Elektriliinide Aluse Maa Kompenseerimine Kambja Valla Näitel

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut

Erki Guhse

ELEKTRILIINIDE ALUSE MAA KOMPENSEERIMINE KAMBJA VALLA NÄITEL

COMPENSATION OF THE LAND UNDER POWER LINES ON THE BASIS OF KAMBJA MUNICIPALITY

Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekava

Juhendajad: professor Rando Värnik, Dr. Econ teadur Allar Padari, MSc

Tartu, 2017

Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Erki Guhse Õppekava: Ökonoomika ja ettevõtlus Pealkiri: Elektriliinide aluse maa kompenseerimine Kambja valla näitel Lehekülgi: 91 Jooniseid: 13 Tabeleid: 13 Lisasid: 7 Osakond: Majandus- ja sotsiaalinstituut Uurimisvaldkond: S180 Juhendaja(d): professor Rando Värnik Dr. Econ, teadur Allar Padari, MSc Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu 2017 Magistritöö eesmärk on välja töötada metoodika liinitalumistasude arvutamiseks, kuna Eesti vastav seadusandlus on hetkel puudulik.

Töö eesmärgi saavutamiseks on teostatud süvaanalüüs metoodikale, mille abil leiti Eesti metsavarude maht ja tutvutud liinitalumistasusid käsitlevate teadusartiklitega. Analüüs on läbi viidid Kambja vallas asuvatel katastriüksustel, mida läbivad Elering AS 110 kV ja 330 kV elektriülekandeliinid.

Välja on töötatud metoodika, mis on universaalselt kasutatav sõltumata maa sihtotstarbest ja arvestab maa omanike saamata jäänud tuludega, samas põhjustamata tehnovõrkude omanikele ebanormaalselt kõrgeid kulutusi.

Töös välja töötatud metoodika on võimalik kasutusele võtta ja rakendada tehnovõrkude talumistasude maksmisel. Märksõnad: talumistasu, metsa juurdekasv, liinikaitsevöönd, õiglane väärtus.

Estonian University of Life Sciences Abstract of Master’s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Erki Guhse Speciality: Economics and Entrepreneurship Title: Compensation of the land under power lines on the basis of Kambja municipality. Pages:91 Figures: 13 Tables: 13 Appendixes: 7 Department: Institute of Economics and Social Sciences Field of research : S180 Supervisors: Professor Rando Värnik Dr. Econ, Researcher Allar Padari, MSc Place and date: Tartu 2017 The objective of the Master’s thesis was to develop a universally employed methodology in determining toleration payments of transmission lines as there is a legal vacuum in that area currently in Estonia.

To achieve the objective of the Master’s thesis, in-depth analysis of the methodology has been carried out to find the volume of Estonia’s growing stock and scientific articles about toleration payments have been acquainted with. Analysis has been carried out on the cadastral units of the Kambja rural municipality that are passed through by 110 kV and 330 kV electricity transmission lines of Elering AS. A methodology that is universally useable despite the intended purpose of the land and considers the loss of profit of land owners without causing unreasonably high expenses for the owner of the technical networks has been developed.

The methodology developed in the Master’s thesis can be taken into use and implemented at paying the toleration payments of technical networks. Keywords: toleration payments, forest increment, protection zones, fair market value

SISUKORD SISSEJUHATUS ...... 6 1. KIRJANDUSE JA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE ...... 8

1.1. Sundvõõrandamine ja sundvaldus ...... 8 1.2. Hetkel kasutusel olev metoodika ...... 9 1.3. Tehnovõrkude talumistasu seadus ...... 11 1.4. Talumistasud välisriikides ...... 13

1.4.1. USA ...... 13 1.4.2. Soome ...... 16 1.4.3. Läti ...... 17

2. METOODIKA ...... 18

2.1. Uuringu tüüp ...... 18 2.2. Andmed ...... 18 2.3. Ülevaade valimist ...... 20

3. METOODIKA VÄLJATÖÖTAMINE ...... 21

3.1. Metoodika üldkirjeldus ...... 21 3.2. Metsa juurdekasvu arvutamine mulla andmete põhjal ...... 22 3.3 Saamata jäänud tulu ...... 27 3.4. Metoodika analüüs ...... 34

4. MÕJUDE ANALÜÜS ...... 35

4.1. Kompensatsiooni suurus ...... 35 4.2. Mõjutatud isikud ...... 36 4.3. Talumistasude arvestamine ...... 37 4.4. Muud mõjud ...... 41

KOKKUVÕTE ...... 42 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 45 COMPENSATION OF THE LAND UNDER POWER LINES ON THE BASIS OF KAMBJA MUNICIPALITY ...... 48 LISAD ...... 51

Lisa 1. Maa korralisel hindamise kasutatav metoodika ...... 52

Lisa 2. Eesti Energia AS kontsernis kehtinud metoodika ...... 56 Lisa 3. Kambja vallas asuvate katastriüksuste liinide ja mulla andmed ...... 58 Lisa 4. Eesti mullatüübid ...... 63 Lisa 5. Puiduliikide aastane juurdekasv katastriüksusel ...... 65 Lisa 6. Elering AS liinid Kambja vallas katastriüksuste kaupa ...... 81 Lisa 7. Kompensatsioonid liinikaitsevööndi aluse maa eest ...... 86

LIHTLITSENTS ...... 91

SISSEJUHATUS

Teema valikul on lähtutud eelkõige olukorrast, mis valitseb hetkel Eestis. 2012 tunnistas riigikohus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 15 lõiked 2-4 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lõike 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154 kehtestatud suuruses“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja antud lõiked ja seaduseosa kuulutati kehtetuks [1]. Sellest hetkest on valitsenud liinitalumistasude määramisel seadusevaakum, mida magistritöös täpsemalt käsitletakse. Uuritakse, mida peaks üldse arvestama liinitalumistasu määramisel ja kuidas oleks võimalik määrata õiglast tasu maa omanikele nii, et ei kahjustataks üleliia liiniomanike huve. Antud probleemile on juhitud korduvalt tähelepanu, näiteks õiguskantsleri I. Tederi poolt aastal 2014, kus ta küsib:“ Millises suuruses peavad ettevõtjad neid talumistasusid maksma? Kas nii palju kui inimesed ja metsaettevõtjad on taotlustes küsinud? Kui inimene ei ole tasu suurust märkinud, millist arvutuskäiku kasutades võiks võrguettevõtja need siis arvestada?“ [2].

Uurimistöös keskendutakse võimalikest tehnovõrkudest elektriliinidele, konkreetsemalt Kambja valda läbivatele 330 kV ja 110 kV elektriliinidele, mis kuuluvad AS Eleringi’le ja nende liinide all ja kaitsevööndis olevale maa-alale. Nimetatud pingega elektriliinide aluse maa- ala kaitsevöönd on vastavalt 330 kV võrgupinge puhul 40 meetrit ja 110 kV võrgupinge puhul 25 meetrit [3]. Antud vald on näitena valitud tänu mainitud liinide rohkusele selles vallas piisava valimi saamiseks, et tulemuste mõju saaks analüüsida. Tehtud arvutusi saab üle kanda vastavate andmete kasutamise teistele katastriüksustele Eestis. Uurimistöös on lähtutud riigikohtu soovitustest kohtuasjas 3-4-1-25-11 [1], kui ka kolleegiumi soovitustest ja märkustest kohtuasjas 3-2-1-87-14 [4], mida kasutatakse näitena kohtu poolt määratud talumistasuna.

Töö eesmärgiks on välja töötada metoodika, mille alusel saaks määrata tasu elektriliinide aluse maa ja selle kaitsevööndi omanikele ja antud metoodikat kasutades arvutada välja Kambja valda läbivate kõrgepingeliinide aluste maade uued kompensatsioonid maaomanikele, võrrelda neid hetkel makstavatega ja võrrelda neid justiitsministeeriumi kavas oleva uue „Tehnovõrkude

6 talumistasu seaduses“ väljatoodud määradega [5]. Antud eesmärgiga pakutakse alternatiiv praegu kehtivale seadusvaakumile kui uue väljatöötamisel oleva seaduse kompensatsioonimääradele tehnovõrkude talumise eest, mis autori arvates ei arvesta piisavalt maa omanike huvidega. Töö käigus leitakse lahendused järgmistele küsimustele :

• Kes peaks liinide aluse maa eest kompensatsiooni saama ?

Küsimus on püstitatud eesmärgiga arvestada võimalusega, et ka kohalikud omavalitsused kui maa omanikud peaksid saama tehnovõrgu talumise eest õiglast hüvitist, mida praegusel hetkel ei rakendata, kuigi seadusest tulenevat kitsendust kohalikel omavalitsustel selles suhtes ei eksisteeri [6].

• Millisel määral peaks liinide talumist kompenseerima?

Antud küsimuse eesmärk on välja selgitada, kas mõistlik oleks lähtuda ainult maa omaniku kuludest või peaks arvestama ka saamata jäänud tulusid, võttes arvesse kinnisasja koormatust.

Uurimistöös lähtutakse Eestis kehtivatest seadustest, käsitletakse menetluses olevaid ja erinevaid kohtulahendeid. Lisaks eelnevale annab uurimistöö ülevaate Eesti lähiriikides kasutatavatest liinitalumistasudest, liinitalumistasudest mõnes kaugemas riigis, näiteks U.S.A’s kui käsitletakse erinevates riikides välja antud selle teemalisi teadusartikleid ja uuritakse sealseid välja pakutud teoreetilisi lahendusi lisaks kasutusel olevatele.

Uurimistöö on vormistatud vastavalt Eesti Maaülikoolis kehtivale juhendile „Lõputöö vormistamise nõuded“ [7], kõik joonised ja tabelid on autori koostatud, välja arvatud juhud, kus on märgitud teisiti.

1. KIRJANDUSE JA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE

1.1. Sundvõõrandamine ja sundvaldus

Sundvõõrandamise ja sundvaldamise all mõistetakse antud uurimistöös Eesti Vabariigi seaduses defineeritud mõisteid:

• Kinnisasjade sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. • Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises piiratud asjaõigusega või asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamises.[8]

Maa kasutamisel, selle sundkasutusse võtul või sundvõõrandamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. Maa sundvõõrandamist ja sundkasutuse seadmist kirjeldab seadus „Kinnisasja sundvõõrandamise seadus“ [8]. Seadusest tulenevalt määratakse sundvalduse või sundvõõrandamise puhul õiglane hüvitis. Seadusandlus ei määra summasid, kui suur peaks õiglane väärtus vääringuliselt olema, ega metoodikat, kuidas seda arvutada. Üldiselt võib õiglaseks hüvitiseks lugeda turuhinna, aga probleem seisneb selles, et turuhind, ehk tehingu vormistamise hinda ei ole, kuna üks pooltest ei ole sundvõõrandamise või sundvaldamise puhul huvitatud kinnisasja võõrandamisest või koormamisest, küll aga omab ta seadusest tulenevat kohustust tehnorajatist taluda [9].

Kuidas peaks välja nägema õiglane hüvitis maa võõrandamisel või sundkasutusse seadmisel? Maa hindamise seadus [10] ütleb järgmist :

§ 3. Hindamise alus, eesmärk, metoodika ja liigid (1) Maa hindamisel lähtutakse kinnisasja hindamise headest tavadest ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest. (2) Hindamise eesmärgiks on maa hariliku väärtuse leidmine.

(3) Hindamisel kasutatakse turuväärtuse (tehingute võrdlemise), puhastulu ja kulumeetodit ning nende meetodite kombinatsioone. (4) Maa hindamine jaguneb korraliseks, erakorraliseks ja õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks. [10]

Seaduses kirjeldatud metoodika on leitav vabariigi valitsuse määruses Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika [11]. Antud metoodika on ära toodud uurimistöö lisas 1. Viimane maa korraline hindamine viidi Eestis läbi aastal 2001 [12]. Ka uus, menetluses olev seaduseelnõu soovitab hüvitiseks kasutada 2001 aasta hindamise tulemusi [5], mis autori hinnangul ei vasta liinialuste maa omanike saamata jäänud tuludele. Küll katavad need kulud, kuna maamaks on kehtestatud sama hindamise alusel saadud määrade järgi. Selles valguses on arusaadav ja mõistetav seaduseandja otsus siduda tehnovõrkude talumistasu määr maa maksustamishinnaga – see garanteerib, et tehnovõrku taluva maa omaniku kulud saavad kindlasti kaetud (ehk, talumistasu on suurem kui maamaks). Küll aga ei arvesta see meetod saamata jäänud tuludega, mis koormatuse tõttu jäid maa omanikul saamata.

1.2. Hetkel kasutusel olev metoodika

Kuni aastani 2012 kui riigikohus tühistas AÕSRS § 15 lõiked 2-4 ja AÕS § 158 lõike 1 esimese lause osa [1] kehtis Eesti Energia AS kontsernis metoodika, mis lähtus AÕSRS § 154 lg-test 2–4 ja mille alusel arvutati liinialuse maa omanikule kompensatsioon [13] . See metoodika on ära toodud uurimistöö lisas 2. Riigikohtu otsuses 3-4-1-25-11 [1] toodud näites antud meetodi alusel tasuti maa omanikule liinitalumistasu 24 korda vähem, kui oli antud maa-ala maamaks. Riigikohus tõi oma otsuses välja, et isegi, kui talumistasuks oleks maamaks täies ulatuses, siis

üldjuhul ebaproportsionaalne ka siis, kui talumiskohustuse eest makstav tasu piirduks koormatud kinnisasja osa eest tasuda tuleva maamaksuga ja kui omanik saaks kinnisasja osaliselt kasutada vaatamata piirangutele. Talumiskohustusega kinnisasja olukord on võrreldav sellega, kui omanik annab oma maa kellegi teise kasutusse – teisel isikul on õigus maad mingil viisil kasutada ja omanik ise loobub täielikult või osaliselt enda võimalusest sel ajal maad kasutada. [1].

Seega anti selgelt mõista, et talumistasu peaks olema suurem, kui maamaksuna makstav summa.

Lähtudes antud kohtuotsusest muutsid võrguettevõtted oma põhimõtteid. Praegu on kasutusel olev metoodika, kus Elering AS hüvitab talumistasuna elektriliinide kaitsevööndiga hõlmatud kinnistuosa maamaksu [14], viidates sealhulgas riigikohtu kohtulahendi 3-2-1-87-14 punktile 33, kus öeldakse

Kolleegium nõustub kohtutega, et sõltumata kinnisasja omandamise ajast ja viisist on selle igakordsel omanikul õigus saada tehnorajatise omanikult perioodilist talumistasu vähemasti ulatuses, milles kinnisasja omanik peab kandma kulusid, kuid ei saa kinnisasja või selle osas tehnorajatise tõttu ise kasutada. See puudutab eelkõige maamaksu…“ [4], kuid huvitaval kombel jätab Elering AS märkimata sellesama kohtulahendi punkti 34, kus öeldakse:“ Kolleegium nõustub kohtutega põhimõtteliselt ka selles, et kinnisasja omanikule tuleb talumistasuna lisaks kulude hüvitamisele maksta ka lisahüvitist“ [4].

Eesti suurima jaotusvõrgu omanik Elektrilevi OÜ kasutab talumistasude määramisel metoodikat, mis on kombineeritud eelnevalt kehtinud põhimõtetest „Tehnovõrgu– ja rajatise talumise tasu taotlemine“ [13], kui on sellele lisatud ka maamaksu komponent. Kasutusel olev metoodika on järgmine:“ lähtutakse kõikide taotluste puhul Eesti keskmisest maamaksu määrast 2,16%, mis korrutatakse maa sihtotstarbe koefitsiendiga. Koefitsiendid on endised, v.a maatulundusmaa puhul, kus senise 0,1 asemel on uus koefitsient 0,5.“ [5]. Antud metoodikate rakendamisel makstavad tasud aastal 2015 on ära toodud tabelis 1.

Tabel 1. Talumistasude väljamakse kord [5]

Kaitsevöönd v.a riigimaa Väljamaksed Võrgu liik Meetod 2015 summa, Pindala, ha KÜ arv KÜ arv € Elektri maamaks 16 998 16 402 1 364 44 894 põhivõrk 100%

Elektri maamaks + jaotusvõrk, 43 602 353 910 osaliselt uus 5 766 69 744 Elektrilevi koefitsient

Märkus: KÜ - katastriüksus Tabelist 1 selgub, et liinide talumise eest küsivad kompensatsiooni vaid 8% põhivõrgu liine taluvad maaomanikud ja 1,6% jaotusvõrgu (Elektrilevi AS) liine taluvad maaomanikud. See tuleneb asjaolust, et liinide talumisega ei kaasne liinide omanikul automaatselt kohustust talumistasu maksta, vaid selleks tuleb teha vastavasisuline avaldus liinide omanikule. Arvestades avalduse kirjutanute hulka, võib teha järelduse, et talumistasu ei ole piisav, kuna ei vaevuta isegi sellesisulist avaldust kirjutama.

1.3. Tehnovõrkude talumistasu seadus

Justiitsministeeriumis on menetlemisel asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega tahetakse lahendada tehnovõrkude talumise seaduste probleemid, mis ajendasid ka sedasama uurimistööd kirjutama ehk puudulikud tasud ja puuduolev metoodika.

Seaduseelnõu näeb ette koefitsiendid tehnovõrgu kitsenduste suurusele. Kitsenduse suurused jagatakse kolmeks: 1,0, 0,5 ja 0 [5], mis peaks näitama tehnovõrgu kitsendust maa kasutamisele, kus 1 tähendab kitsenduse ulatust 100%, 0,5 50% ja 0 ulatust 0%. Koefitsienti rakendatakse koos tulevase talumistasu määraga. Koefitsientide seletuseks on seaduseelnõus toodud järgmist:

Kui kitsenduse sisuline ulatus on 1,0, siis see tähendab, et nii kantud kulud kui ka saamata jäänud tulu hüvitatakse täies mahus. Esimeseks selliseks juhtumiks on olukord, kus kinnisasjal (v.a sihtotstarbeliselt kasutataval maatulundusmaal ja transpordimaal) paikneb elektri või gaasi põhivõrgu rajatis. Sõltumata maa otstarbest mõjub põhivõrgu olemasolu kinnisasja väärtust kahandavalt, sest otse põhivõrguga teenuse tarbimiseks liituda ei saa.

Teiseks juhtumiks on olukord, kus mistahes kitsendust põhjustava rajatise kaitsevöönd paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega maal, mida selle kitsenduse tõttu ei ole võimalik kasutata sihtotstarbeliselt. Näiteks on selliseks maaks metsamaa, mida läbib elektrijaotusvõrgu õhuliin. Ka sellisel juhul ei suurenda tehnovõrgu olemasolu maa väärtust.

Koefitsienti 0,5 rakendatakse maatulundusmaa puhul juhtudel, kui maa kasutamine on osaliselt võimalik. Need on juhtumid, kui tehnovõrgu rajatise, sh elektri või gaasi põhivõrgu rajatise kaitsevöönd paikneb maatulundusmaal, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt. Näiteks on selline maa haritav maa, mida koormavad elektri õhuliinid.

Koefitsienti 0,5 rakendatakse ka juhul, kui ilma sihtotstarbelise kasutuseta maatulundusmaal paikneb elektroonilise side võrk, ühisveevärgi või –kanalisatsiooni rajatis või kaugküttevõrk. Võib eeldada, et sellised võrgud, kui need üldse peaks maatulundusmaal paiknema, kitsendavad omandit vähem kui elektri õhuliin. [5]

Antud süsteem on loogiline, ei põhjusta liiniomanikele suurendatud kulutusi (näiteks iga üksikjuhu kitsenduse suuruse väljaarvestamine) ja autor on nõus antud käsitlusega, Siinjuures tuleb ära märkida, et seaduseelnõu jätab võimaluse põhjendatud juhtudel antud määrast kõrvale kalduda.

Talumistasu suurusena näeb seaduseelnõu ette maamaksu (või teisi tõestatud kulutusi) ja sellele lisatakse saamata jäänud tulu komponent, milleks on viis protsenti kaitsevööndi maa maksustamishinnast [5]. Endiselt jääb talumistasu taotlemine maa omaniku huviks ja selle saamiseks tuleks esitada kirjalik taotlus.

Autorile jääb arusaamatuks, mille alusel on leitud 5% maa maksustamishinnast kui asjakohane tasu saamata jäänud tulu eest ja vastavasisulisele päringule justiitsministeeriumist saadi vastuseks viide kavandatavate seadusemuudatuste eelnõule [5], kus seda lahti ei seletata.

Kokkuvõtvalt seaduseelnõu kohta leian, et kavandatava metoodika positiivsed küljed on :

• Universaalne; • Odavalt rakendatav (ei vaja administratiivseid lisakulutusi, maamaksustamishind on juba leitud); • Ei vaja läbirääkimisi – jääb ära ajakulu ja rahakulu.

