelasse. Tasaseid alasid on vähe.

Pinnakatte valla territooriumil moodustavad mitmesuguse päritoluga setted. Lainjas - tasandikulise reljeefiga aladel on mulla lähtekivimiteks punakaspruun liivsavimoreen. Peeda jõe oruga piirnevatel künkliku reljeefiga aladel võib ühe pinnavormi piirides täheldada väga erineva tekke, vanuse ja mehhaanilise koostisega setteid. Nendel aladel (see on suurem osa valla territooriumist) on ka lähtekivimi iseloom ning koostis muutlik - alates jämedaveeriliselistest kruusadest kuni peeneteraliste liivadeni ja isegi savideni.

Kambja vald on järvederohke. Tänu künklikule reljeefile on küngastevahelistes nõgudes palju veesilmi. Mitmed neist kinni kasvanud ja nii on tekkinud soised alad. Järvedest suuremad ja seega majandusliku kasutamise võimalusega on Pangodi, Suur-Kodijärv, Väike-Kodijärv, Matsi, Suure-Kambja, Kambja, Küti, Savijärv, Pikkjärv ja teised. Vallas on ka mitmeid jõgesid. Suuremad neist on Porijõgi, Peeda jõgi, Tatra jõgi, Ida oja, Luhasoo oja. Eesti kõige ürgilmelisemate vooluveekogude hulka kuuluv Peeda jõgi (pikkus 19 km, valgala 100 km2) algab Pangodi järvest lõunas ja suubub Porijõkke selle vasakpoolse lisajõena. Jõgi on imetlusväärne kesk- ja alamjooksul, kus ta voolab looduslikus kivirohkes ning vahelduva põhjareljeefiga sängis. Jões leidub palju mahalangenud ja kobraste poolt langetatud puid.

Põhjavesi on Kambja vallas saastamata ning ei vaja eripuhastust. Kambja aleviku põhjavesi on reostuse eest nõrgalt kaitstud. Hajaasustuses on majapidamistes kasutusel šahtkaevud ja puurkaevud. Ühiskasutuses on majandite aegadel puuritud kaevud. Valla teeritooriumil on praegu ca 50 puurkaevu, millest on momendil kasutusel 40. Kambja alevikus on valminud kaasaegsel 8 tasemel veepuhastusjaam, mis tagab stabiilse surve ja kvaliteedi kogu aleviku veevarustussüsteemis. Arvestades karmistuvaid nõudeid joogiveele ja põllumajandustoodangule, ei ole lähitulevikus enam soovitav rajada uusi salvkaevusid, kuna esineb üha sagedamini perioode, kus salvkaevudes napib vett. See tingib suurte investeeringute vajaduse täiendavate puurkaevude ja veepuhastusjaamade ehitamiseks kvaliteetse vee saamiseks.

3.3. Majandus Vallas on seisuga 30.09 2011.a. registreeritud kokku 307 äriühingut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, suure osa kohalikust ettevõtlusest moodustavad talud. Vallas tegutsevad suuremad ettevõtted on gaasimüügiga tegelev AS Gaas (töötajaid 51), OÜ Sakkose. Viimaste aastate jooksul on kohalikud ettevõtted investeerinud valla territooriumil olevasse ettevõtlusse orienteeruvalt 150 tuhat eurot aastas ja lähiaastatel üsna suure tõenäosusega investeeringute mahud erasektori poolt oluliselt ei suurene.

Kambja valla eelarve mahuks oli 2011. aastal 2,47 milj eurot, 2010. aastal 2,34 milj eurot, seega eelarve aastane kasv 5,5 %. Kohalik omavalitsus näeb lähiaastatel nii eelarvemahu kui ka suuremate tuluallikate jätkuvat kasvu orienteeruvalt 5-10 % aastas. Valla võlakoormus on 01.12.2011.a. seisuga 26% (lubatud on maksimaalselt 60%). Kambja valla ÜVK arengukavaga planeeritud tegevuste elluviimiseks on valla territooriumil vajadus investeerida aastatel 2012- 2024 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja laiendamisse on 3768 tuh eurot, s.h Kambja valla eelarvelisi vahendeid 324 tuh eurot.

3.4. Vee-ettevõtja, vee tarbimine Vee-ettevõtjana tegutseb OÜ Cambi, kes tegeleb vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega Kambja aleviku, Vana-Kuuste ja Rebase küla elanikele. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks Kambja alevikus ja Vana-Kuuste külas vajaliku taristu on OÜ Cambi rentinud Emajõe Veevärgilt viieks aastaks. Rendileping sõlmitud 01.juuli 2011.a. Osaühing on 100% valla omandis. Suurima osa ettevõte käibest moodustab sooja tootmine ja müük ning muude kommunaalteenuste osutamine. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osatähtsus käibest on orienteeruvalt 15 %. Ettevõte majandustegevus on jätkusuutlik. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid on eelpool nimetatud piirkondadele kehtestatud Kambja Vallavolikogu 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 6. Ettevõttes on olemas toimiv sisestruktuur, mis loob eeldused veeettevõte poolt vajalikul tasemel vastava teenuse osutamiseks.

Keskmiselt tarbis pere liige veeettevõte teenindavas ÜVK piirkonnas 33,5 m3 vett aastas, kokku koos asutustega oli veetarbimine 2010. a 33 tuhat m3, olles viimaste aastate jooksul püsinud suhteliselt stabiilsel tasemel. Hinnanguliselt vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimine elaniku kohta püsib ligilähedaselt samal tasemel. See võib olla tingitud ÜVK piirkondades vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna tõusust ning inimeste teadlikust suhtumisest veesse kui loodusressurssi.

Valla ettevõtete ja asutuste poolne vee tarbimine on kõikunud viimaste aastate jooksul 8000 kuni 9000 m3 vahel. Eeldada võib, et asutuste vee tarbimine lähiaastatel jääb praegusele tasemele.

4. PLANEERINGUD Kambja valla ÜVK arendamise kava kui valdkondlik arengukava on tihedalt seotud Peipsi alamvesikanna veemajanduskavaga, Tartu maakonnaplaneeringu, Kambja valla arengukava ja üldplaneeringuga.

9 4.1. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava Veeseaduse kohaselt planeeritakse veekaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel.

Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab kas osaliselt või tervikuna 9 linna ja 64 valda üheksas maakonnas ( Tabel 5). Tabel 5 Peipsi alamvesikonna haldusüksused Maakond Peipsi veemajanduspiirkonda jäävad omavalitsused Ida-Virumaa Terviklikult Lohusuu vald, suur osa Avinurme ja väike osa Tudulinna vallast. Lääne-Virumaa Tervikuna kuulub Rakke vald ja Tamsalu linn, osaliselt Tamsalu, Väike- Maarja ja Laekvere vallad Järvamaa Enamik Koeru vallast, Koigi valla idapoolne osa ning Järva-Jaani valla kagunurk Jõgevamaa Tervikuna kuuluvad Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Saare, Tabivere ja Torma vallad, Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa linnad Välja jääb Põltsamaa valla äärmine lääneserv Tartumaa Alatskivi, Haaslava, Kambja, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallad ning Elva, Kallaste ja Tartu linnad. Välja jääb enamik Rannu ja Rõngu vallast ning Konguta valla lääneosa. Põlvamaa Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska vallad ning Põlva linn Valgamaa Enamik Palupera vallast ja Otepää valla põhjaosa Võrumaa Meremäe, Lasva ja Võru vallad ning Võru linn, enamus Vastseliina vallast, Haanja ja Sõmerpalu valdade põhjaosa ning Urvaste ja Rõuge valdade kirde- osad Viljandimaa Ligi pool Kolga-Jaani vallast

2000. a rahvaloenduse alusel elas Peipsi alamvesikonnas alaliselt ca 250 000-270 000 inimest (allikas www.stat.ee, 17.10.2005).

Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab väga eriilmelisi maastikke. Põhjast lõunasse liikudes esinevad järgmised maastikurajoonid: Pandivere kõrgustik, Alutaguse, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Võrtsjärve madalik, Kagu-Eesti lavamaa, Peipsi-äärne madalik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustiku põhjanõlv, Hargla nõgu ja Võru orund, Palumaa ja Haanja kõrgustik. Seega esineb piirkonnas nii tasaseid madalikke, ulatuslikke soid ja rabasid, paeplatoosid ja karstialasid, lainjaid moreentasandikke, voorestikke koos nende vahel paiknevate järvede ja soodega ning kõrgustikel paiknevaid järvederohkeid künklikke moreenmaastikke.

Olulisimaks veekogude kasutuse valdkonnaks piirkonnas peetakse puhkemajandust ja turismi, mis hõlmavad suplust, liikumist veesõidukitel, harrastuskalapüüki jm. Eeskätt on siin olulised suured jõed ja Peipsi järv. Kasvab huvi jõgede energia kasutamiseks. Väikese tootlikkuse ja negatiivse mõju tõttu kalastikule on hüdroenergia kasutamine piiratud.

Peamine joogiveeallikas on põhjavesi. Pinnavett alamvesikonnas joogiveeks ei kasutata. Ühtekokku jääb Peipsi alamvesikonda üle saja erinevas seisukorras paisjärve ja veehoidla. Enamus neist on väikesed ja omavad lokaalset tähtsust puhkealana, maastiku ilmestamisena, niisutusvee allikana, kalakasvatuseks ja energia saamiseks. Vooluveekogudel paiknevad paisjärved moodustavad sageli kaskaade ja on muutnud vooluveekogu ilmet sedavõrd, et 10 vooluveekogu või selle lõiku tuleb käsitleda tugevasti muudetud veekoguna. Peipsi alamvesikonna peamised jõed ja nende seisund on toodud tabelis 6. Tabel 6 Peipsi alamvesikonna jõgede seisund Jõgi Pik Valgal Keemiline Ökoloogiline Keskmise või kus a seisund seisund mitterahuldava km km2 Algus/Suue Algus/ Suue seisundi põhjus 1 Võhandu 162 1420 P, paisud 2 Põltsamaa 135 1310 paisud 3 Pedja jõgi 122 2710 paisud 4 Piusa jõgi 109 796 P, 5 Emajõgi 100 9960 6 Ahja 95 1070 P, paisud 7 Elva 72 456 paisud 8 Amme 59 501 9 Kullavere 53 627 N, paisud 10 Avijõgi 48 393 11 Kääpa jõgi 46 366 12 Lutsu 45 226 P 13 Preedi 41 290 14 Orajõgi 39 176 P, BHT, paisud 15 Kaave 38 138 P, 16 Porijõgi 38 298 paisud 17 Laeva 37 163 18 Leevi 37 163 paisud 19 Mustvee jõgi 36 180 20 Pikknurme 35 172 21 Umbusi 34 159 22 Kargaja jõgi 31 190 23 Onga jõgi 30 109 24 Mädajõgi 27 246 25 Kalli jõgi 26 105 26 Piilsi jõgi 24 103 27 Ilmatsalu 23 116 P,N, BHT 28 Luutsna 22 125 29 Peeda 19 100 30 Nõmme 14 149 31 Koosa jõgi 11 205 32 Vahujõgi 6 115 Hea seisund P – ülemäärane fosforisisaldus Keskmine seisund N – ülemäärane lämmastikusisaldus Mitterahuldav seisund NH4 – ülemäärane ammooniumlämmastiku sisaldus Tugevasti muudetud veekogu BHT – ülemäärane orgaanilise aine sisaldus O2 – hapnikusisaldus on madal

Peipsi piirkonnas on kokku 237 väikejõge, oja, kraavi ning peakraavi. 14 kraavi on hinnatud tehisveekoguks ja 126 jõge, oja ja peakraavi tugevasti muudetud veekogumiks. Heas ökoloogilises seisundis peaks olema ca 100 väikejõge, millest osa võib olla koprapaisudest rikutud ja seetõttu on tegelikult heas ökoloogilises seisundis väikejõgede arv väiksem. Kobraste arvukuse reguleerimine ja koprapaisude kaardistamine on väikejõgede seisundi hindamisel ja selle parandamisel tulevikus kindlasti vajalik.

11

Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 423-L 2. juulist 2003. aastal. Loetelu järgi on Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Lääne- Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal ja Võrumaal riigi poolt korrashoitavaid ühiseesvoole kokku 1931 kilomeetrit. Hinnatud väikejärvedest on 6 % väga heas, 46 % heas, 43 % keskmises ja 5 % mitterahuldavas kvaliteediklassis (Tabel 7 )

Tabel 7 Peipsi alamvesikonna Tartumaa peamised järved ja nende seisund Pind- Keskmise või Järve ala mitterahuldava kood Järve nimi (ha) Vald Tüüp Seisund seisundi põhjus 205870 Kokora 23,00 Alatskivi 3 keskmine Reostus lautadest (ja haju- Mustjärv reostus) 205880 Kuningvere 24,12 Alatskivi 3 hea 206520 Soitsjärv 194,44 Tartu 2 keskmine Veetaseme alandamine 206530 Saadjärv 698,07 Tartu 3 väga hea 206560 Lahepera 99,15 Alatskivi 2 keskmine Punktreostus, veetaseme alandamine 207550 Koosa 285,82 Vara 2 määramata 208410 Keeri 127,36 Puhja 2 keskmine Varasem Elva linna reovesi 208430 Karijärv 77,28 Konguta 3 hea 208470 Agali 12,07 Mäksa 3 hea 208540 Kalli 196,68 Võnnu 2 hea 208550 Leegu 84,85 Võnnu 2 väga hea 208580 Lääniste 33,49 Võnnu 4 määramata Ahijärv 209240 Viisjaagu 22,30 Konguta 1 väga hea 209320 Verevi 11,30 Elva 3 keskmine Varasem Elva linna reovesi 209330 Arbijärv 5,67 Elva 1 mitterahuldav Varasem Elva linna reovesi 209511 Mehikoorma 11,92 Meeksi 2 määramata Umbjärv 210060 Pangodi 88,81 Kambja 3 keskmine Vajab uurimist (hajureostus) 210090 Kodijärv e. 14,99 Kambja 2 keskmine Reostus vanadekodust Kivijärv

Kambja valda jäävate uuritud väikejärvede seisund: Pangodi järve seisundi tase keskmine, vaja täiendavalt uurida; Kodijärve e. Kivijärve tase keskmine, vaja täiendavalt uurida.

Peipsi alamvesikonna veemajanduskavas on välja töötatud meetmete kava, millest on lähtutud ka Kambja valla ÜVK arendamise kava koostamisel. Meetmekava koostamise eesmärgiks oli leida kõige kuluefektiivsemad lahendused veemajanduse kaitseks ning heaperemehelikuks kasutamiseks. Meetmekava koostamisel määratleti meetmete eelistuskriteeriumid: 1. ennetav – tegevus, millega ennetatakse/välditakse keskkonnakahjustuste ja saaste teket; 2. puhastav – vältimatu või juba tekitatud keskkonnasaaste vähendamine, puhastamine, mille tulemusel väheneb või leevendub reostamise/saastamise maht või mõju keskkonnale (nt. Reoveepuhasti rajamine); 3. taastav – minevikus tekitatud saaste või kahjustuste likvideerimine või selle keskkonnale põhjustatud mõju leevendamine (suletava prügila rekultiveerimine); 12 4. seire – keskkonnaseisundi mõõtmise ja kaardistamisega seotud tegevused; 5. regulatiivne – õigusakt või muul moel keskkonda korraldav tegevus.

