In Culture and History
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Country Background Report Estonia
OECD Review of Policies to Improve the Effectiveness of Resource Use in Schools Country Background Report Estonia This report was prepared by the Ministry of Education and Research of the Republic of Estonia, as an input to the OECD Review of Policies to Improve the Effectiveness of Resource Use in Schools (School Resources Review). The participation of the Republic of Estonia in the project was organised with the support of the European Commission (EC) in the context of the partnership established between the OECD and the EC. The partnership partly covered participation costs of countries which are part of the European Union’s Erasmus+ programme. The document was prepared in response to guidelines the OECD provided to all countries. The opinions expressed are not those of the OECD or its Member countries. Further information about the OECD Review is available at www.oecd.org/edu/school/schoolresourcesreview.htm Ministry of Education and Research, 2015 Table of Content Table of Content ....................................................................................................................................................2 List of acronyms ....................................................................................................................................................7 Executive summary ...............................................................................................................................................9 Introduction .........................................................................................................................................................10 -
Exchange of 10 Students and 1 Teacher from Espoo to Tartto, April 14.-19
Exchange of 10 students and 1 teacher from Espoo to Tartto, April 14.-19. 2013. Schedule attached. Teacher Jari Paakkanen Students Asikainen Siiri MERP11SCA second year Bäckström Linda Haapala Jannica Hagelberg Minea Hämäläinen Paula Alho Venla MERRP12SCA first year Inkinen Nea Mäkinen Rasmus Parkama Niklas Salo Johanna, MERP12SAA first year, who due to illness could not attend In addition Tarja Koskinen-Nisula senior staff member (14.-16.4.) Mika Voipio teacher Accomodation in Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell, Kopli 1C, 50115 Tartu Kopli 1 is the other of the main campuses of Tartu Kutsehariduskeskus, the other is Põllu 11a. The visit was carried according to schedule. Some photos are attached: Meeting of participants and the host organization members Shop in a classroom with information system of the shop logistics Tartu AHHAA Science Centre, one of the arrangements for mainly children 4D-spectacle in Lõunakeskus sopping center Some of the main findings are attached Pros Tartto as a city was very nice and the accommodation was good with modern well equipped rooms. The program well organised and it was carried out well. The schedule allowed some flexibility that was asked by the students in the late afternoon part of the program. Lounatuuli shopping centre arrangements were very good, including presentation ice-skating and 4-d films mystery shoppers This type of activity could in the future be done/discussed by Estonian and Finnish students Visiting business faculty premises of Tartu Kutsehariduskeskus including meeting each other of both groups a small shop for practicing selling and sales administration, with information system covering logistics and many types of sales statistics and reports presentations given by the Estonians and the Finns a tour in other premises A language lesson of some of the similarities and differences in Estonian and Finnish languages Cons The most important aspect to be developed in the future is the more student involvement in communication with each other also during the official program. -
Estonian Ministry of Education and Research
Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise -
Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F. -
KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis. -
14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu -
ÜP Lähteseisukohad Ja KSH
Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................ -
The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe. -
RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board
RMK ANNUAL REPORT 2015 ANNUAL REPORT 2015 Address by the Chairman of the Board 3-4 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 36-43 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION IN PRAISE OF DIVERSITY 3 MOVING AROUND IN NATURE 38 IN PRAISE OF NATURE EDUCATION 40 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 SAGADI FOREST CENTRE 40 ELISTVERE ANIMAL PARK 41 NATURE CAMERA 42 diversity CHRISTMAS TREES 42 6-13 ABOUT THE ORGANISATION HERITAGE CULTURE 43 ALL OVER ESTONIA 8 Aigar Kallas EMPLOYEES 9 Chairman of the Management Board of RMK HONOUR BOARD 10 COOPERATION PROJECTS 12 44-49 RESEARCH WORK APPLIED RESEARCH PROJECTS 46 USE OF RESEARCH RESULTS 48 SCHOLARSHIPS 49 14-27 FOREST MANAGEMENT FOREST LAND OVERVIEW 16 CUTTING WORKS 17 The motto of the yearbook, containing an over- FOREST RENEWAL 18 50-55 FINANCIAL SUMMARY view of 2015, is diversity. RMK and the forests PLANT GROWING 20 BALANCE SHEET 52 entrusted to our care in Estonia are both diverse. TIMBER MARKETING 22 INCOME STATEMENT 54 FOREST IMPROVEMENT 24 AUDITOR’S REPORT 55 Curiously enough, the activity which RMK’s staff WASTE COLLECTION 25 and its contractual partners spend the most This knowledge is essential for a number of FOREST FIRES 26 HUNTING 26 energy on is not the one we are most commonly reasons. Firstly, it confirms that the years of work associated with. Growing young trees, caring for dedicated to creating free recreational possibi- their growth conditions, replacing an old forest lities have been a success. Secondly, it shows generation with a new one at the right time, and 28-35 NATURE PROTECTION that RMK’s primary role of performing nature timber sales are areas in which RMK is active, but protection works is growing in terms of visibility.