Negatiivsena võib välja tuua :

• Arusaamatu saamata jääva tulu hinnang, kuidas on jõutud järeldusele, et see peaks olema 5% maa maksustamishinnast. Maa maksustamishind põhineb 2001 aasta andmetel ja on vahepeal uuendamata; • Kohalike omavalitsuste kui tehnovõrgu aluste maade omanikega ei ole arvestatud. •

1.4. Talumistasud välisriikides

1.4.1. USA

Sarnaste probleemidega nagu Eesti vaevlevad paljud teisedki riigid. Põhiprobleem on sama: kuidas leida madalate halduskulude õiglane kompenseerimissüsteem. R. Winn [15] kirjeldab täpsemalt USA’s kehtivat süsteemi. USA on hea näide, kuna seal on eri osariikidel õigusloome osas antud suhteliselt vabad käed ja erinevad osariigid saavad katsetada erinevaid variante. Kummalisel kombel on enamus ikkagi jäänud kasutama õiglase turuhinna meetodit. Ehk teisisõnu õiglane hind on see - kui vähesega müüja lepib ja kui palju on ostja nõus maksma – kokkuvõttes tehinguhind. Samas – kuna sellist tüüpi tehingute puhul on tihti olukordi, kus müüja ei ole üldse nõus müüma ja tegemist on ainult ostja huviga siis kokkuleppeni ei jõutagi. Siis rakendatakse Eminent Domain seadusõigust, mis on sarnane meie seadusandluse sundvõõrandamise ja sundkasutuse seadmisega. Sundvõõrandamist kasutatakse, kuna USA’s hakkasid tekkima ärimehed ja firmad, kes kas siseinfot omades või logistiliselt ette mõeldes omandasid maatükke, et neid hiljem spekulatiivselt edasi müüa – mis omakorda seadis ohtu riiklikelt tähtsate objektide ehitamise. Üldjuhul loetakse ka antud uurimistöös käsitletud elektrivõrke Eminent Domain seadusele vastavaks põhjenduseks – ehk üldiselt on ülekandeliine rajavatel firmadel võimalus taganeda sellele seadusele, kui muud moodi kokkulepet ei saavutata. 13

Suurimad probleemid, millega hetkel võideldakse – ajaprobleemid, kogukonna vastuseisud ja läbirääkimiste kulud. Läbirääkimised võtavad aega, arusaam õiglasest hinnast on erinev ja sundvõõrandamised lõpevad väga tihti kohtutes, kus otsustamine võtab aega. See omakorda seab ohtu kogu projektid tervikuna, projektide rahastamise jne. Kogukonna vastuseis – kui terved kogukonnad omavahel kokku lepivad, milline peaks olema õiglane tasu, siis tihtipeale ei ole ka kohtul võimalust seda ümber muuta. Kuna ekspertarvamused kinnitavad kogukonna hinnangut. Seega muutub kahtlaseks kogu projekti kasumlikkus. Läbirääkimiste kulud – individuaalsed läbirääkimised on lisaks ajakulule ka kallid. Läbirääkimistele on kaasatud meeskonnad (ehituseksperdid, kinnisvara eksperdid, juristid jne). Kui nüüd võtta näiteks Eesti jaotusvõrk – üle 350000 katastriüksusega ja kujutame ette, et iga ühega peaks individuaalselt läbi rääkima õiglase kompensatsiooni suhtes – see ei oleks mõeldav ja kulud oleksid arvatavasti väga kõrged. Tarvis on universaalsemat lahendust. Õiglase väärtuse meetodil on ka palju miinuseid, aspekte – millega antud meetod ei tegele ega arvesta. Autori arvates ja tuginedes eelneva arutluse analüüsile on õiglase väärtuse meetod:

• Universaalselt kasutatav; • Võimaldab kasutada eksperte vastavalt situatsioonile; • Võimaldab arvesse võtta kõiksugu konkreetse situatsiooni erisusi; • Saab arvestada tegureid, mida pole võimalik mõõta (näiteks emotsionaalne väärtus).

Negatiivse poole pealt :

• Õiglase väärtuse olukorda ei saa alati tekkida, kuna ühel osapoolel puudub huvi (sundvõõrandamise ja sundvalduse juhud); • Õiglase väärtuse määramine võib kujuneda väga ajamahukaks; • Õiglase väärtuse määramine võib kujuneda väga kalliks; • Õiglase väärtuse määramisel jääb alati subjektiivne aspekt, kuna põhineb arvamusel (k.a ekspertarvamusel); • Tehingute vähesusel puudub võrdlusmoment ja väga raske on õiglast turuhinda üldse määrata (näiteks riigipiiri äärsete alade puhul); • Spekulatiivsete tehingute tekkimise võimalused.

Professor A.Lehavi [16] pakkus olukorra lahendamiseks välja ameerikaliku lahenduse. Luua Special Purpose Developement Corporation (SPDC). Põhimõtteliselt oleks tegu ettevõttega, mis tegeleb selliste juhtumitega, mis varasemalt oleks kuulunud sundvõõrandamise alla. Nüüd ei sundvõõrandataks maad enam rajatist ehitava, omava ettevõtte heaks – vaid SPDC kasuks. Põhimõtteliselt on tegu riigistamisega. SPDC omandab sealjuures proportsionaalselt ka rajatist rajava ettevõtte aktsiaid. Ehk SPDC töötajad peavad nägema projekti kokkuvõttes tulutoovana ja ka firma, kes soovib maad kasutada peab olema jätkusuutlik. Need omandatud aktsiapakid peaks kokkuvõttes töötama kui investeerimisfond ja tagama SPDC kasumlikkuse. Idee on lühidalt selline, et kompensatsiooni asemel saab maaomanik (juhul, kui ta seda soovib loomulikult) firma aktsiaid. SPDC arvestab välja, kui suure osa rajatavast tehnorajatisest moodustab uus soovitav rajatis ja kui suur osa sellest siis on eramaal. See lahendus oleks alternatiiviks, kui maaomanik ja ettevõte eelnevalt kompensatsioonis kokkuleppele ei jõua. Kuna SPDC oleks (riigi omanduses) aktsiaselts, siis loomulikult jääks maaomanikule alati võimalus oma aktsiapakk müüa. Väljapakutud lahendus oli mõeldud universaalsena kõikide Eminent Domain olukordade lahendamiseks. Antud lahendus on pigem ettevõtete jaoks kasulik, kuna nendel jäävad ära aeganõudvad ja kallid läbirääkimised maaomanikega, vaid nad saavad pöörduda otse SPDC poole, kes nende jaoks olukorra lahendab, kui see vastab seadustele. Maaomanike poolne kasu oleks see, et ühekordse tasu asemel on neil võimalik hakata teenima aktsiate pealt dividende, mis tagaks neile iga-aastase tasu nende maa kasutamise eest (juhul, kui ei räägita sundvõõrandamisest, vaid sundkasutusest) R.Winn jõudis oma uurimustöös [15] järeldustele, et SPDC rakendamine võib olla isegi kallim, kui otseläbirääkimised (samad kulud – aeg, läbirääkimised, lisaks veel ka firma ülevalpidamine), aga mugavdab kindlasti olukorda firmade jaoks ja teatud aspekte arvesse võttes peaks pakkuma sobivaid lahendusi ka maaomanikele. C.Zichella ja J.Hladik [17] käsitlevad sama probleemi aga siis, kui Eminent Domain ei toimi. Ehk alati pole võimalik ega ka põhjendatud kasutada just seda trassi (asukohta), mida omanikfirma soovib. Saab ka alternatiivselt, kuid see võib-olla kallim. Ka nemad leiavad, et SPDC rakendamine oleks sellises olukorras mõistlik, kui maaomanik näeks sealt iga-aastast tulu dividendide näol. Lisaks dividendidele, maksaks SPDC iga-aastast tasu näiteks tuuleparkide läheduses olevatele elanikele. Midagi, mis tunduks loogiline, aga mida Eestis näiteks hetkel tootjate poolt normiks ei peeta. See on jälle üks nõrkus olemasolevale süsteemile.

Kokkuvõtvalt võib ameerika teadlaste poolt välja pakutud mõtet lahendada sundvõõrandamise (sundvaldamise) otsusega maad riigifirmaga, mitte eraomandisse võõrandamisega käsitleda järgnevalt: Maaomanik saaks loota kas dividendidele, või osamaksetele vastavalt nii riigifirma kui ka tema maad kasutava firma edukusele. Osamaksete suurus sõltub sealjuures maaomaniku maa kasutustihedusest (kas liine läbiv energia, teed koormavad autod vms). Positiivne:

• Maa ei lähe eraomandisse (kaob spekulatiivne osa), vaid riigi omandisse; • Ettevõtjad ei pea otse läbi rääkima iga maa omanikuga eraldi, vaid saavad tugineda ühele partnerile; • Arvestatakse maa kasutamise tihedust, vastavalt sellele kompenseeritakse maaomanikule; • Kui projekt ei ole kasumlik, ei teki maaomanikul ebaproportsionaalselt kõrgeid nõudeid ettevõtte vastu (dividendide suurus sõltub firma edukusest).

Negatiivne:

• Administreerimiskulud ei alane; • Situatsiooniti kasutatav ja ainult väga hästi välja arenenud ja suurte aktsiaturgudega regioonides.

Vältimaks kõrgeid kulusid juriidilistele vaidlustele on paljudel USA energeetika firmadel valmis pakkumised, mida maaomanikele pakutakse. Näiteks Clean Line Energy pakutav kompensatsioon iga-aastaselt kandemasti korral on 500$, nurgamasti korral 1500 $ ja 1 aakri ( 0,4 ha) eest 3000 $ [21] liini ehitamise ajal. Lisaks kaetakse kulud liinidest põhjustatud kahjude korral.

1.4.2. Soome

Soome tööhõive- ja majandusministeeriumi energeetika osakonnast saadud vastusest võis välja lugeda, et Soomes on olukord (liinitalumistasud) reguleeritud seaduse mõistes niipalju, et mingil juhul ei või maa omanik kahju kannatada. Sundvõõrandamisprotsessides luuakse erikomisjon, kes hindavad maa väärtust ja kompenseerivad selle maaomanikule. [22]

1.4.3. Läti

Läti justiitsministeeriumi andmetel on maaomanike õigused ja kaitse sätestatud omandiseaduse paragrahv viies [23]. Seadus ütleb, et maaomanikul on õigus saamata jäänud tuludele tema maade ekspluateerimisest. Samas jätab seadus võimaluse maa avalike huvide kasutamiseks sundvõõrandada, makstes maaomanikule õiglast tasu. Justiitsministeeriumi vastusest on aru saada, et erinevaid olukordi käsitletakse üksikjuhtudena ja eri ministeeriumitel on õigus luua oma reeglid olukordade lahendamiseks. Ehk kord on sarnane hetkel Eestis kehtivale olukorrale.

2. METOODIKA

2.1. Uuringu tüüp

Uurimistöö tulemuseni jõudmisel on kasutatud kvalitatiivset analüüsi. Täpsemalt on teostatud sisuanalüüs seadustele ja kehtivatele juhenditele. Kohtulahendite uurimiseks on teostatud juhtumiuuringud. Metoodika väljatöötamiseks on teostatud süvaanalüüs A.Padari [18] kasutatud metoodikale, kus uuriti metsavarusid ja kasutati metsa kasvu modelleerimist. Sarnaste tööde näidetel on veendutud metoodika sobivuses. Peale metoodika väljatöötamist on teostatud metoodika mõjuanalüüs, nii hetkeolukorraga kui tulevikuvaates, kus arvestatakse veel seaduseelnõu seisus olevate muudatustega. Lisaks on võrdlus toodus USA’s kasutatava metoodikaga Etapiliselt on töö koostamine näidatud joonisel 1.

Probleem Eesmärk Valikud Mõjuanalüüs

Joonis 1. Uurimistöö etapid

Mõjuanalüüsis käsitleti majanduslikke mõjusid: mõju ettevõtte tegevusele. Vähesel määral ka mõju avaliku sektori rahastamisele.

2.2. Andmed Uurimistööks vajalikud andmed saadi Eesti Maa-Ametilt ja AS’ilt Elering. Maa ameti kaardilt teostati infopäring katastritunnustele, mida läbivad AS Elering liinid. Infopäringus salvestati vastava katastriüksuse sihtotstarve, hinnatsoon ja põhiline kasutusala. Selle põhjal oli võimalik välja arvutada hetkel makstavad liinitalumistasud ja tuleviks rakendatavad tasud, kui

18 tehnovõrkude talumistasu seaduseelnõu seaduseks vastu võetakse. Näide infopäringust on toodud joonisel 2.

Joonis 2. Infopäring katastriüksuse kohta. Allikas: Eesti Maa-Amet

Eesti Maa-Ametist saadi katastriüksuste mullaandmed. Eesti mullaandmete kaardile kanti katastriüksuste kiht ning spetsiaalse GIS süsteemide tarkvaraga (ArcGIS) saadi kätte iga katastriüksuse mullastiku andmed.

Katastriüksuste ja mullaandmete kihi näide on toodud joonisel 3.

Joonis 3. Eesti mullakaart. Eesti katastrikaart. Allikas: Eesti Maa-Amet

AS Elering’ilt saadi Kambja vallas asuvate 110 kV ja 330 kV liinide paiknemised katastriüksustel, lisatud oli iga liini pikkus vastaval katastriüksusel.

2.3. Ülevaade valimist

Uurimistöö valimiks on Kambja vallas asuvate 110 kV ja 330 kV elektriliinide ja nende kaitsevööndis asuv maa. Antud maa-alale väärtuse leidmiseks on välja töötatud universaalselt kasutatav meetod. Valimisse kuulus 186 katastriüksust, mida läbivad Elering AS ülekandeliinid. Arvutused on tehtud 143 katastriüksuse kohta, mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Teiste sihtotstarvetega katastriüksused jäeti analüüsi käigus kõrvale. Analüüsitud katastriüksused jagunevad neljaks kõlvikuks:

• haritav maa; • looduslik rohumaa; • metsamaa; • muu maa.

Kõlvikute uurimisalune (liinikaitsevööndis asuv) kogupindala on 264,96 ha. Kambja vallas asuvad liinid on valimiks võetud, sest Kambja vallas asub piisaval hulgal eelpool nimetatud liine ja peale selle ka Eesti mõistes unikaalne 330 kV liinide ristumine, mis moodustab eriliselt suure liinikaitsevööndi. Sellega saavad käsitletud ka erisus kõrgepinge liinide ristumise ja nende liinikaitsevööndite kohta. Valimisse kuuluv maa-ala on toodud joonisel 4 punasega.

Joonis 4. Kambja valda läbivate 110kV ja 330 kV elektriliinide liinikaitsevöönd. Allikas: Maa-Ameti põhikaardi pindade kiht.

3. METOODIKA VÄLJATÖÖTAMINE

3.1. Metoodika üldkirjeldus

Liinitalumistasude määramiseks välja töötatud metoodika peab vastama eelkõige nendele punktidele, mis on ära toodud praeguse seaduse puudusena. Metoodika peab olema

• Ajakohane; • Arvestama saamata jäänud tuludega; • Universaalselt kasutatav; • Ei vaja rakendamiseks suuri lisakulutusi.

Ajakohasuse all mõeldakse, et metoodika peab käima ajaga kaasas, st hindamine peab toimuma reaalsete ja kaasaegsete andmete põhjal. Praeguse seaduse järgi käib hindamine maa maksustamishinna järgi. Viimane maa maksustamishinna arvestamine toimus aastal 2001. Arvestama peab maaomaniku saamata jäänud tuludega, mitte ainult kuludega. Kui elektriliinid oleks ainult avaliku huvi tarbeks – oleks mõeldav, et maaomanikule kaetakse ainult tema kulud ja ei arvestata saamata jäänud tuludega. Nii see aga ei ole. AS Elering on äriettevõte, mis ühelt poolt küll tagab elutähtsa teenuse (elektrienergia varustuskindlus) toimepidevust, kuid teiselt poolt teenib avatud energiaturul energiat transportides kasumit. Liinid, millega energiatransport toimub, kuuluvad küll Eleringile, kuid maa, millel liinid asuvad – enamasti mitte. Praegusel hetkel kasutatakse eraomandis olevat maad aga maaomanikele saamata jäänud tulusid ei kompenseerita. Metoodika peab olema universaalselt kasutatav – see tähendab, et metoodikat peab saama rakendada nii kaabelliini, kui õhuliini puhul. Nii 0,4 kV pinge, kui 330 kV pinge puhul. Metoodika rakendamiseks ei ole tarvis konfidentsiaalset informatsiooni. Töö autor eeldab, et kui tema saab info kätte – siis see ei ole järelikult salajane ja sellega saab hakkama ka võrguteenuse tagaja. Lisakulutuste all on mõeldud perioodilisi lisakulutusi, ühekordseid investeeringuid näiteks andmebaaside täiendamiseks või tarkvara arendamiseks pole silmas peetud.

3.2. Metsa juurdekasvu arvutamine mulla andmete põhjal

Metoodika, mille alusel arvutada õiglast saamata jäänud tulu, baseerub A.Padari poolt kasutatud arvutustes Eesti metsatagavara arvutamisel [18]. Põhjus, miks on lähenetud sellisel viisil seisneb metoodika kaasaegsuses ja universaalsuses. Lisaks on ka justiitsministeerium oma arvamuses Eesti Erametsaliidu soovitusele maksta talumistasu metsa juurdekasvunäitajate põhjal[24] väitnud, et antud metoodikat ei saa rakendada, sest see arvestab ainult ühe otstarbega ja ei arvesta teisi maa kasutustüüpe [25]. Antud töös väljatöötatud metoodika arvestab ka teiste kasutustüüpidega ja on universaalselt kasutatav. Mulla andmete järgi on maa väärtust hinnanud näiteks B.Harms oma uurimistöös Austraalia põllumajandusmaa hindamisel [19] ja B. Montgomery [26] oma uurimustöös maa väärtuse kohta. Mulla andmete põhjal metsa juurdekasvu arvutamiseks on saadud mulla andmed Kambja vallas asuvate katastriüksuste kohta Eesti Maa-ametilt. AS Eleringilt on saadud informatsioon 110 kV ja 330 kV elektriliinide paiknemisest Kambja vallas asuvatel katastriüksustel. See info on ühildatud ja kantud tabelisse. Maa-ametist saadud info mulla šifrite kohta on teisaldatud mulla tüübiks. AS Eleringilt saadud liiniinfo alusel on arvutatud välja liinide kaitsevööndi pindala, ehk maa-ala, mille eest oleks maaomanikul õigus taotleda liinitalumistasu. Andmed on kantud tabelisse LISA 3. Näide andmetest ja selgitused on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Kambja vallas asuvate katastriüksuste liinide ja mulla andmed. Autor: Guhse, E. Pinge, Pikkus, Kaitsevööndi Kaitsevööndi Katastriüksus Šiffer Muld kV m ulatus pindala, m2 28202:001:0075 110 5,27 50 263,5 M’’ M'' 28204:005:0213 330 5,32 80 425,6 LP LP 28204:001:0115 330 5,84 80 467,2 D D 28201:001:0166 330 6,03 80 482,4 LP LP 28202:001:0063 110 6,08 50 304 D D 28204:001:0079 330 6,48 80 518,4 LP LP 28204:005:0345 330 7,22 80 577,6 LPe LP 28204:005:0346 330 7,49 80 599,2 LP(g) LPg

Tabelis 2 kasutatud kaitsevööndi arvutamisel on lähtutud seadusest [3], mille järgi on 110kV liinipingega liinide kaitsevööndi ulatus 25 m mõlemale poole liini ja 330kV liinipingega liinide puhul 40 m mõlemale poole liini.

Muldade liigitamise puhul on lähtutud A.Astoveri poolt koostatud Eesti mullastiku loetelust [27], mille järgi on Eestis levinud müllatüübid:

• Paepealsed mullad (Kh) ehk paepealsed rendsiinad. On kujunenud kuni 30 cm sügavusel lasuval massiivsel või murenenud lubjakivil. Need on Eestis kõrgeima huumusesisaldusega (kuni 30%) ja taimetoitainete rikkad, aga tugevasti põuakartlikud aluselise reaktsiooniga liivsavi- või saviliivmullad. Puistu boniteet klass V ja IV; • Rähkmullad (K) ehk rähksed rendsiinad levivad Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel. Lähtekivimiks on enamasti rähkne, hall moreen. Need on tugevasti rähksed (kivised), huumusrikkad, aluselise reaktsiooniga, osalt põuakartlikud liivsavimullad. Puistu boniteet I-V klass;

• Leostunud (K0) ja leetjad (K1) mullad levivad peamiselt Kesk-Eestis ja väiksemal pindalal ka Lõuna-Eestis. Lähtekivimiks on Kesk-Eestis kollakashall ja Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt rähkne moreen. Need on keskmise huumusesisaldusega, neutraalse rektsiooniga ja väga suure aktiivveemahutavusega liivsavimullad. Puidu boniteet I-II klass; • Näivleetunud mullad (LP) levivad Lõuna- eriti aga Kagu-Eestis. Lähtekivimiks on punakaspruun moreen. Need on keskmisest madalama huumusesisaldusega, looduslikus seisundis happelise reaktsiooniga mullad, kus ülemistes horisontides esineb saviliiv, sügavamal aga liivsavi. Nende muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse osasse liivsavi peale koguneb kevadeti ja suurte vihmade järele ajutine mullasisene vesi - ülavesi. Puidu boniteet klass I; • Leetunud (LK) ja leedemullad (L) levivad suuremate massiividena Kagu-Eestis, Lahemaa rahvuspargis ja väiksematel aladel üle kogu Eesti. Lähtekivimiks on liiv. Omavahel erinevad selle poolest, et leetunutel on profiilis huumushorisont, leedemuldadel see aga puudub. Huumus- ja toiteainetevaesed, väikese veehoiuvõime tõttu põuakartlikud ning enamasti tugevasti happelise reaktsiooniga mullad. Puidu boniteet klass I-II; • Gleimullad (G) levivad suuremate massiividena Lääne-Eestis ja Alutagusel ning väiksemate aladena üle kogu Eesti. Suurima levikupindalaga muldade rühm. Lähtekivimiks mitmesugused jääjärvede ja meresetted aga ka moreen. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises toorhuumuslikus horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema;

• Turvastunud (G1) ja turvasmullad (M, R, S). Suuremad esinemisalad on Lääne-Eesti madalik, Vahe-Eesti, Alutaguse, Emajõe suudmeala jt. piirkonnad. Väiksemate massiividena levivad üle kogu Eesti, võttes enda alla ühe neljandiku vabariigi territooriumist. Soomuldades on turba kihi paksus üle 30 cm. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. [27]

Täielik muldade loetelu on toodud LISAs 4. Mullaandmeid on kõrvutatud Eesti Metsaregistris olevate mullaandmete ja seal kasvavate metsatüüpidega (kokku 6,5 miljonit kannet). Metsa kasvu andmete saamiseks on modelleeritud metsa juurdekasvu sarnaselt A. Padari [18] poolt kasutatud metsa tagavara arvutustes. Algselt on arvestatud metsa hooldusega seotud kulud. Seejärel hakatakse modelleerima metsa kasvu. Kui mets vajab harvendusraiet (diameetrite vahekaugus läheb liiga väikeseks) siis on arvestatud vajalik harvendusraie, millest saadakse ka tulu ja modelleritakse metsa kasvu edasi, kuni järgmise harvenduseni või metsa raieküpseks saamiseni. Raieküpse metsa puhul teostatakse lageraie. Metsa kasvu kulg ja saamata jäänud tulu näide on toodud joonisel 5.

12000 III harvendusraie, 11000 kasum 2830.16 €/ha 10000 9000 8000 II harvendusraie, 7000 kasum 1431.00 €/ha lageraie, kasum /ha 6000€ 11792.17 €/ha 5000

Kasum, Kasum, I harvendusraie, 4000 kasum 479.49 €/ha 3000 2000 Metsauuendus- kulud -701.00 €/ha 1000 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 -1000 Metsa vanus, a Joonis 5. II boniteedi mustika männiku raieringi tulude ja kulude skeem. Autor: A.Padari

Sarnaselt on toimitud kogu valimis olnud katastriüksustega ja on saadud metsa kasvu andmed katastriüksuste kaupa. Vastavalt mullastikutüübile on modelleeritud erinevate puiduliikide juurdekasv Eesti mullastikul, millest on välja jäetud ebaolulised või statistiliselt mitteolulised puiduliigid ja kantud tabelisse LISA 5. Puidu juurdekasv on jagatud kuni metsa raieküpseks saamiseni aastate peale, saades juurdekasvu m3/ha/a. Lisa 5 toodud tabelist väljavõte ja selgitused on kuvatud tabelis 4.

