JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- Ja Keskkonnainstituut
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut JÕGEVA PLANT BREEDING INSTITUTE ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Agricultural and Environmental Sciences ESTONIAN RESEARCH INSTITUTE OF AGRICULTURE AGRONOOMIA 2013 AGRONOMY 2013 Jõgeva 2013 TOIMETUS/EDITORIAL Toimetajad Tiia Kangor Editors Sirje Tamm Raine Lindepuu Kogumik ilmub teaduskonverentsiks Agronoomia 2013. The present book is published for the conference Agronomy 2013. Toimetus tänab artiklite retsensente nende suurepärase töö eest. Editors would like to thank all reviewers for their perfect work. © 2013 Jõgeva Sordiaretuse Instituut / Jõgeva Plant Breeding Institute Eesti Maaülikool / Estonian University Of Life Sciences Eesti Maaviljeluse Instituut / Estonian Research Institute Of Agriculture Trükitud Sakus trükikojas AS Rebellis Printed at Saku by AS Rebellis ISSN 1736-6275 Agronoomia 2013 SISUKORD MULD JA MAAVILJELUS Vedelsõnniku ja digestaadi mõju mullale, teravilja saagile ja toitainete leostumisele 8 Henn Raave, Indrek Keres, Karin Kauer, Toomas Laidna, Argaadi Parol, Are Selge, Mailiis Tampere, Rein Viiralt, Evelin Loit Teraviljade saagikus ja kvaliteet mahe- ja tavaviljeluslikus külvikorras 16 Malle Järvan, Liina Edesi, Ando Adamson, Miralda Paivel Mulla tallamise mõju karjamaa raiheina ja hübriidlutserni saagikusele 22 Endla Reintam, Kadri Krebstein, Diego Sanchez de Cima, Janar Leeduks Mullakaardi rakendusmudel päideroo saagipotentsiaali asukoha- põhiseks hindamiseks 28 Liia Kukk, Elsa Suuster, Merrit Shanskiy, Hugo Roostalu, Alar Astover Mulla mikroobikooslus mahe- ja tavapõllumajanduslikus viljeluses 34 Liina Edesi Malle Järvan Umbrohtude liigiline koosseis mahe ja tavapõllumajanduslikus viljeluses 42 Liina Edesi, Malle Järvan, Ando Adamson, Miralda Paivel PÕLLUKULTUURID Intensiivviljeluse mõjust odra ja kaera terakvaliteedile 50 Tiia Kangor, Ülle Tamm, Ilmar Tamm, Margus Ameerikas Uus odrasort ‘Maali’ 56 Ülle Tamm, Hans Küüts Talirukki tolmlemine 62 Ilme Tupits Mahe- ja tavarukki küpsetuskatsete tulemustest 68 Malle Järvan, Liina Edesi, Lea Lukme, Ann Akk, Miralda Paivel Varase punase ristiku ja hulgalehise lupiini kasutamisvõimalusi haljasväetisena 74 Enn Lauringson, Liina Talgre, Arvo Makke Agronoomia 2013 Hulgalehise lupiini ‘Lupi’, punase ristiku ‘Jõgeva 433’ ja inkarnaat- ristiku väetusväärtus haljasväetisena 82 Ants Bender Kasvukohapõhise väetamise mõju suvirapsi saagile ja seemnete õli- sisaldusele 90 Jaan Kuht, Toomas Tõrra, Arvo Makke, Jaanus Kilgi Mahetärkliseks sobivate kartulisortide katsetulemused 98 Aide Tsahkna, Terje Tähtjärv Kartuli saagikus ja kvaliteet mahe- ja tavaviljeluslikus külvikorras 102 Malle Järvan, Liina Edesi, Ando Adamson Laua- ja tärklisekartuli mahetootmise kalkulatiivne tasuvus 110 Jaanus Siim TAIMEKAITSE Kartulisortide saagikus sõltuvalt kartuli-lehemädaniku kindlusest ja mahapaneku ajast 120 Merili Hansen, Eve Runno-Paurson, Ants Einola, Priit Einola Lämmastik- ja alternatiivväetiste mõju kõrreliste helelaiksuse esinemisele ning seosed leheomadustega suvinisul 126 Krista Nurk, Eve Runno-Paurson, Lea Hallik, Alar Astover Fungitsiidi ja ilmastiku mõju tali- ja