KONGUTA VALLA ARENGUKAVA 2008- 2015

TEGEVUSKAVA 2008- 2013

Konguta 2008 Sisukord

1. Sissejuhatus 3

2. Arengukavas kasutatavad mõisted 4

3. Konguta valla üldiseloomustus 5 3.1 Asend 5 3.2. Konguta valla ajalooline kujunemine 5 3.3 Rahvastik ja tööhõive 6

4. Konguta valla SWOT analüüs ja visioon 2015 7 4.1 SWOT analüüs 7 4.2 Konguta valla visioon 2015 9 4.3 Strateegilised eesmärgid 10

5. Konguta valla üldine olukord ja arengueesmärgid 10 5.1 Haridus 10 5.2 Kultuur, sport, vaba aeg 12 5.3 Sotsiaalhoolekanne 14 5.5 Ettevõtlus ja turism 15 5.6 Infrastruktuur, maakasutus ja elamumajandus 16 5.7 Keskkond 16 5.8 Valla juhtimine 18

6. Konguta valla eelarve ja investeerimisvõimalused 19

7. Tegevuskava 2008- 2013 20

9. Arengukava täitmise kontroll ja muudatuste tegemine 26

1. SISSEJUHATUS

Konguta valla arengukava on dokument, mis sätestab Konguta valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused.

Käesolev arengukava on jätkukava Konguta valla arengukavale, mis koostati 2004. aastal.

Arengukavaga määratakse valla tegutsemise eesmärgid ja edasikestmise võimalused Euroopa Liidus. Püstitatud eesmärkide elluviimine on vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne. Arengukava on terviklik tegevusjuhis, kus on fikseeritud valla arendamise prioriteedid ja esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks.

Eesmärgipärane kohaliku omavalitsuse tegutsemine tagatakse sihipärase liikumisega püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ratsionaalselt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast.

Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (kohalik omavalitsus, allasutused, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Üks arengukava eesmärke on ka valdkondade kaupa hinnata olemasolevat olukorda ja tuua välja probleemid. Arengukava hõlbustab valla tutvustamist ning sisendab kindlustunnet vallakodanikele ja võimalikesse partneritesse.

Arengukava tugineb olemasolevatele võimalustele ja eeldustele, on realistlik ja elluviidav. Samas ei saa see olla lõplik. Vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele tuleb arengukava korrigeerida. Seega jätkatakse arengukava koostamise ja täpsustamise protsessi pärast selle vastuvõtmist.

Käesoleva arengukava vaatab Konguta Vallavolikogu läbi igal aastal. Viib sisse parandused, täpsustab rahalised võimalused, tööde järjekorra. Parandused arengukavasse tehakse volikogu määrusega. Valla arengukava on suunatud Konguta valla inimestele ja seetõttu on kõik ettepanekud oodatud.

2. Arengukavas kasutatavad mõisted

Areng - majanduslikke, sotsiaalsete ja looduskeskkonna muutuste protsess, millel puudub ühtne ja lihtne määratlus. Tavapäraselt nähakse arenguna positiivseid muutusi, kvaliteedi muutus soovitud suunas.

Arengu eeldused - olemasolevad omavalitsuse ressursid, mida saab kasutada soovitud arengueesmärkide saavutamiseks.

Arengueesmärk - visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav.

Arengukava – valla arengukava on dokument, mis sätestab valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arenemise alused.

Ettevõtja – iseseisev majandusüksus, juriidilise vormiga füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing.

Investeering - kulutus, mida tehakse püsivääruste loomiseks eesmärgiga kasutada neid arenguprotsessis pikema aja vältel.

Koostöö – vastastikku üksteisele edu saavutamiseks (ka kasu saamiseks) vajalike eelduste loomine. Avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamiseks ja valla tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamiseks.

Külaliikumine - külaelu väärtustamist ja piirkondlikku tasakaalustatud arengut taotlev vabaühenduse põhimõttel toimiv rahvaliikumine.

SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’) algustähtedest.

Tegevus - kasusaaja poolt elluviidav toiming või projekt.

Tegevuskava – arengukavast tulenev tegevuste loetelu, mille alusel toimides viiakse teenused klientideni ning tagatakse valla ja organisatsiooni areng.

Visioon - soovitud seisund, tulevikupilt, mille poole eesmärgistatud tegevuse kaudu püüeldakse.

3. Konguta valla üldiseloomustus

3.1 Asend

Konguta vald asub Tartumaa lääneosas, piirnedes läänest vallaga, idast Nõo vallaga, põhjast vallaga ning lõunast Rõngu valla ja Elva linnaga. Valla üldpindala on 107,6 km², mis on pindala suuruselt 16. kohal Tartumaa valdadest.

Vallakeskuse kaugus Tartu linnast on 30 km ning Tallinnast 210 km. Valda läbivad liiklusteed soodustavad ühendust lähemate linnade ja naabervaldadega. Konguta valda läbivad põhiliselt riigi kõrvalmaanteed, kohalikud teed ja Elva linna külje alt ka Jõhvi- Tartu –Valga põhimaantee.

3.2 Konguta valla ajalooline kujunemine

Konguta piirkonna arengus tähtsat rolli mängiva Konguta vasall-linnuse asutamisajaks loetakse aastat 1260. Esimesi kirjalikke teateid linnuse kohta on aastast 1417. Samuti mainiti esmakordselt KONGETALI, mille all tunti Väike- ja Suure-Konguta mõisaid ning neid ümbritsevaid külasid. Konguta mõisad kuulusid Tartu piiskopi poolt antuna baltisaksa Tiesenhausenite suguvõsale. Tartu piiskopkonna läänepiiril paiknenud Konguta vasalinnus hävitati Vene-Liivi sõjas 1558.a. suvel. Liivi sõja lõppedes langesid Tartu piiskopkonna alad, vaatamata Tiesenhausenite taotlusele maade tagastamiseks, Poola valdusesse.

Koole hakati Konguta piirkonnas asutama 1765. Aastal, kuid täpsemad andmed algusaastate kohta puuduvad.1850.aastal töötasid koolid Suure-Kongutas, Kobilus, Väike-Kongutas, Majalas, Sooval, Külaasemel, Karijärves, Kõssel.

1896.aastal tekkis kogukondade üleandmise tulemusena Puhja kihelkonda Konguta vald.Valla suuruseks oli 5797 ha ja elanike arvuks 1689 inimest. Valla keskuseks sai ehk endine Soova küla. Talude ostmine toimus Konguta vallas suures osas aastatel 1870-1880, esimesed talud osteti Väike-Konguta mõisalt 1857.a.

Eesti Vabariigi algusaastail liideti Konguta kokku Nõu kihelkonda kuuluva Aru vallaga (pindala 4184 ha ja elanikke 1060) Mõisamaade võõrandamine ja massiline talude rajamine algas 1923.aastal. Suuremateks mõisateks jäid ( 446 ha) ja Aru( 90 ha). 1938.aasta andmetel oli Konguta vallas 256 üle 10 ha suuruse talumajapidamise. Talud kaotati 1949.aastal kolhooside moodustamise käigus.

Nõukogude perioodil tegutses praeguse Konguta valla territooriumil mitmeid kolhoose ja põllumajanduslikke artelle. Konguta sovhoosi keskasulana hakati 1973.aastal eelisarendama Annikoru küla, kuhu rajati majandi keskus, kauplus ning hakati ehitama korruselamuid ja ridaelamuid. Korruselamuid ehitati ka Mäeotsa, , , Erumäe, Kobilu ja Väike Konguta küladesse.

Talude taastumine aktiviseerus Eesti taasiseseisvumisega. 1991.a. seisuga oli rajatud 28 uut talu 563 hektaril. 1991.aastal taastati Konguta valla nimi. Valla piire muudeti viimati 1972.aastal, mil Konguta külanõukoguga liideti 900 ha Puhja külanõukogu maad.