Tabel 4. Metsa juurdekasv ja kulud mullaandmete põhjal. Autorid: Guhse, E., Padari, A.

Tootlus m3/ha/aasta Kulu, Kataster Pind, m2 Muld KKT OH BN OK PL PJ PP Pab Küte Oksad €/ha/a 28201:001:0097 22897,6 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28201:001:0097 22897,6 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28201:001:0097 22897,6 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28201:001:0097 22897,6 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28201:001:0128 29847,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28201:001:0128 29847,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28201:001:0128 29847,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28201:001:0128 29847,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28201:001:0129 7923,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28201:001:0129 7923,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28201:001:0129 7923,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28201:001:0129 7923,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28201:001:0145 25034,4 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28201:001:0145 25034,4 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28201:001:0145 25034,4 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28201:001:0145 25034,4 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 Märkused : tabelis toodud veergude selgitused. Katastriüksuse number, liinikaitsevööndi pindala, m2, mulla tüüp tabelis 3 toodud klassifikatsiooni järgi, KKT – kasvukohatüüp, E. Lõhmus [20], OH - Organogeense mullakihi paksus cm, BN – boniteedi klass, OK – antud puiduliigi osakaal katastriüksuses (%), PL – puiduliik. HB – haab, KS – kask, KU – kuusk, MA – mänd, LM – must lepp, PJ – jämepalk, PP – peenpalk, Pab – paberipuu, küte – küttepuu, oksad, kulu – metsa raieküpseks kasvatamise (harvendusraie jne) ja raiekulud.

Metsa raiekulude arvutamisel on kasutatud valemit [28]:

Raiekulu = (a1 + 1/(0,1 + v) + a2 × KVK) × (1 + HRk + TRk), kus RK – raiekulu eurot/m3; v – keskmine raiutav tüvemaht m3; (= 0,05, kui keskmine tüvemaht on väiksem kui 0,05 m3); KVK – keskmine kokkuveokaugus m.

raiekulu arvutusvalemi kulukonstandid:

3 a1 – minimaalne ülestöötamiskulu = 7,67 eurot/m ; 3 a2 – 1 m materjali keskmine veokulu meetri kohta = 0,0038 eurot/m;

HRk – harvendusraie kulukonstant = 0,15;

TRk – talvise raie kulukonstant = 0,1.

Metsa kasvukohatüübid ja nendele vastava organogeense mullakihi paksus on ära toodud tabelis 5. Tabel 5. Eesti metsa kasvukohatüübid [20]

Organogeense Mulla niiskusrežiim Mulla pH ja mulla Kasvukohatüüp mullakihi paksus, cm toitainete sisaldus Lodu 50 9,0 7,0 Leesikaloo 2 0,5 8,0 Mustikas 10 6,0 3,0 Mustika-kõdusoo 50 7,5 3,0 Madalsoo-kaasik 50 9,5 5,0 Lubikaloo 2 7,0 8,0 Soo 50 9,0 1,0 Sinika 20 6,0 1,0 Savipuistangu 1 7,5 4,0 Pohla 4 2,5 3,0 Sõnajala 15 7,0 7,0 Kõdusoo 50 7,5 4,0 Naadi 1 5,0 7,0 Karusambla 20 7,5 2,0 Karusambla-mustika 13 7,0 2,5 Kanarbiku 5 2,0 1,0 Sinilille 1 3,5 7,0 Osja 20 8,0 4,0 Sambliku 4 0,5 2,0 Angervaksa 10 7,0 5,5 Turbapuistangu 50 8,0 3,0 Liivapuistangu 1 1,0 2,0 Tarna 20 8,0 4,0 Tarna-angervaksa 15 7,5 5,0 Kastikuloo 1 2,0 8,0

Tabel 5. järg Kivipuistangu 1 1,0 8,0 Siirdesoo 50 9,0 3,0 Jänesekapsa 4 4,5 4,5 Jänesekapsa-mustika 6 5,0 3,5 Jänesekapsa-pohla 4 3,5 3,5 Jänesekapsa-kõdusoo 50 7,5 5,0

Tabelis 5 toodud metsa kasvukohatüübid on aluseks organogeense mullakihi paksuse ja niiskusrežiimi määramisel, mida kasutati samuti tabelis 4 toodud andmete modelleerimisel.

3.3 Saamata jäänud tulu

Metsa juurdekasvu aastas arvesse võttes saab arvutada potentsiaalse saamata jäänud tulu antud maa-alal (liinikaitsevööndis) aastas. Puidu hind on saadud Riigimetsa Majandamise Keskuse 2016 andmetel [29] ja kajastatud tabelis 6.

Tabel 6. Puidu hinnainfo 2016 aastal [29] Puidu liik €/m3 männipalk pine log 64,09 männipeenpalk pine log d<18cm 51,80 kuusepalk spruce log 62,50 spruce log kuusepeenpalk d<18cm 48,64 kasepakk birch veneer log 103,45 kasepalk birch log 58,34 haavapalk aspen log 30,86 männipaberipuit pine pulpwood 23,65 kuusepaberipuit spruce pulpwood 23,50 kasepaberipuit birch pulpwood 24,16 haavapaberipuit aspen pulpwood 19,57 küttepuit fuelwood 19,34 keskmine average 37,90 hakkpuit (DAT) wood chip (DAT) 28,21

Riigimetsa Majandamise Keskus avaldab hinnainfot perioodiliselt, seega saab iga-aastase kompensatsiooni jaoks kasutada kaasaegseid andmeid, erinevalt maa maksustamishinnast, mis kehtib aastast 2001 ja mida kaasajastatakse väga harva.

Lisas 4 toodud metsa kasvuandmete põhjal ja puidu hinnainfo alusel on võimalik arvutada eeldatav tulu ha kohta. Tulust tuleb maha arvata veel kulud metsa majandamisele ja raiele. Näitena on kasutatud katastriüksust 28201:001:0128 Katastriüksusel tekkiv aastane juurdekasv on toodud tabelis 7. Tähistus on sama, mis tabelis 4.

Tabel 7. Katastriüksuse 28201:001:0128 aastane puidu juurdekasv m3/ha kohta Kulu, PJ PP Pab Küte Oksad OK PL €/ha/a 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444

Tabeli 6 ja tabeli 7 andmete põhjal on arvutatud juurde kasvanud puidu maht katastriüksuse kohta aastas ja selle väärtus, millest on maha arvestatud puidu majandamise ja raiekulud mille tulemusena tekib oodatav tulu. Tulemused on kantud tabelisse 8.

Tabel 8. Katastriüksuse 28201:001:0128 puidu väärtus. Juurdekasv tihumeetrites Puiduliigi PJ PP Pab Küte Oksad Puiduliik Tulu, € pindala, ha juurdekasv juurdekasv juurdekasv juurdekasv juurdekasv HB 0,1790832 0,02106 0,01139 0,029065 0,007181 0,014828 0,601771 KS 0,6864856 0,186587 0,133453 0,418413 0,073934 0,133933 14,62008 KU 0,895416 0,901953 0,391565 0,395863 0,179979 0,217586 63,39688 MA 1,2237352 1,576049 0,716375 0,646132 0,142688 0,383029 113,7356

Tabelist on näha, et katastriüksuse 28201:001:0128 kogutulu aastas oleks 192,35 €. Seda summat arvestataksegi saamata jäänud tuluks, sest see on tulu, mis maaomanik teeninuks, kui tema maatükil oleks looduslikul teel kasvanud mets ja elektriliinid ega selle kaitsevöönd ei oleks protsessi seganud. Sarnaselt on toimitud ka teiste katastriüksustega Kambja vallas, mida läbivad Elering AS 110 kV või 330 kV elektriliinid. Nimetatud katastriüksuste leidmiseks on saadud Elering AS’ilt info liinide kohta, mis asuvad Kambja vallas. Info on kajastatud LISAs 6. Väljavõte LISAst 6 ja selgitused on toodud tabelis 9.

Tabel 9. Elering AS liinid Kambja vallas katastriüksuste kaupa Pinge, Pikkus, Katastritunnus Katastriüksuse nimetus Liin Liini nimi kV m 94901:009:0083 Paali L358 Tartu - Pihkva 330 1,94 28202:001:0075 Väike-Tatraoru tee L154 Tartu - Maaritsa 110 5,27 28204:005:0213 61 Põlva-Reola tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 5,32 28204:001:0115 Lalliveski tee T2 L353 Eesti - Tsirguliina 330 5,84 28201:001:0166 Mäekaare tee L358 Tartu - Pihkva 330 6,03 28202:001:0063 Toome tee L154 Tartu - Maaritsa 110 6,08 28204:001:0079 61 Põlva-Reola tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 6,48 28204:005:0345 Maidla-Ala tee L358 Tartu - Pihkva 330 7,22 28204:005:0346 Maidla-Palandiku tee L358 Tartu - Pihkva 330 7,49 28204:005:0108 Uus-Mõrsjamäe L353 Eesti - Tsirguliina 330 7,61 28203:005:0042 22137 Kambja-Reolasoo tee L358 Tartu - Pihkva 330 8,00

Tabelis 9 esimesed veerus on toodud ära katastritunnuse number, teises veerus katastriüksuse nimetus. Kolmas veerg näitab vastavat katastriüksust läbiva Elering AS liini numbrit, numeratsioon vastab Elering AS numeratsioonile. Neljas veerg näitab vastava liini nime, viies veerg liini nimipinget kilovoltides ja kuues veerg katastriüksust läbiva liini pikkust meetrites. Liinikaitsevööndi pindala ei ole tabelis näidatud. LISAs 5 toodud katastriüksuste kohta on teostatud Eesti Maa-Ameti geoportaalist infopäring, mille tulemusel on saadud info katastriüksuse sihtotstarbe, hinnatsooni ja viljakustsooni kohta. Tabelis 7 ja 8 kasutatud näitekatastriüksuse kohta teostatud infopäring on toodud joonisel 6.

Joonis 6. Maa-Ameti geoportaali infopäring. Allikas: Eesti Maa-Amet

Joonisel 3 toodud näitest on kasutatud infot, sihtotstarve maatulundusmaa, kõlvik haritav maa, hinnatsoon, viljakustsoon. Nimetatud andmete põhjal on võimalik välja arvutada maa maksustamishind, sealt edasi maamaks (maaomaniku kulu) ja ka uue seaduseelnõu [5] järgne talumistasu suurus. Maa maksustamishinna leidmiseks on kasutatud Kambja valla haritava maa ja loodusliku rohumaa väärtuseid viljakustsoonides [30]. Väärtused on toodud tabelis 10.

Tabel 10. Maa väärtused viljakustsoonides Kambja vallas Haritav Looduslik Viljakustsoon maa, €/ha rohumaa, €/ha V0282001 268 83 V0282002 109 32 V0282003 256 77 V0282004 224 70 V0282005 243 70 V0282006 211 64 V0282007 224 70 V0282008 256 77

Tabelis 10 toodud väärtuste alusel on arvutatud liinikaitsevööndi aluse maa maksustamishind. Maksustamishinna järgi on leitud maamaks [31] ja uue tehnovõrkude talumistasu seaduse järgne [5] kompensatsioon maa omanikule. Kompensatsiooni leidmisel on arvestatud maa maksustamishinnaga, kui ka seaduseelnõus toodud kitsenduse suhtelise ulatusega. Ehk, haritava maa puhul on suhteline kitsendus 50%, metsamaa puhul 100% ja teiste kõlvikute puhul 0%. Lisaks on välja arvutatud kompensatsioon, mille maa omanik saaks antud magistritöös välja töötatud meetodit kasutades. Kompensatsiooni arvutamisel on aluseks võetud maamaks (maaomaniku kulu) ja puidu aastane juurdekasv ja oodatav tulu aasta kohta antud maa-alal. tabelis 8 kirjeldatud andmete põhjal. Suhtelise kitsenduse puhul on lähtutud sarnases loogikast nagu eelnevalt kirjeldatud seaduseelnõu puhul, selle erandiga, et teiste kõlvikute puhul on suhteliseks kitsenduseks loetud 10%, mitte 0. Töö autori arvates ei ole 0% õiglane, sest kitsendus siiski on olemas ja maa omaniku maad kasutades teenitakse tulu (liinide omaniku poolt). Arvutatud tulemused on kantud tabelisse ja toodud ära lisas 7. Väljavõte lisast 7 ja selgitused on toodud tabelis 11. Lisas 7 kasutatud lühendite selgitus on ära toodud tabeli 11 all.

Tabel 11. Väljavõte lisast 7 Lkv Saamata Uus Mmh, Mmaks, Lts Katastriüksus Kõlvik Viljakustsoon pind, jäänud komp, € € komp, € ha tulu, € € 28203:001:0060 Metsamaa V0282001 2,619 55,52 701,88 17,55 52,64 73,07 28203:003:0004 Metsamaa V0282004 2,678 172,58 599,84 15,00 44,99 187,57 28203:004:0024 Metsamaa V0282003 0,609 39,28 156,02 3,90 11,70 43,18 28203:004:0057 Metsamaa V0282006 0,886 18,78 186,93 4,67 14,02 23,46 28203:004:0066 Metsamaa V0282004 0,305 19,64 68,26 1,71 5,12 21,34 28203:004:0124 Metsamaa V0282006 0,169 3,56 35,74 0,89 2,68 4,45

Tabel 11. järg 28203:004:0138 Metsamaa V0282002 0,547 11,48 59,60 1,49 4,47 12,97 28203:004:0305 Metsamaa V0282004 1,717 110,66 384,62 9,62 28,85 120,27 28203:004:0037 Haritav maa V0282003 1,970 126,95 504,29 10,09 22,69 73,56 28203:004:0051 Haritav maa V0282004 1,621 104,50 363,20 7,26 16,34 59,51 28203:004:0147 Haritav maa V0282004 1,903 122,66 426,33 8,53 19,19 69,86 28203:005:0191 Muu maa V0282007 0,873 27,46 195,61 4,89 4,89 7,64 28203:006:0036 Muu maa V0282007 1,025 66,04 229,56 5,74 5,74 12,34 28203:006:0048 Muu maa V0282007 3,737 78,42 836,99 20,92 20,92 28,77 28203:006:0166 Muu maa V0282006 0,125 8,05 26,35 0,66 0,66 1,46 28204:001:0002 Muu maa V0282007 0,538 31,44 120,46 3,01 3,01 6,16 Märkused: lühendite selgitused. lkv – liinikaitsevöönd, mmh – maamaksustamishind, mmaks – maamaks, lts komp – uue tehnovõrkude talumistasu seadusejärgne kompensatsioon, uus komp – magistritöös väljatöötatud metoodika järgne kompensatsioon.

Tabelisse on kantud katastriüksused, mille sihtotstarve on maatulunudsmaa. Teiste sihtotstarvetega katastriüksuste puhul ei pruugi antud metoodiga kasutamine olla otstarbekas (kuigi on võimalik), kuna maa kasutusviis võib eeldada kas suurema tulu teket (näiteks ärimaa puhul) või on tehnovõrgu rajamine sinna just sihtotstarbeline (näiteks transpordimaa). Sellisel juhul ei saa rääkida saamata jäänud tulust ja peaks jääma vaid kulude hüvitamise juurde. Teiste sihtotstarvete puhul peaks lähtuma kas õiglaste tulu meetodist, kasutama antud metoodikat (kitsenduse määramine peaks olema individuaalne) või peaks maa omanik tõestama saamata jäänud tulu, mis on ka praeguse seadusega võimalik. Kõlviku tüübiks katastriüksusel on valitud seal enim esinev kõlvik, kuna ei ole teada, millisel kõlvikul täpselt liin asub. Lisaks, on mõningate katastriüksuste puhul liinikaitsevööndi kõlvikutüüpi muudetud, kuigi reaalselt on tegemist metsamaaga. Vastav näide on toodud joonisel 7.

Joonis 7. Muudetud kõlvikuga metsamaa. Allikas: Eesti Maa-amet

Jooniselt 7 on näha, kuidas muidu metsamaa kõlvikust on muudetud 0,3ha „muuks maaks“, kuna see asub liinikaitse vööndis (liin läbib kinnistud antud joonise kõige alumisest servast). Sellised kinnistud on loetud metsamaaks ja suhteline koormis on seal arvestatud võrdseks metsamaaga, ehk 100%.

3.4. Metoodika analüüs

Punkti 3.1 järgi pidi väljatöötatud metoodika vastama järgnevatele kriteeriumitele:

• Ajakohane; • Arvestama saamata jäänud tuludega; • Universaalselt kasutatav; • Ei vaja rakendamiseks suuri lisakulutusi.

Metoodika ajakohasus on täidetud, kuna metoodika saamata jäänud tulusid saab igal aastal kaasajastada. Saamata jäänud tulude arvutamisel kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt avaldatud hinnakirja, mida uuendatakse regulaarselt.

Metoodika arvestab potentsiaalsete saamata jäänud tuludega, sest välja on arvutatud liini ja selle kaitsevööndi aluse maa potentsiaalne tootlikus, kui seal kasvaks mets. Metsa andmete puhul on võetud arvesse metsa kasvukohta vastavalt mullatüübile. Ehk looduslikult kasvanuks sinna just sellist tüüpi mets, kui inimkäsi poleks sekkunud ja sinna tehnovõrku rajanud.

Metoodika on universaalselt kasutatav, kuna metsaandmed on modelleeritud, siis ei ole tarvis eelnevalt kinnistul metsakasvatustegevust või raieandmeid. Antud metoodikat saab kasutada ükskõik millise kinnistu ja ükskõik kui suure pindala (liinikaitsevööndi) puhul. Ehk sobib universaalselt nii 0,4kV, gaasitrassi, kui 330kV elektriliinide puhul.

Metoodika rakendamine ei loo uusi perioodilisi lisakulutusi. Andmed on lihtsalt ja kõigile kättesaadavad. Ainuke osa metoodikast, millele Elering AS’il puudub hetkel ligipääs on metsa juurdekasvu arvutamine, kuid selle mudeli hankimine ei ole seotud suurte kulutustega ja Eesti Maaülikool saab kindlasti abiks olla modelleerimisel.

4. MÕJUDE ANALÜÜS

4.1. Kompensatsiooni suurus

Antud peatükis uuritakse välja töötatud metoodika alusel liinikaitsevööndis asuvatele maa- aladele välja arvutatud kompensatsiooni suhtelist suurust võrreldes praeguse ja teiste olukordadega. Praeguseks olukorras on maamaks, sest Elering AS kompenseerib liinide eest ainult maaomaniku poolt tasutud maamaksu, kui maaomaniku kulud. Saamata jäänud tuludega ei arvestata. Kompensatsiooni suhtelisest suurusest arusaamiseks on võetud kompensatsiooni suurus iga kõlviku puhul – praegune, menetluses oleva seadusejärgne, magistritöös väljatöötatud metoodika järgne. Tulemused on kantud tabelisse 12. Lühendid on samad, mis tabelis 11.

Tabel 12. Liinitalumistasude võrdlus

Lkv pind, Maamaks, Uus Katastriüksus Kõlvik Lts komp, € ha € komp, € 28204:005:0012 Haritav maa 3,32 17,01 38,27 124,07 28201:001:0097 Looduslik rohumaa 2,29 4,41 4,41 19,16 28204:005:0164 Metsamaa 5,90 37,78 113,34 418,22 28203:006:0036 Muu maa 1,02 5,74 5,74 12,34

Väljatöötatud metoodikaga talumistasu arvutamisel tuleb selge erinevus tasu suuruste puhul välja eelkõige kõlvikutel, kus elektriliinid omavad olulist mõju tegevuse piiramisel s.o haritav maa ja metsamaa. Väga oluline mõju metsamaa puhul, oluline mõju haritava maa puhul ja vähem oluline muu maa ja loodusliku rohumaa puhul. Saamaks ligikaudset võrdlust kompensatsiooni suurusest, on kõrvutatud antud summasi punktis 1.4.1 kirjeldatud tasudega [21]. Tuleb arvesse võtta, et USAs on tasu maksmine erinev ja seal makstakse mastitasu, mitte liinitalumistasu. Küll makstakse liinitalumistasu ühekordselt, liini ehitamisel. Arvutuste tegemisel on võetud liini elueaks 50 aastat [32] ja ühekordselt makstav tasu on jagatud võrdselt liini elueaga. Ektsperthinnangu andmetele tuginedes [32] on kolmel

35 esimesel kõlvikul, s.o katastriüksustel 28204:005:0012, 28201:001:0097, 28204:005:0164 vähemalt üks kandemast. Kandemasti tüübiks on võetud tavamast, mitte nurgamast.

Arvutused võrdluse jaoks on ligikaudsed (mastide arv ja masti tüüp ei pruugi olla täpne) aga kindlasti võrguettevõtja kasuks, st arvutatud on minimaalne summa. Dollarite arvestamisel eurodeks on kasutatud valuutakurssi 1 USD = 0,91 EUR [33]. Tulemused on kantud tabelisse 13. Tabelis kasutatud lühendid on kirjeldatud tabelis 11.

Tabel 13. Liinitalumistasude võrdlus USA andmetega Lkv Maamaks, Katastriüksus Kõlvik Lts komp, € Uus komp, € USA, € pind, ha € 28204:005:0012 Haritav maa 3,32 17,01 38,27 124,07 910,83 28201:001:0097 Looduslik rohumaa 2,29 4,41 4,41 19,16 769,51 28204:005:0164 Metsamaa 5,90 37,78 113,34 418,22 1264,01 28203:006:0036 Muu maa 1,02 5,74 5,74 12,34 140,24 Märkus: USA – liinitalumistasu antud maa-alal ARKANSAS LANDOWNER BROCHURE [21] järgi.

Tabelist 13 selgub, et kuigi magistritöös välja töötatud metoodika tõstab liinitalumistasu liiniomaniku jaoks märgatavalt, ei ole tegemist ülekohtuselt kõrge tasuga, võrreldes näiteks USA-ga.

