DOCSLIB.ORG

Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste Km 1,950-12,972 Pühi-Makita Lõigu Rekonstrueerimise Keskkonnamõju Hindamise Eelhinnang

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste Km 1,950-12,972 Pühi-Makita Lõigu Rekonstrueerimise Keskkonnamõju Hindamise Eelhinnang Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2018 Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Nimetus: Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö tellija: Teedeprojekt OÜ Reg nr 11365874 Kanali tee 4, 10112 Tallinn, Harjumaa Tel +372 6825717 E-post [email protected] Töö teostaja: Adepte Ekspert OÜ Reg nr 11453673 Tuukri tn 54, Tallinn, Harju maakond, 10120 Tel +372 6732244 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 13.06.2018 2 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1 Osapooled .......................................................................................................................... 6 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 7 2.1 Jalg- ja jalgrattatee ...................................................................................................... 8 2.2 Ristmikud ..................................................................................................................... 9 2.3 Parklad ....................................................................................................................... 10 2.4 Bussipeatused ........................................................................................................... 10 2.5 Mullatööd .................................................................................................................. 11 2.6 Metsa ja võsa raadamine .......................................................................................... 11 3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ............................................................................... 12 4 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused ............................................... 13 4.1 Maakasutus ............................................................................................................... 13 4.2 Strateegilised planeerimisdokumendid .................................................................... 13 4.3 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ................................................. 15 4.4 Veekaitse ................................................................................................................... 15 4.5 Looduskaitse .............................................................................................................. 19 4.6 Looduskeskkonna vastupanuvõime .......................................................................... 24 4.7 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ......................................................... 24 5 Keskkonnamõju eelhinnang ............................................................................................. 29 5.1 Tegevuse iseloom ...................................................................................................... 29 5.1.1 Loodusvarade kasutamine ................................................................................. 29 5.1.2 Jäätme-ja energiamahukus ................................................................................ 29 5.1.3 Lähipiirkonna teised tegevused ......................................................................... 29 5.2 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................................ 30 5.2.1 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus ......................................................................... 30 5.2.2 Jäätmeteke ......................................................................................................... 31 5.2.3 Müra ................................................................................................................... 31 5.2.4 Vibratsioon ......................................................................................................... 31 5.2.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ............................................................................ 31 5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................... 32 3 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 5.4 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile ....................................................................................... 34 5.5 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .............................................. 34 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 35 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 36 4 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostas Adepte Ekspert OÜ (reg nr 11453673) Teedeprojekt OÜ tellimusel 2018. aasta mais. Tööd juhtis keskkonnaekspert Mihkel Vaarik, töös osales Piret Toonpere (KMH0153). Keskkonnamõju eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 04.07.2017, 45). Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta (viimati muudetud RT I, 20.06.2017, 17) määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 alusel ka tee ehitamine või remont. Täpsemalt: tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine. KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 61 kohase eelhinnangu tulemustest ja § 11 lg 2 2 kohaselt küsitud seisukohtadest kõigilt asjaomastelt asutustelt. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas riigi tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 (Pühi-Makita lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise käigus on vajalik täiemahulise keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine või mitte. Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 9 järgi tee ehitusloa andja. Käesoleval juhul on ehitusseadustiku (RT I, 05.03.2015, 1; RT I, 03.03.2017, 2) alusel riigimaantee ehitusloa väljastajaks (pädevaks asutuseks) Maanteeamet. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema samuti Maanteeamet, küsides eelnevalt seisukohta eelkõige Keskkonnaametilt ja vajadusel teistelt asjakohastelt asutustelt. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte tee- ehitusprojekti kontekstis, ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas. KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal R. Kutsari poolt koostatud juhendit „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja juhendit “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat”, Põder, T. 2017. 5 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 1 Osapooled Otsustaja: Maanteeamet Aadress: Teelise 4, 10916 Tallinn Kontakt: tel +372 611 9300, e-post: [email protected] Maanteeameti lõuna regiooni kontaktisik: Kaarel Kaine, tel +372 5348 4214; e-post: [email protected] Eel- ja põhiprojekti koostaja: Teedeprojekt OÜ (reg nr 11365874) Kanali tee 4, 10112 Tallinn, Harjumaa Kontaktisik: Fred Talu, tel +372 50 40 425; e-post: [email protected] KMH eelhinnangu koostaja: Adepte Ekspert OÜ (reg nr 11453673) Aadress: Tuukri 54, Tallinn, 10120 Kontaktisik: Mihkel Vaarik, tel +372 5139031, e-post: [email protected] 6 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus KMH eelhindamise objektiks on tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise projekt (eelprojekti staadiumis), mida koostab Teedeprojekt OÜ. Tatra-Otepää-Sangaste maantee saab alguse Tartu maakonnas Tatra külas Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa maantee 200. kilomeetril ning lõpeb Lauküla külas Võru–Kuigatsi–Tõrva
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- Ja Keskkonnainstituut
    JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut JÕGEVA PLANT BREEDING INSTITUTE ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Agricultural and Environmental Sciences ESTONIAN RESEARCH INSTITUTE OF AGRICULTURE AGRONOOMIA 2013 AGRONOMY 2013 Jõgeva 2013 TOIMETUS/EDITORIAL Toimetajad Tiia Kangor Editors Sirje Tamm Raine Lindepuu Kogumik ilmub teaduskonverentsiks Agronoomia 2013. The present book is published for the conference Agronomy 2013. Toimetus tänab artiklite retsensente nende suurepärase töö eest. Editors would like to thank all reviewers for their perfect work. © 2013 Jõgeva Sordiaretuse Instituut / Jõgeva Plant Breeding Institute Eesti Maaülikool / Estonian University Of Life Sciences Eesti Maaviljeluse Instituut / Estonian Research Institute Of Agriculture Trükitud Sakus trükikojas AS Rebellis Printed at Saku by AS Rebellis ISSN 1736-6275 Agronoomia 2013 SISUKORD MULD JA MAAVILJELUS Vedelsõnniku ja digestaadi mõju mullale, teravilja saagile ja toitainete leostumisele 8 Henn Raave, Indrek Keres, Karin Kauer, Toomas Laidna, Argaadi Parol, Are Selge, Mailiis Tampere, Rein Viiralt, Evelin Loit Teraviljade saagikus ja kvaliteet mahe- ja tavaviljeluslikus külvikorras 16 Malle Järvan, Liina Edesi, Ando Adamson, Miralda Paivel Mulla tallamise mõju karjamaa raiheina ja hübriidlutserni saagikusele 22 Endla Reintam, Kadri Krebstein, Diego Sanchez de Cima, Janar Leeduks Mullakaardi rakendusmudel päideroo saagipotentsiaali asukoha- põhiseks hindamiseks 28 Liia Kukk, Elsa Suuster, Merrit Shanskiy, Hugo
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021
    Sangaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Elanikkond ......................................................................................................... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid ........................................................................... 7 2.2.1 Keeni asula investeeringud ............................................................................... 7 2.2.2 Lossiküla investeeringud ................................................................................... 8 2.2.3 Sangaste aleviku investeeringud ........................................................................ 8 2.2.4 Sangaste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................. 8 2.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ................................................. 9 2.3.1 Maksumuse arvutamise alused .......................................................................... 9 2.3.2 Projektide maksumus ......................................................................................... 9 3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 10 3.2 Valga maakonna planeering ............................................................................ 11 3.3 Sangaste valla üldplaneering ........................................................................... 12 3.4 Reovee ärajuhtimise suublad ..........................................................................
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR- 6 Kambja, JAH1000262 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Kambja Jahiselts 1.2. Registrikood 80078909 1.3. Aadress Võru 80, 50111 Tartu 1.4. Esindaja nimi Veljo Jalak 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 501 3431 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Volli Aleksejev Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Raanitsa, Reolasoo ja Oomiste väike-konnakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja nimetus/ keskkonnaministri 19.04.2010 määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja piirangu kirjeldus jahipidamine on lubatud püsielupaigas 01. septembrist kuni 14. märtsini.
