Konguta Valla Arengukava 2008- 2015
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
KONGUTA VALLA ARENGUKAVA 2008- 2015 TEGEVUSKAVA 2008- 2013 Konguta 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukavas kasutatavad mõisted 4 3. Konguta valla üldiseloomustus 5 3.1 Asend 5 3.2. Konguta valla ajalooline kujunemine 5 3.3 Rahvastik ja tööhõive 6 4. Konguta valla SWOT analüüs ja visioon 2015 7 4.1 SWOT analüüs 7 4.2 Konguta valla visioon 2015 9 4.3 Strateegilised eesmärgid 10 5. Konguta valla üldine olukord ja arengueesmärgid 10 5.1 Haridus 10 5.2 Kultuur, sport, vaba aeg 12 5.3 Sotsiaalhoolekanne 14 5.5 Ettevõtlus ja turism 15 5.6 Infrastruktuur, maakasutus ja elamumajandus 16 5.7 Keskkond 16 5.8 Valla juhtimine 18 6. Konguta valla eelarve ja investeerimisvõimalused 19 7. Tegevuskava 2008- 2013 20 9. Arengukava täitmise kontroll ja muudatuste tegemine 26 1. SISSEJUHATUS Konguta valla arengukava on dokument, mis sätestab Konguta valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Käesolev arengukava on jätkukava Konguta valla arengukavale, mis koostati 2004. aastal. Arengukavaga määratakse valla tegutsemise eesmärgid ja edasikestmise võimalused Euroopa Liidus. Püstitatud eesmärkide elluviimine on vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne. Arengukava on terviklik tegevusjuhis, kus on fikseeritud valla arendamise prioriteedid ja esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Eesmärgipärane kohaliku omavalitsuse tegutsemine tagatakse sihipärase liikumisega püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ratsionaalselt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (kohalik omavalitsus, allasutused, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Üks arengukava eesmärke on ka valdkondade kaupa hinnata olemasolevat olukorda ja tuua välja probleemid. Arengukava hõlbustab valla tutvustamist ning sisendab kindlustunnet vallakodanikele ja võimalikesse partneritesse. Arengukava tugineb olemasolevatele võimalustele ja eeldustele, on realistlik ja elluviidav. Samas ei saa see olla lõplik. Vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele tuleb arengukava korrigeerida. Seega jätkatakse arengukava koostamise ja täpsustamise protsessi pärast selle vastuvõtmist. Käesoleva arengukava vaatab Konguta Vallavolikogu läbi igal aastal. Viib sisse parandused, täpsustab rahalised võimalused, tööde järjekorra. Parandused arengukavasse tehakse volikogu määrusega. Valla arengukava on suunatud Konguta valla inimestele ja seetõttu on kõik ettepanekud oodatud. 2. Arengukavas kasutatavad mõisted Areng - majanduslikke, sotsiaalsete ja looduskeskkonna muutuste protsess, millel puudub ühtne ja lihtne määratlus. Tavapäraselt nähakse arenguna positiivseid muutusi, kvaliteedi muutus soovitud suunas. Arengu eeldused - olemasolevad omavalitsuse ressursid, mida saab kasutada soovitud arengueesmärkide saavutamiseks. Arengueesmärk - visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Arengukava – valla arengukava on dokument, mis sätestab valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arenemise alused. Ettevõtja – iseseisev majandusüksus, juriidilise vormiga füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing. Investeering - kulutus, mida tehakse püsivääruste loomiseks eesmärgiga kasutada neid arenguprotsessis pikema aja vältel. Koostöö – vastastikku üksteisele edu saavutamiseks (ka kasu saamiseks) vajalike eelduste loomine. Avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamiseks ja valla tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamiseks. Külaliikumine - külaelu väärtustamist ja piirkondlikku tasakaalustatud arengut taotlev vabaühenduse põhimõttel toimiv rahvaliikumine. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’) algustähtedest. Tegevus - kasusaaja poolt elluviidav toiming või projekt. Tegevuskava – arengukavast tulenev tegevuste loetelu, mille alusel toimides viiakse teenused klientideni ning tagatakse valla ja organisatsiooni areng. Visioon - soovitud seisund, tulevikupilt, mille poole eesmärgistatud tegevuse kaudu püüeldakse. 3. Konguta valla üldiseloomustus 3.1 Asend Konguta vald asub Tartumaa lääneosas, piirnedes läänest Rannu vallaga, idast Nõo vallaga, põhjast Puhja vallaga ning lõunast Rõngu valla ja Elva linnaga. Valla üldpindala on 107,6 km², mis on pindala suuruselt 16. kohal Tartumaa valdadest. Vallakeskuse kaugus Tartu linnast on 30 km ning Tallinnast 210 km. Valda läbivad liiklusteed soodustavad ühendust lähemate linnade ja naabervaldadega. Konguta valda läbivad põhiliselt riigi kõrvalmaanteed, kohalikud teed ja Elva linna külje alt ka Jõhvi- Tartu –Valga põhimaantee. 