Peipsi alamvesikonna veemajanduskava näeb ette joogiveevarustuse eesmärkidena: 1) Tagada kõigile tiheasustusalade elanikele võimalus ühisveevärgiga liitumiseks. 2) Kaugemas perspektiivis (2013) peab ühisveevarustuse (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, olema tehnilistele normidele vastav. 3) Väiksemate külade ja hajaasustuse osas tuleb aastaks (2014) korrastada veevarustus vähemalt rahuldavale tasemele: tagatud peab olema joogiveevarustus tervisele ohutu joogiveega, seda ka ohtlike ainetega reostunud aladel ja piirkondades ja perioodiliselt kuivavate kaevudega majapidamistes.

Reovee nõuetekohasel koguminsel ja puhastamisel nähakse ette aastaks 2014 tagada:  kõigile tiheasustusalade (reoveekogumisalade) elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga;  kõige halvemas seisus olevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide (torustikud, pumbajaamad, puhastid) nõuetele vastavusse viimine;  veekogudesse või pinnasesse juhitava heitvee nõuetekohane puhastamine. Piirkondades, kus vee hea seisundi saavutamiseks ei piisa eeltoodud eesmärkide täitmisest tuleb tagada:  hajaasustuse kanalisatsioonilahenduste veekogude keskkonnaseisundist lähtuv puhastusefekt;  minimaalsete keskkonnanõuetega võrreldes täiendav fosforiärastus heitveest;  vanade biotiikide ja heitveest pärineva fosforirikka mudaga reostunud alade puhastamine. Neid eesmärke on peetud silmas ka Kambja valla ÜVK arendamise kava koostamisel.

4.2. Tartu maakonnaplaneering Tartumaa prognoositud ekspluatatsioonilised põhjaveevarud on 209,4 tuhat m3/ööpäevas. Kinnitatud põhjavee tarbevaru on ainult Tartu linnal - 69 tuhat m3/ööpäevas. Prognoositud varudest kasutatakse käesoleval ajal 13%.

Põhjavett võetakse kvarternaari, devoni, devon-siluri ja ordoviitsium-kambriumi veekihist. Kuigi põhjaveevarud on suured, ei saa mõnedes piirkondades vett kasutada joogiks. Kõige rohkem on inimtegevusest mõjutatud kvarternaari veekiht ning seetõttu on maakonna enamuse salvkaevude ja mõnede puurkaevude vesi reostunud nii mikroobiliselt kui keemiliselt ning ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele. Sügavamate veekihtide vee kvaliteet sõltub kivimite looduslikest omadustest ning kohati on joogivees lubatust rohkem fluoriide, kloriide ja rauaühendeid.

Viimastel aastatel on Tartumaa omavalitsustes viidud läbi väga ulatuslikud vee- ja kanalisatsioonitorustike renonstrueerimise tööd, mille tulemusena on olusliselt paranenud tarbijateni jõudva joogivee kvaliteet ja reoveepustisse jõudva reovee hulk.

Põhjavee kasutamise tingimused: 1) Üld-ja detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada olemasolevate veehaarete võimsustega (mitte rajada uusi puurkaeve kui on olemas kvaliteetse põhjaveega puurkaevud) ja lähtuda piirkonna põhjavee varudest, samuti põhjavee kaitstusest. 2) Veekasutajatel rakendada parimat võimalikku tehnikat, mis tagaks vee kokkuhoiu ja viiks miinimumini põhjavee reostumise. Aastaks 2015 vähendada veevarustussüsteemide lekkeid 50% 13 võrra. Arengukavade koostamisel näha ette vahendid veetorustike uuendamiseks ja ehitamiseks.

Heitvee ärajuhtimine kõigist suurematest asulatest toimub läbi puhastusseadmete ja biotiikide. Heitvee puhastamine toimub mehhaaniliselt ja bioloogiliselt. Enamik maakonna väikepuhastitest, mis on ehitatud 80-ndatel aastatel, on vananenud ja vajavad kas rekonstrueerimist või väljavahetamist. Samuti vajavad uuendamist kanalisatsioonivõrgud. Olulisemad probleemid: - olemasolevate puhastite amortiseerumine, - puhastamata või ebapiisavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse, - kanalisatsioonitorustike halb seisukord asulates.

Visioon 2015: - heitveepuhastid töötavad efektiivselt, - asulates on korralikult funktsioneerivad kanalisatsioonisüsteemid, - nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnasõbralikult ning kehtivate seaduste järgi.

Üldised eesmärgid: - elanikele inimsõbraliku elukeskkonna loomine, ökoloogilise elukvaliteedi tagamine, - teise ja kolmanda tasandi keskuste kanalisatsioonivõrgu kanaliseerimine.

Lähemad eesmärgid: - kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimine, - puhastusseadmete rajamisel kasutatakse keskkonnahoidlikku tehnoloogiat, - loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab normidele.

4.3. Kambja valla üldplaneering ja arengukava

ÜVK arendamise kava koostamisel on jälgitud Kambja valla üldplaneeringu ja arengukavade suundumusi.Viimastel aastatel on rekonstrueeritud ja rajatud uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Järgnevete aastatel peab see tegevus jätkuma nii rekonstrueerimise kui ka laiendamise osas. Külades on probleemiks salvkaevude kuivaksjäämine. Kambja vald on aktiivselt osalenud hajaasustuse veeprogrammis, mille raames on paljudel peredel aidatud rajada puur- ja salvkaeve, samuti vajadusel veetorustikke. Uute kaevude rajamisel on paigaldatud vastavalt vajadusele veefiltrid. Endistes suvilakooperatiivides puuduvad nõuetekohased reovee- puhastussüsteemid ja veevarustus, seetõttu tuleb lähiaastatel suuremat tähelepanu pöörata nende väljaehitamisele.

5. PÕHJAVESI JA SELLE KASUTAMINE

5.1.Veevarustuses kasutatavad põhjaveekogumid Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjaveekogumid. Veekogumid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest.

Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Kambja vallas kasutatakse peamiselt Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega.

14 Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning -läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekogumi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud.

Kambja vallas on Keskonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni andmetel 77 tarbevee ja uuringu puurkaevu, mis on rajatud aastatel 1952 – 2011. Peamiselt avavad puurkaevud Kesk-Devoni veekogumi.