    [Show full text]
  • ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERING Tekst Ja Kaardid
    Ülenurme Vallavalitsus, Pargi 2, 61701 Ülenurme alevik, tel: 741 2205 AS K&H, Turu 45 D, 51013 Tartu, tel: 730 8100 ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERING Tekst ja kaardid Koostaja: Ülenurme Vallavalitsus Konsultant: AS K&H Ülenurme-Tartu 2009 Ülenurme valla üldplaneering Eessõna Hea lugeja, Sa hoiad käes Ülenurme valla üldplaneeringut, mis on vastu võetud Ülenurme Vallavolikogu 18.04.2006.a. otsusega nr 27 ja esitatud inimeste arvamuse saamiseks teistkordsele avalikule väljapanekule koos Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega. 2003. aasta juulist alates on Ülenurme vallas koostatud üldplaneeringut. Üldplaneeringu lahenduse koostamisel on osalenud järgmised töögrupid: Üldplaneeringu juhtgrupp : maanõunik Karin Ruuder, volikogu esimees Heiki Sarapuu, vallavanem Aivar Aleksejev ja vallasekretär Reet Sakk. Töögrupid teemade kaupa jagunesid järgmiselt: Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid: sotsiaalnõunik Kaja-Mai Reimann, volikogu liikmed Anu Paadimeister, Eivor Torro, Ülo Karpov ja Ene Pinnar. Kultuur, haridus, sport, vaba aeg : maakorraldaja Marge Einola, vallavanem Aivar Aleksejev, ajakirjanik Maire Henno; gümnaasiumi direktor Olev Saluveer ja volikogu liikmed Peep Puis ja Toomas Kivend. Tehniline infrastruktuur, ehitus, ettevõtlus: planeeringute peaspetsialist Tiina Kuusepuu, abivallavanem Haljand Kaasik, ehitusnõunik Tiit Lukas, OÜ Olme spetsialist Tarmo Lilla ja volikogu liikmed Arne Peda, Aavo Lang, Urmas Sarja, Toomas Tiisler ja Tõnu Väljan. Looduskeskkond, turism, muinsuskaitse : maanõunik Karin Ruuder, keskkonnaspetsialist Kristi Kull ja volikogu liikmed Kalju Roosve ja Üllar Nooska. Konsultant: aktsiaseltsi K&H planeeringuspetsialistid. Järelvalvet planeeringu koostamise üle : vallasekretär Reet Sakk ja jurist Sirje Linnasmägi. Üldplaneering on valla ruumiline arengukava, millega pannakse paika üldisemad maakasutuse ja ehitamise põhimõtted – kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põldudele ja metsadele ning missugused avalikule sektorile, samuti erinevate teede ja radade asukohad, rohealade paiknemine, veemajanduskava jms.
    [Show full text]
  • Otepää Piirkonna Mootorsaaniradade Arengukava
    OTEPÄÄ PIIRKONNA MOOTORSAANIRADADE ARENGUKAVA 2010 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 3 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ....................................................................................................................... 5 2.1.GEOGRAAFILINE ASEND JA LIGIPÄÄS..............................................................................................................................5 2.2.LOODUSLIKUD VÄÄRTUSED........................................................................................................................................6 2.3.RAHVASTIK.........................................................................................................................................................8 2.4.TURISM JA PUHKEMAJANDUSLIK ETTEVÕTLUS....................................................................................................................9 2.5.MOOTORSAANISÕIT EESTIS.....................................................................................................................................15 2.6.GLOBAALNE KONKURENTS......................................................................................................................................18 2.7.SWOT-ANALÜÜS..............................................................................................................................................20 2.8.ARENGUVAJADUSED.............................................................................................................................................22
    [Show full text]
  • KAMBJA VALD Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2012
    KAMBJA VALD Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012 - 2024 2012 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 4 2. SEADUSANDLIK BAAS ................................................................................................................5 2.1. Veemajandust puudutavad Euroopa Liidu direktiivid...............................................................5 2.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ...............................................................................5 2.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ...................................................................................6 2.4. Veeseadus ..................................................................................................................................6 2.5. Jäätmeseadus ............................................................................................................................6 2.6. Keskkonnatasude seadus ...........................................................................................................6 2.7. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a määrus nr 269) .................................................................................................................................6 2.8. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid (Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrus nr 48) ...................................................................................................................................7 2.9. Kambja Vallavolikogu 11.05.2007 määrus
