KÕRVALMAANTEE 22140 TÕRVANDI-ROIU-UNIKÜLA KM 0-10 ASUVA TÕRVANDI-ROIU LÕIGU REKONSTRUEERIMISE ESKIISPROJEKTI KESKKONNAMÕJU EELHINNANG

2018

Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Nimetus Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Versioon Esitamiseks Töö nr 18/KR/55 Aeg 1.10.2018

Tellija Teedeprojekt OÜ Reg nr 11365874 Aadress: Kanali tee 4, 10112 Tallinn Telefon: 50 40 425 E-post: [email protected]

Projekteerija Teedeprojekt OÜ

Eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 6117690 E-post: [email protected]

Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090) Katrin Ritso, MSc

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.

2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 4 2 KAVANDATAV TEGEVUS ...... 6 2.1 Tegevuse iseloom ja maht ...... 6 2.2 Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ...... 7 2.3 Ressursikasutus ...... 8 2.4 Avariiolukorrad ...... 9 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ...... 11 3.1 Asukoha üldiseloomustus ...... 11 3.2 Geoloogiline ehitus ja maavarad ...... 15 3.3 Pinna- ja põhjavesi ...... 15 3.4 Taimestik, loomastik ja looduskaitsealused objektid ...... 18 3.5 Kultuuripärand...... 25 3.6 Sotsiaalne keskkond ...... 27 3.7 Liikluskorraldus ...... 27 4 TEGEVUSE EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD ...... 29 4.1 Mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele ...... 29 4.2 Mõju pinnaveele ja põhjaveele ...... 29 4.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele ...... 31 4.4 Mõju kultuuripärandile...... 33 4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra- ja vibratsioonitasemele ...... 33 4.6 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ...... 34 4.7 Mõjude omavahelised seosed ...... 35 5 NATURA EELHINDAMINE ...... 36 5.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ...... 36 5.2 Natura alade lühikirjeldus ...... 36 5.3 Kavandatava tegevuse seos kaitsekorraldusega ...... 37 5.4 Kavandatava tegevuse mõju prognoos ...... 37 5.5 Tulemuste kokkuvõte ...... 38 6 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ...... 39 7 EELHINNANGU JÄRELDUS ...... 41 8 KASUTATUD MATERJALID ...... 42

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

1 SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise eskiisprojekti (seisuga 5.09.2018) juurde. Eelhindamise aruanne on eskiisprojekti lisa, mistõttu käesolevas dokumendis esitatud kavandatava tegevuse kirjeldus on detailsuse astmega, mis võimaldab saada üldist arusaama kavandatavast tegevusest. Täpse projektlahendusega saab tutvuda eskiisprojektis. Koostatava eskiisprojektiga planeeritava tegevuse peaeesmärk on kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi- Roiu-Uniküla km 0-10 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Peaeesmärgi saavutamiseks on plaanis järgmised tegevused:  projekteerida lõigule kogujateed eesmärgiga vähendada ristmike arvu ja sulgeda ohtlikud ristmikud;  projekteerida bussipeatustele laiendused, ooteplatvormid ja vajadusel olemasolevate ootekodade ümbertõstmine;  projekteerida kergliiklustee km 0,4-4,2 asuvale Soinaste-Aardlapalu lõigule;  projekteerida kõrvalmaantee 22260 ja kõrvalmaantee 22140 ristmikule ringristmik;  projekteerida kõrvalmaantee 22140 ja Kaasiku tänava ristmikule ringristmik;  projekteerida kõrvalmaantee 22140 ja kõrvalmaantee 22141 ristmikule ringristmik;  projekteerida kõrvalmaantee 22140 ja kõrvalmaantee 22262 ristmikule ringristmik;  Projekteerida ühiskasutatav tee;  projekteerida teevalgustus minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda;  näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Keskkonnamõju hindamine (KMH) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõistes tuleb läbi viia alati, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille kavandamisel on keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik. Kõrvalmaantee ja selle ristmike rekonstrueerimine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt selline tegevus. Juhul, kui kavandatav tegevus ei ole välja toodud KeHJS § 6 lg 1, kuid kuulub KeHJS § 6 lg 2 toodud valdkondade ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. aasta määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas toodud tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 kohaselt tuleb nimetatud eelhinnang anda infrastruktuuri ehitamise või kasutamise korral. Määruse nr 224 § 13 p 8 ja § 15 p 8 kohaselt tuleb eelhinnang anda järgneva tegevuse korral:  tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine;

4 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

 tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kuna eskiisprojektiga kavandatav jalg- ja jalgrattatee ei asetse teepeenral ning kuna kavandatava tegevuse ala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Ropka-Ihaste linnu- ja loodusala (EE0080313), kuulub tegevus ülalmainitud punktide alla ning KMH algatamise kaalumiseks on vajalik keskkonnamõju eelhindamise läbiviimine. Käesoleva eelhinnangu aruande eesmärgiks on anda osapooltele, s.h otsustajale, piisaval hulgal teavet kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust ning keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkusest. Otsustajal võib olla lisaks eelhindamise aruandes toodule siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust ja esmast abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 ja § 61 sätetest ning keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ toodust. Eelhinnang on koostatud olemasoleva allikamaterjali, s.h eskiisprojekti materjali, põhjal. Eelhinnangu koostamise käigus ei teostatud botaanilisi ega teisi ala süvauuringuid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu koostamisel tugineti kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise eskiisprojektile seisuga 5. september 2018. Kavandatavat tegevust on aruandes kirjeldatud ulatuses, mis on vajalik käesoleva eelhinnangu mõistmiseks ja tegevusega kaasnevatest eeldatavatest tagajärgedest ülevaate saamiseks. Täpsem informatsioon on leitav eskiisprojektis ja tehnilises kirjelduses.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

2 KAVANDATAV TEGEVUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Teetelje asukohta kavandatava tegevusega ei muudeta ning projekteeritud uus sõidutee kate on ette nähtud peamiselt olemasolevale muldkehale, millele projekteeritakse vajalikud laiendused. Uus mulle rajatakse projekteeritava jalg- ja jalgrattatee (JJT), kogujatee, ühiskasutatava tee ja nihutatud ringristmike alla. Kergliiklejate teenindamiseks ja ohutuse tõstmiseks on kõrvalmaantee lõigule km 0,4-4,2 ette nähtud 2,5 m laiune asfalteeritud jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT), mille keskmine kaugus sõidutee katte servast on 7-10 m. Porijõe (Konsu kanali) ja Savijõe ületamiseks on jalg- ja jalgrattatee projekteeritud Porijõe (Konsu kanali) ja Savijõe torusillale, mistõttu täiendavate sildade rajamist ei planeerita. Jalg- ja jalgrattatee on kavandatud lähtuvalt kergliiklejate liikumisvajadusest ning viidud kokku olemasoleva kergliiklusteede võrguga. Kuni Aardlapalu bussipeatuseni on jalg- ja jalgrattatee projekteeritud kõrvalmaanteest lõunasse, Aardlapalu bussipeatusest kuni Aardlapalu ringristmikuni maanteest põhja. Projekteeritava jalg- ja jalgrattatee rajamisel on vaja eemaldada olemasolev taimestik, sh lõigul km 2,9-3,9 olemasolevad puud. Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ristumine kõrvalmaanteega 22260 Vana-Kastre – Roiu, Kaasiku tänavaga, kõrvalmaanteega 22141 Haaslava – Vana-Kuuste ja kõrvalmaanteega 22262 Haaslava-Aadami-Uniküla on lahendatud ringristmikena, mistõttu on vaja antud ristmike aladel laiendada teemullet ning eemaldada alale jääv taimestik, sh olemasolevad puud. Nähtavuse tagamiseks eemaldatakse puud maantee lõigul sisekurvides km 6,8-8,1. Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ristumine kõrvalmaanteega 22269 Sooru-Kure on lahendatud 3-harulise möödasõidu laiendiga ristmikuna. Kavandatava tegevuse lõigule on projekteeritud kogujateed eesmärgiga vähendada ristmike arvu ja sulgeda ohtlikud ristmikud. Kogujateede täpne asukoht on näidatud eskiisprojektis seisuga 05.09.2018. Kogujateed on ühendatud kõrvalmaanteega 22140 Jõe ja Männi tänava kaudu vastavalt kolmeharulise kanaliseeritud ristmiku ja ringristmikuga. Projekteeritud on ristmikud ja perspektiivsed mahasõidud. Männi tee ja Laane tee vahele on projekteeritud võimalik ühendustee. Projektiga on lahendatud Poldri, Aardlapalu, Suurekivi, Liivaku, Haaslava, Kurepalu ja Kure bussipeatuste paarid. Projektalale on kavandatud teevalgustus bussipeatustesse, Kaasiku tee ringristmikule, Aardlapalu ringristmikule, Haaslava ringristmikule, Roiu ringristmikule ning projekteeritavale jalg- ja jalgrattateele km 0,4-4,2. Teevalgustus on projekteeritud minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Täpne valgustuse maht määratakse põhiprojektiga. Kõrvalmaanteega 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla külgnevad olemasolevad kraavid on kavas puhastada ning rajada täiendavad kraavid sademevee ärajuhtimiseks teekattelt ning katendikonstruktsioonist. Porijõele (Konsu kanalile) on projekteeritud torusilla nõlvade kindlustus.

6 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Porijõe (Konsu kanal), Savijõe ja Mõrajõe torusillad on ehitatud hiljuti ja käesoleva projektiga neile rekonstrueerimistöid (v.a katendi vahetus) kavandatud ei ole.1 Juhul, kui projekteerimise käigus selgub vajadus pikendada Porijõe ja Savijõe torusildu jalg- ja jalgrattatee rajamiseks, tuleb nimetatud tegevusele anda eraldiseisev keskkonnamõju eksperthinnang, kuna antud tegevust lähtuvalt tehnilisest kirjeldusest2 eskiisprojektiga ei kavandatud ega käesolevas keskkonnamõju eelhindamises ei hinnatud. Projekteeritava teelõigu pikkuseks on 10 kilomeetrit.

2.2 Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Planeeritav tegevus on kooskõlas olulisemate piirkonda käsitlevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kehtivas Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on eesmärgiks seatud põhi- ja tugimaanteede liiklusohutuse tagamine ja linnalähipiirkondade parem ühendamine kergliiklusteede võrgustiku abil, arendamaks energiasäästlikku ja kestlikku transporti. Riigi põhi- ja tugimaanteede võrk on Tartumaal välja kujunenud ning selle olulise ümberkujundamise vajadus puudub. Küll on tarvilik liiklusohutusest lähtuv teelõikude õgvendamine koos peale- ja mahasõitude rekonstrueerimisega. Liiklusohutuse tagamiseks kaasajastatakse ristmikud ning liikluskorraldus, eriti Tartu linnas ja linna lähialal. Pidades silmas rahvastiku ümberpaiknemist, töö- ja õpirännet ning Tartut regioonikeskusena, tuleb suureneva liikuvusvajaduse rahuldamiseks rekonstrueerida teedevõrku, eeskätt Tartu eeslinnas. Tartu ja Tartu lähiala ühises linnastunud ruumis rajatakse sidus ja katkematu jalgratta- ja jalgteede (kergliiklusteede) võrgustik. Igapäevane jalgrattal liikumine on arenev suundumus, eriti piisavas läheduses (igapäevasõitjaile 5 – 7 km) asuvate sihtkohtadeni. Seega on Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ välja toodud kava rajada Tartust väljuvate põhi- ja tugimaanteede äärde jalgratta- ja jalgteed vähemalt suuremate asulateni, sh Roiuni. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisel on kavandatava tegevuse alale planeeritud jalgratta- ja jalgteede vajadus. Projekti alusel planeeritavad tegevused on seega tervikuna üks osa maakonnaplaneeringu määratud tehnilise taristu ja kergliiklusteede võrgustikust ning seega otseselt seotud piirkonna strateegiliste planeerimisdokumentide ellu viimisega.