suvinisu saagile ja kvaliteedile 2011. ja 2012. a 132 Pille Sooväli, Mati Koppel, Reine Koppel, Anne Ingver Taime kasvustimulaator “HUMISTAR GRIN-PIK” omadused ja mõju kartulimardikale (Leptinotarsa decemlineata SAY) 138 Külli Hiiesaar, Viacheslav Eremeev, Eha Kruus, Luule Metspalu, Katrin Jõgar Kahjurite ja parasitoidide talvitumine rapsipõllul ja selle serva-aladel 144 Riina Kaasik, Gabriella Kovács, Eve Veromann Taimekaitse mõju talirukki saagile 150 Mati Koppel, Liina Loorits Agronoomia 2013 AIANDUS Eestis kasvatatud aedmaasika (Fragaria x ananassa) ‘Sonata’ viljade kvaliteet ja säilivus 156 Ulvi Moor, Priit Põldma, Tõnu Tõnutare Spektroskoopia rakendusvõimalusi aiandustoodangu keemilisel analüüsil veini näitel 164 Tõnu Tõnutare, Madis Võikar, Ele Vool, Ulvi Moor, Merrit Shanskiy Efektiivsete mikroorganismide mõju kaalika saagile, keemilisele koostisele ja säilivusele 174 Margit Olle Porgandikahjurid valivad porgandisorte 180 Luule Metspalu, Eha Kruus, Külli Hiiesaar, Katrin Jõgar, Angela Ploomi, Marika Mänd Genotüübi mõju küüslaugu saagile ja selle kvaliteedile 188 Priit Põldma, Ulvi Moor, Agnes Merivee Aiakultuuride mikropaljunduse kogemusi Eesti Maaviljeluse 192 Instituudi Taimebiotehnoloogia osakonnas Evika Viive Rosenberg, Merili Lükko Õunasordi ‘Ligol’ puu kasv, saak ja selle kvaliteet erinevatel 198 õunapuu nõrgakasvulistel kloonalustel Toivo Univer, Krista Tiirmaa, Neeme Univer MITMESUGUST Külvisenormi ja reavahelaiuse mõju päideroo (Phalaris arundinacea L.) seemnesaagile 208 Ants Bender Mulla veevarude kujunemise seosed eelnevate perioodide sademete hulgaga kartuli-, põldheina- ja odrapõldudel 214 Tiina Tammets, Laine Keppart Sõnniku rahalise väärtuse ja kuivainesisalduse vaheline seos 220 Raivo Vettik, Kalvi Tamm Agronoomia 2013 Agronoomia 2013 MULLATEADUS JA MAAVILJELUS 7 Agronoomia 2013 VEDELSÕNNIKU JA DIGESTAADI MÕJU MULLALE, TERAVILJA SAAGILE JA TOITAINETE LEOSTUMISELE Henn Raave, Indrek Keres, Karin Kauer, Toomas Laidna, Argaadi Parol, Are Selge, Mailiis Tampere, Rein Viiralt, Evelin Loit Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Abstract. Raave, H., Keres, I., Kauer, K., Laidna, T., Parol A., Selge, A., Tampere, T., Viiralt, R., Loit E. 2013. The impact of using slurry and digestate on soil, grain yield and nutrient leaching. – Agronomy 2013. The aim of the study was to analyse the effect of pig slurry and pig slurry digestate on crop yield, soil nutrient content and nutrient leaching. The experiment was carried out at the Eerika Experimental Station, Estonian University of Life Sciences (58°23'32" N, 26°41'31" E) in 2010. In the experiment, mini-lysimeters with surface of 0,0706 m² and depth of 30 cm fi lled with loamy soil were used. Following fertilizer treatments were conducted: (i) control, (ii) mineral fertilizer (N80P25K100), (iii) pig slurry, (iv) pig slurry digestate, and (v) sewage sludge digestate. Organic fertilizers were applied in quantities according to the nitrogen rate of 80 kg ha–1 and the applica- + tion rate was calculated based on fertilizer NH4 –N content. In the fi rst two years barley and in the third year spring wheat was grown in all the treatments. We measured crop yield, nutrient – + content in the soil