Põlva – Räpina (63 Km)

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Põlva – Räpina (63 Km) Etappe 31: Tartu – Võnnu – Ahja – Põlva – Räpina (63 km) Schwierigkeitsgrad: gering Anschlussetappen: Tartu: 30, 80, 82, 87 / Räpina: 32 Südlich von Tartu wird es etwas hügeliger, und der Baltische Höhenrücken zeigt seine ersten Spuren. Doch bis nach Räpina bleiben die Steigungen moderat, oder sie fehlen über viele Kilometer gänzlich. Überqueren Sie am Busbahnhof den Emajõgi, und biegen Sie an der Kreuzung auf der anderen Flussseite rechts ab, um nach Ihaste zu gelangen. Dort folgen Sie der Durchfahrtsstraße und erreichen hinter dem Ort eine Weggabelung, an der Sie rechts auf eine Schotterpiste abbiegen. Diese führt auf eine Landstraße; dort wieder rechts, und Sie befinden sich in Luunja (2.500 Einw., Tartumaa). Hotels/Pensionen: Rehe Hotell, Võru 235, ! 73 07287, ! 73 07288, www.rehehotell.ee, 5 km außerhalb des Stadtzentrums von Tartu. Sauna, Bar, Restaurant, 85 Zi. ab € 40. Kõorveküla Peipus-See Piiri Tartu Kavastu Meerapalu Too ni Kastre Märja Lohkva d n d n la t la Ahunapalu s s E s Melliste u R Tõrvandi Ülenurme Roiu Issaku Võnnu Järvseila Uniküla Mehikoorma Vana-Kuuste Pnevo Kambja Ahja Lootvina Rasina Linte Vastse-Kuuste Mooste Maaritsa Raigla Karilatsi Räpina Eoste Leevaku Võõpsu Ihamaru Vanaküla Mammaste Krootuse Saverna Põlva Holvandi 191 In Luunja gelangen Sie auf die Straße 45, auf der Sie den Emajõgi abermals überqueren. Anschließend sehen Sie das von einem Naturreservat umgebende Herrenhaus von Kaagvere aus dem 16. Jhd. Weiter führt Sie die Strecke bis nach Melliste, wo es einen Bade-See gibt. Von Melliste aus hat man gute Möglichkeiten, einen 6 km langen Abstecher zu machen, um den Berg Linnamägi, die Seen des Ortes Mäletjärv oder die Quelle von Võruküla zu besichtigen. Ein weiterer Abstecher kann gemacht werden, wenn man der Straße 45 bis zur Kreuzung nach Võnnu folgt. Dort geht der Rad- weg geradeaus, doch links geht es nach Võnnu (1,5 km), wo eine relativ große Kirche aus dem 18. Jhd. steht. Die Route führt Sie über Kurista nach Ahja. Von Akste aus fahren Sie über die Schotterstraße am Fluss Ahja entlang bis nach Põlva. Vor der Stadtgrenze überqueren Sie den Wasserlauf. Hiernach biegen Sie rechts auf die Straße 62 ab und haben 1 km vor sich bis zu den Bahngleisen von Põlva. Põlva (6.500 Einw., Põlvamaa) hat den Status einer Stadt erst 1993 erhalten. Sehenswert ist im Ort die Maarja-Kirche aus dem Jahr 1240. Im Inneren der Kirche überwiegt ein spätklassizistisches Interieur von verschiedensten Künstlern. So ist das Altarbild von Maydell, die Orgel erschuf Müllerstedt 1883, und die Glocke im 36 m hohen Turm stammt aus Bochum, wo sie 1868 gefertigt wurde. Vor dem Gotteshaus wurde 1928 ein Denkmal in Erinnerung an den Unab- hängigkeitskrieg enthüllt und trägt eine Tafel mit den Namen von Gefallenen aus diesem und dem Ersten Weltkrieg. Ein Jahr nach Ende des Zweiten Weltkrieges wurde das Mahnmal zwar zerstört, doch 1989 wieder neu errichtet. Im Park links liegen in einem Gemeinschaftsgrab 137 Soldaten, die im Zweiten Weltkrieg gefallen sind. Hierfür entwarf der Künstler Kalju Reitel 1980 die Skulptur „Mutter mit ihrem verwundeten Sohn“, die mitten im Park aufgestellt ist. Auf der anderen Seite der Maarja-Kirche erstreckt sich ein 33 Hektar großer Stausee im Norden Põlvas. Der 80 m lange Damm staut an dieser Stelle seit 1960 den Ora-Fluss. Der See bietet neben Wassersportmöglichkeiten auch Gelegenheiten zum Entspannen, an Westufer befindet sich ein Sandstrand. Information: Kesk 42, 63308 Põlva, ! 79 95001, ! 79 94089, www.polvamaale.ee (mo-fr 9-18 h, Sa und So 10-15 h). Hotels/Pensionen: Hotel Pesa, Uus 5, ! 79 98530, ! 79 98531, www.kagureis.ee. Parallel zur Haupt- straße liegt die Nebenstraße, in der sich dieses privat geführte Hotel befindet. 30 Zimmer, Bar, Solarium, Sauna, Pferde- oder Angelverleih und Tennisplätze. 192 Tamme Trahter, Mammaste, ! 79 93275, ! 51 55214, www.tammekanuu.ee, zehn Zimmer, Zeltwiese und eine Stelle für Lagerfeuer. Fahrradservice: Maratonsport, Tuglase tee 1, ! 