1 Maanteeameti Lõuna Regioon, 2018, Tehniline kirjeldus Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine 2 Maanteeameti Lõuna Regioon, 2018, Tehniline kirjeldus Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 1. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringust 2030+. Sinise punktiirjoonega on tähistatud jalgratta- ja jalgteede vajadus Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020 ühe arengusuunana nähakse kõvakattega teede ja kergliiklusteede võrgu tihendamist. Eesmärk on rajada maalise keskuse bussiootla juurde turvaline rattaparkla (talvel ka tõukekelguparkla) ning ümberkaudseid asulaid sellega ühendav turvaliste kergliiklusteede ja –radade võrgustik. Haldusreformiga liitusid Ülenurme vald ja Kambja vald laienenud Kambja vallaks ning Mäksa, Haaslava ja Võnnu vald Kastre vallaks. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati. Kuni ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni lähtutakse otsustamisel kõigi ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavadest. Ülenurme üldplaneeringu joonise kohaselt on kavandatava tegevuse alale planeeritud kergliiklustee ning Haaslava üldplaneeringu kohaselt on kavandatava tegevuse alale planeeritud jalgrattatee. Kavandatav ristmike ja sõidutee rekonstrueerimine liikluse ohutumaks muutmiseks ning jalg- ja jalgrattatee rajamine on kooskõlas lähipiirkonna praeguste ja perspektiivsete tegevustega, toetades neid – jalg- ja jalgrattateed parandavad piirkonna elanike liikumisvõimalusi, luues ohutud liiklemisteed elamupiirkondade vahel ja lähimate ühistranspordi peatusteni, sidudes elamualad perspektiivselt kogu valda ja maakonda katvate kergliiklusteede võrgustikega ning luues kohalikele elanikele võimalused vabal ajal liikumiseks (tervisesport, jalutamine jms). Kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole eksperdile teada ning eksperdil puudub info tegevuse eeldatavas mõjupiirkonnas kavandatava tegevusega samaaegselt läbiviidavate suuremahuliste (tee)ehitustööde kohta.

2.3 Ressursikasutus

Igasugune ehitustegevus, niisamuti teede rajamine, on üldjuhul loodusvarade osas kulukas. Võrdluses uue maantee rajamisega on olemasoleval teemuldel maantee rekonstrueerimine ja selle

8 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang juurde kerg- ja jalgrattateede rajamise ressursikasutus siiski tunduvalt väiksem. Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja arendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt. Ühtlasi peavad ehitamisel kasutatavad materjalid, tehnoloogiad ja kontrollimeetodid olema kooskõlas Eesti õigusruumis kehtivate normide ja juhenditega. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat keskkonda. Teede rajamiseks on vajalikud ehitusmaavarad. Ehitustööde teostamiseks on vajalikud töövahendid ja ehitusmaterjalid. Teede rajamiseks vajalikud ehitustööriistad, masinad ja transpordivahendid tarbivad energiat. Energiana kasutatakse peamiselt vedelkütuseid. Veekasutus ning reovee teke piirkonnas ehitustegevuse käigus eeldatavalt ei suurene. Ehitusprotsessides kasutatav vesi saadakse eeldatavalt transporditavate paakautodega, olmereovee kogumiseks kasutatakse eeldatavalt teisaldatavaid välikäimlaid. Ehitustegevuse lõppemisel piirdub ressursikasutus teede valgustuse tagamiseks vajaliku energiatarbega ning tee korraliseks hoolduseks ja remonditöödeks vajaliku energia- ja materjalikuluga. Kavandatava tegevuse ressursikasutus ei erine mistahes muudest samas mahus tehtavate teealade rekonstrueerimisest ja kergliiklustee rajamisest ning see ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju. Kavandatavate töödega kaasneb jäätmeteke seotuna olemasoleva tee rekonstrueerimisega, uue kergliiklustee rajamisega ning tegevusega seotud inimeste (ehitustööliste) olmega. Kavandatava tegevuse tulemusel tekivad ehitus- ja segaolmejäätmed, mis kogutakse liigiti ja antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Kavandatava tegevuse käigus tekivad pinnasejäägid (teealalt eemaldatavad mittesobilikud kihid - näiteks kasvupinnas) kasutatakse võimalusel kavandatava tegevuse raames näiteks maastiku korrastamiseks tööde lõpetamisel või täiteks.

Töötajad Müra

Energia (kütused, Saasteainete heide õhku elektrienergia) Maantee rekonstrueerimine Jäätmed ja reovesi Vesi ning jalg- ja jalgrattatee Pinnase tallamine ja ümberpaigutamine Ehitusmaterjalid rajamine ja hooldus Maastiku muutus Masinad ja töövahendid Avariioht

Joonis 2. Tegevuse ressursikasutuse ja tagajärgede (sisend-väljund analüüsi) kokkuvõte

2.4 Avariiolukorrad

Kavandatava tegevuse ehitustöödega ei kaasne suurõnnetuse ohtu või n.ö tavapärasest kõrgemat avariiolukorra ohtu. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukorraoht on seotud eelkõige võimalike liiklusõnnetustega ja tööõnnetustega ehitustööde käigus. Tööde läbiviimisel järgitakse nende vältimiseks üldiseid töö- ning keskkonnaohutuse nõudeid. Avariiolukorrast tingitud

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang reostuse/reostusohu tekkimisel (näiteks kütuse või õlide lekkimisel masinatest), tuleb viivitamatult rakendada selle likvideerimismeetmeid. Projekti eesmärgiks on olemasolevate sõiduteede ristumistel ja nende vahelisel alal sõidukite ning kergliiklejate ohutuse tõstmine, rekonstrueerides sõidutee, vähendades ristmike arvu rajades kogujateed ning ehitades sõiduteest eraldatud jalg- ja jalgrattatee. Peale tööde lõpetamist teede kasutuselevõtul liiklusohutus seega pigem suureneb ehk avariide/õnnetuste esinemise võimalikkus, võrreldes olemasoleva olukorraga, eeldatavalt väheneb. Liiklusohutuse tagamiseks on projektiga ette nähtud vastavad liikluskorralduslikud vahendid (ristmike kanaliseerimine ohutussaartega, ringristmikud, kiirendus-, pidurdus- ja pöörderajad, liiklusmärgid jms) ning ohutust suurendab teede valgustatus, mis teeb kergliiklejad nähtavamaks.

10 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND

3.1 Asukoha üldiseloomustus

Kavandatava tegevusega hõlmatud teelõik paikneb Tartu maakonnas, Kambja ja Kastre vallas, Soinaste, Reola, Aardlapalu, Haaslava, Aardla, Kurepalu, Kõivu ja Metsanurga külas ning Roiu ja Ülenurme alevikus (Joonis 3, Joonis 4, Joonis 5). Lõik algab vahetult pärast 2015. aastal ehitatud ringristmikku km 0,00 ning kulgeb mööda kõrvalmaanteed nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla kuni Roiu alevikuni km 10,0. Rekonstrueeritav teelõik ületab Porijõge (Konsu kanal) (km 0,914), Savijõge (km 2,525) ja Mõrajõge (km 6,029) torusillaga. Aardlapalu ja Haaslava lõigul km 3,2-5,9 on palju ristmikke, millest mõned on halva nähtavusega. Kõrvalmaantee 22260 ja kõrvalmaantee 22140 ristmik on ohtlik, sest tee 22260 on sirge ja liiklejad kipuvad suure hooga asulast läbi sõitma. Liiklust rahustavad meetmed puuduvad. Maantee serva on rajatud kergliiklusteed lõigul km 0-0,4 ja km 4,2-10, kuid lõigul km 0,4-4,2 kergliiklustee puudub. Seetõttu ei moodusta olemasolevas olukorras kergliiklusteed ühtset terviklikku võrgustikku, mis ühendaks Tartu linna lähiala asulad linnaga. Kavandatava tegevuse ala asub peamiselt transpordimaal (olemasolev maantee). Projektiala piirneb peamiselt elamumaa, maatulundusmaa (põllumaadega) ja transpordimaaga. Lisaks leidub tootmismaa, üldkastutatava maa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistuid ning üksikuid veekogude maa, jäätmehoidla maa ja kaitsealuse maa sihtotstarbega kinnistuid. Planeeritav jalg- ja jalgrattatee on kavandatud valdavalt 7-10 m kaugusele olemasolevast maanteest, kulgedes paralleelselt sellega. Erandiks on lõigud, mis ületavad Porijõge (Konsu kanal) ja Savijõge, kus rattatee on kavandatud olemasolevatele vooluveekogu ületavatele torusildadele. Maa-alal ja selle lähiümbruses paiknevad erinevad kommunikatsioonid nagu elektri õhuliinid, alajaamad ja jaotusseadmed, sideehitised ja –liinid, maagaasi jaotustorustik jms.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 3 Kavandatava tegevuse ulatus ja asukoht (I alajaotis) 12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 4 Kavandatava tegevuse ulatu ja asukoht (II alajaotis) Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 5 Kavandatava tegevuse ulatus ja asukoht (III alajaotis) 14 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

3.2 Geoloogiline ehitus ja maavarad

Planeeritava ala maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 35...50 m. Aluspõhja moodustavad Vadja ja Leivu, Kernave ja Aruküla kihistud. Soinaste küla läbib mattunud org. Pinnakate koosneb erinevatel kavandatava tegevuse lõikudel erinevatest setetest ja kihistutest. Soinaste ja Haaslava küla kandis levivad Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad), madalsooturvas ja peenliiv. Viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted (madalsooturvas) on piirkonnas hästi lagunenud (kuni 30% ulatuses turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad). Peenliiv on valdavalt terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Aardlapalu külas levivad pinnakattes viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud jõesetted (peenliiv), Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (eriteraline liiv) ja soosetted (madalsooturvas). Eriteraline liiv on valdavalt terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Kurepalu küla territooriumil levivad peamiselt Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted. Leviv peenliiv on valdavalt terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust.3 Olemasoleval tee muldel on kasutatud täitepinnast. Eesti mullastiku kaardi alusel levivad Soinaste ja Aardlapalu külas peamiselt madalsoomullad, mis on põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad mullad. Lisaks levivad leostunud ja leetjad gleimullad, gleistunud leetunud mullad ja leetunud mullad. Leostunud ja leetjad gleimullad ning gleistunud leetunud mullad on vastavalt alaliselt või ajutiselt liigniisked. Haaslava külas levivad peamiselt kahkjad leetunud mullad, mis on alaliselt (keskmiselt) liigniisked. Paiguti leidub ka leetunud muldasid ning Mõra jõe kallastel lammi-madalsoomuldasid. Kurepalu külas ja Roiu alevikus on valdavad leetunud ning gleistunud leetunud mullad, millest viimased on nõrgalt (ajutiselt) liigniisked.4 Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi5 alusel asub kavandatav tegevus normaalse radooniriskiga alal, kus on normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. Projektialal puuduvad maavarade levialad ja maardlad. Rekonstrueeritavast teest 320 m kaugusel põhjas asub Aardlapalu liivakarjäär (37,85 ha).