    [Show full text]
  • Riigikontrolöri Ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28
    Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28. a. eelarve täitmisest ja riigi- «, asutuste ning- ettevõtete tegevusest » SISUKORD Lhk. Sissejuhatuseks V I. Riigikontrolöri paranduste ettepanek riigi 1927./28. a. eelarve täitmise ja kassa aruandele l Korralised kulud: Rahaministeerium 2 Sõjaministeerium 4 PõllutöÖministeerium 6 Teedeministeerium v 10 Välisministeerium 14 TöÖ-Hoolekandeministeerium 16 Erakorralised kulud: Riigi keskasutuste kulud . 18 Siselaenud ja emissioon 20 Korralisedtulud 22 Erakorralisedtulud 24 Eesti Vabariigi 1927./28. a. eelarve täitmise bilansiline kokkuvõte 28 Kassa aruanne 32 Riigikassa bilanss 36 IL Ülevaade Eesti Vabariigi 1927,/28, a. eelarve täitmisest. Kulud. Eelarve ülekulud. Krediitide ülejäägid. Kulude võrdlus eelarvega. Korraliste kulude võrdlus 1926. 27. a. kuludega üksikutes kululiikid.es. Kulude liikumine 1922—1927./28. a 43—54 Tulud: Tulude eelarve. Ettemakstud tulud. Tuluvõlad 31. märtsiks 1928 a. Tulud vastu­ võtu koha järgi. Väljaspool riigikassat ja Eesti Panka vastuvõetud tulud Tulud üksikute tululiikide, peatükkide ja §§ järgi. Otsekohesed maksud. Lõivud ja tasu- maksud. Kaudsed maksud. Riigi monopolid. Riigi ettevõtted ja varandused. Sega- tulud. Korralised tulud üldliikide järgi. Korraliste tulude võrdlus eelmiste aastadega 55—64 Riigikontrolli revisjoni ulatus ja tulemused 65 Tulumaks 68 Riigi eelarve täitmine ühenduses omavalitsuste eelarvete täitmisega ja võrdlus välisriikide eelarvete täitmisega Maavalitsuste eelarvete täitmine 81 Riigi eelarvete täitmine ühenduses omavalitsuste
    [Show full text]
  • Arendustegevusega Kaasnevate Kohustuste Täitmine Kambja Valla Räni Aleviku Elamurajoonide Näitel
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Taissia George ARENDUSTEGEVUSEGA KAASNEVATE KOHUSTUSTE TÄITMINE KAMBJA VALLA RÄNI ALEVIKU ELAMURAJOONIDE NÄITEL FULFILMENT OF OBLIGATION CONCOMITANT WITH DEVELOPMENT ACTIVITIES BY THE EXAMPLE OF RÄNI BOROUGH IN KAMBJA PARISH Magistritöö Maakorralduse ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: lektor Evelin Jürgenson, PhD Tartu 2018 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Magistritöö lühikokkuvõte Autor: Taissia George Õppekava: Geomaatika Pealkiri: Arendustegevusega kaasnevate kohustuste täitmine Kambja valla Räni aleviku elamurajoonide näitel Lk.: 73 Jooniseid: 7 Tabeleid: 22 Lisasid: 15 Osakond/õppetool: Geomaatika ETIS-e teadusvaldkond: 4. Loodusteadused ja tehnika CERCS-I kood: T260 Juhendaja: lektor Evelin Jürgenson Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2018 Magistritöö eesmärk on kirjeldada, kuidas on toimunud arendustegevusega kaasnevate kohustuste täitmine Kambja valla Räni aleviku uute elamurajoonide näitel. Magistritöö raames käsitletakse arenduskohustuste täitmise regulatsioone ning erinevate tegurite mõju elamurajoonide hoonestusele. Teoreetiline osa on koostatud nii Eesti kui rahvusvaheliste allikate alusel. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on valitud kvalitatiivne meetod. Tulemuste osa koostamiseks kasutati juhtumiuuringu meetodit, mis seisnes konkreetses asumis elamurajoonide kohta andmete kogumisest ja nende töötlemisest. Töö käigus uuriti kokku 215 elamumaa katastriüksust Kambja valla Räni aleviku üheksas uues elamurajoonis, millest 77% on hoonestatud. Suurim hoonestuse
    [Show full text]
  • Kambja Valla Arengukava 2020-2030
    Kambja valla arengukava 2020-2030 2019 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ja protsessi kirjeldus ...................................................................................................................... 3 I Kambja valla hetkeolukord ............................................................................................................................... 5 1.1 Ühinenud vald ........................................................................................................................................... 5 1.2 Rahvastik ................................................................................................................................................... 6 1.3 Kambja valla väljakutsed ja suundumused ............................................................................................... 8 II Visioon 2030 .................................................................................................................................................. 10 III Kambja valla arengustrateegia eesmärgid ja tegevused .............................................................................. 11 3.1 Haridus ja noorsootöö - Kambja vallas väärtustatakse head haridust ................................................... 11 3.2 Tervis ja heaolu ......................................................................................................................................
    [Show full text]