DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR- 6 Kambja, JAH1000262 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Kambja Jahiselts 1.2. Registrikood 80078909 1.3. Aadress Võru 80, 50111 Tartu 1.4. Esindaja nimi Veljo Jalak 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 501 3431 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Volli Aleksejev Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Raanitsa, Reolasoo ja Oomiste väike-konnakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja nimetus/ keskkonnaministri 19.04.2010 määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja piirangu kirjeldus jahipidamine on lubatud püsielupaigas 01. septembrist kuni 14. märtsini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Pangodi maastikukaitseala Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 30.10.2001 nr 334 § 6 lg nimetus/ 1 p 3 „Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ lähtuvad piirangud: • jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning piirangu kirjeldus mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid. 4.3. Objekti Kambja väike-konnakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja keskkonnaministri 19.04.2010 nimetus/ määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud püsielupaigas 01. piirangu kirjeldus septembrist kuni 14. märtsini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna (1) Kambja jahipiirkonna pindala on 16 880 hektarit. piirikirjeldus (2) Kambja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kambja jahipiirkonna piir läheb Päidla–Luke maantee ja Elva–Kahna–Pangodi maantee ristumiskohast (Kahna) mööda Elva–Kahna–Pangodi maanteed Pangodini, jätkudes mööda Otepää–Tartu maanteed Savi taluni; sealt mööda Savi, Kantsi, Männila ja Raja talu teed Unipiha–Kambja maanteeni ning mööda Unipiha–Kambja maanteed Virulase ojani; edasi mööda Virulase oja Tatra jõeni ning mööda Tatra jõge Tartu–Põlva maanteeni; siitpeale mööda Tartu–Põlva maanteed Tapu teeni Talvikesel; siis mööda Paabu–Tapu–Lille teed Liiva–Vissi maanteeni; teeristist mööda Liiva–Vissi maanteed Kantsiku talu teeni, jätkudes mööda Kantsiku talu teed Laane ringteeni; seejärel mööda Laane ringteed Liiva– Vissi maanteeni ning mööda Liiva–Vissi maanteed Maaritsa ojani; sealt mööda Maaritsa oja Idaojani; siitpeale mööda Idaoja Liiva–Vissi maanteeni, jätkudes mööda Liiva–Vissi maanteed Vissini; Vissilt mööda Kammeri–Vissi maanteed Puntuse talu teeni, jätkudes mööda Puntuse–Tuudaku–Maaritsa teed Maaritsa–Kavandu kõrgepingeliini trassini; seejärel mööda kõrgepingeliini trassi Kammeri–Maaritsa teeni ning mööda Kammeri–Maaritsa teed Topsi teeni; teeristist mööda Topsi teed Küüdneri–Makita maanteeni, jätkudes mööda Küüdneri–Makita maanteed Ora–Valgjärve teeni ning mööda Ora–Valgjärve teed Sulaojani; sealt mööda Sulaoja Kutsika–Saluaja teeni ning mööda Kutsika–Saluaja teed Küüdneri– Makita maanteeni; teeristist mööda Küüdneri–Makita maanteed Tartu–Otepää maanteeni, jätkudes mööda Tartu–Otepää maanteed Makita ojani ning mööda Makita oja Laguja ojani; siis mööda Laguja oja Lagujani ja Lagujalt mööda Päidla– Luke maanteed Kahnani. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000262&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Kambja Valla Arengukava 2020-2030
    Kambja valla arengukava 2020-2030 2019 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ja protsessi kirjeldus ...................................................................................................................... 3 I Kambja valla hetkeolukord ............................................................................................................................... 5 1.1 Ühinenud vald ........................................................................................................................................... 5 1.2 Rahvastik ................................................................................................................................................... 6 1.3 Kambja valla väljakutsed ja suundumused ............................................................................................... 8 II Visioon 2030 .................................................................................................................................................. 10 III Kambja valla arengustrateegia eesmärgid ja tegevused .............................................................................. 11 3.1 Haridus ja noorsootöö - Kambja vallas väärtustatakse head haridust ................................................... 11 3.2 Tervis ja heaolu ......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • The Perceivable Landscape a Theoretical-Methodological Approach to Landscape
    THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Eesti Maaülikooli doktoritööd Doctoral Theses of the Estonian University of Life Sciences THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences According to the verdict No 6-14/3-8 of April 28, 2017, the Doctoral Commitee for Environmental Sciences and Applied Biology of the Estonian University of Life Sciences has accepted the thesis for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture. Opponent: Kati Lindström, PhD KTH Royal Institute of Technology, Sweden Pre-opponent: Prof Lilian Hansar, PhD Estonian Academy of Arts, Estonia Supervisors: Prof Juhan Maiste, PhD University of Tartu, Estonia Prof Zenia Kotval, PhD Michigan State University, USA Tallinn University of Technology Tartu College, Estonia Consultant: Prof Kalev Sepp, PhD Estonian University of Life Sciences, Estonia Defence of the thesis: Estonian University of Life Sciences, room Kreutzwaldi St. 5-1A5, Tartu on June 15, 2017, at 11:15 a.m. The English text in the thesis has been revised by Juta Ristsoo and the Estonian by Jane Tiidelepp. © Nele Nutt 2017 ISSN 2382-7076 ISBN 978-9949-569-79-3 (publication) ISBN 978-9949-569-80-9 (PDF) 4 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS .................................................6 FOREWORD .................................................................................................8 1.