3.3 Pinna- ja põhjavesi

Projektala läbivad Porijõgi (VEE1044400), Savijõgi (VEE1023606) ja Mõra jõgi (VEE1045700), mis kõik on Emajõe lisajõed. Lisaks Aardlapalu kraav (VEE1023695). Emajõgi (VEE1023600) jääb projekti alast ca 1 km kaugusele põhja ning on kaitstav karpkalalaste elupaigana. Porijõgi kuulub Sipe oja suudmest Tartu–Põlva raudteeni „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1). Porijõgi (43,5 km), Savijõgi (2,4 km) ja Mõrajõgi (30,2 km) on

3 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, www.maaamet.ee (27.08.2018) 4 Maa-ameti mullastiku kaardirakendus, www.maaamet.ee (27.08.2018) 5 Eesti Geoloogiakeskus, 2004

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang lisatud kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4). Kavandatava tegevuse ala piirneb Soinaste külas põhjast Aardla poldri veehoidlaga (VEE2084610). Kavandatava tegevuse alast ca 500 m kaugusel lõunas on Aardla järv (VEE2084600). Haaslava külas asub projekteeritava tegevuse alast 70 m kaugusel lõunas Kurepalu paisjärv (VEE2084500), mis on avalikult kasutatav kalgiveeline rohketoiteline järv. Järv on tekkinud Mõra jõe ülespaisutamisel ning kuulub Mõra vooluveekogumisse (1045700_1).6 Kõrvalmaantee nr 22140 ääres kulgevad olemasolevad kraavid, mis on plaanis puhastada. Lisaks kavandatakse rajada täiendavaid kraave. Kavandatav tegevus piirneb mitmest kohast Maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandusehitiste reguleeriva võrguga ning kavandatava tegevuse ala läbivad või selle lähistel kulgevad maaparandusehitiste eesvoolud7. Soinaste külas mattunud orul on põhjavesi kaitstud. Liikudes mööda kavandatava tegevuse ala itta, läheb põhjavee kaitstus üle suhteliselt kaitstuks, seejärel keskmiselt kaitstuks ja nõrgalt kaitstuks (Joonis 6). Mõrja jõe ümbruses on põhjavesi kaitsmata, mis tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. 8 Kavandatava tegevuse alale jääb 2 puurkaevu (katastri nr 19052 ja 7003) ja nende sanitaarkaitseala. Puurkaevu nr 19052 sanitaarkaitseala raadius on 50 m ja puurkaevu nr 7003 sanitaarkaitseala raadius on 30 m. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteemi) veevaldkonnaga seotud infolehe veka.keskkonnainfo.ee andmetel on puurkaev 19052 rajatud 1996. aastal olmevee saamise eesmärgil. Infosüsteemi andmetel on tegemist töötava puurkaevuga. Puurkaev 7003 on rajatud 1972. aastal samuti olmevee saamise eesmärgil ning on andmebaasi kohaselt töötav.

6 Keskkonnaregistri avalik teenus, Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee (27.08.2018) 7 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, www.maaamet.ee (26.09.2018) 8 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, www.maaamet.ee (27.08.2018)

16 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 6. Põhjavee kaitstus

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

3.4 Taimestik, loomastik ja looduskaitsealused objektid

Riigitee rekonstrueerimine toimub valdavalt olemasoleval teemaal. Teemaa laiendused nähakse ette riigitee ristmike ümberehitamiseks. Seega on ala taimestik juba suuresti mõjutatud maanteedest ja nende hooldusest. Kõrvalmaantee nr 22140 (Tõrvandi-Roiu-Uniküla) piirneb planeeritava tegevuse lõigul Ropka-Ihaste looduskaitsealaga (KLO1000633), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku linnu- ja loodusalana (EE0080313). Ropka–Ihaste LKA moodustati Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määrusega nr. 162 „Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (lisa 7.1). Ala kaitse-eesmärgiks on Ropka-Ihaste luha kui olulise lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiga kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.9 Ropka-Ihaste looduskaitseala (790,6 ha, sh maismaa 711,0 ha ja veeosa 79,6 ha) on moodustatud Ropka-Ihaste luha kui olulise lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiga kaitseks; huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lamminiitude (6450) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüüpide kaitseks; tiigilendlase (Myotis dasycneme), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), vingerja (Misgurnus fossilis), laiujuri (Dytiscus latissimus), emaputke (Angelica palustris), suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) ja suur rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) elupaikade kaitseks; tutkase (Philomachus pugnax), hüübi (Botaurus stellaris), väikeluige (Cygnus columbianus bewickii), väikehuigi (Porzana parva), rohunepi (Gallinago media), väikekajaka (Larus minutus), mustviire (Chlidonias niger), soopardi ehk pahlsaba-pardi (Anas acuta), rukkiräägu (Crex crex), täpikhuigu (Porzana porzana) ja mudatildri (Tringa glareola) elupaikade kaitseks; rändlinnuliikide luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), suur-laukhane (Anser albifrons), rabahane (Anser fabalis), tuttvardi (Aythya fuligula), laugu (Fulica atra), naerukajaka (Larus ridibundus), kiivitaja (Vanellus vanellus), rooruigi (Rallus aquaticus) ja hallpõsk-püti (Podiceps grisegena) elupaikade kaitseks; pehme koeratubaka (Crepis mollis), aasnelgi (Dianthus superbus), valge vesiroosi (Nymphaea alba), ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõga (Iris sibirica), värvi- paskheina (Serratula tinctoria) ja künnapuu (Ulmus laevis) kasvukohtade kaitseks ning tiigikonna (Rana lessonae), rabakonna (Rana arvalis) ja rohukonna (Rana temporaria) elupaikade kaitseks. 10 Ropka-Ihaste Natura 2000 linnu- ja loodusala maismaa pindala on 638,1 ha ja siseveekogude pindala 117,5 ha. 11 Kogu kaitsealal on lubatud inimestel viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ja pidada jahti, arvestades seejuures asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut. Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud vaid paikades, mis on kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Teedel sõitmine on lubatud, väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud ainult ala kaitsekorralduskavas sätestatud tingimustel. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, väljastada metsamajandamiskava, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sh lautri või paadisilla ehitamiseks, projekteerimistingimusi või ehitusluba, samuti rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui 5 m2, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Kaitsealal on poollooduslike koosluste säilimiseks vajalik loomade

9 Keskkonnaamet, 2015, Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 10 Keskkonnaregistri avalik teenus, Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee (27.08.2018) 11 Eelis infoleht, Keskkonnaagentuur, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ (27.08.2018)

18 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang karjatamine, niitmine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning muud elupaikade ja liikide soodsat seisundit tagavad tegevused. 12 Kavandatava tegevuse alast 150 m kaugusel lõunas Kurepalu külas asub Age oru hoiuala (KLO2000234 ) ja Natura 2000 loodusala (EE0080302). Age oru hoiuala (22,5 ha) kaitse-eesmärk on jõgede ja ojade (3260)2, liivakivipaljandite (8220) ning rohunditerikaste kuusikute (9050) elupaigatüüpide kaitse. 13 Age oru loodusala (EE0080302) maismaa pindala on 21,4 ha ja siseveekogu pindala 1,1 ha.14 Kavandatava tegevuse ala piirneb Porijõe kallastel II kaitsekategooria taime emaputk (Angeliva palustris) leiupaigaga. Kavandatava tegevuse alast 170 m kaugusel põhjas on II kaitsekategooria taime pehme koeratubaka (Crepis mollis) leiupaik ning 60...80 m kaugusel lõunas võsu-liivsibula (Jovibarba sobolifera) ja aasnelgi (Dianthus superbus) leiupaik. Emaputk eelistab lubjarikast tüseda huumusega või turbast mulda, kus pH on neutraalne või nõrgalt aluseline. Kasvab soistel ja niisketel niitudel ning puisniitudel, jõgede ja kraavide kallastel, võsastikes, eriti mereäärsetel aladel. Levib paiguti Lääne-Eesti rannikul ja Emajõe kallastel ning on Eesti Punase Raamatu (2008) alusel määratud ohulähedaseks.15 Liigi peamisteks ohuteguriteks on metsamajanduslik tegevus, ehitus ja soode kuivendamine. Emaputke seisundit Ropka-Ihaste kaitsealal ohustab luhtade kinnikasvamine. 16 Pehme koeratubakas on väga haruldane niisketel lamminiitudel ja võsastikes kasvav taim. Leidub peamiselt Tartu ümbruses. Eesti Punase Raamatu (2008) andmetel on pehme koeratubakas ohustatud.17 Liigi peamisteks ohuteguriks on niitude (lamminiitude) võsastumine niitmise või karjatamise katkemisel. Pehme koeratubaka seisundit Ropka-Ihaste kaitsealal ohustab luhtade kinnikasvamine. 18 Võsu-liivsibul on mitmeaastane paiguti Lõuna- ja Kagu-Eesti liivastes männikutes kasvav taim. Seda kasvatatakse ka ilutaimena. Eesti Punase Raamatu (2008) andmetel on võsu-liivsibul ohualdis.19 Aasnelk kasvab paiguti puisniitudel, niitudel ja põõsastikes peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis. Eesti Punase Raamatu (2008) andmetel on ohustatud.20 Liigi peamisteks ohuteguriteks on niitude (aruniitude) võsastumine niitmise või karjatamise katkemisel. Aasnelgi isendeid on Ropka-Ihaste kaitsealal vähe ja nende seisund suhteliselt kesine, kaitse tagamiseks tuleb vältida kasvukoha võsastumist. 21 Kavandatava tegevuse ala piirneb lõunast II kaitsekategooria linnu rohunepp (Gallinago media) elupaigaga. Suuremad ja elujõulisemad asurkonnad paiknevad ulatuslikel jõelammidel – Suur- Emajõe, Kasari, Soomaa ja Mustajõe niitudel. Praeguste teadmiste alusel peaks Eesti asurkonna suuruseks olema 600–800 isaslindu (kuna rohunepp monogaamseid paare ei moodusta, siis selle liigi arvukust haudepaarides ei hinnata). Haudeajal on rohunepi meelispaikadeks üleujutatavad luhaniidud, kuid teda kohtab ka teistel niisketel niitudel (heinamaadel, rannaniitudel), madal- ja siirdesoodes. Arvatavasti on nepimänge soodes tunduvalt rohkem kui praeguseks teada. Mängude esinemine poldritel ja isegi raiesmikel viitab sobivate elupaikade nappusele. Pärast pesitsemist püsivad nepid augusti keskpaigani haudealadel. Hiljem kohatakse neid sagedamini rannikul, kust