79 94945. Überqueren Sie in Põlva wieder die Gleise auf derselben Straße, auf der Sie die Stadt erreichten. Danach biegen Sie sofort rechts ab und fahren neben der Bahnanlage entlang. Nach 1000 m entfernt sich die Straße von den Gleisen und wird zu einer Schotterpiste. Diese bringt Sie nach Vanaküla, wo Sie rechts abbiegen, Holvandi erreichen und sich dort links halten, um auf Schotter nach Kanassaare zu gelangen. In Kanassaare treffen Sie erneut auf die Straße 62 und schlagen den Lenker rechts ein. Folgen Sie der Beschilderung nach Räpina bzw. in das 4 km entfernte Leevaku. Auf dem weiteren Weg nach Räpina folgt noch das barocke Herrenhaus von Toolama, das zwischen dem 17. und dem 18. Jhd. erbaut wurde. Räpina (3500 Einw., Põlvamaa) liegt wenige Kilometer vom Peipus-See entfernt. Zum ersten Mal namentlich erwähnt wurde die Stadt in der Mitte des 16. Jhds. und ist heute eine blühende Gartenstadt. So beherbergt der Stadt- park 300 verschiedene Arten von Bäumen und Sträuchern. Verschiedene Landschaftsarchitekten haben den Garten zu seinem heutigen Aussehen ge- bracht. Doch die eigentliche Sehenswürdigkeit in Räpina ist schon älter: das Schloss im südlichen Teil Sillapää. Das klassizistische Gebäude aus der Mitte des 19. Jhds. beherbergt heute die Information und eine Gartenbau- schule. Neben der orthodoxen Kirche in Räpina aus dem Jahr 1833 (mo-fr 11-16 h), gibt es noch die Papiermühle. Sie wurde 1734 gegründet und ist die älteste im baltischen Raum. Große Teile der Papier-Produktion wurden nach St. Pe- tersburg geliefert. In der gesamten Produktionszeit wurden rund 1,5 Millionen Blatt Papier hergestellt, während der ersten estnischen Republik sogar für Banknoten. Information Räpina, Kooli 1, 64504 Räpina, ! 79 64810, www.rapina.ee (mo-fr 9-18, sa-so 10-15 h). Fahrradservice: Räpina Shop, Võhandu 7, ! 79 61233. OÜ Weske, Võõpsu mnt. 18, ! 79 76051. 193 .
Recommended publications
  • Võnnu Valla Arengukava Aastateks 2012-2022
    LISA Võnnu Vallavolikogu 27.10.2011 määruse nr 15 juurde VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2022 Muudetud Võnnu Vallavolikogu 13.juuni 2013.a määrusega nr 5 Võnnu Vallavalitsus VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012 – 2022 Sisukord Eessõna ...................................................................................................................................... 4 I OSA. Minevik ja olevik .............................................................................................................. 5 1. Üldinformatsioon ........................................................................................................................... 5 2. Valla areng aastatel 2009 kuni 2011 ................................................................................................ 9 2.1 Vald kui haldusüksus. ............................................................................................................................................ 9 2.1.2 Valla eelarve ja selle dünaamika. ................................................................................................................... 9 2.1.3 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 13 2.2 Elukeskkond ........................................................................................................................................................ 16 2.2.1 Looduskeskkond ja puhkealad ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Annual Report
    Annual Report Management Report – Elering Statement by the Chairman of the Management Board 5 Overview of Elering 9 Key indicators of the Estonian Energy System 13 Summary of the Financial Year 19 Development of the Energy Networks 23 Development of Energy Markets 29 Operation of the Estonian Energy System 37 Research and Development 43 Social Responsibility 51 Corporate Governance Report 57 Balance with the Natural and Living Environments 65 Organisation and People 71 4 Statement by the Chairman of the Management Board The digitalisation of energy networks will give rise to a vision for the development of the energy sector in the Baltic Sea region. 5 TAAVI VESKIMÄGI Chairman of the Management Board energy sector, starting from large-scale integration of renewable energy into the network, developing storage technologies and implementing consumer flexibility up to remote control of home automatics on the basis of price signals. All this requires availability of data as close to real time as possible, the capability of moving massive data volumes, high requirements of cyber security and the protection of personal data. Considering these trends, Elering is developing the smart grid platform Estfeed, which enables to obtain energy consumption data efficiently and securely, understanding the needs related to the location of consumption, and altering actions accordingly. Estfeed will integrate different data sources and applications that use the data. The data may include information like production and consumption of electricity, gas, heat or market prices of energy, and weather forecasts. The creators of the applications can use databases interfaced to the platform of the smart grid to offer useful information technology solutions for the smart usage of energy both in business and production pro- Elering’s smart grid creates cesses and also for private households.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võnnu Valla Arengukava 2025