3.3 Rahvastik ja tööhõive

Konguta vallas elab 01.01. 2007 seisuga 1419 inimest, mis moodustab 0.95% Tartumaa elanikest. Elanikkonna koguarvust 18.61% on alaealised, 61.45% tööealised ja pensionäre on kokku 19.94%.

Konguta valla elanike arv Aasta Kokku 2003 1442 2004 1413 2005 1430 2006 1435 2007 1419 *Allikas: Konguta Vallavalitsus

Elanike jaotus 2007. aastal

Valla elanikkonna arv on läbi aastate püsinud stabiilsena, kuid alates 1999. aastast on rahvaarv vähenenud umbes 100 inimese võrra. Kõrvutades aastate lõikes ja vanusegruppide lõikes Konguta valla elanike arvu, võib välja tuua järgmised asjaolud: Pidevalt väheneb kuni 18.aastaste elanike osakaal; Alates 2000. aastast on suurenenud 19-64. aastaste elanike arv ja osakaal.

Rahvastiku tihedus on 13.1 inimest km2 kohta. Valla territooriumil paikneb 16 küla, Tihedamini on asustatud Annikoru, Konguta, ja Mälgi asula.

Asum Elanike arv Annikoru 338 Kapsta 53 Karijärve 44 Kobilu 47 Konguta 177 Kurelaane 68 Külaaseme 39 60 Majala 54 Metsalaane 165 Mäeotsa 65 Mälgi 82 Poole 41 Pööritsa 96 Vahesaare 56 34 *Allikas: Konguta vallavalitsus

Vallavalitsuse hinnangul ei ole Konguta vallas tööpuuduse tase kõrge, pigem on puudus inimestest, kes sooviksid ja suudaksid tööd teha. 30. 11.2007 seisuga on Konguta vallas 536 maksumaksjat. Lisaks kohalikele tööandjatele käivad Konguta valla elanikud tööl enamasti Elva ja Tartu linnades ning naabervaldades. Üksikisiku tulumaks ühe elaniku kohta 2007 a. on Konguta vallas 5021 krooni.

4. Konguta valla SWOT analüüs ja visioon 2015

4.1 SWOT analüüs

Konguta valla SWOT analüüs koostati 29.11.2007 toimunud arengukava uuendamise koosolekul ning seda täiendati 06.12.2007 toimunud teisel arengukava uuendamise koosolekul.

SWOT analüüs on oma olemuselt planeerimisvahend, millega hinnatakse omavalitsuse tugevaid külgi (i.k. strengths), nõrku külgi (weaknesses), võimalusi (opportunities) ja ohte (threats). Selle analüüsimeetodi kaudu määratletakse kohaliku omavalitsuse eesmärk ja selgitatakse välja seda eesmärki soodustavad ja mittesoodustavad sisemised ja välimised faktorid.

TUGEVUSED NÕRKUSED

Omavalitsuse hea asukoht Välja on arendamata vee- ja regioonikeskuse vahetus läheduses; kanalisatsioonisüsteemid; Omapärane loodusmaastik; Noorte kolimine kodukohast ära; Külaseltside olemasolu ja Tarbeveeprobleemid hajaasustusega tegutsemine; piirkondades; Turvaline elukeskkond; Mustkattega teede vähesus; Heal tasemel ja kogu omavalitsust Ajalooobjektide halb olukord hõlmav Internetiühendus; (eraomanduses mõisahooned) Head tingimused õppimiseks ja Vallas puuduvad atraktiivsed kultuurieluks; objektid ning „kirik, surnuaed, kõrts“ Suurtalude ja ettevõtete olemasolu ja Mõnede maaomanike leige jätkusuutlikkus; suhtumine kinnistute Vähe töötuid inimesi; heakorrastamisest; Stabiilne vallajuhtimine, tasakaalus Inimeste vähene teadlikkus säästliku eelarve ning ivesteeringute võimaluse ja loodustsäästva prügimajanduse olemasolu vallaeelarvest; kohta; Korralikult hooldatud teed, Kentsi järve looduslik tasakaal on Ühistranspordi olemasolu; paigast ära; Rahvatraditsioonide meelespidamine Lasteaia hoone ja ruumide ja edasiarendamine; mitteajakohane seisukord; Sotsiaalteenuste piisav osutamine; Maavarade passiivne kaevandamine Pidevalt uuendatava valla kodulehe eramaade suure osakaalu tõttu; ja regulaarselt ilmuva ajalehe Vaba maa vähesus; olemasolu; Vähe atraktiivseid ja omavalitsustest Maade aktiivne kasutamine kohalike väljaspoole suunatud kultuuriüritusi; ettevõtjate poolt. Konguta valla rahaliste vahendite piiratus suuremahuliste investeeringute elluviimiseks; Vallavalitsuse ja ettevõtjate koostöö on vähene. OHUD VÕIMALUSED Turvalisuse võimalik vähenemine; Suurema koostöö arendamine Rahvastiku jätkuv vananemine; avaliku-, era- ja kolmanda sektori Kooliealiste laste arvu vähenemine vahel; ning lasteaed- algkooli muutumine Loodushoidlikkuse väärtustamine algkooliks; elanike seas; Riigi regionaalpoliitika ebastabiilsus; Valla paiknemine Via Hanseatica Elukalliduse jätkuv kasv arenguvööndis; (maksukoormuse suurenemine, SA Vapramäe-Vellavere-Vitipalu hinnatõusud); tegevusele senisest rohkem Kaupluse kadumine vallast. kaasaaitamine; Alt- Laari linnamäe, Erumäe kantsi ning Maioru baasil atraktiivse puhkepiirkonna väljaarendamine Külaliikumise senisest suurem toetamine ja arendamine Elanikkonna senisest parem teavitamine omavalitsuse tegevusest Omavalitsuse looduslikult soodne asukoht- võimalus loodusturismiks Euroopa Liidu tõukefondide abi kohaliku arengu toetamiseks Turismiteenuste tarbimise võimalik kasv Tartu linna kui regionaalse keskuse jätkuv kasv

SWOT analüüsi järgi on Konguta valla tugevateks külgedeks eelkõige omavalitsuse soodne paiknemine regioonikeskuse Tartu ja piirkonnakeskuse Elva vahetus läheduses. Hea asukoht soodustab tööealise elanikkonna võimalusi eelkõige just sobiva töö leidmiseks.

Tugevate külgedena on välja toodud ka Konguta valla tegevus omavalitsuses elavatele inimestele hea elukoha kindlustamises: toetatud on külaseltside tegevust, tagatud on head võimalused õppimiseks ja kultuurieluks ning samuti osutatakse piisaval määral sotsiaalteenuseid. Samuti on oluline märkida, et viimastel aastatel on olnud Konguta valla juhtimine stabiilne ja tasakaalus eelarve on loonud võimalusi investeeringute tegemiseks vallaeelarvest. Lisaks on omavalitsus tegelenud ka infoküsimuse lahendamisega: üle kogu valla on loodud Internetivõrk, millega liitumise võimalus on kõigil huvilistel ja vallavalitsuse poolt toimub regulaarne valla kodulehekülje uuendamine ja vallalehe väljaandmine.

Konguta valla nõrkused on mõnes mõtted kattuvad teiste samasuguse profiiliga maaomavalitsustega. Vallas on välja arendamata vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, üleriigiliste tendentside tõttu liigub järjest rohkem noori inimesi elama suurematesse kohtadesse ning omavalitsus pole senimaani piisavalt tegelenud vallas asuvate loodus- ja ajalooobjektide väljaarendamise ning atraktiivsuse tõstmisega. Lisaks seab valla tegevusele piirid omavalitsuse eelarve suurus, mille piiratus ei lase teostada suuremahulisi investeeringuid.