Tabel 8 Kambja valla puurkaevud ja asukohad

Registrikood Asukoht PRK0006895 Tartumaa, Kambja vald, Tatra küla PRK0006896 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0006897 Tartumaa, Kambja vald, Pühi küla PRK0006898 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0006899 Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla PRK0006900 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006901 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0006902 Tartumaa, Kambja vald, Kodijärve küla PRK0006903 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006904 Tartumaa, Kambja vald, Virulase küla PRK0006906 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006920 Tartumaa, Kambja vald, Virulase küla PRK0006921 Tartumaa, Kambja vald, Pangodi küla PRK0006925 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0006926 Tartumaa, Kambja vald, Palumäe küla PRK0006929 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006930 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0006931 Tartumaa, Kambja vald, Kammeri küla PRK0006934 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006936 Tartumaa, Kambja vald, Pulli küla PRK0006937 Tartumaa, Kambja vald, Pangodi küla PRK0006986 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0006989 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0006990 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0006991 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0006992 Tartumaa, Kambja vald, Rebase küla PRK0006993 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0006994 Tartumaa, Kambja vald, Kõrkküla küla PRK0007005 Tartumaa, Kambja vald, Lalli küla PRK0007011 Tartumaa, Kambja vald, Rebase küla PRK0007017 Tartumaa, Kambja vald, Lalli küla PRK0007021 Tartumaa, Kambja vald, Sirvaku küla PRK0007022 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0007023 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0007025 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0007026 Tartumaa, Kambja vald, küla 15 PRK0007027 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0007030 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0007031 Tartumaa, Kambja vald, Kammeri küla PRK0007204 Tartumaa, Kambja vald, Pühi küla PRK0007439 Tartumaa, Kambja vald, Sipe küla PRK0007441 Tartumaa, Kambja vald, Aakaru küla PRK0007537 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0007538 Tartumaa, Kambja vald, Vana-Kuuste küla PRK0007545 Tartumaa, Kambja vald, Oomiste küla PRK0007884 Tartumaa, Kambja vald, Tatra küla PRK0008088 Tartumaa, Kambja vald, Paali küla PRK0008113 Tartumaa, Kambja vald, Suure-Kambja küla PRK0008819 Tartumaa, Kambja vald, Kodijärve küla PRK0008821 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0008822 Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla PRK0014542 Tartumaa, Kambja vald, Pühi küla PRK0015001 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0016084 Tartumaa, Kambja vald, Sulu küla PRK0016140 Tartumaa, Kambja vald, Suure-Kambja küla PRK0018156 Tartumaa, Kambja vald, Sirvaku küla PRK0019022 Tartumaa, Kambja vald, Kaatsi küla PRK0019450 Tartumaa, Kambja vald, Madise küla PRK0019462 Tartumaa, Kambja vald, Lalli küla PRK0019741 Tartumaa, Kambja vald, Kodijärve küla PRK0020197 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0020317 Tartumaa, Kambja vald, Kodijärve küla PRK0020389 Tartumaa, Kambja vald, Pangodi küla PRK0021249 Tartumaa, Kambja vald, Ivaste küla PRK0021927 Tartumaa, Kambja vald, Pulli küla PRK0021986 Tartumaa, Kambja vald, Kambja alevik PRK0022056 Tartumaa, Kambja vald, Pulli küla PRK0023527 Tartumaa, Kambja vald, Visnapuu küla PRK0024295 Tartumaa, Kambja vald, Sirvaku küla PRK0024298 Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla PRK0024666 Tartumaa, Kambja vald, küla PRK0025751 Tartumaa, Kambja vald, Aakaru küla PRK0025774 Tartumaa, Kambja vald, Sulu küla PRK0026299 Tartumaa, Kambja vald, Kullaga küla PRK0026492 Tartumaa, Kambja vald, Kaatsi küla PRK0026493 Tartumaa, Kambja vald, Raanitsa küla PRK0050614 Tartumaa, Kambja vald, Sulu küla

5.2. Vee kvaliteet ühisveevärgis Kambja vallas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi, vastab üldiselt Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele. Raua ja väävelvesiniku

16 sisaldused on tihti kehtestatud piirväärtustest suuremad. (nõuetekohane rauasisaldus joogivees ei tohi ületada 0,2 mg/l). Savika ja valdavalt paksu pinnakatte tõttu vaesestub infiltreeruv vesi suuremas osas pinnasest ja sademetest pärit hapnikust, mis põhjustab ülemineku oksüdeerivatest tingimustest redutseerivatesse. Seega viitavad Fe2+, väävelvesiniku ja NH4+ kõrgendatud sisaldused põhjavees redutseerivatele tingimustele, mis omakorda muudavad vee organoleptiliste omaduste poolest halvaks. Teisalt võib Fe2+, väävelvesiniku ja lämmastikühendite kõrgendatud sisalduste põhjuseks olla ka veevarustussüsteemide halb sanitaartehniline seisund: tehniliselt mittekorras puurkaevud, amortiseerunud veetorustikud, millede hermeetilisus on küsitav, ning pesemata hüdrofoorid. Väikese veekasutuse tõttu jääb vesi torustikku seisma, kahjustades süsteemi ennast. Joogivee kõrge rauasisaldus ongi peamiseks Kambja valla elanikke häirivaks teguriks, põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti nõudel. Vee käitleja peab tagama nõuetele vastava vee kvaliteedi ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Veevõrgus toimub reeglina veekvaliteedi halvenemine ning rauaühendite sisalduse tõus. Uute joogivee kvaliteedi nõuete täitmiseks üldraua, sulfaatide, kloriidide sisalduse, agressiivsuse, elektrijuhtivuse ja pH osas oli Eestil ajapikendus aastani 2010 (asulad elanike arvuga 2000 ja rohkem) ning on aastani 2013 (asulad elanike arvuga alla 2000). Seega on rauaärastuse juurutamine kahtlemata üks prioriteetsemaid ülesandeid valla ühisveevärgisüsteemide arendamisel juba praegu. Lisaks aitavad rauaärastusfiltrid tõsta vee pH-d ja sellega parandada nii happe-leelistasakaalu kui elimineerida või vähendada agressiivse süsihappegaasi sisaldust vees. Viimatinimetatud omadus väldib torustike edasist kahjustumist ning tagab vee kvaliteedi säilimise nõuetekohasena kuni tarbijani.

5.3. Vee erikasutusload Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutuseks vajaliku alalise või ajutise loa taotlemise, andmise, tühistamise kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega.

Vee erikasutusluba peab olema, kui: - pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30m3/ööpäevas; - võetakse põhjavett (puurkaevust) rohkem kui 5m3/ ööpäevas; - võetakse mineraalvett; - juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette; - toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine; - toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine; - veekogusse uputatakse tahkeid aineid; - toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; - vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; - kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse;

Isikliku majapidamise heitvee või vähem kui viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele. Veekogu erikasutus on tasuline,vee erikasutusõiguse tasu makstakse keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.

17

Tabel 9 Kambja vallas ettevõtetele väljastatud (veevõtt/veeheide) erikasutusload

Kehtivuse Kehtivuse Liik KLIS nr algus lõpp Dokumendi omanik Vee erikasutusluba L.VV.TM- (veevõtt/veeheide) 165323 4.12.2007 3.12.2012 OÜ Cambi 10240934 Vee erikasutusluba L.VV/ (veevõtt/veeheide) 317710 14.10.2009 13.10.2014 AS Reola Gaas 10015238 Vee erikasutusluba L.VV.TM- AS Hoolekandeteenused Kodijärve (veevõtt/veeheide) 197537 13.10.2008 21.10.2013 Hooldekodu, 10399457 Vee erikasutusluba L.VV.TM- (veevõtt/veeheide) 201506 26.11.2008 25.11.2013 Eesti Leivalinnase OÜ 10062373 Vee erikasutusluba L.VV/ (veevõtt/veeheide) 319082 16.07.2010 15.07.2015 Riigi Kinnisvara AS Kammeri kool

Loa väljastamisega seotud materjalidega saab tutvuda Keskonnaameti Jõgeva-Tartu regioonis, Aleksandri tn 14 Tartu või Keskkonnaministeeriumi ITK koduleheküljel

5.4. Saastetasu Keskkonnatasude seadus sätestab muuhulgas tasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse ja jäätmete kõrvaldamisel ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Saastetasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata.

6. KAMBJA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON

Kambja alevikus elab ca 700 inimest, neist korruselamutes 480 inimest (01.01.2008.a.) Korruselamud paiknevad ühes omaette grupis aleviku kaguservas. Täiendavate korruselamute ehitust ei ole planeeritud, küll aga on ette näha ühepereelamute ja ridaelamute lisandumist aleviku piiridesse.