4.2. Mõjutatud isikud

Magistritöös väljatöötatud metoodika mõjutab peamiselt kahte inimgruppi. Tehnovõrkude, antud juhul elektriliinide omanikke ja isikuid, kelle maad liinid läbivad või kus need asuvad. Kaudselt on mõjutatud kõik elektrienergia transporditeenust kasutavad isikud, kuna võrgutasud sisaldavad ka võrgutalumistasude komponenti. Elektrivõrkude omanikuks on magistritöös Elering AS, kui väljatöötatud metoodikat kasutada teiste tehnovõrkude talumistasu arvestamiseks, siis vastava võrgu omanik. Mõjutatud isikud käesoleva analüüsi lõikes on 143 katastriüksuse omanikud Kambja vallas, kelle maa sihtotstarbeks on maatulundusmaa ja kellel on õigus taotleda liinitalumistasu AS Eleringilt. Kaudselt on mõjutatud kõik võrguteenust kasutavad isikud, kuna liinitalumistasu on osa võrguteenuse tasust [34] ja arvestatakse võrguettevõtja tegevuskulude hulka. Pean oluliseks

36 märkida, et ei Elering AS ega jaotusvõrgu ettevõte Elektrilevi OÜ ei ole võrgutalumistasu kui ühte komponenti ära märkinud võrguteenuse hinna kujunemisel. [35, 36].

Võrguteenuse hinna kujunemine AS Elering ja Elektrilevi OÜ jaotusvõrguettevõttes on kujutatud joonisel 8.

Joonis 8. Võrguteenuse hinna kujunemine. Allikad: Konkurentsiamet, Elektrilevi OÜ

Võrgutalumistasu mitte mainimine on seotud asjaoluga, et võrgutalumistasu maksmine praegustel alustel on marginaalne ja nagu on näidatud tabelis 1, siis ei vaevu maa omanikud isegi taotlust esitama (Elering AS liinide alusele maale esitati võrgutalumistasu saamiseks avaldus 8% juhtudel). Magistritöö üks küsimusi oli, kas kohalikud omavalitsused võiksid taotleda liinitalumistasu ja kas see võiks olla arvestatav lisatuluallikas nimetatud asutustele. Käesoleva töö raames maa omanikud ei selgunud ja seetõttu on raske välja tuua antud küsimusele täpset vastust. Välja töötatud metoodika alusel liinitalumistasude arvestamine tagaks küll maaomanikele õiglase tasu kuid arvestades valla kui omavalitsuse eelarvet – Kambja vallas 3,6 miljonit € [37], siis usutatavasti ei saaks liinitalumistasusid lugeda arvestatavaks lisa sissetulekuks, mis ei tähenda, et kohalikud omavalitsused ei peaks neid taotlema.

4.3. Talumistasude arvestamine

Magistritöös välja töötatud metoodika alusel võrgutalumistasude arvestamine toob selgelt ja põhjendatult välja kaks komponenti. Maa omaniku kulud – selleks on endiselt maamaks ja muud tõendatud kulud (mida antud uurimistöös ei käsitletud) ja uue komponendina saamata

37 jäänud tulu, mis on tõendatud arvutustega, seotud potentsiaalse metsa juurdekasvuga antud maal, arvestatud suhtelise kitsendusega ja uuendatav regulaarselt avaldatava hinnakirja alusel. Mõjud võrguteenuse ettevõttele on antud uurimistöö alusel seotud maatulundusmaaga, mille jagunemine kõlvikuteks on toodud joonisel 9.

Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Muu maa

Joonis 9. Maatulundusmaa jagunemine kõlvikuteks

Jooniselt 9 selgub, et uue metoodika rakendamine mõjutaks väga oluliselt 45 katastriüksuse omanikku, oluline mõju oleks 80 ja vähem oluline mõju 18 katastriüksuse omanikule. Oluline või väga oluline mõju 87% katastriüksuse omanikule. Talumistasude arvestamine liinikaitsevööndite ulatuse järgi on toodud joonisel 10.

6,374

85,466

154,123

19,012

Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Muu maa

Joonis 10. Liinikaitsevööndi pindala, ha

Jooniselt 7 selgub, et väga olulist või olulist mõju omab uus välja töötatud metoodika kokku 240 hektaril 265st, ehk 90%. Seega võib väita, et metoodika rakendamine mõjutaks oluliselt maa omanikke. Liinitalumistasuks saadava kompensatsiooni suurus on toodud joonisel 11.

12000,00 10616,58 10000,00 €

8000,00

6000,00

4000,00 3218,06

liinitalumistasusuurus, 2000,00 1306,07

0,00 Hetkeseis Tehnovõrkude Välja töötatud talumistasu seaduse metoodika järgne järgne

Joonis 11. Liinitalumistasuks makstav maksimaalne kompensatsioon

Jooniselt 11 selgub, et liinitalumistasudeks makstav kompensatsioon võiks teoreetiliselt suureneda üle 8 korra, samas kui eelnõu staatuses oleva tehnovõrkude talumistasu seadus muudaks väljamakstavat tasu umbes 2,5 korda. Tuleb arvestada, et uurimistöös on arvestatud maatulundusmaaga, kus on liinide mõju ulatus kõige suurem. Teistel maa sihtotstarvetel on mõju ulatus kas 10% (uurimistöös välja töötatud metoodika järgi) või 0% - tehnovõrkude talumistasu seaduse järgi. Seega võib eeldada, et tegelik mõjuulatus ei ole kaugeltki nii suur, kui antud numbrid näitavad. Lisaks peab arvestama, et hetkel taotleb liinitalumistasu vaid 8% taotlusõiguslikest maaomanikest. Suurem tasu kindlasti kasvataks taotluste arvu, aga mitte 100%’ni - ka see vähendab metoodika mõju. Võib eeldada, et reaalne tasu kasv on suurusjärgus 4 korda. Samas, tuleb tõdeda, et suuremad tasud panevad kindlasti suurema hulga inimesi tasu taotlema, seega võivad kulud tõesti suureneda suurusjärgus 5-10 korda.

Joonisel 12 on toodud talumistasu muutus kõlvikute kaupa.

6 000 € 5 287 € 5 142 € 5 000 €

4 000 €

3 000 €

1 673 € 2 000 € 1 474 €

744 € 1 000 € 491 € 35 € 35 € 130 € 36 € 36 € 57 € 0 € Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Muu maa Hetkeseis Tehnovõrkude talumistasu seaduse järgne Välja töötatud metoodika järgne

Joonis 12. Liinitalumistasud kõlvikute kaupa Kambja vallas.

Jooniselt 10 on näha, et erinevatele kõlvikutüüpidele mõjub talumistasu metoodika muutmine erinevalt. Kuna praegusel hetkel ei kompenseerita midagi peale maamaksu, siis ei oma suhteline kitsendus maa-alal mingit tähtsust. Nii välja töötatud metoodika kui ka tehnovõrkude talumistasu arvestavad suhtelise kitsendusega ja see muudab talumistasude maksmise dünaamikat. Liinitalumistasude maksmisega tekkivad muudatused on näidatud joonisel 13.

12 10,46 10

8 7,11

3,68 4

muutus kordades muutus 3 2,25 1,61 2 1 1 1 1 1 1

0 Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Muu maa

Hetkeseis Tehnovõrkude talumistasu seaduse järgne Välja töötatud metoodika järgne

Joonis 13. Liinitalumistasude muutumine kordades

Joonis 11 selgitab täpsemalt määratlust väga oluline, oluline, vähem-oluline mõju. Metsamaa omanike talumistasud tõusevad näiteks üle 10 korra ja haritava maa puhul üle 7 korra. See kinnitab joonisel 9 kujutatut, mille järgi on oluline või väga oluline mõju 87% katastriüksuste omanikest. Välja võib tuua veel selle, et isegi antud uurimistöös vähe oluliseks mõjuks loetud mõju kasu maaomanikule on suurem, kui plaanitava seadusemuudatuse väga oluline mõju.

Kui suurt mõju võiks avaldada liinitalumistasude kasv võrguteenuse hinnale? Praegusel hetkel pole nimetatud tasu võrguteenuse hinnas kajastatud, ehk mõju on nii marginaalne. Liinitalumistasude kasv suurusjärgus 5-10 korda, olukorras, kus Elering AS puhaskasum on 18,7 miljonit € [38], tekitaks olukorra, kus senise 45 000€ asemel kuluks liinitalumistasude hüvitamiseks 225 000 – 450 000 €. Selline muudatus ei tohiks avaldada märkimisväärset mõju võrguteenuse hinnale, samas tagaks õiglasema tasu maaomanikele, kelle maad kasutades see tulu on teenitud. Lisaks kinnitab metoodika analüüs, et võrguteenuse pakkumisega teenitakse tulu maa-omanike saamata jäänud tulu arvelt.

4.4. Muud mõjud

Välja töötatud metoodika kasutuselevõtt omaks mõju seadusandlusele. Juba väljatöötamisel olev tehnovõrkude talumistasu seadus tuleks uuesti alustada, uutel alustel. Praegune seadusandlus ei oma mingit metoodikat liinitalumistasude arvestamiseks, seega kehtivale seadusandlusele mõju puudub.

Mõju sagedus on pidev, ehk tehnorajatise omanik kasutab maad sisuliselt kogu aeg, tasu maksmine samas on harv sündmus - liinitalumistasu makstakse perioodiliselt, üks kord aastas.

KOKKUVÕTE

2012 aastal tunnistas riigikohus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 lõiked 2-4 ja asjaõigusseaduse § 158 lõike 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154 kehtestatud suuruses“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja antud lõiked ja seaduseosa kuulutati kehtetuks. Sellest hetkest on valitsenud liinitalumistasude määramisel seadusevaakum. Kuna puudub olemasolev metoodika, siis universaalselt kasutatava metoodika väljatöötamine oli magistritöö eesmärk.

Kasutatava metoodika väljatöötamiseks on antud ülevaade teemat reguleerivatest seadustest, tuues välja tähtsamad punktid, mis hetkel liinitalumistasu määramist sätestavad. Seadusandluses puudub metoodika, kuidas arvutada saamata jäänud tulu ja seadused lähenevad vaid kulude poolelt, ehk arvestatakse ainult omaniku poolt tehtavaid kulutusi liinikaitsevööndis. Selleks kulutuseks on seadusejärgne maamaks, mida praegusel hetkel tehnovõrgu omanike poolt vastavasisulise avalduse tegemisel hüvitatakse. Kuna hüvitamisele kuuluv summa on nii marginaalne, siis on taotluse esitanud vaid 8% taotlusõiguslikest katastriüksuste omanikest, kelle maad läbib põhivõrgu elektriliin ja 1,6% taotlusõiguslikest katastriüksuste omanikest, kelle maad läbib Eesti suurima jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi OÜ liin.

Praegusel hetkel on menetlusjärgus ka uus tehnovõrkude talumistasu seadus, mida on magistritöös tutvustatud ja analüüsitud, tuues välja tugevused ja nõrkused – millest suurim on arusaamatus saamata jäänud tulu arvestamisel. Saamata jäänud tuluks määratakse maksimaalselt 5% maa maksustamishinnast, mis on esiteks arusaamatu ja põhjendamata määrang ja teiseks põhineb 2001 aasta maa maksustamishinna andmetel. Magistritöö mõjuanalüüsis on jooksvalt kasutatud ka uue tehnovõrkude talumistasu seaduse järgseid liinitalumistasude väärtusi, andmaks ülevaadet seaduse sisust.

Teoreetilises osas on käsitletud veel välisriikide kogemusi ja teadustöid, pikemalt on peatutud USA näidetel. Selgub, et teistes riikides on sarnased probleemid nagu Eestis ja hästi töötavat metoodikat ei ole. USAs on probleemid siiski natuke teistsugused ja üldiselt üritavad suuremate tehnovõrkude omanikud maa omandada, enne kui sinna tehnovõrk rajatakse. Talumistasude

42 maksmine toimub seal ehitiste alusel, mitte liini kaitsevööndi alusel. See tähendab, et makstakse tasu mastide ja teiste ehitiste eest, mis asuvad mitte tehnovõrgu omandis asuval maal. Liinikaitsevööndi eest kompenseerimine on kokkuleppeline ja tavaliselt ühekordne tasu, mis makstakse enne liini ehitamist.

Magistritöö eesmärgiks olnud metoodika väljatöötamisel on kasutatud Eesti Maaülikooli teadlaste loodud algoritme, mille abil modelleeritakse puidu kasvu etteantud mulla andmete põhjal. Väljatöötatud metoodikat on rakendatud ja tehtud arvutused Kambja vallas asuvate katastriüksuste põhjal, mida läbivad Elering AS elektriliinid ja mille maakasutusotstarve on maatulundusmaa.

Magistritöö tulemusena on valminud metoodika, mis põhineb metsa juurdekasvul. Metoodikas arvutatakse välja mulla andmete põhjal metsatüüp, mis kasvaks antud kasvukohas. Puidu kasvu modelleeritakse kuni raieküpseks saamiseni (kaasa arvatud harvendusraie) ja kogus jagatakse ära võrdselt kasvu ea aastatega. Tulemuseks on saadud oodatav aastane juurdekasv puiduliikide kaupa vaadeldaval maa-alal, puit on jagatud kategooriatesse väärtuse järgi :

• jämepalk; • peenpalk; • paberipuu; • küttepuu; • oksad.

Igale kategooriale on leitud väärtused Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud hinnakirja põhjal, millest on maha arvestatud raiekulud. Selle tulemusel on saadud potentsiaalne saamata jäänud tulu liinikaitsevööndis, mis korrutatakse läbi sisulise piirangu koefitsiendiga. Magistritöö tulemusena valminud metoodika on universaalselt kasutatav olenemata maa kasutusviisist, ajakohane kuna kasutab kaasaegseid hinnaandmeid ja arvestab maa omanike saamata jäänud tuludega.

Magistritöö viimases peatükis on vaadeldud välja töötatud metoodika abil arvutatud uute liinitalumistasude mõju erinevatele mõjutatud osapooltele. Selgub, et metoodika avaldab olulist või väga olulist mõju 87% katastriüksustest ja 90% kogupindalast valimiks olnud katastriüksustes.

Magistritöös valminud metoodika alusel arvutatud liinitalumistasud ületavad seniseid tasusid metsamaa puhul üle 10 korra, haritava maa puhul üle 7 korra, loodusliku rohumaa puhul üle 3,5 korra ja muu maa puhul üle 1,6 korra – samas põhjustamata tehnovõrkude omanikule ebamõistlikult suuri kulutusi.

Magistritöös leiti ja arvutati vastus küsimusele „ Kas peaks arvestama saamata jäänud tuludega“, kus leiti saamata jäänud tulud, mida tuleks maaomanikele kompenseerida. Teisele püstitatud küsimusle täpset vastust ei selgunud, kuid hinnanguliselt ei saa kohalikud omavalitsused ka peale uue metoodika kasutuselevõttu arvestada liinitalumistasude kui potentsiaalse lisatuluallikaga.

KASUTATUD KIRJANDUS 1. Riigikohtulahend. (vastu võetud 17.04.2012, kohtuasja nr 3-4-1-25-11). – Riigikohus http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-25-11 (15.11.2016) 2. Teder, I. (2014). Ikka ja jälle tehnorajatiste talumistasudest. - V Energia Aastakonverentsi „Eesti energiapoliitika täidetud ja täitmata lubadused“ kõne. Tallinn : http://oiguskantsler.ee/et/indrek-tederi-kone-ikka-ja-jalle-tehnorajatiste-talumistasudest (24.01.2017) 3. Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. (vastu võetud 25.06.2015). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004 (24.01.2017) 4. Riigikohtulahend. (vastuvõetud 11.05.2015, kohtuasja nr 3-2-1-87-14). - Riigikohus http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222577415 (24.01.2017) 5. Tehnovõrkude talumistasu seaduseelnõu. (algatatud 02.05.2016), - Justiitsministeerium http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee2b2493-588d-4535-a3b3- 319666b62012#N0W8SLOK (24.01.2017) 6. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus. ( vastu võetud 27.10.1993, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.07.2016 ). – Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016013 (24.01.2017) 7. Mikita, V., Pallav, V., Kass, M., Roosmaa, Ü., Maasikamäe, S., Külvik, M., Lorenz, A. (2016). LÕPUTÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED. Tartu: Eesti Maaülikool. http://ms.emu.ee/et/oppeinfo/toode-vormistamise-nouded/ (15.11.2016) 8. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus. (vastu võetud 22.02.1995, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.07.2015). – Riigi Teataja www.riigiteataja.ee/akt/123032015107 (15.11.2016) 9. Asjaõigusseadus. (vastu võetud 09.06.1993, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.07.2015). – Riigi Teataja www.riigiteataja.ee/akt/12807782 (24.01.2017) 10. Maa hindamise seadus. (vastu võetud 09.02.1994, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 18.01.2016). – Riigi Teataja www.riigiteataja.ee/akt/185701 (15.11.2016) 11. Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika. (vastu võetud 05.06.2001, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.01.2011). – Riigi Teataja www.riigiteataja.ee/akt/117122010043 (15.11.2016) 12. Maa korraline hindamine. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032013013 (24.01.2017) 13. Tehnovõrgu– ja rajatise talumise tasu taotlemine. Eesti Energia AS. https://www.energia.ee/-/doc/10187/pdf/services/info_tolerating_est.pdf (15.11.2016)

14. Tasu suurus. - Elering AS. http://elering.ee/tasu-suurus-2/ (24.01.2017) 15. Winn, R. (2014). Landowner Compensation in Transmission Siting for Renewable Energy Facilities. – The Electricity Journal. Volume 27, Issue 5, lk 21-30. 16. Lehavi, A., Licht, A.- N. (2007). Eminent Domain, Inc. – Columbia Law Review. Volume 107 17. Zichella, C., Hladik, J. (2013) Siting: Finding a Home for Renewable Energy and Transmission. – The Electricity Journal. Volume 26, Issue 8, lk 125-138. 18. Padari, A., Muiste, P., Mitt, R., Pärn, L. (2009). Estimation of Estonian Wood Fuel Resources. – Baltic Forestry. Volume 15, Issue 1, lk 77-85. 19. Harms, B., Brough, D., Philip, S., Bartley, R., Clifford, D., Thomas, M., Willis, R., Gregory, L. (2015). Digital soil assessment for regional agricultural land evaluation. - Global Food Security. Volume 5, lk 25-36. 20. Lõhmus, E. (2004). Eesti metsakasvukohatüübid. (2. tr.). Tartu: Eesti Loodusfoto. 80 lk. 21. ARKANSAS LANDOWNER BROCHURE. 2015. CLEAN LINE ENERGY PARTNERS LLC. 22. Expropriation matters. - The Ministry of Economic Affairs and Employment. http://tem.fi/en/expropriation-matters (20.04.2017) 23. Civillikums. Augstākās Padomes un Valdības Ziņotājs. – Latvijas Republikas Likums. https://m.likumi.lv/doc.php?id=225418 (20.04.2017) 24. Eesti Erametsaliidu ettepanek tehnovõrkude talumistasude kompeneerimiseks. Justiitsministeerium. http://adr.rik.ee/jm/dokument/4483278 (20.04.2017) 25. Murumets, V. Maaomanikele põhiseaduspärase tehnovõrkude talumistasu maksmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus. http://eelnoud.valitsus.ee/main#u8ketxfS (15.11.2016) 26. Montgomery, B., Dragic, S., Dujmovic, J., Schmidt, M. (2016). A GIS-based Logic Scoring of Preference method for evaluation of land capability and suitability for agriculture. - Computers and Electronics in Agriculture. Volume 124, lk 340-353. 27. Astover, A. (2005). Eesti mullastik ja muldade kokku sobivus. Tartu: Eesti Maaülikool. 28. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” muutmine. (Vastu võetud 17.02.2017) – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017012 (02.05.2017) 29. SORTIMENTIDE KESKMISED VAHELAOHINNAD RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSES. Riigimetsa Majandamise Keskus. https://www.rmk.ee/puidumuuk- 1/puidumuuk (01.05.2017)

30. 2001. aasta maa korralise hindamise tulemused eurodes. Eesti Maa Amet. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Tehingute-andmebaas-ja- hindamine/2001-aasta-korralise-hindamise-tulemused/2001-aasta-maa-korralise- hindamise-tulemused-eurodes-p399.html (24.01.2017) 31. Maamaksumäärad 2017. aastal. Maksu- ja Tolliamet. http://www.emta.ee/et/eraklient/maa- soiduk-mets-hasartmang/maamaksumaarad-2016-aastal (25.04.2017) 32. Oitsalu, A., Klemmer, H., Raudsepp, T. (2013) HLS 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine Eksperthinnang trassile jäävate õhuliinide seisukorrale. Tallinn: Elering AS. http://elering.ee/public/Elektrisusteemi_arendamine/HLS/HLS_Kooskolastamised/L1_HL S-eksperthinnang.pdf (20.04.2017) 33. Euro päevakursid. Eesti pank. https://www.eestipank.ee/valuutakursid (07.05.2017) 34. Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika. Konkurentsiamet. Tallinn. 2016 35. ARUANNE ELERING AS-i INVESTEERINGUTE MÕJUST ETTEVÕTTE VÕRGUTASUDELE. Konkurentsiamet. Tallinn. 2015 36. Võrguteenuse hind. Elektrilevi OÜ. - https://www.elektrilevi.ee/hind (20.04.2017) 37. Kambja valla 2017. aasta eelarve. ( Vastu võetud 22.02.2017) - Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/425022017031 (20.04.2017) 38. Majandusaasta aruanne 2016. Elering AS - http://elering.ee/aastaaruanded/ (20.04.2017)

COMPENSATION OF THE LAND UNDER POWER LINES ON THE BASIS OF KAMBJA MUNICIPALITY

SUMMARY

In 2012, Supreme Court of Estonia admitted the subsections 2-4 of § 15 of the Law of Property Act Implementation Act and part of the first sentence “in the amount enacted in the § 154 of the Law of Property” in subsection 1 in § 158 of the Law of Property to be unconstitutional, and given subsections and part of the law was repealed. Since then, there has been a legal vacuum in determining toleration payments of transmission lines. As there is no current methodology, the objective of the Master’s thesis was to develop a universally employed methodology.

To develop an employable methodology, an overview of the laws regulating the topic has been given along with the most important clauses that provide the determination of toleration payments at the moment. There is no methodology in the legislation on how to calculate the loss of profit and the laws solely consider costs, taking into account only the expenditure made by the owner in the protection zones. This cost is a statutory land tax that is compensated by the owners of the technical network after submitting a corresponding application. As the amount of money to be compensated is so marginal, only 8 per cent of the relevant cadastral unit owners, whose land is covered with a transmission line and 1.6 per cent of the relevant cadastral unit owners, whose land is being passed through by a transmission line of Estonia’s largest distribution network enterprise, Elektrilevi OÜ.

At the moment, a new law of technical network toleration payment is at a stage of procedure and has been introduced and analysed in the Master’s thesis, emphasising strengths and weaknesses – the biggest of which is a misunderstanding in calculating the loss of profit. Maximum five per cent of the tax price of the land is determined as a loss of profit, which, on the one hand, is incomprehensible and unreasonable definition, and on the other hand, is based

48 on the data of the land tax price of 2001. In the impact analysis of the Master’s thesis, toleration payment values based on the new law of technical network toleration payment have also been used to give a review of the law.