Konguta vallaga seotud võimalikud ohud on eelkõige välised mõjud, mille muutmiseks pole omavalitsusel ega selle elanikel erilisi võimalusi. Eelkõige on ohud seotud üleriigilise rahvastikuga seotud tendentsidega, kus elanikkond järjest väheneb ning vähemaks jääb noori. Samuti on Konguta vallale ohuks üldised majandussuundumused, mis toovad kaasa üldise maksukoormuse suurenemise ja elukalliduse tõusu, millega ei kaasne kahjuks elanikkonna jõukuse kasv läbi üldise palgatõusu.

Konguta valla edasisel tegevusel ja arenenemisel on võimalustena välja toodud omavalitsuses olevate ajaloo- ja loodusobjektide atraktiivsuse tõstmine ja eksponeerimine, läbi mille peaks eeldatavasti tõusma piirkonna tuntus ja huviliste külastamiste arv. Samuti peetakse vajalikuks külaseltside tegevuse tugevdamist, kuna külad määravad suurel osal ära omavalitsuse elujõulisuse. Omavalitsuse tegevuse planeerimisel tuleks senisest rohkem silmas pidada ka valla soodsat asukohta ning looduslikke tingimusi, mis peaksid siia tulevikus elama meelitama eelkõige just noori peresid.

4.2 Konguta valla visioon 2015

Konguta vald on tuntud kui terve elukeskkonnaga, säästva looduskasutusega ning uuendusmeelne kultuuri- ja puhkepiirkond, kus arvestatakse igas eas vallaelanikega

Konguta vallas on ettevõtlikud, haritud ning kohalikku kogukonda ja traditsioone väärtustavad elanikud, kes on aktiivsed nii töö ja ettevõtluse, vabaja veetmise kui ka hariduse ja eneseteostuse alal. Valla elanikud tahavad ja on võimelised töötama valla territooriumil tegutsevates ettevõtetes. Valla elanike ettevõtlikus on kasvanud ja realiseerunud uute ettevõtete näol ja samuti on ära kasutatud Konguta valla logistiline eelis.

Konguta vallas on väärtustatud haridus: lapsed ja noored tahavad õppida ja areneda; valla elanikud on aktiivsed kasutama elukestva õppe võimalusi. Elanikele on loodud võimalused mitmekülgseks kultuuri-, spordi- ja vabaajategevusteks ning nad on aktiivsed neid kasutama. Vallas toimib tõhus sotsiaalse kaitse ja tervishoiu süsteem. Eriti väärtustatud on lapsed ja lastega pered. Vallas toimivad tugevad kodanikeühendused.

Elukeskkonna kõrge kvaliteedi saavutamiseks ja hoidmiseks säilitatakse ja kaitstakse looduskeskkonda; metsad ja maastik on hooldatud; tööstuslik ja põllumajanduslik tootmine on keskkonda ja põhjavett säästev;

Tiheasustusega asulad on hooldatud ja haljastatud, kauni välisilmega, säilitatakse miljööväärtuslikud alad; tehniline infrastruktuur ja teedevõrk on kaasajastatud, ökonoomne ning vastab elanike ja ettevõtete vajadustele

Valla loodus- ja huviväärsused, nendega seotud pikk ja kirev ajalugu, arvestades siinse piirkonna muinsusväärtusi, eksponeeritakse võimalikult algsel kujul. Muinaslinnuse taastamine Alt-Laari Linnamäele ja Erumäe kantsile tõstab siinse piirkonna atraktiivsust.

Loodusobjektide korrastamine ja puhkefunktsioonide väljaarendamine koostöös naaberomavalitsustega ja piirkonnas tegutsevate arendusorganisatsioonidega võimaldab vallal aktiivselt sidestuda väliskeskkonnaga, soosides nende tulekut, kes peavad lugu puhtast loodusest ja on oma keskkonnahoidliku käitumise läbi valmis säästvat arengut toetama.

Loodusobjektide korrastamine ja puhkefunktsioonide väljaarendamine koostöös Elva linna ja Nõo vallaga võimaldab vallal aktiivselt sidestuda väliskeskkonnaga, soosides nende tulekut, kes peavad lugu puhtast loodusest ja on oma keskkonnahoidliku käitumise läbi valmis säästvat arengut toetama.”

4.3 Strateegilised eesmärgid

Arengukava strateegilisteks eesmärkideks on 2015. aastaks tagada: Stabiilse rahvaarvu, aktiivse elanikkonna ja heal tasemel tööjõuga Konguta vald; Laste ja noorte mitmekülgseks arenguks vajalike tingimustega ning isikut arendava ja turvalise õpikeskkonnaga Konguta vald; Turvalise ning mitmekülgseid enesearendamisvõimalusi pakkuv, esteetiliselt kauni elukeskkonna ja heatasemelise infrastruktuuriga Konguta vald; Hea maine ning atraktiivste ajaloo- ja loodusobjektidega Konguta vald;

5. Konguta valla üldine olukord ja arengueesmärgid

5.1 Haridus

Üldine olukord

Konguta valla ainukeseks haridusasutuseks on Konguta kool, mis tekkis 2004. aastal, kui ühendati Konguta Algkool ja lasteaed „Punamütsikene“. 14.05.2004. väljastati Konguta koolile Haridus- ja Teadusministeeriumist koolitusluba nr 3214HTM õppe läbiviimiseks I ja II kooliastmes ja koolitusluba nr 3212HTM õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks lasteaias, koolitusload on tähtajata. Vastavalt asutuse põhimäärusele, saavad lapsed omandada Kongutas alushariduse ja õppida 6.klassi lõpuni. Lasteaiaosas on kaks liitrühma ja kooliosas on 6 klassikomplekti.

1.septembri 2007.a. seisuga õppis koolis 61 õpilast ja lasteaiarühmades käis 44 last. Puhja Gümnaasiumis õpib 47 Konguta valla õpilast, Elva Gümnaasiumis 36 õpilast, Rannu Keskkoolis 33 õpilast, Rõngu Keskkoolis 2 õpilast ja 4 õpilast Nõo Reaalgümnaasiumis. Mõned õpilased on jätkanud gümnaasiumi hariduse omandamist Tartu koolides.(2007/2008õ.a.on selliseid õpilasi 7).

Konguta kooli õpilaste arvu prognoos 2008- 2015

Lõpetab 6. Astub 1. Õppeaasta Õpilaste arv Lasteaias Kokku klassi klassi lapsi 2007/2008 61 11 9 44 105 2008/2009 61 11 11 54 115 2009/2010 65 10 10 52 117 2010/2011 67 8 10 53 120 2011/2012 69 11 13 50 119 2012/2013 70 9 10 48 118 2013/2014 69 11 10 47 116 2014/2015 68 10 10 45 113 *Allikas: Konguta kool

2007.a. 01. septembri seisuga on Konguta Koolis täis- ja osakoormusega töötajaid 25, neist 18 on pedagoogilised töötajad. Õpetajatest on 61% kõrgharidusega (11 õpetajat) ja 39 % (7 õpetajat) keskeriharidusega. Momendil jätkab kõrghariduse omandamist 16 % personalist( 3 pedagoogi ja 1 töötaja).

2006.a. renoveeriti koolimaja täielikult ja seetõttu on laste õpikeskkond suurepärane. Kool on varustatud kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega (meediaklass ja Smart-tahvel), olemas on interneti püsiühendus kõikides õpperuumides. Koolil on olemas kaasaegne spordihall, kasutamiseks mini- spordiväljak ja valla jalgpallistaadion (valminud 2006.a.). 2007.a. septembris renoveeriti lastaialaste mänguväljakud. 2007.a. novembris renoveeriti jooksu- ning suusarajad Annikoru Puhkepargis.

