ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERING Tekst Ja Kaardid

Ülenurme Vallavalitsus, Pargi 2, 61701 Ülenurme alevik, tel: 741 2205 AS K&H, Turu 45 D, 51013 Tartu, tel: 730 8100

ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERING Tekst ja kaardid

Koostaja: Ülenurme Vallavalitsus

Konsultant: AS K&H

Ülenurme-Tartu 2009 Ülenurme valla üldplaneering

Eessõna

Hea lugeja, Sa hoiad käes Ülenurme valla üldplaneeringut, mis on vastu võetud Ülenurme Vallavolikogu 18.04.2006.a. otsusega nr 27 ja esitatud inimeste arvamuse saamiseks teistkordsele avalikule väljapanekule koos Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega. 2003. aasta juulist alates on Ülenurme vallas koostatud üldplaneeringut. Üldplaneeringu lahenduse koostamisel on osalenud järgmised töögrupid: Üldplaneeringu juhtgrupp : maanõunik Karin Ruuder, volikogu esimees Heiki Sarapuu, vallavanem Aivar Aleksejev ja vallasekretär Reet Sakk. Töögrupid teemade kaupa jagunesid järgmiselt: Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid: sotsiaalnõunik Kaja-Mai Reimann, volikogu liikmed Anu Paadimeister, Eivor Torro, Ülo Karpov ja Ene Pinnar. Kultuur, haridus, sport, vaba aeg : maakorraldaja Marge Einola, vallavanem Aivar Aleksejev, ajakirjanik Maire Henno; gümnaasiumi direktor Olev Saluveer ja volikogu liikmed Peep Puis ja Toomas Kivend. Tehniline infrastruktuur, ehitus, ettevõtlus: planeeringute peaspetsialist Tiina Kuusepuu, abivallavanem Haljand Kaasik, ehitusnõunik Tiit Lukas, OÜ Olme spetsialist Tarmo Lilla ja volikogu liikmed Arne Peda, Aavo Lang, Urmas Sarja, Toomas Tiisler ja Tõnu Väljan. Looduskeskkond, turism, muinsuskaitse : maanõunik Karin Ruuder, keskkonnaspetsialist Kristi Kull ja volikogu liikmed Kalju Roosve ja Üllar Nooska. Konsultant: aktsiaseltsi K&H planeeringuspetsialistid. Järelvalvet planeeringu koostamise üle : vallasekretär Reet Sakk ja jurist Sirje Linnasmägi. Üldplaneering on valla ruumiline arengukava, millega pannakse paika üldisemad maakasutuse ja ehitamise põhimõtted – kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põldudele ja metsadele ning missugused avalikule sektorile, samuti erinevate teede ja radade asukohad, rohealade paiknemine, veemajanduskava jms. Üldplaneering on tulevikus aluseks detailplaneeringute koostamisel ning seega ka tulevasele ehitusele. Üldplaneeringuga määratakse tulevased hoonestusalad, maakasutuse sihtotstarve ning maakasutuse piirangud, kruntide suurused ja hoonete üldarhitektuursed nõuded. Käesolev planeeringulahendus on esitatud kaartidel ja seletuskirjas. Avaliku väljapaneku käigus on kõigil võimalus teha ettepanekuid planeerimislahenduse osas ning soovi korral esitada vastuväiteid. Peale üldplaneeringu avalikku väljapanekut toimub avalik arutelu, kus käsitletakse väljapanekul tehtud ettepanekuid ning leitakse mõlemaid pooli rahuldavad lahendused. Kui planeeringuvaidlusi ei teki, siis läheb planeering kehtestamisele ning muutub seeläbi omavalitsuse õigusaktiks. Kõigile edu ja häid mõtteid soovides,

Üldplaneeringu töögrupp

1 Ülenurme valla üldplaneering

Sisukord

1. SISSEJUHATUS...... 5

1.1. Üldplaneeringu sisu ...... 5

1.2. Olemasolev olukord, funktsionaalsed ja (ruumi) keskkonnaalased seosed kontaktvööndiga ...... 5

1.3. Üldplaneeringut mõjutavad kehtivad planeeringud...... 7 1.3.1. Tartumaa maakonnaplaneering, Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed”, Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ...... 7 1.3.2. Naaberomavalitsuste üldplaneeringud...... 7 1.3.3. Kehtivad detailplaneeringud...... 7

1.4. Muu lähtematerjal ...... 7

2. VALLA TERRITOORIUMI PLANEERIMINE...... 8

2.1. Üldplaneeringu kasutamise põhimõte...... 8

2.2. Valla ruumilise arengu põhimõtted...... 8

2.4. Ettepanekud Tartu maakonnaplaneeringu ja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute täpsustamiseks...... 9

2.5. Maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused ...... 9 2.5.1. Kasutamistingimused ...... 9 2.5.1.1. Kasutamistingimuste üldpõhimõtted...... 9 2.5.1.2. Elamumaa...... 11 2.5.1.3. Tootmis-ja ärimaa...... 12 2.5.1.4. Sotsiaalmaa...... 13 2.5.1.5. Transpordimaa (007:L)...... 13 2.5.1.6. Maatulundusmaa (011;M), looduslik roheala...... 13 2.5.1.7. Kaitsealune maa (010;H)...... 13 2.5.2. Ehitustingimused...... 13 2.5.2.1. Ehitustingimuste üldpõhimõtted...... 13 2.5.2.2. Ehitustingimused kompaktse hoonestusega alal...... 14 2.5.2.3. Ehitustingimused hajaasustusalal...... 15 2.5.2.4. Elamumaa...... 15 2.5.2.5. Tootmis-ja ärimaa...... 15

2.6. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud...... 15 2 Ülenurme valla üldplaneering

2.7. Maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses kompaktse hoonestusega ala (tiheasustusala)...... 16

2.8. Miljööväärtuslikud hoonestusalad ...... 17

2.9. Kultuuri, hariduse ja spordirajatiste hetkeseis ja arengusuunad...... 17 2.9.1. Haridus ...... 17 2.9.1.1. Alusharidus...... 17 2.9.1.2. Põhiharidus...... 18 2.9.2. Kultuur ja vaba aja veetmise võimalused...... 18 2.9.3. Sport ...... 19

2.10. Sotsiaalelamufondi hetkeseis ja arenguvõimalused...... 20

2.11. Väärtuslik põllumaa ...... 20

2.12. Väärtuslikud maastikud, maastiku üksikelemendid ja looduskooslused ...... 20

2.13. Roheline võrgustik ...... 21

2.14. Puhke- ja virgestusalad ...... 21

2.15. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine...... 22

2.16. Kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamine...23

2.17. Ettepanekud maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks...... 25

2.18. Teede, raudteede ja lennuvälja asukoht ning liikluskorralduse üldised põhimõtted...... 25 2.18.1. Üldpõhimõtted...... 25 2.18.2. Riigimaanteed...... 26 2.18.2.1. Ülenurme valda läbivad riigimaanteed...... 26 2.18.2.2. T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee...... 26 2.18.2.3. T3 Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee...... 27 2.18.2.4. T-92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee ja T61 Põlva-Reola tugimaantee 27 2.18.2.5. Kõrvalmaanteed...... 28 2.18.3. Kohalikud maanteed, tänavad ...... 28 2.18.4. Erateed...... 29 2.18.5. Sillad...... 29 2.18.6. Teede- ja tänavate välisvalgustus, lumetõrje...... 29 2.18.7. Ühistransport ...... 30 2.18.8. Teedest ja tänavatest tulenevad piirangud...... 30 2.18.9. Raudteed...... 32 2.18.9.1. Raudteest tulenevad piirangud...... 32 2.18.10. Lennuväli...... 32 2.18.11. Eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine....33

2.19. Tehnilised kommunikatsioonid...... 33

3 Ülenurme valla üldplaneering

2.19.1. Üldpõhimõtted...... 33 2.19.2. Elektrivarustus...... 33 2.19.2.1. Elektripaigaldise piirangud...... 34 2.19.3. Veevarustus ja kanalisatsioon...... 35 2.19.3.1. Veevarustus ...... 35 2.19.3.2. Puurkaevude sanitaarkaitseala piirangud...... 35 2.19.4. Reoveekanalisatsiooni võrk, puhastid ...... 36 2.19.5. Sademeveekanalisatsioonivõrk...... 36 2.19.6. Maaparandusvõrk ...... 37 2.19.6.1. Maaparandushoid ...... 37 2.19.6.2. Maaparandusvõrgu piirangud...... 38 2.19.7. Telekommunikatsioonivõrk...... 38 2.19.7.1. Telekommunikatsioonirajatiste kaitsevöönd ...... 38 2.19.8. Gaasivarustus...... 39 2.19.8.1. Gaasivõrgu piirangud ...... 39 2.19.9. Kaugküte...... 40 2.19.10. Tuletõrje veevõtukohad, tuleohutusnõuded...... 40 2.19.10.1. Tuletõrje veevõtukohad...... 40 2.19.10.2. Tuleohutusnõuded ...... 41 2.19.11. Jäätmemajandus...... 41

2.20. Riskianalüüsidest tulenevad ohualad ja nende leevendamise meetmed ...... 41 2.20.1. Hindamist vajavad riskid...... 41 2.20.2. Ohtlikud ettevõtted ja nende ohualade ulatus...... 43 2.20.3. Leevendavad meetmed ...... 45

2.21. Üldised riigikaitselised vajadused ...... 46

2.22. Ettepanekute tegemine keskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks ...... 46

2.23. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad maakasutus- ja ehitustingimused ...... 46

2.24. Üldplaneeringu rakendumine ...... 46

2.25. Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega (KSH) arvestamine ...... 47

2.26. Jätkuprojektid...... 50

3. KAARDID...... 51

3.1. Põhikaart (joonis 1)...... 52

3.2. Tehnokaart (joonis 2) ...... 53

3.3. Keskkonnakaart (joonis 3)...... 54

4 Ülenurme valla üldplaneering

1. Sissejuhatus

1.1. Üldplaneeringu sisu Üldplaneering on avalik dokument, mis on koostatud vastavalt planeerimisseaduse §-le 8 ja lähtudes valla arengu perspektiividest lähima 10-15 aasta jooksul ning mille eesmärgiks on saavutada tasakaalustatud parim maa-alade kasutamine valla territooriumil. Üldplaneeringu koostamise käigus on püütud leida parim lahendus erinevate huvigruppide vahel (riik, avalik sektor ja maaomanike ning vallaelanike erinevad huvigrupid). Koostööd on üldplaneeringu koostamisel tehtud kõikide Ülenurme valla naaberomavalitsustega. Selleks, et üldplaneering ei kaotaks oma aktuaalsust, vaadatakse planeering volikogu poolt üle iga nelja aasta tagant. Ülenurme valla üldplaneeringu koostamine algatati 8. juulil 2003. a vallavolikogu otsusega nr 32. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Ülenurme Vallavalitsuse 27.oktoobri 2006.a. otsusega nr 363. Käesoleva üldplaneeringu koosseisus ei ole peetud otstarbekaks mahukate statistiliste andmete esitamist olemasoleva olukorra kohta. Kõigest sellest annavad piisava ülevaate Ülenurme valla arengukavad perioodideks 2001-2003 ja 2004-2010. Ülevaade käsitleb Ülenurme ajaloolist kujunemist, kliimat, keskkonda, elanikkonda, majandust, transporti, maakasutust, kultuuri, turismi jm valdkondi ning on Ülenurme valla üldplaneeringu oluliseks alusmaterjaliks. Vallasisese muudatusena toimub olemasolevate külapiiride muutmine lähtuvalt krundipiiridest ja reaalsest maakasutusest. Käesolev üldplaneeringu lahendus täiendab ja täpsustab Ülenurme Vallavolikogu 18.04.2006.a. otsusega nr 27 vastu võetud ja avalikustamise perioodi läbinud üldplaneeringut, arvestades ka avalikkuse perioodil laekunud ja heaks kiidetud ettepanekutega. Üldplaneeringu lihtsamaks kasutamiseks on planeering jaotatud erinevateks köideteks. Esimese köite moodustab „Ülenurme valla üldplaneeringu seletuskiri ja kaardid”, mis annavad ülevaate planeeringulahendusest. Teise köite moodustavad „Ülenurme valla üldplaneeringu lisad”, mis annavad ülevaate planeeringu protsessist ning kolmanda käite moodustab „Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne”, mis annab ülevaate keskkonnamõju hindamise protsessist ja tulemustest.

1.2. Olemasolev olukord, funktsionaalsed ja (ruumi) keskkonnaalased seosed kontaktvööndiga Ülenurme vald asub Tartu maakonnas, piirneb vahetult Tartu linnaga ning asub sellest edelas. Lisaks Tartu linnale piirneb Ülenurme vald ka Tähtvere vallaga loodes, Nõo vallaga edelas, Kambja vallaga lõunas, Haaslava vallaga idas ning Luunja vallaga kirdes. Ülenurme valla üldpindala on 8634.9 ha, mis moodustab 2.8 % Tartumaast ja on oma pindalalt Tartumaal üks väiksemaid. Ülenurme vallas on kaks üle tuhande elanikuga alevikku (Ülenurme ja Tõrvandi) ning 12 küla (Soinaste, Räni, Külitse, Lepiku, Laane, Reola, Uhti, Läti, Täsvere, Õssu, Soosilla ja Lemmatsi). Valla administratiivkeskus paikneb Ülenurme alevikus (Ülenurme valla arengukavad 2001-2003 ja 2004-2010). Maastikuliselt asub Ülenurme vald Kagu-Eesti lavamaal. Maastik on valdavalt avatud ja tasane, kohati leidub künklikke ja lainjaid alasid (Täsvere ja Läti küla) ning orge (Tatra jõe org). Valla piiridesse jääb mitu sood (Uhti soo, Konsu soo), poldriala ning Emajõeäärne luht

5 Ülenurme valla üldplaneering

(Ülenurme valla arengukavad 2001-2003 ja 2004-2010). Valla territooriumil asuvad Aardla järv, Ropka järv, Konsu paisjärv, Emajõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Kikkaoja ning Väänoja. Ülenurme valla maavaradeks on liiv ja täitepinnas, mida kaevandatakse Emajõe luhal Aardlapalu karjääris (Ülenurme valla arengukavad 2001-2003 ja 2004-2010). Valla territooriumil olevad liiva- ja kruusavarud on orienteeruvalt liiva 991,1 tuhat m³, kruusa 414,0 tuhat m³ (Kull, K. Ülenurme valla maastikulised muutused seitsmekümne aasta jooksul). Metsased alad paiknevad suhteliselt hajutatult, rohkem on metsi valla lõuna- ja edelaosas (Ülenurme valla arengukavad 2001-2003 ja 2004-2010). Maakasutuses domineerivad põllumajandusmaad; nende viljakus on heaks eelduseks põllumajandustegevuse arengule. Paremad põllumaad paiknevad Reola, Uhti, Lepiku ja Külitse külades. Mullad on viljakad ja kerge lõimisega, mistõttu sobivad hästi köögivilja ja rühvelkultuuride kasvatamiseks. Nendes piirkondades on perspektiivne põllumajanduse arenemine ja suurtalude tekkimine (Ülenurme valla arengukavad 2001-2003 ja 2004-2010). Ülenurme vallas on suur osa maadest kuivendatud. Uute elamupiirkondade planeerimisel peab arvestama olemasolevate maaparandussüsteemidega. Kuna Tartu linnas on vabade elamu- ja tootmismaade defitsiit, siis kinnisvaraarendamise huvi naabervaldades on suur, sh ka Ülenurme vallas. Ülenurme valla võib jagada kolmeks suhteliselt eraldatud alaks. Seda tingivad eelkõige valda läbivad raudteed: Tartu-Valga ja Tartu-Orava suunal. Nimetatud alasid võiks tinglikult nimetada Ülenurme loode-, kesk- ja idapiirkonnaks. Raudteede eraldav mõju on praegu suurem kui seda on maanteedel. Loode- ja keskpiirkonda eraldaval Tartu-Valga raudteel on Ülenurme valla piires kolm ülesõitu ja lisaks sellele võib arvestada veel ka Tartu linna piiridesse jääva viaduktiga. Samuti on kolm ülesõitu Tartu-Orava raudteel ning lisaks sellele on veel Uhti peatuse juures võimalik väiksemate sõidukitega raudtee alt läbi sõita (Ülenurme valla arengukavad 2001-2003 ja 2004-2010). Valla territooriumil on kokku 14 riigiteed. Olulisemad neist on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, Jõhvi-Tartu-Valga maantee ning Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee (Ülenurme valla arengukavad 2001-2003 ja 2004-2010). Seoses uute riigimaanteede kavandamisega likvideeritakse mitmed olemasolevad ristmikud maanteele peale- ja mahasõidud. Sellest lähtuvalt tekib tõsine probleem transpordis - juurdepääsud kruntidele tuleb lahendada kogujateedega. Ülenurme vallas asub Ülenurme lennuväli, mis on Lõuna- Eesti regioonis väga oluline logistiline objekt. Valla elanike turvalisuse tagamisel on kesksel kohal päästeteenistus ja politsei. Käesoleval ajal on päästeteenistuse keskus Tõrvandis (Ülenurme valla arengukavad 2001-2003 ja 2004- 2010) ja politsei Tartu linnas. Uute riigimaanteede rajamisega tekib suur probleem päästeteenistuse ja tuletõrje osas, kuna reageerimisaeg võib muutuda pikemaks seoses juurdepääsetavuse halvenemisega. Suur osa Ülenurme valla heitveest suunatakse Tartu linna reoveepuhastisse. Uhti ja Reola külade ning Ülenurme aleviku Männi elamurajooni heitveed lähevad Reola küla territooriumil asuvasse biopuhastisse (Ülenurme valla arengukavad 2001-2003 ja 2004-2010). Problemaatiline on uute elamupiirkondade ja olemasolevate suvilapiirkondade reovee ärajuhtimise olukord. Eriti on märgata selle probleemi tagajärgi Ilmatsalu jões, kuna Külitse suvilapiirkonnast suubuvad reoveed Ilmatsalu jõkke ja sealt omakorda Emajõkke. Ülenurme valla territooriumil asub Tartu linna prügimägi, mille territooriumi suurus on 28,9 ha. Kuna prügila nõrgvee puhastussüsteem ei toimi, siis selline olukord avaldab suurt reostavat mõju Ülenurme poldrile ja valla territooriumile üldse. Prügila suletakse 16. juulil 2009.a.

6 Ülenurme valla üldplaneering

1.3. Üldplaneeringut mõjutavad kehtivad planeeringud 1.3.1. Tartumaa maakonnaplaneering, Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed”, Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Ülema astme planeeringuid on üldplaneeringu koostamisel võimalusel arvestatud, samas on tehtud käesolevast ajast tingitud täiendusi. Ettepanekud Tartu maakonnaplaneeringu ja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute muutmiseks asuvad seletuskirja punktis 2.4. Graafiliselt on muudatused näha üldplaneeringu joonistel. 1.3.2. Naaberomavalitsuste üldplaneeringud Ülenurme vald piirneb Tartu linna, Tähtvere, Nõo, Kambja, Haaslava ja Luunja vallaga. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kõikide naaberomavalitsuste kehtivate ja koostamisel olevate üldplaneeringutega. Samuti on kõiki naaberomavalitsusi üldplaneeringu koostamisest informeeritud. 1.3.3. Kehtivad detailplaneeringud Ülenurme vallas on viimase kümne aasta jooksul algatatud ligikaudu 300 detailplaneeringut. Neist kehtestamiseni on jõutud tänaseks saja viiekümnega. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud viie detailplaneeringu osas (Lennuväli, Naadi kinnistu, Eerika veehoidla kinnistu, Tatra jõe äärne puhkepiirkond ja Tartu ringtee ja selle juurdepääsude detailplaneeringule Natura 2000 alal). Maastikukujundus- ja haljastusprojektid on koostatud Tõrvandi parkmetsale, Külitse Kiigemäele, Soinaste Dendropargile ja Aardlapalu rannaalale. Ülenurme valla üldplaneeringu koostamise käigus on arvestatud kõikide kehtivate detailplaneeringutega. Algatatud detailplaneeringute osas on arvestatud ainult neid detailplaneeringuid, mille lähteseisukohad ei ole oma kehtivusaega ületanud või mille koostamine valla üldplaneeringu puudumise tõttu on peatatud.

1.4. Muu lähtematerjal Ülenurme valla üldplaneeringu koostamisel on lisaks eelnimetatule arvestatud veel allpool toodud dokumentidega. Valla üldiste arengusuundade kavandamise oluliseks aluseks on: • Ülenurme valla arengukavad aastateks 2001-2003 ja 2004-2010; • Ülenurme valla jäätmekava (OÜ Hendrikson & Ko, 2005); • Ülenurme ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava; • Riiklik teeregister. • Väärtuslike põllumaade planeerimisel on arvestatud järgmiste dokumentidega: • Maade hindamise kaart ja seletuskiri (Riiklik Projekteerimise Instituut “Eesti Põllumajandusprojekt”, 1976); • Mullastiku kaardid 1967- 1974 (Riiklik Projekteerimise Instituut “Eesti Põllumajandusprojekt”, 1976); • Ülenurme valla maastikulised muutused seitsmekümne aasta jooksul, 2004, EPMÜ Metsateaduskond, Kristi Kull. • Tartu lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (Hendrikson & Ko, 2007); • Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (O. Hiiemäe, 2008).

7 Ülenurme valla üldplaneering

2. Valla territooriumi planeerimine

2.1. Üldplaneeringu kasutamise põhimõte Valla üldplaneering on aluseks detailplaneeringute, maakorralduslike tööde ja projekteerimistööde tegemisel. Üldplaneering on koostatud mõõtkavas 1:20000. Detailplaneeringut, mis on väiksemas mõõtkavas, tavaliselt mõõtkavas 1:500…1:1000, koostades tuleb arvestada, et üldplaneeringus esitatud objekte ei saa üks-ühele üle võtta – planeeringu mõõtkavast tulenevalt võivad nii joon- kui punktobjektid sattuda valele kohale. Detailplaneeringuga/projektiga tuleb täpsustada objektide asukohta. Samuti tuleb detailplaneeringuga täpsustada teede ja tehnovõrkude asukohti arvestades samas naabermaa-aladega.

2.2. Valla ruumilise arengu põhimõtted Ülenurme valla ruumilise arengu põhimõteteks on: • kaasaegne ja inimsõbralik vaba ruumiga elukeskkond; • olemasolevat infrastruktuuri maksimaalselt ära kasutav hoonestus; • Tartu linna rekreatiivse ja majandusliku tugialana toimiv elu- ja töökeskkond; • ekstensiivne areng.

