EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Guhse ELEKTRILIINIDE ALUSE MAA KOMPENSEERIMINE KAMBJA VALLA NÄITEL COMPENSATION OF THE LAND UNDER POWER LINES ON THE BASIS OF KAMBJA MUNICIPALITY Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekava Juhendajad: professor Rando Värnik, Dr. Econ teadur Allar Padari, MSc Tartu, 2017 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Erki Guhse Õppekava: Ökonoomika ja ettevõtlus Pealkiri: Elektriliinide aluse maa kompenseerimine Kambja valla näitel Lehekülgi: 91 Jooniseid: 13 Tabeleid: 13 Lisasid: 7 Osakond: Majandus- ja sotsiaalinstituut Uurimisvaldkond: S180 Juhendaja(d): professor Rando Värnik Dr. Econ, teadur Allar Padari, MSc Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu 2017 Magistritöö eesmärk on välja töötada metoodika liinitalumistasude arvutamiseks, kuna Eesti vastav seadusandlus on hetkel puudulik. Töö eesmärgi saavutamiseks on teostatud süvaanalüüs metoodikale, mille abil leiti Eesti metsavarude maht ja tutvutud liinitalumistasusid käsitlevate teadusartiklitega. Analüüs on läbi viidid Kambja vallas asuvatel katastriüksustel, mida läbivad Elering AS 110 kV ja 330 kV elektriülekandeliinid. Välja on töötatud metoodika, mis on universaalselt kasutatav sõltumata maa sihtotstarbest ja arvestab maa omanike saamata jäänud tuludega, samas põhjustamata tehnovõrkude omanikele ebanormaalselt kõrgeid kulutusi. Töös välja töötatud metoodika on võimalik kasutusele võtta ja rakendada tehnovõrkude talumistasude maksmisel. Märksõnad: talumistasu, metsa juurdekasv, liinikaitsevöönd, õiglane väärtus. 2 Estonian University of Life Sciences Abstract of Master’s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Erki Guhse Speciality: Economics and Entrepreneurship Title: Compensation of the land under power lines on the basis of Kambja municipality. Pages:91 Figures: 13 Tables: 13 Appendixes: 7 Department: Institute of Economics and Social Sciences Field of research : S180 Supervisors: Professor Rando Värnik Dr. Econ, Researcher Allar Padari, MSc Place and date: Tartu 2017 The objective of the Master’s thesis was to develop a universally employed methodology in determining toleration payments of transmission lines as there is a legal vacuum in that area currently in Estonia. To achieve the objective of the Master’s thesis, in-depth analysis of the methodology has been carried out to find the volume of Estonia’s growing stock and scientific articles about toleration payments have been acquainted with. Analysis has been carried out on the cadastral units of the Kambja rural municipality that are passed through by 110 kV and 330 kV electricity transmission lines of Elering AS. A methodology that is universally useable despite the intended purpose of the land and considers the loss of profit of land owners without causing unreasonably high expenses for the owner of the technical networks has been developed. The methodology developed in the Master’s thesis can be taken into use and implemented at paying the toleration payments of technical networks. Keywords: toleration payments, forest increment, protection zones, fair market value 3 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 1. KIRJANDUSE JA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE ....................................................... 8 1.1. Sundvõõrandamine ja sundvaldus ................................................................................... 8 1.2. Hetkel kasutusel olev metoodika ..................................................................................... 9 1.3. Tehnovõrkude talumistasu seadus ................................................................................. 11 1.4. Talumistasud välisriikides ............................................................................................. 13 1.4.1. USA ........................................................................................................................ 13 1.4.2. Soome ..................................................................................................................... 16 1.4.3. Läti ......................................................................................................................... 17 2. METOODIKA ...................................................................................................................... 18 2.1. Uuringu tüüp ................................................................................................................. 18 2.2. Andmed ......................................................................................................................... 18 2.3. Ülevaade valimist .......................................................................................................... 