In the theoretical part, experiences and researches of foreign countries have also been discussed with an emphasis on examples of the USA. As it comes evident, there are similar problems to Estonia in other countries as well and there is no well-functioning methodology. In the USA, the problems are slightly different though and in general, owners of larger technical networks try to own the land before building a technical network there. In the USA, toleration payments are paid out based on constructions, not based on protection zones of transmission lines. Meaning that the toleration payment is paid for pylons and other constructions that are situated on the land that is not owned by a technical network. Compensation for the protection zone of the transmission lines is agreed and usually a single payment is paid out before the line is constructed.

Algorithms created by the scientists of the Estonian University of Life Sciences and used to model the wood growth based on the given soil data have been used to develop the methodology that was an objective of the Master’s thesis. The developed methodology has been applied and calculations have been made based on the cadastral units located in the Kambja rural municipality and passed through by the transmission lines of Elering AS and which land use function is a profit yielding land.

The methodology completed as a result of the Master’s thesis is based on a forest increment. Using the methodology, a type of forest that would grow on the given site is calculated using the soil data. Wood growth is modelled until it is mature (including thinning) and the amount is divided equally with the years of the growth age. A result is an expected annual increment by a type of wood on an observable area, the wood is divided into categories by value: • Large log • Small log • Pulpwood • Fuelwood • Branches

For each category, values have been found based on a price list published by the State Forest Management Centre, cutting expenses deducted. As a result, a potential loss of profit in the protection zone of the transmission line has been found and multiplied with a substantive limit factor. The methodology resulting from the Master’s thesis is universally useable despite the manner of the use of land, present-time due to using up-to-date price data and considers the loss of profit of land owners.

In the last chapter of the Master’s thesis, influence of the new toleration payments, calculated with the developed methodology, to different affected counterparties has been discussed. It becomes evident that the methodology has a significant or very significant impact for 87 per cent of the cadastral units and for 90 per cent of the total area of the sample.

Toleration payments of transmission lines calculated on the basis of the methodology developed in the Master’s thesis exceed the previous payments over 10 times in case of forest land, over 7 times in case of areas under cultivation, over 3.5 times in case of natural grassland and over 1.6 times in case of other land – but without causing unreasonably high expenses for the owner of the technical networks.

In the Master’s thesis, an answer to the question “Should the loss of profit be considered” was found and calculated, finding the loss of profit that should be compensated for the land owners. For the second question raised, an exact answer was not found, but, based on estimation, local governments cannot consider toleration payments as a potential source of additional income even after employing the new methodology.

LISAD

Lisa 1. Maa korralisel hindamise kasutatav metoodika Muutmata kujul. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruses sätestatakse maa korralisel hindamisel kasutatavate hindamisvõtete ja -meetodite süsteem ning määratletakse hindamise erisused sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa. § 2. Maa korralisel hindamisel kasutatakse tehingute võrdlemise (turuväärtuse), puhastulu- või kulumeetodit, mille rakendamisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest. § 3. Hindaja valib meetodi vastavalt hindamise hetkel valitsevale turusituatsioonile ja kasutada olevatele algandmetele. § 4. Hindamisel kasutatakse otsest ja kaudset turuinformatsiooni. § 5. Otsese turuinformatsioonina käsitatakse maaregistri tehingute andmebaasi kantud vallas- ja kinnisasja tehingu- ja rendiinformatsiooni. § 6. Kaudse turuinformatsioonina käsitatakse muud maatüki väärtust mõjutavat teavet (piirkonna üldine majanduslik areng, tööpuuduse tase, kasutamata hoonete ja hooneosade osakaal, kasutamata haritava maa osakaal, piirkonna arenguperspektiivid jne). § 7. Ühesuguse väärtustaseme ja väärtuse moodustumise mehhanismiga (nõudluse-pakkumise vahekord, maa tulutootlikkuse võime, asustustüüp, planeeringud, valdav sihtotstarve jne) piirkonnast moodustatakse hinnatsoon. § 8. Hinnatsoonid määratakse kogu maale, kusjuures hinnatsoon peab paiknema ühe valla või linna territooriumil. § 9. Kõikides hinnatsoonides määratakse väärtused sihtotstarbe liikide või kõlvikute kaupa. § 10. Maa hindamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruses nr 155 «Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord» sätestatud katastriüksuse sihtotstarbe liigid. [RT I 2008, 46, 260 - jõust. 01.11.2008] § 11. Hinnatsoonis paiknevate maatükkide väärtused peavad olema omavahel ja naabertsooniga loogiliselt võrreldavad ja peegeldama tegelikku turusituatsiooni. § 12. Hinnatsooni piirid peavad üldjuhul ühtima maatükkide piiridega. Mitmesse hinnatsooni jäävate maatükkide maksustamishinna arvutamiseks leitakse sihtotstarbe liigile või kõlvikule vastav omavalitsusüksuse või selle osa maa keskmine väärtus, mis esitatakse hindamise tulemustes. § 13. Kui otsesele ja kaudsele turuinformatsioonile tuginedes ei ole võimalik leida maa väärtust, siis rakendatakse parandustegureid, milleks on ühest erinevad positiivsed arvud. Parandustegurid iseloomustavad sihtotstarbe liigist, metsakasvukohatüübist ja metsa boniteedist tulenevat erisust väärtustasemes. § 14. Hindamisel rakendatakse ainult §-des 29 ja 34 sätestatud parandustegureid, kusjuures neid tuleb rakendada hindamise käigus ja parandustegurist tulenev erisus väärtustasemes peab kajastuma hindamise tulemustes. § 15. Hinnatsooni sees ei või sama sihtotstarbe liigi või kõlvikuga ja samadel alustel hinnatud maa väärtus oluliselt erineda hinnatsooni väärtusest. Kui tsooni kuulub katastriüksus, mille pinnaühiku väärtus erineb

52 tsoonihinnast üle 20 protsendi, moodustatakse uus tsoon või leitakse katastriüksusele selle iseärasusi arvesse võttev väärtus. § 16. Hinnatsooni väärtus määratakse 0,01 euro täpsusega maatüki ruutmeetri või krundi ehitusõiguse ruutmeetri kohta, maatulundusmaa kõlvikute, välja arvatud õuemaa, osas aga 1 euro täpsusega hektari kohta, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 17.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] § 17. Hindamisel lähtutakse maakatastris registreeritud katastriüksuse sihtotstarbe liigist ja kõlvikust. § 18. Kui maatükk ei ole maakatastris registreeritud, võetakse hindamisel aluseks linna- või vallavalitsuse andmed tegeliku maakasutuse kohta. § 19. Kui tegemist on sihtotstarbe liigi või kõlvikuga, mille osas turuinformatsioon puudub, võib hindamisel kasutada eeldatavale alternatiivsele kasutusele vastavat samas piirkonnas (hinnatsoonis) oleva maa väärtust. § 20. Piirkondades, kus sihtotstarbe liigi osas on välja kujunenud ja eristatavad standardkrundid, määratakse need hindamise käigus. Standardkrunt on turupiirkonnas enim esineva suurusega krunt. § 21. Standardkrundi väärtus on aluseks tsoneerimisel ja eri tsoonide omavahelisel võrdlemisel. § 22. Standardkrundile ja standardkrundi suurust ületava(te)le maatüki osa(de)le leitakse väärtus (eurodes maatüki või ehitusõiguse ruutmeetri kohta) hindamise käigus ning maatüki eri osadele kohaldatavad väärtused esitatakse maa väärtuste loetelus hinnatsoonide ja sihtotstarvete või kõlvikute kaupa. [RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011] § 23. Ühe omavalitsusüksuse piires määratakse ühele sihtotstarbe liigile üldjuhul üks standardkrunt. § 24. Hindamisel võetakse arvesse ka need maa väärtust tõstvad tegurid, mis ei ole seotud sihtotstarbelise kasutusega, kui nimetatud tegurid mõjutavad väärtust üle 20 protsendi. § 25. Paragrahvis 24 nimetatud põhimõtet rakendatakse ehituslikku või puhkeotstarbelist potentsiaali omava maatulundusmaa hindamisel eeldusel, et väärtuse tõus kajastub kasutatavas turuinformatsioonis. 2. peatükk ERISUSED SIHTOTSTARBE LIIKIDE JA KÕLVIKUTE HINDAMISEL § 26. Kõlvik on ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega vastavalt «Maakatastriseaduse» § 2 punktile 11. § 27. Haritava maa hindamine:

1) haritava maa hulka arvatakse põllumaa, puuviljaaia ja puukooli maa ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa); 2) olemasolevate maa viljakuse andmete alusel piiritletakse haritava maa viljakustsoonid, kus maa viljakust iseloomustatakse boniteedi abil. Eelmise korralise hindamise käigus moodustatud viljakustsoone võib ühendada eeldusel, et erinevus boniteedis on alla 5 hindepunkti; 3) väärtuse leidmiseks seotakse viljakustsoonile vastavad boniteediandmed tehinguandmetega. § 28. Loodusliku rohumaa ja muu maa hindamisel leitakse väärtus turuinformatsiooni alusel, arvestades haritava maaga võrreldes madalamat tulutootlikkuse võimet (iseloomulik looduslikule rohumaale) või selle otsest puudumist (iseloomulik muule maale).

§ 29. Metsamaa hindamine: Lõike tekst 1) metsamaa (baas)väärtus (eurot/ha) määratakse tehinguinformatsiooni või turuinformatsioonil põhineva metsamaalt saadava puhastulu alusel; [RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011] 2) metsakasvukohatüübile vastava potentsiaalse tulutootlikkuse arvessevõtmiseks rakendatakse järgmisi parandustegureid:

raba 0,14

lubikaloo 0,28

leesikaloo, sinika, madalsoo, savine ja 0,31 liivane puiste

siirdesoo 0,35

sambliku ja tarna 0,38

osja ja turbane puiste 0,41

kanarbiku 0,45

kastikuloo ja karusambla 0,54

karusambla-mustika, lodu ja saviliivane 0,74 puiste

tarna-angervaksa 0,87

kõdusoo-pohla 0,93

mustika, angervaksa ja sõnajala 1,00

jänesekapsa-pohla 1,16

jänesekapsa-mustika 1,22

sinilille 1,41

jänesekapsa-naadi 1,49

3) metsakasvukohatüübi piires rakendatakse viljakuse erisuste arvessevõtmiseks metsa boniteediklassist tulenevaid parandustegureid vahemikus 0,7–1,4; 4) leitakse punktides 2 ja 3 esitatud parandustegurite korrutamise teel metsamaa suhteline väärtus; 5) eitakse maatükkide väärtused (eurot/ha) punktis 1 nimetatud (baas)väärtuse ja punktis 4 nimetatud suhtelise väärtuse korrutamise teel;

[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011] 6) leitakse punktis 5 saadud andmete põhjal omavalitsusüksuse metsamaa keskmine väärtus. § 30. Tsoonides, kus puudub võimalus standardkrundi leidmiseks, loetakse elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa suuruseks 1000 m2. § 31. Kuni 1000 m2 suurune elamumaa ja maatulundusmaa loetakse kogu ulatuses vastavalt elamumaaks ja maatulundusmaa õuemaaks, seda ületava pinna hindamisel lähtutakse tsooni valdava sihtotstarbe liigi või kõlviku väärtusest. § 32. Kuni 10 000 m2 suurune tootmismaa loetakse kogu ulatuses tootmismaaks, seda ületava pinna hindamisel lähtutakse tsooni valdava sihtotstarbe liigi või kõlviku väärtusest. § 33. Tsooni valdava sihtotstarbe liigi väärtus koos selgitustega selle leidmise ja rakendamise kohta esitatakse iga tsooni kohta seletuskirjas. § 34. Kui turuinformatsioonile tuginedes ei ole võimalik määrata sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidlamaa, riigikaitsemaa, kaitsealuse maa ja sihtotstarbeta maa väärtust, kasutatakse hindamise alusena piirkonna (näiteks tsooni) valdavale sihtotstarbe liigile või kõlvikule vastavat keskmist väärtust, mida korrigeeritakse parandusteguriga 0,2. § 35. Kui maa saadud väärtus on madalam kui hinnatsoonis paikneva muu maa väärtus, kasutatakse maa hindamise alusena vastava hinnatsooni muu maa väärtust. § 36. Riigikaitse- ja kaitsealuse maa hindamisel kasutatakse hindamise alusena omavalitsusüksuse keskmist metsamaa väärtust. § 37. Mäetööstusmaa hindamisel on turuinformatsiooni puudumisel aluseks hinnatsooni valdav sihtotstarbe liik või kõlvik. Andmed hinnatsooni valdava sihtotstarbe liigi või kõlviku kohta esitatakse hindamise tulemustes.

Lisa 2. Eesti Energia AS kontsernis kehtinud metoodika Muutmata kujul. TASU MAKSMINE Tasu makstakse välja igal aastal 01. detsembriks avalduse alusel, mis on esitatud alates väljamaksmisele eelneva aasta 02. juulist kuni tasu väljamaksmise aasta 01. juulini. Seega, kui klient esitab avalduse augustis 2009, siis makstakse tasu 1. detsembriks 2010. Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 01. juulist. Mõned näited:

Taotluse esitamise Periood, mille eest Esimese väljamakse kuupäev esimene väljamakse tähtaeg tehakse 02. juuli 2011 – 01. Aastate 2012, 2011 ja Kuni 01.detsember juuli 2012 2010 eest 2012 02. juuli 2012 – 01. Aastate 2013, 2012 ja Kuni 01.detsember juuli 2013 2011 eest 2013 Raha kantakse kinnisasja omaniku kontole. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul makstakse tasu korteriühistule või korteriomandite valitsejale, kes on kohustaud vastava tasu maksma korteriomanikele või tasaarveldama selle majapidamiskulude nõudega (asjaõigusseaduse 158² lg 6). Vaidluse tasu suuruse üle lahendab kohus. Tasu suuruse arvutab vastav arvutusprogramm. Maa kasutamist kitsendava tehnovõrgu või -rajatise talumise eest makstav iga-aastane tasu on üks protsent tehnorajatise kaitsevööndi suuruse, maa maksustamishinna ja maa sihtotstarbe koefitsiendi (vt p 6.13) korrutisest. Hoones paikneva tehnorajatise talumise eest makstava tasu suurus on üks protsent hoone selle reaalosa, milles paikneb tehnorajatis, suurusele vastava maa maksustamishinna ja hoone kasutamise otstarbe koefitsiendi (vt p 6.16) korrutisest. Maa sihtotstarbe koefitsiendid: elamumaal ja kaitsealune maa – 0,75; ärimaa – 0,5; tootmismaa, mäetööstusmaa, sotsiaalmaa – 0,25; veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, maatulundusmaa (sh mets, talumaa) – 0,1; sihtotstarbeta maa – 0,05. Kui maale on määratud mitu sihtotstarvet, võetakse tasu arvestamisel aluseks sihtotstarve, mis on määratud maale suuremas ulatuses. Kui maale määratud sihtotstarbed on võrdsed,

56 võetakse tasu arvestamisel aluseks suurim koefitsient.Kui maale ei ole maa maksustamishinna määramisel sihtotstarvet määratud, siis käsitletakse nimetatud maad sihtotstarbeta maana. Hoones paikneva tehnorajatise puhul, kui hoone osa kasutamise võimalus puudub täielikult, on kasutamise otstarbe koefitsient 10; kui hoone osa kasutamise võimalus puudub osaliselt, on kasutamise otstarbe koefitsient 5. Kaitsevööndite ulatused: Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala, mille ulatus mõlemal pool liini telge on alla 1 kV pingega (madalpinge) liinide korral 2 meetrit; kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit; 35 - 110 kV pingega liinide korral 25 meetrit; 220 - 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd – äärmistest kaablitest 1 meetri kaugune maa-ala. alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd – 2 meetri kaugusele alajaama ja jaotusseadet ümbritsevast aiast, seinast või nende puudumisel seadmest ulatuv maa-ala. Näited 110 kV pingega liin läbib põllumaad 523,34 m ulatuses: kaitsevööndi pindala on (25 + 25) x 523,34 = 26167 m² = 2,62 ha; maa hind on maatulundusmaal 255,65 eurot/ha (4000 kr/ha); maatulundusmaa sihtotstarbe koefitsient on 0,1. Tasu talumise eest: 1 % x 2,62 x 1 ha maa hind x 0,1 = 0,67 eurot/aastas (10,48 kr/aastas). Madalpingeliin läbib põllumaad 177,52 m ulatuses: kaitsevööndi pindala on (2+2) x 177,52 = 710,08 m² = 0,071 ha; maa hind on maatulundusmaal 255,65 eurot/ha (4000 kr/ha); maatulundusmaa sihtotstarbe koefitsient on 0,1. Tasu talumise eest: 1 % x 0,071 x 1 ha maa hind x 0,1 = 0,02 eurot/aastas (0,28 kr/aastas). Madalpingeliin läbib elamumaad 81,09 m ulatuses hajaasustuspiirkonnas: kaitsevööndi pindala on (2+2) x 81,09 = 324,36 m²; maa hind on elamumaal 1,28 eurot/ m² (20 kr/m²); elamumaa sihtotstarbe koefitsent on 0,75. Tasu talumise eest: 1 % x 324,36 x 1 m² hind x 0,75 = 3,11 eurot/aastas (48,65 kr/aastas). Madalpingeliin läbib elamumaad 34,5 m ulatuses tiheasustusalal (linn, asula): kaitsevööndi pindala on (2+2) x 34,5 =138 m², maa hind on elamumaal 4,47 eurot/m² (70 kr/m²); elamumaa sihtotstarbe koefitsient on 0,75. Tasu talumise eest: 1 % x 138 x 1 m² hind x 0,75 = 4,63 eurot/aastas (72,45 kr/aastas).

Lisa 3. Kambja vallas asuvate katastriüksuste liinide ja mulla andmed

Pinge, Pikkus, kaitsevööndi Kaitsevööndi Katastriüksus kV m ulatus, m pindala, m3 Siffer Muld 94901:009:0083 330 1,94 80 155,2 28202:001:0075 110 5,27 50 263,5 M’’ M'' 28204:005:0213 330 5,32 80 425,6 LP LP 28204:001:0115 330 5,84 80 467,2 D D 28201:001:0166 330 6,03 80 482,4 LP LP 28202:001:0063 110 6,08 50 304 D D 28204:001:0079 330 6,48 80 518,4 LP LP 28204:005:0345 330 7,22 80 577,6 LPe LP 28204:005:0346 330 7,49 80 599,2 LP(g) LPg 28204:005:0108 330 7,61 80 608,8 LP(g) LPg 28203:005:0042 330 8,00 80 640 LP LP 28203:006:0276 330 8,30 80 664 D D 28204:001:0115 330 8,62 80 689,6 D D 28201:001:0183 110 9,02 50 451 LP LP 28203:005:0058 330 9,26 80 740,8 LP LP 28203:004:0022 330 9,51 80 760,8 D D 28204:001:0072 330 9,54 80 763,2 Dg Dg 28203:004:0022 110 10,08 50 504 D D 28204:005:0338 330 10,97 80 877,6 LP LP 28204:005:0087 330 12,60 80 1008 LkIIg LkIIg 28203:001:0028 110 13,23 50 661,5 LP LP 28204:005:0030 330 13,81 80 1104,8 LPg LPg 28204:002:0025 330 13,88 80 1110,4 LP LP 28204:005:0305 330 14,58 80 1166,4 LPg LPg 28204:005:0182 330 14,84 80 1187,2 LPe LPe 28203:006:0166 330 15,61 80 1248,8 LP LP 28202:001:0074 110 16,01 50 800,5 LP LP 28204:001:0078 330 19,52 80 1561,6 LP LP 28204:005:0033 330 19,54 80 1563,2 LP LP 28204:005:0178 330 19,99 80 1599,2 M’’’ M’’’ 28203:004:0021 110 21,19 50 1059,5 LP LP 28203:006:0106 330 21,36 80 1708,8 KIg KIg 28204:002:0028 330 23,91 80 1912,8 LPg LPg 28203:005:0041 330 23,97 80 1917,6 LP LP 28204:005:0344 330 24,08 80 1926,4 LP LP 28203:004:0021 330 24,43 80 1954,4 LP LP 28204:002:0021 330 25,33 80 2026,4 LPg LPg 28203:006:0016 330 25,90 80 2072 D D 28203:004:0018 110 27,57 50 1378,5 KIg KIg 28203:005:0192 330 30,05 80 2404 M’’’ M’’’ 28203:004:0124 110 33,88 50 1694 M’’’ M’’’

Lisa 3. järg 28203:006:0384 110 37,45 50 1872,5 LP(1) LP 28203:004:0066 330 38,09 80 3047,2 Dg Dg 28203:005:0496 330 39,10 80 3128 LP(g) LPg 28204:001:0007 330 42,78 80 3422,4 LP LP 28204:001:0047 330 43,85 80 3508 LPe LPe 28204:005:0055 330 44,67 80 3573,6 LPg LPg 28204:005:0179 330 45,41 80 3632,8 LP LP 28204:005:0033 330 46,01 80 3680,8 LP LP 28203:006:0531 330 52,96 80 4236,8 Go Go 28204:005:0010 330 53,03 80 4242,4 M’’’ M’’’ 28203:005:0361 330 53,75 80 4300 LP LP 28203:006:0515 110 54,85 50 2742,5 Go Go 28204:001:0043 330 58,28 80 4662,4 LkI(3) LkI 28203:003:0025 330 60,43 80 4834,4 LP LP 28203:005:0551 330 61,85 80 4948 LP LP 28202:001:0061 110 65,50 50 3275 M’’’ M’’’ 28204:001:0002 330 67,22 80 5377,6 LkI LkI 28204:005:0041 330 67,86 80 5428,8 LP LP 28204:005:0180 330 72,03 80 5762,4 LP LP 28203:004:0242 110 75,13 50 3756,5 LkI LkI 28204:005:0056 330 80,56 80 6444,8 LPg LPg 28203:005:0172 330 81,01 80 6480,8 D D 28203:006:0228 110 93,45 50 4672,5 Go Go 28203:004:0178 110 96,10 50 4805 LP LP 28204:005:0230 330 98,46 80 7876,8 LPg LPg 28201:001:0129 330 99,04 80 7923,2 LP LP 28203:004:0179 110 101,52 50 5076 LPg LPg 28204:005:0107 330 102,39 80 8191,2 LP LP 28203:005:0191 330 109,16 80 8732,8 AG Ag 28203:004:0138 110 109,36 50 5468 M’’’ M’’’ 28203:004:0057 330 110,74 80 8859,2 Go1 Go1 28203:006:0615 330 111,96 80 8956,8 M’’’ M’’’ 28203:006:0003 330 112,24 80 8979,2 D D 28204:005:0013 330 112,98 80 9038,4 LP(g) LPg 28203:006:0581 330 116,09 80 9287,2 LP(1;2) LP 28203:004:0024 110 121,89 50 6094,5 E2o E2o 28203:006:0036 330 128,10 80 10248 Dg Dg 28203:004:0311 330 129,06 80 10324,8 Go1 Go1 28203:006:0522 330 130,83 80 10466,4 KIg KIg 28203:004:0058 110 134,40 50 6720 AG Ag 28203:005:0497 330 138,24 80 11059,2 LP LP 28204:001:0096 330 139,36 80 11148,8 LPe LPe 28203:004:0281 330 141,10 80 11288 D D