2.3. Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ja selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine Tulenevalt Ülenurme valla geograafilisest ja funktsionaalsest asendist on valla tervikliku arengu seisukohast tegu küllaltki keerulise juhtumiga – nii majandus-, sotsiaal- kui ka looduskeskkonda mõjutavad valda plaanilises mõttes läbi lõikavad teed, Tartu linn oma infrastruktuuri ning inimeste puhkevajadusega, väärtuslikud põllumaad, kaitsealused maad ja maa omandiline kuuluvus. Valla arengut planeerides tuleb aluseks võtta erinevate faktorite koostoime mõju ning selle alusel leida sobiv maakasutus erinevatele maa-aladele. Tulenevalt Tartu paratamatust sisulisest laienemisest oma naabervaldadesse, sh ka Ülenurme valda, nii elamu- kui tootmis- ja ärifunktsiooniga, tuleb juba olemasoleva infrastruktuuriga piirkonda ette näha tulevased hoonestusalad. Tööstus- ja ärimaa tuleb suunata suuremate teede äärde, kus on ka suurem keskkonnasaaste ning mis ei ole seetõttu nii sobilik elamiseks ja põllumajanduse arendamiseks. Olemasolevad, kohati stiihiliselt paiknevad, hoonestusalad tuleb ühendada korralike tehnovõrkudega (vesi, reoveekanalisatsioon, gaas, elekter) ning infrastruktuuri parandamisega on võimalik sellesse ühendada ka uusi hoonestusalasid. Inimeste normaalse liikumise tagamiseks on vajalik luua korralik bussiühendus, mis tuleb inimeste kodu juurde, mitte ei jää suurele maanteele ning luua soodsad võimalused jalgrattaga liiklemiseks. Tuleb luua ühendus valla erinevate osade ja vallakeskuse vahel. Elamualad peavad vahelduma põldude ja metsadega, et liigendatud maastik mõjuks inimestele emotsionaalselt positiivselt ning ühtlasi jätaks võimaluse ka rohelise võrgustiku toimimiseks; maksimaalselt tuleb säilitada väärtuslikke põllumaid, eriti veel neid, mis on kuivendatud. Seoses Tartust tuleneva ehitussurvega vallale, tuleb samas arvestada ka valla tähtsust Tartu linna rekreatsioonialana, samuti tuleb arvestada ka valda tekkivate elanike puhkevajadustega. Nt arvestades suuri riigimaanteid ja raudteid kui suuri saasteallikaid, teedevõrku kui hea juurdepääsu tagajat ning tootmismaa funktsiooni kui mitte puhast olemasolevat keskkonda vajavat, on kavandatud Tallinn-Tartu-Luhamaa-Võru mnt serv tootmis- ja ärimaa tarbeks. 8 Ülenurme valla üldplaneering

Väärtuslikud põllumaad aga, millele ei ole kehtestatud detailplaneeringuid, on jäetud põllumajanduse tarbeks. Elamu- ja tööstusaladele on ette nähtud ühisveevärk ja - kanalisatsioon. 2.4. Ettepanekud Tartu maakonnaplaneeringu ja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute täpsustamiseks. Käesolev üldplaneering eelkõige täiendab ja täpsustab kehtestatud maakonnaplaneeringut ja maakonna teemaplaneeringuid. Vallaelanike, kinnistuomanike ning Ülenurme valla huvidest lähtuvalt on toimunud Tartu linna radiaalne laienemine Ülenurme valla territooriumile, mistõttu linnalähialadel põllumajandusfunktsioon on asendunud äri- tootmis- ja elamuala funktsiooniga. Ülenurme valla geograafiline asukoht – läbivad põhimaanteed, lennujaam, linna lähedus – soosib väljakujunenud asustuste laienemist elamualadena ning maantee äärsete alade arendamist äri- ja tootmisaladena (maakasutus toodud planeeringu põhikaardil – joonis 1). Metsamaad kuuluvad säilitamisele ning ei kuulu täisehitamisele. Üldplaneeringuga määratakse täpsemalt Ülenurme valla rohevõrgustiku, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumaade piirid, mida kajastab üldplaneeringu keskkonnakaart (joonis nr 3). Rohevõrgustiku piire täpsustatakse Külitse külas jättes välja endise olemasoleva Soosilla suvilakooperatiivide ala, Reola ja Täsvere külas, jättes välja varem kehtestatud detailplaneeringu järgse lennuvälja laienduse maa-ala. Lisaks täpsustatakse rohevõrgustiku piire Lepiku ja Uhti külas, märkides rohevõrgustikku metsaalad, ning jättes välja kasutuses olevad põllumaad koos olemasolevate hoonekompleksidega. Üldplaneeringuga on täpsustatud: • Tartu maakonnaplaneeringus ja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus "Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed" määratud tiheasustusalade piire, sh elamu-ja tootmis-ning ärimaa piire Ülenurme valla maa-alal vastavalt käesolevale planeeringule. • Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" esitatud rohevõrgustiku ja väärtuslike põllumaade piire. • Täpsustatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee kavandatud ristmikud ja kogujateed. • Täpsustada Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee kavandatud ristmikud ja kogujateed.

2.5. Maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused 2.5.1. Kasutamistingimused 2.5.1.1. Kasutamistingimuste üldpõhimõtted Üldplaneeringuga on määratud maa-alade peamine kasutusotstarve, mis tähendab, et detailplaneeringute koostamise korral peab planeeringu ala kasutusotstarve ühtima vähemalt 75% ulatuses üldplaneeringuga määratud kasutusotstarbega. Kasutusotstarve on esitatud üldplaneeringu põhikaardil. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5 toodud kasutamistingimuste põhimõtetega. Detailplaneeringu koostamise käigus võib põhjendatud vajadusel kuni 10% ulatuses määrata krundile nn topeltsihtotstarbe, mis täpsustatakse krundi katastritoimikut koostades/muutes. Juhul, kui üldplaneeringus esitatud tingimust ei täideta detailplaneeringu koostamise käigus, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mida tuleb ka vastavalt menetleda. Juhul, kui koostatakse üldplaneeringut muutev detailplaneering, tuleb planeeritava maakasutuse kavandamisel 9 Ülenurme valla üldplaneering

järgida üldplaneeringus vastavale maakasutusele esitatud nõudeid. Maakasutuse sihtotstarbe määramisel on aluseks Vabariigi Valitsuse 23.oktoobri 2008 määrus nr 155 "Katastriüksuse sihtotstervete liigid ja nende määramise kord". Juhul, kui eelpool nimetatud määrus muutub üldplaneeringu kehtimise ajal, võib vastavalt tekkinud muudatusele teha, järgides üldplaneeringus esitatud põhimõtteid, ka muudatusi sihtotstarbe määramisel. Senisele maakasutusele piirangut seades tuleb arvestada, et ei piirataks vastava maatüki senist kasutust vastavalt olemasolevale ja/või üldplaneeringuga planeeritule ilma maaomaniku nõusolekuta. Detailplaneeringu koostamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud juurdepääs ka maaüksustele, mis asuvad planeeritava ala ligiduses ning millele ei ole võimalik juurdepääsu rajada ilma planeeritavat ala läbimata. Minimaalne detailplaneeringuga planeeritava ala suurus on detailplaneeringu kohustusega alal ca 10 ha. Kui üldplaneeringus esitatud detailplaneeringu kohustusega maa-ala suurus on alla 10 ha, siis tuleb korraga planeerida kogu esitatud maa-ala. Kui soovitakse detailplaneeringut koostada kehtiva detailplaneeringu osale või välja kujunenud asustus- ja krundistruktuuriga piirkonnas, ei pea olema minimaalne planeeringuala suurus 10 ha, sellisel juhul tuleb järgida, et detailplaneeringu koostamisel arvestataks varem väljakujunenud põhimõtteid. Kui huvitatud isiku poolt detailplaneeringuga planeerida soovitav maatükk on väiksem kui 10 ha ja üldplaneeringus esitatud detailplaneeringu kohustusega maa-ala suurus on üle 10 ha, siis tuleb planeeringusse haarata ka naabermaa-ala, et saavutataks minimaalne nõutav suurus. Väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid ja kompaktse hoonestusega alasid otsustab planeeritava maa-ala suuruse igal konkreetsel juhul vallavalitsus. Detailplaneeringu, mis on algatatud enne (omavad kehtivat lähteülesannet) üldplaneeringu kehtestamist, nendele alale 10 ha nõue ei laiene. Kasutamistingimuste määramisel on omavalitsus seadnud tulenevalt asustust suunavatest mõjudest prioriteetseks võimalikult suure tegutsemisvabaduse arendajatele, määrates vaid üldfunktsioonid. Üldfunktsioonid on jagatud põhimõttel elamine-töötamine-liikumine-loodus. Üldplaneeringuga on määratud maa-alade peamised kasutusotstarbed, mis tähendab seda, et maa-ala on lubatud kasutusele võtta üldplaneeringus esitatud maakasutuse sihtotstarbega. See ei tähenda maa-ala automaatset teisel eesmärgil kasutuselevõttu või maakasutuse sihtotstarbe muutust. Maaomanik saab maad edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib ning seda ei loeta üldplaneeringut muutvaks tegevuseks. Katastriüksuse sihtotstarbe määrab või muudab kohalik omavalitsus. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse katastriüksuse sihtotstarve kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe üldplaneeringu alusel. Kohaliku omavalitsuse otsus on aluseks katastripidajale muudatuste fikseerimiseks maakatastris. Minimaalse peamise sihtotstarbe järgimise protsendi nõue tuleneb sellest, et sageli on tarvis moodustada infrastruktuuri tarbeks nt transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega maaüksusi. Nn topeltsihtotstarve annab omanikule võimaluse tulevikus vastavalt vajadusele määrata/muuta maakasutuse sihtotstarvet, nt on võimalik eramajja teha kas büroo, juuksuritöökoda, väike kauplus vms. Nimetatud võimalus muudab asjaajamise lihtsamaks ja tõstab ka kinnisvara hinda. Maa-alade täpsed kasutamistingimused tuleb määrata detailplaneeringu koostamise käigus. Juhul, kui planeeritakse üldplaneeringust erinevat maakasutust, tuleb ikkagi kinni pidada kavandatavale maakasutusele esitatud nõuetest. Maakasutusele piiranguid seades tuleb kinni pidada olemasolevast ja/või üldplaneeringuga kavandatavast maakasutusest. Nt kui kavandatakse põllumaale, millele ei ole mõnda ehitatavat sihtotstarvet üldplaneeringuga kavandatud, kanalisatsiooniehitise kuja, siis ei ole see põllumaa kitsendamine, kuna põllumaale ei ehitata hoonestust. Kõigile maaüksustele tuleb tagada juurdepääs. Kuna kruntide kuju ja teede projekteerimisnormid ei ole sellises vastavuses, et igalt krundilt oleks võimalik pääseda teda piirnevale teele, siis tuleb sageli lahendada juurdepääs mitme krundi peale ühiselt. Sellistel juhtudel tuleb juba detailplaneeringu koostamise käigus arvestada piirkonnale juurdepääsemise erinevate võimalustega. Minimaalse planeeringuala suuruse määramine on vajalik, et tekiks ühtne 10 Ülenurme valla üldplaneering

ruum koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuri ja teenindusasutustega (tehnovõrgud, teed, võimalikud ühissõiduki peatused, eriliigiliste jäätmete jäätmekäitluskohad, mänguväljakud jms). 10 ha on hinnanguliselt minimaalne vajalik suurus, mis moodustab omaette ruumi- ja sotsiaalkeskkonna (va. alad, millel on algatamise lähteülesanne kehtiv enne üldplaneeringu kehtestamist). Olemasolevate hoonete vahele ehitamiseks või kehtiva detailplaneeringu osaliseks muutmiseks ei ole tarvis planeerida kogu ala, kuna varem on paika pandud üldisemad põhimõtted piirkonda ehitamiseks, mida töö käigus arvestatakse. 2.5.1.2. Elamumaa Elamumaa (001;E) on alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste ja garaažide maa. St elamu , sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ning nende juurde kuuluvate abiehitiste- majapidamishoonete alune maa ja neid ehitisi teenindav maa, mis on üldplaneeringu kaartitel tähistatud kollase värvusega. Üldplaneeringu lahendus ei näe ette eraldi elamutüüpide määramist. Täpsed hoonetüübid ning mahud määrab kohalik omavalitsus arvestades piirkonnas välja kujunenud ehituslaadiga. Põhjendatult ja kaalutletult võib kohalik omavalitsus lubada ehitada rida-, korter- ja korruselamuid. Uute korruselamute (üle 3 korruselised) ehitamine eeldab üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut Detailplaneeringuga moodustatud elamumaa kinnistud, kus planeeringus ei ole täpselt määratud elamutüüp, tuleb käsitleda lähtuvalt planeeringualal esinevast elamutüübist. Nt kui alale on rajatud pereelamud, siis korrus-, rida- ja paariselamute rajamine samasse kvartalisse ei ole lubatud. Vastasel juhul tuleb planeeringusse haarata kogu elamukvartal ning lahendada lähtuvalt asustustihedusest tehnovõrkude- ja teede lahendused ja sotsiaalsfääri vajadused. Teada olevalt leidub Ülenurme vallas detailplaneeringuid, mis ei käsitle täpseid planeeritud elamutüüpe, sellisel juhul tuleb vältida olukordi, kus erineva tüübilised majad ehitatakse läbisegi. Elamumaa kasutusotstarbega maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus tuleb vähemalt 7,5% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldkasutatavaks maaks (üldkasutatava maa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Üldkasutatava maa moodustamine ei ole vajalik, kui planeeritakse alla 5 elamukrundi ja krundid on suuremad kui 2000 m 2. Vähemalt 10% planeeritud elamumaa krundi pindalast tuleb täis istutada kõrghaljastust. Minimaalne lubatud elamumaa krundi suurus on 1000 m². Elamumaa tänavavõrgustikku detailplaneeringus planeerides tuleb tagada kergliiklusteede ühendused naabermaa-aladega. Metsaga kaetud planeeritud elamumaal tuleb jätta vähemalt 50 % territooriumist looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Elamukrundil tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 50 % ulatuses. Teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada, et läbi elamuala ei ole lubatud juurdepääsude viimine äri- ja tootmisalale. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Ülenurme lennuvälja läheduses olevatele elamumaadele ehitamisel tuleb arvestada olemasoleva lennuväljaga. Kui ala jääb lennuvälja häiriva müratsooni, tuleb koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine hindamaks elamuala sobivust antud piirkonda ning vajadusel tuleb rakendada müra leevendavad meetmed. I ja II klassi riigimaanteede tee sanitaarkaitsevööndis elamumaaga piirneval maal on lubatud ka elamumaa sihtotstarve juhul, kui detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja/või müraekspertiis, mille käigus selgitatakse prognoositava liiklussageduse alusel eeldatav tulevane müratase, selle leevendamiseks kasutatavad vajalikud meetmed, hinnatakse elamuala sobivus konkreetsesse piirkonda ja määratakse detailplaneeringuga vajalikud ehitus-ja/või haljastusnõuded ning selle kõigega on nõustunud Ülenurme vallavalitsus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise otsustamisel tuleb lähtuda asjaolust, et kui alale ulatuvad mitmed negatiivsed mõjud nt. liiklusmüra ja liigniiske ala, siis otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise kasuks. Lähtuda tuleb põhimõtetest, et planeeritav tegevus soodustaks tervise säilimist. Riigimaantee valdaja ei võta endale müra või muude maanteest tingitud kahjulike mõjutuste leevendamiseks vajalike rajatiste 11 Ülenurme valla üldplaneering

väljaehitamise kohustust. Ehitamisel poldrialale, allikalistele aladele jt liigniiskuse tunnustega alale tuleb läbi viia ehitusgeoloogiline uuring selgitamaks välja ehitamise võimalikkus ning vajalikud meetmed. Üldkasutatav maa on vajalik inimeste, eriti laste, sotsiaalseks läbikäimiseks ja tervisliku seisundi parandamiseks, see võib olla inimeste ühisomandis. Üldkasutatava maa edaspidine omand ja hooldamine tuleb kokku leppida detailplaneeringu koostamise käigus enne detailplaneeringu kehtestamist. Kõrghaljastuse nõue on vajalik inimväärsema elukeskkonna tekitamiseks, millest peavad osa võtma kõik piirkonna elanikud; tuleb vältida olukorda, kus mõned inimesed elavad vaid naabrite välisruumi arvelt. Kõrghaljastuse protsent näitab täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaalu krundi kogu pindalast. Naabermaa-aladega kergliiklusteede ühendused on vajalikud samuti selleks, et oleks tagatud inimeste, sh eriti laste, vaba pääs tulevastele elamualadele – tupiktänavatega linnaosades võib tekkida oht, et kavandatakse sellised teed, kus silmaga nähtavale krundile pääsemiseks tuleb maha käia mitusada meetrit. Tee sanitaarkaitsevööndi, raudtee elamuehituskeeluala ja lennuvälja müratsooni ulatuses on võimalik müra leevendavate meetmete kasutusele võtmisel ehitada eluhooneid. Vastavad meetmed tuleb määrata iga planeeringuala puhul lähtuvalt konkreetsetest maastikulistest tingimustest, eeldatavast liiklussagedusest jms. Liigniisketel aladel tuleb teha eelnevalt hüdroloogilised/ehitusgeoloogilised uuringud, mis peavad andma vastuse, milliseid ehituslikke meetmeid tuleb rakendada antud piirkonda ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel. 2.5.1.3. Tootmis- ja ärimaa Ärimaa (002;Ä) on ärilisel eesmärgil kasutatav maa, st äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Tootmismaa (003;T) on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa Maa-ala sihtotstarve ja konkreetne arengusuund täpsustatakse detailplaneeringu algatamise staadiumis; vastavalt sellele täpsustub ka maa-ala juhtfunktsioon (kas äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa segafunktsiooniga ala või tehnorajatiste maa). Vähemalt 15% planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntide pindalast tuleb haljastada. Vähemalt 2/3 haljastatavast alast, 10% planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntide pindalast, tuleb täis istutada kõrghaljastust. Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa mnt ääres ette nähtud tootmis- ja ärimaadele detailplaneeringute koostamise käigus tuleb see maa-ala liigendada roheliste koridoridega. Jäätmehoidla maa (008; J) on tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa, mille kavandamisel ei tohi jäätmehoidlast tulenevad piirangud ulatuda naaberkrundile ilma (naaber)krundiomanike nõusolekuta. Üldplaneeringuga ei kavandata uusi prügimägesid ega jäätmesorteerimisjaamu. Tootmis-, äri- ning jäätmehoidla maale ei ole lubatud kavandada tegevust, mis eraldab üldplaneeringuga planeeritud elamumaale ja/või sotsiaalmaale gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojust, müra, põrutust ja muid seesuguseid mõjutusi, mis ületavad elamumaale ja/või sotsiaalmaale lubatud vastavaid piirväärtusi – nimetatud mõjutused tuleb leevendada enne elamumaale ja/või sotsiaalmaale ulatumist (kõrghaljastatud puhveralad vähemalt 50 m). Juhul, kui tootmismaa arendamine võib endaga kaasa tuua hoonest või krundilt väljuvat negatiivset keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt teostada keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise vajaduse üle otsustab juhtudel, mis ei ole õigusaktidega määratud, vallavalitsus. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, sh üle 10 parkimiskohaga parklale peab olema rajatud sadevee juhtimise, vajadusel puhastamise süsteem. Kõrghaljastuse nõue on vajalik nii töökeskkonna parandamiseks kui ka tootmisest tulenevate võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. Juhul, kui kavandatava tegevusega seatakse naabritele piiranguid, peavad naabrid nende piirangutega nõus olema. Juhul, kui tootmismaale kavandatakse tegevust, mis näiteks eraldab rohkem müra, kui on lubatud elamupiirkonnas, siis tuleb see mürarikas tegevus paigutada asukohta, kust ta ei levita üldplaneeringuga planeeritud elamualale rohkem müra, kui on elamualal lubatud. Kahjuliku mõju tekitaja peab ise leevendama mõju, mitte takistama sellega teiste isikute 12 Ülenurme valla üldplaneering

üldplaneeringuga kooskõlas olevat tegevust. 2.5.1.4. Sotsiaalmaa Sotsiaalmaa kasutusotstarbega maa-alale võib määrata ühiskondlike ehitiste maa (016;Üh) ja üldkasutatav maa (017;Üm) kasutusotstarvet. Vähemalt 15% planeeritud sotsiaalmaa kruntide pindalast tuleb haljastada. Vähemalt 2/3 haljastatavast alast, 10% planeeritud sotsiaalmaa kruntide pindalast tuleb täis istutada kõrghaljastust. Ühiskondlike hoonete maa arendamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata kergliiklusesõbraliku liiklusskeemi väljatöötamisele. Haridusasutuse planeeringu korral pöörata erilist tähelepanu liiklusohutusele, detailplaneeringu koostamisel haarata planeeringualasse ka piirnevad tänavad. Elamualasse kavandatava sotsiaalmaa arendamine ei tohi halvendada kogu elamuala elukvaliteeti. Kõrghaljastuse nõue on vajalik inimväärsema keskkonna tekitamiseks. 2.5.1.5. Transpordimaa (007:L) Üldplaneeringus on määratud teede asukohad. Kõigi teede aluse maa sihtotstarbeks tuleb määrata transpordimaa. Katastriüksuse jagamisel/võõrandamisel ja muu maatehingu teostamisel tuleb olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus. Üldplaneeringus esitatud lennuvälja maa kuulub samuti transpordimaa alla. Iseseisvate avalikult kasutatavate teede katastriüksuste moodustamine on vajalik tagamaks pidevat jätkuvat juurdepääsu olemasolevatelt teedelt ja vältimaks palju probleeme tekitavaid kohtuprotsesse juurdepääsu määramise osas. 2.5.1.6. Maatulundusmaa (011;M), looduslik roheala Üldplaneeringu põhikaardil ja keskkonnakaardi (detailplaneeringu kohustuseta) maatulundusmaa, väärtusliku põllumaa ning loodusliku roheala leppemärgiga esitatud maa- alale on lubatud rajada vaid hajaasustustunnusega eluasemekohti. Üldplaneeringus esitatud looduslikel rohealadel on keelatud metsa raadamine. Maatulundusmaa planeerimist looduslikuks rohealaks/puhkealaks ja vastupidi ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Kui maatulundusmaale soovitakse rajada eluasemekoht, on see võimalik projekteerimistingimuste alusel, kui naaberkinnistul asuva hoonete kompleksini on vähemalt 100 meetrit ning asukoha valikul arvestatakse Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju starteegilise hindamise aruandes tooduga. 2.5.1.7. Kaitsealune maa (010;H) Olemasoleva ja perspektiivse kaitseala maakasutusotstarbeks tuleb määrata kaitsealune maa. 2.5.2. Ehitustingimused 2.5.2.1. Ehitustingimuste üldpõhimõtted Üldplaneeringuga on määratud maa-alade peamised ehitustingimused vastavalt kasutusotstarbele, mis tähendab, et detailplaneeringu koostamise korral peab vastaval maa- alal järgima üldplaneeringus esitatud põhimõtteid. Ehitustingimused on esitatud üldplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas. Kõigile maa-aladele ehitamisel tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee või veekogu poole. Hoonestusala määramisel tuleb arvestada reaalse hoone suuruse ja kõrgusega, et tänavatel tekiks ühtlane rütm, vajadusel tuleb kasutada kohustusliku ehitusjoone nõuet. Kõik elamumaale, tootmis- ja ärimaale ning sotsiaalmaale ehitatavad planeeringuga kavandatud hooned tuleb ühendada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga, ehitatavatele hoonetele ei tohi anda kasutusluba enne nende ühendamist ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga kui detailplaneeringus ei ole sätestatud teisiti. Hoonestusalasid ei tohi määrata põhimõttel, et mida suurem hoonestusala, seda parem – ehitatavad hooned peavad oma suuruse kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. Hoonestamisega ei tohi tekkida olukordi, kus looduses tekib tühja vahekrundi efekt – kuna üks maaomanik on ehitanud väikse hoone suure krundi serva, siis tundub, et ehitamisel on 13 Ülenurme valla üldplaneering