20 3. METOODIKA VÄLJATÖÖTAMINE ................................................................................ 21 3.1. Metoodika üldkirjeldus ................................................................................................. 21 3.2. Metsa juurdekasvu arvutamine mulla andmete põhjal .................................................. 22 3.3 Saamata jäänud tulu ....................................................................................................... 27 3.4. Metoodika analüüs ........................................................................................................ 34 4. MÕJUDE ANALÜÜS .......................................................................................................... 35 4.1. Kompensatsiooni suurus ............................................................................................... 35 4.2. Mõjutatud isikud ........................................................................................................... 36 4.3. Talumistasude arvestamine ........................................................................................... 37 4.4. Muud mõjud .................................................................................................................. 41 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 42 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 45 COMPENSATION OF THE LAND UNDER POWER LINES ON THE BASIS OF KAMBJA MUNICIPALITY ..................................................................................................................... 48 LISAD ...................................................................................................................................... 51 Lisa 1. Maa korralisel hindamise kasutatav metoodika ....................................................... 52 Lisa 2. Eesti Energia AS kontsernis kehtinud metoodika ................................................... 56 Lisa 3. Kambja vallas asuvate katastriüksuste liinide ja mulla andmed .............................. 58 Lisa 4. Eesti mullatüübid ...................................................................................................... 63 Lisa 5. Puiduliikide aastane juurdekasv katastriüksusel ...................................................... 65 Lisa 6. Elering AS liinid Kambja vallas katastriüksuste kaupa ........................................... 81 Lisa 7. Kompensatsioonid liinikaitsevööndi aluse maa eest ................................................ 86 LIHTLITSENTS ...................................................................................................................... 91 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eelkõige olukorrast, mis valitseb hetkel Eestis. 2012 tunnistas riigikohus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 15 lõiked 2-4 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lõike 1 esimese lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154 kehtestatud suuruses“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja antud lõiked ja seaduseosa kuulutati kehtetuks [1]. Sellest hetkest on valitsenud liinitalumistasude määramisel seadusevaakum, mida magistritöös täpsemalt käsitletakse. Uuritakse, mida peaks üldse arvestama liinitalumistasu määramisel ja kuidas oleks võimalik määrata õiglast tasu maa omanikele nii, et ei kahjustataks üleliia liiniomanike huve. Antud probleemile on juhitud korduvalt tähelepanu, näiteks õiguskantsleri I. Tederi poolt aastal 2014, kus ta küsib:“ Millises suuruses peavad ettevõtjad neid talumistasusid maksma? Kas nii palju kui inimesed ja metsaettevõtjad on taotlustes küsinud? Kui inimene ei ole tasu suurust märkinud, millist arvutuskäiku kasutades võiks võrguettevõtja need siis arvestada?“ [2]. Uurimistöös keskendutakse võimalikest tehnovõrkudest elektriliinidele, konkreetsemalt Kambja valda läbivatele 330 kV ja 110 kV elektriliinidele, mis kuuluvad AS Eleringi’le ja nende liinide all ja kaitsevööndis olevale maa-alale. Nimetatud pingega elektriliinide aluse maa- ala kaitsevöönd on vastavalt 330 kV võrgupinge puhul 40 meetrit ja 110 kV võrgupinge puhul 25 meetrit [3]. Antud vald on näitena valitud tänu mainitud liinide rohkusele selles vallas piisava valimi saamiseks, et tulemuste mõju saaks analüüsida. Tehtud arvutusi saab üle kanda vastavate andmete kasutamise teistele katastriüksustele Eestis. Uurimistöös on lähtutud riigikohtu soovitustest kohtuasjas 3-4-1-25-11 [1], kui ka kolleegiumi soovitustest ja märkustest kohtuasjas 3-2-1-87-14 [4], mida kasutatakse näitena kohtu poolt määratud talumistasuna. Töö eesmärgiks on välja töötada metoodika, mille alusel saaks määrata tasu elektriliinide aluse maa ja selle kaitsevööndi omanikele