Arvestades tagasisidet kutsekoolide, gümnaasiumide (sh.kuldmedaliga lõpetanuga) ja kõrgkoolide lõpetanutega, kes on alghariduse saanud Konguta Koolist, on hinnang algharidusele positiivne. Meil alghariduse omandanud õpilased õpivad edasi mainekates Eesti koolides (M. Härma nim Gümnaasiumis, H.Treffneri nim Gümnaasiumis, Nõo Reaalgümnaasiumis jne). Pidades silmas edukat esinemist aineolümpiaadidel ja neljadele- viitele õppivate laste arvu, võib öelda, et Konguta Koolis on pedagoogiline õppe- ja kasvatustöö arvestataval tasemel.

Eesmärgid

Tagada kooli teeninduspiirkonna õpilastele võimalused koolikohustuse täitmiseks ja alghariduse omandamiseks ning huvialaseks tegevuseks; Tagada koolis õpetamise vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele, mis annab head eeldused õpingute jätkamiseks põhikoolis; Hea baashariduse kindlustamiseks on rõhuasetus kvaliteetsetel teadmistel emakeeles, matemaatikas, inglise keeles- sellesisulist arendustööd tuleb teha projektitöödena, ainenädalate, konkursside ja võistluste raames; Vajadusel lasteaia III rühma loomine; Kindlustada lapsesõbralik, last säästev koolikorraldus; Luua võimalused erivajadustega lastele võimetekohase õppeks (erispetsialistide - logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog jne.) rakendamise abil; Võimaldada õpetajatele ja teistele kooli töötajatele pidev täiendõpe; Toetada huviharidust (ringid, muusikaõpe, sporditegevust jne); Jätkata kooli ja selle ümber oleva pargi kujundamist, kooli spordiväljakute väljaehitamist; Täiustada õppe materiaal-tehnilist baasi (digi- videoaparatuuri kaasajastamine, õppevahendite ja õppekirjanduse soetamine lähtuvalt miinimumloetelust, uute arvutikomplektide muretsemine jne); Koolil on olemas soliidne õppekirjanduse kogu ja õpetajatele kasutamiseks loodud pedagoogilise kirjanduse varamu. Infotehnoloogia areng näeb ette arvutiõpetuse integreerimise õppetöösse alates I-st klassist, kasutatakse aktiivselt interaktiivseid õppevahendeid (sh. Smart- tahvlid); Üldpädevuste omandamise nimel ja läbivate teemade rakendamise nimel osaleb kool mitmes pikemaajalises projektis (s.h.rahvusvahelised projektid); Oluliseks peab tõusma lapsevanemate osakaal oma lapse koolihariduse kujundamisel. Läbi erinevate ankeetküsitluste ja nõupidamiste kaasatakse lapsevanem osalema reaalselt õppe-ja kasvatustöös. Laste arengu nimel kohtutakse regulaarselt 1-2 korda aastas arengu/õppe/vestlustes. On käivitunud lastevanemate kool (kaasates nii lasteaia kui koolilaste vanemaid); Erivajadustega laste õpetamiseks ja kasvatamiseks ning probleemsete laste aitamiseks nähakse ette eriklass/lasteaiarühm, kus saavad liitklassi/rühma tingimustes õppida spetsialistide käe alla HEV lapsed; Igale õpilasele on koostatud individuaalse arengu plaan, mis käivitub lapse astumisel Konguta Kooli, eesmärgiks - iga lapse maksimaalne areng. Käivitatakse portfooliote süsteem lasteaiast alates; Laste võimete maksimaalseks arendamiseks on käivitunud mitmekülgne huvihariduse võrk; Laste aktiivsuse ja kodanikujulguse kasvatamiseks on koolis toimiv õpilasomavalitsus, kellega arvestab kooli pedagoogiline kollektiiv; Pedagoogid osalevad regulaarselt täienduskursustel, et professionaalset taset tõsta soovitavalt on kõik pedagoogid omandanud kõrgema erialase hariduse. Kõik pedagoogid on atesteeritud töötamaks Konguta Koolis; 25% kooli pedagoogidest omab vanempedagoogi või pedagoog- metoodiku ametijärku; Kooli sisehindamine on aluseks kvalitatiivsetele muutustele ja meeskonnatööle kooli igapäevaelus; Koolivaheaegadel pakub kool alternatiivseid, lapsi arendavaid võimalusi (töö-ja puhkelaagrid, huvialalaagrid jne); Kool jätkab traditsiooniliste ülevallaliste ürituste korraldamist „Koolilt külakogukonnale” projekti raames; Kooli kroonika ja ajaloo jäädvustajateks on kooli õpilased ja õpetajad. Seda tehakse kroonikaraamatu, CD ja/ või aastaraamatu kaudu; Koolil on veebileht, mida regulaarselt uuendatakse. Koolis töötab infotehnoloog.

5.2 Kultuur, sport, vaba aeg

Üldine olukord

Konguta rahvamaja asukohaga Annikoru külas valmis 1930. aastal. Rahvamaja on läbi aastakümnete olnud Konguta valla kultuurikandja. 1990-ndate keskel sai rahvamaja uue fassadi ja katuse ning kaasaegse kommunikatsiooni süsteemi. 2005.a. renoveeriti elektrisüsteem ja 2006.a said uue ilme fuajee ja abiruumid. Rahvamajas tegutsevad mitmesugused ringid ja isetegevusrühmad ning korraldatakse erinevaid üritusi. Vallavalitsuse, kooli, rahvamaja ja raamatukogu vahel on tihe koostöö. Probleemiks on halb transpordiühendus valla äärealadega, mis teeb raskeks elanike võimalused ühistegevuses osaleda, sel juhul on võimalus osaleda ainult oma transpordi olemasolul.

Konguta valla raamatukogu asub Annikoru keskasulas, seal paikneb ka Avalik Internetipunkt, mis on kujunenud universaalseks infokeskuseks. Põhitegevuse (elanikele vajaliku ilu-, ajaviite ning teatmekirjanduse üldkasutatava kultuuriloolise materjali kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine) kõrval on võimalik hankida teavet interneti kaudu. Raamatukogu on heaks baasiks vabahariduse arengule.

Konguta valla spordikalender on olnud läbi aastate mitmekesine ja tegevust on leidnud nii lapsed kui täiskasvanud.Toimunud on mitmeid valla tasemel üritusi, mis on läbi viidud nii valla oma spordirajatistel kui ka väljaspool valda asuvatel sportimiskohtadel. Harrastatakse korvpalli, võrkpalli ja jalgpalli. Spordirajatiste tehniline baas on heal tasemel, tänu millele on vallas toimunud mitmeid piirkondlikult olulisi spordivõistlusi.

Oluliselt on laiendatud Konguta suusa-, ja matkaradu. Võimalik on läbida nii lühemaid ringe kui ka pikemaid, olenevalt soovist. Radade pikkuseks kokku on üle 3 km. Tänu radade laiendamisele saavad koolilapsed koolitundides ja vabal ajal suusatada kvaliteetsetel radadel ja kindlasti annab see võimalusi siin korraldada suusavõistlusi ja suvel ratta- ja jooksuvõistlusi. Radadele on paigaldatud ka valgustus, mis läbib raja põhipunkte, see võimaldab vallaelanikel olenemata varajasest pimenemisest kauem kelgutada ja suusatada, teha kepikõndi või lihtsalt jalutada.

Kevadel ja sügisel, viidakse läbi valla rattamatk, mille eesmärk on tutvustada osavõtjatele valla vaatamisväärsusi. Kindlasti jääb see üritus valla kalendrisse, et inimesed harjuksid sportlikult aega veetma ja eelkõige nautima koduvalla loodust.

Eesmärgiks on koostöö ka naabervaldade vahel erinevate ürituste läbiviimisel, et osavõtjatel oleks huvitavam ning konkurents suurem. Teha reklaami Konguta spordihallile, -väljakutele ja tuua inimesi siia sportima ka väljastpoolt.