üks maja vahele jäänud. Ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga liitumise nõue on keskkonnakaitselistel kaalutlustel – ei tohi võtta hooneid kasutusse enne, kui on korralikud keskkonnasõbralikud vee- ja kanalisatsiooniühendused. Kui piirkonnas ei ole vee- ja kanalisatsioonivõrk välja ehitatud, siis ei saa sinna ka elamupiirkonda rajada ega tootmis- ja äritegevust luua. Üldplaneering välistab ajutised lahendused kui detailplaneering ei näe ette põhjendatult teisti. 2.5.2.2. Ehitustingimused kompaktse hoonestusega alal Kompaktse hoonestusega aladel on projekteerimise ja uute katastriüksuste moodustamise ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise aluseks kehtestatud detailplaneering. Hoonestamisel tuleb lähtuda järgnevast: • eelistada uutel elamualadel madaltihedat hoonestust; • kõrghaljastusega alad säilitada väljaspool ehitusala 50% ulatuses; • hoonestusalade laiendamisel ei tohi uute hoonete rajamisega lõigata läbi rohevõrgustiku koridore; • üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon peab olema vähemalt 75% planeeritavast alast; • avalik ruum (haljasalad, pargid, mänguväljakud, avalikud teed jms) peab moodustama vähemalt 25% planeeritavast alast) kui planeeritakse 5 ja enam krunti. Muul juhul avaliku ruumi % määrab vallavalitsus. • erinevaid elamutüüpe (pereelamud, ridaelamud, korterelamud jms) läbisegi planeerida ei ole lubatud; • uute korruselamute ehitamine eeldab üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut; • uute korruselamute koormusindeks (krundipinna suhe korterite arvuga) peab olema vähemalt 200 m2 suurenedes asula keskosast äärealade suunas; • uute ridaelamute ja kaksikmajade koormusindeks (krundipinna suhe korterite arvuga) peab olema vähemalt 500 m2 suurenedes asula keskosast äärealade suunas; • uute üksikelamute kruntide suurus peab olema vähemalt 1000-2500 m2, suurenedes asula keskosast äärealade suunas. Täpsed pindalad määrab vallavalitsus täpsustavate lähtetingimustega; • väiksemaid krunte kui 1000 m2 võib moodustada alajaamade, pumplate, puhastusseadmete, liiklusalade jt tehniliste kommunikatsioonide tarbeks; • elamute (üksik-, kaksik-, korrus- ja ridaelamutel jt elamufunktsiooniga hoonetel) ehitamisel on krundi suurim lubatud täisehituse protsent kuni 20%; • uue elamu projekteerimisel peab hoonetüübi valik olema kooskõlas vahetus naabruses olevate hoonetega; • uute hoonete projekteerimisel ja olemasolevate laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja kõrgustest ning asukoha looduslikust eripärast, sh säilitada tulevad olulised kaugvaated veekogudele, maastikule jne; • uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel peab eelistama keskkonnasõbralikku tootmist; • äri- ja tootmismaa ning elamumaa peab olema eraldatud minimaalselt 50 m laiuse puhveralaga (kaitsehaljastus), kui detailplaneering ei näe ette põhjendatult teisiti; • enne ehitusloa väljastamist tuleb tagada tehnovõrkude väljaehitamine ning elamualadel normatiivne müratase; • Kui planeeritakse üle 10 kohaline parkla, tuleb rajada sinna sajuveekanalisatsioon koos vajalike puhastuse seadmetega; • tuleb tagada piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta. 14 Ülenurme valla üldplaneering

2.5.2.3. Ehitustingimused hajaasustusalal Hajaasustusala on ala, mis ei ole üldplaneeringuga määratud kompaktse hoonestusega alaks. Hajaasustusalana käsitletakse planeeringus ala, kus paiknevad kuni kolmest üksikelamust või aiamajast ja juurdekuuluvatest abihoonetest koosnevad hoonete grupid ning kus gruppidevaheline kaugus õuealade vahel mõõdetuna on üle 100 meetri. Siinjuures on välja arvatud varem koostatud detailplaneeringute maa-alad. Õueala suurus hajaasustusega alal võib olla kuni 10% katastriüksuse pindalast, kuid mitte rohkem kui 2000 m2. Hajaasustuses lubatud elamutüüp on ühepereelamu. Ehitamisel peab arvestama loodusliku ümbruskonnaga. Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutusi juurdepääsuteede rajamisel või hoonete paigutamisel nõlvadele. Olemasolevate puithoonete rekonstrueerimisel pole soovituslik kasutada imiteerivaid materjale (plastaknad, -uksed, -vooder). Välisviimistlusena on hoonetel palk lubatud, kui detailplaneering seda ette näeb, või kui hoone ehitatakse alale, kus ta haakub ümbritseva hoonestusega. Detailplaneering tuleb koostada teenindus-, kaubandus-, tööstus- ja laohoonete rajamiseks, va juhul kui rekonstrueeritakse olemasolevaid teenindus- ja kaubandushooneid ning kui sellega ei suurendata hoone üldpinda. Keskkonda ohustada võiva tööstuse (sh laoplatsid puidule) või teeninduse rajamisel tuleb koos detailplaneeringuga teha keskkonnamõjude hindamine. Hajaasustuses on ühele katastriüksusele lubatud ehitada üks põhihoone ning sinna juurde kuuluvad abihooned. Ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue katastriüksuse suurus olema vähemalt 2 ha, laius vähemalt 50 meetrit ning katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs. Üldjuhul ei tohi ehituseks kasutada väärtuslikku põllumaad, metsamaad ja liigirikaste biotoopidega rohealasid. 2.5.2.4. Elamumaa Elamumaale ehitamisel on järgnevad ehitamise põhimõtted: Elamumaana- käesoleva töö mõistes on käsitletud kuni kahe korrusega kuni 8,5 m kõrguste ühe või enama korteriga elamute, mille lubatud hoonealune pind ei tohi olla suurem kui 20 % krundi pindalast ning kuni 4,5 m kõrguste ühekorruseliste aiamajade ja suvilate alust ja nende teenindamiseks vajalikku maad. Kompaktse hoonestusega aladel tuleb detailplaneeringute koostamise käigus anda tekkivatele linnaehituslikele kvartalitele sarnane ilme. Elamumaal ei tohi suurim lubatud hoonealune pind olla suurem kui 20% krundi pindalast. Lubatud on ehitada elamukrundile 1 põhihoone ja 1 abihoone, kui detailplaneering/ehitusprojekt põhjendatult teisti ette ei näe. Korruselamuid, mis käesoleva töö mõistes on kolme kuni viie korrusega ja enam kui ühe korteriga elamud üldplaneering ette ei näe. Kaalutletult ja põhjendatult kohalik omavalitsus võib lubada korruselamute planeerimist, kuid seda tuleb käsitleda kui üldplaneeringut muutvat lahendust. Lubatud on ehitada elamukrundile 1 põhihoone ja 1 abihoone, kui detailplaneering/ehitusprojekt põhjendatult teisti ette ei näe. . 2.5.2.5. Tootmis- ja ärimaa Tootmis-ja ärimaale ehitamisel on järgnev piirang: suurema kui 5000 m²-se ehitusaluse pinnaga kaubanduskeskuse ehitamine on lubatud vaid põhijoonisel esitatud kaubanduskeskuse alale. Tootmishooneid/rajatisi kalda piiranguvööndisse ei ole lubatud planeerida. 2.6. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud Kõik üldplaneeringus esitatud elamumaa, äri- ja tootmismaa ning sotsiaalmaa tähistusega maa-alad on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Erandina on Ülenurme alevikus asuv maa-ala katastriüksuse tunnusega 94901:007:0180, mis vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed” esitatule on detailplaneeringu kohustusega ala hajaasustuses, kus 15 Ülenurme valla üldplaneering

ehitustegevus on keelatud ja sihtotstarbeks jääb maatulundusmaa. Väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid otsustab detailplaneeringu koostamise ja planeeritava maa-ala suuruse vallavalitsus. Konkreetse detailplaneeringu üksikasjadesse laskumata võib vallavalitsus otsustada, et detailplaneering tuleb koostada järgmistel juhtudel: • olemasoleva katastriüksuse jagamisel enam kui kolmeks katastriüksuseks või kui soovitakse ühele katastriüksusele ehitada rohkem kui viis hoonet; • avaliku veekogu kalda piiranguvööndis katastriüksuse jagamisel väiksemateks kui 2 ha suurusteks katastriüksusteks või kruntideks; • ridaelamu/korterelamu/korruselamu ehitamisel; • üle 1000 m² ehitusaluse pinnaga tootmis-, lao- või ärihoone ehitamisel; • olulist mõju omava tegevuse planeerimisel – territooriumile kavandatakse tegevust, millega kaasnev negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale ulatub kaugemale krundi piiridest; • üle kümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel; • spordikompleksi või avaliku supelranna rajamisel; • sadama, lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ehitamisel; • kui üldplaneeringus esitatud sihtotstarbeta maale soovitakse ehitada olemasolevale hoonekompleksile ligemale kui 100 m (va juurdeehitus olemasolevale hoonekompleksile); • üldplaneeringut muutva tegevuse kavandamisel; • muudel õigusaktidest tulenevatel ja/või põhjendatud vajadusega juhtudel. Eelpool nimetatud tingimustel detailplaneeringu koostamisel tuleb rakendada samu põhimõtteid, mis on esitatud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

2.7. Maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses kompaktse hoonestusega ala (tiheasustusala) Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed” on määratud Ülenurme valla territooriumil asuvad olemasolevad kompaktse hoonestusega alad (tiheasustusalad). Need on järgmised: • Tõrvandi alevik; • Ülenurme alevik; • Külitse küla; • Räni küla; • Uhti küla; • Soinaste küla Linnaveere asum. Olemasolevad kompaktse hoonestusega ala (tiheasustusala) piirid ning kavandatud kompaktse hoonestusega alade laiendused peale üldplaneeringu kehtestamist on näidatud üldplaneeringu graafilises osas (põhikaardil). Üldplaneeringu kehtestamisega ei muudeta ühtegi kehtestatud detailplaneeringuga ala automaatselt tiheasustusalaks, maa-ala muutmisel tiheasustusega alaks tuleb selleks teha eraldi omavalitsuse õigusakt. Kehtestatud detailplaneeringuga maa-alal ei tohi alustada maakorraldustöödega või ehitustöödega enne selle määramist tiheasustusega alaks. Omavalitsus võib põhjendatud vajaduse korral määrata üldplaneeringus tiheasustusalana esitatud maa-ala tiheasustusalaks ilma, et seal oleks eelnevalt kehtestatud detailplaneering nendel aladel, kus tihehoonestus on tekkinud enne ehitus- ja planeerimisseaduse kehtestamist.

Kavandatud kompaktse hoonestusega (tiheasustus) alad: • Ülenurme-Külitse ja Tõrvandi-Lemmatsi kõrvalmaantee vahel kuni Tartu-Valga raudteeni kaardil esitatud ulatuses ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Tartu-Valga raudtee vahelisel alal Ülenurme-Külitse kõrvalmaanteest Tartu

16 Ülenurme valla üldplaneering

linnani kaardil esitatud ulatuses; • Pori jõeni, Tartu linnani ja Lennu-Vangi teeni kaardil esitatud ulatuses (sisaldab endas ka olemasolevat Soinaste küla Linnaveere asumit); • Ilmatsalu jõe, Väänoja ja Kikka oja vahelisel alal kaardil esitatud ulatuses; • Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega, Tartu linna piiriga, Tähtvere valla piiriga ja Lemmatsi-Leilovi teega piirneval alal kaardil esitatud ulatuses.

Kompaktse hoonestusega (tiheasustus) alad kalda piiranguvööndis, mille moodustamiseks tuleb taotleda Vabariigi Valitsuse nõusolek: • Ala 1 – Porijõe kalda piiranguvööndis Reola külas (laius 100 m); • Ala 2-3 –Väänoja kalda piiranguvööndis Laane külas (50 m) • Ala 4-5 – Väänoja kalda piiranguvööndis Lemmatsi külas (50 m)

Alad 1-5 on varasemad detailplaneeringualad, mis osaliselt on juba hoonestatud. Nimetatud alade asukohad on toodud planeeringu graafilises osas (joonis 1-3). Uute tiheasutusalade moodustamise protsess on keerukas ning omab Eestis vähest rakenduspraktikat. Arvestades eeltooduga ning asjaoluga, et alad ei ole valla üldarengu seisukohast määrava tähtsusega, ei laiene üldplaneeringu kehtimine nedele aladele.

Kuna kõigile elamumaa, äri- ja tootmismaa ning sotsiaalmaa tähistusega maa-aladele kavandatakse suhteliselt tihedat hoonestust on õigustatud nende käsitlemine kompaktse hoonestusega alana (tiheasustusaladena). Looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusala laienemine kalda piiranguvööndisse on lubatud Ülenurme aleviku lähipiirkonnas peale üldplaneeringu kehtestamist Porijõe kaldal ja Külitse külas Ilmatsalu jõe, Kikkaoja kaldal ja Väänoja kaldal. Maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndisse uusi tiheasustusalasid ei moodustata.

2.8. Miljööväärtuslikud hoonestusalad Ülenurme Vallavolikogu 30.09.2005. a määrusega nr 17 on Ülenurme vallas miljööväärtuslike hoonestusaladena kehtestatud: • 1980- ndatel aastatel rajatud majandi keskasula ühepereelamute kvartal /Tartu mnt 2- Tartu mnt 26); • endise mõisakeskuse hoonete kompleks koos mõisapargiga (Eesti Põllumajandusmuuseum). Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima olemasolevaid hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning säilitama hoonestusala terviklikkuse.

2.9. Kultuuri, hariduse ja spordirajatiste hetkeseis ja arengusuunad Valla strateegia on säilitada ja korrastada olemasolev kultuuri- ja haridusasutuste ning spordirajatiste võrk. Samas tuleb luua võimalused olemasoleva laiendamiseks ja uute keskuste väljaarendamiseks, lähtuvalt piirkondlikkuse ja funktsionaalsuse printsiibist ning silmas pidades rahvaarvu ja asustustiheduse suurenemist. 2.9.1. Haridus 2.9.1.1. Alusharidus Ülenurme valla territooriumil tegutseb 3 lasteaeda: Ülenurme, Külitse ja Tõrvandi lasteaed. Ülenurme lasteaias on 6 rühma, kokku 110 last. Sügisel alustab tööd veel üks rühm.

17 Ülenurme valla üldplaneering

Lasteaias käivad lapsed elavad Ülenurme alevikus, Uhti, Reola, Lepiku, Läti ja Laane külades. Tõrvandi lasteaias on 4 rühma 80 lapsega. Enamus lapsi on Tõrvandi alevikust. Külitse, Räni, Lemmatsi, Õssu ja Soinaste külade lapsed käivad põhiliselt Tartu linna lasteaedades, mõned ka Nõo vallas. Külitse külas avas 2008 aasta sügisel uksed uus eralasteaed Kullerkupp, kus on 54 lasteaiakohta. Lasteaedade järjekorras on ligikaudu 200 last. Lasteaiakohtade arvu suurendamiseks on Ülenurme valda planeeritud kaks uut munitsipaallasteaeda – Soinaste külla ja Räni külla. Probleemi aitavad parandada ka mitmed planeeritud eralasteaiad – Soinaste külas Tolga-Jaani planeeringualal, Tõrvandi alevikus Masso planeeringualal, Külitse külas Adi ja Arroli planeeringualal. Nimetatud lasteaedade asukohad on kantud üldplaneeringu põhikaardile.

2.9.1.2. Põhiharidus Ülenurme vallas asub Ülenurme Gümnaasium. Ülenurme Gümnaasium on munitsipaalkool, millega on tagatud valla kooliealistele lastele võimalused põhi- ja keskhariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. Ülenurme Gümnaasiumis õpib 2006/2007 õppeaastal 675 õpilast 27 klassikomplektis. Õpilaste arv koolis näitab kasvutendentsi. Koolis on muusika-, spordi-, humanitaar-, reaal- ja looduskallakuga klassid. Gümnaasiumiõpilased saavad õppida lennundust. Kaugemalt õppima tulnud saavad elada õpilaskodus, kus on 30 kohta. Ülenurme Gümnaasiumist on kujunenud baasgümnaasium Ülenurme, Kambja, Kuuste ja Haaslava valdade tarbeks. Praegu tegutseb kool kahes eraldi majas – esimesed 5 klassi Tõrvandi ja alates 6-ndast klassist Ülenurme koolihoones. Kavandatakse Ülenurmes asuva koolimaja juurdeehitust. Olemasolev koolihoone on 6549 m 2. Juurdeehitusega koolimaja pind kahekordistub ja Tõrvandis asuvad klassikomplektid tuuakse üle Ülenurmele. Ülenurme Gümnaasiumi arengusuunad on ära toodud Ülenurme Gümnaasiumi arengukavas. Ülenurme Gümnaasiumi ruumes tegutseb ka Ülenurme Muusikakool. Volikogu on vastu võtnud otsuse Ülenurme Spordikooli rajamiseks. Eesti Lennuakadeemial puuduvad nõuetekohased õpperuumid. Praegu kasutatakse Tartu lennujaama hoones asuvaid vabu ruume. Uue õppehoone tarvis on eraldatud maa Tartu Lennujaama vahetusse lähedusse Ülenurme- Külitse kõrvalmaantee ääres, käimas on õppehoone projekteerimistööd. 2.9.2. Kultuur ja vaba aja veetmise võimalused Ülenurme valla kultuurikeskuseks võib tinglikult nimetada Reola kultuurimaja Reola kultuurimajas saab tegeleda rahvatantsu, koorilaulu, näitlemise jt harrastustega. Sealt on ka võimalik tellida üritustele pillimehi ja diskoreid. Reola kultuurimaja on mitmete Ülenurme vallas toimuvate ürituste eestvedajaks – jaaniõhtud, suvesimman, volbridisko, advendid, jõulukuuskede põletamine, emadepäev, vabariigi aastapäeva pidustused, valla sünnipäeva tähistamine, jt. Reola kultuurimaja on viimastel aastatel täielikult renoveeritud. Järgmise etapina on kavandatud Reola kultuurimaja pargi ja kultuurimaja taguse maa-ala planeerimine. Sinna on kavandatud rajada vabaõhulava ja simmaniplats. Eesti Põllumajandusmuuseumi kultuurikalendrit mõjutavad rahvakalendri tähtpäevad. Traditsiooniks on saanud mitmed suurüritused – Sügisnäitus, Vissi valimised, jõulumaa, Ülenurme mõisapäevad. Põllumajandusmuuseumi maadele on kehtestatud detailplaneering, millega on lahendatud põllumajandusmuuseumi lähituleviku ruumivajadus. Ülenurme alevikus tegutseb aktiivselt 42 liikmeline Ülenurme Käsitöö- ja Rahvuskultuuri Selts „Nurmenukk”. Tõrvandi alevikus on sarnane Kodukultuuri Selts „ Tõrvandi”. Mõlemates 18 Ülenurme valla üldplaneering

seltsides saab tegeleda käsitööga. Ülenurme valla territooriumil on kolm raamatukogu – Ülenurme alevikus, Tõrvandi alevikus ja Külitse külas. Külitse raamatukogust on kujunenud ka sealse rahva kooskäimise koht. Külitse raamatukogu ja internetipunkt said uued ruumid ning sisekujunduse 2005. aastal, Tõrvandi raamatukogu ja internetipunkti ruumid renoveeriti 2006. a. 2008. a kevadel kolisid oma uutesse ruumidesse Ülenurme sotsiaal- ja teenindusmajas ka Ülenurme raamatukogu ja internetipunkt. Vabaõhuürituste korraldamiseks on Külitsel Kiigemägi. Sinna koguneb kohalik rahvas nii jaanipäeval kui ka vastlapäeval. Kiigemäe kujundusprojektiga on Ropka järvel olevale saarekesele planeeritud paviljon ja vabaõhulava ning Kiigemäele tantsuplats, pallimänguväljakud ja lõkkeplats. Vabaõhuüritusi korraldatakse veel Ülenurme aleviku Mõisapargis, Põllumajandusmuuseumi areenil ja Reola kultuurimaja pargis. 2008.aasta sügis-talvel avati Ülenurmel Pargi tn 7 asuva munitsipaalmaja II korrusel kaasaegne Ülenurme noortekeskus. Noortekeskus on vaja avada ka Tõrvandis. Tõrvandi alevikus asuv park vajab rekonstrueerimist. Sinna tuleb rajada väikelastele mänguväljak ja paigaldada pargiteede äärde istepingid. 2.9.3. Sport Ülenurme vallas on kaks spordihoonet: Tõrvandi spordihoone ja Ülenurme Gümnaasiumi spordihoone. Ülenurme Gümnaasiumi Spordihoones on 18x42 pallimängusaal, jõusaal (70m 2), aeroobika- ja maadlussaal (240m 2), võimlemissaal (150 m 2), lasketiir (4x25m). Olemas on täismõõtmetega staadion. Ülenurme Gümnaasiumi juurdeehituse raames on kavas rajada harjutusväljak ka koolihoonest lõuna poole, kus oleks võimalik mängida erinevaid pallimänge. Ülenurme alevikus, korruselamute läheduses on kohalike noorte poolt aktiivselt kasutatav tennise- ja palliplats. Palliplatsi ja ka tenniseplatsi korrashoidmine ja edasiarendamine on üks valla eesmärke. Samuti on Poldri tiigi äärsele haljasalale vaja rajada nõuetele vastav laste mänguväljak. Poldri tänava haljasalal asuv tiik on talviti heaks uisuplatsiks kõigile soovijatele. Tõrvandi Spordihoone juures on olemas samuti staadion, kus lisaks kooliõpilastele saavad joosta, palli mängida ja talvel suusatada ka kohalikud elanikud. Ülenurme Vallavolikogu poolt on kehtestatud Tõrvandi aleviku Tennisehalli ja lähiala detailplaneering. Planeeringuga on Tõrvandi spordihoone ja Aia tänava vahelisele haljasalale kavandatud tenniseväljakud nii sisehallis kui õues, võrkpalli- ja korvpalliväljakud, ujula ning minigolfirada. Plaanis on ka söögikoha ja motelli rajamine. Uhti külas on plaanitud palliplatsid rajada Reola kultuurimaja taha. Mõeldud on ka laste mänguväljakutele. Matka- ja õpperajad on planeeritud rajada Tõrvandi parkmetsa ja Tatra jõe kaldale. Talvel leiavad need rakendust suusaradadena. Matkarada tuleb rajada ka Ülenurme alevikust otse üle Pori jõe poldrile, et saaks jalutada Ropka Linnukaitsealal ja Aardla järve ümbruses. Tähistatud ja valgustatud jalgrattateed on planeeritud Ülenurmest Voorele, samuti Tartust Ülenurmesse ja Ülenurmest Külitsesse. Eerika korruselamute juures, otse Ringtee ääres olev korvpalliplats on kogu sealse piirkonna laste ainsaks mänguväljakuks. Laste turvalisuse tagamiseks on vaja mänguväljak piirata, renoveerida korvpalliväljak ja välja ehitada väikelastele mõeldud mänguväljak (ronimisredelid, liivakastid, kiiged). Kõige enam on vaba aja veetmise võimalused seotud Tartu linnaga Kantri hotelli taga asuvas individuaalelamurajoonis. Piirkond on arenenud nii, et ei ole jäänud vaba maa-ala ühistegevuse ja vaba aja veetmise tarbeks. Olukorra lahendab osaliselt Pärna 2 ja Keskküla kinnistute detailplaneering, millega jäetakse 7,5 % kogu planeeringu alast sotsiaalmaa sihtotstarbega.