12 Keskkonnaamet, 2015, Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 13 Keskkonnaregistri avalik teenus, Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee (27.08.2018) 14 Eelis infoleht, Keskkonnaagentuur, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ (27.08.2018) 15 Eesti e-flora andmebaas, http://efloora.ut.ee/Eesti-vte/species/Angelica_palustris.html (27.08.2018) 16 Keskkonnaamet, 2015, Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 17 Eesti e-flora andmebaas, http://efloora.ut.ee/Eesti-vte/species/Crepis_mollis.html (27.08.2018) 18 Keskkonnaamet, 2015, Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 19 Eesti e-flora andmebaas, http://efloora.ut.ee/Ala/species/4540.html (27.08.2018) 20 Eesti e-flora andmebaas, http://efloora.ut.ee/Eesti-vte/species/Dianthus_superbus.html (27.08.2018) 21 Keskkonnaamet, 2015, Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang linnud lahkuvad tavaliselt septembri keskpaigaks. Rohunepi taandumise ajalooliseks põhjuseks on lamminiitude ja soode häving.22 Kavandatava tegevuse lähialas leidub järgnevaid III kaitsekategooria taimi:  Hall käpp on neljast meil esinevast käpa liigist kõige tavalisem. Hall käpp kasvab kuivavõitu lubjarikkal mullal ja on rohkem levinud Eesti lääneosas, kus teda kohati kasvab ka massiliselt. Mujal Eestis on hall käpp haruldasem või puudub hoopis. Tema kasvukohtadeks on niidud, loopealsed ja kadastikud, aga ka mahajäetud põllud, tee- ja kraaviperved. Hall käpp võib ootamatult ilmuda sinna, kus teda varem ei kasvanud ja sealt siis peagi jälle kaduda. 23  Siberi võhumõõk on Eestis levinud paiguti, rohkem Lääne-, Kesk- ja Ida-Eestis. Liigi elupaigaks on märgadel muldadel asuvad niidud (lammi- ja soovikuniidud). Liigi peamised ohutegurid on niitude (lamminiitude) võsastumine, ehitustegevus ja soode kuivendamine. Siberi võhumõõk on Eestis väheneva arvukusega taim, mis on Eesti Punase Raamatu nimestiku järgi ohulähedases seisus.24 Liigi peamisteks ohuteguriteks on niitude (lamminiitude) võsastumine, ehitustegevus ja soode kuivendamine. Ropka-Ihaste kaitsealal on liik heas seisundis, tema esinduslikke leiukohti on kaitseala kõigil lahustükkidel. 25  Roomav öövilge on üks vähestest meie käpalistest, kelle päriskoduks on mets. Roomav öövilge eelistab niiskeid muldi, olles mulla happesuse suhtes vähevaliv: teda leidub niihästi leete- kui lubjariskastel ja isegi turbamuldadel, liivsavisel ja liivasel pinnasel, sest põhiliselt elab ta paksus metsa kõdukihis.  Valge vesiroos kasvab mageveekogudes kinnitudes juurega veekogu põhja. Valge vesiroosi leviala on hajusalt üle kogu Eesti. Eesti Punase Raamatu (2008) andmetel on ohulähedases seisundis.26 Ropka-Ihaste kaitsealal on liik hetkel heas seisundis. 27 Kavandatava tegevuse ala lähistel on mitu III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekure (Ciconia ciconia) pesapaika. Kõrvalmaantee nr 22140 lähistel Savijões elutseb III kaitsekategooria kalaliik vingerjas (Misgurnus fossilis) ning Aardla poldri veehoidlate piirkonnas III kategooria liik valgelaup- rabakiil (Leucorrhinia albifrons). Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna-Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas, kuid meil on ta oma leviku põhjapiiril. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke ja jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust, ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad.28 Vingerjas elab mudase põhjaga taimestikurikastes hästi läbisoojeneva madala veega kohtades. Eestis on vingerja levila põhjapiir, kus on teda tuvastatud mõnekümnes järves ja jões Peipsi järve ja Liivi lahe valglates.29 Valgelaup-rabakiil elab peaaegu kõikjal, kus on rabalaukaid. Tema senised leiukohad jäävadki peamiselt suuremate rabalaamade piirkonda, märgatud pole valgelaup-rabakiili vaid Hiiumaal. Põhiline oht rabakiilidele on nende elupaikade, eelkõige vastsetele sobivate veekogude muutumine inimtegevuse mõjul.30

22 Eesti Ornitoloogia Ühingu koduleht, https://www.eoy.ee/varamu/rohunepp/rohunepp.htm (27.08.2018) 23 Kull, T., Tuulik, T., 2002, Kodumaa käpalised 24 Keskkonnaregistri avalik teenus, Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee (27.08.2018) 25 Keskkonnaamet, 2015, Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 26 Eesti e-flora andmebaas, http://efloora.ut.ee/Eesti-vte/species/Nymphaea_alba.html (27.08.2018) 27 Keskkonnaamet, 2015, Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 28 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICCIC2.htm (27.04.2018) 29 Pihu, E., Turovski, A., 2001, Eesti mageveekalad, Kalastaja Raamat 30 http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel1011_997.html (27.08.2018)

20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Projektiga rekonstrueeritavast teest ca 50...200 m kaugusel edelas asuvad „Eesti ürglooduse raamatu“ objektid Mõra jõeoru paljandid ja Age koobas ning Mõra jõeoru allikad. Objektid ei ole kaitse all. Sügavas järsuveerulises orus voolav Mõrajõgi on allikaterikas. Allikaterohkele külmaveelisele jõele on rajatud paisjärvi. Järsupervelise Mõra jõe ja temasse suubuvate lisaorgude kallastel esineb pisut üle 2 km pikkusel lõigul 24 keskdevoni Aruküla lademe Tarvastu kihtide paljandit. Paljandub punakaspruun, vahekihiti kollakaspunane ja violetjaspunane keskmiselt tsementeerunud põimkihiline liivakivi.31 Kavandatava tegevuse ala läbib vastavalt Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koondkaardile piirkondliku tasandi rohevõrgustiku ribastruktuuri. Looduskaitselised andmed (Joonis 7, Joonis 8, Joonis 9) pärinevad EELIS andmebaasist32. Vastavalt Looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38,258; 53, 373) on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu ei ole seda informatsiooni kajastatud alljärgnevatel kaartidel. Kuna kavandatava tegevuse ala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste linnu- ja loodsualaga (EE0080313), siis on alljärgnevates peatükkides läbi tehtud Natura eelhindamine, et selgitada välja võimalik oluline negatiivne mõju või selle tekkimise võimalus Natura alale.

31 Eelis infoleht, https://infoleht.keskkonnainfo.ee (28.08.2018) 32 Keskkonnaagentuur, 2018

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 7. Kaitsealused loodusobjektid (I alajaotis)

22 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 8. Kaitsealused loodusobjektid (II alajaotis)

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 9. Kaitsealused loodusobjektid (III alajaotis)

24 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

3.5 Kultuuripärand

Kavandatava tegevuse alal ei ole moodustatud ühtegi muinsuskaitseala ega asu ühtegi muinsuskaitse alla võetud mälestist. Lähimad kultuurimälestised asuvad 270...400 m kaugusel kagus:  Kalmistu (arheoloogiamälestis nr 12796)  Asulakoht (arheoloogiamälestis nr 12795). Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas on kaardistatud mitmeid pärandkultuuriobjekte (Joonis 10). Pärandkultuuriobjektide all mõistetakse rahva eelnevate põlvede poolt loodud väärtusi, mis võivad olla nii inimese poolt loodud kui looduslikud. Need objektid ei ole riikliku kaitse all, kuna nad ei oma seniste hinnangute alusel riiklikku kaitset õigustavat ajaloolist, arheoloogilist, arhitektuurset, etnograafilist või kultuuriloolist väärtust. Selleks, et kultuurimärkidele siiski tähelepanu juhtida, on Riigimetsa Majandamise Keskus läbi viinud pärandkultuuri kaardistamise. Projektialasse jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid:  Savijõgi – hästi või väga hästi säilinud maaparandusobjekt, mis oli oluline argument Aardla poldri rajamiseks;  Maaparanduse mälestuskivi – hästi või väga hästi säilinud;  Kurepalu kauplus – hästi või väga hästi säilinud;  Haaslava vallamaja – 1897. aastal avatud hoone on hästi või väga hästi säilinud ning spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud. Hoones peeti lisaks vallakohtu istungeid ja selles oli türm;  Kaitseliidu seltsimaja asukoht – hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud;  Silvaku talu – objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%, hoone asukoha ja tegumoe järgi võib arvata, et hoones on tegutsenud ka mingi äriettevõtmine;  Priiuse seltsimaja – 1903.-1904. aastal ehitatud hoone on hästi või väga hästi säilinud ning oli karskusseltsi Priius hooneks. On olnud sellest ajast saadik ümbruskonna peamiseks seltsi ja kultuurielu keskuseks;  Roiu sepikoda – objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 20-50%, hetkel on kasutusel elumajana;  Roiu veski – objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 10. Pärandkultuuri ja muinsuskaitse objektid

26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

3.6 Sotsiaalne keskkond

Kavandatava tegevusega hõlmatud teelõik paikneb Tartu maakonnas, Kambja ja Kastre vallas, Soinaste, Reola, Aardlapalu, Haaslava, Aardla, Kurepalu, Kõivu ja Metsanurga külas ning Roiu ja Ülenurme alevikus. Kambja vald moodustus 2017. aastal valitsuse otsusega sundliita Kambja ja Ülenurme vallad üheks haldusüksuseks. Uue haldusüksuse kogupindala on 275,6 km2 ja rahvaarv 1. jaanuari 2017 aasta seisuga 10 035. Valla suurim asula on Ülenurme alevik 2184 elanikuga. Vallas on 5 alevikku ja 40 küla. Valla territooriumil asub 6 lasteaeda, 6 kooli ja 1 huvikool.33 Kastre vald moodustus 22.12.2016 kolme valla – Haaslava, Mäksa ja Võnnu – omaalgatuslikul ühinemisel. Uue haldusüksuse kogupindala on 476,1 km2 ja rahvaarv 1. jaanuar 2017 seisuga 5100. Valla suurim asula on Võnnu 519 elanikuga. Vallas on 3 kooli ja 3 lasteaeda.34 Kavandatava tegevuse ala on vähemal või rohkemal määral kogu ulatuses palistatud elu- ja ühiskondlike hoonetega. Pikem elamuteta lõik on Aardla poldri piirkonnas Porijõest Savijõeni. Lähimad elu- või ühiskondlikud hooned, mis jäävad kavandatava tegevuse alasse on järgmised: Tartu mnt 49 asub kavandatava tegevuse ala piiril 25 m kaugusel kõrvalmaanteest nr 22140, Villa Astra asub kavandatava tegevuse alal ca 15 m kaugusel tee servast, Kalda tee 7 asub kavandatava tegevuse piiril ca 20 m kaugusel teest, Uue-Kalda tn 1 asub ca 30 m kaugusel teest, Vainu eluhooned asuvad sisuliselt tee ääres, Vallamaja asub ca 20 m kaugusel teest, Kaupluse eluhoone asub ca 10 m kaugusel teest, Silvaku asub 7 m kaugusel, Priiuse seltsimaja vahetult tee servas, Väike eluhoone kavandatava tegevuse ala piiril 25 m kaugusel tee servast, Oja tn 1, 1 c ja 6 asuvad 25 m kaugusel tee servast ning Kesk tn 1 ja 2 asuvad 10...15 m kaugusel teest.