Eesmärgid

Jätkata Konguta vallas traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ning toetamist valla eelarvest; Parendada Konguta Rahvamaja materiaalset baasi, uuendada lavavalgustus, renoveerida hoone II korrus ning uuendada küttesüsteemi ja uuendada hoone soojustust; Konguta valla kultuurimälestiste ja kunstiväärtuslike objektide tutvustamine Konguta valla koduleheküljel; Jätkata Konguta valla ajaloopärandi uurimist ja kogumist; Toetada rahvakultuuriga tegelevaid isetegevuskollektiive, gruppe ja üksikisikuid (2009.a Üldlaulu- ja tantsupidu); Raamatukogu ruumide renoveerimine ning tingimuste parendamine; Raamatukogu infotehnoloogilise baasi parendamine Toetada spordi- ja mänguväljakute rajamist küladesse. Paremate tingimuste loomine noorte vabaaja veetmiseks Vallal on toimiv spordikalender 5.3 Sotsiaalhoolekanne

Üldine olukord

Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.

Vallakodanikule suunatud sotsiaalteenused vallas on : Sotsiaalnõustamine, koduhooldus, abivahendite laenutamine või selle korraldamine, sotsiaalteenused raske ja sügava puudega inimestele, eluasemeteenus (sotsiaalkorter), perekonnas hoolduse korraldamine (tugipere), hoolekandeasutuses hoolduse korraldamine, vältimatu abi korraldamine, eestkosteasutuse töö korraldamine, riigi ja valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramine. Sotsiaalhoolekande tase on paranemas, oluline on, et suudetaks probleeme ennetada.

Vallal on 10-ne korteriga üürimaja, kus elavad vanurid ja lastega pered ning 11 toaga üürimaja.

Vanaduspensionäre on vallas 283, töövõimetuspensionäre 175, nendest mehi 110 ja naisi 65. Nendest omakorda tööga on hõivatuid 87, mehi 63 ja naisi 24. Puuetega inimesi on Konguta vallas kokku 285, neist sügava puudega 37 ja raske puudega 155. 27-le sügava puudega inimestele ja 33-le raske puudega inimesele on vormistatud hooldajad. Lastega perede arv on 150, nendest kolme ja enama lapsega peresid 30. Vanemahüvitist saab 12 ema.Eestkoste on vormistatud neljale lapsele. Keila SOS lastekodus on vallast 4 last, Tartus Mäe kodus kasvab 2 last (andmed 01.12.2007 seisuga).

Konguta vallas tegutseb 1 perearst. Eriarstiabi on võimalik saada Eesti Haigekassa Kagu Osakonna lepinguliste partnerite juures, millest lähimad asuvad Elvas ja Tartus. Vältimatut abi osutab kiiraabi ja päästeamet, lähimad kiirabibrigaadid asuvad Elvas, ja Tartus. Hambaravi kohapeal ei ole. Lähimad hambaarstid teenindavad Elvas, Rannus, Puhjas ja Tartus. Lähimad apteegid asuvad Elvas, Rannus ja Puhjas.

Eesmärgid

Kaasa aidata tervisliku elukeskkonna ja kvaliteetse arstiabi saamise võimalusele; Valla elanikel tervise ja tervisliku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamine; Valla kodanike, eriti õpilaste tervishoiu alaste teadmiste ( HIV, hepatiit jt haigused) laiendamine; Suurema tähelepanu pööramine profülaktilisele tööle, haiguste ennetamisele, puhtusele, hügieenile (vaktsineerimised, rahva seas tervisliku toitumise ja tervete eluviiside propageerimine); Vallavalitsusel teha koostööd lasteaia, kooli, üürimajaga tervishoiualaste teadmiste levitamisel ja meditsiinilise teenindamise parandamisel; Kindlustada esmane sotsiaalabi igale abivajajale; Organiseerida pidevalt sotsiaalse rehabilitatsiooni abi töötutele ja tööotsijatele; Organiseerida peredele sotsiaal-psühholoogilisi nõustamiskursusi, ennetamaks lastega tekkivaid probleeme; Esitada sotsiaalhoolekandealaseid projekte täiendavate rahaliste vahendite hankimiseks; Koduhooldusteenuse väljaarendamine Konguta vallas.

5.5 Ettevõtlus ja turism

Üldine olukord

Valla ettevôtluses domineerib väikeettevôtlus. Seisuga 1.12.2007 on majandustegevuse registrisse (MTR) kantud valla territooriumil tegutsevat 28 äriettevõtet Konguta vallast. Äriregistri andmetel on Konguta vallas 01.10.2007 seisuga registreeritud kokku 88 äriühingut, võrreldes 2006. aastaga on juurde tekkinud üks ettevõte. Äriõhingute jaotus on järgmine: 1 aktsiaselts, 36 osaühingut ja kokku 51 füüsilisest isikust ettevõtjat.

Tegeletakse põhiliselt põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega, piimakarja kasvatusega, metsamajandusega ja puidutöötlemisega. Suuremad tööandjad vallas on: Konguta Vallavalitsus koos allasutustega, AS Lihameister, OÜ Armin Puit, OÜ Annikoru Agro, OÜ Viljameister ja OÜ ProMetall,

Vajalik on jätkata olemasolevate turismiobjektide korrastamist. Viidaprojekti raames on tähistatud valla põhilised vaatamisväärsused. See on töö, mis tahab edasiarendamist. Turismialast tegevust koordineerib piirkonnas SA Vapramäe-Vellavere-Vitipalu, mis on moodustatud paikkonna omavalitsuste poolt.

Eesmärgid

Intensiivistada haritava maa kasutamist; Suurendada ettevõtlusaktiivsust: viia läbi alustava ettevõtja seminare, tutvustada ettevõtlustoetusi, propageerida alternatiivset põllumajandust. Leida võimalusi ettevõtluskoolituse kohapealseks läbiviimiseks. Külastus- ja vabaajavõimaluste väljaarendamine ja mitmekesistamine. Kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade, -objektide ja -asulate kaitse ja eksponeerimine. Turismi- ja puhkemajandust edendavate piirkonnaspetsiifiliste regulaarürituste käivitamine. Aktiivse puhkuse võimaluste mitmekesistamine. Puhkeotstarbeliste väikerajatiste väljaarendamine ja heakorrastamine. Puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine. Ajalooliste ehitiste ja -objektide restaureerimine ja rekonstrueerimine ning kasutuselevõtmine kaasaegsetes funktsioonides; Mahajäetud ja ohtlike ehitiste likvideerimine; Turismi- ja puhkemajandust edendavate piirkonnaspetsiifiliste regulaarürituste käivitamine, traditsioone loovate ürituste algatamine; kohalikku eripära teavitavad tegevused. Piirkondlike koostöövõrgustike väljaarendamine, kohalike arengugruppide ja partnerluste initsieerimine ning nende teovõime tõstmine. Osalemine Via Hanseatica, SA Vapramäe-Vellavere-Vitipalu ja Tartumaa LEADER tegevuses; Piirkonna maine kujundamine, sealhulgas mainekujunduskampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, infokandjate ja -jaotusmaterjalide valmistamine.

5.6 Infrastruktuur, maakasutus ja elamumajandus

Üldine olukord

Konguta valla teedevõrgu üldpikkus on 151 km, sellest 89 km on kohalikud maanteed, 46 km riigimaanteed, mida hooldab Tartu Teedevalitsus ja ülejäänud on erateed ja metskonnale kuuluvad teed. Konguta valda läbib Jõhvi – Tartu - Valga põhimaantee kolme kilomeetri ulatuses. Ühiskondliku transpordi osas leevendab väheseid liine koolibuss, seda aga ainult kooliajal. Metsalaane, Annikoru, Konguta, Mälgi, Kobilu ja Mäeotsa-Ropka külla on rajatud välisvalgustus.