6.1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine Kambja aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonna kaart on käesoleva kava Lisas 1. Alevikus on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga varustatud korterelamud, ühiskondlikud hooned, ettevõtted ja paljud ühepereelamud. Aleviku keskmine veetarve on 57 m3/ööpäevas (2010.a). Kui varasematel aastatel toimus elanikkonna poolt pidev veetarbimise suurenemine, siis seoses suuremahulise vee- ja kanalisatsiooni rajatiste rekonstrueerimissega, mis on oluliselt tõstnud osutatava teenuse hinda, on toimunud oluline vee tarbimise vähenemine. Puurkaevud on piisava tootlikkusega ning tagavad vajaliku vee ka aleviku arenedes vähemalt kuni 1000 inimekvivalendini. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust kasutab täna ca 80 % aleviku elanikest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonita on Võru mnt majad 14 -18, osaliselt Oru tn, Vaarika tn, Ülase tn. Vaarika tn ja selle lähiümbruse elamute varustamiseks nõuetele vastava joogiveega on vajalik rajada uut veetorustiku 1215 m. 18

Veevarustus ühisest veevõrgust ja kanalisatsioon puudub Oru, Vaarika ja Ülase tänavas, lisaks puudub kanalisatsioon Mäe tänaval. Osa eelpool nimetatud tänavatl asuvate majade reoveest kogutakse kogumiskaevudesse, osa juhitakse aga puhastamata kujul imbkaevudesse. Kogumiskaevude reovesi veetakse Kambja aleviku ühiskanalisatsiooni (purgimissõlm puudub). Ühisveevärgita ühepereelamutel on veevõtuks madalad salvkaevud, mis kohati võivad olla mõjutatud samal krundil paiknevast reovee kogumiskaevust. Salvkaevud ei ole sademetevaesel perioodil piisava tootlikkusega, jäädes kuivaks.

6.2. Olemasolev veevarustus Põhjavee võtmiseks on alevikus kolm puurkaevu. Kaks kaevu on omavahel ühises süsteemis. Kesk tn10a asuva rekonstrueerimata kaevu vesi pumbatakse 2000. a valminud 2-astmelisse veetöötlusjaama (Puiestee tn 5), kus paikneb teine puurkaev ja rauaeraldusfilter. Kolmas puurkaev (Võru mnt 4b) ei tööta käesoleval momendil ühtsesse süsteemi, kuna täna puudub selleks otsene vajadus (on reservis, rekonstrueerimata). Kambja alevikus on veevarustustorustike pikkus 3868 m, keskmine veekadu on 3-5%. Aastatel 2009 - 2011 on rajatud uut veetorustiku 860 m ja rekonstrueeritud torustikke 1248 m. Tulekustutustöödeks vajalik vesi saadakse alevikus paiknevast Kambja järvest. Alevikus paiknevad ettevõtted kasutavad ühisveevärgist vett ainult olmevajadusteks.

6.3. Vee keemiline koostis Kambja valla territooriumil s.h. Kambja alevikus olevatest puurkaevudest saadav põhjavesi sisaldab rauaioone (>1,5 mg/l) ja mõningal määral väävelvesiniku. Ülejäänud analüüsitud näitajate poolest vastab põhjavesi normidele. Fluoriidide sisaldust määratud ei ole.

6.4. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord Kambja aleviku veevarustussüsteem on rajatud mitmes etapis, eri aegadel. Esimene puurkaev ja veevarustuse välisvõrk rajati 1960-ndail aastail, kui valmisid esimesed korrusrelamud. Edasi on süsteemi laiendatud vastavalt vajadusele: kui uus maja valmis sai, laiendati selleni ka torustikud. Torustiku materjalina on kasutatud põhiliselt malmmuhvtorusid, mõnes lõigus ka terastorusid. Alevikus on käesoleval ajal 3868 m veetorustikke. Torustike seisukord on tänu viimaste aastate investeeringutele oluliselt paranenud. On rajatud ringmagistraalveetorustik, mis oluliselt aitab kaasa veevarustuse töökindluse teenuse osutamise kvaliteedi paranemisele. Veel vajab rekonstrueerimist 1655 m veetorustiku ja kaks puurkaevu.

6.5. Olemasolev kanalisatsioon Kambja aleviku kanalisatsiooni välisvõrk koosneb isevoolsest torustikust. Aleviku reoveed kogutakse kokku 4857 m pikkuse kanalisatsioonitorustikuga. Alevikus on ühtne kanalisatsioonisüsteemi ja üks reoveepuhasti. 2003. aastal rajati olemasoleva reoveepuhasti BIO- 100 asemele eksperimentaalne pinnasfilterpuhasti(energiavõsa) pindalaga 16,5 ha ning kaks biotiiki pindalaga 7500 m2. Purgimiskoht puudub, lähim ametlik purgimisvõimalus on Tartu linnas. Arvestades asulas ja asula lähiümbruses paiknevate kogumiskaevude rohkust on vajalik alevikku vastava võimaluse rajamine.

6.6. Sademe- ja drenaaživete kogumis- ja puhastamise süsteemid, nende rajamise otstarbekus Kambja alevikus puudub lahkvoolne kanalisatsioon. Arvestades asula hoonestuse hajusust, kõvakattega tänavate suhtelist vähesust ja suurt haljastupindade osatähtsust, ei ole põhjendatud asulasse eraldiseisvate sade- ja drenaaživete kogumissüsteemide rajamine.

19 6.7. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord Aastatel 2009 ja 2010 ehitati ja rekonstrueeriti 3247 m kanalisatsioontorustike. Lähiaastatel on valik veel rekonstrueerida 1620 m amortiseerunud torustiku, mis on keraamilistest ja asbesttsementtorudest. Aastakümneid tagasi rajatud kanalisatsioonitorustikud ei ole korralikult tihendatud ja infiltratsioon mõlemas suunas on suur. Keraamilised torud on läbimõõduga 150…200 mm ja asbesttsementtorude läbimõõt on 100…150 mm. 6.8. Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs Kambja alevikus tekib põhiline osa asula reoveest elamutes. Peale elamute on aleviku kanalisatsioonisüsteemi ühendatud põhikool, lasteaed, perearstikeskus, apteek ja mõned ettevõtted . Aleviku praegune olmereovee vooluhulk on 78 m3/ööpäevas ja reostuskoormus on 34 kg BHT7/ööpäevas, 565 ie-d

6.9. Reoveepuhastite tehnoloogia ja tehniline seisukord Kambja alevikus on perspektiivis aastal 2020 ühiskanalisatsiooniga ühinenud orienteeruvalt 625 inimest ning elanike, asutuste ning ettevõtete poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas 80,8 m3. Lisaks toimub reoveepuhastile ka kogumiskaevude sisu purgimine. Kambja aleviku reoveepuhasti arvestuslik perspektiivne ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 41,8 kg BHT7/d ehk ca 696 ie-d.

Kambja aleviku reovee puhastamine toimub 2003. aastal ehitatud eksperimentaalse märgala- puhastiga, mis koosneb pumplast, võrest, biotiikidest ning niisutussüsteemidega kaetud pajuväljadest. Biotiikide pind on 7250 m2. Olemasolev puhasti lahendus ei suuda aeg-ajalt tagada nõuetele vastavat heitvee puhastuse kvaliteeti.

Vajalik on olemasoleva reoveepuhastuse lahenduse asemele uue aktiivmuda- ja/või biokile- tehnoloogial põhineva reoveepuhasti rajamine, mis koosneb reovee mehaanilisest eelpuhastusest ning bioloogilis-keemilisest põhipuhastusest. Puhasti rekonstrueerimise käigus rajatakse reoveepuhasti territooriumile uus ühtlustusmahutiga varustatud purgla. Asulast tuleva reovee suunamiseks puhastusprotsessi paigaldatakse reoveepuhasti juurde ka reoveepumpla. Puhasti rekonstrueerimise käigus rajatakse uus kergkonstruktsiooniga soojustatud tehnohoone. Reovee mehaaniline eelpuhastus viiakse läbi tehnohoones, kuhu paigaldatakse automaatvõre koos võreprahi pressi ja konteineriga. Aeratsioonisüsteemis kasutatakse õhu viimiseks reovette EPDM difuusoreid. Rekonstrueeritav reoveepuhasti hakkab paiknema likvideeritava settetiigi kohal. Rekonstrueeritava reoveepuhastini rajatakse korralik juurdepääsutee ning puhasti territooriumil olevad amortiseerunud torustikud ja kanalisatsioonikaevud asendatakse uutega. Olemasoleva reoveepuhasti biotiikide otstarve selgitatakse reoveepuhasti projekteerimise käigus.