3.7 Liikluskorraldus

Kavandatava tegevuse maanteelõigu algusesse ehitati 2015. aastal ringristmik. Kõrvalmaantee 22260 (Vana-Kastre – Roiu) ja kõrvalmaantee 22140 (Tõrvandi-Roiu-Uniküla) ristmik on ohtlik, sest tee 22260 on sirge ja liiklejad kipuvad suure hooga asulast läbi sõitma. Liiklust rahustavad meetmed puuduvad. Aardlapalu ja Haaslava lõigul km 3,2-5,9 on palju ristmikke, millest mõned on halva nähtavusega. Maantee serva on rajatud kergliiklusteed lõigul km 0-0,4 ja km 4,2-10. Lõigul km 0,4-4,2 kergliiklustee puudub. Projektiga hõlmatud alal on toimunud 51 liiklusõnnetust, milles on olnud 49 vigastatut ja 7 hukkunut. Õnnetused ei koonud suurematele ristmikele vaid on ühtlaselt jaotunud kogu projekteeritava lõigu ulatuses. 35 Teeregistri alusel on kõrvalmaantee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla väljaehitamise klass V lõigul km 0,00-10,00. Olemasolev kate on kõrvalmaanteel nr 22140 Soinaste küla ja Kurepalu küla vahelisel lõigul (km 0-6,790) 1977. aastal ehitatud mustkate, mis on viimati pinnatud 2016. aastal. Kurepalu küla ja Roiu aleviku vahelisel lõigul (km 6,790-9,900) 1989. aastal ehitatud tihe asfaltbetoonkate, mida pinnati viimati 2016. aastal km 6,790-7,768 ja 2012. aastal km 7,768-9,900.

33 http://www.kambja.ee (28.08.2018) 34 http://www.kastre.ee (28.08.2018) 35 Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, www.maaamet.ee (28.08.2018)

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused 2017. aasta loendusandmete järgi olid kõrvalmaanteel 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla lõiguti erinevad: • km 0-4,153 lõigul 4453 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 2% ja autorongid 4%. • km 4,153-5,834 lõigul 3678 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 6% ja autorongid 3%. • km 5,834-8,103 lõigul 2319 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 1% ja autorongid 2%. • km 8,103-9,900 lõigul 1746 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 1% ja autorongid 1%.36 Suurel osal projekteeritaval alal on kehtestatud kiirusepiirang 90 km/h, mis on alandatud lõiguti 70 km/h ja 50 km/h (Soinaste külas km 0,00...0,449, Kurepalu külas km 7,018...7,506, Roiu alevikus Kesktänava ja kõrvalmaantee nr 22260 ristumisel). 37

36 AS Teede tehnokeskus, 2018 37 Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, www.maaamet.ee (28.08.2018)

28 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

4 TEGEVUSE EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD

4.1 Mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele

Kuna rekonstrueeritav sõidutee on planeeritud peamiselt olemasoleva tee muldele, millele projekteeritakse vajalikud laiendused ning ainult jalg- ja jalgrattatee, kogujatee, ühiskasutatava tee ja nihutatud ringristmike ala on kavandatud osaliselt uuele muldele, siis mõju maastikule tuleneb peamiselt maa hõivamisest rajatava uue mulde alla jääval alal. Kuna jalg- ja jalgrattatee ning teised uuele muldele rajatavad tee osad on planeeritud peamiselt olemasolevale teemaale, siis võib mõju maastikule lugeda marginaalseks. Pinnast eemaldatakse ehitatava jalg- ja jalgrattatee alla jäävalt alalt ning vähesel määral teemaa laienduspiirkondadest. Arvestades planeeritava jalg- ja jalgrattatee jt laiendusobjektide ulatust ja paiknemist, ei ole tegu olulise negatiivse tagajärjega pinnasele. Ehitustegevuse ega teede kasutamise käigus reovett ega ohtlikke aineid pinnasesse ei juhita. Pinnast võivad aga mõjutada võimalikud avariilised kütuse- või määrdeainete lekked ehitustööde etapis või hilisemalt tee kasutamise ajal liiklusavariide korral. Ehitustegevusaegse lekke puhul on tegu erandolukorraga, mida saab ja tuleb töövõtetega ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisega vältida. Kuna kavandatava tegevuse eesmärk on sõidumugavuse ja liiklusohutuse tõstmine, siis eeldatavalt peaks pärast projekti ellurakendamist liiklusõnnetuste tõenäosus antud teelõigul vähenema. Seetõttu väheneb ka tõenäosus, et pinnasesse satuvad kütus, määrdeained jm ohtlikud ained. Kavandatav tegevus ei ohusta maavarade kasutatavust või maardlate juurdepääsetavust. Teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel kasutatakse sarnaselt sama laadi projektidega tavapärases koguses maavarasid (näiteks killustik jm täide). Seega võib lugeda mõju väheoluliseks.

4.2 Mõju pinnaveele ja põhjaveele

Projektiala läbivad Porijõgi, Savijõgi, Aardlapalu kraav ja Mõra jõgi. Kõrvalmaanteest lõunas on Mõra jõgi ülespaisutatud, mille tulemusena on tekkinud Kurepalu paisjärv. Ala piirneb Aardla poldri veehoidlaga. Rekonstrueeritava tee ääres kulgevad kraavid. Põhjavesi on suurel osal kavandatava tegevuse alal nõrgalt kaitstud, Mõra jõe ümbruses isegi kaitsmata. Soinaste küla ja Aardlapalu küla territooriumil on kavandatava tegevuse alal mattunud oru piirkonnas põhjavesi suhteliselt kaitstud ja kaitstud. Kavandatava tegevuse alale jääb 2 puurkaevu (katastri nr 19052 ja 7003) ja nende sanitaarkaitseala. Veeseaduse1 (vastu võetud 11.05.1994, RT I 1994, 40, 655) §28 lõikes 4 on määratud tingimised, mille korral võib Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks vastavalt 10 m või 30 m. Kavandatud tegevuse elluviimiseks on vajalik taotleda veehaarde sanitaarkaitseala vähendamist 10 m-le. Ehitustööde käigus ega teede kasutuselvõtul ei juhita otseselt saasteaineid pinna- ega põhjavette. Projektiga ei ole planeeritud ehitustöid ala läbivates jõgedes, kuna Porijõe, Savijõe ja Mõra jõe torusillad on ehitatud hiljuti ja neile ei ole vaja kavandada uusi lahendusi38. Porijõel tuleb lahendada torusilla nõlvade kindlustus. Nõlvade kindlustamisel tuleb lähtuda ehitustööde heast tavast ja keskkonnakaalutlustest, vältimaks reostuse teket ning veekogu ja selle elustiku kahjustamist. Tööde ajal tuleb minimeerida pinnase ja setete sattumist jõkke. Porijõe torusilla nõlvade kindlustamisega

38 Maanteeameti Lõuna Regioon, 2018, Tehniline kirjeldus Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0- 10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang kaasnev mõju on tööde mahtusid ja iseloomu arvestades eeldatavalt lokaalse ning ajutise iseloomuga. Peale ehitustegevuse lõppu toimub senise olukorra taastumine. Kavandatava tegevusega planeeritakse puhastada olemasolevad kraavid ning rajada juurde täiendavaid kraave. Truupide puhul on ette nähtud olemasolevate korras rajatiste puhastamine ning amortiseerunud truupide asemele uute rajamine. Vastavalt Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskavale 2015-2024 tuleb kuivendussüsteemide hooldustöid teostada 15. juulist 1. märtsini. Täiendavate kraavide rajamine jm sarnane tegevus Ropka-Ihaste looduskaitsealal tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Enamus eskiisprojektiga planeeritud kraavist jääb Ropka-Ihaste looduskaitseala piirile, ainult lühike lõik rajatavast kraavist Aardla poldri veehoidla piirkonnas jääb kaitsealale (selle serva mõne meetri kaugusele piirist). Ropka-Ihaste looduskaitsealale rajatavate täiendavate kraavide asukoht on planeeritud Poldri piiranguvööndi serva olemasoleva kõrvalmaantee ja projekteerivata jalg- ja jalgrattatee vahele. Selline lahendus tagab maantee katendilt sademevee ärajuhtimise, kuid vähendab kuivenduse mõju poldrialale, kuna rajatava jalg- ja jalgrattatee mulle hakkab toimima veetõkkena. Seega ei ole olemasolevate kraavide puhastamise ja täiendavate kraavide rajamisega ette näha olulise negatiivse mõju ilmnemist pinnaveele. Eskiisprojekti kohaselt (seisuga 5.09.2018) ei ole uusi kraave kavandatud Aardla poldri ala Emajõe poolsele küljele, mis on määratud üleujutusohuga piirkonnaks. Juhul kui projekteerimise etapis selgub vajadus nimetatud alale siiski kraave rajada, tuleb läbi viia vastavalt kas täiendav eelhinnang, eksperthinnang või täiemahuline keskkonnamõju hindamine. Kavandatav tegevuse ala piirneb ning kohati servati kattub mitmest kohast Maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandusehitiste reguleeriva võrguga ning kavandatava tegevuse ala läbivad või selle lähistel kulgevad maaparandusehitiste eesvoolud. Sellest tulenevalt on vajalik projekti kooskõlastamine Põllumajandusametiga ning keskkonnamõju eelhinnangule seisukoha võtmine Põllumajandusametilt. Kuna suurel osal kavandatava tegevuse alast levib nõrgalt kaitstud ja kohati kaitsmata põhjaveega ala, tuleb ehitustöödel olla eriti hoolas, et pinnasesse ei satuks ohtlikke aineid. Ohutusnõuetest kinni pidamisel ja pinnase saastumise vältimisel ehitustööde käigus ei ole ette näha negatiivset mõju piirkonna põhjaveele. Maanteeameti sademevee seire uurimistöös järeldati, et sademevee käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. Kavandatava tegevuse alal on liiklussagedus 2017. aasta loendusandmete alusel kuni 4453 sõidukit ööpäevas. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et sademee saastumisega ei kaasne eeldatavalt rekonstrueeritud tee kasutamise etapis olulist negatiivset mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele. Kuna kavandatava tegevusega tõstetakse liiklusmugavust ja –ohutust, mistõttu eeldatavalt vähendatakse liiklusõnnetuste tekkimise tõenäosust (ehk ühtlasi reostusohu tõenäosust), siis rekonstrueeritud sõidutee ning jalg- ja jalgrattatee kasutamisega ei ole näha olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist pinna- ja põhjaveele. Pigem kaasneb tegevusega positiivne keskkonnamõju võrreldes olemasoleva olukorraga. Ehitustegevuse ajal tuleb vältida puurkaevude kahjustamist ning tagada, et puurkaevu sanitaarkaitsealal ei satuks pinnasesse ohtlikke ained, mh kütust. Vältima peaks masinate liikumist ja parkimist puurkaevude sanitaarkaitsealal, v.a Roiu ristmiku ümberehitamisel olemasolevast teest teiselpool puurkaevu, kuhu on kavandatud ringristmik nihutada. Ehitustööde ajal tuleb sanitaarkaitsealal olla eriti hoolas ning lähtuma keskkonnakaalutlustest. Eelmainitud nõude kinnipidamiselt ehitusetapis ei ole olulise negatiivse mõju ilmnemist veehaardele ette näha. Kuna olemasolevas olukorras on rekonstrueeritav tee ja puurkaevud olemas, siis rekonstrueeritud tee kasutamise etapis olulise negatiivse mõju ilmnemist ette näha ei ole. Rekonstrueeritud tee kasutamisega kaasneb pigem väike positiivne mõju seoses sõiduohutuse suurenemise ja sellest

30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang tuleneva õnnetusteohu vähenemisega. Roiu ristmiku ümberehitusel ringristmikuks liigub ristmik eskiisprojekti kohaselt puurkaevust katastrinumbriga 7003 kümmekond meetrit eemale.