Annikoru keskkatlamaja on suletud. Soojatootmine kortermajades on lahendatud igas majas eraldi elektri, puidu- või turbaküttel kateldega. Koolimaja, lasteaed ja vallamaja on varustatud kaasaegse kergõlikütte katlaga. Kasutada saab ka elektrikütet reservküttena. Üürimaja on täielikult elektriküttel. Rahvamajas ja raamatukogus on ahiküte.

Vallas on ca 500 üksikelamut. Korterelamud paiknebvad Annikorus (10 elamut kokku 111 korterit), Erumäel (3/22), Kobilus (3/20), Kurelaanes (2/13), Mäeotsa-Ropkas (3/18) ja Kongutas (2/24). Vallas on moodustatud 14 korteriühistut.

Konguta vallas (Annikoru, Väike-Konguta ja Metsalaane) on vee- ja kanalisatsiooniteenuse opereerimiseks sõlmitud leping osaühinguga Emajõe Veevärk. Probleemiks on amortiseerunud puhastusseadmed Annikoru, Kobilu, Mälgi külade reoveele ja Kavilda jõe ning Kentsi paisjärve puhtuse seisukohalt Elva linna reovee puhastusseadmed Kurelaane külas.

2007. aasta sügiseks oli katastrisse kantud 9128 ha maad (üldpindalast 85 %), sellest 5472 ha põllumajandusmaad (85 % põllumajandusmaast) ja 2701 ha metsamaad (86 % metsamaast).

Eesmärgid

Toetada korteriühistute arendamist; Propageerida heakorrastust, korraldada igaaastaselt heakorrakonkursse; Bussitranspordi sõidugraafikute ülevaatamine ja reguleerimine vastavalt elanike tegelikele vajadustele; Olemasoleva postipunkti säilitamine; Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine vastavalt kehtivale arengukavale; Jätkata üldkasutatavate teede korrashoidu; Puhja- Uueküla- Elva riigimaantee tolmuvabaks muutmisele kaasaaitamine; Jätkata teemärgistuse ja viitade uuendamist ning tagada nende korrashoid valla teedel; Olemasolevate hoonete energiasäästu alastele projektidele kaasaaitamine;

5.7 Keskkond

Geograafiliselt jääb Konguta valla territoorium Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaale, paiknedes Peipsi ja Võrtsjärve ning Vooremaa ja Haanja kõrgustiku vahel. Ala on devoni liivakivist aluspõhjaga, kõrgusvahemikus 40-100 m/ümp. Konguta valda läbib maastiku suurvorm Kavilda ürgorg, mis jagab lavamaa lavadeks. Konguta valla ala kuulub E. Verepi (1970 a) järgi lainja moreenmaastiku tüüpi. 2006. aastal võeti Konguta vallas riikliku kaitse alla kolm kaitstavat loodusobjekti: Keeri- Karijärve looduskaitseala, Konguta looduskaitseala ja Viisjaagu järve hoiuala.

Endised kaitsealad ja üksikobjektid, mille kaitse-eeskirjad on uuendamata:

1. Erumäe metsapark (pindala 20 ha) 2. Maiorg (pindala 23,3 ha) 3. Konguta park (pindala 3,8 ha) 4. Kanahaua sulglohk (pindala 5,5 ha) 5. Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi (pindala 5,7 ha) 6. Vellavere külajärv (pindala 6,7 ha) 7. Jaanijärv ja Linajärv (pindala 1,0 ha) 8. Konguta pärn 9. Aru pirnipuud 10. Suurekivi rändrahn

Peamisteks maavaradeks Konguta vallas on liiv ja kruus. Karjääride kruusa on võimalik pärast jämedama materjali purustamist kasutada teekateteks ja teealusteks.. Vallas paiknevad 8,9 ha suurune Pôrgumäe ehituskruusa karjäär (aktiivne tarbevaru 306,1 tuh. m3, aktiivne reservvaru 240 tuh. m3), Karijärve ehituskruusa karjäär (2,42 ha, ehituskruusa aktiivne tarbevaru 74 tuh.m3 ja täitepinnase aktiivne tarbevaru 164 tuh.m3), Kobilo liivakarjäär ehitusliiva karjäär (1,32 ha, aktiivne tarbevaru 99 tuh.m3, sh. kaevandatav 69 tuh.m3), Laane ehituskruusa karjäär (1,04 ha, aktiivne tarbevaru 74,2 tuh.m3), avatav Põrgumäe IV kruusakarjäär (3,76 ha, aktiivne tarbevaru 244 tuh.m3)

Maavara geoloogiline uuring on läbiviimisel Poole külas Põrgumäe III uuringuruumis (Karjääri katastriüksus), teenindusala pindala 2.60 ha, uuritav maavara – ehituskruus ja Põrgumäe II uuringuruumis (Tornimäe katastriüksus), teenindusala pindala 6,8 ha, uuritav maavara – ehituskruus. Konguta vallas paikneb Sangla soo, mille varusid hinnatakse 378 tuhandele tonnile (turbamaardla pindala 94 ha).

Metsamaad on vallas 3130 ha (29%), millest riigimets moodustab 881 ha (28% metsamaa pindalast).

Valla territooriumil on 8 looduslikku veekogu. Suurim neist on Karijärv (86,6 ha), mis on tuntud kalarikkuse ja ümbruse kauni looduse poolest. Suuruselt teine järv on Nõo vallaga piirneb Viisjaagu järv (25,7 ha) . Järgneb Vellavere Külajärv, mille pindala on 4,6 ha. Järve iseloomustab mudane põhi ja suhteliselt suur sügavus (kuni 25 meetrit). Kulbilohust põhja pool asub puhta vee ja liivaste kallastega Kogrejärv 4,1 ha. Väiksematest veekogudest on Asema järv (Sügavjärv) (3,2 ha), Jõnni järv (1,1 ha), Jaanijärv (0,4 ha) ja Linajärv (0,6 ha). Valla territooriumile jääb Kavilda jõel asuv Kentsi paisjärv (90 ha), mille veetase on suhteliselt madal ja vesi kõrgest turbasisaldusest pruunika värvusega. Sellele vaatamata on veekogu kalarikas. Enim on esindatud ahven, särg ja haug. Valda läbivad suurematest vooluveekogudest Elva jögi, Kavilda jõgi, Sangla peakraav ja Karioja oja. Veevõtuks kasutatakse salvkaevude ja puurkaevude põhjavett.

Konguta valla keskkonnaseisund on rahuldav. Põllumajandusest tulenev reostus on väike. Suured tööstusettevõtted puuduvad. Olmejäätmeid koguvad lepingu alusel jäätmekäitlusfirmad. Rahuldavalt on jäätmete vedu lahendatud Annikoru asulas, teistes valla külades ja hajaasustuse majapidamistes on lepinguid jäätmete veoks sõlmitud vähe ja esineb probleeme. Konguta valla territooriumil prügimägi puudub, lähim prügi ladestuspaik asub Aardlapalus Tartu lähedal (prügila suletakse juulis 2009 a.). Konguta valda on paigaldatud sorteeritud jäätmete kogumiseks konteinerid (Annikorus, Erumäel, Kongutas, Mäeotsa- Ropkas), samuti korraldatakse ohtlike jäätmete kogumist elanikelt.

Oluliselt jätab soovida inimeste mõtteviis, mis veel ei väärtusta säästliku arengu põhimõtteid.

5.8 Valla juhtimine

Valla arengus on keskne roll vallavolikogul ja vallavalitsusel. Volikogu ja vallavalitsus viivad ellu arengukava, samuti teevad kogu valda puudutavaid otsuseid. Seetõttu lasub kohalikul omavalitsusel vastutus valla territooriumil toimuva ees.