    [Show full text]
  • AIP Supplement for
    EESTI AIP Estonia AIP Lisa / AIP SUP 10/2021-1 ~~~eaip-amdt~~~31 AUG 2021 Kontakt / Contact AIP Supplement for Estonia AIP Lisa / AIP SUP 10/2021 Aadress: Lennuliiklusteeninduse Kehtiv alates Aktsiaselts Effective from Lennuinfo osakond 31 AUG 2021 Kanali põik 3 kuni / to 24 SEP 2021 Rae küla, Rae vald Avaldatud 10112 Harjumaa Published on Estonia 26 AUG 2021 Tel: +372 625 8303 AFS: EETNYOYX Email: [email protected] URL: aim.eans.ee Ajutiste piirangualade ja ohuala Establishment of Temporary Restricted kehtestamine Areas and Temporary Danger area 1 Üldine 1 General See AIP Lisa täiendab järgmist AIP-i osa: ENR 5.1. This AIP SUP supplements the following portion of the AIP: ENR 5.1. AIP Lisa võimalikud muudatused avaldatakse NOTAM-iga. Possible changes to AIP SUP shall be published by NOTAM. 2 Periood 2 Period 31. august 2021 kuni 23. september 2021 31 AUG 2021 to 23 SEP 2021 3 Eesmärk 3 Purpose Ajutised piirangualad EER2135A, EER2135B ja EER2135C Temporary restricted areas EER2135A, EER2135B and ning ajutine ohuala EED2135 kehtestatakse mehitamata EER2135C and temporary danger area EED2135 will be õhusõidukite lennutegevuse jaoks SESAR JU GOF2.0 VLD established due to unmanned aircraft flight operations projekti demonstratsioonide raames. within the scope of SESAR JU GOF2.0 VLD project demonstrations. Mehitamata õhusõidukite lennutegevused on planeeritud Unmanned aircraft flight operations are planned as follows: järgmiselt: • 31. august 2021 – 1. september 2021 – testlennud • 31 AUG 2021 – 01 SEP 2021 – test flights (EER2135B) (EER2135B) • 2. – 3. september 2021 – • 02 – 03 SEP 2021 – Trial 2 demonstration flight oper- Trial 2 demonstratsioonlennud ations (02 SEP main flight day, 03 SEP reserve day) (2.