4.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele

Kavandatava tegevusega rajatakse Ropka-Ihaste looduskaitseala (KLO1000633) ning Natura 2000 linnu- ja loodusalaga (EE0080313) piirneva kõrvalmaantee nr 22140 äärde lõigule km 0,4-4,2 jalg- ja jalgrattatee. Jalg- ja jalgrattatee on planeeritud olemasolevale teemaale. Vastavalt Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskavale tuleb rekonstrueeritava tee, sh rajatava jalg- ja jalgrattatee projekteerimistingimused ja/või ehitusluba kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Ehitustegevuse ajal tuleb jälgida ehitamise head tava ja keskkonnakaalutlusi, vältimaks looduskaitseala kaitse-eesmärkide riivet. Soovitatav on tee-ehitustöid teostada ajavahemikus 15. juulist 1. märtsini, vältimaks lindude häirimist Ida-Eesti ühel tähtsaimal veelindude rändepeatuspaigas ja pesitsusalal. Kuna planeeritav tegevus toimub olemasoleval teemaal, mis piirneb looduskaitsealaga ja uue rajatava jalg- ja jalgrattatee maht moodustab marginaalse (tugevalt alla 1%) osa looduskaitseala territooriumist, siis võib lugeda mõju Ropka-Ihaste looduskaitsealale väheoluliseks. Rekonstrueeritud tee kasutamisel kaasneb pigem positiivne mõju kaitsealadele seoses teeohutuse tõusu, liiklusõnnetuste riski vähenemise ja sellest tulenevalt reostuse tekkimise tõenäosuse vähenemisega võrreldes olemasoleva olukorraga. Projekti alast 150 m kaugusel lõunas asuval Age oru hoiualal (KLO2000234 ) ja Natura 2000 loodusalal (EE0080302) tegevusi ei kavandata. Kui ehitustööde käigus lähtutakse ehituse heast tavast ja keskkonnakaalutlustest ning välditakse suurte masinatega hoiualale minemist, siis olulist negatiivset mõju Age oru hoiualale kavandatava tegevusega ei kaasne. II kaitsekategooria taime emaputke (Angelica palustris) kasvukoht ulatub projekteeritavale alale olemasoleva kõrvalmaantee nr 22140 pervele. Taime kasvukohta uusi rajatisi projekteeritud ei ole. Küll aga on emaputke kasvukoha alal kavandatud rekonstrueerida olemasoleva mahasõit. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 55 lg 7 on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Seega tuleb tee rekonstrueerimisel vältida emaputke taimede kahjustamist ja hävitamist. II kaitsekategooria taimede pehme koeratubaka (Crepis mollis), võsu-liivsibula (Jovibarba sobolifera) ja aasnelgi (Dianthus superbus) kasvukohad jäävad väljapoole kavandatava tegevuse ala. Tee rekonstrueerimistööde ajal tuleb vältida nimetatud liikide kasvukohtade tallamist ja muul viisil kahjustamist. Täiendavate kraavide rajamise ja olemasolevate kraavide puhastamise tagajärjel võivad tekkida uued niiskuslembeste kaitsealuste taimede elupaigad (nt emaputke). Keskkonnaekspert informeerib projekteerijat ja tööde tellijat II kategooria kaitsealuste taimede kasvukohtadest ning tööde tellija peab omakorda informeerima ehitajat, et vältida juhuslikku kasvukoha ja liigi kahjustamist. Siinjuures juhib ekspert tähelepanu asjaolule, et II kategooria liikide täpsete leiukohtade puhul on tegu ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud infoga. Sellest lähtuvalt ei ole lubatud nimetatud infot avalikustada kolmandatele osapooltele. Lähtudes ülalkirjeldatust, võib öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne ei ehitamise ega kasutamise etapis olulist negatiivset mõju II kategooria kaitsealuste taimede elupaikadele.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Kavandatava tegevuse ala piirneb lõunast II kaitsekategooria linnu rohunepp (Gallinago media) elupaigaga. Tee rekonstrueerimistööde ajal kaasneb rohunepi elupaigale täiendav häiring eelkõige müra näol. Sellest tulenevalt on soovitav ehitustöid teostada ajavahemikus 15. juulist 1. märtsini. Rohunepi elupaiga serva olemasoleva kõrvalmaantee äärde rajatakse uus jalg- ja jalgrattatee. Aardla poldril on rohunepi elupaik määratud 176 ha. Rajatav jalg- ja jalgrattatee vähendab rohunepi elupaika maantee servast maksimaalselt 0,8% võrra. Kuna olemasolev maantee serv on eeldatavalt juba mõjutatud maantee mürast ning seetõttu mitte kõige atraktiivsem rohunepi elupaik, siis on alust eeldada, et elupaiga vähenemine vähemeelistatud osas 0,8% võrra ei oma olulist negatiivset mõju antud rohunepi asurkonnale. Arvestades, et kavandatav tegevus on planeeritud olemasolevale teemaale, siis eeldatavalt on II kaitsekategooria linnuliik rohunepp teest lähtuva müraga harjunud ning tee kasutamisega pärast ehitustööde lõppu eeldatavalt olulist negatiivset mõju rohunepi elupaigale ei kaasne. Kõrvalmaantee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla rekonstrueeritava lõigu km 0-10 teepervedel ja lähiümbruses asuvad mitmed III kaitsekategooria taimede (hall käpp, siberi võhumõõk, roomav öövilge, valge vesiroos) kasvukohad. Kavandatava tegevuse alale jäävad siberi võhumõõga ja roomava öövilke kasvukohad. Ropka-Ihaste looduskaitsealal leidub mitmeid esinduslikke siberi võhumõõga kasvukohti ja liik on antud piirkonnas heas seisundis. Roomava öövilge kasvab metsas, mistõttu ulatub teeservadesse ainult väike osa taime kasvukohtadest. Hall käpa kasvukoht jääb Porijõe kaldale kavandatava tegevuse alast põhjas ning valge vesiroosi kasvukoht Roiu järve kavandatavast tegevusest edelasse. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas keelatud. Sellest lähtuvalt tuleb tee rekonstrueerimisel ning jalg- ja jalgrattatee rajamisel võimalusel vältida III kaitsekategooria taimede kahjustamist ja hävitamist. Arvestades, et kavandatava tegevuse alale ulatuvad nimetatud liikide kasvukohtade servaalad, siis ei ole ette näha mõju, mis seaks ohtu antud liigi säilimise selles elupaigas. Pärast ehitustööde lõppu taastuvad eeldatavalt olemasolevad loodustingimused, mis loob eeldused kasvukohtade taastumiseks. Sellest lähtuvalt võib öelda, et negatiivne mõju III kaitsekategooria taimeliikidele ei ole eeldatavalt oluline. Rekonstrueeritava teelõigu lähistel asuvad III kaitsekategooria linnu valge-toonekure pesad väljaspool planeeritava tegevuse ala, mistõttu ei ole ette näha nende kahjustamist. Valge-toonekurg on Eestis laialt levinud liik, kes ei pelga inimeste tekitatud häiringuid. Seega võib öelda, et eeldatavalt oluline negatiivne mõju valge-toonekurele puudub. Savijõkke ja selle kallastele projektiga tegevusi ei planeerita. Jõge ületaval torusillal rekonstrueeritakse ainult teekate (sõiduteel freesitakse vana kate ära ja paigaldatakse uus), mistõttu ei ole näha olulise negatiivse mõju ilmnemist III kategooria kaitsealusele kalale vingerjale ei tee rekonstrueerimise ega ka kasutamise faasis. Kuna antud projektiga Aardla poldri veehoidlatel tegevusi ei planeerita, siis ei ole olulise negatiivse mõju ilmnemist valgelaup-rabakiilile ette näha. Projektiga rekonstrueeritavast teest ca 50...200 m kaugusel edelas asuvad „Eesti ürglooduse raamatu“ objektid Mõra jõeoru paljandid ja Age koobas ning Mõra jõeoru allikad. Kavandatava projektiga tegevusi „Eesti ürglooduse raamatu“ objekti territooriumile planeeritud ei ole. Ehitusetapis on oluline tööde teostajat informeerida objekti olemasolust ning vältida juhuslikku ala kahjustamist. Kui ehitustöödel lähtutakse eelmainitust, siis olulist negatiivset mõju „Eesti ürglooduse raamatu“ objektile ei kaasne. Tee kasutamise etapis pole olulise negatiivse mõju ilmnemist ette näha. Projekti ala läbib rohevõrgustiku ribastruktuur. Kuna kavandatav tegevus viiakse läbi olemasoleval teemaal ning kavandatud ei ole uusi tõkestavaid rajatisi (piirdeaedu vms), siis ei toimu rohevõrgustiku mõistes võrreldes olemasoleva olukorraga olulist muutust.

32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Kuna kavandatava tegevuse ala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste linnu- ja loodusalaga (EE0080313) ning 150 m kaugusel kavandatava tegevuse alast asub Age oru loodusala (EE0080302), siis ehitustegevuse ja teede kasutamisega kaasnevat mõju Natura alale hinnatakse Natura eelhindamise peatükis 5.

4.4 Mõju kultuuripärandile

Kavandatava tegevuse alale ei jää ühtegi muinsuskaitseala ega muinsuskaitse alla võetud mälestist. Lähimad arheoloogiamälestised jäävad 270...400 m kaugusele, mistõttu olulise negatiivse mõju ilmnemist eeldatavalt ette näha ei ole. Kavandatava tegevuse alale ja selle lähiümbrusse jääb mitmeid pärandkultuuriobjekti (vt pt 3.5 ja Joonis 10), mis ei ole riikliku kaitse all. Ehitustegevuse ajal tuleb tagada pärandkultuuri objektide ohutus ning vältida nende kahjustamist. Eelmainitud nõude kinnipidamiselt ehitusetapis puudub oluline negatiivne mõju kultuuripärandile. Tee kasutamise etapis ei ole olulise negatiivse mõju ilmnemist kultuuripärandile ette näha.

