Fragment Kagu-Eesti Eelviikingiajast Hilisrauaajani (6
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav Ruumiarheoloogiline vaade asustusmustrile: fragment Kagu-Eesti eelviikingiajast hilisrauaajani (6. – 13. saj) Magistritöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1.1 Töö eesmärgid ning suunitlus .............................................................................. 3 1.2 Uurimistöö ruumilised ja ajalised piirid ............................................................... 5 1.3 Uurimistöö andmestik .......................................................................................... 8 1.3.1 Arheoloogilised andmed ............................................................................... 8 1.3.2 Ruumiandmed ............................................................................................... 9 2 Asulakohad ja keskkond ............................................................................................. 10 2.1 Sissejuhatavaid märkusi ..................................................................................... 10 2.2 Asulakohtade topograafia ................................................................................... 13 2.2.1 Nõlva kaldenurk .......................................................................................... 13 2.2.2 Lokaalsed meetodid topograafia analüüsimiseks ........................................ 16 2.3 Nõlva ekspositsioon ja päikesepaiste ................................................................. 22 2.3.1 Sissejuhatus ................................................................................................. 22 2.3.2 Nõlva ekspositsioon .................................................................................... 23 2.3.3 Päikesekiirgus ............................................................................................. 25 2.4 Mullastik ............................................................................................................. 27 2.5 Kaugus veest ...................................................................................................... 31 2.6 Asulate paiknemise mudel.................................................................................. 33 2.6.1 Ruumiline modelleerimine arheoloogias .................................................... 33 2.6.2 Meetod ........................................................................................................ 35 2.6.3 Mudeli loomine ........................................................................................... 36 2.6.4 Mudeli hindamine ning järeldused .............................................................. 39 3 Asustusmuster ............................................................................................................. 41 3.1 Sissejuhatus ........................................................................................................ 41 3.2 Asulakohtade vastasmõju ................................................................................... 42 3.2.1 Esmased muljed .......................................................................................... 42 3.2.2 Punktmustri analüüsi meetodid ................................................................... 45 1 3.2.3 Analüüside tulemused ................................................................................. 48 3.3 Asustusdünaamika .............................................................................................. 51 3.4 Territoriaalsus ..................................................................................................... 55 4 Arutelu ........................................................................................................................ 61 4.1 Sissejuhatus ........................................................................................................ 61 4.2 Loodus ja inimene .............................................................................................. 61 4.3 Asustusdünaamika .............................................................................................. 64 4.3.1 Lokaalsed asustusprotsessid ........................................................................ 65 4.3.2 Difusioon ..................................................................................................... 67 4.3.3 Kolonisatsioon ............................................................................................ 68 4.4 Laiem vaade ....................................................................................................... 69 5 Kokkuvõte .................................................................................................................. 