19 Ülenurme valla üldplaneering

2.10. Sotsiaalelamufondi hetkeseis ja arenguvõimalused Ülenurme alevikus Pargi 7 asuvas sotsiaalmaja (pansionaat) on praegu II korrusel 11 kohta ja esimesel korrusel on kuus tuba, ühisköök ja pesuruum. Pansionaati on võimalik paigutada 15 vanurit mis rahuldab pansionaadikohtade vajaduse hetkeseisu. Perspektiivis on kohtade arvu võimalik veelgi suurendada majas asuvate üürikorterite arvelt (3 kahetoalist korterit). Kuna vajadus sotsiaalkorterite ja pansionaadikohtade järele tõuseb seoses rahvastiku üldise vananemisega vallas, tuleb Tõrvandi alevikku Tõrvandi tee 13 munitsipaalmaale välja ehitada sotsiaalmaja.

2.11. Väärtuslik põllumaa Ülenurme peamiseks loodusrikkuseks võib lugeda viljakat põllumaad. Põllumaa viljakus on kõrge tänu tehtud maaparandustöödele. Ülenurme vallas on üldplaneeringu koostamisel on määratud väärtuslikud põllumaad (vt keskkonnajoonist). Väärtuslikud põllumaad on 41-60 hindepunktiga hinnatud põllud, mis kuuluvad võimalikult suures osas säilitamisele, st nendel aladel on maakasutuse sihtfunktsiooniks maatulundusmaa, kus hoonestuse rajamine pole lubatud. Väärtusliku põllumaa säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused: • väärtuslik põllumaa kuulub säilitamisele. Seda tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ning sellel alal on maakasutuse sihtfunktsiooniks maatulundusmaa; • tuleb hoida korras maaparandussüsteem; • tuleb vältida väärtusliku põllumaa metsastamist ja metsastumist ning sellelt huumuskihi koorimist müügi või muu tegevuse eesmärgil; • ehitise projekt ja detailplaneering maaparandussüsteemi alal tuleb vastavalt maaparandusseadusele kooskõlastada kohaliku maaparandusjärelevalve asutusega. Joonisel on esitatud vaid säilitatavad väärtuslikud põllumaad, osad väärtuslikud põllumaad on tingituna kehtestatud planeeringutest ja erinevate teede naabrusest kavandatud ehituse alla. Lisaks väärtuslikud põllumaad põhimaanteede ääres on minetanud oma tähtsuse tulenevalt liiklussaastest, ning nende kasutamine on mõttekas pigem äri- ja tootmismaana. 2.12. Väärtuslikud maastikud, maastiku üksikelemendid ja looduskooslused Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” lähtuvalt on Ülenurme vallas väärtuslikud maastikud Ülenurme alevikus ja selle lähialal (Ülenurme mõisapark ja aleviku keskusest ida poole jääv poldriala koos Aardla järve ümbrusega) ning Tatra oru piirkonnas (vt keskkonnajoonist). Ülenurme vallas asuvad “Tatra org ja Kambja” ning “Ülenurme” nimelised väärtuslikud kultuurmaastikud. Kuna Ülenurme alevikus on primaarne elamuehitus ja sellest on tingitud suured muutused olemasoleval maastikul, siis üldplaneering täpsustab “Ülenurme” nimelist väärtusliku kultuurmaastiku piire. Kohaliku tähtsusega väärtuslikeks kultuurmaastikeks on Läti küla metsadest piiratud künklik maastik ja Täsvere küla. Väärtuslike maastike säilimist tagavad kasutustingimused: • vältida luhtade ja põllumaade võsastumist; • keelatud on metsamaade raadamine ja lageraie; • säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri; • mitte lubada ehitustegevuse laienemist maastikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades, sh maavarade kaevandamist; • väärtuslikel maastikel lubada uusehitisi vaid endistel talukohtadel; 20 Ülenurme valla üldplaneering

• kaldaäärsel reformimata riigimaal tuleb katastriüksuste moodustamisel ette näha eraldi liiklusmaa katastriüksused olemasolevatele veekoguni viivatele teedele; • kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute koostamisel moodustada avalikult teelt kaldani viivale teealusele maale liiklusmaa krunt ja määrata see avalikult kasutatavaks.

Täpsemad hooldussoovitused ja piirangud tuleb määrata maastikuhoolduskavade alusel. Ülenurme valla territooriumil paiknevad metsaalad suhteliselt hajutatult, kuid rohkem on metsi valla lõuna- ja keskosas. Vallas asuvad riigimetsad on kavandatud kaitsemetsa kategooriasse. Ülenurme vallas asub Natura 2000 võrgustiku ala – Ropka-Ihaste linnuala linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks ja Ropka-Ihaste loodusala Tartu maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). 2.13. Roheline võrgustik Roheline võrgustik on ökoloogiline võrgustik, mis tagab koosluste arengut looduslikkuse suunas, toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimimist. Rohelise võrgustiku tagamiseks on üldplaneering arvestanud Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” tulenevate tingimustega. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid toetavatest koridoridest. Üldplaneeringus on rohekoridorideks määratud ka Ilmatsalu jõe, Porijõe ja Väänoja kanali piiranguvööndi maa- alad, mis asuvad väljaspool olemasolevaid tiheasustusalasid ja Tartu-Elva raudtee sanitaarkaitseala. Vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on Ülenurme vallas kolm Tartu maakonna ökoloogilise võrgustiku tugiala ja kaks koridori. Aardla tugiala baseerub kaitsealal. Üldplaneering täpsustab Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust tulenevate “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ökoloogilise võrgustiku tugialade ja koridoride tugialade piire. Rohelise võrgustiku säilitamiseks on planeeringuga seatud tingimus, et olemasolevate looduslike rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta, sh ei tohi metsasid raadata. Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa mnt ääres ette nähtud tootmis- ja ärimaad tuleb liigendada roheliste koridoridega. Valla ja riigi koostöös on tarvis eraldada täiendavaid maa-alasid, mida võtta kasutusele inimeste rekreatsioonialadena. Kuna enamus maadest on eramaad ja eramaaomanikud on olnud planeeringu koostamise ajal nendele kuuluva maa avaliku kasutamise vastu, siis ei ole üldplaneeringuga määratud konkreetseid vajalikke rekreatsioonialasid. Üldplaneering jätab õiguse rohelise võrgustiku tugialasid määrata kogu valla ulatuses. 2.14. Puhke- ja virgestusalad Puhke- ja virgestusala on käesoleva töö mõistes avalikus kasutuses olev tehniliselt ja looduslikult ettevalmistatud aastaringselt kasutatav spordi- ja puhkemaastik. Käesoleva töö üheks eesmärgiks on aastaringse intensiivse kasutusega rekreatiivse iseloomuga puhkemaastiku kujundamine. Aardla järve botaanilis- ornitoloogiline kaitseala on loodud järvekoosluste, luhaniitude ja linnustiku kaitseks. Kaitsealale tuleb rajada loodusõppe rada, ehitada linnuvaatlustornid ja rada viidastada. Ala tuleb hooldada ning vältida luha võsastumist. Kogu Aardla polder tuleb säilitada rohealana. Poldril asuv ja Ülenurme valla munitsipaalomandis olev Konsu järv tuleb puhastada ja selle kaldale rajada puhke ja 21 Ülenurme valla üldplaneering

virgestusala. Soovitav on järve kaldale ehitada loodusmaja, kust saaks informatsiooni Aardla järve botaanilis-ornitoloogilise kaitseala ja kogu Natura 2000 ala kohta ning kust võiksid alguse saada loodusõppe rajad. Suletav Aardlapalu prügimäe territooriumi rekultiveerimise kava peab ette nägema ala keskkonnaohtlikkuse vähendamist, mis võimaldaks kaugemas tulevikus ala kasutuselevõtu rekreatsioonialana. Emajõe luhal, Porijõe ja Savijõe vahelisel alal Ülenurme valla munitsipaalomandis oleval Aardlapalu kinnistul asuva Aardlapalu liivakarjääri kaevandamistööde tulemusena on tekkinud ca 20 ha suurune veekogu. Liivavarude ammendumisel võib järv kujuneda ca 40 ha suuruseks. Järve kallas tuleb osaliselt kujundada supelranna maa-alaks, kus oleks võimalik nii valla kui ka Tartu linna inimestel puhata. Kuna järvel on ühendus Emajõega, on võimalus puhkealale pääseda ka laeva või paadiga. Tõrvandi aleviku ja lähiümbruse elanike tarvis on vajalik ellu viia Tõrvandi parkmetsa projekt, millega on sinna kavandatud jooksu- ja suusarajad ja palju erinevaid vaba aja veetmise võimalusi. Ropka järve ääres asuvale Kiigemäele on kavandatud rajada puhke- ja virgestusala koos ujumiskoha, lõkkeplatsi, mänguväljakute ja kultuuriürituste korraldamiseks mõeldud vabaõhulavaga. Uhti külas asuvast ja valla omandis olevast Virumõisa kinnistust on võimalik kujundada atraktiivne puhkuse ja vaba aja veetmise koht. Kinnistul asuv hoone tuleb ümber ehitada külalistemajaks ja teda ümbritsev park korrastada. Kinnistult avaneb kaunis vaade Tatra jõe ürgorule ja Aardla poldri lõunaosale. Kaaluda tuleb ka Lepiku külas asuva Oru-oru kasutusele võtmist kohaliku tähtsusega puhke- ja virgestusalana. Siit võiksid alguse saada Tatra jõe ürgorgu kavandatud loodusõppe rajad. Kuna Oru-org on eraomanduses, tuleb sobiv rakendus Oru-orule leida koos maaomanikega. Üldplaneeringus esitatud kergliiklusteed on oluliseks lüliks (puhke)rohevõrgustikus. Suusarajad on kergliiklusteena ainult talvel kasutatavad. Neid tohib läbida vaid talvel suuskadel. Üldplaneeringuga on kavandatud suusarada Variku metsa ja Tõrvandis vahele ja poldri alale. Maaturismi edendamise asukohaks on sobilik Lepiku ja Uhti küla metsad ja sealsed talukohad. Piirkond on atraktiivne. 2.15. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine Ülenurme vallas asuvad tabelis 1 esitatud avalikud veekogud, millel on seadusandlusest tulenevad esitatud piirangud. Kalda ehituskeeluvööndi suurendamist üldplaneeringuga ei kavandata. Kalda ehituskeeluvöönd on vähendatud keskkonnaministri nõusolekul: • Ülenurme alevikus Porijõe vasakul kaldal olevatel Kasejõe tn 2, Kasejõe tn 4, Kasejõe tn 5 kruntidel – 47 meetrini (Keskkonnaministeeriumi 18.07.2006. a. kiri nr 16-6/6951-5). • Ülenurme alevikus Pori jõe Tabel 1 vasakul kaldal oleval Metsaääre Kalda ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi ulatus kinnistul – 30 meetrini Veekogu nimetus Ehituskeelu- Piiranguvöönd (Keskkonnaministeeriumi vöönd (m) (m) 23.03.2001. a. kiri nr 16-6/869). Porijõgi 50 100 Ilmatsalu jõgi 50 100 • Ülenurme alevikus Männi, Kalju ja Emajõgi 50 100 Vaarika maaüksustel - 50 meetrini Ropka paisjärv 25 50 (Keskkonnaministeeriumi kiri Aardla järv 50 100 15.09.2004 nr 16-6/7203-2). Kikkaoja 25 50 • Ülenurme aleviku piires Porijõe Väänoja 25 50 kalda piiranguvööndis (Porijõe Metsamaal kalda ehituskeeluvöönd ulatub kalda vasakul kaldal) T22140 Tõrvandi- piiranguvööndini 22 Ülenurme valla üldplaneering

Roiu-Uniküla maanteest lõunasse – 50 meetrini (Keskkonnaministeeriumi 18.07.2006. .a kiri nr 16-6/6951-5). Ülenurme alevikus Rätsepa kinnistu osas Keskkonnaministeerium oma kirjas 15. 09.2008 nr 16-3/8553-6 ei nõustu ehituskeeluvööndi vähendamisega 50-ne meetrini põhjendusel, tekib vastuolu kalda kaitse eesmärkidega, metsa säilitamine ilmestab maastikku ning loob eeldused loodusliku mitmekesisuse suurenemiseks ja säilitamiseks. Samuti ei ole uute hoonete rajamine lennuvälja maandumiskoridori otstarbekas tervisekaitselistest aspektidest. Keskkonnaministeeriumi kirjas 16.10.2008 nr 16-3/8553-8 tehakse ettepanek valla üldplaneeringu kehtestamisel lähtuda mõlemast seisukohast. Täpne ehituskeeluvööndi ulatus selgitatakse välja edasise planeerimisprotsessi käigus koostöös Keskkonnaministeeriumiga. • Külitse külas Ilmatsalu jõe mõlemal kaldal varemplaneeritud ning välja ehitatud kompaktse hoonestusega aladel – 25 meetrini, va arvatud Anu ja Ady kinnistute ulatuses (Keskkonnaministeeriumi 15.09 2008. a. kiri nr 16-3/8553-6).

Vastavalt Veeseaduse § 10 järgi on kallasraja kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel (Emajõgi) 10 m ja teistel veekogudel (kõik veekogud va Emajõgi) 4 m. Kõigi avalike veekogude, nii voolu- kui seisuveekogude, äärde maa-alade planeerimisel tuleb vähemalt 20% planeeritavasse alasse jäävast kaldajoone pikkusest kavandada avalikuks üldmaaks, millele on juurdepääs avalikult teelt. Nõue ei laiene aladele, kus kaldajoon on lühem kui 100 m. Avalike juurdepääsuteede asukohad määrab Vallavalitsus detailplaneeringut algatades. Avalikult kasutatavate kalda-alade kavandamine on vajalik kõigi inimeste vee äärde pääsemise tagamiseks – et ei tekiks olukorda, kus kallasrajale pääseb mitme-kilomeetriste vahedega. Kui on probleem, et kinnistud on kaldajoonel väga kitsad, tuleb korraga planeerida mitu kinnistut, et tekiks normaalse suurusega avalik kalda-ala. Avalik tee tuleb vastava planeeringuga ette näha olemasolevalt avalikult teelt. 2.16. Kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamine Kaitsealuse maana on üldplaneeringu kaardil tähistatud kaitsemetsad, looduskaitsealad ja üksikobjektid ja muinsuskaitseobjektid. Ainsaks arhitektuurimälestisena arvel olevaks ehitiseks vallas on Uhti kõrtsihoone. Valminud on Uhti Kõrtsikompleksi rekonstrueerimise projekt ja välja on kuulutatud riigihange ehitaja leidmiseks. Kõrtsihoone rekonstrueerimine peaks lõppema 2009 aasta hilissügiseks. Samuti tuleb hoonele tagada vaade Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa maanteelt. Teiste olemasolevate kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi ei täpsustata. Kultuuriväärtuslikke objekte tuleb võimalikult palju eksponeerida ja tagada inimeste juurdepääs neile. Ülenurme valla piires on tabelis 2 esitatud kinnismälestised: Tabel 2 Ülenurme valla piires olevad järgmised kinnismälestised Registri nr Mälestise nimetus Küla 4303 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Külitse 7317 Uhti kõrtsihoone, 19.saj. Uhti 13047 Asulakoht Külitse 13048 Kalmistu “Pähnimägi” Külitse 13049 Asulakoht Läti 13050 Asulakoht Reola 13051 Asulakoht Uhti Vastavalt Muinsuskaitseseadusele § 25 lg 1 on kinnismälestise kaitseks kehtestatud 23 Ülenurme valla üldplaneering

kaitsevöönd 50 m, kus kehtivad § 25 lõikes 2 toodud kitsendused. Mälestise kaitsevööndis tuleb kõik mullatööd ja ehitustööd Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Liigikaitse eesmärgiks on vallale omase mitmekesise eluslooduse liigilise koosseisu säilitamine. Erinevate taime ja loomaliikide kaitse alla võtmisel on oluline nende ohustatus antud piirkonnas. Kõige ohustatumad liigid kuuluvad I kategooriasse. Täpsema asukohainfo esitamine I ja II kategooria liikide pesa- ja kasvukohtade kohta on kaitse tagamise eesmärgil keelatud. 2006.a.suvel leiti ja kaardistati Soinaste külas Eestis väga haruldane I kaitsekategooria alla kuuluv Pehme koertubaka kasvukoht, millest tulenevalt katkestati ala detailplaneerimine. Käesoleval ajal taotletakse Pehme koertubaka kasvukoha võtmist looduskaitse alla. Ülenurme valla piires on tabelis 3 esitatud kaitsealused taimeliigid ja tabelis 4 kaitsealused loomaliigid.

Tabel 3 Ülenurme valla piires olevad kaitsealused taimeliigid Kaitsekategooria Nimetus eesti keeles I Püsiksannikas I Pehme koertubakas II Russowi sõrmkäpp II Jumalakäpp II Palu-karukell II Aasnelk III Karvane maarjalepp III Soo- neiuvaip III Emaputk III Kahkjaspunane sõrmkäpp III Balti sõrmkäpp III Siberi-võhumõõk Tabel 4 Ülenurme valla piires olevad kaitsealused looma- ja linnuliigid Kaitsekategooria Nimetus eesti keeles I Tutkas II Jäälind II Soopart II Hüüp II Laululuik II Rohunepp II Väikekajakas II Mustsaba- vigle II Sarvikpütt II Väikekoskel II Veelendlane III Rohe-tondihobu III Suur kuldtiib III Tiigikonn III Järvekonn III Täpikhuik III Hallpõsk-pütt III Mustviires III Roo-loorkull III Välja-loorkull III Jõgitiir III Vareskaera-aassilmik 24 Ülenurme valla üldplaneering

Ülenurme vallas asub Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala (moodustatud Tartu Maavalitsuse 17.07.1991. a määrusega nr 202), millel seadusekohane kaitse-eeskiri puudub, kuna jääb moodustatava Ropka - Ihaste kaitseala koosseisu (perspektiivselt Aardla järve sihtkaitsevöönd). Praegu kehtivad piirangud, mis on kehtestatud keskkonnaministri 22.04.2004. a määrusega nr 24. Pärast kaitseala kaitse-eeskirja kinnitamist määratakse majandustegevuse piirangud ja kitsendused eelkõige selle määrusega. Lisaks on Ülenurme valla territooriumil kaitstav loodusobjekt Ülenurme park (võetud kaitse alla Tartu raj. TSN TK 09.09.1964. a otsusega nr 99), mis on maastikukaitseala eritüüp (LKS § 28 lg 2) piiranguvööndi režiimiga. Moodustamisel on Ropka- Ihaste maastikukaitseala.

2.17. Ettepanekud maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Täiendavalt kavandatakse Pehme koertubaka kasvukoha kaitse alla võtmist. Üldplaneeringu realiseerimise käigus tuleb arvestada kaitsealuste liikide pesapaikadega. 2.18. Teede, raudteede ja lennuvälja asukoht ning liikluskorralduse üldised põhimõtted 2.18.1. Üldpõhimõtted Ülenurme valla teeregistrisse on 2007.a. kevade seisuga märgitud ca 147,9 km teid, millest vallateid on ca 99,5 km, avalikku kasutusse antud lepingulisi erateid ca 9,9 km , erateid 32,4 km ja metskonna teid 4,3 km. Kohalike teede ja tänavate hulk suureneb vastavuses uute asumite väljaehitamise ja rajatud teede kandmisega teeregistrisse. Riigimaanteid hooldab Tartu Teedevalitsus, vallateid kohalik omavalitsus ja erateid igakordne krundi omanik. Üldplaneeringuga on esitatud olemasolevad ja planeeritud teed ning nendest tulenevad piirangu- ja mõjuvööndid. Põhi- ja kõrvalmaanteedele on määratud teemaa osa, kus mahasõitude rajamine liiklusohutuse tagamise eesmärgil ei ole lubatud. Maanteele peale- ja mahasõitu keelavate alade märgistamisel on lähtutud nii maanteeäärsest olemasolevast kui ka planeeritud maakasutusest. Mahasõitude keeluala ei ole kavandatud maantee äärsetele aladele, kuhu ei näha üldplaneeringuga ette täiendavat ehitustegevust (erandiks on põhimaanteed). Piirkondades, kus on näidatud maanteedelt mahasõidukeeluala, tuleb koostada detailplaneeringu lahendus selliselt, et lubatud ristmik tagaks juurdepääsu kõigile antud ristmiku teeninduspiirkonda jäävatele kinnistutele. Olemasolevaid mahasõite ei tohi likvideerida enne, kui on tagatud juurdepääs olemasolevat mahasõitu kasutatavatele maaüksustele. Kõigile planeeritavatele maa-aladele tuleb ette näha juurdepääs kohalikult teelt või kõrvalmaanteelt. Jõhvi-Tartu-Valga mnt kogu Ülenurme valla ulatuses ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt lõigus Ilmatsalu ring – Uhti ristmik on kavandatud eraldatud sõidusuundadega teedeks. Antud teelõikude rekonstrueerimine ning ümberehitamine kummaski sõidusuunas kahesõidureaga maanteeks tingib suuremate olemasolevate ristmike ümberehitamise vajaduse mitme tasandiliseks ning paljude ristumiskohtade likvideerimise. Üldplaneeringuga on esitatud kõrvalmaanteede ja kogujateede tähtsamad ristumised põhimaanteedega. Põhimaanteel suuremate liiklussõlmede lahendamisel on ette nähtud kahetasandilised ristumised ning tugi- ja kõrvalmaanteedel ringristmikud. Eritasandiliste ristumiste ning ringristmike täpne kuju, arv ja asukoht määratakse vastava teeprojektiga. Eritasandilisi ristmikke ei ole soovitav planeerida üksteisele lähemale kui 3 km. Põhimaanteele on lubatud ehitada ristteid tagamaks kohalike teede üleviimise põhimaanteest. Väiksemate kogujateede ristumised põhimaanteedega saavad olla 25 Ülenurme valla üldplaneering