    [Show full text]
  • 50 000 5441 Tartu
    5441 T A R T U 1 : 50 000 MAA-AMET EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. ALUSPHJA RELJEEF EESTI GEOLOOGIAKESKUS Estonian Land Board GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. BEDROCK RELIEF GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA 660 665 670 675 650 2635’ 655 2640’ 2645’ 2650’ 2655’ 6475 6475 50 50 50 40 50 50 50 50 Ssekırva 30 40 -46,6 Rahinge 40 50 Põvvatu 50 50 50 60 50 Kakumetsa 40 60 50 40 60 Mksa 43,7 Kandikla 50 41,5 -40 40 50 -30 50 Sirgu 60 -20 -10 40 30 0 20 10 40 50 40 30 60 50 10 20 50 -30 30 14,0 40 -40 30 0 Lohkva 40 40 -10 ssu 50 50 22,9 Sarakuste 40 10,0 -20 40 Luunja 30 70 50 50 20 38,6 40 Mrja 10 40 40 50 TARTU 0 Vana-Kastre 40 70 50 8,2 10 20 30 60 60 50 Haage -5,6 Tigase -10 Pihva 40 Rni 37,2 -20 50 50 -43,1 Veibri 30 30 38,7 30 Kabina 40 40 30 20,1 40 20 36,5 60 -50 -40 10 Kaagvere 60 36,2 -30 51,3 -60 -20 20 0 60 -10 Sudaste 60 -70 6470 60 -80 -0,5 40 6470 60 50 5820’ Lemmatsi Soinaste 70 0 -10 50 60 40 30 56,2 -20 -10 30 Metsanurga Klitse -30 50 10 -86,0 60 -40 Haaslava 5820’ 20 0 50 50 Vırukla -50 50 10 Aardlapalu Melliste -60 20 -70 50 40 30 60 lenurme -80 55,5 Aardla 44,7 40 60 46,0 Kurepalu 70 40 Poka 40 60 58,3 40 50 60 40 70 40 50 80 Tõrvandi 60 60 43,5 60 50 40,0 Koke 50 Soosilla Mõra Laane 40 60 60 60 50 50 60 60 50 60 50 Mletjrve 50 60 50 49,9 70 0 50 70 50 Roiu Kitsekla 10 60 -60 50 50 50 20 80 60 50 70 -40 30 60 Tsvere 50 30 -30 50 90 -20 Lange 60 6465 20 Igevere Kıivukla 50 6465 -10 70 60 40 60 40 -50 0 Pkste Jriste 50 10 10 20 0 60 60 70 60 30 -9,0 Reola -10 40 50 60 70 60 60 70 -20 70 -30 80 50 120 57,6 Kriimani 52,6 60 90 40 50
    [Show full text]
  • Tartu Maakonna Tegevuskava Tegevuste1 Prioriteetsus
    TARTU MAAKONNA TEGEVUSKAVA Tartu maakonna jaoks on kõige prioriteetsemad valdkonnad sihtkoha eripära rõhutavate terviklike TEGEVUSTE1 turismitoodete ja –atraktsioonide arendamine ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine. PRIORITEETSUS Nendesse valdkondadesse on planeeritud tegevuskavas vastavalt 29% ja 33,7% vahenditest. TULENEVALT MAAKONNA Turismiatraktsioonid loovad töökohti ning annavad tõuke ka otseste ja kaudsete lisateenuste pakkujate ARENGUKAVAST tekkimisele (toitlustus, majutus, aktiivse puhkuse võimaluste vahendamine, ilu- ja raviteenused jne). Turismiteenuste kättesaadavus maakonnas on ebaühtlane. Samas on maapiirkondades turismi areng olnud (põhjendada, miks on maakonna kiire. Oluline on jätkuvalt Tartust väljapool turismi arendamine, pakkudes maapiirkonnas enam turistidele jaoks üks tegevus prioriteetsem majutust ja toitlustamist, looduses aktiivset tegevust, samuti kultuuri ja harrastusturism (Tartu maakonna kui teine) arengustrateegia 2014-2020 lisa 2 peatükk 2.11). Turismivaldkonna objektide sisemine pingerida on kujunenud järgmiselt: Lange motokeskus, Vooremäe Terviserajad, Kavilda ürgoru puhkepiirkonna arendamine, Sibulatee turismipiirkonna kolme kultuuri arendus ning Elva spordi- ja puhkepargi arendamine. Üheks suurima turismipotentsiaaliga piirkonnaks on Haaslava vallas asuv Lange motokeskuse piirkond. Eesti Lennundusmuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Vooremäe terviserajad ja juba olemasolev osa Lange motokeskusest on olemasolev turismipiirkond, mida külastab suur arv turiste. Lange motokeskuse arendamine
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Elektriliinide Aluse Maa Kompenseerimine Kambja Valla Näitel
    EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Guhse ELEKTRILIINIDE ALUSE MAA KOMPENSEERIMINE KAMBJA VALLA NÄITEL COMPENSATION OF THE LAND UNDER POWER LINES ON THE BASIS OF KAMBJA MUNICIPALITY Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekava Juhendajad: professor Rando Värnik, Dr. Econ teadur Allar Padari, MSc Tartu, 2017 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Erki Guhse Õppekava: Ökonoomika ja ettevõtlus Pealkiri: Elektriliinide aluse maa kompenseerimine Kambja valla näitel Lehekülgi: 91 Jooniseid: 13 Tabeleid: 13 Lisasid: 7 Osakond: Majandus- ja sotsiaalinstituut Uurimisvaldkond: S180 Juhendaja(d): professor Rando