    KINNITATUD Võnnu Vallavolikogu 27. oktoober 2016 määrusega nr 18 Võnnu vald - vääriselupaik Tartu ligidal VÕNNU VALLA ARENGUKAVA 2025 Võnnu valla arengukava 2025 EESSÕNA Võnnu vald võlub! Võlub oma meeldiva elukeskkonnaga, võlub inimesi siin elama ja siia elama tulema. Võlub sellega, et on lähedal Tartule kui keskusele, mis tagab hea teenuste ja töökohtade kättesaadavuse ning samas on siin käeulatuses maaelu väärtused nagu oma põllumaa, metsik loodus, puhas õhk, lisaks Võnnu valla rikas ajalugu läbipõimituna mitmekesise kultuuriga. Võnnu elanikud räägivad: "Elul pole viga - asume Suure Linna ligidal, meil on võimas maakirik, avarus, puhas loodus ümberringi, kõik oluline on kohapeal olemas.“ Võiks öelda, nagu vääriselupaik kotkastel Võnnu valla ürgmetsades, Emajõe Suursoos - turvaline ja omaette, palju ruumi, kindel pesapaik, palju loodusande, metsad, jõed-järved, eluks vajalik on kodu ümbruses kättesaadav.“ Selliselt võib kokku võtta Võnnu valla pikaajalise arengu põhiidee. VÄÄRISELUPAIK TARTU LIGIDAL Eelpool nimetatud väärtused moodustavad Võnnu valla arenguvisiooni selgroo ja tuleviku pürgimuse. Arengukavas on need fikseeritud võnnukate ühiste soovidena oma elukeskkonna arendamisel. Arengukava toob välja, kuidas need soovid järgmisel kümnel aastal konkreetselt ellu viiakse. Ja elluviimine ei ole ainult Võnnu vallavalitsuse ja valla asutuste ülesanne ja igapäevane töö, vaid ka kõigi võnnukate endi hea võimalus ja hool oma kodukohta paremaks muuta. Võnnu valla arengukava 2025 on valla arengusuundi ja sihte näitav ning tegevusi määrav dokument aastani 2025. Valla elanikud on kava kaudu teadlikud, kuhu vald oma arengus suundub ja kuidas nad saavad sellele kaasa aidata. Arengukava järgib juba kasutusele võetud valla arendamise loogikat ja eelnevaid arengukavasid. Arengukava põhineb valla olukorra analüüsil, seminaridel ja intervjuudel esile tulnud hinnangutel, soovidel ja ideedel. Võnnu valla järgmise 10 aasta arengu põhiideeks on saada atraktiivse elukeskkonnaga elujõuliseks ning ühiselt mõtlevaks ja tegutsevaks kogukonnaks.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÕ-03 Kauksi, JAH1000245 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Põlva Jahiselts 1.2. Registrikood 80081633 1.3. Aadress Mammaste, Põlva vald, 63211, Põlvamaa 1.4. Esindaja nimi Aare Veetsmann 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 799 5391 Faksi number 799 5391 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aare Veetsmann Ametinimetus Põlva Jahiseltsi juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti nimetus/ valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist). piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Kauksi kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud 15. märtsist kuni 31. augustini. Täpne nimetus/ elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
    [Show full text]
  • Ülenurme Valla Üldplaneeringu KSH Programm
    KÕRVALMAANTEE 22140 TÕRVANDI-ROIU-UNIKÜLA KM 0-10 ASUVA TÕRVANDI-ROIU LÕIGU REKONSTRUEERIMISE ESKIISPROJEKTI KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 2018 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang Nimetus Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang Versioon Esitamiseks Töö nr 18/KR/55 Aeg 1.10.2018 Tellija Teedeprojekt OÜ Reg nr 11365874 Aadress: Kanali tee 4, 10112 Tallinn Telefon: 50 40 425 E-post: [email protected] Projekteerija Teedeprojekt OÜ Eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 6117690 E-post: [email protected] Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090) Katrin Ritso, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. 2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 2 KAVANDATAV TEGEVUS ......................................................................................................................... 6 2.1 Tegevuse
    [Show full text]
  • Ahja Raamatukogu Tähistas 95. Aastapäeva