Reoveepuhastusprotsessis tekkiva tihendatud liigmuda kogutakse tihendatud sette mahutisse ja selle tahendamine viiakse läbi lähipiirkonnas oleva suurema asula reoveepuhasti juures oleva tahendusseadme abil. Hinnanguliselt on aktiivmudaprotsessis tekkiva tihendatud sette kogus ligikaudu 280 m3/a (kuivaine sisaldusega 4-5 %).

7. VANA-KUUSTE ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON

Vana-Kuuste külas elab ca 260 inimest, neist ligi pool korruselamutes, ülejäänud elavad taludes ja ühepereelamutes. Korruselamud paiknevad omaette grupina. Võib arvata, et lähiaastatel hakkab ka selles piirkonnas elavnema väikeelamuehitus. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust kasutab täna 190 inimest, lisaks neile veel Kuuste Kool, Tartu Tarbijate Ühistu Rebase kauplus. Vana-Kuuste ja lähiümbruse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkonna kaart on toodud Lisas 2. 20

Vana-Kuuste külas on kaks eraldi asuvat puurkaevu. 2010. aastal üks puurkaevudest rekonstrueeriti, mille käigus paigaldati ka vajalikud veetöötlemisseadmed, et tarbijateni jõudev vesi vastaks kehtestatud normidele. Aasta orienteeruv veetarve on ca 9000 m

Kanaliseeritav vesi suunatakse biotiikidesse, mis rekonstrueeriti samuti 2010. aastal. Aastatel 2009-2010 rekonstrueeriti 1364 m joogiveetorustiku ning 2068 kanalisatsioonitorustiku. Rekonstrueerimist vajab veel 843 m vee- ja 845 m kanalisatsioonitorustiku.

8. ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON TEISTES KÜLADES

Kambja valla mitmetes külades on puurkaevude põhjal välja ehitatud ühisveevärk: 1) Rebase külas on kaks ühisveevärgi piirkonda. Pumbamaja kinnistul olev puurkaev (vee- ettevõte on OÜ Cambi) tagab veevarustuse 12-krt elamule ja selle lähiümbruse eramutele ning OÜ-le Sakkose, mis on ühtlasi suurimaks veetarbijaks. Rebase ühisveevärgi piirkonna reoveed juhitakse Vana-Kuuste kanalisatsioonivõrku. Selles piirkonnas on lähiaastatel vajalik leida lahendus 12 - krt elamu ühendamiseks kanalisatsiooniga.(vt Lisa 3 ja Lisa 4) ja Vana-Kuuste ning Rebase küla vahelise kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks. Ühiskanalisatsioon puudub Rebaseaia (eramud) ühisveevärgi piirkonnal. 2) Pangodi külas on olemas kaks puurkaevuga varustatud ühisveevarustussüsteemi (vt Lisa 5). Ühiskanalisatsioon puudub. Unipiha algkoolil olemas reovee puhastamiseks immutussüsteem. Ühiskanalisatsioon puudub ka külas olevatel endistel aiandusühistutel. 3) Kammeri külas on olemas üks puurkaevuga varustatud ühisveevarustussüsteem ja ühiskanalisatsioon koos puhastusseadmetega, mis rekonstrueeriti 2010. aastal (vt Lisa 6). 4) Pühi külas on olemas kahe puukaevuga varustatud ühisveevarustussüsteem. Ühis- kanalisatsioon on olemas ridaelamutel ja farmikompleksil, reovesi suubub biotiikidesse, mis vajavad korrastamist.(vt Lisa 7) 5) Kodijärve külas on ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga piirkond Kodijärve Hooldekodu oma sisetarbeks. Reovee käitlemiseks on loodud puhasti, mis rekonstrueeritakse koos hooldekodu peremajade ehitamisega (vastav planeering kehtestati 2010. a) (vt Lisa 8). 6) Virulase külas on ühisveevärk ja kanalisatsioon SA Aarike Hooldekeskusel, reovee käitlemiseks on energiavõsa baasil immutusväljak. Veejaam ja reoveepuhasti vajavad rekonstrueerimist.(vt Lisa 9) 7) Ülejäänud piirkondade asustus on piisavalt hajali, seetõttu on majanduslikult ebaotstarbekas ühiskanalisatsiooni piirkondade moodustamine. Mõnikate elamugruppide korral tasub kaaluda ühise puurkaevu rajamist.

9. INVESTEERINGUPROGRAMM AASTATEKS 2012-2024

Arvestades Kambja vallas tiheasustusega (Kambja alevik ja Vana-Kuuste küla) aladel olemasolevate vee- ja kanalisatsioonivõrgu suhteliselt kehva seisukorraga ja nende alade võimalike arenguperspektiividega ning asjaoluga, et Oru tn, Vaarika tn, Ülase tn ja Võru mnt äärsetel elanikel puuduvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, on lähiaastatel vajalik rajada täiendavalt vee- ja kanalisatsioonitorustikke, parandada olemasolevate trasside läbilaskevõimet ja tehnilist seisukorda, selleks on kavandatud Kambja vallas eelolevateks aastateks järgmised tegevused: - uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine, kus see täna puudub; 21 -puurkaevudele veetöötlusseadmete paigaldamine; -olemasolevate torustike väljavahetamine; -reovee kogumiseks ettenähtud biotiikide korrastamine; -uute elamute liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga; -uute ühisveevärgi ja kanalisatsiooni piirkondade tekkimine (üle 50 inimekvivalendi).

Kambja vallas on planeeritud aastatel 2012 – 2024 investeerida ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisse 3678 tuh. eurot. Investeeringuteks vajalikud summad saadakse Kambja valla eelarvest, Euroopa Ühtekuuluvusfondist, Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, vee-ettevõtetelt ja erainvestoritelt.

Tabel 10 Kambja vallas planeeritud investeeringute vajadus aastatel 2012-2024

Kambja alevik:

Vaarika tänava 5 kinnistut, lisaks 1215 182 2012- KIK, EMAJÕE Toome, Vahe-Peetri, Keskküla m 2013 VEEVÄRK, kinnistud(veevarustus) KOV

Võru mnt 4A-Kesk 2 165 m 32 2015 KIK, EMAJÕE kanalisatsioonitrassi VEEVÄRK, rekonstrueerimine KOV

Oru tn, Võru mnt. 14 - 22 365 m 185 KIK, EMAJÕE isevoolne kanalisatsioon, VEEVÄRK, survekanalisatsioon,veetorustik, KOV reoveepumpla 2013- 1 tk 40 2015

Pihlaka tn vee- ja 185 54 2015 KIK, EMAJÕE kanalisatsiooni-trassi VEEVÄRK, rekonstrueerimine KOV

Võru mnt 8 - Kesk 2a - Kesk 3 175 m 42 2015 KIK, EMAJÕE survekanalisatsioon, veetrassi VEEVÄRK, rekonstrueerimine KOV, (ühiskaevikus) reoveepumpla 1 tk 40

Männi ja Mäe tn veetorustiku 380 m 57 2015 KIK, EMAJÕE rekonstrueerimine VEEVÄRK, KOV,

Männi ja Mäe tn kanalisatsiooni 180 m 33 2014 KIK, EMAJÕE rekonstrueerimine VEEVÄRK, KOV,

Männi ja Mäe tänavates 550 m 163 2014 KIK, EMAJÕE ühiskevikus kanalisatsiooni-ja veetrasside VEEVÄRK, rekonstrueerimine KOV,