Värnik Dr. Econ, teadur Allar Padari, MSc Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu 2017 Magistritöö eesmärk on välja töötada metoodika liinitalumistasude arvutamiseks, kuna Eesti vastav seadusandlus on hetkel puudulik. Töö eesmärgi saavutamiseks on teostatud süvaanalüüs metoodikale, mille abil leiti Eesti metsavarude maht ja tutvutud liinitalumistasusid käsitlevate teadusartiklitega. Analüüs on läbi viidid Kambja vallas asuvatel katastriüksustel, mida läbivad Elering AS 110 kV ja 330 kV elektriülekandeliinid. Välja on töötatud metoodika, mis on universaalselt kasutatav sõltumata maa sihtotstarbest ja arvestab maa omanike saamata jäänud tuludega, samas põhjustamata tehnovõrkude omanikele ebanormaalselt kõrgeid kulutusi. Töös välja töötatud metoodika on võimalik kasutusele võtta ja rakendada tehnovõrkude talumistasude maksmisel. Märksõnad: talumistasu, metsa juurdekasv, liinikaitsevöönd, õiglane
    [Show full text]
  • Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste Km 1,950-12,972 Pühi-Makita Lõigu Rekonstrueerimise Keskkonnamõju Hindamise Eelhinnang
    Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2018 Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Nimetus: Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö tellija: Teedeprojekt OÜ Reg nr 11365874 Kanali tee 4, 10112 Tallinn, Harjumaa Tel +372 6825717 E-post [email protected] Töö teostaja: Adepte Ekspert OÜ Reg nr 11453673 Tuukri tn 54, Tallinn, Harju maakond, 10120 Tel +372 6732244 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 13.06.2018 2 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1 Osapooled .......................................................................................................................... 6 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 7 2.1 Jalg- ja jalgrattatee .....................................................................................................
    [Show full text]
  • KORRALDUS 16.12.2020 Nr 1-3/20/231 Tee Ehitusloa Andmine
    KORRALDUS 16.12.2020 nr 1-3/20/231 Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää– Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas 28.10.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee 46 Tatra–Otepää– Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuv Pühi–Makita lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel Tartu maakonnas Kambja vallas Pühi, Kullaga, Visnapuu, Sulu, Pangodi, Oomiste, Kodijärve ja Palumäe külades ning lõpeb Valga maakonna Otepää valla Makita küla piiril. Maanteeameti 08.08.2018. a korraldusega nr 1-3/18/166 on antud projekteerimistingimused riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt Teedeprojekt OÜ tööle nr T04017 „Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi−Makita rekonstrueerimise ehitusprojekt“. Projekti eesmärk on rekonstrueeritava Pühi–Makita lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)§ 61 kohasest
    [Show full text]
  • Kristi-Katrin Vaino AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUS JA
    EESTI MAAÜLIKOOL Kristi-Katrin Vaino AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID ÜHINENUD ÜLENURME JA KAMBJA VALLA NÄITEL PUBLIC SECTOR INNOVATION CAPABILITIES AND FACTORS AFFECTING IT BASED ON THE EXAMPLE OF UNITED MUNICIPALITIES OF ÜLENURME AND KAMBJA Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekaval Juhendaja: Taimi Plado, MBA Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 3 1. AVALIKU SEKTORI INNOVATSIONIPOLIITIKA KÄSITLUS .............................................. 6 1.1. Innovatsioon ja selle liigid ...................................................................................................... 6 1.2. Innovatsioon avalikus sektoris ................................................................................................ 9 1.3. Innovatsioon kohalikus omavalitsuses .................................................................................. 15 1.4. Innovatsioonivõimekus kohaliku omavalitsuse tasandil ....................................................... 18 1.5. Innovatsioonivõimekust mõjutavad tegurid .......................................................................... 23 2. ÜHINENUD ÜLENURME JA KAMBJA VALDADE INNOVATSIONIVÕIMEKUSE UURINGU MATERJAL JA METOODIKA ................................................................................... 29 2.1. Ühinenud Ülenurme ja Kambja valla innovatsioonvõimekuse uurimissuund ...................... 29 2.2. Innovatsioonvõimekuse