and leaching of NO3 –N, NH4 –N, P and K. The crop yield of treatments fertilized with organic fertilizer and mineral fertilizer was simi- lar. Soil pH and the content of total N were similar in all treatments in the autumn of the second year. The concentration of available P and especially available K in the soil varied due to their different concentration in fertilizer and different fertilizer application rate. The nutrient leaching from treatments was similar with the only exception at the beginning of the experiment when – NO3 –N leaching was signifi cantly higher in the treatment with sewage sludge. We conclude that pig slurry and digestate have similar impact on grain yield, soil reaction, soil nutrient content and on nutrient leaching. Keywords: digestate, pig slurry, organic fertilizers, nutrient leaching Sissejuhatus 2012. aastal alustas Aravetel tööd esimene veise vedelsõnnikut toorainena kasutav biogaasijaam Eestis. Lähiaastatel nende arv suureneb. Sellele vaatamata on vedelsõn- nikust biogaasi tootmise otstarbekus jätkuvalt põllumajandustootjate seas diskussiooni- objektiks. Ei ole selge, milline on digestaadi väärtus väetisena võrreldes vedelsõnnikuga. Selle kohta on vähe andmeid leida ka teistest riikidest, sest biogaasi tootmine ainult sõnnikust on maailmas vähe levinud. Digestaat on metaani tootmise jääkprodukt (Mákadi et al. 2012), mille omadused võivad sõltuvalt kasutatud lähtematerjalist ja tootmisprotsessi tingimustest suurtes piirides varieeruda (Szücs et al. 2006; Alburquerque et al. 2012). Kääritamisprotsessi käigus tõuseb materjali pH ja väheneb selle orgaanilise aine ning süsinikusisaldus ning materjal muutub vedelamaks (Gómez et al. 2007; Möller, Müller 2012). Kui veise vedelsõnniku pH on 6,9, siis digestaadi pH on 7,6 (Gómez et al. 2007). Toorainega võrreldes on di- gestaadi orgaanilise aine sisaldus 11–38% väiksem (Menardo et al. 2011). Metaani toot- 8 Vedelsõnniku ja digestaadi mõju mullale, teravilja saagile ja toitainete leostumisele misel kasutatakse mikroobide poolt ära peamiselt kergesti lagundatavad süsinikühendid (Stinner et al. 2008). On leitud, et sõnniku digestaadi orgaanilises aines on sõnnikuga võrreldes rohkem hemitselluloosi, tselluloosi ja ligniini. Seetõttu arvatakse, et digestaat on võrreldes selle toorainega mullas stabiilsem, sest mikroorganismid lagundavad seda aeglasemalt (Kirchmann, Bernal 1997). Digestaadis on võrreldes vedelsõnnikuga oluliselt suurem mineraalse N sisaldus + (Goberna et al. 2011). Eriti palju on seal NH4 –N, mis võib moodustada kogulämmas- + tikust 60–80% (Mákadi et al. 2012). NH4 –N : Nüld suhe on suurem kana- ja seasõnniku digestaadis, sest nende söödaratsioon baseerub teraviljal ja jõusöödal. Veiste ratsioon + sisaldab palju kiurikast sööta, mistõttu on seal NH4 –N : Nüld suhe väiksem (Möller, Müller 2012). Milline on kääritamisprotsessi mõju taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumi- sisaldusele, selles arvamused lahknevad. Omastatava fosfori kogus sõltub keskkonna reaktsioonist. Keskkonna pH suurenemine põhjustab fosfaatioonide teket, mis reageeri- vad kergesti Ca ja Mg iooniga. Selle tulemusena tekivad Ca3(PO4)2 ja Mg3(PO4)2, mis kääritamise käigus sadestuvad (Möller, Müller