Parve kinnistu 2100 620 2012- ARENDAJA ühiskaevikus. 22 kü28203:005:0463 m 2024 planeeringukohane arendamine (vesi ja kanalisats)

Parve kinnistu 1400 415 2012- ARENDAJA ühiskaevikus kü28203:205:0464 m 2024 planeeringukohane arendamine (vesi ja kanalisats)

Kambja aleviku reoveepuhasti 1 tk 331 2012- KIK, EMAJÕE rekonstrueerimne koos 2013 VEEVÄRK, purgimissõlmega KOV

Puurkaevude rekonstrueerimine KIK, EMAJÕE Võru mnt 4B Kesk tn 10A 2 tk 30 ja 27 2014- VEEVÄRK, KOV 2016

Vana-Kuuste piirkond:

Puurkaevu rekonstrueerimine 1 44 2016 KIK, EMAJÕE Kooli kinnistul VEEVÄRK, KOV

Rekonstrueerimata veetorustike 843 139 2016-2020 KIK, EMAJÕE väljavahetamine VEEVÄRK, KOV

Rekonstrueerimata 845 m 167 2016-2020 KIK, EMAJÕE kanalisatsioonitrasside VEEVÄRK, KOV väljavahetamine

Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk 231 2016-2024 KIK, EMAJÕE VEEVÄRK, KOV

Hajaasustuses :

SA Aarike Hooldekeskus 1 50 2012-2013 SA Aarike HK, puurkaevu rekonstrueerimine KIK

SA Aarike Hooldekeskus 1 54 2012-2015 SA Aarike HK, reoveepuhasti rekonstrueerimine KIK

SA Aarike Hooldekeskus vee- ja 275 m 81 2015-2020 SA Aarike HK kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine

Kodijärve HK uute vee- ja 2012-2013 AS Hoolekande- kanalisatsioonitrasside rajamine, teenused reoveepuhasti ja veetöötlus- seadmete rekonstrueerimine

Rebase küla 12 krt elamu 220 m 43 2014-2015 KIK, KOV, vee- kanalisatsioonitrassi rajamine ettevõte 23 Rebase- Vana-Kuuste 1300m 257 2015-2018 KIK, KOV, vee- kanalisatsioonitrassi ettevõte rekonstrueerimine

Käpa aiandusühistu 950 m 188 2012-2024 KOV, KIK kanalisatsioonitorustik, omanikud reoveepuhasti

Rebase puurkaevu 1 63 2012-2015 KIK, KOV, vee- rekonstrueerimine koos ettevõte veetöötlusseadmetega

Hajaasustuse joogivee 200 2012-2024 KOV, probleemide lahendamine toetusprogrammid kinnistute omanikud

Kokku 3768 2012-2024

KIK - Keskkonnainvesteeringute Keskus; KOV - Kambja vald,

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise investeeringuid on võimalik teostada, kui on olemas maksujõuline tarbijaskond. Kulutused vee ja kanalisatsiooniteenusele ei tohiks ületada 4% leibkonna sissetulekust. Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel Kambja vallas leibkonna aastasissetulek olnud üle kuue tuhande euro (vt tabel 3). Seega kulud eelpool nimetatud teenusele Kambja vallas peavad jääma alla 240 eurot aastas.

10. VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE HINNA KEHTESTAMINE

Tarbitava vee ja ärajuhitava reovee teenuse hinna kooskõlastab Kambja Vallavolikogu vee- ettevõtja taotluse alusel. Vee-ettevõtja kehtestab veeteenuse hinna ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist Tähtsaks teguriks hinna kehtestamisel on vastavat teenust kasutavate tarbijate maksujõulisus. Kui on olemas maksujõuline tarbijaskond, siis on võimalik läbi viia ka kõiki vajalikke investeeringuid. Eelnevate aastate kogemuse põhjal tarbib Kambja ÜVK piirkonnas üks pere (leibkond) kuni 7 m3 vett kuus, seega täna kehtiva hinna järgi kulutused vee ja kanalisatsioonile peres on kuni 200 eurot aastas, mis moodustab leibkonna sissetulekust 3,2 %.

Olemaolevatele tarbijatele vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteedi parandamiseks tehtavate kulutuste maksumus peab kajastuma vee hinnas. Kui arvestada amortisatsioonikulud aastas on 2- 3% investeeringu maksumusest ja aastane veetarbimine jääb samale tasemele, võib vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind selle arvelt tõusta aastaks 2024 kuni 4,27 eurot ühe kuupmeetri kohta. Lisaks investeerimiskuludele tuleb vee- ja kanalisatsiooni hinnas arvestada järgmiste kuludega: elektrienergia maksumus, ressursimaks, töötasu koos sotsiaal- ja ravikindlusmaksuga süsteemide korrashoiuks, saastetasude ja jooksvate remondikulude maksumusega.

24 Tabel 11 OÜ Cambi vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise kulud ja tulud aastatel 2008-2024 (alates 2012. aastast prognoos) Ühik 2008 2009 2010 2011* 2012 TULU Realiseeritav vesi m3 26783 19758 32968 25325 27500 Kanalisatsioon m3 23856 19758 27974 22702 24475 Sisekäive m3 11201 8146 5105 294 1 m3 vee hind EUR 0,81 0,96 0,91 0,89 0,89 1 m3 kan. hind EUR 0,38 0,45 0,88 1,09 1,09

Tulu vee realisatsioonist EUR 21694,23 18967,68 30000,88 22539,25 24475,00 Tulu kanalisat. realisats. EUR 9065,28 8891,10 24617,12 24745,18 26677,75 Tulu omatoodangust 9072,81 9644,81 5792,92 1012,65 Tulu kokku EUR 39832,32 37503,59 60410,92 48297,08 51152,75

KULU

Tööjõukulu EUR 5935,99 3660,16 4308,55 6588,85 4250,00 Elektrienergia kulu EUR 5915,43 7087,39 9544,24 7316,36 6600,00 Keskkonnatasu EUR 2915,14 2627,78 4617,42 7132,74 5000,00 Vee analüüsid EUR 2052,59 882,19 1305,07 1204,02 1250,00 Jooksev rem(materjalid) EUR 2487,61 2668,48 1813,24 5102,37 3000,00 Tellitav muu teenus EUR 10524,97 6994,57 5071,31 9813,69 3000,00 Mehanismide kasut kulu EUR 460,16 63,91 333,94 71,93 500,00 Amortisatsioon EUR 2612,00 13389,93 Renditasu EUR 2562,09 3661,00 3844,05 OÜ Cambi üldkulu EUR 9427,43 8751,38 9478,62 7793,67 7400,00

Kulud kokku 39719,32 32735,86 39034,48 51296,63 48233,98

Äri kasum/kahjum +/- EUR 113,00 4767,73 21376,44 -2999,55 2918,77

Põhivara maksumus EUR 370696 561662 892662 Investeerigute maksumus EUR 370696 190966 513000 s.h. KOV EUR 37070 19100 76950 s.h. Vee-ettevõte EUR

1m3 vee hind koos km- ga EUR 0,97 1,15 1,09 1,07 1,07 1m3 knal. hind koos km-ga EUR 0,46 0,54 1,06 1,31 1,31

Vesi kanal kokku km- ga EUR 1,43 1,69 2,15 2,38 2,38

25 Ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 TULU Realiseeritav vesi m3 29500 29600 29600 30000 30000 30500 Kanalisatsioon m3 26255 26344 26344 26700 26700 27145 Sisekäive m3 1 m3 vee hind EUR 0,93 0,98 1,03 1,08 1,14 1,19 1 m3 kan. hind EUR 1,14 1,20 1,26 1,32 1,39 1,46