4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra- ja vibratsioonitasemele

Mõju välisõhu kvaliteedile ning müra- ja vibratsioonitasemele esineb eelkõige maantee rekonstrueerimisel ning jalg- ja jalgrattatee rajamisel ehk ehitustööde etapis. Tegu on lokaalse ja ajutise mõjuga, mis lõppeb tee valmimisega. Tee ehitusega kaasnevat mõju müratasemele, vibratsioonile ja väliõhu kvaliteedile on reguleeritud õigusaktidega. Tee rekonstrueerimise etapis peab ehitaja vastavatest normtasemetest kinni pidama. Välisõhu heidete peamisteks allikateks ehitustööde ajal on erinevate mehhanismide kasutamisel tekkiv tolm ja teised välisõhku eralduvad heitmed (sõidukite ja seadmete heitgaasid) ning nende võimalik levik väljapoole kavandatava tegevuse ala. Tahkete osakeste kontsentratsiooni välisõhus võib suurendada ka liiva ja muu peenfraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmine kavandatava tegevuse alal. Lõhna võib tekkida teatud teetööde ajal (bituumen, asfalt). Müra tekitavad nii ehitust teenindavad veokid (materjalide vedu) kui kohapeal töötavad seadmed (pinnase tihendamine jms). Ehitustöödega võib ajutiselt kaasneda ka vibratsiooni teke, nt pinnase tihendamisel. Kuna kavandatava tegevuse alale teemaale jäävad mitmed elu- ja ühiskondlikud hooned (vt pt 3.6), siis tuleb nimetatud hoonete piirkonnas ehituse ajal kasutusele võtta müra ja vibratsiooni vähendavad töövõtted ja tehnikad. Kui ehitustöödel kasutatakse töökorras ning nõuetele vastavaid masinaid ja mehhanisme ning töid teostatakse nõuetekohaselt (sh peetakse kinni ettenähtud tööaegadest), pole ette näha vibratsiooni, mis mõjutaks ümbritsevaid alasid (s.h piirkonnas paiknevaid hooneid). Tegemist on ajutise mõjuga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Kirjeldatud ehitusaegsete negatiivsete mõjude ulatust saab/tuleb piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega, nt kõikidele normidele vastavate seadmete kasutamine, tööde vältimine öisel ajal ja puhkepäevadel jms. Kogujatee rajamisel ning ohtlike ristmike sulgemisel paigutub liikluskoormus ja sellega kaasnev mürahäiring Aardlapalu ja Haaslava vahelisel lõigul tee kasutamise etapis ümber. Suletavate ristmikega piirnevate kinnistute müra ja õhusaaste tase alaneb vähesel määral. Männi ja Nurme tänavast ääres asuvate (tänavaga piirnevate kinnistute) häiringu- ja õhusaaste tase aga tõuseb. Kuna Maa-ameti Geoportaali rakenduses suletavate ristmike ning Männi ja Nurme tee kohta liiklussageduse andmed puuduvad ning keskkonnamõju eelhindamise ese ei ole antud uuringu läbiviimine, siis on vastav uuring vaja läbi viia projekteerimise etapis.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Kuna kavandatava tegevuse käigus täiendavaid sõiduradasid teele ei rajata, siis olulist müra taseme tõusu tee kasutamise etapid liikluskoormuse suurenemisest tingituna ette näha ei ole. Ringristmike rajamine lõigule alandab eeldatavalt sõidukiirust rajatavate ringristmike läheduses, mistõttu on nimetatud piirkondades oodata mürataseme alanemist vähemalt 3...4 dB võrra. Uue jalg- ja jalgrattatee rajamisega ning olemasoleva kergliiklusteede võrgu ühtseks tervikuks ühendamisega luuakse paremad võimalused alternatiivsete liikumisvahendite kasutamiseks, mis võib aeglustada autotranspordi kasutamise kasvu ning sellega seoses ka õhusaaste ja mürataseme kasvu. Eskiisprojektiga (seisuga 5.09.2018) ei ole ette nähtud tee pikiprofiili tõusu üle 0,5 m. Kui tee pikiprofiil ei muutu üle 0,5 m, ei ole olulist negatiivset mõju müratasemele tee kasutamise etapis ette näha. Kui projekteerimise käigus selgub vajadus muuta tee pikiprofiili, tuleb mürataseme muutusele anda täiendav hinnang projekteerimise etapis. Lähtuvalt eelnevast kaasneb kavandatava tegevuse elluviimisel tee kasutamise ajal välisõhu saastetasemele ja mürale pigem nõrk positiivne mõju.

4.6 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Tegevuse mõju avaldub eelkõige, aga mitte ainult, kohalikule elanikkonnale. Avalduvad mõjud saab jagada ehitusaegseteks ja tee kasutamise aegseteks. Neist esimesed on ajutised ja peamiselt negatiivse iseloomuga ning teised on püsivad ja peamiselt positiivsed mõjud. Ehitusaegseteks häiringuteks on välisõhu saastetaseme, müra- ja vibratsioonitaseme ajutine tõus ehitustsooniga piirnevatel aladel. Nimetatud mõjusid on käsitletud eelnevates alapeatükkides. Täiendavaks ehitusaegseks mõjuks on võimalikud häiringud kohalikus liikluskorralduses – kiiruspiirangud ja/või ajutised teeosade sulgemised. Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 projekti koostamise tehnilise kirjelduse kohaselt on ette nähtud, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik. Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega. Tööde teostamiseks vajalikud ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Tee ehitamisel tehtavate tööde käigus tuleb kasutada tehnoloogiat, mis ei kahjustaks olemasolevaid tehnovõrke, vältimaks elanike teenustes häiringuid ja teenusepakkujate majanduslikku kahju. Eelkirjeldatud põhimõtete rakendamisel on kasutusele võetud vajalikud meetmed negatiivse mõju leevendamiseks. Kõrvalmaantee rekonstrueerimise ning jalg- ja jalgrattatee rajamise järel on teede kasutamisaegsed mõjud peamiselt positiivsed. Kavandatava tegevuse ellurakendumisel paraneb maanteelõigu liiklusohutus ja seetõttu langeb eeldatavalt liiklusõnnetuste tekkimise oht. Lisaks ühendatakse kaks olemasolevat jalg- ja jalgrattatee lõiku projekteeritava jalg- ja jalgrattateega ühtseks kergliiklusvõrgustikuks, mis suurendab kergliiklejate ohutust märkimisväärselt. See parandab elanike liikumisvõimalusi ning liiklusohutust piirkonnas. Kergliiklusteede rajamine loob alternatiivi ühistranspordi ja auto kasutamisele ning parandab tervisespordiga tegelemise võimalusi. Sõiduteest eraldatud ning valgustatud tee lahendus tõstab oluliselt jalakäijate ja jalgratturite ohutust ja turvatunnet ning vähendab liiklusõnnetuste ohtu.

34 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Kõrvalmaantee liiklusohutuse tõstmisel ja kergliiklustee planeerimisel on seega oluline positiivne mõju kohalikule elanikkonnale.

4.7 Mõjude omavahelised seosed

Eelnevates peatükkides kirjeldatust selgub, et tegevusega ei kaasne eeldatavalt ei otsest ega kaudset olulist negatiivset keskkonnamõju. Ehitustöödega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport ja kaudsed mõjud (kütuste tootmine, maavarade kaevandamine). Vastavaid kaudseid mõjusid võib seejuures, tegevuse mahtusid arvestades, lugeda KeHJS mõistes väheolulisteks. Ehitusaegne mõju on ajutine ning lõppeb peale tee valmimist. Ehitustegevuse tagajärgedest pikaajalise mõjuga on vaid täiendava maa hõivamine jalg- ja jalgrattatee alla ja teatav maastikumuutus (uus jalg- ja jalgrattatee, valgustite postid tee ääres). Tegu on subjektiivselt tajutavate muutustega, sõltudes inimeste personaalsetest eelistustest, maaomanike ootustest oma vara osas jms. Taolisi mõjusid võib antud projekti puhul siiski pidada KeHJS mõistes väheolulisteks ning tasakaalustatuks või ületatuks kaasnevate positiivsete mõjudega (mugavus ja ohutus liiklemisel, paranenud tervisespordi võimalused jms). Ohutuma liikluskorraldusega tugimaantee ning jalg- ja jalgrattateede kasutamise otsesed mõjud on pikaajalised (teede eeldatav kasutusaeg), kuid valdavalt positiivsed võrreldes olemasoleva olukorraga. Tegevuse otsene mõjuala piirdub Kambja ja Kastre vallaga ja kohaliku elanikkonnaga. Tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

5 NATURA EELHINDAMINE

Kuna kavandatava tegevuse ala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste linnu- ja loodusalaga (EE0080313) ning möödub 150 m kauguselt Age oru loodusalast (EE0080302), siis tuleb KMH eelhindamise osana läbi viia Natura eelhindamine. Natura-hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda negatiivne mõju Natura alale ning asjakohase hindamise vajadus. Hindamine on viidud läbi vastavalt juhendmaterjalidele „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“39, „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine“40, „Natura-eelhindamise juhis“41.

5.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus on esitatud käesoleva aruande ptk 2.

5.2 Natura alade lühikirjeldus

Kavandatava tegevuse ala piirneb Aardle poldri lõigul nii põhjast kui lõunast Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste linnu- ja loodusalaga (EE0080313). Ropka-Ihaste linnuala ja loodusala pindala on 695 ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusele nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” moodustati Ropka-Ihaste linnuala Tartu maakonnas „Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta“ I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: soopart e pahlsaba- part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), tutkas (Philomachus pugnax), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusele nr 615 moodustati Ropka-Ihaste loodusala „Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta“ I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: tiigilendlane (Myotis dasycneme); harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis); laiujur (Dytiscus latissimus); emaputk (Angelica palustris). Kavandatava tegevuse alast 150 m kaugusel lõunas asub Age oru loodusala (EE0080302), mille pindala on 24 ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusele nr 615 moodustati Age

39 Peterson, K., 2006, Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ja 4 rakendamiseks Eestis, Säästva Eesti Instituut, Tallinn 40 Keskkonnaministeerium, 2005, Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine, Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Tallinn 41 Keskkonnaamet, 2012. Natura-eelhindamise juhis.

36 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang oru loodusala loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) I lisa elupaigatüüpide – liivakivipaljandid (8220) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) – kaitseks.

5.3 Kavandatava tegevuse seos kaitsekorraldusega

Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määrusega nr 162 on Ropka-Ihaste linnu- ja loodusala kaitse alla võetud kui Ropka-Ihaste looduskaitseala ning kehtestatud vastav kaitsekord. Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Vastavalt Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskirjale on kaitsealal lubatud sõidukitega sõitmine teedel. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamine ning uute veekogude rajamine, mille pindala on suurem kui 5 m2. Seega on vastavalt kaitse-eeskirja § 6 vaja kavandatava tegevuse teostamiseks esitada kaitseala valitsejale kirjalik taotlus loa saamiseks. Age oru loodusala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 01.06.2006 määrusega nr 129 Ago oru hoiualana. Ropka-Ihaste looduskaitsealale on koostatud kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024, Age oru hoiualale on kaitsekorralduskava koostatud aastateks 2013-2022. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kavandatav tegevus, sh ohutuse tõstmise eesmärgil kõrvalmaantee rekonstrueerimine ning jalg- ja jalgrattatee rajamine, ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik.