Valla tööd juhib volikogu (9 liiget) ja vallavalitsus, kus töötab põhikohaga 8 inimest. Otsused langetatakse demokraatlikult, arvestades võimalikult paljude kohalike elanike tahet ja huve. Tegevus on avalik, otsused põhjendatud, ametnike vastutus konkreetne. Vallavalitsuse töö on korraldatud otstarbekalt, valitsemiskulud optimaalselt madalad. Ametnikud on pädevad, vastutustundlikud ja arenemisvõimelised spetsialistid, kes on suutelised meeskonnatöö kaudu ellu viima seatud eesmärke. Tehakse aktiivset kaastööd seltside, seltsingute, ühingute jt kodanikeühendustega. Kvaliteedi tagamiseks tegelevad ametnikud järjepidevalt enesearendamisega täienduskoolituse kaudu. Vajadusel kasutatakse sõltumatute konsultantide abi. Avalike teenuste osutamine valla elanikele on inimkeskne, kiire ja asjatundlik.

Konguta vallas tegutseb 4 külaseltsi, mis tegutsevad kohalike inimeste initsiatiivil. Konguta vald on iga- aastaselt toetanud külaseltside tegevust eelarveslistest vahenditest ning leidnud võimalusi ka erinevate projektide kaasfinantseerimise tagamiseks.

Eesmärgid

Säilitada Konguta vald pikemas perspektiivis arenevana ja elujõulisena; Koostada valla üldplaneering II osa.- lõpetada üldplaneeringu koostamine; Eesmärgiga vähendada kulusid, teha aktiivset koostööd erivates valdkondades naaberomavalitsustega, kasutades võimalikult palju avanevaid võimalusi erinevatest Euroopa Liidu struktuuri- ja muudest fondidest; Parandada infovahetust valla siseselt ja väljapoole. Selleks kasutada operatiivsemalt valla kodulehte internetis aadressil www.konguta.ee; Ühekordsete ja lühiajaliste ülesannete täitmiseks palgata lepingulist tööjõudu, tellida spetsialistidelt tööd valdkondades, milles pole otstarbekas põhikohaga töötaja rakendamine. See annab kaasnähtusena ka värskeid ideid ning võimaldab paindlikumalt tööd korraldada; Laenupoliitika põhimõte on: laenud kasutatakse investeeringuteks; Kolmanda sektori arendamine, külaseltside toetamine tegevusel ja projektide elluviimisel; Sotsiaalsfääri edasine arendamine; Vähendada noorte väljarännet. Suurendada noortele suunatud tegevusi (spordi- ja kultuuriüritused), vabaaja veetmise võimaluste loomine rahvamaja juures. Külakeskustes tegevuse aktiviseerimine koostöös vallavalitsuse ja külaseltsidega; Stabiliseerida tööealise elanikkonna osatähtsust rahvastikus. Pöörata suuremat tähelepanu sotsiaalse tõrjutuse vähendamise võimalustele, sh loengud, ühiskondlik töö, koolituste korraldamine.

6. Konguta valla eelarve ja investeerimisvõimalused

Konguta valla eelarve mahuks oli 2007. aastal 15,3 miljonit krooni. Eelarve suurenes 2006. aastal võrreldes 29% võrra, kokku 3.4 miljoni koorni ulatuses, mis oli tingitud nii omatulude (peamiselt üksikisiku tulumaks) suurenemisest kui ka riigieelarvest saadud toetuste suurenemisest. Konguta valla eelarve üheks suuremateks omatulude allikaks 2007. aastal oli üksikisiku tulumaks, mis moodustas valla eelarvest 39%. Viimaste aastate jooksul on vähenenud valla eelarves riigieelarveliste eraldiste osatähtus, 2007. aastal oli selleks 34.5%

Valla eelarvest kõige enam rahalisi vahendeid on eraldatud haridusele. Majanduse eelarve kasvu põhjustab eraldised valla teede investeeringuteks. Sotsiaalhoolekande real moodustab suurema kulu hooldajatoetuste maksmine valla eelarvest, samuti sotsiaaltoetused. Valla teede investeeringud tehakse 1 milj krooni ulatuses aastas.Valla hallatavad asutused on kool, rahvamaja, raamatukogu.

Konguta valla eelarve 2005-2007 A. TULUD 2005 2006 2007 Maamaks 485 000 485 000 500 000 Üksikisiku tulumaks 3 700 000 4 500 000 6 000 000 Riigieelarvest 4 655 000 5 112 512 5 311 800 muu 1 453 040 1 824 932 3 581 606 KOKKU 10 293 040 11 922 444 15 393 406 kasv eelmise aasta suhtes 13,1 % 15,8% 29,1% riigieelarvest eraldiste 45,2% 42,9% 34,5% osatähtsus B.KULUD Üldvalitsemine 1 526 420 2 214 820 2 656 754

Riigi- ja korrakaitse Haridus ja teadus 4 652 978 5 079 855 6 152 255

Kultuur ja kunst 1 140 870 1 406 710 1 496 300

Sport ja puhkus 62000 107 750 248 750 Tervishoid 59 300 - 46 000 Sotsiaalhoolekanne 1 119 022 1 461 619 1 459 690

Majandus 1 435 000 1 278 500 2 952 327

Muu 297 450 373 190 381 330 laenud KOKKU 10 293 040 11 922 444 15 393 406 Kasv eelmise aasta suhtes 13,1% 15,8% 29,1% *Allikas: Konguta Vallavalitsus

Konguta valla 2008. aasta alguse laenu jääk on 3 143 101 krooni ning 2008. aastal makstakse tagasi 389 508 krooni, 2009. aastal 398 298 krooni, 2010. aastal 407 145 krooni, 2011. aastal 416 243 krooni, 2012. aastal 425 505 krooni ja kuni 2015. aastani 1 106 402 krooni.

Konguta valla laenukoormus 2007- 2015 Laenukohustused 2008 2009 2010 2011 2012 Üle 5 aasta Kokku Pangalaenud 389508 398298 407145 416243 425505 1106402 3143101 Kapitalirent 80923 80923 80923 47205 0 0 289974 Kokku 470431 479221 488068 463448 425505 1106402 3433075 Intressikulud 165000 170000 175000 180000 185000 520000 1395000 *Allikas: Konguta Vallavalitsus

Vald saab investeeringuteks kasutada eelkõige omavalitsuse omavahendeid (vallaeelarve), võtta investeeringuteks laenu, otsida erinevaid rahastamisvõimalusi struktuuri- ja riiklikest fondidest või saada abi riigieelarvelistest vahenditest investeeringutoetusteks.

Investeeringute tegemiseks laenuvahendite abil, seab piirangud valla- ja linnaeelarve seadus, mille järgi ei tohi omavalitsuse poolt tagasimaksvate laenusummade ja muude võlakohustuste kogusumma ei tohi ületada ühel eelarveaastal 20% eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest omakorda on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Samuti ei tohi kõikide tagasimaksmata võlakohustuste kogusumma koos võetava võlakohustusega ületada 60% eelarveaasta eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvelised eraldised.

Arvestades Konguta valla eelarvet ja olemasolevaid laenukohustusi, on valla laenumahu suuruseks hinnanguliselt kokku kuni 9 miljonit krooni. Vallal on 2008. aasta alguse seisuga võimalus kaasata laenuraha näol investeeringute katteks hinnanguliselt 5.6 miljonit krooni.

7. Tegevuskava 2008- 2013

Käesolev peatükk käsitleb Konguta valla arengukavas olemasolevate tegevusvaldkondade lõikes eesmärkide täitmiseks määratletud tegevusi, mis on vajalik teostada aastatel 2008- 2013.

Tegevuskava täiendatakse ja täpsustatakse iga-aastaselt enne vallaeelarve koostamist. Tegevuskava viiakse ellu vallavalitsuse juhtimisel ning selle elluviimise rahastamiseks kasutatakse valla omavahendeid (valla eelarve tulud ja laenud) ning riiklike toetusi, riiklikest abiprogrammidest, era- ja mittetulundussektori investeeringutest, rahvusvahelistest koostöö- ja abiprogrammidest saadavaid vahendeid.