Lisa 3. järg 28203:005:0518 330 141,26 80 11300,8 LP(g) LPg 28204:005:0204 330 142,86 80 11428,8 LP LP 28203:004:0323 330 143,57 80 11485,6 Go1 Go1 28204:001:0065 330 146,18 80 11694,4 LPe LPe 28204:002:0019 330 146,24 80 11699,2 LP LP 28204:005:0105 330 146,71 80 11736,8 M’’’ M’’’ 28204:001:0071 330 150,38 80 12030,4 LPe LPe 28204:001:0065 330 152,20 80 12176 LPe LPe 28203:004:0341 110 154,54 50 7727 LP LP 28204:002:0029 330 163,25 80 13060 LPg LPg 28203:005:0495 330 173,15 80 13852 LP LP 28204:001:0067 330 175,06 80 14004,8 LkI LkI 28203:006:0140 330 177,19 80 14175,2 LPe LPe 28203:006:0420 330 179,83 80 14386,4 KIg KIg 28204:001:0030 330 180,42 80 14433,6 LkI LkI 28203:006:0383 110 183,20 50 9160 LP(1);KI LP 28203:006:0277 110 185,12 50 9256 LP LP 28203:006:0165 330 185,20 80 14816 LPg LPg 28203:004:0360 330 187,62 80 15009,6 Ko(2);K(2) Ko 28204:005:0177 330 193,26 80 15460,8 LP(LPg) LP 28204:001:0080 330 197,14 80 15771,2 LP(g);LPg LPg 28203:006:0049 330 197,50 80 15800 LP LP 28203:006:0261 330 198,62 80 15889,6 LP LP 28204:002:0002 330 198,84 80 15907,2 LP(g);LP LP 28203:004:0051 330 202,68 80 16214,4 LP LP 28203:006:0578 330 205,13 80 16410,4 LPg LPg 28203:006:0460 110 206,59 50 10329,5 E2I E2I LP(3;2) Dg 28203:004:0305 330 214,63 80 17170,4 LP(4) LP 28203:006:0589 330 223,29 80 17863,2 D D 28203:005:0151 330 232,96 80 18636,8 LP LP 28203:006:0558 330 234,51 80 18760,8 AG AG 28203:005:0306 330 235,88 80 18870,4 LP LP 28203:004:0147 330 237,91 80 19032,8 Dg Dg 28203:006:0272 110 238,98 50 11949 KI;LP KI 28203:004:0260 330 239,19 80 19135,2 D D 28203:004:0306 330 241,82 80 19345,6 LP LP 28203:004:0241 110 248,26 50 12413 LkII LkII 28203:001:0037 110 254,86 50 12743 LP LP 28203:004:0347 110 255,40 50 12770 LP LP 28203:004:0076 110 258,75 50 12937,5 LP LP 28203:005:0152 330 259,39 80 20751,2 LP LP 28204:005:0080 330 262,35 80 20988 LP(g) LPg 28203:006:0204 330 263,76 80 21100,8 LP LP 60

Lisa 3. järg 28204:001:0059 330 264,01 80 21120,8 LkI LkI 28203:004:0395 330 270,77 80 21661,6 LP(2)(KI(2)) LP 28203:004:0190 330 272,00 80 21760 D D 28204:001:0066 330 272,45 80 21796 LPe LPe 28203:006:0152 330 273,86 80 21908,8 LPe LPe 28203:006:0285 110 282,14 50 14107 LPe LPe 28203:001:0040 330 285,75 80 22860 GI1;S’ GI1 28201:001:0097 330 286,22 80 22897,6 LPg LPg 28204:001:0082 330 294,87 80 23589,6 LPg LPg 28204:002:0013 330 295,81 80 23664,8 LP(g) LPg 28203:001:0010 110 296,38 50 14819 LP LP 28203:004:0162 110 298,82 50 14941 M’’’ M’’’ 28203:005:0164 330 303,60 80 24288 M’’’ M’’’ LkI(3;2) LkI(4) 28202:001:0070 110 303,83 50 15191,5 D Lkl 28204:001:0071 330 304,53 80 24362,4 LPe LPe 28203:004:0339 110 307,79 50 15389,5 LP LP 28203:006:0274 110 312,14 50 15607 KI KI 28201:001:0145 330 312,93 80 25034,4 M’’’ M’’’ 28203:006:0262 330 317,53 80 25402,4 D D 28203:001:0060 330 327,37 80 26189,6 GI1;S’ GI1 LP(3;2) Dg 28203:003:0004 330 334,73 80 26778,4 LP(4) LP 28203:004:0392 110 343,56 50 17178 M’’’ M’’’ 28203:006:0123 330 343,90 80 27512 LPe LPe 28203:006:0203 330 346,51 80 27720,8 LPe LPe 28204:005:0210 330 350,37 80 28029,6 LP LP 28203:005:0256 330 361,98 80 28958,4 LP LP 28201:001:0128 330 373,09 80 29847,2 LP;LP(g) LP 28204:002:0020 330 376,38 80 30110,4 LP(g) LPg 28203:005:0241 330 376,54 80 30123,2 M’’’ M’’’ 28203:001:0022 330 382,26 80 30580,8 LP LP 28203:006:0200 330 388,61 80 31088,8 D D 28204:001:0059 330 388,87 80 31109,6 LkI LkI 28204:005:0058 330 391,70 80 31336 LP(LkI) LP 28203:004:0037 110 393,98 50 19699 D D 28203:001:0036 110 394,71 50 19735,5 LP LP 28203:004:0365 110 403,38 50 20169 LP(Lk) LP 28204:005:0012 330 415,30 80 33224 LPg LPg 28203:004:0351 330 423,51 80 33880,8 D D 28203:005:0188 330 440,93 80 35274,4 M’’’ M’’’ 28203:004:0374 330 464,15 80 37132 Dg(DG) Dg 28203:006:0048 330 467,07 80 37365,6 M’’’ M’’’ 28203:005:0077 330 471,18 80 37694,4 D D

Lisa 3. järg 28203:004:0058 330 492,93 80 39434,4 AG Ag 28203:005:0087 330 551,67 80 44133,6 LP LP 28204:005:0306 330 561,07 80 44885,6 LkG;GI LkG 28204:005:0147 330 563,41 80 45072,8 LP(g) LPg 28204:002:0022 330 564,98 80 45198,4 GI GI 28203:004:0322 110 573,86 50 28693 LP LP 28203:001:0011 110 583,85 50 29192,5 LP LP 28204:005:0071 330 633,97 80 50717,6 LPg;LP LPg 28203:004:0034 110 651,29 50 32564,5 KIg KIg 28204:005:0060 330 653,63 80 52290,4 LP LP 28204:001:0074 330 699,49 80 55959,2 LP;LPg LP 28204:005:0164 330 737,90 80 59032 LP(LPg) LP 28203:006:0582 110 748,90 50 37445 KI(1;2) KI 28203:004:0162 330 775,84 80 62067,2 M’’’ M’’’ 28203:006:0579 330 1277,55 80 102204 LP;LPg LP 28203:006:0580 110 1610,03 50 80501,5 LkI(2) LkI

Lisa 4. Eesti mullatüübid Tähis Mullatüüp Tähis Mullatüüp

Kb väga õhuke paepeale muld Go1 küllastunud turvastunud muld

Kh" õhuke paepealne muld GI1 küllastumata turvastunud muld

K' väga õhuke rähkmuld LG1 leede-turvastunud muld K" õhuke rähkmuld M' väga õhuke madalsoomuld K''' keskmise sügavusega rähkmuld M'' õhuke madalsoomuld K"" sügav rähkmuld M''' sügav madalsoomuld Kk klibumuld S' väga õhuke siirdesoomuld Ko leostunud muld S'' õhuke siirdesoomuld KI leetjas muld S''' sügav siirdesoomuld LP näivleetunud ehk kahkjas muld R' väga õhuke rabamuld LkI nõrgalt leetunud muld R'' õhuke rabamuld LkII keskmiselt leetunud muld R''' sügav rabamuld LkIII tugevasti leetunud muld Ag gleistunud lammimuld L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik muld AG lammi-gleimuld

L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik muld AG1 lammi-turvastunud muld L(k)III tugevasti leetunud huumuslik muld AM lammi madalsoomuld LI nõrgalt leetunud leedemuld Ke nõrgalt erodeeritud rähkmuld LII keskmiselt leetunud leedemuld Koe nõrgalt erodeeritud leostunud muld LIII tugevasti leetunud leedemuld KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld Ls sekundaarne leedemuld LPe nõrgalt erodeeritud näivleetunud muld Gh' väga õhuke paepealne gleimuld LKe nõrgalt erodeeritud leetunud muld Gh'' õhuke paepealne gleimuld E2k keskmiseld erodeeritud rähkmuld Gk'' õhuke rähkne gleimuld E2o keskmiselt erodeeritud leostunud muld keskmise sügavusega rähkne keskmiselt erodeeritud leetjas või leetunud Gk''' gleimuld E2l muld Go leostunud gleimuld E3k tugevasti erodeeritud rähkmuld G(o) küllastunud gleimuld E3o tugevasti erodeeritud leostunud muld tugevasti erodeeritud leetjas või leetunud GI leetjas gleimuld E3l muld LPG näivleetunud gleimuld D deluviaalmuld LkG leetunud gleimuld Dg gleistunud deluviaalmuld LG leede-gleimuld DG deluviaal-gleimuld

Gh1 paepealne turvastunud muld Arv sooldunud veealune muld

Gk1 rähkne turvastunud muld Ar sooldunud primitiivne muld Gr ranniku gleimuld ArG sooldunud gleimuld

Lisa 4. järg

Gr1 ranniku turvastunud muld ArG1 sooldunud turvastunud muld Mr ranniku madalsoomuld Av veealune muld

Lisa 5. Puiduliikide aastane juurdekasv katastriüksusel

Tootlus m3/ha/aasta Kulu, Kataster Pind, m3 Muld KKT OHOR BN OK PL PJ PP Paber Küte Oksad €/ha/a 28201:001:0097 22897,6 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28201:001:0097 22897,6 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28201:001:0097 22897,6 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28201:001:0097 22897,6 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28201:001:0128 29847,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28201:001:0128 29847,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28201:001:0128 29847,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28201:001:0128 29847,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28201:001:0129 7923,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28201:001:0129 7923,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28201:001:0129 7923,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28201:001:0129 7923,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28201:001:0145 25034,4 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28201:001:0145 25034,4 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28201:001:0145 25034,4 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28201:001:0145 25034,4 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28201:001:0166 482,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28201:001:0166 482,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28201:001:0166 482,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28201:001:0166 482,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28201:001:0183 451,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28201:001:0183 451,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28201:001:0183 451,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28201:001:0183 451,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28202:001:0061 3275,0 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28202:001:0061 3275,0 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28202:001:0061 3275,0 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28202:001:0061 3275,0 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28202:001:0063 304,0 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28202:001:0063 304,0 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28202:001:0063 304,0 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28202:001:0063 304,0 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28202:001:0070 15191,5 Lkl JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28202:001:0070 15191,5 Lkl JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28202:001:0070 15191,5 Lkl JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28202:001:0074 800,5 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28202:001:0074 800,5 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28202:001:0074 800,5 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28202:001:0074 800,5 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28202:001:0075 263,5 M'' OS 20 3 51 KS 0,151 0,239 0,831 0,284 0,273 27,468 28202:001:0075 263,5 M'' OS 20 3 23 KU 0,446 0,207 0,243 0,119 0,136 15,440 28202:001:0075 263,5 M'' OS 20 3 26 MA 0,585 0,171 0,207 0,058 0,133 15,689 28203:001:0010 14819,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 65

Lisa 5. järg

28203:001:0010 14819,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:001:0010 14819,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:001:0010 14819,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:001:0011 29192,5 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:001:0011 29192,5 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:001:0011 29192,5 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:001:0011 29192,5 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:001:0022 30580,8 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:001:0022 30580,8 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:001:0022 30580,8 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:001:0022 30580,8 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:001:0028 661,5 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:001:0028 661,5 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:001:0028 661,5 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:001:0028 661,5 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:001:0036 19735,5 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:001:0036 19735,5 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:001:0036 19735,5 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:001:0036 19735,5 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:001:0037 12743,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:001:0037 12743,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:001:0037 12743,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:001:0037 12743,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:001:0040 22860,0 GI1 AN 10 3 9 HB 0,034 0,047 0,160 0,077 0,075 6,226 28203:001:0040 22860,0 GI1 AN 10 3 51 KS 0,162 0,211 0,824 0,287 0,249 25,648 28203:001:0040 22860,0 GI1 AN 10 3 28 KU 0,558 0,236 0,293 0,145 0,166 18,742 28203:001:0040 22860,0 GI1 AN 10 3 12 LM 0,030 0,000 0,273 0,087 0,082 7,090 28203:001:0060 26189,6 GI1 AN 10 3 9 HB 0,034 0,047 0,160 0,077 0,075 6,226 28203:001:0060 26189,6 GI1 AN 10 3 51 KS 0,162 0,211 0,824 0,287 0,249 25,648 28203:001:0060 26189,6 GI1 AN 10 3 28 KU 0,558 0,236 0,293 0,145 0,166 18,742 28203:001:0060 26189,6 GI1 AN 10 3 12 LM 0,030 0,000 0,273 0,087 0,082 7,090 28203:003:0004 26778,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:003:0004 26778,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:003:0004 26778,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:003:0004 26778,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:003:0025 4834,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:003:0025 4834,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:003:0025 4834,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:003:0025 4834,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0018 1378,5 KIg JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28203:004:0018 1378,5 KIg JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28203:004:0018 1378,5 KIg JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28203:004:0021 1954,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0021 1059,5 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0021 1954,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0021 1059,5 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 66

Lisa 5. järg

28203:004:0021 1059,5 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0021 1954,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0021 1059,5 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0021 1954,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0022 760,8 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0022 504,0 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0022 504,0 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0022 760,8 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0022 760,8 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0022 504,0 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0022 760,8 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0022 504,0 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0024 6094,5 E2o JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0024 6094,5 E2o JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0024 6094,5 E2o JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0024 6094,5 E2o JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0034 32564,5 KIg JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28203:004:0034 32564,5 KIg JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28203:004:0034 32564,5 KIg JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28203:004:0037 19699,0 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0037 19699,0 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0037 19699,0 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0037 19699,0 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0051 16214,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0051 16214,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0051 16214,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0051 16214,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0057 8859,2 Go1 AN 10 3 9 HB 0,034 0,047 0,160 0,077 0,075 6,226 28203:004:0057 8859,2 Go1 AN 10 3 51 KS 0,162 0,211 0,824 0,287 0,249 25,648 28203:004:0057 8859,2 Go1 AN 10 3 28 KU 0,558 0,236 0,293 0,145 0,166 18,742 28203:004:0057 8859,2 Go1 AN 10 3 12 LM 0,030 0,000 0,273 0,087 0,082 7,090 28203:004:0058 39434,4 Ag AN 10 2 10 HB 0,075 0,096 0,246 0,061 0,114 9,305 28203:004:0058 6720,0 Ag AN 10 2 10 HB 0,075 0,096 0,246 0,061 0,114 9,305 28203:004:0058 39434,4 Ag AN 10 2 49 KS 0,368 0,293 0,979 0,298 0,305 32,586 28203:004:0058 6720,0 Ag AN 10 2 49 KS 0,368 0,293 0,979 0,298 0,305 32,586 28203:004:0058 6720,0 Ag AN 10 2 29 KU 0,719 0,379 0,371 0,158 0,208 24,518 28203:004:0058 39434,4 Ag AN 10 2 29 KU 0,719 0,379 0,371 0,158 0,208 24,518 28203:004:0058 39434,4 Ag AN 10 2 12 LM 0,091 0,000 0,330 0,118 0,103 8,988 28203:004:0058 6720,0 Ag AN 10 2 12 LM 0,091 0,000 0,330 0,118 0,103 8,988 28203:004:0066 3047,2 Dg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0066 3047,2 Dg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0066 3047,2 Dg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0066 3047,2 Dg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0076 12937,5 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0076 12937,5 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0076 12937,5 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 67

Lisa 5. järg

28203:004:0076 12937,5 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0124 1694,0 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:004:0124 1694,0 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:004:0124 1694,0 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:004:0124 1694,0 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28203:004:0138 5468,0 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:004:0138 5468,0 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:004:0138 5468,0 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:004:0138 5468,0 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28203:004:0147 19032,8 Dg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0147 19032,8 Dg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0147 19032,8 Dg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0147 19032,8 Dg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0162 62067,2 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:004:0162 14941,0 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:004:0162 62067,2 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:004:0162 14941,0 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:004:0162 62067,2 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:004:0162 14941,0 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:004:0162 62067,2 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28203:004:0162 14941,0 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28203:004:0178 4805,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0178 4805,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0178 4805,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0178 4805,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0179 5076,0 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0179 5076,0 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0179 5076,0 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0179 5076,0 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0190 21760,0 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0190 21760,0 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0190 21760,0 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0190 21760,0 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0241 12413,0 LkII JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0241 12413,0 LkII JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0241 12413,0 LkII JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0241 12413,0 LkII JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0242 3756,5 LkI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28203:004:0242 3756,5 LkI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28203:004:0242 3756,5 LkI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28203:004:0260 19135,2 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0260 19135,2 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0260 19135,2 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0260 19135,2 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0281 11288,0 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0281 11288,0 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 68

Lisa 5. järg

28203:004:0281 11288,0 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0281 11288,0 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0305 17170,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0305 17170,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0305 17170,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0305 17170,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0306 19345,6 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0306 19345,6 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0306 19345,6 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0306 19345,6 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0311 10324,8 Go1 AN 10 3 9 HB 0,034 0,047 0,160 0,077 0,075 6,226 28203:004:0311 10324,8 Go1 AN 10 3 51 KS 0,162 0,211 0,824 0,287 0,249 25,648 28203:004:0311 10324,8 Go1 AN 10 3 28 KU 0,558 0,236 0,293 0,145 0,166 18,742 28203:004:0311 10324,8 Go1 AN 10 3 12 LM 0,030 0,000 0,273 0,087 0,082 7,090 28203:004:0322 28693,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0322 28693,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0322 28693,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0322 28693,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0323 11485,6 Go1 AN 10 3 9 HB 0,034 0,047 0,160 0,077 0,075 6,226 28203:004:0323 11485,6 Go1 AN 10 3 51 KS 0,162 0,211 0,824 0,287 0,249 25,648 28203:004:0323 11485,6 Go1 AN 10 3 28 KU 0,558 0,236 0,293 0,145 0,166 18,742 28203:004:0323 11485,6 Go1 AN 10 3 12 LM 0,030 0,000 0,273 0,087 0,082 7,090 28203:004:0339 15389,5 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0339 15389,5 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0339 15389,5 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0339 15389,5 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0341 7727,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0341 7727,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0341 7727,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0341 7727,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0347 12770,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0347 12770,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0347 12770,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0347 12770,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0351 33880,8 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0351 33880,8 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0351 33880,8 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0351 33880,8 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0360 15009,6 Ko SL 1 2 19 KS 0,143 0,118 0,351 0,109 0,111 12,197 28203:004:0360 15009,6 Ko SL 1 2 53 KU 1,324 0,685 0,648 0,288 0,373 44,230 28203:004:0360 15009,6 Ko SL 1 2 28 MA 0,723 0,312 0,281 0,084 0,177 21,504 28203:004:0365 20169,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0365 20169,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0365 20169,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0365 20169,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0374 37132,0 Dg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 69

Lisa 5. järg

28203:004:0374 37132,0 Dg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0374 37132,0 Dg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0374 37132,0 Dg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:004:0392 17178,0 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:004:0392 17178,0 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:004:0392 17178,0 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:004:0392 17178,0 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28203:004:0395 21661,6 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:004:0395 21661,6 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:004:0395 21661,6 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:004:0395 21661,6 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0041 1917,6 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0041 1917,6 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0041 1917,6 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0041 1917,6 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0042 640,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0042 640,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0042 640,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0042 640,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0058 740,8 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0058 740,8 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0058 740,8 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0058 740,8 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0077 37694,4 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0077 37694,4 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0077 37694,4 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0077 37694,4 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0087 44133,6 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0087 44133,6 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0087 44133,6 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0087 44133,6 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0151 18636,8 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0151 18636,8 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0151 18636,8 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0151 18636,8 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0152 20751,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0152 20751,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0152 20751,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0152 20751,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0164 24288,0 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:005:0164 24288,0 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:005:0164 24288,0 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:005:0164 24288,0 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28203:005:0172 6480,8 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0172 6480,8 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0172 6480,8 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 70

Lisa 5. järg

28203:005:0172 6480,8 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0188 35274,4 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:005:0188 35274,4 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:005:0188 35274,4 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:005:0188 35274,4 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28203:005:0191 8732,8 Ag AN 10 2 10 HB 0,075 0,096 0,246 0,061 0,114 9,305 28203:005:0191 8732,8 Ag AN 10 2 49 KS 0,368 0,293 0,979 0,298 0,305 32,586 28203:005:0191 8732,8 Ag AN 10 2 29 KU 0,719 0,379 0,371 0,158 0,208 24,518 28203:005:0191 8732,8 Ag AN 10 2 12 LM 0,091 0,000 0,330 0,118 0,103 8,988 28203:005:0192 2404,0 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:005:0192 2404,0 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:005:0192 2404,0 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:005:0192 2404,0 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28203:005:0241 30123,2 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:005:0241 30123,2 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:005:0241 30123,2 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:005:0241 30123,2 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28203:005:0256 28958,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0256 28958,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0256 28958,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0256 28958,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0306 18870,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0306 18870,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0306 18870,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0306 18870,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0361 4300,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0361 4300,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0361 4300,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0361 4300,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0495 13852,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0495 13852,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0495 13852,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0495 13852,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0496 3128,0 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0496 3128,0 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0496 3128,0 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0496 3128,0 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0497 11059,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0497 11059,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0497 11059,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0497 11059,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0518 11300,8 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:005:0518 11300,8 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0518 11300,8 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0518 11300,8 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:005:0551 4948,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 71