lahendatud ainult parempööretega. Ülenurme valla piiridesse jäävate Jõhvi- Tartu- Valga maantee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee teemaa-ala täpsed piirid ning maanteede rekonstrueerimisel tekkivad uued liikluskorralduslikud lahendused saavad lõplikult määratud vastavasisuliste eelprojektide ning tööprojektide koostamisel. Riigimaanteega liitumisel olemasolevad ja rajatavad teed tuleb asfalteerida minimaalselt põhi- ja tugimaanteedel 50 meetri ulatuses ning kõrvalmaanteel 10 m ulatuses. Vältida tuleb olukordi, kus lahtine teekate võib sattuda põhi-, tugi- või kõrvalmaanteele. Maanteede projekteerimisel ja võimalike liikluslahenduste väljatöötamisel ning nende hilisemal realiseerumisel peab arvestama Ülenurme valla kui tervikuga. See tähendab seda, et pärast maanteede rekonstrueerimist peab olema tagatud endiselt hea ühendatus valla erinevate osade ja valla keskuse vahel. Nii olemasolevatele kui ka kavandatavatele elamualadele ja tootmis- ning ärimaadele, mis paiknevad maanteede ääres on juurdepääsuks ette nähtud kogujateed. Üldplaneeringuga on näidatud perspektiivne kogujateede lahendus. Täpsed teede asukohad ning ruumivajadus pannakse paika koostatavate detailplaneeringutega või tee eelprojektidega. Kogujateede väljaehitamise vajadus sõltub erinevate piirkondade arengukiirusest ning ehituseks vajaminevast majanduslikust tasuvusest. Ülenurme valla piiridesse jäävate Jõhvi-Tartu-Valga maantee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteede rekonstrueerimise ja ümberehitamisega samaaegselt peab toimuma vajalike juurdepääsu- ja kogujateede ehitus. Tee sanitaarkaitsevööndisse ehitamisel tuleb krundi valdajal rajada müratõkked, mille asukoht tuleb kooskõlastada tee valdajaga. Tee sanitaarkaitsevööndis olev kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt. Müratõkkena on lubatud rajada täiendavat kõrghaljastust (soovitavalt leht- ja oksapuid läbisegi). Lubamatud on mullavallid müratõkke eesmärgil, kui detailplaneeringuga ei ole ette nähtud teisiti. Üldplaneeringus on esitatud lisaks teedevõrgustikule ka võimalikud ühistranspordi marsruudid ning kergliiklusteede (jalakäijad, jalgratturid) asukohad. 2.18.2. Riigimaanteed 2.18.2.1. Ülenurme valda läbivad riigimaanteed Ülenurme vallas olevad riigimaanteed on: • T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee; • T3 Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee; • T92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee; • T61 Põlva-Reola tugimaantee; • T22125 Erika-Kandiküla kõrvalmaantee; • T22128 Lemmatsi-Leilovi kõrvalmaantee; • T22129 Tõrvandi-Lemmatsi kõrvalmaantee; • T22130 Tartu-Ülenurme kõrvalmaantee; • T22131 Tõrvandi rdt ülesõit; • T22132 Ülenurme-Külitse kõrvalmaantee; • T22133 Reola-Unipiha kõrvalmaantee; • T22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla kõrvalmaantee; • T22193 Külitse kaupluse tee kõrvalmaantee; • T22194 Külitse järve tee kõrvalmaantee; • T22195 Külitse-Haage kõrvalmaantee. 2.18.2.2. T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee Lõik Tähtvere valla piir - Tartu linn, Tartu linn - Põlva-Reola mnt Maantee on kavandatud eraldatud sõiduradadega neljarealiseks teeks (kaks kummaski sõidusuunas). Sanitaarkaitsevööndi ulatus on 300 m. Põhimaanteega ristumised võivad olla ainult kahetasandilised, sh ristumised kergliiklusteega. Tee valdaja nõusolekul on lubatud kogujateedelt maha- ja pealesõidud vaid parempöördega. Kergliiklustee rajamine tee serva ei ole lubatud. Piirkonda teenindav ühissõidukimarsruut tuleb viia maanteega paralleelsele 26 Ülenurme valla üldplaneering

teele, tee ääres ei tohi olla ühissõidukipeatusi; transiitühissõidukiliinid võivad teed läbida. Ühissõidukiliinide ümberkorraldamine tuleb teha peale uu(t)e tee(de) väljaehitamist. Uue hoone ehitamisel tee sanitaarkaitsevööndisse tuleb arvestada planeeritud tee müratasemega ning ehitatavad hooned peavad olema suurema helikindlusega. Tee valdaja peab võtma kasutusele müra leevendavad abinõud, kui üle normi olev müra ulatub kaugemale kui 250 m tee kaitsevööndi piirist. Olemasolev T22131 Tõrvandi rdt ülesõit on planeeritud likvideerida peale Ringtee tn pikenduse viadukti välja ehitamist. 2006. a liiklusloenduse põhjal liikleb Ilmatsalu ringist kuni Reolani 10450-19050 autot ööpäevas. Kergliiklustee rajamine nii suure liikluskoormusega tee äärde on ohtlik nii liiklusohutuse kui ka teekeskkonna seisukohast. Ühissõidukiliin tuleb viia teelt ära, kuna nimetatud tee on vaid transiidiks, inimeste teenindamine hakkab toimuma kogujateede kaudu. Müra leviku piiri määramisel on arvestatud tee sanitaarkaitsevööndiga. Lõik Põlva - Reola mnt - Kambja valla piir Maantee on kavandatud kaherealise teena, perspektiivis võib laieneda eraldusribaga neljarealiseks teeks (kaks kummaski sõidusuunas). Sanitaarkaitsevööndi ulatus on 300 m. Lubatud on säilitada olemasolevad ristumised eeldusel, et ristmiku koormus kõrvalteelt tulevate autode osas ei tõuse suuremaks kui 30 autot/h. Liikluskoormuse tõusul üle nimetatud piiri, tuleb koostöös tee valdajaga ehitada välja korralik kas aeglustus- ja kiirendusrajaga ristmik või ringristmik ning analüüsida võimalust teiste lähedal asuvate ristmike juhtimist ehitatavale ristmikule. 2.18.2.3. T3 Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee Maantee on kavandatud eraldatud sõiduradadega vähemalt neljarealiseks teeks (kaks kummaski sõidusuunas). Sanitaarkaitsevööndi ulatus on 300 m. Lubatud on vaid parempöördega maha- ja pealesõidud tee valdaja nõusolekul, teede ristumised võivad olla vaid kahetasandilised ristmikud, sh ka ristumised kergliiklusteedega. Kergliiklustee rajamine tee serva ei ole lubatud. Piirkonda teenindav ühissõidukimarsruut tuleb viia lõigul Tartu piir – Külitse maanteega paralleelsele teele, tee ääres ei tohi eelpool nimetatud lõigul olla ühissõidukipeatusi; transiitühissõidukiliinid võivad teed läbida. Ühissõidukiliinide ümberkorraldamine tuleb teha peale uu(t)e tee(de) väljaehitamist. Uue hoone ehitamisel tuleb arvestada planeeritud tee müratasemega ning tee sanitaarkaitsevööndi ulatuses ehitatavad hooned peavad olema suurema helikindlusega. Tee valdaja peab võtma kasutusele müra leevendavad abinõud, kui üle normi olev müra ulatub kaugemale kui 250 m tee kaitsevööndi piirist. 2006. a liiklusloenduse põhjal liikleb Jõhvi-Tartu-Valga maanteel suunaga Tartust Elvasse 6430-9430 autot ööpäevas. Kergliiklustee rajamine nii suure liikluskoormusega tee äärde on ohtlik nii liiklusohutuse kui ka teekeskkonna seisukohast. Ühissõidukiliin tuleb viia teelt ära, kuna nimetatud tee on vaid transiidiks, inimeste teenindamine hakkab toimuma teiste teede kaudu. Karmimad tingimused seatakse hoonete ehitamiseks seetõttu, et maanteed on kavandatud juba aastaid, uus hoonestus on tekkinud päevakorda viimastel aastatel. Müra leviku piiri määramisel on arvestatud tee sanitaarkaitsevööndiga. 2007. a septembri seisuga koostatakse Jõhvi-Tartu-Valga maanteele teeprojekti, valmis lahendused puuduvad. Koostatav teeprojekt võib täpsustada üldplaneeringu lahendust. 2.18.2.4. T-92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee ja T61 Põlva-Reola tugimaantee Maanteed on kavandatud kaherealiste teedena, kaugemas tulevikus võib laieneda eraldusribaga neljarealisteks teedeks (kaks kummaski sõidusuunas). Sanitaarkaitsevööndi ulatus on 300 m. Lubatud on säilitada olemasolevad ristumised eeldusel, et ristmiku koormus kõrvalteelt tulevate autode osas ei tõuse suuremaks kui 30 autot/h. Liikluskoormuse tõusul üle nimetatud piiri, tuleb koostöös tee valdajaga ehitada välja korralik aeglustus- ja kiirendusrajaga ristmik, ringristmik ning analüüsida võimalust teiste lähedal asuvate ristmike juhtimist ehitatavale ristmikule. T92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde tuleb välja ehitada kergliiklustee. Ühissõidukipeatuste jaoks tuleb ette näha bussitaskud. 27 Ülenurme valla üldplaneering

2.18.2.5. Kõrvalmaanteed Kõik kõrvalmaanteed on kavandatud jätta kaherealisteks teedeks. Erinevatele kõrvalmaanteedele on üldplaneeringuga määratud edasiseks arendamiseks erinevad tingimused, mis on esitatud tabelis 5. Tabel 5 Tingimused kõrvalmaanteedele 1 Kergliiklustee Kõvakate Maantee Ühissõidukiliin 2 3 rajamine rajamine T22125 Erika-Kandiküla kõrvalmaantee ei vajalik olemas T22128 Lemmatsi-Leilovi kõrvalmaantee osaliselt jah jah T22129 Tõrvandi-Lemmatsi kõrvalmaantee ei osaliselt jah T22130 Tartu-Ülenurme kõrvalmaantee jah jah olemas T22131 Tõrvandi rdt ülesõit ei vajalik olemas T22132 Ülenurme-Külitse kõrvalmaantee jah jah jah T22133 Reola-Unipiha kõrvalmaantee jah jah ei T22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla kõrvalmaantee jah jah olemas T22193 Külitse kaupluse tee kõrvalmaantee ei ei ei T22194 Külitse järve tee kõrvalmaantee jah Jah olemas T22195 Külitse-Haage kõrvalmaantee jah jah jah Kõrvalmaanteede sanitaarkaitsevööndi ulatus on 60 m. T22131 Tõrvandi rdt ülesõit on planeeritud likvideerida peale Tartu linna Ringtee viadukti väljaehitamist valla põhjapiiri ligiduses. Üldplaneeringuga on planeeritud vähendada T22130 Tartu-Ülenurme kõrvalmaantee pikkust lõpetades tee Ülenurme poolse otsa T22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla kõrvalmaantee ristmikul. T22125 Erika-Kandiküla maantee on planeeritud samuti kohalikuks maanteeks. Kahe viimasena nimetatud riigimaantee staatusest välja arvamise põhjenduseks on, et tegu on sisuliselt kohaliku põhitänavaga, mille mõlemal küljel on elamualad. Riigimaantee arvamine kohalikuks teeks toimub peale vastava ümberehitamise toimumist omavalitsuse ja riigimaantee valdaja kokkuleppel. Kõrvalmaantee ristumine raudteega tuleb ehitada tee rekonstrueerimisel kahetasandiliseks. 2.18.3. Kohalikud maanteed, tänavad Kõik kohalikud maanteed ja tänavad peavad olema avalikult kasutatavad. Kohalike maanteede kaitsevööndi laius on 20-50 m. Täpne tee ja tänava kaitsevööndi laius määratakse detailplaneeringuga. Teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada, et läbi elamuala ei ole lubatud juurdepääsude viimine äri- ja tootmisalale. Detailplaneeringu koostamise või hajaasustuses krundi jagamise tingimuseks on, et planeeritaval alal tuleb ette näha avaliku tee/tänava kruntimine avalikuks transpordimaaks. Avalikku kasutusse kavandatud teed/tänavad antakse omavalitsusele üle või sõlmitakse tee avaliku kasutamise leping. Teega piirneva krundi planeerimisel tuleb Tabel 6 sellesse haarata ka tee, et oleks tagatud Tee/tänava laius planeeringuga vajaliku teemaa eraldamine Tee-/tänavamaa Tee Tee/tänava liik minimaalne laius laius transpordimaaks. Tee/tänavaaluse maa-ala (m) (m) määramisel tuleb arvestada, kergliiklusteedega Kohalik maantee 18 6-8 ning asjaoluga, et tehnovõrgud peavad mahtuma Põhitänav 12 6-8 tee/tänava maa-alale, soovitavalt mitte sõidutee Jaotustänav 12 6-7 alla. Tehnovõrkude rajamine avalike teede Kõrvaltänav 10 4-6 sõidutee alla on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Tabelis 6 on esitatud tee-/tänavamaa minimaalne laius – detailplaneeringu või projekteerimise käigus tuleb määrata täpne tee-/tänavamaa laius arvestades kehtivaid norme/standardeid, tänava täpne ristlõige tuleb määrata detailplaneeringuga. Jalgrattaliikluse arendamiseks ja jalakäijate tingimuste parandamiseks tuleb tagada valla asustatud punktide omavaheline ja linnaga seonduv jalgrattateede võrgustik. Teede rekonstrueerimisel tuleb ette näha vähemalt ühele poole teed vähemalt kolme meetri kaugusel tee servast vähemalt 3 m laiune kergliiklustee. Üldplaneeringus on esitatud soovituslik kergliiklustee pool, soovitavalt tuleb kergliiklustee haljastusega eraldada. 28 Ülenurme valla üldplaneering

Kergliiklustee tuleb eraldada piirdega kui see rajatakse tugi- ning kõrvalmaantee või intensiivsema liiklusega vallatee sõidutee äärde. Piirde kasutamine on lubatud juhul, kui tee servast ei võimalik eraldusriba jätta (nt., kui olemasolev hoonestus piirneb vahetult sõiduteega jne). Jalgteede vajadus nii äri- ja tootmismaal kui ka elamumaal tuleb täpsustada detailplaneeringuga. Elamualade tänavatel tuleb detailplaneeringus ja projekteerimisel rakendada liikluse rahustamise põhimõtteid (sirge lõigu pikkus ei ületa 40-80 m, sõidutee laius 3-5 m, looklevad tänavad, kitsaskohad tänaval jms). Detailplaneeringut koostades või hajaasustuses krunti jagades tuleb tagada juurdepääs naaberkrundile, Kui naabermaa-ala on kavandatud üldplaneeringus kompaktse hoonestusega alaks, siis tuleb luua võimalus naabermaa-ala planeeritava tänavavõrgu ühendamiseks planeerimisel oleva alaga. Kui kavandatakse tupiktänav(ad), siis tuleb luua üldplaneeringus detailplaneeringu kohustusega alaks planeeritud naaberalaga kergliiklustee ühendus (tee laius minimaalselt 3 m, tänavamaa laius minimaalselt 5 m). Kompaktse hoonestusega alal peavad olema kõik teed avalikud. Oluline on Ülenurme valla teedevõrgu sidumine Tartu linna teedevõrguga (ehitada välja Tähe ja Jalaka tänava pikendused, Lõunakeskuse kaubanduskeskuse lähiümbruses liiklusskeemi sidumine Tartu linna tänavatega, Soinaste külas asuva Rehepapi tee sidumine Tartu linna tänavatega, Tartu ringtee ehitamine jne). Põhimaanteede rekonstrueerimisega lahenevad ära linna sissesõidul liikluses tipptundidel tekkinud ummikud. Viimastel aastatel on järjest rohkem muudetud teid tolmuvabadeks (asfaltkattega). Valdaval osal kruusakattega teedel puudub kattekiht ja seetõttu on kevadise teedelagunemise ajal probleeme teede läbimisega. Tulenevalt viimaste aastate korralikust rahastamisest on vallateede seisund hea. Lähtuvalt viie aasta lõikes on teede korrastamisele tehtud kulutused suuremad ca 28 % võrra. 2006. a kulus teede korrashoiule ca 2,1 miljonit krooni, 2005. a ca 1 miljonit krooni, 2004. a ca 825000 krooni, 2003.a ca 1,4 miljonit krooni, 2002. a ca 587000 krooni. Vallateede korrastamisel on probleemiks amortiseerunud teehooldustehnika. Vajalik on investeerida uude tehnikasse. Vajalik on koostada teehoiukava. 2.18.4. Erateed Ülenurme vallas on ca 53 km erateid ning lepinguga avalikku kasutusse antud erateid ca 9,8 km. Erateed peavad olema ehitatud nõuetele vastavalt. Kui tulenevalt liiklusintensiivsuse kasvust on vajalik ristmike arvu vähendamine (osade ristmikelikvideerimine/ sulgemine), siis tuleb eelistada avalikult kasutatavate teede ristmikke erateede ristmikele – avalike teede ristmikud tuleb võimalusel alles jätta. Uute kruntide moodustamisel võib kavandada eratee kuni kolme krundi teenindamiseks, rohkem kui kolme krundi teenindamiseks peab olema avalik tee. 2.18.5. Sillad Valla territooriumil asub 3 intensiivsemalt kasutuses olevat silda: Külitse külas üle Ilmatsalu jõe raudbetoonsild, mille üldseisund on rahuldav, remonti vajaksid sillapiirded ja teekate, Tõrvandi-Roiu-Kurepalu kõrvalmaantee sild üle Porijõe, mis renoveeriti 2006.a. ning Lennu- Vangi teel olev sild, mis kulgeb samuti üle Pori jõe. Eelpool nimetatud sild on amortiseerunud, kohest remonti vajaks silla all olevad kaldakindlustused. 2.18.6. Teede- ja tänavate välisvalgustus, lumetõrje Tänavavalgustus on olemas alevike ja külade keskustes. Valgusteid, poste ja toiteliine on viimastel aastatel hulgaliselt uuendatud ning juurde rajatud. Kohati on ka uusarendustes välja ehitatud tänavavalgustus. Äärealadel välisvalgustus puudub. 2006.a. Seisuga investeeriti kohaliku omavalitsuse poolt tänavavalgustuse väljaehitamisse ca 867000 krooni, mis on võrreldes viimase viie aastaga rohkem kui 46%. Viimastel aastatel on rajatud välisvalgustus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee Tõrvandi, Ülenurme ja Põlva teeristi. Perspektiivis tuleb rajada välisvalgustus kõikidele suurematele ristmikele, valgustada tuleb suuremad ühendusteed alevike ja Tartu linnaga ning avalikult kasutatavad mänguväljakud, pargid jne. Välisvalgustus tuleb planeeringute ja projektidega kavandada 29 Ülenurme valla üldplaneering

kõikidele avalikult kasutatavatele teedele. Lumetõrjet korraldab avalikult kasutatavatel teedel kohalik omavalitsus. Lumerohketel perioodidel probleemiks lumetõrjevahendite väike võimsus (tehnika on amortiseerunud). Vajadus investeerida uude tehnikasse. 2.18.7. Ühistransport Ühistranspordi osas on Ülenurme vallal hea ühendus Tartu linnaga. Valda teenindab Automen“i ekspressbus nr 37 ning Go Bus“i maakonnaliinid nr 912 ja 919. Lisaks valda läbivate põhimaanteede ja kõrvalmaanteede ääres peatuvad kaugliinibussid. Valdavalt jääb Ülenurme vallas bussipeatus 5-15 minuti pikkuse jalgsikäigu tee kaugusele, välja arvatud Läti, ja Täsvere küla ning osaliselt ka Laane ja Lepiku küla, kus asustustihedus on võrdlemisi hõre ning bussipeatustesse jõudmiseks kulub rohkem kui 30 minutit. Valla paremaks teenindamiseks ühistranspordiga tuleb bussiliiklus ümber korraldada. Üldplaneeringus on esitatud peamised teed, millel võiks ühistranspordiliin olla, täpsed liinide marsruudid tuleb paika panna lähtuvalt reaalsest vajadusest ja ökonoomikast. Valda läbivad transiitbussiliinid võivad olla ka põhi- ja tugimaanteedel. Ühistranspordi liikumistrajektoori arenguvajadused (vt ka planeeringu põhikaart). Ülenurme aleviku lähiümbruses lisaks olemasolevale marsruudile: Tartu-Ülenurme kõrvalmaanteed, Võru mnt tänavat, Poldri tänavat, Kaasiku tänavat, Tõrvandi-Roiu-Uniküla teed läbiv marsruut. Tõrvandi aleviku lähiümbruses: Rehepapi teed, Tamme tänavat, kogujateid Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa mnt ääres Tehnopargi teest kuni Vana-Võru teeni, Ülenurme-Külitse kõrvalmaanteest kuni Jõhvi-Tartu-valga maanteeni. Külitse küla keskuse lähiümbruses: Külitse-Järve tee kõrvalmaanteed, Külitse-Haage kõrvalmaanteed kuni Tartu-Viljandi põhimaanteeni, Haage Lesta teed ning perspektiivset kogujateed Haage-Lesta teest kuni Lemmatsi Leilovi kõrvalmaanteeni Õssu ja Räni küla keskus: Viirpuu tänavat, Tõrvandi-Lemmatsi kõrvalmaanteelt algava perspektiivsele kogujateele kuni Märja alevikuni, kogujatee kuni Tartu linnas asuva raudtee tänavani. Enamikus vallas asuvatest bussipeatustest on kas bussiootepaviljonid või istepingid. Paviljonid asuvad põhimaanteede ääres olevates peatustes. Istepingid on paigaldatud kõrvalmaanteede äärsetesse bussipeatustesse. Asustustihedusest sõltuvalt on võimalik intensiivsemalt kasutatavatele bussipeatustele paigaldada bussiootepaviljonid. Kõikide bussipeatuste juurde tuleb paigutada prügikast. Õpilaste veoks eraldi bussiliini ei ole. Vajaduse tekkimisel tuleb käiku panna täiendav bussiliin õpilaste veoks Külitse - Ülenurme suunale. Jalgrattaliikluse arendamiseks tuleb tagada valla asustatud punktide omavaheline ja linnaga seonduv jalgrattateede võrgustik. Teede rekonstrueerimisel tuleb ette näha vähemalt ühele poole teed ( üldplaneeringus esitatud soovituslik tee pool ), vähemalt 3 meetri kaugusel tee servast vähemalt 3 m laiune või muul viisil sõiduteest eraldatud kergliiklustee. Detailplaneeringute koostamisel asukohta, kuhu on ette nähtud kergliiklustee, tuleb vajadusel kergliiklustee alune maa ning lisaks vähemalt 2 meetrit välja kruntida ja liita teealusele transpordimaa krundile. Üldplaneeringuga määratud teed tuleb sõltuvalt liiklussagedusest ja lähtuvalt valda teenindavast liikluse skeemist viia kõvakatte alla. 2.18.8. Teedest ja tänavatest tulenevad piirangud Alus: Teeseadus Teede- ja sideministri 16.09.1994.a. Määrus nr 54. Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskiri. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik tee ja tänav. Tee kaitsevööndid: • riigimaanteedel 50 m mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal 30 Ülenurme valla üldplaneering

pool äärmise sõiduraja telge; • kohalikul maanteel 20 – 50 m mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge; • erateel 10 kuni 50 m mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge; • tänaval kuni 10 m teemaa piirist (kui detailplaneeringuga ei näha ette vähendamist). Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: • ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku; • ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; • takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; • paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; • korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; • kaevandada maavara ja maa-ainest; • teha veerežiimi muutust põhjustavate maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd. • teha metsa uuendamiseks lageraiet; • paigaldada, likvideerida liiklusmärke ja teisi liikluskorraldusvahendeid; • teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms. Kõik kaitsevööndis rajatavad ehitised ja looduskeskkonna muutmisega seotud tööd tuleb eelnevalt kooskõlastada Maanteeameti või Tartu Teedevalitsusega. Tee kaitsevööndi maa omanik või kasutaja on kohustatud: • hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise; • lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise; • peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajade lumevalle, ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. Teega piirnevatel maa-aladel on lubatud kooskõlastamata teha majapidamise ja maakasutusega seonduvaid toiminguid nt põllumajandusmaa harimine, saagi koristamine jms. Põllumaa harimine on lubatud kuni teemaa piirini kahjustamata külgkraave, mullet, süvendit, nende nõlvu. Teega piirneva maa-ala omanikud peavad korraldama oma tegevuse nii, et ei tekitataks maanteel liiklusohtlikku olukorda nt koduloomad ja –linnud ei tohi sattuda teele, põllumajandusmasinatel ei ole lubatud välja sõita teele, manööverdada sellel ja selle nõlvadel. Tee maa-alal liiklevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad tagama, et sõidukid ei kannaks teele pori, sõnnikut jms või tagama selle koristamise sõiduteelt. Kõigi riigimaanteede kaitsevööndis on ehituskeeluala. Kõigi riigimaanteede sanitaarkaitsevööndis on elamuehituse keeluala, va olemasolevas hoonestusega alas ning juhul, kui detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi kas keskkonnamõju strateegiline hindamine ja/või müraekspertiis, mille käigus selgitatakse prognoositava liiklussageduse alusel eeldatav tulevane müratase, selle leevendamiseks kasutatavad vajalikud meetmed, hinnatakse elamuala sobivus konkreetsesse piirkonda ja määratakse detailplaneeringuga vajalikud ehitus- ja/või haljastusnõuded. Riigimaantee valdaja ei võta endale kohustusi müra või muu kahjuliku mõjutuse leevendamiseks. Riigimaanteeäärset tegevust reguleerib teeseadus, üldplaneeringus esitatu on informatiivne detailplaneeringute koostamise tarbeks.