72 6 Kirjandus .................................................................................................................... 74 Summary ............................................................................................................................ 83 Lisa: Töös kasutatud muistised .......................................................................................... 86 2 1 Sissejuhatus 1.1 Töö eesmärgid ning suunitlus Eesti rauaaja enimlevinud muististena pakuvad asulakohad erakordset võimalust pilguheiduks omaaegsesse elukorraldusse. Eks ole ju suurem osa tegevustest aset leidnud just asulate piires, olles seega potentsiaalselt suurepäraseks infoallikaks ajastu sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriliste omapärade kohta. Laiemal ruumilisel skaalal moodustavad asulakohad süsteemi, mida on hakatud nimetama asustusmustriks. Seejuures pole süsteem pelgalt osakeste ehk üksikute asulate pelk summa, vaid moodustab omalaadse terviku. Selle terviku juures avalduvad juba mõneti teistsugused omadused kui selle algosakeste põhjal arvata võiks. Õieti ongi see tõdemus aluseks igasugusteks asustusmustriuuringuteks: nii on võimalik uurida muistset inimühiskonda individiidide äärmiselt kompleksesse partikularismi laskumata, kuivõrd süsteemis omandab üksikisiku roll tagasihoidlikuma tähtsuse (Merkx 2007). Arvestades ka asustusmustri mõistet, võib vahest küll liigsuure optimismiga sellesse üldistusse kaasata vaatepunkti, et muster saabki olla muster, kuna see pole üleliia keeruline (Bejan 2007: 13). Magistritöö eesmärgiks on uurida keskmise ja hilisrauaaja asustusmustrit ühes Kagu- Eesti piirkonnas, saamaks omaaegsete asulakohtade ruumilise spetsiifiika kohta asustusarheoloogiliselt huvipakkuvat ning põhiosas üldistava loomuga teavet. Õigupoolest uurin asustussüsteemi suhted loodusliku keskkonnaga ning vaatlen, missuguseid omadusi saab välja lugeda asustusmustrist regionaalsel tasandil. Selline duaalne tööeesmärk on tingitud inimeste ja looduse vastastikusest suhtest. Tõdeb ka Valter Lang, et asustust ei ole võimalik uurida lahus ümbritsevatest maastikest (Lang 2006: 293). Asustusmustriuuringutel on praeguseks juba pikk ajalugu. Põhjapanev oli G. Willey (1953) uurimus Peruu Virú oru asustusest. See töö pani aluse arheoloogiliste asustusmustriuuringute plahvatuslikule kasvule nii Ameerikas kui mujalgi. Siiski, nagu tõdes David L. Clarke, siis seesugustes töödes oli ruumiline andmestik üldiselt teisejärgulise tähtsusega (Clarke 1977: 4). Uusarheoloogia kontekstis koos muude teoreetiliste ja metoodiliste uuendustega sai aga uutmoodi ruumilistele suhetele keskenduv lähenemine nimeks ruumiarheoloogia (spatial archaeology) (Clarke 1977). Seejuures allutati andmestik märksa rangemale analüütilisele kohtlemisele (nt Clarke 3 1968: 463-511, Hodder & Orton 1976). Alates 1980ndatest aastatest on geoinfosüsteemide (GIS) üha laialdasem rakendamine arheoloogias radikaalselt muutnud ruumianalüüsi praktikat ning sedagi, kuidas eelkõige regionaalse olemusega arheoloogiatöid teostatakse (nt van Leusen 2002). Just sellisest traditsioonist lähtubki käesolev uurimistöö. Ka Eesti arheoloogias on regionaalsete asustusuuringute põnevust ja olulisust kõrgelt hinnatud, mis avaldub eelkõige Langi töödes (1996, 2000). Siiski pole erinevatel põhjustel kaasa mindud arheoloogiliste ruumianalüüside arengutega. Näiteks on Lang oma “Muistse Rävala” uurimuses avaldanud arvamust, et ruumianalüüsi meetodeid on Eesti arheoloogias raske rakendada (Lang 1996: 340). Võib tõdeda, et erinevalt Läänest on ka geoinfosüsteemide kasutus siinses arheoloogias olnud seotud peaasjalikult vaid digitaalsete kaartide valmistamisega. Märkimisväärseks erandiks on siin aga Marge Konsa lõputöö (Konsa 1999), milles uuriti geoinfosüsteemi abiga Rõuge kihelkonna muinasasustuse seoseid keskkonnaga. Ruumianalüüsiga on Eestis tegeldud ka ajaloolise maakasutuse uurimise kontekstis (Koppel 2005). Ruumianalüüsi meetodite kasutamine on Eesti arheoloogias olnud siiski väga vähene ning asustusmustriuuringute seas on veel tegemata põhjalikud ruumiarheoloogilised tööd, mis hõlmaksid sellise lähenemisega seostatavat kvantitatiivset ja metoodilist rangust. See on mõnevõrra üllatav, sest üldiselt on Eesti olnud IT-arengute osas viimasel paaril aastakümnel eesrindlik. Samuti on huvitav senistes töödes esitatud oletuste-hüpoteeside kvantitatiivse testimise vähesus või isegi puudumine. Siin ei tasu näha ilmselt arheoloogiateoreetilisi põhjuseid: minule teadaolevalt pole statistika olulisust või ebaolulisust teaduslikul tasandil Eesti arheoloogias kuigivõrd diskuteeritudki. Pigem võib kvantitatiivsete lähenemiste vähesust pidada lihtsalt koolkondlikuks eripäraks, mille põhjuseid tasub otsida institutsionaalsest ajaloost ning välissuhete suundadest.