5.4 Kavandatava tegevuse mõju prognoos

Kavandatava projektiga ei ole planeeritud ehitustegevust Natura 2000 võrgustikku kuuluval Age oru loodusalal. Samuti ei ole projektiga kavandatud tegevusi Mõra jõel Age oru loodusalast ülesvoolu. Mõra jõgi kulgeb Age oru loodusalast ülesvoolu lõiguti kõigest ca 50 m kaugusel rekonstrueeritavast teest. Seega tuleb tee rekonstrueerimistööde ajal lähtuda ehitustööde heast tavast ja keskkonnakaalutlustest, vältimaks reostuse teket ning selle levimist Age oru loodusalale. Kui ehitustegevuse ajal lähtutakse eelnimetatust ning välditakse suurte masinatega hoiualale minemist, siis olulist negatiivset mõju Age oru loodusalale kavandatava tegevusega eeldatavalt ei kaasne. Kavandatava tegevusega rajatakse Ropka-Ihaste linnu- ja loodusalaga (EE0080313) piirneva rekonstrueeritava kõrvalmaantee nr 22140 äärde lõigule km 0,4-4,2 jalg- ja jalgrattatee. Jalg- ja jalgrattatee on planeeritud olemasolevale teemaale. Ehitustegevuse ajal tuleb jälgida ehitamise head tava ja keskkonnakaalutlusi, vältimaks linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkide riivet. Soovitatav on tee- ehitustöid teostada ajavahemikus 15. juulist 1. märtsini, vältimaks lindude häirimist Lõuna-Eesti ühel tähtsaimal veelindude rändepeatuspaigas ja pesitsusalal. Kuna planeeritav tegevus toimub olemasoleval teemaal, mis piirneb linnu- ja loodusalaga ning uue rajatava jalg- ja jalgrattatee maht moodustab marginaalse (alla 1%) osa Natura 2000 ala territooriumist, siis võib lugeda mõju Ropka- Ihaste linnu- ja loodusalale väheoluliseks. Ehitustööde etapiga kaasnev mõju välisõhu kvaliteedile, müra- ja vibratsioonitasemele on lokaalse ja ajutise iseloomuga, mis lõppeb tee valmimisega. Nimetatud surveteguritel ei ole olulist negatiivset mõju piirkonnas olevatele Natura 2000 alade kaitstavatele elupaigatüüpidele ega liikidele.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

5.5 Tulemuste kokkuvõte

Olemasoleva kõrvalmaantee rekonstrueerimine ja selle liiklusohutuse tõstmine ning jalg- ja jalgrattatee rajamine ei avalda olemasolevate teadmiste põhjal olulist negatiivselt mõju Ropka-Ihaste linnu- ja loodusalale ning Age oru loodusalale. Projekti elluviimine ei ohusta seega tõenäoliselt Natura alade kaitse-eesmärke ega alade terviklikkust. Täismahulise Natura-hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Kavandatava tegevuse Natura eelhindamise tulemuste paigutumine Natura-hindamise põhimõttelises skeemis on esitatud järgneval joonisel (Joonis 11).

Kas projekt on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud JAH või selleks vajalik?

EI EI Kas on tõenäoline, et projekt avaldab alale olulist mõju? JAH

Kas kava või projekt mõjub Hinnata mõjusid ala kaitse- kahjulikult ala terviklikkusele? eesmärkide seisukohast EI JAH JAH Muuta kava või projekti Kas on olemas alternatiivseid lahendusi? Tegevused EI võib ellu viia

Kas alal leidub esmatähtsaid elupaigatüüpe või liike?

EI JAH

Kas on olemas avalikkuse jaoks Kas on olemas inimeste tervise ja esmatähtsaid ülekaalukaid põhjuseid? elanikkonna turvalisuse kaalutlusi või olulist kasu keskkonnale?

JAH JAH EI EI

Loa võib anda. Kasutusele Loa võib anda muudel avalikkuse jaoks Tegevusi ei võetakse hüvitusmeetmed ja esmatähtsatel tungivatel põhjustel, kui või ellu viia teavitatakse komisjoni eelnevalt on konsulteeritud komisjoniga. Kasutusele tuleb võtta hüvitusmeetmed.

Joonis 11. Natura hindamise ja kavandatava tegevuse eelhindamise tulemuste põhimõtteline skeem

38 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

6 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, mis tingiks ulatuslike spetsiifiliste leevendusmeetmete rakendamise. Küll aga on allpool välja toodud soovitused, mida projekti elluviimisel järgida kaasnevate häiringute minimeerimiseks. Peamine negatiivne mõju avaldub piirkonna elanikele läbi ehitusaegsete häiringute (muudatused liikluskorralduses, müra ja tolmu levimine). Neid mõjusid on võimalik leevendada ehitustegevuse nõuetekohase ja elanikkonnaga arvestava (headest tavadest lähtuva) läbi viimisega. Kuna keskkonnamõju eelhindamine on läbi viidud eskiisprojekti etapis, kus projekti seletuskirja alles hakatakse koostama, siis on soovitatav projektiga ette näha erinevad negatiivse keskkonnamõju vältimisele suunatud meetmed ehk nõuded tööde elluviimisele. Vastavate näidetena võib välja tuua järgmised:  Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.  Töövõtja koostab keskkonnategevuskava, mis peab sisaldama töödeaegseid keskkonnamõjusid ja leevendusmeetmeid.  Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja)vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked.  Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit.  Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.  Kogu üleskaevatud pinnas, freesitud materjal ja kivimaterjal tuleb ladustada ja säilitada veekogudest eemal (vähemalt 100 m).  Töövõtja ei tohi kõrvaldada rohkem taimkatet, põõsaid ja puid, kui projektis ette nähtud.  Töövõtja peab vältima korrektsete ehitusmeetoditega maastiku kahjustumist või tegema seda erandjuhul.  Kõik jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.  Maantee ja kraavide nõlvad planeeritakse mulde ehitamise mahus. Pärast nõlvade planeerimist tuleb need haljastada.  Peale ehitustööde lõppu tuleb teemaa-ala puhastada kogu teemaa-ala ulatuses ning lisaks vähemalt 1 m projekteeritud kraavi välisservast.  Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega.  Häiringute vähendamiseks teavitada elanikke eelnevalt tööde teostamisest, nende teostamise ajavahemikust ja võimalikest kaasnevatest liikluspiirangutest vms (nt kohaliku omavalitsuse teavituskanalite kaudu).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

 Tolmu lendumise vähendamiseks tuleks vältida väga kuiva ilmaga (ja tugeva tuulega) rohkelt tolmu tekitavaid tegevusi või vähendada tolmu lendumist alade kastmisega.  Soovitav on vältida ehitustööde teostamist öösel ja puhkepäevadel.  Võimalusel taaskasutada pinnasetöödel tekkivat materjali (muld, pinnas) ala hilisemal korrastamisel (teega piirnevate alade haljastamisel).  Energia kokkuhoiuks ja öise valgushäiringu vältimiseks piirata teevalgustuse põlemisaega vastavalt väljakujunevatele jalg- ja jalgrattatee reaalse kasutamise ajaperioodidele.  Ehitustegevuse ajal tuleb tagada pärandkultuuri objektide ohutus ning vältida nende kahjustamist.  Ehitustööde ajal on oluline võimaluste piires vältida III kategooria kaitsealuste taimede kahjustamist.  Ehitustööde teostajat tuleb informeerida II kaitsekategooria taimede kasvukohtadest projekti alal ja selle lähiümbruses ning vältida II kaitsekategooria taimede kahjustamist, sealhulgas korjamist ja hävitamist.  Ehitustööde teostajat tuleb informeerida II kaitsekategooria linnu elupaigast.  Vältimaks II kaitsekategooria linnu pesitsemise häirimist, on soovitatav projektiga kavandatavaid ehitustöid teostada ajavahemikus 15. juulist 1. Märtsini.  II kategooria liikide täpsete leiukohtade puhul on tegu ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud infoga. Sellest lähtuvalt ei ole lubatud nimetatud infot avalikustada kolmandatele osapooltele.  Kuivendussüsteemide hooldustöid tuleb Ropka-Ihaste looduskaitseala piires teostada ajavahemikus 15. juulist 1. märtsini.  Porijõe torusilla nõlvade kindlustamisel ning olemasolevate kraavide puhastamisel tuleb vältida reoainete sattumist veekogudesse ning minimeerida setete liikumist allavoolu.  Teekraave ei ole soovitatav ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub.  Säilitada kraavide kaldaäärne taimestik, kuna kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest.

40 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

7 EELHINNANGU JÄRELDUS

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud kõrvalmaantee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise eskiisprojekti juurde. Kavandatava tegevuse eesmärk on nimetatud lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine, sh jalg- ja jalgrattatee rajamine, mis ühendab olemasolevad kergliiklustee lõigud ühtseks võrgustikuks. Kavandatud tegevus ei liigitu Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide järgi olulise keskkonnamõjuga tegevuseks ning tegevuse keskkonnamõju automaatselt, õigusaktide nõuetest lähtuvalt, hindama ei pea. Tegevus on kooskõlas piirkonna olulisemate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju maastikele ja pinnasele, kuna tegevus on planeeritud olemasolevale teemaale. Kuna kavandatava tegevusega tõstetakse liiklusohutust ja seetõttu eeldatavalt vähendatakse liiklusõnnetuste ja reostuse tekkimise tõenäosust, siis rekonstrueeritud sõidutee ning jalg- ja jalgrattatee kasutamisega kaasneb pigem positiivne keskkonnamõju pinna- ja põhjaveele võrreldes olemasoleva olukorraga. Projekti alal ja selle vahetus läheduses asub mitmeid looduskaitsealuseid objekte ja kaitstavaid liike. Kui tegevuse käigus lähtutakse eelhindamise aruandes toodud ohutusmeetmetest, siis võib öelda, et oluline negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ja loomadele puudub. Projekti alal ei asu kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealuseid objekte. Kavandatava tegevuse piirkonna elanikkonnale kaasnevaid negatiivseid mõjusid (eeskätt ehitusaegsed häiringud ja maakasutuse kitsendused) võib lugeda KeHJS mõistes väheolulisteks ning neid on võimalik leevendada planeerimis- ja ehitustegevuse nõuetekohase ja elanikkonnaga arvestava (headest tavadest lähtuva) läbi viimisega. Planeeritava tegevuse positiivseteks mõjudeks on elanike liikumisvõimaluste ning liiklusohutuse parandamine piirkonnas. Olemasoleva tugimaantee rekonstrueerimine ja selle liiklusohutuse tõstmine ning jalg- ja jalgrattatee rajamine ei avalda olemasolevate teadmiste põhjal olulist negatiivselt mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Ropka-Ihaste linnu- ja loodusalale ning Age oru loodusalale. Kavandatava tegevuse iseloomust ja mahtudest lähtuvalt ei ole tegevuse elluviimisel ette näha olulise negatiivse keskkonnamõju kaasnemist loodukeskkonnale ega inimese tervisele, heaolule või varale. Eeltoodust tulenevalt ei ole KMH eelhindamise koostaja hinnangul vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine kõrvalmaantee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi- Roiu lõigu eskiisprojektile.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

8 KASUTATUD MATERJALID

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus jt. Eesti Vabariigi õigusaktid

Teedeprojekt OÜ. 2018. Kõrvalmaantee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi- Roiu lõigu eskiisprojekt (joonised seisuga august 2018) Maanteeameti Lõuna Regioon, 2018, Tehniline kirjeldus Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine Kull, T., Tuulik, T., 2002, Kodumaa käpalised Pihu, E., Turovski, A., 2001, Eesti mageveekalad, Kalastaja Raamat AS Teede Tehnokeskus, 2018. Liiklusloenduse tulemused 2017. aastal. Eesti Geoloogiakeskus, 2004. Eesti radooniriski levilate kaart Eesti Looduse Infosüsteem http://loodus.keskkonnainfo.ee/ Euroopa Komisjoni juhend „Keskkonnamõju hindamine – eelhindamise juhend” Peterson, K., 2006, Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ja 4 rakendamiseks Eestis, Säästva Eesti Instituut, Tallinn Keskkonnaministeerium, 2005, Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine, Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Tallinn Keskkonnaamet, 2012. Natura-eelhindamise juhis. Tartu maakonnaplaneering 2030+ Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020 Keskkonnaamet, 2015, Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet, 2010, Age oru hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022 Keskkonnaregistri avalik teenus, Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa-ameti Geoportaali rakendused, http://www.maaamet.ee/ Eesti e-flora andmebaas, http://efloora.ut.ee Eesti Ornitoloogia Ühingu koduleht, https://www.eoy.ee http://bio.edu.ee/ http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel1011_997.html http://www.kambja.ee http://www.kastre.ee

42 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