Tulu vee realisatsioonist EUR 27567,75 29044,26 30496,47 32454,02 34076,72 36376,90 Tulu kanalisat. realisats. EUR 30048,85 31658,24 33241,16 35374,88 37143,62 39650,82 Tulu omatoodangust Tulu kokku EUR 57616,60 60702,50 63737,63 67828,90 71220,34 76027,71

KULU

Tööjõukulu EUR 4377,50 4508,83 4644,09 4783,41 4926,91 5074,72 Elektrienergia kulu EUR 7900,00 7900,00 7900,00 7900,00 7900,00 7900,00 Keskkonnatasu EUR 5250,00 5512,50 5788,13 6077,53 6381,41 6700,48 Vee analüüsid EUR 1312,50 1378,13 1447,03 1519,38 1595,35 1675,12 Jooksev rem(materjalid) EUR 3090,00 3182,70 3278,18 3376,53 3477,82 3582,16 Tellitav muu teenus EUR 3060,00 3121,20 3183,62 3247,30 3312,24 3378,49 Mehanismide kasut kulu EUR 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 Amortisatsioon EUR 21084,93 2544,93 28494,93 29754,93 32364,93 34869,93 Renditasu EUR 4036,25 4238,07 4449,97 4672,47 4906,09 5151,39 OÜ Cambi üldkulu EUR 7400,00 7400,00 7400,00 7400,00 7400,00 7400,00

Kulud kokku 58011,18 40286,35 67085,95 69231,55 72764,76 76232,29

Äri kasum/kahjum +/- EUR -394,58 20416,16 -3348,32 -1402,65 -1544,42 -204,58

Põhivara maksumus EUR 1405662 169662 1899662 1983662 2157662 2324662 Investeerigute maksumus EUR 288000 206000 258000 196000 167000 532000 s.h. KOV EUR 43200 30900 38700 29400 25050 79800 s.h. Veeettevõte EUR

1m3 vee hind koos km- ga EUR 1,12 1,18 1,24 1,30 1,36 1,43 1m3 knal. hind koos km-ga EUR 1,37 1,44 1,51 1,59 1,67 1,75

Vesi kanal kokku km- ga EUR 2,49 2,62 2,75 2,89 3,03 3,18

26 Ühik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 TULU Realiseeritav vesi m3 30500 31000 31000 31000 31000 31000 Kanalisatsioon m3 27145 27590 27590 27590 27590 27590 Sisekäive m3 1 m3 vee hind EUR 1,25 1,31 1,38 1,45 1,52 1,60 1 m3 kan. hind EUR 1,53 1,61 1,69 1,78 1,86 1,96

Tulu vee realisatsioonist EUR 38195,74 40763,00 42801,15 44941,20 47188,26 49547,68 Tulu kanalisat. realisats. EUR 41633,36 44431,67 46653,25 48985,91 51435,21 54006,97 Tulu omatoodangust Tulu kokku EUR 79829,10 85194,66 89454,39 93927,11 98623,47 103554,64

KULU

Tööjõukulu EUR 5226,96 5383,77 5545,29 5711,64 5882,99 6059,48 Elektrienergia kulu EUR 7900,00 7900,00 7900,00 7900,00 7900,00 7900,00 Keskkonnatasu EUR 7035,50 7387,28 7756,64 8144,47 8551,70 8979,28 Vee analüüsid EUR 1758,88 1846,82 1939,16 2036,12 2137,92 2244,82 Jooksev rem(materjalid) EUR 3689,62 3800,31 3914,32 4031,75 4152,70 4277,28 Tellitav muu teenus EUR 3446,06 3514,98 3585,28 3656,98 3730,12 3804,73 Mehanismide kasut kulu EUR 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 Amortisatsioon EUR 42849,93 42849,93 42849,93 42849,93 42849,93 42849,93 Renditasu EUR 5408,96 5679,41 5963,38 6261,55 6574,63 6903,36 OÜ Cambi üldkulu EUR 7400,00 7400,00 7400,00 7400,00 7400,00 7400,00

Kulud kokku 85215,91 86262,50 87354,00 88492,45 89680,00 90918,89

Äri kasum/kahjum +/- EUR -5386,82 -1067,84 2100,40 5434,66 8943,47 12635,76

Põhivara maksumus EUR 2856662 2856662 2856662 2856662 2856662 2856662 Investeerigute maksumus EUR s.h. KOV EUR s.h. Veeettevõte EUR

1m3 vee hind koos km- ga EUR 1,50 1,58 1,66 1,74 1,83 1,92 1m3 knal. hind koos km-ga EUR 1,84 1,93 2,03 2,13 2,24 2,35

Vesi kanal kokku km- ga EUR 3,34 3,51 3,69 3,87 4,06 4,27

*2011. aasta kohta 11 kuu andmed

27

Kambja vallas on aastatel 2012-2024 planeeritud investeerida 3368 tuh eurot täiendavate vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks ja olemasolevate rajatiste tehnilise seisukorra parandamiseks, sealhulgas Kambja aleviku, Vana-Kuuste ja Rebase küla vee ja kanalisatsiooniga seonduvatesse rajatistesse 2160 tuh eurot. Nii suurte investeeringute tegemiseks on vajalik saada täiendavaid toetusi. Toetuste saamise korral on vallal ja veeettevõtel kokku omaosaluse katteks vajalik panustada 324 tuh eurot(juhul, kui omaosalus on 15%). Investeeringute tabeli põhjal selgub ka osutatava teenuse hinna muutumine.

11. KOKKUVÕTE

Kambja valla ÜVK arendamise kava annab ülevaate olemasolevast olukorrast Kambja vallas, vee- ja kanalisatsioonirajatistele kehtivast seadusandlusest ja õigusaktide täitmiseks kavandatavatest tegevustest, et tagada kõigile tarbijatele seadusandlusega kehtestatud normidele vastav joogivesi. Samuti on antud ülevaade meetmetest ja tegevustest, mis on vajalikud selleks, et loodusesse tagastatav vesi tagaks meile reostusvaba ja kauni looduse säilimise.

.

28

LISAD

29

Lisa 1

Kambja aleviku ja lähiümbruse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond

M 1 : 20 000 puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik AS Emajõe Veevärk puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (50m), omanik AS Emajõe Veevärk

tuletõje veevõtukoht

reoveepuhasti

30 Lisa 2

Vana-Kuuste ja lähiümbruse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond

M 1 : 12 500 puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik AS Emajõe Veevärk biotiik

31 Lisa 3

Rebase küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond

M 1 : 5000 puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik Kambja vald

tuletõrje veevõtukoht

32 Lisa 4

Rebaseaia ühisveevärgipiirkond

M 1 : 5000 puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (10m), omanik UÜ Rebaseaed

33 Lisa 5

Pangodi külas asuvad ühisveevärgipiirkonnad

M 1 : 5000 puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (10m), omanikud Jaak Kuus, Andres Tein, Arvo Lillestik puurkaev koos sanitaarkaitsetsooniga (10m), omanik Hillar Punnisson tuletõrje veevõtukoht

34 Lisa 6

Kammeri külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond

M 1 : 5000 puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik Riigi Kinnisvara AS

reoveepuhasti

35 Lisa 7

Pühi külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond

M 1 : 5000 puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (10m), omanik Toomas Kangur

puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (10m), omanik Aleks Rumjantsev

36 Lisa 8

Kodijärve külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond Hoolekandeteenused AS Kodijärve HK

M 1 : 5000 puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik AS Hoolekandeteenused tuletõrje veevõtukoht reoveepuhasti

37 Lisa 9

Virulase külas asuv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkond Sihtasutus Aarike Hooldekeskus

M 1 : 5000

puurkaev sanitaarkaitsetsooniga (30m), omanik Kambja vald

tuletõrje veevõtukoht

reoveepuhasti

38