    PÕLVA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE INFOLEHT Nr 34 (10) • 25. november 2020 Ahja raamatukogu tähistas 95. aastapäeva Sünnipäeva ettevalmistamisega alustasime varakult ning pisike- seks eelprooviks olid erinevad kokkusaamised raamatukogupäe- vade raames. Nendest päevadest sai hoo sisse meie kaisukarude näitus, mis kujunes oodatust populaarsemaks ja väljapanekut uu- distama tulid nii lapsed kui täiskasvanud. Juubeli tähistamine oli sel korral suunatud aga eri vanuses lugeja- tele. Sooviks oli kinkida külastajatele kaks meeleolukat päeva täis huvitavat ajaviidet. Tegevused olid planeeritud nii raamatukogu kui Tuglase muuseumi ruumidesse. Esimese päeva, 12. novembri avasime väikese raamatulaadaga. Valikus olid nii uued müügiks olevad, kui vanad mahakantud raa- matud. Kõik kohaletulnud said aga mälestuseks kinkeraamatu. Päeva õhtupoolikusse ootasime käsitööhuvilisi, et koos kujunda- da aastaks 2021 oma kalendermärkmik. Eesmärk ikka üks, et see oleks enda tehtud ja valmistaks rõõmu terve järgmise aasta. Teise päeva, 13. novembri esimesteks külalisteks olid kõige pi- semad ja vaieldamatult kõige armsamad raamatukogu külastajad Illikuku lasteaiast. Hommikutervituseks kogunesime õuealale kü- deva kamina ette, et koos ajada sünnipäevajuttu, vestsime õige mitmed meetrid muinasjuttu ja nautisime õuemurul laulumänge. Soovitused viirusest Lõunatundi veetma olid oodatud naabreid koolimajast. Küla- listeks kirjanik Markus Saksatamm ja kunstnik Urmas Nemvalts. hoidumiseks Kõlasid erinevad kirjapalad, kus seiklesid kummalised tegelased ja vastused saadi küsimustele: kuidas tulla toime tüütu naabrionuga, • Hoia distantsi, kanna maski, õhuta ruume, pese käsi ja mida teha totaka muhuga ja mismoodi taltsutada patja, kes kipub laadi alla HOIA mobiilirakendus! Alates 24. novembrist on keset ööd räppima. Lugude taustaks valmisid üksteise järel illust- maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes sise- ratsioonid ning kõik toimuv moodustas nii haarava terviku, et seda ruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades.
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]
  • Mooste Vallavalitsus
    Mooste Vallavalitsus Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 25.09.2014. a määrusega nr 15 MOOSTE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2014-2021 Mooste 2014 MOOSTE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2014-2021 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ............................................................................................... 4 2.1. ASEND JA PAIKNEMINE ............................................................................................................ 4 2.2. LOODUSKESKKOND JA -VARAD ................................................................................................... 5 2.3. RAHVASTIK ........................................................................................................................... 9 2.4. HARIDUS ............................................................................................................................ 11 2.5. KULTUUR ........................................................................................................................... 14 2.6. KOLMAS SEKTOR .................................................................................................................. 15 2.7. SPORT ............................................................................................................................... 18 2.8. SOTSIAALHOOLEKANNE .......................................................................................................... 18 2. 9. MAJANDUS
    [Show full text]
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. DETSEMBER 2017 E.04 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 13.10, Välgita (Muraka t) 14.00, Välgita (Muraka F) 14.05, Auksi küla 14.20, Reegoldi küla 14.50, Koksvere küla 15.10, Lebavere küla 15.30 E.04 Noorma 10 Valingu 11.00, Tuula 11.20, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Saku 12.40, Nabala 13.30, Juuru 14.30, Kaiu (kontor) 14.50, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 T.05 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Valma küla 11.00, Tõnuküla 11.15, Viiratsi alevik 11.40, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 515 3381 12.10, Metsla küla 12.30, Ülensi küla 12.45, Mustla 13.00, Väluste 13.10, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Kuressaare küla 14.00, Tamme 14.45, Kalme 15.00, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.06 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.07 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 13.00, Jööpre 515 3381 13.30, Pärnu (Saaremaa 1) 14.00, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.07
    [Show full text]