31 Ülenurme valla üldplaneering

2.18.9. Raudteed Olemasolevad raudteed Tartu-Elva ja Tartu-Põlva suunal on planeeritud säilitada. Lubatud on uue raudteeharu ehitamine olemasoleva kõrvale Tartu-Põlva suunal, kummale poole olemasolevat raudteed uus haru tuleb, lahendatakse detailplaneeringu käigus. Uue hoone ehitamisel raudtee ligidusse tuleb arvestada raudtee müratasemega ning ehitatavad hooned peavad olema suurema helikindlusega. Raudtee valdaja peab võtma kasutusele müra leevendavad abinõud, kui üle normi olev müra ulatub kaugemale kui 150 m raudteest. Raudtee elamuehituskeeluala piir on 150 m Raudtee elamukeelualasse elamute rajamine ei ole lubatud kui detailplaneeringuga ei näha ette teisiti ning koostatava keskkonnamõju strateegilise hindamise ja müra ekspertiisi tulemused on elamu(t)id soosivad. Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates on 30 meetrit ning väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit, kui seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole ette nähtud kaitsevööndi suuremat laiust. 2.18.9.1. Raudteest tulenevad piirangud Alus: Raudteeseadus Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise tegevuse ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks. Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest): • linnades ja asulates 30 m • väljaspool linnu ja asulaid 50 m. Raudtee kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanik (valdaja) ei tohi oma tegevusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee korrashoidu ega ohustada liiklust. Raudtee kaitsevööndis on lubatud raudteeinfrastruktuuri ettevõtja (omaniku või valdaja) kirjalikul nõusolekul järgmised tegevused: • maaparandussüsteemide rajamine; • maavara kaevandamine; • kaevamistööde teostamine; • metsa lageraie; • muud looduskeskkonda muutvad tööd; • hoonete ja rajatiste ehitamine; • kergestisüttivate ainete ja lõhkeainete tootmine ja ladustamine; • seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis. Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja (omanik või valdaja) võib raudtee kaitsevööndis teostatavatele töödele näha ette täiendavaid nõudeid. Raudtee elamuehituskeeluala on 150 m rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest). 2.18.10. Lennuväli Ülenurme vallas asub Tartu lennuväli, kus peamiselt toimuvad Tartu Lennukolledži õppe- ja treeninglennud (ca 1300 lendu aastas) ning tšarter- ja ärilennud (ca 300 lendu aastas). Regulaarlennuliine ei ole ning kaubavedu ei toimu. Tartu Lennujaam on kavas rekonstrueerida ning lähiaastatel (5-10 aastat) avada 2-4 regulaarliini. Potentsiaalsed regulaarlendude sihtkohad on Riia ja Helsingi, kaalutakse ka võimalikku lennuühendust Stockholmi ja Kopenhaageniga. Avatavatel liinidel alustaksid tegevust 20-50 kohalised väikelennukid. Lennujaama rekonstrueerimisega pikendatakse olemasolevat lennurada 1800 m-ni, mis on valmis vastu võtma ka keskmise suurusega reaktiivlennukeid nagu Boeing 737. Regulaarliinil 32 Ülenurme valla üldplaneering

keskmisest suuremad lennukid majanduslikel põhjustel tõenäoliselt lendama ei hakka, pigem võivad need kujuneda harvaks külaliseks. Samuti on lennuväli võimeline vastu võtma suuri lennukeid seoses hädamaandumisega. Lennujaama ligiduses on ehitamiseks määratud kõrguspiirang – keelatud on ehitada kõrguspiirangu isohüpsidega määratust kõrgemat hoonet või istutada kõrghaljastust. Lennuvälja tõusu- ja lähenemissektori piirangupinna alla lennurajast 800 m ulatuses ei tohi olla ühtegi maaga püsivalt ühendatud ehitist või rajatist, mille olemasolu võib takistada lähenemistulede nähtavust õhust või võib mõjutada õhusõidukitele paigutatud raadiokõrgusmõõtjate tööd. Elamukruntide arendamisel lennujaama lähipiirkonnas tuleb arvestada , et ka aladel, kus mürasituatsioon vastab kehtestatud normidele, esineb kohati tavapärasest kõrgem müratase, mis võib põhjustada häirivust ja ebameeldivustunnet. Elamute ehitamisel suurimate analüüsitud lennukite (Boeing 737-500) müra tsooni tekib strateegilise keskkonnamõju hindamise koostamise ja/või mürauuringu teostamise vajadus. Tartu Lennuvälja rekonstrueerimisele detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt hetkel õppelendudeks kasutatavate väikelennukite poolt tekitatud müratase jääb normide piiresse, mis on kehtestatud sotsiaalministri 4 märtsi 2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. 2.18.11. Eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine. Kõik üldplaneeringu põhijoonisel ära märgitud asulasisesed põhiteed, kaitsetsoonidega teed (riigi- ja kohalikud maanteed) ja kogujateed peavad olema avalikult kasutatavad. Kohtades, kus on määratud tee-ala peale- ja mahasõitude keeluala, tuleb tagada kõigile kinnistutele juurdepääs avalikult teelt. Detailplaneeringu koostamise või hajaasustuses krundi jagamise tingimuseks on, et planeeritaval alal tuleb ette näha avaliku tee/tänava kruntimine avalikuks transpordimaaks, mille kohta sõlmitakse omavalitsusega leping. Omavalitsus peab vastavalt seadustikule tegema toimingud olemasolevate esitatud teede avalikuks kasutamiseks määramiseks.

2.19. Tehnilised kommunikatsioonid 2.19.1. Üldpõhimõtted Üldplaneeringuga on kavandatud peamiste tehnovõrkude asukohad ning nendega varustamise üldpõhimõtted. Kõigile üldplaneeringus esitatud elamumaa, äri- ja tootmismaa ning sotsiaalmaa tähistusega maa-aladele on kavandatud elektri-, telekommunikatsiooni, vee- ja kanalisatsiooniühendus, osadele esitatud maa-aladele on ette nähtud gaasiühendus. Detailplaneeringu kohustusega maa-aladel tuleb kõik tehnovõrgud ehitada maa-aluste tehnovõrkudena. Tehnovõrgud tuleb planeerida avaliku tee/tänava maa-alale. Detailplaneeringut koostades tuleb tagada ka tehnovõrkude võimaldamine naaberkrundile, luua võimalus naaberala planeeritavate tehnovõrkude ühendamiseks planeerimisel oleva ala tehnovõrkudega. Kui kavandatakse tupiktänav(ad), siis tuleb luua üldplaneeringus detailplaneeringu kohustusega alaks planeeritud naaberalaga jalgteeühenduse kaudu ka tehnovõrguühendus. Erinevad võrguvaldajad peavad täpsustama tehnilisi üksikasju detailplaneerimise ja projekteerimise käigus toimuva koostöö raames. 2.19.2. Elektrivarustus Üldplaneeringus on esitatud olemasolevad elektrialajaamad ja -liinid ning perspektiivsed alajaamad ja elektriliinid. Uued alajaamad ning nende varustamiseks vajalike liinide asukohad tuleb täpsustada detailplaneeringu(te)s. Alajaamad peavad olema omavahel ühendatud nii kõrgepinge kui madalpingeliinidega. Alajaamast lähtuv madalpingevõrk peab olema samuti ringvõrguna.

33 Ülenurme valla üldplaneering

2.19.2.1. Elektripaigaldise piirangud Alus: Elektriohutusseadus Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määrusega nr 211 kinnitatud “Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus”. Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa- ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud järgmised tegevused: • tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele; • ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid; • teha tuld; • põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni; • korraldada massiüritusi, kui tegemist on üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldisega. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud järgmised tegevused: • elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ning langetada puid ja põõsaid; • elektri-veekaabelliinide kaitsevööndis teha süvendustöid, veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega; • elektri-veekaabelliinide kaitsevööndis paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd; • elektri-õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; • üle 1000-voldise nimipingega elektri-õhuliinide kaitsevööndis ehitada aedu ja traattarasid ning rajada loomade joogikohti; • elektri-maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: • alla 1 kV pingega liinide korral on 2 meetrit; • kuni 20 kV pingega liinide korral on 10 meetrit; • 35–110 kV pingega liinide korral on 25 meetrit; • 220–330 kV pingega liinide korral on 40 meetrit. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Veekaabelliini kaitsevöönd Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini piiravad liini äärmistest hälbimatus asendis juhtmetest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid . Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

34 Ülenurme valla üldplaneering

2.19.3. Veevarustus ja kanalisatsioon Ühisveevärk ja kanalisatsioon on olemas Uhti küla elamukvartalis, Reola tööstuspiirkonnas, Ülenurme ja Tõrvandi alevikes, Õssu külas ja Räni küla korruselamute piirkonnas. Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud, mistõttu on vajalik torustiku uuendamine. Reola külas asuv biopuhasti ei vasta samuti kaasaja nõuetele ja vajab uuendamist. Vett võetakse Tartu ja Pärnu-Siluri veekompleksist. Veel on looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus, mistõttu vesi on mõõdukalt kare. Mõnede puurkaevude vees ületab fluorisisaldus piirnormi-1,5 mg/l. Uhti ja Reola külade ning Tõrvandi ja Ülenurme alevike vee- ja kanalisatsioonitrassid on üle antud aktsiaseltsile Emajõe veevärk. Kriitiline on olukord Külitse küla piirkonnas, kus puudub täielikult ühisveevärk ja kanalisatsioon. Üldplaneeringuga on piirkonda planeeritud rajada reoveepuhasti. 2.19.3.1. Veevarustus Vee-ettevõtja ülesanne on pakkuda elanikkonnale kvaliteetset vee- ja kanalisatsiooniteenust, mis vastab EU direktiividele ja mille eesmärgiks on keskkonna ja põhjavee saastuse vähendamine. Üldplaneeringuga on Ülenurme vallas määratud järgmised vee- ja kanalisatsiooniettevõtja piirkonnad: • Lõuna-Tartu piirkond, mis hõlmab Tartu linna lähiala -Porijõe, Tõrvandi-Roiu- Uniküla maantee, Tõrvandi-Lemmatsi maantee, Lemmatsi-Leilovi maantee, T92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee, Tähtvere valla ja Tartu linna vaheline maa-ala. • Külitse piirkond, mis hõlmab Külitse küla ja ulatub osaliselt Lemmatsi ja Räni küladesse. • Reola-Uhti piirkond, kuhu on haaratud Reola ja Uhti külade tiheasustusalad, Lennuvälja lähiümbrus, Ülenurme aleviku lõunaosa ja Aardla poldril asuvad Konsu kinnistu ning Jõe tänava piirkond. Üldplaneeringuga on kavandatud peamised veetorustike asukohad, Ülenurme valla veetorustikud tuleb siduda Tartu linna ja Tähtvere valla veetorustikega. AS Tartu Veevärk on võimeline tagama Tartu linna veevõrgu süsteemist Õssu, Ülenurme, Tõrvandi, Reola ja nende asunduste (kaasa arvatud Tartu lähiümbrus) ümbritsevate alade joogiveevarustuse. Kõigile detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavad hooned peavad olema ühendatud ühisveevärki, lokaalsed lahendused ei ole lubatud. Väljaspool detailplaneeringu kohustusega ala on lubatud lokaalsed lahendused vaid erandjuhtudel ja seda kooskõlastatult Tartumaa Keskkonnateenistusega. Riigimetsamaale valla lõunaosas Laane ja Läti küla piiril on kavandatud perspektiivne veehaarde maa – kui tulevikus on tarvis laiendada veetootmist, kas valla või Tartu linna jaoks, siis on võimalik seda maad kasutada. Vee-ettevõtja teenindusalade määramine on tingitud maapinna kõrgustest ja Tartu Veevärgi veetorustiku ja puhasti võimsusest. Veetorustike ühendamine naaberomavalitsus(t)e torustikega parandab vee kvaliteeti, vähendab ehitusmaksumust ning avariiohtu. Maa-alasid on võimalik hoonestada vaid siis, kui on olemas/valmimas toimiv vee- ja kanalisatsioonivõrk. Lubamatu on suurel hulgal lokaalsete lahenduste loomine, mis seavad ohtu piirkonna põhjavee. 2.19.3.2. Puurkaevude sanitaarkaitseala piirangud Alus: Veeseadus Asjaõigusseadus Keskkonnaministri 16.12.2006. a määrusega nr 61 kinnitatud "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord " Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse 35 Ülenurme valla üldplaneering

tegevust ja piiratakse liikumist. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on: • 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga • 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga. • Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m 3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. • Sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini veevõtukohast, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 500 m 3 ööpäevas. Veehaarde sanitaarkaitseala on võimalik vähendada Keskkonnaministri otsusega: • kuni 10 meetrile, kui vett võetakse üle 10 m 3 ööpäevas ja kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks; • 30 meetrile, kui vett võetakse üle 10 m 3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud. Põhjavee sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus, välja arvatud veehaarde rajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik või valdaja võib keelata veehaarderajatiste teenindamisega mitteseotud isikute viibimise sanitaarkaitsealal. Maaomanik, veehaarde omanik või valdaja ei tohi keelata veejuhtimisservituuti läbi sanitaarkaitseala, kui see ei halvenda põhja- ja pinnavee kaitstust ega veehaarde tööd. 2.19.4. Reoveekanalisatsiooni võrk, puhastid Üldplaneeringuga on kavandatud peamised reoveetorustike asukohad. Soovitatav on Ülenurme valla reoveetorustikud siduda Tartu linna ja Tähtvere valla reoveetorustikega. AS Tartu Veevärk on võimeline tagama Tartu linna reoveepuhastusseadmetega kogu Ülenurme valla lahkvoolse reovee puhastamise. Kõigile detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavad hooned peavad olema ühendatud ühiskanalisatsioonivõrku, lokaalsed lahendused ei ole lubatud. Väljaspool detailplaneeringu kohustusega ala on lubatud lokaalsed lahendused vaid erandjuhtudel ja seda kooskõlastatult Tartumaa Keskkonnateenistusega. Üldplaneeringuga on määratud järgmised reovee kogumisalad: • Lõuna-Tartu piirkond - reovesi on planeeritud juhtida Tartu linna kanalisatsioonivõrgu kaudu Tartu Veevärgi reoveepuhastisse; • Külitse piirkond - reovee puhastamiseks tuleb ehitada Lemmatsi külla Ilmatsalu jõe äärde reoveepuhasti; • Reola piirkond - reovesi tuleb puhastada Reolas asuvas puhastis, mida tuleb rekonstrueerida suurema reoveekoguse puhastamiseks. Reoveekogumisalade piirid on ära toodud üldplaneeringu graafilises osas. Aardlapalu prügila sulgemisel tuleb prügila sulgemisprojektiga tagada prügila nõrgvee puhastamine. Kuna tegu on maakondliku või koguni riikliku tähtsusega ehitisega, tuleb vastavalt sellele kaasata ka naaberomavalitsusi või riigiasutusi. Planeeritud reoveepuhastite lähiümbruse detailplaneerimisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 16.04.2001.a.määrusega nr 171 kinnitatud "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuetega". 2.19.5. Sademeveekanalisatsioonivõrk Sademevesi tuleb kõikidelt tiheasustatud aladelt juhtida läbi sademeveekanalisatsiooni lahtistesse veekogudesse. Sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni. Samuti ei tohi sademetevett juhtida maaparandussüsteemi kollektoritesse ega magistraaltorustikku. Parklatest ja tööstusaladelt tulev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduritega. Vallas tuleb välja töötada sademevee kanaliseerimise arengukava.

36 Ülenurme valla üldplaneering

2.19.6. Maaparandusvõrk Maaparandussüsteem on maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa kuivendamiseks ja niisutamiseks või veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike rajatiste ja hoonete (edaspidi maaparandusehitise) kogum koosnedes kuivendusvõrgust või niisutusvõrgust. Ühiseesvoolu kaudu on tagatud mitmel kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi toimimine. Kuivendussüsteemi suubla on looduslik veekogu, kuhu suubub liigvesi eesvoolu või reguleeriva võrgu kaudu. Maaparandussüsteemi maa-alaks loetakse maa-ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Reguleeriv võrk peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. Maaparandussüsteem või selle osa on maatüki oluline osa kuuludes maaomanikule. Põllumajandusministeeriumi bilansis olevad nõukogude ajal ehitatud maaparandussüsteemid antakse maade tagastamisel või asendamisel tasuta üle maaomanikule, kelle maal need paiknevad. Maavaldaja võib maaparandussüsteemi maa-ala siht- või kasutusotstarvet (maakasutust) muuta maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel. Kinnisasja, millel paikneb maaparandussüsteem võib ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada (maakorraldustoimingute kaudu) maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel. Kooskõlastuses määratakse maakasutuse muutmise või maakorraldustoimingu tingimused, mis tagavad kinnisasja ja naaberkinnisasjadel paiknevate maaparandussüsteemide toimimise. Maaparandusega aladel tuleb tagada detailplaneerimise ja maakorralduslike tööde käigus olemasoleva maaparandussüsteemi toimimine. Kui soovitakse ehitada olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb tagada alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine. Kui seoses maaparandussüsteemi ümberehitamisega on tarvis muuta ka naabermaaüksustel olevat maaparandussüsteemi, siis tuleb vastav tegevus kooskõlastada naabermaaüksuste valdajatega ning maaparandusbürooga. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks või uue maaparandussüsteemi loomiseks väljastab projekteerimistingimused maaparandusbüroo. Uusi maaparandussüsteeme võib rajada selleks koostatud projekti alusel. Igasugune kunstlik veevoolu takistamine ja ummistamine maaparandussüsteemis on keelatud. 2.19.6.1. Maaparandushoid Maaparandushoid on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine, happeliste muldade lupjamine, agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde tegemine (maaparandustööd) maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa viljelusväärtuse säilitamiseks ning suurendamiseks. Maaparandushoidu korraldavad: • maavaldaja; • maavaldajad, kes saavad kasu ühisvoolu toimimisest, kas seltsilepingu alusel või maaparandusühistu kaudu; • riik maaparandusbüroo kaudu riigi poolt korrashoitavate ühisvoolude osas; • maavaldajad, kes saavad kasu ühiseesvoolu toimimisest korraldab maaparandushoiu ja võtab osa hoiukulude katmisest, kas seltsilepingu alusel või maaparandusseaduses sätestatud maaparandusühistu kaudu. Maaparandusühistu asutatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras ühistu tegevuspiirkonnas asuvate nende kinnisasja omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast või üle 1/3 selles tegevuspiirkonnas asuva ühiseesvoolu pikkusest. Ühistu kohustuslik liige on ühistu tegevuspiirkonnas asuva kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal asub maaparandussüsteem. Ühistu tegevuspiirkonnas asuva kinnisasja omanik saab ühistu liikmeks ühistu õigusvõime tekkimisest alates, sõltumata sellest, kuidas ta ühistu asutamise suhtes hääletas või kas ta võttis hääletamisest osa. Ühistu liikme kinnisasja võõrandamise korral loetakse kinnisasja omandaja ühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päev. Ühistu liikme pärandi vastuvõtnud pärija ühistu liikmeks astumise päevaks loetakse pärandi avanemise päev. Ühistu senise liikme