3.2 Konguta valla ajalooline kujunemine Konguta piirkonna arengus tähtsat rolli mängiva Konguta vasall-linnuse asutamisajaks loetakse aastat 1260. Esimesi kirjalikke teateid linnuse kohta on aastast 1417. Samuti mainiti esmakordselt KONGETALI, mille all tunti Väike- ja Suure-Konguta mõisaid ning neid ümbritsevaid külasid. Konguta mõisad kuulusid Tartu piiskopi poolt antuna baltisaksa Tiesenhausenite suguvõsale. Tartu piiskopkonna läänepiiril paiknenud Konguta vasalinnus hävitati Vene-Liivi sõjas 1558.a. suvel. Liivi sõja lõppedes langesid Tartu piiskopkonna alad, vaatamata Tiesenhausenite taotlusele maade tagastamiseks, Poola valdusesse. Koole hakati Konguta piirkonnas asutama 1765. Aastal, kuid täpsemad andmed algusaastate kohta puuduvad.1850.aastal töötasid koolid Suure-Kongutas, Kobilus, Väike-Kongutas, Majalas, Sooval, Külaasemel, Karijärves, Kõssel. 1896.aastal tekkis kogukondade üleandmise tulemusena Puhja kihelkonda Konguta vald.Valla suuruseks oli 5797 ha ja elanike arvuks 1689 inimest. Valla keskuseks sai Annikoru ehk endine Soova küla. Talude ostmine toimus Konguta vallas suures osas aastatel 1870-1880, esimesed talud osteti Väike-Konguta mõisalt 1857.a. Eesti Vabariigi algusaastail liideti Konguta kokku Nõu kihelkonda kuuluva Aru vallaga (pindala 4184 ha ja elanikke 1060) Mõisamaade võõrandamine ja massiline talude rajamine algas 1923.aastal. Suuremateks mõisateks jäid Kobilu ( 446 ha) ja Aru( 90 ha). 1938.aasta andmetel oli Konguta vallas 256 üle 10 ha suuruse talumajapidamise. Talud kaotati 1949.aastal kolhooside moodustamise käigus. Nõukogude perioodil tegutses praeguse Konguta valla territooriumil mitmeid kolhoose ja põllumajanduslikke artelle. Konguta sovhoosi keskasulana hakati 1973.aastal eelisarendama Annikoru küla, kuhu rajati majandi keskus, kauplus ning hakati ehitama korruselamuid ja ridaelamuid. Korruselamuid ehitati ka Mäeotsa, Kapsta, Kurelaane, Erumäe, Kobilu ja Väike Konguta küladesse. Talude taastumine aktiviseerus Eesti taasiseseisvumisega. 1991.a. seisuga oli rajatud 28 uut talu 563 hektaril. 1991.aastal taastati Konguta valla nimi. Valla piire muudeti viimati 1972.aastal, mil Konguta külanõukoguga liideti 900 ha Puhja külanõukogu maad. 3.3 Rahvastik ja tööhõive Konguta vallas elab 01.01. 2007 seisuga 1419 inimest, mis moodustab 0.95% Tartumaa elanikest. Elanikkonna koguarvust 18.61% on alaealised, 61.45% tööealised ja pensionäre on kokku 19.94%. Konguta valla elanike arv Aasta Kokku 2003 1442 2004 1413 2005 1430 2006 1435 2007 1419 *Allikas: Konguta Vallavalitsus Elanike jaotus 2007. aastal Valla elanikkonna arv on läbi aastate püsinud stabiilsena, kuid alates 1999. aastast on rahvaarv vähenenud umbes 100 inimese võrra. Kõrvutades aastate lõikes ja vanusegruppide lõikes Konguta valla elanike arvu, võib välja tuua järgmised asjaolud: Pidevalt väheneb kuni 18.aastaste elanike osakaal; Alates 2000. aastast on suurenenud 19-64. aastaste elanike arv ja osakaal. Rahvastiku tihedus on 13.1 inimest km2 kohta. Valla territooriumil paikneb 16 küla, Tihedamini on asustatud Annikoru, Konguta, Metsalaane ja Mälgi asula. Asum Elanike arv Annikoru 338 Kapsta 53 Karijärve 44 Kobilu 47 Konguta 177 Kurelaane 68 Külaaseme 39 Lembevere 60 Majala 54 Metsalaane 165 Mäeotsa 65 Mälgi 82 Poole 41 Pööritsa 96 Vahesaare 56 Vellavere 34 *Allikas: Konguta vallavalitsus Vallavalitsuse hinnangul ei ole Konguta vallas tööpuuduse tase kõrge, pigem on puudus inimestest, kes sooviksid ja suudaksid tööd teha. 30. 11.2007 seisuga on Konguta vallas 536 maksumaksjat. Lisaks kohalikele tööandjatele käivad Konguta valla elanikud tööl enamasti Elva ja Tartu linnades ning naabervaldades. Üksikisiku tulumaks ühe elaniku kohta 2007 a. on Konguta vallas 5021 krooni. 4. Konguta valla SWOT analüüs ja visioon 2015 4.1 SWOT analüüs Konguta valla SWOT analüüs koostati 29.11.2007 toimunud arengukava uuendamise koosolekul ning seda täiendati 06.12.2007 toimunud teisel arengukava uuendamise koosolekul. SWOT analüüs on oma olemuselt planeerimisvahend, millega hinnatakse omavalitsuse tugevaid külgi (i.k. strengths), nõrku külgi (weaknesses), võimalusi (opportunities) ja ohte (threats). Selle analüüsimeetodi kaudu määratletakse kohaliku omavalitsuse eesmärk ja selgitatakse välja seda eesmärki soodustavad ja mittesoodustavad sisemised ja välimised faktorid. TUGEVUSED NÕRKUSED Omavalitsuse hea asukoht Välja on arendamata