HARIDUS

Ülesanne 200 200 201 201 201 201 Orienteer Ressurss Vastutaja 8 9 0 1 2 3 uv maksumu s Konguta kooli X 8- 10 mln vallaeelarv vallavalits lasteaiaosa krooni e us renoveerimine fondid Õueõppeklassi X 50 000 vallaeelarv vallavalits rajamine krooni e us kool Akustilise X X 20 000 vallaeelarv vallavalits helisüsteemi krooni e us muretsemine kokku kooli aktusesaali Konguta Kooli X X X X X X Vastavalt kool arendusprogram projektide mi le ellurakendamin e Kooli X X X X X X 100 000 vallaeelarv vallavalits spordiväljakute krooni e us korrastamine kokku fondid Annikoru X X X X X X 100 000 vallaeelarv vallavalits puhkepargi krooni e, fondid us väljaarendamin kokku e Kooli X X X X X X 200 000 vallaeelarv vallavalits materiaal- krooni e, fondid us tehnilise baasi kokku kaasajastamine

KULTUUR, SPORT, VABA AEG

Ülesanne 2 2 2 2 2 2 Orie Ressur Vastutaj 0 0 0 0 0 0 ntee ss a 0 0 1 1 1 1 ruv 8 9 0 1 2 3 mak sum us Annikoru rahvamaja kompleksne X X X X 12 Vallae vallavali renoveerimine ja laiendamine mln elarve tsus kok Riik ku Kon X X 3 vall vall X X X X 13 Vallae vallavali guta m aeel aval mln elarve tsus kool ln arve itsus kroo Fondid i kr fond ni spor oo id diho ni one juur deeh itus Valla muuseumi rajamine Rahvamaja lavatehnika, X X X X X X kuni vallaee vallavali muusikainstrumentide ja kollektiividele 100 larve tsus esinemisriiete muretsemine 000 fondid rahvama kroo ja ni aast as Konguta valla ajaloo uurimine ja X X X X X X 100 Vallae vallavali talletamine 000 elarve tsus kroo fondid ni kok ku Noorte- ja vabaajakeskuse rajamine X X 2-5 vallaee vallavali Annikorus mln larve tsus kroo fondid ni Raamatukogu ruumide renoveerimine ja X X 800 vallaee vallavali laiendamine 000 larve tsus kroo fondid ni Külakeskustesse sportimisvõimaluste X X X X X X 100 vallaee vallavali loomine (multifunktsionaalsed 000 larvefo tsusküla mänguväljakud) kroo ndid seltsid ni kok ku Muuseumitubade rajamine küladesse X X X X X X 500 Fondid külaselts 000 id kroo ni kok ku Konguta kooli spordihoone X X 3 vallaee vallavali juurdeehitus mln larve tsus kroo fondid ni

SOTSIAALHOOLEKANNE

Ülesanne 200 200 201 201 201 201 Orienteer Ressurss Vastutaja 8 9 0 1 2 3 uv maksumu s Valla X X X X X X 500 000 vallaeelar vallavalits üüripindade krooni ve us renoveerimine kokku fondid Erinevatele X X X X X X 20 000 vallaeelar vallavalits sotsiaalsetele krooni ve us gruppidele aastas fondid mõeldud kursuste ja programmide läbiviimine Sotsiaalteenuste X X X X X X 300 000 vallaeelar vallavalits kättesaadavuse krooni ve us parendamine kokku riik Koduhooldusteen X X X X X X 100 000 vallaeelar vallavalits use krooni ve us väljaarendamine kokku ja ellurakendamine

ETTEVÕTLUS JA TURISM

Ülesanne 200 200 201 201 201 201 Orienteer Ressurss Vastutaja 8 9 0 1 2 3 uv maksumu s Konguta X X X X X X Kuni 50 vallaeelar vallavalits muinaslinnuste mln ve us projekt koos krooni fondid Maioru ja Kentsi järve puhke-ja turismikeskusek s väljaarendamine Noorte X X X X X X 20 000 vallaeelar vallavalits ettevõtlusaktiivs krooni ve us use aastas fondid suurendamine Ettevõtluse X X X X X X 10 000 vallaeelar vallavalits võimaluste krooni ve us propageerimine aastas Osalemine Via X X X X X X 50 000 vallaeelar vallavalits Hanseatica krooni ve us tegevuses kokku SA Vapramäe- X X X X X X 300 000 vallaeelar vallavalits Vellavere- krooni ve us Vitipalu kokku tegevuse toetamine Turismiobjektid X X 400 000 vallaeelar vallavalits e krooni ve us tasuvusuuringut kokku fondid e koostamine Karijärvele X X 2 mln vallaeelar vallavalits juurdepääsutee krooni ve us rajamine kokku fondid

INFRASTRUKTUUR, MAAKASUTUS, ELAMUMAJANDUS, KESKKOND

Ülesanne 200 200 201 201 201 201 Orienteer Ressurss Vastutaja 8 9 0 1 2 3 uv maksum us Konguta valla vee- X X X 20 mln vallaeela vallavalit ja krooni rve sus kanalisatsiooniareng kokku fondid ukava rakendamine Teede X X X X X X 500 000 vallaeela vallavalit korrashoidmine aastas rve sus riik Annikoru asula X 600 000 vallaeela vallavalit peatee rve sus asfalteerimine Kasutusest X X X X X X 1 mln vallaeela vallavalit väljajäetud ja kokku rve sus hooldamata ehitiste fondid omaniku konserveerimine d ja/või lammutamine Karijärve X X 1 mln vallaeela vallavalit juurdepääsutee kokku rve sus rajamine fondid Kentsi Paisjärve X X X X X X 40 mln fondid vallavalit rekonstrueerimine sus

Korteriühistute X X X X X X kuni vallaeela vallavalit investeeringute 50 000 rve sus toetamine krooni aastas Energiasäästualaste X X X X X X Kuni vallaeela vallavalit projektide 50 000 rve sus elluviimine krooni fondid aastas Elanikele X X X X X X kuni vallaeela vallavalit Internetiühenduse 100 000 rve sus tagamine ja krooni fondid edasiarendamine aastas

VALLA JUHTIMINE

Ülesanne 200 200 201 201 201 201 Orienteeru Ressurss Vastutaja 8 9 0 1 2 3 v maksumus Koostöö X X X X X X 150 000 vallaeelarv vallavalits edendamine krooni e us Kinnula kokku vallaga Soome Vabariigis Külaseltside X X X X X X Kuni vallaeelarv vallavalits tegevuse 120 000 e us toetamine, krooni külavanemat aastas e koolitamine Konguta X X X X X X Kuni vallaeelarv vallavalits valla 100 000 e us tutvustamine krooni ja reklaam kokku Osalemine X X X X X X Vastavalt Vallaeelar vallavalits piirkondlikes projektile ve us ja fondid maakondlike s ühisprojektid es Valla X 60 000 vallaeelarv vallavalits üldplaneering krooni e us u koostamise lõpetamine

9. Arengukava täitmise kontroll ja muudatuste tegemine

Konguta valla arengukava elluviimist ja finantseerimist korraldab Konguta vallavalitsus.

Arengukavaliste ülesannete täitmist hinnatakse igal aastal. Vastavalt seadusandlusele peab omavalitsuse arengukava ajakohastamine toimuma enne 1. oktoobrit. Ülevaade täitmisest koostatakse nii rahalises väljenduses (eelarve jm vahendite kasutamine) kui ka seletava tekstina ja esitatakse vallavolikogule koos eelarve täitmise aruandega.

Arengukava ajakohastamise käigus aktualiseeritakse valda iseloomustavad faktandmed, vaadatakse üle tegevusvaldkondades väljatoodud eesmärgid ning aktualiseeritakse tegevuskava.