37 Ülenurme valla üldplaneering

liikmeksolek lõpeb uue liikme ühistusse astumise päeval. Ühistu liikme osamaksu suurus ühistu varas on võrdeline tema kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi maa-ala suurusega – kui kinnisasjal ei asu ühiseesvoolu, ühiseesvoolu pikkusega – kui kinnisasjal ei asu reguleerivat võrku või maaparandussüsteemi maa-ala suurusega ja ühiseesvoolu pikkusega – kui kinnisasjal asuvad nii reguleeriv võrk kui ka ühiseesvool. 2.19.6.2. Maaparandusvõrgu piirangud Alus: Maaparandusseadus Veeseadus Looduskaitseseadus Maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel on lubatud: • maa-ala siht- või kasutusotstarvet muutmine; • kinnisasja, millel paikneb maaparandussüsteem, ümberkruntimine, jagamine, ühendamine, liitmine või eraldamine. Maaparandussüsteemi omanik või isik, kes õigussuhte alusel kasutab maaparandussüsteemi oma valduses oleval kinnisasjal (maavaldaja) peab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala kasutamisel tegema vajalikke maaparandustöid, et maaparandussüsteem selle kasutamise kestel vastaks Maaparandusseaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele: • reguleeriv võrk peab tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja minimeerima reostuse leviku ohu; • eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. Kinnisasja maakasutuse muutmise või maakorraldustoimingu kooskõlastus ei anna õigust muuta maakasutust või teha maakorraldustoiming kinnisasja omaniku loata. Maa kruntimisel või ümberkruntimisel kooskõlas maakorralduslike õigusaktidega tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine ja kaitse. Maaparandusbüroo juhataja kooskõlastab kinnisasja maakasutuse muutmise või maakorraldustoimingu taotluse selle saabumisest arvates kümne tööpäeva jooksul. Veekaitsevöönd maaparandussüsteemil on: • peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga üle 10 m2 – 10 m; • maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 – 1 m. Kalda ehituskeeluvöönd maaparandussüsteemil on: • üle 10 ha suurusel veehoidlal, üle 25 ruutkilomeetri valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; • kuni 10 hektari suurusel veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. Kalda piiranguvöönd maaparandussüsteemil on: • üle 10 hektari suurusel veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; • kuni 10 hektari suurusel veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. 2.19.7. Telekommunikatsioonivõrk Üldplaneeringus on esitatud olemasolevad sidealajaamad ning määratud uued planeeritavad sidealajaamad ligikaudsete asukohtadega. Tõrvandi, Ülenurme ja Külitse piirkonna elamumaade varustamiseks on piirkonda planeeritud WiFi leviala. 2.19.7.1. Telekommunikatsioonirajatiste kaitsevöönd Alus: Ringhäälinguseadus Teede- ja sideministri 21. detsembri 2000. a määrusega nr 122 kinnitatud “Liinirajatise märgistamise nõuded ja kaitsevööndis tegutsemise eeskiri” Liinirajatise kaitsevöönd on ala, mis on määratletud liinirajatise keskjoonest mõlemal pool 38 Ülenurme valla üldplaneering

kindlaksmääratud kaugusel asuva liinirajatisega paralleelse mõttelise joonega või raadiomasti keskpunkti ümbritseva kindlaksmääratud raadiusega mõttelise ringjoonega. Liinirajatise kaitsevööndi ulatus on: • maismaal - 2 meetrit liinirajatise keskjoonest või raadiomasti puhul selle kõrgusega ekvivalentne raadius maapinnal meetrites; • siseveekogudel - 100 meetrit. Liinirajatise kaitsevööndis kinnisasja omanikule, valdajale või seal tegutsevale isikule kehtivad järgmised kitsendused: • liinirajatise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu liinirajatiseni, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega liinirajatise saastamist ja korrosiooni; • veekogus paikneva liinirajatise kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega. Liinirajatise kaitsevööndis on ilma liinirajatise omaniku loata keelatud: • ehitada, rekonstrueerida või lammutada hooneid ja rajatisi, teha mis tahes mäe- , laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid; • õhuliinina rajatud liinirajatise puhul sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m; • pinnases paikneva liinirajatise puhul töötada löökmehhanismidega, planeerida pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi; • veekogus paikneva liinirajatise puhul paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd. Liinirajatise kaitsevööndis kasvavate puude okste lõikamise kohustus on maavaldajal, kelle maa peal need puud kasvavad. Sellega seotud kulud kannab liinirajatise omanik, kui tema ja maavaldaja ei ole kokku leppinud teisiti Isik, kes tegutseb liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata, millega kaasneb liinirajatise kahjustamine või vigastamine, peab hüvitama kõik liinirajatise kahjustamise ja vigastamisega seotud kulud. 2.19.8. Gaasivarustus Ülenurme vallas on osaliselt olemas gaasivõrk. Kuna on juurde planeeritud palju hoonestatavaid alasid, siis on ette nähtud ka laiendada gaasitorustik ka nendele aladele. 2.19.8.1. Gaasivõrgu piirangud Alus: Küttegaasi ohutuse seadus Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määrusega nr 212 kinnitatud “Gaasipaigaldise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba ulatus” Gaasipaigaldise torustiku maa peale ja maa alla paigaldamisel on kaitsevööndi ulatus: • A-ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral, sõltumata torustiku läbimõõdust, 1 meeter; • C-kategooria gaasipaigaldiste korral, sõltumata torustiku läbimõõdust, 2 meetrit; • D-kategooria gaasipaigaldiste alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 3 meetrit; • D-kategooria gaasipaigaldiste 200–500 mm läbimõõduga torustiku korral 5 meetrit; • D-kategooria gaasipaigaldiste üle 500 mm läbimõõduga torustiku korral 10 meetrit. Gaasitorustiku vee alla paigutamisel on kaitsevöönd kaks korda laiem, võrreldes maa aluse torustiku kaitsevööndiga. Kõrvuti asetsevate C- ja D-kategooria torustike vahele jäävad kaitsevööndid võivad olla ühe

39 Ülenurme valla üldplaneering

toru kaitsevööndi ulatustest kuni 1,5 korda laiemad, et vältida torustike vahele kaitsevöönditega katmata maa-ala teket. Gaasitorustiku juurde kuuluvate gaasipaigaldiste (gaasijaotus-, gaasimõõte- ja gaasiregulaarjaam) kaitsevööndi ulatus on: • A-ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral 1 meeter; • C-kategooria gaasipaigaldiste korral 2 meetrit; • D-kategooria gaasipaigaldiste korral 10 meetrit; • D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba; • D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba laius on 6 meetrit. Gaasipaigaldise kaitsevööndis keelatud tegevused on: • teha tuld; • teostada lõhketöid; • ladustada kemikaale, jäätmeid ja väetisi; • ehitada ehitisi, välja arvatud ajutisi ehitisi ja gaasipaigaldise omaniku väljastatud tehnilistele tingimustele vastavaid ehitisi. A-, B- ja C-kategooria gaasipaigaldise kaitsevööndis ning D-kategooria gaasipaigaldise hooldusribas (kuni 6 meetri laiune maariba piki gaasitorustiku telge) on keelatud istutada puid ja põõsaid ning ladustada materjale. C- ja D-kategooria gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud parkida mehhanisme ja masinaid ning teha gaasipaigaldise omaniku loata puurimis- ja kaevetöid, metsaraiet ning metsaveo ülesõite. Veekogus asuva gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, heita veesõidukiga ankrusse, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega. 2.19.9. Kaugküte Valla territooriumil on tsentraalküte rajatud kolmes kompaktse hoonestusega (korterelamute) piirkonnas – Uhti külas, Tõrvandi ja Ülenurme alevikes. Uhti küla korterelamuid ja Reola kultuurimaja teenindavas katlamajas on kaks katelt: • Kiviõli 80 (ettepaigaldatud eelkoldega, töötab hakkepuidul, võimsus 0,8 MW, seisund rahuldav) ja • Kiviõli 80 mis töötab kütteõlil ja on hetkel reservis ( võimsus 0,8 MW, seisund rahuldav). Viimastel aastatel pole investeeringuprojekte läbi viidud. Uhti küla kaugküttetorustikud on amortiseerunud. Probleemne on ka hakkepuidu varumine ja ladustamine. Kuna kaugküte varustab ainult viit korterelamut ja kultuurimaja, on tarvis kaaluda lokaalkütte otstarbekust, kus haldajaks oleks üks operaator. Ülenurme katlamajas on kaks maagaasil töötavat 4 MW ja 2 MW võimsusega katelt. Katelde seisund on rahuldav. Viimastel aastatel ei ole investeeringuprojekte tehtud. Katlamaja vajab ökonoomsemaid seadmeid. Tõrvandi katlamajas 8 MW võimsusega Soome gaasikatel, mis töötab vajadusel ka kütteõlil. Reservkatel hetkel puudub, kuid on vaja paigaldada. Kaalumisel on ühtse kaugküttevõrgu rajamine Tõrvandi ja Ülenurme alevikes, kuna Tõrvandi katlamaja võimsus suudaks tagada mõlema kaugküttepiirkonna soojusenergia vajaduse. Olemasolevate kaugküttetorustike seisund on mitterahuldav. Vastavalt vajadusele on teostatud jooksvaid remonditöid. Torustikud vajavad suuremaid investeeringuprojekte, kuna torustikud on vanad ja amortiseerunud. Uute torude paigaldamisel tuleb need paigaldada tee-maa-alale (soovitavalt haljasriba või kõnnitee alla). Vaja on koostada kaugküttevõrkude arengukava. 2.19.10. Tuletõrje veevõtukohad, tuleohutusnõuded 2.19.10.1. Tuletõrje veevõtukohad Ühisveevärgiga kompaktse hoonestusega aladel on esmane kustutusvee kättesaadavus tagatud hüdrantide baasil. Hüdrantide täpsed asukohad määratakse detailplaneeringute käigus. 40 Ülenurme valla üldplaneering

Tööstuspiirkonnas on soovitav tulekustutusvee tarbeks paigaldada maa-alused reservuaarid. Looduslike veevõtukohtade kasutamine tuletõrje veevõtukohana toimub kooskõlastatult Päästeametiga. Tuletõrjevee veevõtukohtadena on kasutusel ka tehisveekogud ja tuletõrjeveereservuaarid. Olemasolevad tuletõrje veevõtukohad on toodud Ülenurme valla kanalisatsiooni- ja veemajanduse arengukavas. 2.19.10.2. Tuleohutusnõuded Alus: Siseministri 03.07.1998. a määrusega nr 25 kinnitatud “Tuleohutuse üldnõuded” Keskkonnaministri 17.04.1996. a määrusega nr 24 kinnitatud “Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutuse eeskiri” Vastustus tuleohutusnõuete täitmise eest lasub selle omanikul või valdajal. Tuleohutusnõuded territooriumi kohta: • juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja –veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras; • tee või läbipääsu sulgemine remondiks või mõneks muuks otstarbeks, kui see takistab tuletõrje- ja päästetehnika läbisõitu, rajatakse viivitamatult uus läbisõit suletavasse lõiku või seatakse üles ümbersõidu võimaluste viidad; • põlevmaterjali hoitakse ehitisele mitte lähemal kui 4 m, koresööta mitte lähemal kui 15 m. Territooriumil ei ole lubatud ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat. Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Sel ajal on kulu põletamine üldjuhul keelatud, samuti risu põletamine (välja arvatud selleks kohandatud kohas vihmasel ajal maaomaniku või –valdaja loal). Täpsed tuleohutuskujad määratakse detailplaneeringu või ehitusprojektiga. Loodusliku veekogude tuletõrje-veevõtukohad tuleb ehitada juurdesõiduteede ligidusse. Tuleb ehitada platvormid või tuletõrjeveekaevud tuletõrjeautode paigutamiseks ja vee võtmiseks igal aastaajal. Tuletõrjevee veevõtukohta peab olema tähistatud valgustatava või fluroestseeriva sildiga, millele on märgitud veevõtuplatvormile üheaegselt paigutatavate tuletõrjeautode maksimaalne arv, veevaru ja haldaja andmed. Veepinna nivoo ja tuletõrjeauto paiknemiskoha kõrguste vahe ei tohi ületada 4 m (imemiskõrgust) ja vee sügavus veevõtukohas peab olema vähemalt 1,5 m. 2.19.11. Jäätmemajandus Jäätmemajandust reguleerivateks dokumendiks vallas on Jäätmeseadus ja OÜ Hendrikson & Ko poolt 2005. a koostatud Ülenurme valla jäätmekava. Ülenurme vallas tekkivad jäätmed ladestatakse peamiselt valla territooriumil asuvas Aardlapalu prügilas. Ohtlike jäätmete kogumis-ja üleandmiskohti vallas ei ole. Alates 2004. a septembrist on Tõrvandi ja Ülenurme alevikesse paigaldatud eraldi vanapaberi ja joogitaara kogumise konteinerid. Kooskõlas jäätmekavaga rajatakse taaskasutatavate jäätmete ning erikäitlust vajavate jäätmete kogumispunkt Tõrvandi alevikku Tõrvandi katlamaja kinnistule. Jäätmekogumispunkti asukoht on näidatud üldplaneeringu kaardil.

2.20. Riskianalüüsidest tulenevad ohualad ja nende leevendamise meetmed 2.20.1. Hindamist vajavad riskid Vastavalt Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodikale (2001) jagunevad riskianalüüsis käsitletavad riskid järgnevateks liikideks:

41 Ülenurme valla üldplaneering

1) tulekahjud; 2) plahvatused; 3) transpordiõnnetused; 4) õnnetused ohtlike ainetega; 5) joogivee reostus; 6) õnnetused veekogudel; 7) kommunaalsüsteemide avariid; 8) elektrienergiasüsteemide avariid; 9) sidesüsteemide avariid; 10) avariid gaasitorustikul; 11) üleujutused; 12) varingud (kaevandused, karjäärid, hooned, rajatised); 13) erakorralised loodusnähtused (tormid, lumesajud jne); 14) epideemiad; 15) loomataudid; 16) sotsiaalsed ohud (tööpuudus, joogivee puudus jne); 17) muud võimalikud õnnetused. • Tulekahjud Tulekahjud on levinud õnnetus, mis jäävad aga enamasti valla riskianalüüsist välja. Tulekahju põhjustab suurt kahju nii keskkonnale, varale kui inimeludele • Plahvatused Plahvatus võib toimuda kõikjal, kus leidub kergestisüttivaid aineid. • Transpordiõnnetused Ülenurme vallas asub lennuväli, mida enamasti kasutab Lennukolledž oma õppetöös. Ehkki lennukid kujutavad endast suurimat ohtu maandumisel ja õhkutõusmisel, on võimalik, et lennuõnnetus toimub Ülenurme valla kohal ja lähiümbruses. Raudteed mööda läbib Ülenurme valda 550 vedelkütuse vagunit päevas, 420 ammoniaagi ja 9 gaasivagunit kuus ning 3 lõhkeaine vagunit aastas. Tõenäosus, et neist mõnega õnnetus juhtub, on reaalne. Suurimad võimalikud õnnetused Ülenurme valda läbivatel maanteedel leiavad aset Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteel nr 2 ning Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteel nr 3. Suuremateks riskiallikateks on põhimaanteid läbiv transiitliiklus. • Õnnetused ohtlike ainetega Ohtlikud ained võivad põhjustada erinevaid õnnetusi. Lisaks plahvatustele ja põlengutele tekitavad ohtlikud ained pinnase- ja joogiveereostumise ohtu. Ohtlikum ettevõte AS Saarek Reola külas, kus võib ilmneda õnnetuse puhul ammoniaagi väljavoolamine või väljapaiskumine. Õnnetused raudteel on kõige ulatuslikumaks ohuallikaks. • Joogivee reostus Peamised joogivee reostust põhjustavad tegurid on tööstustes toimuvad avariid ja ohtlikke aineid vedavate veokite õnnetused liikluses, mille tõttu võivad toksilised ained sattuda põhjavette. Veereostus võib tekkida ka pikemaajalise voolukatkestuse korral, kui häirub veepuhastusjaama tegevus ja langeb puhastusefekt. Põhjavee reostust põhjustab ka kanalisatsioonitorude purunemisest tingitud reovee leke. • Kommunaalsüsteemide avariid Ühisveevärgis on piirkonniti probleeme stabiilse veesurve hoidmisega, kuna paljud puurkaevud on välja lülitatud ning tarbimine kõigub ööpäeva kestel suurtes piirides. Kommunaalsüsteemide peamiseks avarii põhjustajaks võib pidada elektrikatkestusi, mille tõttu häirub normaalne pumpade tegevus. Ohtu võivad põhjustada ka torustike vanusest tulenevad veekatkestused ja –avariid. • Elektrienergiasüsteemide avariid Kogu valla elu sõltub väga palju elektrienergiast, selle katkemisel on seetõttu enamasti väga rasked tagajärjed. Kuna ka paljud teised infrastruktuuriobjektid tarbivad elektrit, siis häirub elektri katkemisel ka nende tegevus 42 Ülenurme valla üldplaneering

• Avariid gaasitorustikul Nagu näitab pikaajaline praktika, on AS Eesti Gaas kõrgrõhuga magistraalitorustiku plahvatuse ja sellega kaasneva hädaolukorra risk väga väike ning seda võib lugeda mittearvestatavaks riskiks. Reaalset ohtu kujutab endast torude läbiroostetamine, mis on tingitud kas isolatsioonivigadest või piraattööde käigus tekitatud vigastustest torustikule. Selle ohu minimeerimiseks mõõdetakse hooldustööde käigus ka metaani taset teiste kommunikatsioonide kaevudes (ca 15 m kaugusel). • Üleujutused Luhaalad ujutatakse regulaarselt üle kevadiste suurvete ajal. Kuna nendel aladel inimtegevust ei toimu, ei kujuta see endast probleemi. 2.20.2. Ohtlikud ettevõtted ja nende ohualade ulatus 1) As Abacus Reola tankla Aluseks on võetud AS Abacus Reola tankla riskianalüüs. Tanklas on mahuteid kokku 10, nendest pidevalt kasutuses 8. Mahutite mahud: 10 m3- 4 tk 25 m3- 4 tk 50 m3- 2 tk (ei ole kasutuses ) Mahutite täituvus keskmiselt 75 % aastas. Kütus tangitakse mahutitesse spetsiaalse ühendusliitme abil, võimalik välja voolav kütus satub all olevasse vanni. Võimalik ohustatud ala R kuni 15 m olenevalt väljavoolanud kütuse hulgast. Kütuse väljalaskmine kliendi paaki või taarasse – rõhk kütuse väljastamisel püstoli ees mitte üle 2,5 atm. Kütuse aurude süttimisohuga ala kütuse käitlemisel kuni 5 m. Tankla riskiraadiuse ulatus on toodud AS Abacus Reola tanklale koostatud riskianalüüsis. 2) Lukoil Eesti AS Lemmatsi küla Aluseks on võetud OÜ Lüger Lemmatsi tankla riskianalüüs Tanklas on kasutuses kolm 20 3 mahutit, millede tankimine toimub mahuti kohal olevast sõlmest. Mahutid on 2-sektsioonilised (a-10 m 3). Hoone kõrval AS Reola Gaas konteiner, milles asuvad 15 gaasiballooni. Võimalik ohustatud ala R kuni 21 m olenevalt väljavoolanud kütuse hulgast. Tankla riskiraadiuse ulatus on toodud OÜ Lüger Lemmatsi tanklale koostatud riskianalüüsis. 3) Külitse tankla Külitse tankla riskianalüüs on koostamisel. Tanklas on kasutuses neli 25 m 3 mahutit ning lisaks 6 mahutit, mis hetkel on kasutusest väljas. Kütus tangitakse mahutitesse spetsiaalse ühendusliitme abil, võimalik välja voolav kütus satub all olevasse vanni. Võimalik ohustatud ala R kuni 20 m olenevalt väljavoolanud kütuse hulgast. Kütuse väljalaskmine kliendi paaki või taarasse – rõhk kütuse väljastamisel püstoli ees mitte üle 2,5 atm. Kütuse aurude süttimisohuga ala kütuse käitlemisel kuni 5 m. 4) Tõrvandi alevik Tõrvandi tankla Aluseks on võetud AS Tartu EPT Tõrvandi tankla riskianalüüs. Tanklas kasutuses olev maapealne mahuti on üheseinaline ning paikneb tankimisplatsi ja teenindushoone vahel. Mahuti mahtuvus on 30 m 3 ja see on jaotatud neljaks seksiooniks. Riskiraadius on kuni 18 m olenevalt väljavoolanud kütuse hulgast. Tankla riskiraadiuse ulatus on toodud AS Tartu EPT Tõrvandi tanklale koostatud riskianalüüsis. Tanklate territooriumil võivad erineva tõenäosusega ilmneda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest protsessidest tulenevad arvestavad ohud: 1)naftasaaduste väljavoolamine Võimalik väljavoolamine võib juhtuda hooletuse tõttu, kütuseveoki , mahuti , torustike või voolikute mehhaanilisel vigastusel, 2)tulekahju. Peamine oht tulekahju puhul on kõrge temperatuur, suits, mürgised gaasid. Kõige suuremat ohtu tulekahju ja plahvatuse seisukohast kujutavad bensiinid, kuid ka diislikütuse süttimisega võivad kaasneda tõsised tagajärjed. 3)Plahvatus. Plahvatused keemiliste reaktsioonide tagajärjel, füüsikaliste protsesside

43 Ülenurme valla üldplaneering

tagajärjel. 4)Kuritahtlikult põhjustatud õnnetus 5) AS Saarek tootmistsehh Aluseks on võetud AS Saarek tootmistsehhile koostatud riskianalüüs AS Saarek´i tegevusvaldkonnaks on seente-, metsa- ja aedmarjade kokkuost, töötlemine, turustamine; külmutatud pakendatud liha-, kala- ja piimatoodete säilitamine. Ohtlikest ainetest kasutatakse ammoniaaki, mille maksimaalne ladustatav kogus on 5 t. AS Saarek territooriumil võivad ilmneda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest protsessidest tulenevad arvestatavad ohud: 1) ammoniaagi väljavoolamine või väljapaiskumine; 2) tulekahju; 3) kuritahtlikult põhjustatud õnnetus. Ohuala moodustab riskiobjekti territooriumile jääv ning seda ümbritsev maa-ala, kus avarii puhul on võimalik teatud aja jooksul saaste esinemine kontsentratsioonides, mis kujutavad otsest ohtu seal viibivate inimeste elule ja tervisele. AS Saarek tootmistsehhi riskiraadiuse ulatus on toodud AS Saarek tootmistsehhi riskianalüüsis. 6) Gaasitorustik A- ja B-kategooria torustike kaitsevöönd on 0,5 m torust. Kaevetööd kaitsevööndis võivad toimuda ainult toru omaniku järelvalve all ja masinaid kasutamata (ainus mehhanism on labidas). Polüetüleen torusid ei või paigutada vundamendile lähemale kui 1 m, samuti mitte väiksemale sügavusele kui 1 m; terastorude vähim lubatud paigaldussügavus on 0,7 m. Gaasitorustike projekteerimine ja ehitamine toimub omanikujärelvalve ja TKK (Tehnokontrollikeskus) järelvalve all. Gaasitorustikuga seotud õnnetused: 1) Toru lõhkemine – maa-aluste A-, B-, C-kategooria torustike puhul on oht ebatõenäoline, sest rõhk on liiga madal. D-kategooria torustikel, kus rõhk in kuni 55 bar, on oht olemas, kuigi väikese tõenäosusega. 2) Toru läbiroostetamine – võib olla põhjustatud isolatsioonivigadest. Reeglina need vigastused on liiga väikesed, et neid saaks diagnostikaseadmetega avastada. Ohtu endast ei kujuta, kui läheduses ei ole teisi kommunikatsioone, kuhu gaas võib tungida. Ohu minimaliseerimiseks mõõdetakse hooldustööde käigus metaani sisaldust 15-50 m raadiuses. 3) Piraattööde või liiklusavariide käigus torudele tekitatud vigastused – võib ilmneda suhteliselt suurte gaasikoguste vabanemine ja plahvatusohtliku tsooni teke õnnetuspaiga vahetusläheduses. Õnnetuse ärahoidmiseks tuleb tõhustada kontrolli kaevetööde üle. 7) Maanteed Transpordiõnnetuste analüüs kajastub Ülenurme valla riskianalüüsis (2004). Ülenurme valla üldplaneeringus on esitatud raudtee ülesõidukohad, sõidukite liiklustihedus (autode arv tunnis) nendes kohtades. 8) Raudteed Ohtlike ainetega seotud õnnetuste riskiallikateks on raudteed ja maanteed pidi veetavad ohtlikud ained. Raudtee tõttu on oht ammoniaagi, gaasi ja vedelkütuse reostuseks, maanteedel aga erinevate ohtlike ainetega tegelevate ettevõtete veosed. Kuna lisaks ohtlike ainetega seotud õnnetustele seavad planeerimise seisukohalt piiranguid ka sanitaarkaitsevööndid, kus teatud tegevused on piiratud, siis on needki siinkohal esitatud. Tsoonide määramisel on lähtutud Tartumaa Päästeteenistuse ning Tartu linna üldplaneeringu projekti (2002) andmetest. Raudteel on ohutsoonid vastavalt veetava ohtliku aine liigile vedelkütuse puhul 400 m (aine kogus 58 t, 550 vagunit ööpäevas), gaasil 500 m (aine kogus 52 t, 9 vagunit kuus), ammoniaagil 850 m (aine kogus 38 t, 420 vagunit kuus). Lõhkeainetega seotud õnnetuste ohuala raadius on 3000 m (aine kogus 52 t, 3 vagunit aastas), mis kataks peaaegu terve valla. Lisaks on kaardile kantud sanitaarkaitsevööndid, mis juhivad tähelepanu põhjavee ja pinnase kaitsmise vajadustele. 9) Tartu Lennuväli 44 Ülenurme valla üldplaneering