Lisa 5. järg

28203:005:0551 4948,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:005:0551 4948,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:005:0551 4948,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0003 8979,2 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0003 8979,2 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0003 8979,2 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0003 8979,2 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0016 2072,0 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0016 2072,0 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0016 2072,0 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0016 2072,0 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0036 10248,0 Dg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0036 10248,0 Dg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0036 10248,0 Dg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0036 10248,0 Dg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0048 37365,6 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:006:0048 37365,6 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:006:0048 37365,6 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:006:0048 37365,6 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28203:006:0049 15800,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0049 15800,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0049 15800,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0049 15800,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0106 1708,8 KIg JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28203:006:0106 1708,8 KIg JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28203:006:0106 1708,8 KIg JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28203:006:0123 27512,0 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0123 27512,0 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0123 27512,0 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0123 27512,0 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0140 14175,2 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0140 14175,2 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0140 14175,2 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0140 14175,2 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0152 21908,8 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0152 21908,8 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0152 21908,8 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0152 21908,8 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0165 14816,0 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0165 14816,0 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0165 14816,0 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0165 14816,0 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0166 1248,8 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0166 1248,8 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0166 1248,8 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0166 1248,8 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 72

Lisa 5. järg

28203:006:0200 31088,8 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0200 31088,8 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0200 31088,8 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0200 31088,8 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0203 27720,8 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0203 27720,8 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0203 27720,8 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0203 27720,8 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0204 21100,8 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0204 21100,8 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0204 21100,8 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0204 21100,8 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0228 4672,5 Go AN 10 2 10 HB 0,075 0,096 0,246 0,061 0,114 9,305 28203:006:0228 4672,5 Go AN 10 2 49 KS 0,368 0,293 0,979 0,298 0,305 32,586 28203:006:0228 4672,5 Go AN 10 2 29 KU 0,719 0,379 0,371 0,158 0,208 24,518 28203:006:0228 4672,5 Go AN 10 2 12 LM 0,091 0,000 0,330 0,118 0,103 8,988 28203:006:0261 15889,6 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0261 15889,6 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0261 15889,6 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0261 15889,6 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0262 25402,4 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0262 25402,4 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0262 25402,4 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0262 25402,4 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0272 11949,0 KI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28203:006:0272 11949,0 KI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28203:006:0272 11949,0 KI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28203:006:0274 15607,0 KI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28203:006:0274 15607,0 KI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28203:006:0274 15607,0 KI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28203:006:0276 664,0 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0276 664,0 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0276 664,0 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0276 664,0 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0277 9256,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0277 9256,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0277 9256,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0277 9256,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0285 14107,0 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0285 14107,0 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0285 14107,0 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0285 14107,0 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0383 9160,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0383 9160,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0383 9160,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0383 9160,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 73

Lisa 5. järg

28203:006:0384 1872,5 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0384 1872,5 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0384 1872,5 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0384 1872,5 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0420 14386,4 KIg JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28203:006:0420 14386,4 KIg JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28203:006:0420 14386,4 KIg JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28203:006:0460 10329,5 E2I JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0460 10329,5 E2I JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0460 10329,5 E2I JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0460 10329,5 E2I JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0515 2742,5 Go AN 10 2 10 HB 0,075 0,096 0,246 0,061 0,114 9,305 28203:006:0515 2742,5 Go AN 10 2 49 KS 0,368 0,293 0,979 0,298 0,305 32,586 28203:006:0515 2742,5 Go AN 10 2 29 KU 0,719 0,379 0,371 0,158 0,208 24,518 28203:006:0515 2742,5 Go AN 10 2 12 LM 0,091 0,000 0,330 0,118 0,103 8,988 28203:006:0522 10466,4 KIg JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28203:006:0522 10466,4 KIg JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28203:006:0522 10466,4 KIg JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28203:006:0531 4236,8 Go AN 10 2 10 HB 0,075 0,096 0,246 0,061 0,114 9,305 28203:006:0531 4236,8 Go AN 10 2 49 KS 0,368 0,293 0,979 0,298 0,305 32,586 28203:006:0531 4236,8 Go AN 10 2 29 KU 0,719 0,379 0,371 0,158 0,208 24,518 28203:006:0531 4236,8 Go AN 10 2 12 LM 0,091 0,000 0,330 0,118 0,103 8,988 28203:006:0558 18760,8 AG AN 10 2 10 HB 0,075 0,096 0,246 0,061 0,114 9,305 28203:006:0558 18760,8 AG AN 10 2 49 KS 0,368 0,293 0,979 0,298 0,305 32,586 28203:006:0558 18760,8 AG AN 10 2 29 KU 0,719 0,379 0,371 0,158 0,208 24,518 28203:006:0558 18760,8 AG AN 10 2 12 LM 0,091 0,000 0,330 0,118 0,103 8,988 28203:006:0578 16410,4 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0578 16410,4 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0578 16410,4 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0578 16410,4 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0579 102204,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0579 102204,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0579 102204,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0579 102204,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0580 80501,5 LkI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28203:006:0580 80501,5 LkI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28203:006:0580 80501,5 LkI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28203:006:0581 9287,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0581 9287,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28203:006:0581 9287,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0581 9287,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0582 37445,0 KI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28203:006:0582 37445,0 KI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28203:006:0582 37445,0 KI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28203:006:0589 17863,2 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28203:006:0589 17863,2 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 74

Lisa 5. järg

28203:006:0589 17863,2 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28203:006:0589 17863,2 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28203:006:0615 8956,8 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28203:006:0615 8956,8 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28203:006:0615 8956,8 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28203:006:0615 8956,8 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28204:001:0002 5377,6 LkI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28204:001:0002 5377,6 LkI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28204:001:0002 5377,6 LkI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28204:001:0007 3422,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0007 3422,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0007 3422,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0007 3422,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0030 14433,6 LkI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28204:001:0030 14433,6 LkI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28204:001:0030 14433,6 LkI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28204:001:0043 4662,4 LkI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28204:001:0043 4662,4 LkI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28204:001:0043 4662,4 LkI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28204:001:0047 3508,0 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0047 3508,0 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0047 3508,0 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0047 3508,0 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0059 21120,8 LkI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28204:001:0059 31109,6 LkI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28204:001:0059 21120,8 LkI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28204:001:0059 31109,6 LkI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28204:001:0059 31109,6 LkI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28204:001:0059 21120,8 LkI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28204:001:0065 11694,4 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0065 12176,0 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0065 11694,4 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0065 12176,0 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0065 11694,4 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0065 12176,0 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0065 12176,0 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0065 11694,4 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0066 21796,0 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0066 21796,0 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0066 21796,0 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0066 21796,0 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0067 14004,8 LkI JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28204:001:0067 14004,8 LkI JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28204:001:0067 14004,8 LkI JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28204:001:0071 12030,4 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0071 24362,4 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 75

Lisa 5. järg

28204:001:0071 24362,4 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0071 12030,4 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0071 24362,4 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0071 12030,4 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0071 24362,4 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0071 12030,4 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0072 763,2 Dg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0072 763,2 Dg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0072 763,2 Dg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0072 763,2 Dg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0074 55959,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0074 55959,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0074 55959,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0074 55959,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0078 1561,6 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0078 1561,6 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0078 1561,6 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0078 1561,6 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0079 518,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0079 518,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0079 518,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0079 518,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0080 15771,2 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0080 15771,2 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0080 15771,2 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0080 15771,2 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0082 23589,6 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0082 23589,6 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0082 23589,6 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0082 23589,6 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0096 11148,8 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0096 11148,8 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0096 11148,8 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0096 11148,8 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0115 689,6 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0115 467,2 D JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:001:0115 689,6 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0115 467,2 D JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:001:0115 467,2 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0115 689,6 D JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:001:0115 467,2 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:001:0115 689,6 D JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:002:0002 15907,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:002:0002 15907,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:002:0002 15907,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:002:0002 15907,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 76

Lisa 5. järg

28204:002:0013 23664,8 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:002:0013 23664,8 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:002:0013 23664,8 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:002:0013 23664,8 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:002:0019 11699,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:002:0019 11699,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:002:0019 11699,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:002:0019 11699,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:002:0020 30110,4 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:002:0020 30110,4 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:002:0020 30110,4 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:002:0020 30110,4 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:002:0021 2026,4 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:002:0021 2026,4 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:002:0021 2026,4 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:002:0021 2026,4 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:002:0022 45198,4 GI AN 10 2 10 HB 0,075 0,096 0,246 0,061 0,114 9,305 28204:002:0022 45198,4 GI AN 10 2 49 KS 0,368 0,293 0,979 0,298 0,305 32,586 28204:002:0022 45198,4 GI AN 10 2 29 KU 0,719 0,379 0,371 0,158 0,208 24,518 28204:002:0022 45198,4 GI AN 10 2 12 LM 0,091 0,000 0,330 0,118 0,103 8,988 28204:002:0025 1110,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:002:0025 1110,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:002:0025 1110,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:002:0025 1110,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:002:0028 1912,8 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:002:0028 1912,8 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:002:0028 1912,8 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:002:0028 1912,8 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:002:0029 13060,0 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:002:0029 13060,0 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:002:0029 13060,0 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:002:0029 13060,0 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0010 4242,4 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28204:005:0010 4242,4 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28204:005:0010 4242,4 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28204:005:0010 4242,4 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28204:005:0012 33224,0 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0012 33224,0 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0012 33224,0 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0012 33224,0 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0013 9038,4 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0013 9038,4 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0013 9038,4 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0013 9038,4 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0030 1104,8 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0030 1104,8 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 77

Lisa 5. järg

28204:005:0030 1104,8 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0030 1104,8 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0033 3680,8 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0033 1563,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0033 3680,8 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0033 1563,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0033 1563,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0033 3680,8 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0033 1563,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0033 3680,8 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0041 5428,8 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0041 5428,8 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0041 5428,8 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0041 5428,8 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0055 3573,6 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0055 3573,6 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0055 3573,6 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0055 3573,6 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0056 6444,8 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0056 6444,8 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0056 6444,8 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0056 6444,8 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0058 31336,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0058 31336,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0058 31336,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0058 31336,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0060 52290,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0060 52290,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0060 52290,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0060 52290,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0071 50717,6 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0071 50717,6 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0071 50717,6 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0071 50717,6 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0080 20988,0 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0080 20988,0 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0080 20988,0 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0080 20988,0 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0087 1008,0 LkIIg JK 4 2 24 KS 0,182 0,134 0,472 0,141 0,151 15,805 28204:005:0087 1008,0 LkIIg JK 4 2 45 KU 1,123 0,581 0,558 0,245 0,322 37,729 28204:005:0087 1008,0 LkIIg JK 4 2 31 MA 0,808 0,339 0,327 0,082 0,202 24,020 28204:005:0105 11736,8 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28204:005:0105 11736,8 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28204:005:0105 11736,8 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28204:005:0105 11736,8 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28204:005:0107 8191,2 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 78

Lisa 5. järg

28204:005:0107 8191,2 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0107 8191,2 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0107 8191,2 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0108 608,8 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0108 608,8 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0108 608,8 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0108 608,8 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0147 45072,8 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0147 45072,8 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0147 45072,8 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0147 45072,8 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0164 59032,0 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0164 59032,0 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0164 59032,0 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0164 59032,0 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0177 15460,8 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0177 15460,8 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0177 15460,8 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0177 15460,8 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0178 1599,2 M’’’ TA 15 3 51 KS 0,162 0,211 0,831 0,292 0,259 26,006 28204:005:0178 1599,2 M’’’ TA 15 3 24 KU 0,465 0,217 0,254 0,124 0,142 16,081 28204:005:0178 1599,2 M’’’ TA 15 3 11 LM 0,031 0,000 0,250 0,083 0,074 6,553 28204:005:0178 1599,2 M’’’ TA 15 3 14 MA 0,315 0,092 0,111 0,031 0,071 8,418 28204:005:0179 3632,8 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0179 3632,8 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0179 3632,8 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0179 3632,8 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0180 5762,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0180 5762,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0180 5762,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0180 5762,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0182 1187,2 LPe JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0182 1187,2 LPe JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0182 1187,2 LPe JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0182 1187,2 LPe JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0204 11428,8 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0204 11428,8 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0204 11428,8 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0204 11428,8 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0210 28029,6 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0210 28029,6 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0210 28029,6 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0210 28029,6 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0213 425,6 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0213 425,6 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0213 425,6 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 79

Lisa 5. järg

28204:005:0213 425,6 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0230 7876,8 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0230 7876,8 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0230 7876,8 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0230 7876,8 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0305 1166,4 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0305 1166,4 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0305 1166,4 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0305 1166,4 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0306 44885,6 LkG MS 10 2 19 KS 0,143 0,114 0,380 0,116 0,118 12,635 28204:005:0306 44885,6 LkG MS 10 2 25 KU 0,619 0,326 0,320 0,137 0,180 21,136 28204:005:0306 44885,6 LkG MS 10 2 56 MA 1,466 0,614 0,607 0,150 0,361 43,837 28204:005:0338 877,6 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0338 877,6 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0338 877,6 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0338 877,6 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0344 1926,4 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0344 1926,4 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0344 1926,4 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0344 1926,4 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0345 577,6 LP JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0345 577,6 LP JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0345 577,6 LP JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0345 577,6 LP JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444 28204:005:0346 599,2 LPg JK 4 1 6 HB 0,118 0,064 0,162 0,040 0,083 7,067 28204:005:0346 599,2 LPg JK 4 1 23 KS 0,272 0,194 0,610 0,108 0,195 19,838 28204:005:0346 599,2 LPg JK 4 1 30 KU 1,007 0,437 0,442 0,201 0,243 30,562 28204:005:0346 599,2 LPg JK 4 1 41 MA 1,288 0,585 0,528 0,117 0,313 38,444

Lisa 6. Elering AS liinid Kambja vallas katastriüksuste kaupa Pinge, Pikkus, Katastritunnus Katastriüksuse nimetus Liin Liini nimi kV m 94901:009:0083 Paali L358 Tartu - Pihkva 330 1,94 28202:001:0075 Väike-Tatraoru tee L154 Tartu - Maaritsa 110 5,27 28204:005:0213 61 Põlva-Reola tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 5,32 28204:001:0115 Lalliveski tee T2 L353 Eesti - Tsirguliina 330 5,84 28201:001:0166 Mäekaare tee L358 Tartu - Pihkva 330 6,03 28202:001:0063 Toome tee L154 Tartu - Maaritsa 110 6,08 28204:001:0079 61 Põlva-Reola tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 6,48 28204:005:0345 Maidla-Ala tee L358 Tartu - Pihkva 330 7,22 28204:005:0346 Maidla-Palandiku tee L358 Tartu - Pihkva 330 7,49 28204:005:0108 Uus-Mõrsjamäe L353 Eesti - Tsirguliina 330 7,61 28203:005:0042 22137 Kambja-Reolasoo tee L358 Tartu - Pihkva 330 8,00 28203:006:0276 Kopa-Kaatsi tee T5 L353 Eesti - Tsirguliina 330 8,30 28204:001:0115 Lalliveski tee T2 L358 Tartu - Pihkva 330 8,62 28201:001:0183 Aarikese-Lätiküla tee T2 L154 Tartu - Maaritsa 110 9,02 28203:005:0058 22138 Kopamäe-Reolasoo tee L358 Tartu - Pihkva 330 9,26 28203:004:0022 22188 Kambja-Kodijärve tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 9,51 28204:001:0072 Lalli-Veski L353 Eesti - Tsirguliina 330 9,54 28203:004:0022 22188 Kambja-Kodijärve tee L154 Tartu - Maaritsa 110 10,08 28204:005:0338 Timso-Mõrsjamäe tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 10,97 28204:005:0087 Kurmo L358 Tartu - Pihkva 330 12,60 28203:001:0028 22133 Reola-Unipiha tee L154 Tartu - Maaritsa 110 13,23 28204:005:0030 18141 Kosova-Vooreküla tee L358 Tartu - Pihkva 330 13,81 22142 Vana-Kuuste-Lootvina 28204:002:0025 tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 13,88 28204:005:0305 Mõra L358 Tartu - Pihkva 330 14,58 28204:005:0182 61 Põlva-Reola tee L358 Tartu - Pihkva 330 14,84 28203:006:0166 Väike-Tamme L353 Eesti - Tsirguliina 330 15,61 28202:001:0074 Tatraoru tee T2 L154 Tartu - Maaritsa 110 16,01 28204:001:0078 Sisaski L353 Eesti - Tsirguliina 330 19,52 28204:005:0033 61 Põlva-Reola tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 19,54 28204:005:0178 61 Põlva-Reola tee L358 Tartu - Pihkva 330 19,99 28203:004:0021 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee L154 Tartu - Maaritsa 110 21,19 2 Tallinn-Tartu-Võru- 28203:006:0106 Luhamaa tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 21,36 28204:002:0028 Arukase L353 Eesti - Tsirguliina 330 23,91 28203:005:0041 22136 Kambja-Rebase tee L358 Tartu - Pihkva 330 23,97 28204:005:0344 Sirvaku-Koplimäe tee L358 Tartu - Pihkva 330 24,08 28203:004:0021 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 24,43 28204:002:0021 Teppani L353 Eesti - Tsirguliina 330 25,33 28203:006:0016 22135 Kambja-Sirvaku tee L353 Eesti - Tsirguliina 330 25,90 28203:004:0018 22180 Nõo-Kambja tee L154 Tartu - Maaritsa 110 27,57 28203:005:0192 Torni L358 Tartu - Pihkva 330 30,05 28203:004:0124 Niinemaa L154 Tartu - Maaritsa 110 33,88 28203:006:0384 Kuke L154 Tartu - Maaritsa 110 37,45 28203:004:0066 Koolimäe L353 Eesti - Tsirguliina 330 38,09 81

Lisa 6. järg

28203:005:0496 Laane L358 Tartu - Pihkva 330 39,10 28204:001:0007 Metsavahe L358 Tartu - Pihkva 330 42,78 28204:001:0047 Kase L358 Tartu - Pihkva 330 43,85 28204:005:0055 Puusepa L358 Tartu - Pihkva 330 44,67 28204:005:0179 Henno L358 Tartu - Pihkva 330 45,41 28204:005:0033 61 Põlva-Reola tee L358 Tartu - Pihkva 330 46,01 28203:006:0531 Siililaane L353 Eesti - Tsirguliina 330 52,96 28204:005:0010 Tartu-Petseri 17,4-22,4 km L353 Eesti - Tsirguliina 330 53,03 28203:005:0361 Piiri L358 Tartu - Pihkva 330 53,75 28203:006:0515 Tasa L154 Tartu - Maaritsa 110 54,85 28204:001:0043 Metsa L353 Eesti - Tsirguliina 330 58,28 28203:003:0025 Reinu L353 Eesti - Tsirguliina 330 60,43 28203:005:0551 Jõeääre L353 Eesti - Tsirguliina 330 61,85 28202:001:0061 Sepametsa L154 Tartu - Maaritsa 110 65,50 28204:001:0002 Kirsi L358 Tartu - Pihkva 330 67,22 28204:005:0041 Mutiku L353 Eesti - Tsirguliina 330 67,86 28204:005:0180 Käämre L358 Tartu - Pihkva 330 72,03 28203:004:0242 Lemminge L154 Tartu - Maaritsa 110 75,13 28204:005:0056 Tolgo L358 Tartu - Pihkva 330 80,56 28203:005:0172 Tornimäe L358 Tartu - Pihkva 330 81,01 28203:006:0228 Männipagana L154 Tartu - Maaritsa 110 93,45 28203:004:0178 Laari L154 Tartu - Maaritsa 110 96,10 28204:005:0230 Palandiku L358 Tartu - Pihkva 330 98,46 28201:001:0129 Rõõmu L353 Eesti - Tsirguliina 330 99,04 28203:004:0179 Uue-Laari L154 Tartu - Maaritsa 110 101,52 28204:005:0107 Mõrsjamäe L353 Eesti - Tsirguliina 330 102,39 28203:005:0191 Tootsi L358 Tartu - Pihkva 330 109,16 28203:004:0138 Soo L154 Tartu - Maaritsa 110 109,36 28203:004:0057 Metsavahi L353 Eesti - Tsirguliina 330 110,74 28203:006:0615 Mäe L353 Eesti - Tsirguliina 330 111,96 28203:006:0003 Trossi L353 Eesti - Tsirguliina 330 112,24 28204:005:0013 Lätte L353 Eesti - Tsirguliina 330 112,98 28203:006:0581 Elva metskond 7 L353 Eesti - Tsirguliina 330 116,09 28203:004:0024 Riiviko L154 Tartu - Maaritsa 110 121,89 28203:006:0036 Kingula L353 Eesti - Tsirguliina 330 128,10 28203:004:0311 Ärma L353 Eesti - Tsirguliina 330 129,06 28203:006:0522 Väljaotsa L353 Eesti - Tsirguliina 330 130,83 28203:004:0058 Kasesalu L154 Tartu - Maaritsa 110 134,40 28203:005:0497 Nurme L358 Tartu - Pihkva 330 138,24 28204:001:0096 Trullipõllu L358 Tartu - Pihkva 330 139,36 28203:004:0281 Mägede L353 Eesti - Tsirguliina 330 141,10 28203:005:0518 Kuuse L358 Tartu - Pihkva 330 141,26 28204:005:0204 Pärna L358 Tartu - Pihkva 330 142,86 28203:004:0323 Variku L353 Eesti - Tsirguliina 330 143,57 28204:001:0065 Hele-Lalli L353 Eesti - Tsirguliina 330 146,18 28204:002:0019 Ala L353 Eesti - Tsirguliina 330 146,24 82