    [Show full text]
  • Fragment Kagu-Eesti Eelviikingiajast Hilisrauaajani (6
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav Ruumiarheoloogiline vaade asustusmustrile: fragment Kagu-Eesti eelviikingiajast hilisrauaajani (6. – 13. saj) Magistritöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1.1 Töö eesmärgid ning suunitlus .............................................................................. 3 1.2 Uurimistöö ruumilised ja ajalised piirid ............................................................... 5 1.3 Uurimistöö andmestik .......................................................................................... 8 1.3.1 Arheoloogilised andmed ............................................................................... 8 1.3.2 Ruumiandmed ............................................................................................... 9 2 Asulakohad ja keskkond ............................................................................................. 10 2.1 Sissejuhatavaid märkusi ..................................................................................... 10 2.2 Asulakohtade topograafia ................................................................................... 13 2.2.1 Nõlva kaldenurk .......................................................................................... 13 2.2.2 Lokaalsed meetodid topograafia analüüsimiseks ........................................ 16 2.3 Nõlva ekspositsioon ja päikesepaiste
    [Show full text]
  • Sisukord 3/2014
    SISUKORD 3/2014 Sisukord ESSEE Hasso Krull: Ajaloota sündmus 2 KÄSITLUSED Tiina Kala: Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal 7 Marten Seppel: 1601.–1603. aasta näljahäda Eestimaal II. Asustuse vähenemine, näljaabi ja kannibalism 25 Kersti Lust: Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid võõrsil talusid päriseks ostsid (kuni 1889) 44 Jaak Valge: Eesti ühiskonna käärimine ja marksismi leviku taust 1920. aastatel 64 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Enn Säde: Mõned leheküljed Peeter Ehrlichi eluloo päevikust 74 Argo Kuusik, Valdur Ohmann: EKP Keskkomitee I sekretäri Karl Säre saatus selgunud 85 Meelis Saueauk, Tõnu Tannberg: Kuidas võeti Kremlis vastu otsus ühise küüditamisoperatsiooni läbiviimiseks Balti liiduvabariikides 1949. aasta kevadel? 92 Peeter Kaasik: Põrandaalune organisatsioon „Kotkas” – näide paberil peetud partisanisõjast Teise maailmasõja ajal 98 Eesti Filmiarhiiv, Kadi Sikka: Jaan Riet 105 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Vello Paatsi: Tsensor Jaan Jõgeveri päevaraamatud 112 Tsensuuri ja muid küsimusi Jaan Jõgeveri päevikutes 115 ARVUSTUSED Lea Kõiv: Eesti ajalugu Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani 128 Ivar Leimus: Exegi monumentum 133 Andreas Ventsel: Karikatuurne vaenlane 135 VARIA Jaanus Arukaevu: „Nii mõnigi arhiivinduse püha lehm on hinge vaakumas.“ Intervjuu riigiarhivaar Priit Pirskoga 138 Priit Raudkivi: Rasked valikud tehtud! Ajalookirjanduse aasta- ja Tuna artiklipreemia 2014 144 Tiina-Mall Kreem: Esemeliste allikate potentsiaal 146 Maris Saagpak, Triin Tark, Anne Untera: Mare Balticumi kultuuripäevad 2013 Darmstadtis 148 Peep Pillak: Märtsi suurpommitamisest 70 aastat 150 Mari-Leen Tammela: Eesti Ajaloomuuseumi seminar Kolmanda Riigi poliitikast 154 Summary 156 Tuna 3/2014 1 ESSEE Ajaloota sündmus Hasso Krull 1 Ajaloost saab rääkida vähemalt kahes tähenduses. Võime rääkida mõne paiga, perekonna, hoone, isiku, eseme või koosluse ajaloost, mõeldes selle all teatavat põhjuslike elementide pundart: need elemendid seletavad, miks on asi just selline, nagu ta on, miks käitub ini- mene nõnda, nagu ta käitub, miks me näeme ruumis teatavat sattumuslikku asetust jne.
    [Show full text]