Ülenurmes asuvat Tartu lennuvälja kasutatakse 90% juhtudel õppelendudeks. Seoses lennujaama rekonstrueerimisega on kavas avada neli regulaarliini (2-4 väljalendu ja saabumist päeval). Tartu lennuvälja rekonstrueerimise kavaga seoses on koostatud Tartu lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kus on lennuliikluse hetke olukord ja prognoositav olukord. Kütuste kasutamine lennuvälja normaalses töös on vältimatu. Tartu lennuväljal hoiustatakse kahte liiki kütuseid - Jet A1 ja AVGAS 100LL. Kütuste hoidmiseks on lennujaamas 25 tonnine mahuti. Kütusemahuti ja tankla asub lennuvälja perrooni lääneküljel ja on ümbritsetud võrkpiirdega. Regulaarliinide avamise järgselt võib prognoosida kasutatavate kütustekoguste suurenemist. 2004. a keskmine kasutatud kütusekogused Tartu lennujaamas olid 100LL 61,4 t ja Jet A1 11,6 t. Naftasaaduste hoidmisehitise kuja on vähemalt 50 m. Ohtlike kemikaalidega õhutransport on ohutu. Õhutranspordi põhiliseks riskiks on raskete tagajärgedega lennuõnnetus lennuväljal või õhuruumis. Õhuruumis toimunud lennuõnnetuse tagajärjel võib lennuki mahakukkumisel asumisse toimuda plahvatus ja selle tagajärjel suurtulekahju asumis või metsatulekahju. Õhuruumis toimunud raskete tagajärgedega lennuõnnetuse korral rakendatakse olukorrale vastavalt Tartumaa kriisireguleerimisplaani tegevuskava. 2.20.3. Leevendavad meetmed Vastavalt “Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodikale” (2001) § 11 lõik 2 jagatakse ohtude ennetusmeetmed järgmiselt: 1) ettepanekud vajaliku kaitstuse taseme tagamiseks; 2) ettepanekud operatiivjõudude vajaliku efektiivsuse tagamiseks; 3) ettepanekud informatsiooni edastamiseks elanikkonnale; 4) ettepanekud planeerimise ja projekteerimise osas. Esitatud on tegevuste loetelu riskiallikate ohu vähendamiseks, mida saaks/peaks arvestama üldplaneeringu koostamisel. Soovitused lähtuvad eelkõige olemasoleva riskianalüüsi andmestikul põhinevate kaardimaterjalide analüüsist. Ettepanekud on esitatud vastavalt riskiallikatele. Raudtee - rajada tuletakistused raudtee lähedal asuvate ühiskondlike hoonete ja raudtee vahele Ohtlike ristmike ja transiitliiklusega tänavad - suunata transiitliiklus linna äärealadele; - ehitada uued magistraalteed ja ristmikud, et vältida suuri transpordivooge läbi elamupiirkondade; - kaubandusega seotud ettevõtete planeerimisel arvestada liiklusskeemide- ja voogudega. Katlamajad - vähendada tulekahjust ja plahvatusest tulenevat mõju kõrvalhoonetele; - võimalusel paigutada katlamajad linna äärealadele; - planeerida rohelise võrgustiku elemendid katlamajade lähiümbrusesse; - kasutada vähemohtlikke kütuseid. Ohtlikud ettevõtted - vältida ohtlike ettevõtete paigutumist veekogude, sanitaarkaitsealade ja vähekaitstud põhjaveega alade lähedusse; - eelistada ohtlike ettevõtete paigutumist elamualadest eemale; - planeerida ohtlike ettevõtete lähiümbrusesse rohelise võrgustiku elemente; - vältida ohtlike ettevõtete paigutumist üksteise lähedale. Ohtlikud veosed - piirata ohtlike ainete vedu veekogude, sanitaarkaitsealade ja vähekaitstud põhjaveega alade läheduses; - vältida/vähendada ohtlike veoste liikumist liiklusohtlikel ja ülekoormatud. Luha- ja üleujutusalad

45 Ülenurme valla üldplaneering

- vältida ehitustegevust potentsiaalselt üleujutatavatel aladel; - arvestada ehitustegevuse projekteerimisel loodusliku põhjavee tasemega; - käsitleda veealasid ökoloogilise võrgustiku osana; - planeerida vee-aladega piirnevad piirkonnad puhke- ja virgestusaladeks. Puitrajoonid - tagada puitmajadega asumitele hea ligipääs (eelkõige tuletõrjele) ning teede korrasolek - luua korralik hüdrantide süsteem.

2.21. Üldised riigikaitselised vajadused Riigikaitseliste vajadustega maa-alasid Ülenurme valda ei planeerita.

2.22. Ettepanekute tegemine keskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada soovitusi kuritegevuse ennetamiseks ning neid töös rakendada. Oluliseks tuleb seada: • tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; • konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest; • tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine; • territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine); • hea vaade ühiskasutatavatele aladele; • erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: • jälgitavus (videovalve); • parklate valgustatus; • eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; • valdusele sissepääsu piiramine; • üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; • atraktiivsed materjalid, värvid; • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); • atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja kõnniteed; suunaviidad; • üldkasutatavate alade korrashoid. 2.23. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad maakasutus- ja ehitustingimused Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtivate õigusaktidega ja nendest tulenevate piirangutega.

2.24. Üldplaneeringu rakendumine Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb kõik teed/tänavad planeerida avalike teedena/tänavatena, sh ka olemasolevad eraomandis olevad teed. Detailplaneeringu kehtestamise tingimuseks on, et detail- või üldplaneeringuga planeeritud avalik 46 Ülenurme valla üldplaneering

tee/tänavamaa krunt võõrandatakse kokkuleppel vallavalitsusele. Kõigile planeeringus esitatud detailplaneeringutega planeeritavatele aladele tuleb ehitada ühisveevärk- ja kanalisatsioon. Elamumaa sihtotstarbega krundi hoonestamise tingimuseks on, et sellele tuleb peale hoone kasutusloa väljaandmist ühe kuu jooksul registreerida vähemalt üks elanik. Üldplaneeringus esitatud objekte ei saa üks-ühele üle võtta – planeeringu mõõtkavast tulenevalt võivad nii joon- kui punktobjektid sattuda valele kohale. Detailplaneeringuga/projektiga tuleb täpsustada objektide asukohta. Samuti tuleb detailplaneeringuga täpsustada teede ja tehnovõrkude asukohti arvestades samas naabermaa-aladega. Detailplaneeringutega tuleb tagada juurdepääs üldplaneeringuga määratud ristmikele kõigilt piirkonna maaüksustelt.

2.25. Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega (KSH) arvestamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 43 ning Planeerimisseaduse § 8 lõike 9 kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) tulemusi. Ülenurme valla üldplaneeringu KSH aruanne on Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt heaks kiidetud 06.11.2008. a. nr 41-11-4/35672-8. Ülenurme valla üldplaneeringu KSH hindamine toob välja 9 konfliktala, kus ekspertide hinnangul kavandatavad elamualad paiknevad mõnedel juhtudel ebasobivalt või vajaksid täiendavate ehitustingimuste kehtestamist tagamaks paremat looduskaitset ning meeldivat elupaika sealsetele/tulevastele elanikele.

„Konfliktala 1” – roheala kattumine elamualaga Osaliselt rohevõrgustiku alale jääb olemasolev 70-ndatel aastatel aianduskooperatiividele eraldatud suvilapiirkond, mis on üldplaneeringu koostamise hetkeks suuremas osas hoonestatud. Täiendavalt rohevõrgustiku alale olemasoleva elamuala laiendamist ette ei näha . Endises suvilakooperatiivis tuleb säilitada olemasolev kruntide struktuur ning uushoonete rajamisel olemasolevatele elamukruntidele tuleb lähtuda piirkonna hoonestusmahtudest. Rohevõrgustiku ala piire täpsustatakse ning sealt arvatakse välja olemasolev elamuala.

„Konfliktala 2” – Külitse kohal Ilmatsalu jõe veekaitsevööndi eiramine Ilmatsalu jõe ning Ropka paisjärve veekaitsevööndisse ulatuvad suuremas osas 60-ndatel aastatel moodustatud Külitse suvilakooperatiivi elamukrundid, kuhu tänapäevaks inimesed on kolinud alaliselt elama. Varem planeeritud ja hoonestatud Külitse asumis olemasolevad hooned paiknevad kohati veekogu kaldal (10-25 m kaugusel veepiirist). Ilmatsalu jõgi on peaaegu täies ulatuses kaevatud kraaviks ning varem hoonestatud aladel ei ole säilinud looduslikke kooslusi (rajatud aiad ja murualad hoonete ümber). Kallasraja kasutamine varemhoonestatud alal ei ole suuremas osas võimalik, kuna suvilakooperatiivide aiad ulatuvad veepiirini, samas kulgevad mitmed tänavad jõe ja paisjärve kaldal ning võimaldavad juurdepääsu kallasrajale. Olemasolevas suvilakooperatiivis asustustihedust täiendavalt ette ei näha enne, kui piirkonda on arenenud ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk. Ilmatsalu jõe paremal kaldal on Arroli 1 (94901:005:0477) kinnistu ulatuses elamumaa planeeritud jõe ehituskeeluvööndini. Arroli 1 kinnistul kehtib detailplaneering (kehtestatud 2004. a.), mille lahendus planeeritakse ümber sealjuures arvestades Ülenurme valla üldplaneeringu KSH ettepanekutega (tagada tuleb vaba ligipääs kallasrajale avalikult teelt, ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk vähendamaks reostuskoormust Ilmatsalu jõele, elektrikõrgepingeliinide alla elamualasid mitte planeerida). Teisi uushoonestusalasid Ilmatsalu jõe veekaitsevööndisse ei planeerita. Ropka paisjärve äärde Kiigemäest kuni Külitse-Järve kõrvalmaanteeni on Ropka paisjärve piiranguvööndisse 25 m kaugusele veepiirist 47 Ülenurme valla üldplaneering

kavandatud perspektiivseks elamumaaks. Tegemist on olemasoleva elamuala jätkuga, mille raames heakorrastatakse Ropka paisjärve äär, rajades sinna puhke ja supluskohad. Edasine planeerimistegevus on kalda kaitse eesmärke toetav ning võsastunud ja sööti jäänud rohualast, kuhu toimub omavoliline prügi ladestamine, arendatakse piirkonna ehituslaadiga haakuv madala hoonestusega elamupiirkond.

„Konfliktala 3” – Porijõe veekaitsevööndi eiramine Ülenurme aleviku juures Ülenurme valla üldplaneeringu KSH hindamise ekspert leiab, et elamualade laienemisega vastu Porijõge suureneb oht jõe veekvaliteedi halvenemiseks. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt on kogu Ülenurme alevik kavandatud ühisvee- ja kanalisatsiooni alaks, mis välistab lokaalsed vee- ja kanalisatsiooni lahendused. Ka olemasolevad Porijõeni ulatuvad elamualad on liidetud ühisvee- ja kanalisatsiooni võrku. Ülenurme alevik on käesolevaks ajaks välja kujunenud kompaktse hoonestusega alaks, kuhu on koondunud vajalik teenindus sektor (poed, kool, raamatukogu, ilusalongid, ühistranspordi olemasolu jne) ning välja on arendatud infrastruktuur, mistõttu elamualade laiendamine on otstarbekas. Olemasolevate elamualade jätkuks uute elamualade ja Porijõe vahele tuleb planeerida roheala ehituskeeluvööndi ulatuses, mida mööda on tagatud vaba liikumine kallasrajal. Piirkonnas tuleb säilitada kõrghaljastus maksimaalselt ning edasine arendustegevus peab toetama Looduskaitseseadusega veekogudele kehtestatud kalda kaitse eesmärke. Liigniiskel alal tuleb enne ehitustegevust läbi viia ehitus-geoloogiline uuring selgitamaks välja ehituse võimalikkuse ning vajalikud leevendavad meetmed. Olemasolevad maaparandussüsteemid peavad jääma toimima. Ülenurme alevikus sh Porijõe ääres üle olemasolevate elamualade kulgeb lennuvälja maandumis/õhku tõusmise koridor ning tulenevalt lennuvälja laienemisest laieneb ka häiriva müra tsoon. Uute elamualade detailsemal planeerimisel häiriva müra tsooni tuleb koostada konkreetsele planeeringualale KSH hindamine, mille tulemusi arvestatakse detailplaneeringu lahenduses.

„Konfliktala 4” – Reola elamuala on planeeritud tootmis- ja ärimaaks Reola on endine Ülenurme ÕKM osakonna keskus, kust on teadlikult elamualad välja viidud. Säilinud on üksikud elamud põhimaantee ääres, Reola teraviljahoidla hoone läheduses ning Reola-Unipiha riigimaantee ääres. Vältimaks sealsete elanike elukeskkonna halvenemist on üldplaneeringuga sätestatud vähemalt 50 m laiuse puhverala (kõrghaljastusriba) rajamise nõue, mis eraldab äri ja tootmismaid elamumaadest nii visuaalselt kui ka takistab õhu- ja mürasaaste levikut. Olulise väliskeskkonna mõjuga tegevustele tekib keskkonnamõju hindamise kohustus, selgitamaks eelkõige välja kuivõrd antud tegevus sealsete elanike elukvaliteeti mõjutab. Lisaks viitab KSH ekspert Reola asumi Tartu-Võru-Luhamaa maantee ning Tartu-Põlva-Orava raudtee vahelisele rohealale (ca 250 m laiune), mis seni toimisid raudteelt tuleva müra- ja saastetõkkena. Käesolevaga täpsustatakse, et kirjeldatud tootmismaa alal paikneb Reola reoveepuhasti koos oma imbtiikidega ning endise majandi aegne prügimägi, mille territooriumit kasutatakse jäätmehoidlana ning nimetatud maaüksused on katastrisse kantud jäätmehoidla maana. Alal puudub müratõkkena toimiv kõrghaljastus ning seega ei saa käsitleda ala kui müra- ja saastetõkkena. Edaspidi vältimaks müra- ja saaste levimist elamualadele on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärne ala tee kaitsevööndi ulatuses kavandatud puhveralaks (kõrghaljastusega roheala).

„Konfliktala 5” – Uhti ja Lepiku külas elamu- ja tootmisalad on kavandatud rohevõrgustiku alale. Üldplaneeringu lahendus täpsustab rohevõrgustiku ala piire jättes välja Uhti ja Lepiku külas osaliselt kasutuses olevad põllumaad. Täpsustatud rohevõrgustiku alale ei ole üldplaneeringuga kavandatud metsa alasse ühtivaid elamu- ja tootmisalasid. Käsitletava ala puhul tegemist on väärtusliku maastikuga, kuhu perspektiivis on jäetud turismi arendamise võimalus turismitalude näol. Kavandatavad tegevused peavad toetama looduskaitselisi eesmärke samas pakkudes külastajatele kvaliteetset puhkamise võimalust atraktiivses Tatra 48 Ülenurme valla üldplaneering

jõe ürgorus. Turismi sihtotstarbeline tegevus on planeeritud Lepiku külas asuva Lõunakalda kinnistu haljastamata osale ning Uhti külas Tamme kinnistutel haljastamata osale. Maalähedase loodusturismi eesmärgiline tegevus tuleb täpsustada detailplaneeringuga mille juurde koostatakse KSH aruanne, mille tulemusi tuleb planeeringu lahenduses arvestada.

„Konfliktala 6” – uute elamualade kavandamine Ülenurme lennuvälja vahetusse lähedusse. Arvestades nii praegust kui ka prognoositavat lennuliiklust Tartu lennuväljas jäävad lennujaama lähiümbruse aladel päeva/öö ekvivalentsed müratasemed juba lennuvälja turvatsoonis (150 m mõlemale poole lennuraja telge) madalamaks kui kehtestatud piirväärtus olemasolevatel aladel (55 dB päeval). Lennuliikluse intensiivsus jääb uuringute/analüüside põhjal ka edaspidi piisavalt madalaks, mistõttu on vähetõenäoline, et Tartu lennujaama lähiümbruses tekiks probleeme päeva keskmise müra normtaseme tagamisega. Prognoositav ekvivalentne müratase on märgitud keskkonnakaardil tumeda sinise joonega. Lisaks päeva keskmisele prognoositavale müratasemele on näidatud ka maksimaalne hetkemüra lennukite ülelennul (stardil/maandumisel) – tähistus keskkonnakaardil punase joonega. Maksimaalne hetkemüra on juhuslik suurus ja selle täpne fikseerimine nii arvutusmeetodil kui mõõtmise teel võib oleneda konkreetsetest tingimustest andes märgatavalt erinevaid tulemusi. Lubatud maksimaalset mürataset päevasel ajal (85 dB) lennujaama lähiümbruses elamualadel regulaarlendudeks planeeritavate lennukite ülelennul ei ületata ning öiseid regulaarlende ei ole planeeritud. Lennujaama laiendamisel on arvestatud ka asjaoluga, et maandumisrada võimaldab vastu võtta Boeing 737-500 lennukeid, mis tekitavad oluliselt suuremat müra, kuid regulaarlende nimetatud lennukitega ei teha. Tuleb rõhutada, et müra analüüsi teostamisel on arvestatud lennukite maksimaalse stardimassiga ja mootorite töötamisega täisvõimsusel, millest tulenevalt võib koostatud mürataseme jooni lugeda „halvima juhu” kirjeldamiseks. Tartu lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi arvestades saab väita, et kavandatava lennundustegevusega ei ületata müra normtaset päevasel ajal (07-23), tagatud on liiklusmüra kõige rangema nõude – taotlustase uutel elamualadel 55 dB täitmine; samuti ei esine lubatud maksimaalse (hetkelise) mürataseme (85 dB) ületamisi lennukite ülelennul maandumisel/stardil päevasel ajal. Arvestades KSH hindamise tulemusi ei ole otstarbekas elamualade laiendamine prognoositava ekvivalentse (40 dB) müratsooni ja maksimaalse hetkelise (85 dB) müratsooni piirkonda. Maksimaalse hetkelise 85 dB mürataseme joonele ning lennukoridori alla jäävad Ülenurme alevikus Nurme 2, Piiri ja Rätsepa kinnistud (joonisel 1-3 ala 6), kuhu Ülenurme KSH hindamise tulemusi arvestades ei ole otstarbekas elamualade laienemist ette näha. Seega tuleb leida uued lahendused maakasutusele, mis on kooskõlas üldplaneeringu ja selle KSH aruende põhimõtetega. Kuna uute lahenduste leidmine ning avalikkuse kaasamine on täiendavalt pikk protsess ning ala ei ole Ülenurme valla üldarengu seisukohalt esmatähtis, siis alale 6 kehtiv üldplaneering ei laiene. Elamualadele, mis jäävad häirivasse müratsooni (maksimaalse hetkelise müratsooni kuni 55 dB), tuleb koostada täiendav KSH hindamine ja/või mürauuring. KSH hindamise kasuks otsustatakse siis, kui alale ulatuvad mitmed negatiivsed mõjud, nt. lennumüra ja liigniiske ala.

„Konfliktala 7” – Õssu külas Õssu järve ümbruse elamumaaks planeerimine. Õssu külas Õssu järve all KSH ekspert on ilmselt mõelnud endist Eerika paisjärve, mis tänaseks ei leia enam rakendust ning on veekogude registrist maha kantud. Kunagine veehoidla on pooleldi pinnasega täidetud ning seega endist maaparandusrajatist ei saa käsitleda kui Õssu järvena.

„Konfliktala 8” – Õssu, Märja ja Räni külas elektrikõrgepingeliinid läbivad planeeritud elamualasid. Ülenurme valla üldplaneeringus on arvestatud kõrgepingeliinidest tulenevaid piiranguid ning uusi elamualasid elektriõhuliinide piiranguvööndisse ei planeerita . Täpsed piiranguvööndi 49 Ülenurme valla üldplaneering

asukohad täpsustatakse detailsemate projektidega (detailplaneering, ehitusprojekt). Elektripaigaldiste piiranguvööndi ulatused on toodud peatükis 2.18.2.1.

„Konfliktala 9” – Lemmatsi, Laane ja Reola küladesse jääva Väänoja piiranguvööndisse on planeeritud elamu- ja tootmisalasid. Tulenevalt veekogude kaldakaitse eesmärkidest ning maastiku loodusväärtuste säilitamise põhimõtetest ei näha üldplaneeringuga ette uute elamu- ja tootmisalade planeerimist Väänoja piiranguvööndisse. Kalda piiranguvööndisse ulatuvad ainult varem planeeritud ning osaliselt hoonestatud elamualad – Laane külas Loojangu tänava elamugrupp (12 kinnistut) ning Väänoja tee elamud (5 kinnistut), Lemmatsi külas Lillemäe tänava elamugrupp (6 kinnistut), Urva tee elamugrupp (5 kinnistut) ning Ute tänava elamugrupp (4 kinnistut). Väänoja piiranguvööndisse ulatuvad olemasolevad elamualad on planeeritud liita reoveekogumisalasse, millega liitumine on kohustuslik ning ajutised reoveelahendused tuleb likvideerida.

2.26. Jätkuprojektid Valla järjekindlaks arenguks tuleb teha: • sademeveekanalisatsiooni arengukava; • kaugküttesüsteemi arengukava; • väärtuslike maastike maastikuhoolduskava; • vastavalt seadustikule toimingud olemasolevate erateede avalikuks kasutamiseks määramiseks; • puhke- ja rekreatsioonialade teemaplaneering; • koostööprojektid naaberomavalitsustega rekreatsioonivööndi määratlemiseks ja välja arendamiseks Tartu linna lähiümbruses; • koostöös maakonna ja riigi tasandi asutustega sulgeda nõuetekohaselt Aardlapalu prügila.

50 Ülenurme valla üldplaneering

3. Kaardid

51 Ülenurme valla üldplaneering

3.1. Põhikaart (joonis 1)

52 Ülenurme valla üldplaneering

3.2. Tehnokaart (joonis 2)

53 Ülenurme valla üldplaneering

3.3. Keskkonnakaart (joonis 3)