Lisa 6. järg

28204:005:0105 Viira L358 Tartu - Pihkva 330 146,71 28204:001:0071 Lalli-Veski L358 Tartu - Pihkva 330 150,38 28204:001:0065 Hele-Lalli L358 Tartu - Pihkva 330 152,20 28203:004:0341 Taadi L154 Tartu - Maaritsa 110 154,54 28204:002:0029 Sepa L353 Eesti - Tsirguliina 330 163,25 28203:005:0495 Laane L358 Tartu - Pihkva 330 173,15 28204:001:0067 Mäe-Lalli L353 Eesti - Tsirguliina 330 175,06 28203:006:0140 Kallaste L353 Eesti - Tsirguliina 330 177,19 28203:006:0420 Väljaotsa L353 Eesti - Tsirguliina 330 179,83 28204:001:0030 Ploomi L358 Tartu - Pihkva 330 180,42 28203:006:0383 Kuke L154 Tartu - Maaritsa 110 183,20 28203:006:0277 Kasepagana L154 Tartu - Maaritsa 110 185,12 28203:006:0165 Suure-Tamme L353 Eesti - Tsirguliina 330 185,20 28203:004:0360 Kõrgemäe L353 Eesti - Tsirguliina 330 187,62 28204:005:0177 Henno L358 Tartu - Pihkva 330 193,26 28204:001:0080 Timso L353 Eesti - Tsirguliina 330 197,14 28203:006:0049 Lepiku L353 Eesti - Tsirguliina 330 197,50 28203:006:0261 Raja L353 Eesti - Tsirguliina 330 198,62 28204:002:0002 Kallipera L353 Eesti - Tsirguliina 330 198,84 28203:004:0051 Lassi L353 Eesti - Tsirguliina 330 202,68 28203:006:0578 Elva metskond 62 L353 Eesti - Tsirguliina 330 205,13 28203:006:0460 Kase L154 Tartu - Maaritsa 110 206,59 28203:004:0305 Suure-Rõika L353 Eesti - Tsirguliina 330 214,63 28203:006:0589 Kengu L353 Eesti - Tsirguliina 330 223,29 28203:005:0151 Madise L358 Tartu - Pihkva 330 232,96 28203:006:0558 Ida L353 Eesti - Tsirguliina 330 234,51 28203:005:0306 Uue-Kopa L358 Tartu - Pihkva 330 235,88 28203:004:0147 Mäekantsi L353 Eesti - Tsirguliina 330 237,91 28203:006:0272 Kuke L154 Tartu - Maaritsa 110 238,98 28203:004:0260 Tootsi L353 Eesti - Tsirguliina 330 239,19 28203:004:0306 Suure-Rõika L353 Eesti - Tsirguliina 330 241,82 28203:004:0241 Lemminge L154 Tartu - Maaritsa 110 248,26 28203:001:0037 Kongsi L154 Tartu - Maaritsa 110 254,86 28203:004:0347 Küla-Kiisa L154 Tartu - Maaritsa 110 255,40 28203:004:0076 Salu L154 Tartu - Maaritsa 110 258,75 28203:005:0152 Maria L358 Tartu - Pihkva 330 259,39 28204:005:0080 Tasa L353 Eesti - Tsirguliina 330 262,35 28203:006:0204 Jõeristi L358 Tartu - Pihkva 330 263,76 28204:001:0059 Isi L353 Eesti - Tsirguliina 330 264,01 28203:004:0395 Tsigoni L353 Eesti - Tsirguliina 330 270,77 28203:004:0190 Alakantsi L353 Eesti - Tsirguliina 330 272,00 28204:001:0066 Üla-Võpsu L358 Tartu - Pihkva 330 272,45 28203:006:0152 Sarapuu L353 Eesti - Tsirguliina 330 273,86 28203:006:0285 Karuaugu L154 Tartu - Maaritsa 110 282,14 28203:001:0040 Rasvametsa L358 Tartu - Pihkva 330 285,75 28201:001:0097 Õie L358 Tartu - Pihkva 330 286,22 83

Lisa 6. järg

28204:001:0082 Kolga L353 Eesti - Tsirguliina 330 294,87 28204:002:0013 Rõuge L353 Eesti - Tsirguliina 330 295,81 28203:001:0010 Karroma L154 Tartu - Maaritsa 110 296,38 28203:004:0162 Heinakõrre L154 Tartu - Maaritsa 110 298,82 28203:005:0164 Toome L358 Tartu - Pihkva 330 303,60 28202:001:0070 Liudmetsa L154 Tartu - Maaritsa 110 303,83 28204:001:0071 Lalli-Veski L353 Eesti - Tsirguliina 330 304,53 28203:004:0339 Tohvri L154 Tartu - Maaritsa 110 307,79 28203:006:0274 Kukepiiri L154 Tartu - Maaritsa 110 312,14 28201:001:0145 Alla-Ivani L358 Tartu - Pihkva 330 312,93 28203:006:0262 Raja L353 Eesti - Tsirguliina 330 317,53 28203:001:0060 Läbimetsa L358 Tartu - Pihkva 330 327,37 28203:003:0004 Ala-Rõika L353 Eesti - Tsirguliina 330 334,73 28203:004:0392 Kurgmäe L154 Tartu - Maaritsa 110 343,56 28203:006:0123 Sarapiku L353 Eesti - Tsirguliina 330 343,90 28203:006:0203 Nuti L353 Eesti - Tsirguliina 330 346,51 28204:005:0210 Siisikese L353 Eesti - Tsirguliina 330 350,37 28203:005:0256 Reoveepuhasti L358 Tartu - Pihkva 330 361,98 28201:001:0128 Põllu L353 Eesti - Tsirguliina 330 373,09 28204:002:0020 Liiva L353 Eesti - Tsirguliina 330 376,38 28203:005:0241 Nõlva L358 Tartu - Pihkva 330 376,54 28203:001:0022 Visa L358 Tartu - Pihkva 330 382,26 28203:006:0200 Uuepõllu L353 Eesti - Tsirguliina 330 388,61 28204:001:0059 Isi L358 Tartu - Pihkva 330 388,87 28204:005:0058 Puusepa L358 Tartu - Pihkva 330 391,70 28203:004:0037 Liini L154 Tartu - Maaritsa 110 393,98 28203:001:0036 Kongsi L154 Tartu - Maaritsa 110 394,71 28203:004:0365 Elva metskond 22 L154 Tartu - Maaritsa 110 403,38 28204:005:0012 Lätte L353 Eesti - Tsirguliina 330 415,30 28203:004:0351 Mägede L353 Eesti - Tsirguliina 330 423,51 28203:005:0188 Tootsi L358 Tartu - Pihkva 330 440,93 28203:004:0374 Vahemetsa L353 Eesti - Tsirguliina 330 464,15 28203:006:0048 Lepassaare L353 Eesti - Tsirguliina 330 467,07 28203:005:0077 Kopamäe karjäär L358 Tartu - Pihkva 330 471,18 28203:004:0058 Kasesalu L353 Eesti - Tsirguliina 330 492,93 28203:005:0087 Aviko L358 Tartu - Pihkva 330 551,67 28204:005:0306 Vahemetsa L358 Tartu - Pihkva 330 561,07 28204:005:0147 Kurmopõllu L358 Tartu - Pihkva 330 563,41 28204:002:0022 Teppani L353 Eesti - Tsirguliina 330 564,98 28203:004:0322 Põka L154 Tartu - Maaritsa 110 573,86 28203:001:0011 Karroma L154 Tartu - Maaritsa 110 583,85 28204:005:0071 Kastre metskond 45 L358 Tartu - Pihkva 330 633,97 28203:004:0034 Oti-Kiisa L154 Tartu - Maaritsa 110 651,29 28204:005:0060 Õie L358 Tartu - Pihkva 330 653,63 28204:001:0074 Henno L358 Tartu - Pihkva 330 699,49 28204:005:0164 Suure-Lauri L358 Tartu - Pihkva 330 737,90 84

Lisa 6. järg

28203:006:0582 Elva metskond 93 L154 Tartu - Maaritsa 110 748,90 28203:004:0162 Heinakõrre L353 Eesti - Tsirguliina 330 775,84 28203:006:0579 Elva metskond 67 L353 Eesti - Tsirguliina 330 1277,55 28203:006:0580 Elva metskond 16 L154 Tartu - Maaritsa 110 1610,03

Lisa 7. Kompensatsioonid liinikaitsevööndi aluse maa eest lkv saamata lts uus pind, jäänud komp, komp, katastriüksus kõlvik viljakustsoon ha tulu, € mmh, € mmaks, € € € 28201:001:0128 Haritav maa V0282008 2,985 192,35 764,09 15,28 34,38 111,46 28203:001:0011 Haritav maa V0282001 2,919 188,13 782,36 15,65 35,21 109,71 28203:001:0022 Haritav maa V0282001 3,058 197,08 819,57 16,39 36,88 114,93 28203:001:0036 Haritav maa V0282001 1,974 127,19 528,91 10,58 23,80 74,17 28203:001:0037 Haritav maa V0282001 1,274 82,12 341,51 6,83 15,37 47,89 28203:003:0025 Haritav maa V0282004 0,483 31,16 108,29 2,17 4,87 17,74 28203:004:0034 Haritav maa V0282003 3,256 190,38 833,65 16,67 37,51 111,86 28203:004:0037 Haritav maa V0282003 1,970 126,95 504,29 10,09 22,69 73,56 28203:004:0051 Haritav maa V0282004 1,621 104,50 363,20 7,26 16,34 59,51 28203:004:0147 Haritav maa V0282004 1,903 122,66 426,33 8,53 19,19 69,86 28203:004:0162 Haritav maa V0282006 6,207 31,36 1309,62 26,19 58,93 41,87 28203:004:0190 Haritav maa V0282004 2,176 140,24 487,42 9,75 21,93 79,87 28203:004:0241 Haritav maa V0282002 1,241 80,00 135,30 2,71 6,09 42,70 28203:004:0242 Haritav maa V0282002 0,376 21,96 40,95 0,82 1,84 11,80 28203:004:0260 Haritav maa V0282003 1,914 123,32 489,86 9,80 22,04 71,46 28203:004:0281 Haritav maa V0282004 1,129 72,75 252,85 5,06 11,38 41,43 28203:004:0306 Haritav maa V0282004 1,935 124,68 433,34 8,67 19,50 71,00 28203:004:0322 Haritav maa V0282001 2,869 184,92 768,97 15,38 34,60 107,84 28203:004:0323 Haritav maa V0282006 1,149 24,35 242,35 4,85 10,91 17,02 28203:004:0339 Haritav maa V0282003 1,539 99,18 393,97 7,88 17,73 57,47 28203:004:0347 Haritav maa V0282003 1,277 82,30 326,91 6,54 14,71 47,69 28203:004:0351 Haritav maa V0282004 3,388 218,35 758,93 15,18 34,15 124,35 28203:004:0374 Haritav maa V0282004 3,713 239,30 831,76 16,64 37,43 136,29 28203:005:0087 Haritav maa V0282003 4,413 284,42 1129,82 22,60 50,84 164,81 28203:005:0151 Haritav maa V0282003 1,864 120,11 477,10 9,54 21,47 69,60 28203:005:0152 Haritav maa V0282003 2,075 133,73 531,23 10,62 23,91 77,49 28203:005:0188 Haritav maa V0282007 3,527 34,66 790,15 15,80 35,56 33,13 28203:005:0361 Haritav maa V0282003 0,430 27,71 110,08 2,20 4,95 16,06 28203:005:0495 Haritav maa V0282003 1,385 89,27 354,61 7,09 15,96 51,73 28203:005:0496 Haritav maa V0282003 0,313 20,16 80,08 1,60 3,60 11,68 28203:005:0497 Haritav maa V0282003 1,106 71,27 283,12 5,66 12,74 41,30 28203:005:0518 Haritav maa V0282003 1,130 72,83 289,30 5,79 13,02 42,20 28203:005:0551 Haritav maa V0282007 0,495 31,89 110,84 2,22 4,99 18,16

Lisa 7. järg 28203:006:0003 Haritav maa V0282007 0,898 57,87 201,13 4,02 9,05 32,96 28203:006:0049 Haritav maa V0282003 1,580 101,83 404,48 8,09 18,20 59,00 28203:006:0123 Haritav maa V0282006 2,751 177,30 580,50 11,61 26,12 100,26 28203:006:0140 Haritav maa V0282006 1,418 91,35 299,10 5,98 13,46 51,66 28203:006:0152 Haritav maa V0282006 2,191 141,19 462,28 9,25 20,80 79,84 28203:006:0200 Haritav maa V0282007 3,109 200,36 696,39 13,93 31,34 114,11 28203:006:0203 Haritav maa V0282007 2,772 178,65 620,95 12,42 27,94 101,74 28203:006:0204 Haritav maa V0282007 2,110 135,99 472,66 9,45 21,27 77,45 28203:006:0228 Haritav maa V0282003 0,467 14,69 119,62 2,39 5,38 9,74 28203:006:0261 Haritav maa V0282007 1,589 102,40 355,93 7,12 16,02 58,32 28203:006:0262 Haritav maa V0282007 2,540 163,20 569,01 11,38 25,61 92,98 28203:006:0420 Haritav maa V0282003 1,439 84,11 368,29 7,37 16,57 49,42 28203:006:0460 Haritav maa V0282006 1,033 66,57 217,95 4,36 9,81 37,64 28203:006:0522 Haritav maa V0282003 1,047 61,19 267,94 5,36 12,06 35,95 28203:006:0589 Haritav maa V0282007 1,786 115,12 400,14 8,00 18,01 65,56 28204:001:0059 Haritav maa V0282007 2,112 123,48 473,11 9,46 21,29 71,20 28204:001:0059 Haritav maa V0282007 3,111 181,87 696,86 13,94 31,36 104,87 28204:001:0065 Haritav maa V0282007 1,169 75,37 261,95 5,24 11,79 42,92 28204:001:0065 Haritav maa V0282007 1,218 78,47 272,74 5,45 12,27 44,69 28204:001:0071 Haritav maa V0282007 1,203 77,53 269,48 5,39 12,13 44,16 28204:001:0071 Haritav maa V0282007 2,436 157,01 545,72 10,91 24,56 89,42 28204:001:0074 Haritav maa V0282008 5,596 360,64 1432,56 28,65 64,46 208,97 28204:001:0078 Haritav maa V0282008 0,156 10,06 39,98 0,80 1,80 5,83 28204:001:0080 Haritav maa V0282008 1,577 101,64 403,74 8,07 18,17 58,89 28204:001:0082 Haritav maa V0282008 2,359 152,03 603,89 12,08 27,18 88,09 28204:001:0096 Haritav maa V0282007 1,115 71,85 249,73 4,99 11,24 40,92 28204:002:0002 Haritav maa V0282008 1,591 102,52 407,22 8,14 18,33 59,40 28204:002:0013 Haritav maa V0282008 2,366 152,51 605,82 12,12 27,26 88,37 28204:002:0019 Haritav maa V0282008 1,170 75,40 299,50 5,99 13,48 43,69 28204:002:0020 Haritav maa V0282008 3,011 194,05 770,83 15,42 34,69 112,44 28204:002:0021 Haritav maa V0282008 0,203 13,06 51,88 1,04 2,33 7,57 28204:002:0022 Haritav maa V0282008 4,520 142,11 1157,08 23,14 52,07 94,19 28204:002:0028 Haritav maa V0282008 0,191 12,33 48,97 0,98 2,20 7,14 28204:005:0012 Haritav maa V0282008 3,322 214,12 850,53 17,01 38,27 124,07 28204:005:0013 Haritav maa V0282008 0,904 58,25 231,38 4,63 10,41 33,75 28204:005:0041 Haritav maa V0282008 0,543 34,99 138,98 2,78 6,25 20,27 28204:005:0058 Haritav maa V0282008 3,134 201,95 802,20 16,04 36,10 117,02 87

Lisa 7. järg 28204:005:0060 Haritav maa V0282008 5,229 336,99 1338,63 26,77 60,24 195,27 28204:005:0080 Haritav maa V0282008 2,099 135,26 537,29 10,75 24,18 78,38 28204:005:0107 Haritav maa V0282008 0,819 52,79 209,69 4,19 9,44 30,59 28204:005:0108 Haritav maa V0282008 0,061 3,92 15,59 0,31 0,70 2,27 28204:005:0147 Haritav maa V0282008 4,507 290,48 1153,86 23,08 51,92 168,32 28204:005:0179 Haritav maa V0282008 0,363 23,41 93,00 1,86 4,18 13,57 28204:005:0180 Haritav maa V0282008 0,576 37,14 147,52 2,95 6,64 21,52 28204:005:0210 Haritav maa V0282008 2,803 180,64 717,56 14,35 32,29 104,67 28204:005:0230 Haritav maa V0282008 0,788 50,76 201,65 4,03 9,07 29,41 Looduslik 28201:001:0097 rohumaa V0282008 2,290 147,57 176,31 4,41 4,41 19,16 Looduslik 28201:001:0145 rohumaa V0282003 2,503 52,54 192,76 4,82 4,82 10,07 Looduslik 28203:004:0058 rohumaa V0282003 0,672 123,98 51,74 1,29 1,29 13,69 Looduslik 28203:004:0058 rohumaa V0282003 3,943 21,13 303,64 7,59 7,59 9,70 Looduslik 28203:004:0076 rohumaa V0282003 1,294 83,38 99,62 2,49 2,49 10,83 Looduslik 28203:004:0162 rohumaa V0282006 1,494 130,26 95,62 2,39 2,39 15,42 Looduslik 28203:005:0172 rohumaa V0282007 0,648 41,77 45,37 1,13 1,13 5,31 Looduslik 28203:005:0192 rohumaa V0282007 0,240 5,05 16,83 0,42 0,42 0,93 Looduslik 28203:006:0615 rohumaa V0282007 0,896 18,80 62,70 1,57 1,57 3,45 Looduslik 28204:001:0066 rohumaa V0282007 2,180 140,47 152,57 3,81 3,81 17,86 Looduslik 28204:002:0029 rohumaa V0282008 1,306 84,17 100,56 2,51 2,51 10,93 Looduslik 28204:005:0177 rohumaa V0282008 1,546 99,64 119,05 2,98 2,98 12,94 28202:001:0061 Metsamaa V0282002 0,328 6,87 35,70 0,89 2,68 7,77 28202:001:0070 Metsamaa V0282002 1,519 88,81 165,59 4,14 12,42 92,95 28203:001:0010 Metsamaa V0282001 1,482 95,50 397,15 9,93 29,79 105,43 28203:001:0040 Metsamaa V0282001 2,286 48,47 612,65 15,32 45,95 63,78

Lisa 7. järg 28203:001:0060 Metsamaa V0282001 2,619 55,52 701,88 17,55 52,64 73,07 28203:003:0004 Metsamaa V0282004 2,678 172,58 599,84 15,00 44,99 187,57 28203:004:0024 Metsamaa V0282003 0,609 39,28 156,02 3,90 11,70 43,18 28203:004:0057 Metsamaa V0282006 0,886 18,78 186,93 4,67 14,02 23,46 28203:004:0066 Metsamaa V0282004 0,305 19,64 68,26 1,71 5,12 21,34 28203:004:0124 Metsamaa V0282006 0,169 3,56 35,74 0,89 2,68 4,45 28203:004:0138 Metsamaa V0282002 0,547 11,48 59,60 1,49 4,47 12,97 28203:004:0305 Metsamaa V0282004 1,717 110,66 384,62 9,62 28,85 120,27 28203:004:0311 Metsamaa V0282006 1,032 21,89 217,85 5,45 16,34 27,34 28203:004:0360 Metsamaa V0282004 1,501 102,27 336,22 8,41 25,22 110,67 28203:004:0365 Metsamaa V0282003 2,017 129,98 516,33 12,91 38,72 142,89 28203:004:0392 Metsamaa V0282003 1,718 36,05 439,76 10,99 32,98 47,04 28203:004:0395 Metsamaa V0282004 2,166 139,60 485,22 12,13 36,39 151,73 28203:005:0164 Metsamaa V0282003 2,429 50,97 621,77 15,54 46,63 66,52 28203:005:0241 Metsamaa V0282003 3,012 63,22 771,15 19,28 57,84 82,50 28203:005:0306 Metsamaa V0282003 1,887 121,61 483,08 12,08 36,23 133,69 28203:006:0165 Metsamaa V0282006 1,482 95,48 312,62 7,82 23,45 103,30 28203:006:0272 Metsamaa V0282006 1,195 69,86 252,12 6,30 18,91 76,16 28203:006:0274 Metsamaa V0282006 1,561 91,24 329,31 8,23 24,70 99,47 28203:006:0277 Metsamaa V0282003 0,926 59,65 236,95 5,92 17,77 65,58 28203:006:0285 Metsamaa V0282006 1,411 90,91 297,66 7,44 22,32 98,36 28203:006:0383 Metsamaa V0282006 0,916 59,03 193,28 4,83 14,50 63,86 28203:006:0384 Metsamaa V0282006 0,187 12,07 39,51 0,99 2,96 13,06 28203:006:0515 Metsamaa V0282006 0,274 8,62 57,87 1,45 4,34 10,07 28203:006:0531 Metsamaa V0282006 0,424 13,32 89,40 2,23 6,70 15,56 28203:006:0558 Metsamaa V0282006 1,876 58,98 395,85 9,90 29,69 68,88 28203:006:0578 Metsamaa V0282006 1,641 105,76 346,26 8,66 25,97 114,42 28203:006:0579 Metsamaa V0282006 10,220 658,67 2156,50 53,91 161,74 712,58 28203:006:0580 Metsamaa V0282006 8,050 470,63 1698,58 42,46 127,39 513,09 28203:006:0581 Metsamaa V0282006 0,929 59,85 195,96 4,90 14,70 64,75 28203:006:0582 Metsamaa V0282006 3,745 218,91 790,09 19,75 59,26 238,66 28204:001:0043 Metsamaa V0282007 0,466 27,26 104,44 2,61 7,83 29,87 28204:001:0067 Metsamaa V0282007 1,400 81,87 313,71 7,84 23,53 89,72 28204:005:0055 Metsamaa V0282008 0,357 23,03 91,48 2,29 6,86 25,32 28204:005:0056 Metsamaa V0282008 0,644 41,53 164,99 4,12 12,37 45,66 28204:005:0071 Metsamaa V0282008 5,072 326,86 1298,37 32,46 97,38 359,32 28204:005:0087 Metsamaa V0282008 0,101 5,89 25,80 0,65 1,94 6,54 89

Lisa 7. järg 28204:005:0105 Metsamaa V0282008 1,174 24,63 300,46 7,51 22,53 32,14 28204:005:0164 Metsamaa V0282008 5,903 380,44 1511,22 37,78 113,34 418,22 28204:005:0305 Metsamaa V0282008 0,117 7,52 29,86 0,75 2,24 8,26 28204:005:0306 Metsamaa V0282008 4,489 321,95 1149,07 28,73 86,18 350,68 28203:005:0191 Muu maa V0282007 0,873 27,46 195,61 4,89 4,89 7,64 28203:006:0036 Muu maa V0282007 1,025 66,04 229,56 5,74 5,74 12,34 28203:006:0048 Muu maa V0282007 3,737 78,42 836,99 20,92 20,92 28,77 28203:006:0166 Muu maa V0282006 0,125 8,05 26,35 0,66 0,66 1,46 28204:001:0002 Muu maa V0282007 0,538 31,44 120,46 3,01 3,01 6,16 28204:001:0072 Muu maa V0282007 0,076 4,92 17,10 0,43 0,43 0,92

LIHTLITSENTS

Mina, ______, (autori nimi) sünniaeg ______,

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ______, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on______, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______(allkiri)

Tartu, ______(kuupäev)

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)